juriidilised isikud rveХ-s

23
Juriidilised isikud RVEÕ-s

Upload: api-3725670

Post on 11-Apr-2015

217 views

Category:

Documents


14 download

TRANSCRIPT

Page 1: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Juriidilised isikud RVEÕ-s

Page 2: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Personaalne õigus

Nimetatud ka personaalstatuut, juriidilise isiku statuut või ka juriidilisele isikule kohaldatav õigus.

Määrab ära ühingu liigi, tekke ja lõpu, õigusvõime, organid, juriidilise isiku sisesuhted, vastutuse ning seadusjärgse esinduse.

Page 3: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Juriidilise isiku tunnustamise teooriad

Asukohateooria – juriidilise isiku personaalseks õiguseks on selle riigi õigus, kus asub isiku tegelik asukoht (reeglina juhatuse asukoht).

Asutamisriigi teooria – juriidilise isiku personaalseks õiguseks on selle riigi õigus, kus juriidiline isik on asutatud.

Page 4: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Veel võimalikke teooriaid

Juriidilise isiku personaalne õigus määratakse tema majandusliku tegevuse peamise koha järgi – see on harva kasutatav seisukoht.

Nn kapitali kontrolli teooria – isik loetakse kuuluvat selle riigi õigussüsteemi, mis teostab faktilist kontrolli juriidilise isiku üle. See seisukoht on olnud populaarne peamiselt sõdade ajal ja sõdadele järgnevatel perioodidel.

Juriidilise isiku personaalõigus on selle riigi õigus, kus asub isiku registreeritud asukoht – see ei erine kuigivõrd asutamisriigi teooriast, sest enamasti nõuab asutamiskoha riik, et isiku registreeritud asukoht on samas riigis, kus isik on asutatud ning seetõttu seda reeglit eriti ei kasutata.

Personaalne õigus määratakse juriidilise isiku majandustegevust kontrollivate füüsiliste isikute elukoha järgi – teatud juhtudel võib personaalse õiguse kindlakstegemine sellise meetodiga olla väga raske.

Page 5: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Asukohateooria eelised

Võimaldab üliliberaalse välismaise ühinguõiguse sissevoolamist peatada, millega tagatakse siseriikliku õiguskäibe, võlausaldajate ja vähemusaktsionäride kaitse.

Võimaldab riigil teostada kontrolli oma territooriumil tegutsevate ühingute üle ja nõuda, et tema territooriumil toimuv majandustegevus oleks kooskõlas kohaliku õigusega.

Rakendatakse selle riigi õigust, mis on juriidilise isiku tegevusest kõige rohkem huvitatud – alati eksisteerib tihe side reaalsuses esinevate faktide ja nendele kohaldatava õiguse vahel.

Asukohateooria võimaldab efektiivselt takistada kõikvõimalikke välismaa õiguse kuritarvitusi ühingut juhtivate isikute poolt. Sellega tagatakse võrdne kohtlemine ja vaba konkurentsi kaitse.

Page 6: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Asukohateooria puudused

Juriidilise isiku asukohta ei ole võimalik viia ühest riigist teise ilma juriidilist isikut lõpetamata ja teise riigis uuesti asutamata. Sellega piiratakse ühingute mobiilsust.

Kohaldatava õiguse määratlemise raskus. Selle põhjuseks on asjaolu, et tihti on raske määratleda ühingu ühte ja ainukest asukohta.

Page 7: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Asutamisriigi teooria eelised

Kohaldatava õiguse valiku lihtsus ja selgus. Õiguslik selgus – tuleneb asjaolust, et kord kehtivalt asutatud

juriidilise isiku õigusvõimes ei ole enam tulevikus põhjust kahelda.

Võimalus viia isiku asukoht ühest riigist teise ilma juriidilist isikut selle käigus lõpetamata ja uuesti asutamata.

Liberaalne tunnustamise praktika – see aitab kaasa majandussidemete tihenemisele.

Privaatautonoomia – asutajad saavad valida, millise riigi õigust ühingule kohaldada.

Teooria võimaldab kohaldatava õiguse valikul ühtlasemat praktikat ja hoiab ära võimaluse, et kaks õigussüsteemi kohalduvad korraga.

Page 8: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Asutamisriigi teooria puudused

Välismaise üliliberaalse ühinguõiguse sissetung.

Nn. Delaware’i sündroom. Teooria muudaks igasuguse siseriikliku

ühinguõiguse mõttetuks, sest sellest saaks alati mööda minna.

Page 9: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Eesti

Kuni 1.06.2002 reguleerisid juriidilisele isikule kohaldatavat õigust TsÜS §134-135.

Eesti lähtus asukohateooriast. Alates 01.06.2002 reguleerivad kohaldatavat

õigust RES §14-17 Eesti lähtub peamiselt asutamisriigi teooriast,

kuid mitte ainult

Page 10: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Eesti

RES §14. Juriidilisele isikule kohaldatav õigus (1) Juriidilisele isikule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. (2) Kui juriidilist isikut juhitakse tegelikult Eestis või tema põhitegevus toimub Eestis, kohaldatakse juriidilisele isikule Eesti õigust.

RES §17. Muud isikute ühendused ja varakogumid (1) Käesolevas osas sätestatut kohaldatakse ka muudele organiseeritud isikute ühendustele ja varakogumitele. (2) Lepingulistele ühendustele, millel ei ole organisatsioonilist struktuuri, kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut.

Page 11: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Euroopa Kohtu lahendid

Euroopa Ühenduse õigus ei käsitle otseselt juriidilisele isikule kohaldatava õiguse küsimusi – neid reguleerib siseriiklik õigus.

Euroopa Ühenduse õigus käsitleb asutamisvabadust, mis on reguleeritud EÜ asutamislepingu artiklites 43-48.

Artiklid 43-48 kohalduvad vaid nende äriühingute suhtes, mis on asutatud vastavalt liikmesriigi seadusele ja millel on Ühenduse piires registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht.

Page 12: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Euroopa Kohtu lahendid

Ühingute tunnustamise küsimust on püütud ühtlustada. Näiteks 1968. aastal sõlmiti Brüsselis liikmesriikide vahel kokkulepe ühingute vastastikuseks tunnustamiseks. Kokkulepe ei ole siiani jõustunud, sest Holland ei ole seda ratifitseerinud.

Page 13: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Daily Mail

Case 81/87 The Queen and HM Treasury and Commissioners of Inland Revenue ex parte Daily Mail and General Trust PLC

– 1984. a esitas Daily Mail siseriiklikust õigusest lähtudes avalduse peakorteri viimiseks Suurbritanniast Hollandisse.

– Loa andmisest keelduti, sest see oleks võimaldanud Daily Mailil õigustamatult maksudest kõrvale hoida.

– Daily Mail leidis, et sellega piirati tema asutamisvabadust.

Page 14: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Daily Maili tulemus

Euroopa Kohus leidis, et:– Asutamisleping annab juriidilistele isikutele eelkõige õiguse

tegutseda teises riigis läbi esinduste, filiaalide ja tütarettevõtjate.– Asutamisleping tagab ka ettevõtjale õiguse asutada teises

liikmesriigis äriühing samadel tingimustel teise liikmesriigi kodanikega.

– Asutamisleping ei käsitle aga olukorda, kui äriühing soovib viia oma asukohta teise liikmesriiki, säilitades samas oma staatuse esialgse riigi äriühinguna.

– Käesolevas kaasuses ei ole Suurbritannia piiranud Daily Maili õigust liikuda teise liikmesriiki, likvideerides äriühingu Suurbritannias ja asutades Hollandis uue äriühingu. Piiratud on vaid Suurbritannia äriühingu õigust viia oma asukoht teise liikmesriiki. Seda aga ei reguleeri Ühenduse õigus, vaid vana ja uue asukohariigi õigus. Seega ei ole Ühenduse õigust rikutud.

Page 15: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Daili Maili tulemus

Daily Maili kaasust on tõlgendatud kui Euroopa Kohtu kinnitust, et asukohateooria on Ühenduse õigusega kooskõlas.

Hilisem kohtupraktika sellist väidet ei kinnita. Kas muutus Euroopa Kohtu seisukohtades?

Page 16: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Centros

Case C-212/97 Centros Ltd and Erhvervs- og Selskabsstyrelsen, on the interpretation of Articles 52, 56 and 58 of the EC Treaty.

– Taani abielupaar registreeris Inglise õiguse alusel 100 naelase aktsiakapitaliga ühingu ja soovis Taanis registreerida selle ühingu filiaali.

– Ühingu asutamine vastas täielikult Inglise õigusele.– Ühing ei olnud Inglismaal kunagi tegutsenud. Kogu

majandustegevus toimus Taanis.– Abielupaar tunnistas, et ühingu registreerimine Inglismaal oli

vajalik vaid selleks, et kõrvale hoida Taanis kehtivast miinimumkapitalinõudest.

– Taani kaubandusregister keeldus Centrost registreerimast.– Abielupaari hinnangul rikuti sellega Centrose asutamisvabadust.

Page 17: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Centros

Taani kaubandusregister keeldus Centrose filiaali registreerimisest, sest:

– Centros ei soovinud Taanis asutada filiaali, vaid tuua Taanisse oma püsivat tegevuskohta. Selleks tuleb aga täita miinimumkapitalinõue.

– Centros üritas asutamisvabadust kuritarvitades kõrvale hiilida miinimumkapitalinõude täitmisest.

– Taanis äriühingu registreerimiseks kehtestatud nõuetest möödahiilimise lubamine kahjustaks võlausaldajaid ja võimaldaks pettusi.

Samas märkis Taani, et üldjuhul ei keelduta registreerimast teistes liikmesriikides registreeritud ühingute filiaale, kui ühingud teises liikmesriigis ka reaalselt tegutsevad.

Page 18: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Centrose tulemus

Euroopa Kohus leidis, et:– Filiaali registreerimata jätmise puhul on tegemist asutamisvabaduse piiranguga.– Liikmesriikidel on õigus võtta tarvitusele meetmeid Asutamislepingust tulenevate

vabaduste kuritarvitamise ärahoidmiseks.– Antud juhul ei olnud aga tegemist õiguste kuritarvitamisega, sest asutamisvabaduse

mõte seisnebki selles, et anda liikmesriikide äriühingutele õigus kogu Ühenduse piires vabalt tegutseda. Ja ainuüksi see, et ettevõtja valib oma tegutsemiseks mõne sellise liikmesriigi äriühingu, kus asutamisele esitatavad nõuded on kõige vähem piiravamad, ei anna alust väita, et tegemist oleks asutamisvabaduse kuritarvitamisega.

– Igasuguse Asutamislepingust tuleneva õiguse piirang eeldab, et piirangut rakendatakse mitte-diskrimineerivalt, piirang on avalikes huvides, see on sobiv eesmärgi saavutamiseks ja ei lähe kaugemale, kui eesmärgi saavutamiseks vajalik.

– Kohtu hinnangul ei olnud aga Taani poolt seatud piirang võlausaldajate huvide kaitseks sobiv, sest juhul, kui Centros oleks tegutsenud ka Inglismaal, oleks filiaal registreeritud, vaatamata sellele, et võlausaldajate huvid oleksid sellisel juhul olnud samavõrra kaitstud, kui käesoleval juhul.

– Kohus märkis ka, et filiaali registreerimine ei välista Taani õigust kriminaliseerida pettusi ja teha pettuste avastamiseks koostööd teiste liikmesriikidega.

Page 19: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Centrose tulemus

Centrose kaasuses tunnistas Euroopa Kohus sisuliselt, et liikmesriikide kodanikel on õigus valida, millises riigis registreerida äriühing, mille kaudu tegutseda, ja liikmesriigid ei saa keelduda äriühingu filiaali registreerimisest seetõttu, et äriühing asutamisriigis sisuliselt ei tegutse.

Kuigi Euroopa Kohus ei muutnud oma seisukohta, et juriidilise isiku tunnustamise küsimus kuulub siseriiklikku õigusesse, on antud kaasuse tulemuseks, et asukohateooria rakendamine nn “puhtal kujul” ei ole Euroopa Liidu liikmesriikide vahel võimalik.

Page 20: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Überseering

Case C-208/00 Überseering BV and Nordic Construction Company Baumanagement GmbH (NCC) on the interpretation of Articles 43 EC and 48 EC.

– Überseering BV oli asutatud Hollandis ja registrijärgne asukoht oli samuti Hollandis– 1990. aastal ostis Überseering BV Saksamaal Düsseldorfis maatüki– 1992. aastal sõlmis Überseering NCC-ga ehituslepingu motelli ja garaaži ehitamiseks– 1994. aastal omandasid Saksamaa kodanikud kõik Überseering BV aktsiad, kuid

Überseering jäi endiselt Hollandi äriühinguks– 1996. aastal soovis Überseering esitada NCC vastu ehituslepingust tulenevat nõuet

garantiitööde teostamiseks– Kohalik kohus keeldus asja arutamast väites, et Überseeringul puudus

tsiviilprotsessivõime– Kohus lähtus Saksamaal rakendatavast asukohateooriast, mille alusel oleks

Überseering, mille asukoht oli Saksamaal, olema Saksamaal kehtivalt asutatud

Page 21: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Überseeringu tulemus

Euroopa Kohus leidis, et antud juhul on tegemist asutamisvabaduse rikkumisega, sest asutamisvabadus annab liikmesriikide äriühingutele õiguse vabalt tegutseda teises liikmesriigis. Selle õiguse kasutamise eelduseks on aga, et liikmesriigid tunnustavad ühinguid, mis seda vabadust kasutada soovivad.

Saksamaa toodud väited, et tulenevalt Daily Maili kaasusest on liikmesriigil õigus seada piiranguid äriühingu kasukoha viimisele ühest liikmesriigist teise, lükkas Kohus tagasi leides, et need kaasused erinevad omavahel selle poolest, et kui Daily Maili kaasuses soovis äriühing sõnaselgelt oma asukohta teise riiki viia, siis Überseering ei soovi mitte asukohta teise riiki viia, vaid teises riigis tegutseda.

Väite, et Überseeringu õigusvõime eitamist tingivad avalikud huvid, lükkas Kohus tagasi väites, et kuigi teatud juhtudel võivad avalikud huvid nagu võlausaldajate, vähemusaktsionäride ja töötajate kaitse ning maksude laekumise tagamine õigustada asutamisvabaduse piiramist, ei tohi nende huvide kaitse viia selleni, et eitatakse ühingu õigusvõimet, mis omakorda viiks asutamisvabaduse eitamiseni

Page 22: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Inspire Art

Case C-167/01 Kamer van Koophandel en Fabrieken voor Amsterdam and Inspire Art Ltd on the interpretation of Articles 43 EC, 46 EC and 48 EC

– Inspire Art oli asutatud Inglismaa ja Walesi õiguse alusel ning registreeritud asukoht asus Folkstone’is.

– Ühingu ainuke juhatuse liige, kes võis ühingu nimel teha kõiki tehinguid, elas Hollandis.

– Ühing tegeles kunstiväärtuste vahendamisega Hollandis läbi seal asutatud filiaali.

– Filiaal oli kehtivalt Hollandi kaubandusregistrisse kantud, sealjuures puudus registreeringus märge välismaa äriühinguks olemise kohta.

– Hollandi kaubandusregister taotles kohtus luba kanda Inspire Arti kohta registrisse eespool nimetatud märge.

– Märkega kaasneb kohustus kõikides äridokumentides oma välismaist olemuse kajastada, miinimumkapitalinõue, aastaauruannete koostamise ja esitamise kohustus. Kohustuste täitmata jätmise eest on ette nähtud karistus.

– Inspire Art ei olnud märke kandmisega nõus, sest leidis, et tema olemus ei vasta välismaa äriühingule ning lisaks ei ole selline märge kooskõlas Asutamislepingu artiklitega 43 ja 48.

Page 23: Juriidilised Isikud RVEХ-s

Inspire Arti tulemus

Euroopa Kohus leidis, et iseenesest ei ole liikmesriigis registreeritud filiaalile kohustuste panemine Ühenduse õigusega vastuolus. Küll aga on Ühenduse õigusega vastuolus miinimumkapitalinõue ja selle mittetäitmisega kaasnev juhatuse liikmete isiklik vastutus, sest need piiravad äriühingu asutamisvabadust.

Euroopa Kohus kordas juba Centroses öeldut, mille kohaselt ei ole miinimumkapitalinõue sobiv vahend kuritarvituste ärahoidmiseks ja võlausaldajate kaitsmiseks.

Euroopa Kohus ei nõustunud ka väidetega, et Hollandi seadus ei ole asutamislepinguga vastuolus seetõttu, et see ei piira otseselt filiaali registreerimist, vaid paneb filiaali registreerijatele teatud täiendavaid kohustusi.