KINNITATUD EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse

juhatuse koosoleku protokoll 9. 02.2016 nr 3/39

KAARLI KOOLI

ARENGUKAVA 2016 – 2019

KAARLI KOOL 2

SISUKORD

Juured ............................................................................................................. 3

I KES ME OLEME JA MIDA TAHAME

Üldandmed ..................................................................................................... 4

Missioon ......................................................................................................... 4

Visioon ........................................................................................................... 5

Tunnuslause .................................................................................................... 5

Meie väärtustame ............................................................................................ 6

Põhimõtted ...................................................................................................... 8

Eripära ............................................................................................................ 8

Eesmärgid ....................................................................................................... 10

II KUS ME OLEME

Ülevaade Kaarli Koolist ................................................................................ 11

Ajalugu ............................................................................................... 11

Hetkeseis ............................................................................................ 11

Perioodi 2013 - 2016 areng ja hetkeseis ........................................................ 18

Eestvedamine ja juhtimine ................................................................. 19

Õppe- ja kasvatustegevus ................................................................... 21

Personalitöö ........................................................................................ 25

Koostöö ja avalikud suhted ................................................................ 29

Keskkond ja majandustegevus ........................................................... 31

Hetkeseisu analüüs ......................................................................................... 36

III KUHU JA KUIDAS EDASI

Arengusuunad 2016 – 2019 ............................................................................ 38

Tegevusvaldkondade eesmärgid 2013 – 2016 ................................................ 38

Eestvedamine ja juhtimine ................................................................. 38

Õppe- ja kasvatustegevus ................................................................... 39

Personalitöö ........................................................................................ 40

Koostöö ja avalikud suhted ................................................................ 41

Majandustegevus ja keskkond ........................................................... 42

Arengukava analüüs ja hindamine ................................................................. 44

Arengukava uuendamise kord ......................................................................... 44

KAARLI KOOL 3

JUURED

Sirguva inimese veendumus elu väärtusest ja eksistentsi tähendusest sünnib sellest kogemusest, et

tema enda olemasolu on väärtuslik. Sellise kogemuse tekitamine on kasvatuse tähtsaim ülesanne.

Laps on ainulaadne isiksus, kes valmistub koos meiega oma eluks. Tema ainulaadsust võib toetada

vaid armastuse, austuse ja usalduse õhkkonnas. Seepärast lähtub meie kasvatus teisi kuuldavõtvast

ja arvestavast põhimõttest. Oleme nagu õunapuu, kes annab endast kõik, et kasvatada

täisväärtuslikke vilju.

Need väärtused on meie kooli alustalad. Kasvatus lähtub alati mingitest väärtustest, mis kujundavad

kasvatuse eesmärgi. Tahame olla sellise väärtuskeskkonna kandjad, mis kujundavad noore inimese

elutervet suhet teda ümbritsevasse ja iseendasse. Tahame lisaks teadmistele ja oskustele luua

pinnase lapse väärtushinnangute kujunemiseks. Eelkõige toimub see läbi täiskasvanu eeskuju,

suunamise ja toetuse, läbi jäljendamise ning läbi saadud isiklike kogemuste.

Ühiskond, milles elame, on kiiresti muutuv, ärev ja tihti ebakindlust tekitav. Materiaalsete väärtuste

kriisis oleme jõudnud ristteele, kus järjest enam mõjutab inimeste valikuid soov leida stabiilsust ja

harmooniat ning jõuda oma juurte ja identiteedi teadvustamiseni.

Meie toetume ajast-aega püsinud kristlikele põhiväärtustele, mis kannavad armastust Jumala,

ligimese, loodu ja iseenda vastu; mis kannavad kõigi jaoks lootust parema maailma ja usaldusväärse

tuleviku suhtes.

KAARLI KOOL 4

I KES ME OLEME JA MIDA TAHAME

ÜLDANDMED

Nimi Kaarli Kool (Kaarli Koguduse Lasteaed-Põhikool)

Asukoht Toompuiestee 4 Koidu 12

Tallinn, 10142 Tallinn, 10137 Kontaktid Telefon 6199111, 6199100

mob 53006856 mob 53036354

Fax 6311363

E-mail kaarlike@eelk.ee

Koduleheküljed www.kaarlikool.eu

www.kaarlikogudus.eu/kaarlike

Eritunnused Kristliku suunitlusega erakool (lasteaed-põhikool)

Laste arv 85 lasteaias

120 I – II kooliastmes (1.-6. klass)

MISSIOON

Kaarli Kool on Tallinnas tegutsev kristliku suunitlusega erakool, mille missiooniks on aidata ja

toetada lapse arengut lähtuvalt tema ealistest iseärasustest ning arvestades tema individuaalsust.

Tihedas koostöös kodu, kiriku ja ühiskonnaga loome arendava ja turvalise keskkonna uute

teadmiste ja oskuste omandamiseks ning kindla väärtussüsteemi kujunemiseks. Toetame last tema

kasvamisel ennast ja teisi austavaks iseseisvaks inimeseks. Väärtustame elukestva õppimise ja

arengu põhimõtet nii laste kui õpetajate seas.

Kool on orienteeritud eelkõige perekondadele, kes peavad oluliseks kristlikku maailmavaadet ning

lähtuvad oma kasvatuspõhimõtetes kristlikust väärtussüsteemist. Kõrgeimaks taotluseks on

rahvusliku identiteedi ja kristliku kultuuriparadigma püsimine ja tugevdamine ning koguduse kui

ühiskonnale oluliste põhimõtete kandja rolli väärtustamine.

KAARLI KOOL 5

VISIOON

Meie kooli võib võrrelda õunapuuga, mis kannab head vilja.

Puuke oli alguses väike ja habras, vajas palju välist abi ja hoolt. Ajapikku ta sirgus ja sai

tugevamaks ning on praeguseks leidnud oma koha ja positsiooni suures õunaaias. Usume, et puust

kasvab tugev ja vastupidav õunapuu, mis palju ning head vilja kannab.

Meie õunapuu juured on sügaval maas, kust me ammutame jõudu läbi väärtuste ja traditsioonide

meie laste perekondadest ning kirikust ja kogudusest. Mahl meie tüves on tarkus, mida kogume puu

üldise kasvamise heaks ja iga õuna kasvatamiseks. Vihm, mis sajab meie võrale ja kastab maapinda

meie ümber, on uued teadmised ja kogemused ning avastused, mille läbi me saame tugevamaks ja

oskame maailma paremini mõista. Päike on armastus ja hool nii Jumala poolt meie vastu kui ka

meie inimeste omavahelistes suhetes. Tuul on see, mis sasib meie oksi ja teeb meid vallatuks ning

seiklushimuliseks.

Kõik see aitab kasvatada õunapuule tugevat ja kindlat tüve, millest moodustub meie kooli keskkond

ja kultuur. Tüve najal on turvaline kasvada okstel, mis on meie erinevad tegevusvaldkonnad.

Lehtedeks on meie õpetajad ja lapsevanemad, kes aktiivselt fotosünteesides toodavad puule

vajalikke aineid, et viljad saaksid kasvada. Õunad on meie lasteaia lapsed, kelle punaste põskede

nägemiseks teeb puu suurt tööd.

Aasta aastalt, kui puu kasvab, kannab ta ka rohkem vilja. Igal õunal on oma lugu ja oma süda. Puu

kasvatab iga õuna eraldi kogu oma jõu ja armastusega. Iga väike õun annab kord edasi

kasvamisejõu uuele võrsele.

“Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei

närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda.” Psalm 1:3

TUNNUSLAUSE

Puu, mis kannab head vilja

KAARLI KOOL 6

MEIE VÄÄRTUSTAME

Üksmeel Meie jaoks on see…

rõõm üheskoos teelolemisest ühise eesmärgi nimel. Sisemisest teadmisest ja vajadusest tekkinud

tahe teeb meid tublimaks ja tugevamaks. Tähtis on usaldada ja olla ise usaldusväärne ning

tunnetada vastutust teiste ja iseenda ees. Kõike mida teeme, teeme südamega.

Kristlik maailmavaade Meie jaoks on see…

toetumine armastusele Jumala, kaasinimeste ja iseenda vastu; lootus helgemast maailmast. Lähtume

sellest, et iga elu on püha ja puutumatu. Oma tegemistes toetume kirikuaasta rütmile, väärtustades

kiriku pärandit ja traditsioone ning koostööd kogudusega. Püüdleme vaimse kasvamise – sisemise

hingehariduse täiustumise suunas.

KAARLI KOOL 7

Areng Meie jaoks on see …

koos kasvamine ja töötamine parema ja usaldusväärsema tuleviku suunas. Üksteist täiendades ja

ühiseid eesmärke jälgides õpime ületama raskusi ning oleme avatud uutele ja edasiviivatele

väljakutsetele.

Juured Meie jaoks on see…

perekond ja kodu oma väärtuste ja kogemustega, esivanemate pärand läbi rahvakultuuri ja

traditsioonide. Austame vanemate elutarkust ja püüame seda edasi anda tulevastele põlvkondadele.

Inimene (harmoonia, isiksus) Meie jaoks on see…

hoitud olemine, elu pühadus, iga isiksuse väärtustamine. Peame oluliseks vabaduse – vastutuse

suhet: vabadus olla mina ise tähendab anda ka teistele vabadus olla need kes on nemad.

Teadvustame, et üheskoos teel olemiseks on vaja ka ühiseid reegleid.

Inimene on osa Loodust, suhtudes hoidvalt ja hoolivalt ümbritsevasse ja iseendasse. Olles ise

loojad ammutame inspiratsiooni inimsüdame ja hinge lõputust sügavusest.

KAARLI KOOL 8

PÕHIMÕTTED Oma tegudes ja otsustes toetume järgnevatele põhimõtetele:

• Armasta Jumalat üle kõige ja ligimest nagu iseennast.

• Meie tegevus lähtub sisemisest tunnetusest ja vajadusest.

• Suhtlemise aluseks on vastastikune hoolimine ja austus.

• Tunnustades isikupära, loome ühist.

• Ühtsuses ja koostegemises peitub meie jõud.

• Suhtume hoolivalt meid ümbritsevasse.

• Toetame inimese harmoonilist arengut (vaim, hing, ihu).

• Lapse arengu toetamine on kodu ja kooli koostöö.

• Meie kooli heaolu ja maine sõltub igast ühest meist.

• Toetume oma juurtele, aga samas oleme avatud uuele.

• Vabadus eeldab piire.

• Toetame õpetaja pidevat isiksuslikku ja professionaalset arengut.

Kõigest eelnevast lähtub meie lasteaed-põhikooli

ERIPÄRA

Kristlik keskkond Kooli igapäevane elu ja töökorraldus baseerub kristlikul maailmavaatel ja väärtustel.

Eesmärgid:

Armastava, turvalise ja koduse sisekliima loomine.

Kristlike põhiväärtuste teadvustamine ja nendest lähtumine igapäevaelus.

Kristlike põhitõdede ja kultuuri eakohane tutvustamine ja kogemine.

Valdkonnad:

Väärtuskasvatus

Teadmised

Keskkond

Kogemus

Eetika

Kirikuaasta pühade tutvustamine ja tähistamine

Palvused ja jumalateenistused

Muusika ja kunst

Pühapaigad

KAARLI KOOL 9

Personali väärtusühtsus

Koostöö ja ühised väärtused peredega

Õppimine kõikide meeltega Laps omandab teadmisi ja oskusi kõigi meeltega ise katsetades ja uurides.

Eesmärgid:

Teoreetiliste teadmiste sidumine igapäevase eluga.

Valdkonnad:

Üld- ja aktiivõpe

Õppekäigud

Teemaüritused

Lisaväärtustega tegevused (väärtuskasvatus, muusika, puutöö, kokandus, loovus)

Projektiõpe

Üheshingamine Kool on tervik igal tasandil.

Eesmärgid:

Hooliva ja armastava keskkonna loomine ja hoidmine.

Avatud ja tihe suhtlemine erinevate huvigruppide vahel.

Valdkonnad:

Ühisvastutus (ühine otsustamis- ja planeerimisprotsess)

Kollektiivi ühistegemised

Rühmade ja klasside ühistegemised

Pereüritused

Mitmetasandiline ja avatud suhtlemine kodu ja kooli vahel

KAARLI KOOL 10

EESMÄRGID

Meie kristlikule maailmavaatele toetuva lasteaed-põhikooli eesmärgiks on:

olla lapsele

• tema tegemistes armastav, usaldusväärne ja rõõmsameelne saatja;

• tema arengus, julgustav ja mõistev toetaja;

• tema haridusteel loov, mitmekülgne ja innustav suunaja.

olla lapsevanemale

• usaldusväärne, avatud ja koostöövalmis partner;

• professionaalne ja toetav nõustaja.

olla õpetajale

• arenguvõimalusi ja eneseteostust pakkuv partner;

• vaimsust ja ühiseid väärtusi toetava keskkonna looja;

• heade omavaheliste suhete ja tulemusliku meeskonnatöö toetaja.

KAARLI KOOL 11

II KUS ME OLEME

ÜLEVAADE KAARLI KOOLIST

Ajalugu Meie ajalugu läheb tagasi 19. sajandisse, mil Johann Heinrich Brasche eestvedamisel saadi Tallinna

linnalt maja Liivalai tänavale, kus 1880. aastal avati Väikeste Laste Hoid. Väiksematel möödus

aeg põhiliselt mängides, aga suurematele toimusid ka koolitunnid: piiblilugu, matemaatika, saksa

keel, venekeel, käsitöö. Suurt rõhku pöörati muusikale. Selts töötas 60 aastat, kuni nõukogude võim

selle sulges.

1918. aastal kutsuti ellu Kaarli Eragümnaasium, kus väärtustatud olid kristlik kasvatus ja

üldhumaansed põhimõtted. Seegi kool sai tegutseda kuni 1940. aastani.

Kaarli Koguduse Lasteaia tegutsemise alguseks on 1995. aasta, mil koguduse juurde loodi kolm

korda nädalas koos käinud kooliks ettevalmistav rühm. Alguses oligi suund algkooliks kasvamisel,

aga järgmisest aastast alustati koguduse majas hoopis traditsioonilise lasteaiana. Esialgu ühe-, õige

pea aga kahe-rühmalisena. 1998. aastast on lasteaial Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi

koolitusluba.

Paralleelselt eelkoolirühmaga hakkas 1999. aastal tööle mudilasrühm.

2008. aasta sügisest tegutses lasteaed 3-rühmalisena ja alates 2009. aasta sügisest 5 – rühmalisena.

Õppe-kasvatustöös on alati lähtutud lapsekesksetest õpetamise meetoditest ja kristlikest väärtustest

ning rõhku pandud humanitaarhariduse andmisele.

Lasteaia taustal toimus aastaid pidev keskustelu sarnase keskkonna jätkumiseks kooli-astmetes.

Eelkõige on selle huvi algatajateks meie lapsevanemad, kes soovisid oma laste haridustee jätkumist

samas tervikus koguduse ja ka lasteaiaga. Ka pedagoogid leidsid, et selline areng oleks väga

oluline, et kristlike väärtuste ja teadmiste edastamine oleks järjepidev ja kannaks vilja.

2013. aasta juunis andis Haridus- ja Teadusministeerium välja koolitusloa Kaarli Koolile, mis

nüüdsest hõlmab nii lasteaeda kui põhikooli. 1. septembril 2013 alustas Kaarli kooli 1. klass ja igal

aastal võetaks vastu uus esimene klass kuni kool kasvab välja täiemahuliseks põhikooliks.

Hetkeseis Kaarli Kool asub kesklinnas kahes eraldiseisvas hoones Kaarli kiriku vahetus läheduses. Asukoht

võimaldab avardada laste silmaringi läbi erinevate õppekäikude muuseumitesse, teatritesse,

KAARLI KOOL 12

kirikutesse jne. Samas asuvad meile lähedal looduskaunid pargid, andes võimaluse füüsiliseks

tegevuseks ja keskkonnaõppeks.

Nooremate rühmade ( 1,5 - 4 aastased) kasutada on heas korras ruumid Koidu tänaval, mida

rendime Tallinna linnalt ja kus 2009 aasta alguses toimus kapitaalremont. Lasteaia rühmade

kasutuses on kolm õppe- ja mänguruumi, saal, garderoob, köök, tualetid, fuajee ja õpetajate

tööruum.

Toompuiestee 4 peamajas tegutseb 3 vanemat lasteaia rühma ( 4 – 7 aastased). Kasutuses on õppe-

ja mänguruumid, tualetid, õpetajate tuba, puhkeruum ning garderoob.

Hoovimajas paikneva I kooliastme kasutuses on 4 klassiruumi, tualetid, õpetajate tuba ja garderoob.

Järgmiste klasside ruumid võetakse kasutusele järk-järgult vastavalt kooli kasvavatele vajadustele.

Ruumiperspektiiv võimaldab mahutada majja kogu põhikooli.

Lasteaia ja kooli ühiskasutuses on aula, õppeklass ja täismahuline võimla.

Kõik lasteaia ja kooli kasutuses olevad ruumid on heas korras, sisustatud laste vajadusi ja huve

silmas pidades koduselt, soojalt ja loodussõbralike materjalidega. Värvivalik on pastelne ja soe

lähtudes kooli sümboolikast tulenevast värvipaletist.

Lasteaed-põhikool kasutab õuetegevuste läbiviimiseks naabruses olevaid linna parke, mis on

heakorrastatud ja varustatud laste mänguväljakutega. Pargid võimaldavad ka häid

sportimisvõimalusi.

Koolil on oma sümboolika: ühised värvid ja tunnuslause; logo ning tunnuslaul.

Õppesüsteemi järgi jaotub Kaarli Kool hetkel kolmeks osaks:

lasteaed (1,5 – 7 aastased lapsed),

I kooliaste (1. - 3. klass),

II kooliaste (4. – 6. klass).

Arenguperspektiiv:

III kooliaste (7. – 9. klass)

Lasteaia rühmad

Lasteaias on viis rühma, mille nimed tulenevad meie lasteaia sümbolist õunapuust:

Ubinate rühm ( 1,5 – 3 aastased )

Lehekese rühm (3-aastased)

Päiksekese rühm ( 4-aastased)

Pilvekese rühm ( 5-aastased )

Õunakese rühm (6-aastased, kooliuusikud )

KAARLI KOOL 13

Ubinate rühm

Ubinate rühm on sõime rühm, kus käivad koos 1,6 – 3.aastased lapsed. Eakohased õppetegevused

toimuvad eraldi 1,6-2.aastastel ja 2-3.aastastel, kuid põhiosa päevast veedetakse siiski ühiselt.

Ühistegevused õpetavad lapsi üksteisega arvestama, mis omakorda loob neist juba varakult ühise

sõpruskonna. Kindel päevarütm loob lastele turvalise keskkonna, mis aitab neil kasvada julgeteks ja

aktiivseks lasteaialasteks.

Lehekese rühm

Lehekese rühmas käivad 3-aastased lapsed. Turvalises keskkonnas õpivad lapsed üksteisega

arvestama, koos tegutsema, aga mis kõige olulisem – koos mängima. Tasapisi tehakse tutvust

teadmiste maailmaga, õpetades/juhtides lapsi olema aktiivseteks avastajateks, katsetajateks ja

julgeteks kaasarääkijateks. Tähelepanu pööratakse lapse igakülgsele arendamisele läbi koduse ja

turvalise õhkkonna. Luuakse alused väärtussüsteemi kujunemisele ja ühistele reeglitele.

Päiksekese rühm

Päiksekese rühmas käivad 4-aastased lapsed. Ka selles rühmas pannakse suurt rõhku toetavale ja

turvalisele õhkkonnale ning väärtus- ja tundekasvatusele. Kuna Lehekese rühmas on selleks juba

hea eeldus loodud, siis reeglina on Päiksekese lapsed igati julged ja teadmishimulised, nad osalevad

hea meelega vestlustes, uurivad ja katsetavad. Palju tähelepanu pööratakse Päiksekese rühmas ka

kuulamisoskusele ja teistega arvestamisele.

Pilvekese rühm

Pilvekese rühmas käivad 5-aastased lapsed. Turvalises ja sõbralikus õhkkonnas lõimitud mänguliste

tegevuste kaudu valmistatakse last ette toimetulekuks sotsiaalsfääris ning viimasele toetuvalt

valmisolekut kooliküpsuse saavutamiseks.

Tehakse kirja eelharjutusi, tutvutakse ümbritseva esemelise maailma kaudu numbrite ja hulkadega,

analüüsitakse sõnade häälikulist ehitust. Erilist tähelepanu pööratakse kõigele, mis toetab

sotsiaalseid oskusi: teadmised viisakast käitumisest ning soov neid järgida; heasoovlik suhtumine

kaaslastesse ja nende märkamine; oskus anda hinnang enda, vajadusel ka teiste käitumisele.

Õunakese rühm

Õunakese rühma lapsed on 6 aastased - kooliuusikud. Siia rühma jõudes on lapsed omandanud juba

palju teadmisi ja kogemusi, mida eelneva 3 aasta jooksul on õppetegevustes ja erinevatel

õppekäikudel, ekskursioonidel, teemapäevadel, temaatilistel pidudel kogutud. Lapsed tahavad

tegutseda, on uudishimulikud, suudavad keskenduda vajalikule tegevusele. On saadud kogemus, et

õppimine ei ole igav ja „sunduslik“ tegevus ning selleks on õpetajad loonud toetava keskkonna,

KAARLI KOOL 14

valinud põnevad ja mitmekesised meetodid ning on tegevuste planeerimisel arvestanud laste soove

ja huvisid. Kujundatakse avatud, meeskonnatööd hindavaid, laia silmaringiga ja õppimishimulisi

lapsi, kellele on loodud head eeldused koolis hakkama saamiseks.

Lasteaia komplekteeritus (seisuga 01.02.2016)

Rühm Rühma nimetus Rühma liik Laste vanus Laste arv

poisid tüdrukud

I Ubinad sõimerühm 1a – 3 2a – 10 3a - 2

5 10

II Lehekese rühm aiarühm 3a – 11 4a - 5

5 11

III Päiksekese rühm aiarühm 4a - 6 5a - 11

6 11

IV Pilvekese rühm aiarühm 5a – 12 6a - 5

8 9

V Õunakese rühm aiarühm 6a – 10 7a - 7

11 6

I kooliaste

Esimese kooliastmes on kolm klassi ühe klassikomplektiga:

1. klass

2. klass

3. klass

Kõik klassid asuvad Toompuiestee 4 hoovimajas.

Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga,

turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks.

Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende

täitmiseks kuluvat aega. Toimub orienteerumine mängult õppimisele ja õpilase rolli sisseelamine.

I kooliastme üldpädevusnõuete keskmes on õpioskused. Õppe korraldamise aluseks on üld- ja

aineõpetusliku tööviisi kombinatsioon. Laste tunniplaanis on klassitunnid, mille raames

klassiõpetaja õpetab erinevaid aineid neid omavahel tervikuks seostades. Teemasid käsitletakse

loogilises järjestuses, üks tegevus tuleneb teisest ja kutsub esile järgmise. Kõik õpetatav seostatakse

üheks tervikuks, õpetatav peab olema seotud kodukohaga, ümbritseva loodusega, aastaaegade

vaheldumisega, inimeste tööde ja tegemistega ning põhiväärtustega. Kõige sellega seostatakse ka

õpetatav materjal. Oluline on keskendumine terviklikule õppetegevusele, mille keskus on last

ümbritsev maailm, laste kogemuste, elamuste ja huvide maailm.

KAARLI KOOL 15

Lapsi ergutatakse küsima ja avastama. Õppeprotsessi käigus kujunevad lapsel esmased

õpiharjumused ja -oskused, sh eneseanalüüs, oma aja jaotamine ja õpiülesande juures püsimine.

Õpetaja olulisim ülesanne on iga lapse eneseusu ja õpimotivatsiooni toetamine.

I kooliastme komplekteeritus (seisuga 01.02.2016)

Klass Laste vanus Laste arv

poisid tüdrukud

1. klass

7a – 20 8a – 3

12

11

2. klass

8a – 14 9a - 5

10

9

3. klass

9a – 11 10a – 6 11a - 1

9

9

II kooliaste

Teises kooliastmes on kolm klassi ühe klassikomplektiga:

4. klass

5. klass

6. klass

Kõik klassid asuvad Toompuiestee 4 hoovimajas.

II kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste

kujunemine. Oluline on äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja

tegevusvaldkondade vastu ning aidata õpilastel kujuneda ennastjuhtivateks ning

analüüsivõimelisteks õppijateks. Õppeprotsessis kasutatakse mitmekesiseid meetodeid ning

seostatakse õpitut praktilise eluga. Pädevused kujunevad õppeprotsessis kõikide õppeainete

vahendusel, aga ka tunni- ja koolivälises tegevuses.

Õpilastele luuakse võimalusi teha iseseisvaid valikuid ning arendada koostöö- ning

suhtlemisoskusi. Palju pööratakse tähelepanu üksteist austava turvalise ja avatud õpikeskkonna

loomisele.

Endiselt on tähtsal kohal õpioskuste kujunemine; kasutatakse ülesandeid, mille eesmärk on õppima

õppimise teadvustamine iseendale ja kaaslastele. Toetatakse eneseväljendusoskuse ja

argumeteerimisvõime arengut. Õpetaja olulisim ülesanne on õppeprotsessi eesmärgiteadlik

suunamine, õpilaste õpitahte ja õpihuvi toetamine.

KAARLI KOOL 16

Ka II kooliastmes on õpetuse aluseks üldõpetuslik lähenemine. Alates 5. klassist minnakse sujuvalt

üle aineõpetusele, kuid võib kasutada ka üld-, aine- ja tsükliõppe kombineeritud varianti.

II kooliastme komplekteerimine (seisuga 01.02.2016)

Klass

4. klass

Hetkel komplekteerimisel

5. klass

Komplekteeritakse 2017. aasta kevadel.

6. klass

Komplekteeritakse 2018. aasta kevadel

Töökorraldus

Lasteaed avab uksed kell 8.00. Pärast tunnist kogunemisaega, kell 9.00 toimub rühmadel ühe maja

piires ühine päeva sissejuhatus hommikuringis lähtudes nädala ja päeva teemast. Kell 9.15 jätkub

töö vastavalt päevaplaanile eraldi rühmades.

Rühmade päevakavasse kuulub vastavalt vanuseastmele õppimisaeg, mänguaeg, õueskäigud,

söögiajad, uneaeg. Kooliuusikutel on uneaeg asendatud puhkeajaga, mil lastele loetakse ette

lastekirjandust.

Lasteaed on avatud 18.00-ni.

Kogu aasta ülesehitus põhineb aasta teemal mis jaguneb nädalateemadeks. Nädalateema on aluseks

kogu nädala õppetöö korraldusele (päeva sissejuhatus, õppetöö, ekskursioonid jne.). Kõigi rühmade

õppetegevus on tihedalt lõimitud ning nädala tegevused kas alustab, laiendab või võtab kokku

temaatiline üritus või õppekäik. Et soodustada laste omavahelist suhtlemist, toimuvad vähemalt

kord kuus üritused kõigile rühmadele ühiselt.

Kord nädalas toimub igal rühmal väärtuskasvatuse tund; paar korda kuus toimuvad kodunduse

tunnid. Aasta jooksul käiakse ühiselt läbi rahva- ja kirikukalendri tähtpäevad. Kolm korda

õppeaastas toimuvad aasta teemast lähtuvad projektinädalad.

Koolipäev koosneb tundidest, mille arv ja järjekord on sätestatud päevakavaga.

Koolimaja avatakse kogunemiseks kell 8.00. Koolipäev algab kell 8.30 hommikuringiga, kus

käsitletakse klassijuhataja või vaimuliku eestvedamisel erinevaid teemasid, mis lähtuvad kooli

KAARLI KOOL 17

nädalateemadest, aktuaalsetest ühiskonnateemadest, kiriku- ja rahvakalendri pühadest ning laste

endi huvist. Hommikuringi osa on hommikupalve.

Laste päevakavas on klassitunnid, mille raames klassiõpetaja õpetab erinevaid aineid neid omavahel

tervikuks seostades. Õppetunni pikkus on 45 minutit, vahetunni pikkus üldjuhul 10 minutit,

söögivahetunni pikkus 30 minutit. Lähtudes üldõppest ja õppe spetsiifilistest vajadustest (kunsti-,

keele-, muusikaõpe, sport, praktikumid, kontrolltööd) võib tundide kestus muutuda, võimalikud on

paaris- ja kolmiktunnid. Sellest johtuvalt võib muutuda ka vahetunni aeg pikemaks. Kord nädalas

toimub igal klassil väärtusõpetuse tund.

Õppetunnid toimuvad koolis ja/või väljaspool kooli õppekäiguna. Õppimine võib toimuda reaalses

ja/või virtuaalses keskkonnas nii rühmatööna kui iseseisvalt.

Õppekäigud toimuvad lähtudes kooli nädalateemadest. Õppekäikude eesmärgiks on aidata

kinnistada õppetegevustes saadud teadmisi, laiendada laste silmaringi ja siduda teoreetilised

teadmised praktilise kogemusega.

Koolis töötab pikapäevarühm, mis tegutseb kõikidel koolipäevadel tundide lõpust kuni 17.00.

Pärastlõunasel ajal on nii lasteaia- kui koolilastel võimalus osaleda vastavalt oma huvile

mitmesugustes huviringides ja pilliõppes.

Kaarli Kooli tegevus põhineb kristlikul maailmavaatel. Oluline on kristlike põhiväärtuste

teadvustamine ja nende rakendamine igapäevaelus ning kristliku kultuuri ja Piibli põhitõdede

tutvustamine. Keskkonna ja isikliku eeskuju kaudu tahame luua armastava, koduse ja perekondliku

sisekliima.

KAARLI KOOL 18

PERIOODI 2013 – 2016 ARENG JA HETKESEIS

Toetub kooli sisehindamissüsteemi andmetele ja eelmise perioodi aasta-aruannetele. Eelmine arengukava oli koostatud aastateks 2013 – 2016.

Kooli tegevust on pidevalt ja süstematiseeritult analüüsitud koos kogu kollektiiviga. Kaks korda

aastas on koostatud sisehindamistulemuste ja arutelude põhjal põhjalik aruanne kõigi

tegevusvaldkondade kohta.

2013 – 2016 perioodiks olid püstitatud järgmised arengusuunad:

• Ühtse organisatsioonistruktuuri ja töökorralduse väljaarendamine lasteaed-põhikoolina.

• Väärtuste ja organisatsioonikultuuri järjepidevuse tagamine.

• Kooli eripära säilitamine ja jätkuv arendamine nii lasteaias kui kooliastmes.

• I kooliastme pedagoogilise kontseptsiooni ja koolikorralduse lõplik väljatöötamine ja

rakendamine.

• Õppe-kasvatustöö kõrge kvaliteedi hoidmine lasteaias ja saavutamine kooliastmes.

• Organisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamine (täituvus; kollektiivi komplekteeritus,

materiaalne baas).

• Sobiva ruumilahenduse leidmine ja väljaarendamine nii lasteaia kui kooliosas.

• Kollektiivi ühtsuse suurendamine ja koostöö arendamine.

Eelmiseks perioodiks püstitatud eesmärgid on valdavalt täidetud. Viimase kolme aasta jooksul on

lisaks lasteaiale välja arendatud I kooliaste. Pidevalt on pööratud tähelepanu organisatsioonikultuuri

ja väärtuste säilitamisele ning tugevdamisele ning arendamisele vastavalt muutunud oludele

organisatsioonis. Väärtused ja põhimõtted on uuesti lahti mõtestatud ning sellest tõukuvalt ka kooli

eripära tugevdatud. Meeskonnatöö toimib hästi nii väiksemates üksustes (kool, lasteaed, majad) kui

ka kogu organisatsioonina tervikuna. Inimeste suhted on avatud ja toetavad. Meeskond on

kvalifitseeritud, väärtusühtne ja motiveeritud. Praeguse organisatsiooni töökorraldus on leidnud

oma voolusängi, kuid kindlasti täieneb see veel seoses kooli edaspidise laienemise ja arenguga.

Oleme suutnud hoida head õppe-kasvatustöö kvaliteeti lasteaia osas ning pannud tugeva aluse

selleks kooli osas. Kooli jätkusuutlikus on hetkel tagatud. Komplekteeritud on lasteaia rühmad ja

kooli klassid ning järjekorras on ootamas huvilised edaspidiseks nii kooli kui lasteaia vastuvõtuks.

Vajalikud ametikohad on täidetud ja on olemas perspektiiv edaspidi vajalike ametikohtade

KAARLI KOOL 19

loomiseks. Pidevalt on toimunud arendustegevus seoses lasteaed-põhikooli täiemahulise

väljaarendamisega hoone osas. Hetkel on olemas vajalikud tingimused kuni II kooliastme lõpuni,

vajades II kooliastme osas veel väiksemaid ümberehitusi. Käimas on protsess koolimaja lõplikuks

väljaehitamiseks, hetkel oleme jõudnud projekteerimise faasi ning loodame suuremate

ehitustöödega alustada 2017 aastal.

Eestvedamine ja juhtimine

Areng 2013 - 2016

• On tagatud Kaarli Kooli edaspidine jätkusuutlikus:

Lasteaia rühmad ja kooli klassid on komplekteeritud;

Vajalikud ametikohad on täidetud;

Majandustegevus on stabiilne.

• On rakendatud väärtuspõhine juhtimissüsteem;

• Planeerimis- ja analüüsiprotsess on hästi läbimõeldud ja toimiv kooli kõigil tasanditel;

• On välja töötatud kooliosa alus- ja tugidokumendid;

• Organisatsioon on komplekteeritud kvalifitseeritud ja väärtusühtse personaliga;

• Soodustatud on personali omavahelist lõimingut ja koostööd;

• Organisatsiooni eesmärkide elluviimisel ja tegevuse koordineerimisel on aktiivselt kaasatud

kogu kollektiiv;

• Juhtkond on panustanud võrdselt nii lasteaia kui kooli arengusse;

• Juhtimisprotsesside aluseks on põhjalik analüüs ja teadlik arendustöö, mis lähtub

missioonist, visioonist ja üldeesmärkidest;

• On rakendatud väärtushinnangutel põhinev juhtimissüsteem ja seda arendatakse pidevalt;

• Sisehindamissüsteem on viidud vastavusse uuenenud organisatsiooni tegevusega.

Hetkeseis

Eesmärkides sõnastatud põhipüüdlused on täidetud. On tagatud kooli edaspidine jätkusuutlikus:

lasteaia rühmad ja kooli klassid on komplekteeritud; vajalikud ametikohad on täidetud

kvalifitseeritud ja väärtusühtse personaliga, majandustegevus on stabiilne.

Märksõnaks on olnud pidev areng ja arendustegevus, püüdes samas hoida ja tugevdada kooli

väärtusi ja eripära. On olemas laiema perspektiivi nägemus lasteaed-põhikoolist tervikuna.

KAARLI KOOL 20

Arendustegevuses tehakse tihedat koostööd pidajaga, kooli nõukoguga ja lapsevanematekoguga.

Strateegiline planeerimine keskendub kooliosa väljaarendamisele ja lasteaia kvaliteedi hoidmisele.

Kaarli Koolis on rakendatud väärtuspõhine juhtimine, kus protsessi on aktiivselt kaasatud kõik

töötajad. Seoses kollektiivi suurenemisega vajab see nüüd suuremat koordineerimist ja ajaressurssi

juhtkonna poolt, kuid peame ühist otsustusprotsessi ja koostööd äärmiselt oluliseks. Ühised

väärtused on aluseks ühisele otsustusprotsessile, aga ka igapäevasele tööle, kus igale töötajale

antakse tema vastutusala piires vabadust otsuseid teha. Ühisväärtused toetuvad kristlikule

maailmavaatele. Kogu kooli tegevus on lühemas ja pikemas perspektiivis eesmärgistatud. Aluseks

on kollektiiviga ühiselt välja töötatud tugevad põhidokumendid (arengukava, õppekava,

tegevuskava). Sealt lähtuvad eesmärgid ja prioriteedid kanduvad edasi ka rühma ja klassi tasandile.

Süstemaatiliselt analüüsitakse eesmärkide täitmist ja tehakse vastavalt sellele parendusi igapäevases

tööprotsessis. Kaks korda aastas analüüsitakse möödunud perioodi tegevust, kooli ja lasteaia

tasandil eraldi vastavaid eesmärke ja tegevusi ning kogu kollektiiviga ühiselt ühiseid eesmärke,

prioriteete ja alusdokumente. Kollektiivis on kõigil võimalus oma arvamust avaldada ja

otsustamisel kaasa rääkida. Soovi korral on igal ühel võimalus oma initsiatiivi näidata projektide

vedamisel, ettepanekute tegemisel jm. Igal ühel on kindel roll – vastutus ja kohustused. Personali

seas viiakse kaks korda aastas läbi enesehindamine. Tekkivatele vajadustele reageeritakse kiirelt.

Ka rühma ja koolikollektiivi tasandil töötab hästi enesejuhtimine ning koostöö.

Juhtkonnal ja kogu kollektiivil on kindel nägemus kooli toimimisest ning arengust. Järjepidev

tööprotsess tuleneb eelnevate perioodide tulemustest, analüüsidest. Juhtimisprotsessi osaks on

regulaarsed koosolekud ja nõupidamised, mille mõju igapäevasele tööle on väga otsene.

Koosolekud on ettevalmistatud, konstruktiivsed, töised, asjalikud ja tulemuslikud. Vajadusel

toimuvad lisaks ka ühised infotunnid. Suurem analüüsimine ja planeerimine toimub poolaasta ja

õppeaasta lõpus vastavatel seminaridel.

Toimib süsteemne ja pidev sisehindamise protsess, mis toetab kooli põhitegevusi.

Sisehindamistegevuste tulemusi kasutatakse reaalselt igapäevases töös. Sisehindamisdokumente

analüüsitakse ja uuendatakse vajadusel.

Kooli dokumendisüsteem on reorganiseeritud ja vastab kooli vajadustele. On välja töötatud ja

rakendatud põhi- ja tugidokumendid nii lasteaia kui I kooliastme tegevuse koordineerimiseks.

Eelarve koostamine ja kasutamine lähtub kooli arenguprioriteetidest, hetkeseisu analüüsist ja

igapäevastest vajadustest. Eelarve sihipärast täitmist jälgitakse süstemaatiliselt. Eelarve koostatakse

õppeaasta-põhiselt. Hetkel on tekkinud ebakindlus seoses erakoolide rahastamise mudeli muutmise

sooviga riigi poolt.

Juhtkonda toetab juhi abi ehk sekretäri ja huvijuhi loodud ametikohad.

2015. aasta sügisel läbiti edukalt Haridusministeeriumi poolt koordineeritud välishindamisprotsess.

KAARLI KOOL 21

Juhtimisvaldkonna parendusvõimalused

• Seoses kooli iga-aastase laienemisega tuleb läbi vaadata info jagamise ja infotundide süsteem.

• Vastavalt kooli arengule on veel vaja täiendada kooli sisedokumente ja viia need kooskõlla

tegeliku koolieluga.

• Hetkel on majandusliku stabiilsuse saavutamine raskendatud seoses võimaliku

seadusemuudatusega erakoolide rahastamises.

• Edaspidi luua majandusjuhi ametikoht nii igapäevase majandustegevuse kui koolimaja

ehitusprotsessi tõhustamiseks.

• Mentorlussüsteem tuleb veel tõhusamalt rakendada – igal töötajal on erinevad vajadused ja

mentorlus ja adapteerimine peab võimalikult palju sellest lähtuma.

Juhtimisvaldkonna tugevused

• Hästi toimiv organisatsioonikultuur ja ühised väärtused.

• Väga hea meeskond – väärtusühtsus nii põhiväärtustelt kui pedagoogiliselt.

• Väga vajalikud ja toimivad on kaks korda aastas toimuvad seminarid ja laagrid, see seob

omavahel teisel tasandil kui igapäevases töös oleks võimalik.

• Usalduslikud suhted - kolleegid julgevad ja tahavad jagada oma muresid ja rõõme nii

juhtkonnaga kui omavahel.

• Avatus ja paindlikkus juhtimises ja organisatsioonikultuuris ning töökorralduses.

• Süsteemsus (nii dokumentatsioonis kui ka üldiselt).

• Traditsioonilisuse ja loomingulisuse tasakaal (väljakujunenud kombed, tavad jms.).

• Põhjalik sisehindamissüsteem.

• Põhjalikud ja korrektsed põhi- ja tugidokumendid.

• Positiivne ja tunnustav hinnang välishindamisprotsessist.

• Pühendunud ja motiveeritud juhtkond.

Õppe- ja kasvatustegevus

Areng 2013 – 2016

• I kooliastme alusdokumendid on väljatöötatud ja juurutatud; ainekavad on analüüsitud ja

täiendatud;

• II kooliastme õppekava ja ainekavad on väljatöötatud;

• Õppekavad on nii lasteaia kui kooliosa õppe- ja kasvatustöö reaalseks aluseks;

• Ruumilahendused lasteaiaosas on olnud läbimõeldud ja uus rühmade jaotus

KAARLI KOOL 22

toimib väga hästi;

• Välja on antud Kaarli Kooli värtuskasvatuse aluste ja põhimõtete kogumik;

• Avastusõpe on osaks igapäevasest õppetegevusest (õppekäigud, õuesõpe, erinevad katsed,

praktilised tegevused jne).

• Igapäevase töö planeerimisel on nii lasteaias kui koolis arvestatud lasteaia eripäradega

( õppekäigud, projektinädalad, ühisüritused jne);

• Lasteaia ja kooliosa vahel on tihe koostöö ja head suhted (nii laste, õpetajate kui ka

lapsevanemate vahel);

• Koostöö erispetsialistidega on arenenud koos kooli arenguga ja vastab meie

hetkevajadustele;

• Liikumistegevuste paremaks läbiviimiseks on kasutusele võetud võimla (nii lasteaias kui

kooliosas);

• On käivitatud eelkooli tegevus;

• Lasteaia ja kooli õppetegevust toetavad kaasaegsed ja kvaliteetsed õppevahendid.

Hetkeseis

Õppesüsteemi järgi on Kaarli Kool lasteaed-põhikool ja jaotub hetkel kaheks osaks: lasteaed (1,5 –

7 aastased lapsed) ja I kooliaste (1. - 3. klass).

Lasteaia osas on komplekteeritud neli lasteaiarühma: Lehekese rühm (3-aastased), Päiksekese rühm

(4-aastased), Pilvekese rühm (5-aastased) ja Õunakese rühm (6-aastased) ning sõimerühm Ubinad

(1,6 – 3-aastased). Laste arv rühmas on läbi aastate püsinud samana: 17. Rühmad on

komplekteeritud vanusekeskselt ja eesmärgiks on, et laps võiks sama kollektiivi ja õpetajatega olla

koos kogu lasteaia aja.

Kooli osas on praeguseks komplekteeritud terve esimene kooliaste (1. – 3. klass) üks

klassikomplekt vanuseastme kohta. Rühmad/klassid tegutsevad kolmes eraldi majas: Koidu tänava

ruumides on kõige väiksemad ehk mudilased – Ubinate ja Lehekese rühmad; Toompuiestee majas

kolm vanemat lasteaia rühma – Päiksekese, Pilvekese ja Õunakese rühmad ning Toompuiestee

hoovimajas on koolilapsed.

Kooli igapäevane elu ja töökorraldus baseerub kristlikul maailmavaatel ja väärtustel. Armastava,

turvalise ja perekondliku sisekliima loomine, kristlike põhiväärtuste teadvustamine ja nendest

lähtumine, kristlike põhitõdede ja kultuuri eakohane tutvustamine ja kogemine – on kooli

igapäevatöö aluseks. Lisaks igapäevaelule ja väärtuskasvatuses tundidele, on meil juba heaks tavaks

saanud kogu koolipere ühised palvused, jumalateenistused Kaarli kirikus (lasteaia avamise ja kooli

alguse aktus; ühine lõikustänupühapalvus; ühine advendiküünla süütamise palvus ning lasteaia ja

kooli ühine jõulujumalateenistus.

Õppetöö üheks prioriteediks on õppimine kõigi meeltega. Teoreetilised teadmised seotakse

KAARLI KOOL 23

igapäevase eluga. Seotust igapäevaeluga toetab üldõpe (lõimitud tegevused, erinevad

aktiivõppevormid, õppekäigud, teemapeod, kohtumised huvitavate inimeste ja kohtadega).

Õppe- ja kasvatustöö planeerimine lähtub õppekavas püstitatud eesmärkidest ja ainekavadest,

aasta teemast ja prioriteetidest.

Lasteaed: Rühma tegevus lähtub nii üld- kui rühmategevuskavast. Rühma tegevuskavas on lahti

kirjutatud rühma eesmärgid, eripärad, planeeritud suuremad üritused, mis lähtuvad aasta teemast ja

prioriteetidest. Tegevuskavas on arvestatud lapse ja lapsevanemate ootustega ning arenguvestluste

põhjal seatud lapse individuaalsete aastaeesmärkidega. Rühmade tegevuskava analüüsitakse kaks

korda aastas. Õppetegevuste planeerimine toimub läbi nädalaplaanide ainekavade ja aasta

prioriteetide alusel. Õppetegevus lähtub üldõppe printsiibist. Õppetegvused on loomingulised ja

omavahel lõimitud. Õppetöö on mitmekesine (nii metoodikalt kui sisult), tegevusi toetavad väga

erinevad õppevahendid - raamatud, näitvahendid, erinevad töölehed, arendavad mängud, jms.

Lapsi suunatakse ise olema õppeprotsessis aktiivne – ise uurides, avastades, katsetades ja järeldusi

tehes, omandab laps teadmisi kiiremini ja mängulisemalt. Kõigi meeltega õppimist toetavad ka

lisaväärtustega tegevused (väärtuskasvatus, kokandus, projektiõpe). Aktiivõppe elemente

kasutatakse igapäevases tegevuses: rühmatöö, paaristöö, digivõimalusete kasutamine, ajurünnak,

uurimusõpe jne. Kõik rühmad teevad õuesõppepäevi.

Kool: Õppetöö planeerimine lähtub õppekavas ja ainekavades püstitatud eesmärkidest, aasta

teemast ja prioriteetidest ning nädalateemadest. Tööplaanides (mida planeeritakse kuu kaupa)

pööratakse rõhku ainetevahelisele lõimingule. Tööplaanid on detailselt lahti kirjutatud (plaanidesse

on kirja pandud erienavd materjalid, paaris- ja rühmatööd, praktilised töö jne). Õppetöö aluseks on

üldõpetus. Õppetöö võib toimuda üksik tunnina kui ka paaristunni või isegi kolmiktunnina.

Viimsed annavad võimaluse teemasse pikemaks ja rahulikumaks süvenemiseks. Ainetevaheline

lõiming aga seob erinevad ained üheks tervikuks ja nii on lapsel antud teemas kerge ja palju

tulemuslikum orienteeruda. Tundides kasutatakse erinevaid aktiivõppemeetode.

Väga tähtsal kohal on hommikuring, mis juhatab päeva sisse ja pakub võimalust aruteludeks

erinevatel teemadel. Esmaspäeviti käivad lastega vestlemas koguduse vaimulikud, kes ühtlasi

juhatavd palvusega sisse ka uue nädala.

Igaks õppeaastaks püstitatakse Kaarli Koolis prioriteedid, millele igapäevatöös rohkem tähelepanu

pööratakse. Prioriteetide raames toimuvad kolm korda aastas projektinädalad.

Suurt tähelepanu pööratakse õppetööd mitmekesistavatele õppematerjalidele. Täieneb ka

muusikaõpetuse tundideks vaja mineva inventari hulk ( Orffi intrumentaarium, väikekandled). Ka

kehalise kasvatuse inventar täieneb kooli kasvades tuleneva nõudluse järjekorras. Pidevalt

täiendatakse kõigi majade metoodilisi materjale. Õppevahendite kogu täiendatakse ja

KAARLI KOOL 24

kaasajastatakse pidevalt vastavalt ainekavas ettenähtud teemadele ning aastateemast tulenavatele

vajadustele. Pidevalt täieneb ka ilukirjanduse ja pedagoogilise kirjanduse kogu. Raamatute ostmisel

peame oluliseks, et lapsed saaksid tutvust teha hea lastekirjandusega.

Lapse arengu jälgimine lasteaias on pidev protsess, mis algab lapse lasteaeda tulekuga. Selle

protsessi käigus toimub lapse arengu põhjalik ja süsteemne analüüsimine. Kõik tegevused on

otseselt või kaudselt seotud laste sotsiaalse, füüsilise ja vaimse ettevalmistamisega kooliks.

Rühmade kaupa tehakse laste arengust kokkuvõte rühmade tegevuskava poolaasta analüüsis ja

rühma õppe-kasvatustegevuse poolaasta aruandes. Samuti analüüsitakse lapse individuaalseid

eesmärke.

Lapse arengu jäglimine toimub ka kooliosas igapäevaselt. Lapsevanemale antakse tagasisidet

päeviku kaudu, e–päevikus sõnaliste hinnangute kaudu ja muidugi ka vahetul suhtlemisel

õpetajatega. Sügisesel poolaastal toimuvad esimese klassis kõigi peredega tutvumisvestlused, mis

aitavad õpetajal paremini tundma õppida nii last kui peret. Teise ja kolmanda klassi arenguvestlused

toimuvad jaanusris/veebruaris. Teise ja viienda perioodi lõpus koostavad aineõpetajad ja

klassiõpetajad lapse kohta hinnangu (kujundava hindamise põhimõttest lähutvalt) möödunud

perioodi kohta. Hinnangud kantakse lapse õpinguraamatusse.

Kool teeb koostööd mitme erispetsialistiga: eripedagoog, logopeed, lastearst, vajadusel psühholoog

Analüüsitaval perioodil on põhjalikult lahti kirjutatud väärtuskasvatuse alused ja põhimõtted meie

koolis. Välja on antud selleteemaline kogumik “Väärtuskasvatus Kaarli Koolis”.

Õppe-kasvatustegevuse valdkonna parendusvõimalused

• Õppetegevustes võiks veelgi rohkem olla aktiivõppe metoodikat.

• Üldõpe kooliosas vajab jätkuvad arendustegevust.

• Raamatukogu ei ole veel lastele lugejakaaridga laenutusvalmis (hetkel saab laenutada ainult

käsitsi kirja panemaise teel).

• Töö erivajadusega lastega peaks olema rohkem läbimõeldum ja süstemaatilisem.

Õppe-kasvatustegevuse valdkonna tugevused

• Kooli tugev eripära.

• Ühtne väärtusbaas.

• Läbimõeldud ja laiapõhjaline õppe- ja kasvatustöö

(mitmekesised lõimitud tegevused, õppekäigud, ühisüritused, lõiming,).

• Väikesed rühmad (lasteaed).

KAARLI KOOL 25

• Palju õpetajaid lapse kohta (lasteaed).

• Õppekavad ja ainekavad on reaalse töö aluseks.

• Individuaalne lähenemine lapsele nii lasteaias kui koolis.

• Head ja kaasaegsed õppe- ja kasvatustöö vahendid (vahendid tegevusteks, mänguks,

raamatukogu jm).

• Hea koostöö lapsevanematega ja sarnane väärtussüsteem.

• Oma võimla olemasolu.

• Sõimerühma olemasolu.

• Kooli eripärasid toetavad huviringid.

• Lasteaiast oma kooli minemise võimalus.

• Eelkooliklassi olemasolu.

Personalitöö

Areng 2013 – 2016

• Kollektiiv on suurenenud seoses kooliosa loomisega ja lasteaia ümberkorraldamisega

peaaegu poole võrra;

• Kooli ja lasteaia kollektiiv on sujuvalt integreeritud, koostöö lasteaias ja kooliosas eraldi

ning ka üheskoos on tihe ja tõhus;

• Ühine väärtussüsteem on igapäevase tegevuse aluseks;

• On loodud head võimalused täiendkoolituseks ja enesetäiendamiseks;

• Õpetajatele on võimaldatud enesearendamise ja –teostamise võimalusi nii lasteaia- kui

kooliosas (huviringid, andeained jm);

• On väärtustatud elukestev õpe nii isikliku enesearenduse kui organiseeritud täiendõppe läbi;

• Mentorluse süsteem on teadvustatud ja rakendatud;

• Koostöö erispetsialistidega on arenenud koos kooli arenguga ja vastab meie

hetkevajadustele;

• Kollektiiv on motiveeritud ja tunnetab juhtkonna ning pidaja toetust;

• Toimib pidev enesehindamine ja oma tegevuse analüüsimine.

Hetkeseis

Kaarli Kooli kollektiivi kuulub seisuga 01.01.2016:

Direktor

KAARLI KOOL 26

Õppealajuhataja

Sekretär

11 lasteaia õpetajat

8 kooli õpetajat

1 eelkooli õpetaja

7 abiõpetajat

Lepingulised töötajad: 2 logopeedi

2 tervishoiutöötajat

5 rütmika õpetajat

Mittepedagoogiline personal allub otse omanikule – EELK Tallinna Toompea Kaarli Kogudusele.

Pedagoogid staaži järgi 01.01.2016 Staaž pedagoogina aastates 0-2 2-5 5-8 8-11 11-15 üle 15 Direktor 1 Õppealajuhataja 1 Õpetaja 6 5 1 1 4 3 Abiõpetaja 2 1 3 1 Kokku: 8 6 4 1 4 6

Pedagoogid omandatud hariduse järgi 01.01.2016

Kõrgharidus Keskeriharidus Keskh. Õpib edasi Pedag.-ne Muu Pedag.-ne Muu Direktor 1 Õppealajuhataja 1 Õpetaja 15 2 3 (Tln Ülikool,

Muusikaakadeemia) Abiõpetaja 1 4 2 Kokku: 18 6 2 3

Pedagoogid soo ja vanuse järgi 01.01.2016

Vanus aastates Neist mehi alla 25 25-29 30-39 40-49 50-57 üle 57

Direktor 1 Õppealajuhataja 1 Õpetaja 5 4 5 6 1 4 Abiõpetaja 1 1 2 2 Kokku: 6 4 5 9 3 2

Kaarli Kooli kollektiiv koosneb kvalifitseeritud töötajatest ja lähtub ühtsetest väärtustest, mis

toetuvad kristlikule maailmavaatele. Eelnevat arvestame ka uute töötajate ostingul. Ühine

väärtusruum loob toetava, avatud ja koostööalti keskkonna, kus üksteise otsuseid saab usaldada nii

kollegiaalsel tasandil kui professionaalselt. Kõik vajalikud ametikohad on täidetud, kaadri

voolavaus on madal, hetkel seoses kooli kasvamisega, pidevalt suurenev. Enamusel pedagoogidel

KAARLI KOOL 27

on erialane kõrgharidus, paar inimest on lisaks muule kõrgharidusele omandanud vajaliku

täiendkoolituse, kolm jätkavad õpinguid magistrikraadi taotlemiseks. Koostööd tehakse

logopeedide, tervishoiutöötajate ja vajadusel psühholoogiga. Tugispetsialistid ei ole majas

igapäevaselt vaid vastavalt eelnevalt kokku lepitud graafikule ning reaalsele vajadusele.

Töökorraldus on nii lasteaias kui koolis välja kujunenud ja toimib hästi. Panustame lasteaias

õpetajate suuremale osakaalule rühmas ja koostöötamise ajale. Abiõpetajad ei ole rühma-põhised,

vaid nö maja-põhised ja abistavad kõigi rühmade juures vastavalt töögraafikule ja reaalsele

vajadusele. Koolis on võtmeisikuteks klassiõpetajad, kes lisaks vahetule õppetööle kujundavad

kogu klassi sisekeskkonda ja kasvamist.

Infovahetuse kanalid on välja kujunendus nii majade siseselt kui kogu organisatsioonis üldiselt ja

toimib enamasti tõrgeteta. Kolleegid väga hindavad üksteist ja on vastastikku toetavad ning

hoolivad.

Kollektiivi meeskonnatöö analüüsid näitavad, et suhted inimeste vahel on usalduslikud,

koostöövalmid ja toetavad. Iga probleemi lahendamisel lähtutakse konkreetsest situatsioonist ja

inimesest. Palju panustatakse omavahelistele avatud suhetele ja ühistele aruteludele. Kollektiiv

koosneb erineva vanusega inimestest, mis on rikastav.

Õpetajate enesehinnang toob välja, et personal on motiveeritud, tunneb oma tööd, võtab vastutust ja

on valmis arenema. Üldiselt ollakse oma tööga rahul ja tuntakse kolleegide ning juhtkonna toetust.

Koostöö rühmade ja majade vahel on optimaalne ja vajadusest lähtuv. Ühis- ja meie-tunne on tugev

nii majade kaupa kui ka kogu organisatsioonina.

Personali koolitamine on teadlik ja lähtub koolitusplaanist, mille koostamisel omakorda

arvestatakse kooli üldisemaid vajadusi, aga ka iga õpetaja isklikke huvisid ja arengusoove.

Koolitusplaani analüüsitakse ja täiendatakse pidevalt õppeaasta jooksul. Lisaks individuaalstele

täiendkoolitustele on korraldanud mitmeid sisekoolitusi, kus kogu kollektiiv saab osa võtta ühist

huvi pakkuvast teemakäsitlusest. Võimaluse korral pakume individuaalseid koolitusvõimalusi ka

abiõpetajatele. Saadud koolituskogemusi ja iseseisvat enesetäiendamist jagatakse kollektiiviga

pedagoogilisteol koosolekutel ja sisekonverentsi raames. Igal õppeaastal lepitakse kokku mõned

raamatud, mida kõik loevad ja millest aasta lõpus ühised kokkuvõtted tehakse. Paar korda aastas

toimuvad õpetajate õppekäigud kas teistesse haridusasutustesse või kultuuri- või teadusasutustesse,

et silmaringi laiendada ja edasiviivaid kogemusi saada. Välja on töötatud põhjalik süsteem

enesetäienduse arvestamiseks, mis samuti kuulub täiendkoolituse alla. Igakuiselt saavad õpetajad

külastada teiste õpetajate avatud tunde, tunni lõpus antakse läbiviijale ka tagasidet nii suulise

vestluse vormis kui kirjaliku analüüsina.

Personali nõupidamised toimuvad süstemaatiliselt. Nii lasteaial kui koolil on pedagoogiline

nõupidamine kord kuus, koolis toimuvad lisaks vähemalt 4 korda aastas õppenõukogu koosolekud

ja kord nädalas infotunnid. Kaks korda aastas võtame aga kokku kogu kollektiivi ühistesks

KAARLI KOOL 28

seminarideks, kus analüüsime möödunud perioodi ja planeerime uut. Kõik tähtsad otsused tehakse

ühiselt, kõigil on võimalus kaasa rääkida ja teha parendusettepanekuid. Pedagoogid teevad

enesehindamise analüüsi kaks korda õppeaasta jooksul ning põhjalikum analüüs toimub koos

kevadise arenguvestlusega.

Aasta jooksul toimuvad mitmed kollektiivi ühendavad ühisüritused ja kokkusaamised. kus tehakse

tööd, aga ka lõõgastutakse ühiselt. Ühist vaimsust soodustavad nõupidamisi ja ühiseid kogunemisi

alustavad palvused, mida viivad läbi erinevad inimesed kogu kollektiivist.

Meie inimesed on meie suurim vara - kvalifitseeritud ja üksteist armastavad, professionaalsed,

ühtsed ja loovad pedagoogid.

Personaliga seotud riskid ja parendusvaldkonnad

Personaliriskid on endiselt põhiliselt seotud asendusvajadusega. Juba üsna suure kollektiivi puhul

tekib pidevalt lühemaid või pikemaid asendusperioode. Väga raske on leida nö püsivaid

asendusõpetajaid, sest selline töö on väga ebastabiilne ja keegi ei oota lihtsalt pakkumist ehku peale.

Õpetaja töö spetsiifikast lähtuvalt võib tekkida teatud perioodidel ülekoormatust, eriti kuna

ümbritsev laste-keskkond on väga intensiivne.

Kuna kooli iga-aastase laienemisega seoses kasvab ka kollektiiv pidevalt, siis tuleb palju tegeleda

adapteerimise ja mentorlusega. See seab lisakoormuse teistele õpetajatele ning teatud aineõpetaiad

ei ole meil oma majas mentoriteks võtta.

Kõik ametikohad ei ole veel loodud (majandusjuht, raamatukogu töötaja, erispetsialistid) ja see

põhjustab lisakoormust juhtkonnale ja mõnes olukorras ka õpetajatele.

Riskide vältimise võimalused

Lasteaia igal rühmal on kaks põhiõpetajat ja paar abiõpetajat. See annab võimaluse tööaega

paindlikult reguleerida vastavalt tekkivatele olukordadele. Ühe maja piires saavad graafiku järgselt

vabad õpetajad olla abiks ka teise rühma juures. Kooli poolel saab asendusi korraldada eelkooli

õpetaja ja huvijuhi abil. Meil on olemas nimekiri potentsiaalsetest asendusõpetajatest ka väljaspool

maja, kellega saame vajaduse tekkides ühendust võtta. Arvestama peab siiski, et väljastpoolt

tulevad inimesed vahelduvad ning ei ole alati kättesaadavad.

Püüame hajutada intensiivsemate perioodide tegevusi. Töökorraldus on paindlik ja võimaldab

samuti vajadusel intensiivsust leevendada. Tähtsustatakse puhkeperioodide vajalikkust ja

võimaldatakse seda õpetajatele vastavalt vajadusele. Inimesed on pühendunud ja motiveeritud, kuid

vahel peaksid ennast rohkem säästma ja tajuma oma piire ning leidma taasakaalu töö ja isikliku elu

vahel. Oleme sellel teemal läbi viinud ka sisekoolitusi.

Peame järgnevatel aastatel veel täpsemini mentorluse ja juhendamise läbi mõtlema, et see vastaks

konkreetse uue inimese töö spetsiifikale ja tema vajadustele. Vajadusel tuleks kokkuleppeid sõlmida

mentoritega väljaspoolt maja, kes aitaksid vajadusel just erialaõpetajaid.

KAARLI KOOL 29

Personalitöö valdkonna tugevused

• Ühine väärtussüsteem ja põhimõtted kollektiivil;

• Professionaalsed ja väga pühendunud ning motiveeritud inimesed;

• Väga hea meeskond ja koostöö kõigil tasanditel;

• Usalduslikud, toetavad ja sõbralikud omavahelised suhted;

• Uued inimesed (kuigi neid on päris palju) on väga sujuvalt kollektiivi integreerunud;

• Väga hea personali arvu ja laste arvu suhe nii lasteaias kui koolis;

• Konstruktiivsed ja piisava tihedusega nõupidamised;

• Meeleolukad ja ühendavad ühisüritused personalile;

• Paindlikkus töökorralduses.

Koostöö ja avalikud suhted

Areng 2013 - 2016

• Kaarli Koolil on hea maine;

• Lasteaia ja kooli kodulehed on ülevaatlikud ja informatiivsed;

• Info lasteaia ja kooli kohta on kättesaadav kõigile huvilistele;

• Koostöö lapsevanematega on tihe ja vastastiku usaldav ning toetav;

• Toimib tihe koostöö teiste laste- ja haridusasutustega;

• Toimib tegus koostöö omavalitsustega;

• Oleme usaldusväärne praktikabaas ülikoolidele nii kodu- kui välismaal;

• On väljaarendutud ja aktiivses kasutuses kooli sümboolika.

Hetkeseis

Koostöö valdkond on meie jaoks väga oluline, seda eriti oma kogukonna siseselt ja huvigruppide

vahel. Suurt rõhku paneme kooli kogukonna kokkukasvamisele olles ühine pere nii lasteaia kui

kooliga. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline, et lasteaed ja kool koos eksisteerivad – lastel on

silme ees perspektiiv ja tunnetus, et on, kuhu edasi minna.

Lisaks personali omavahelisele koostööle, pöörame suurt tähelepanu suhtlemisele ja koostööle

lapsevanematega. Igapäevane vahetu suhtlemine, meililist, igakuine infoleht, rühmastend jm.

infokanalid toimivad väga aktiivselt. Lapsevanemaid on kaasatud võimaluste piires igapäevasesse

õppe-ja kasvatustöösse ja ühisürituste korraldamisse. Vanematel on võimalus kaasa rääkida ja oma

ideid teostada ka läbi lapsevanematekogu. Koos käiakse umbes kord kuus ja vajadusel

KAARLI KOOL 30

moodustatakse konkreetsete projektide elluviimiseks toimkondi. Vähemat kaks korda aastas

toimuvad kõigil rühmadel/klassidel lapsevanemate koosolekud ja lisaks lapse arenguvestlused.

Õppeaasta jooksul toimuvad erinevad pereüritused nii rühmade/klasside kui kogu kooli ja

kogukonna tasandil. Samuti on lapsevanematel võimalus osaleda õppekäikudel ning toetada nende

korraldamist.

Koostöö pidajaga on igapäevane ja konstruktiivne. Hea ja meeldiv koostöö on koguduse

vaimulikega, kes viivad koolis kord nädalas läbi hommikuringe, toetavad erinevate teemade

lahtirääkimisega, viivad läbi erinevaid palvusi ja jumalateenistusi. Alati on olemas kiriku

kasutamise võimalus.

Kooli elu aitab arendada kooli nõukogu, kuhu kuuluvad nii pidaja, lapsevanemate kui kooli

esindajad. Kogunetakse vähemalt 4 korda aastas, vajadusel tihemini.

Koostöö teiste haridusasutustega on väga tihe, seda just meile sarnaste väärtuspõhimõtetega koolide

ja lasteaedadega. Kuulume ka Kristlike Erakoolide Liitu, mille kaudu koordineeritakse omavahelist

koostööd ja teostatakse vajalikke ühisprojekte. Kristlikest koolidest suhtleme tihedamalt just

luterlike koolidega – Tartu Luterlik Peetri Kool ja Toomkool. Lähemad suhted on meil lisaks Rocca

al Mare Kooliga ja RaM Veskimöldre Lasteaiaga, kellega koostöös kord aastas korraldame

muusikafestivali „Maasikamuusika“.

Tihedalt suhtleme kõigi omavalitsustega, kust meie lasteaias ja koolis lapsi käib. Tegus ja

tulemuslik koostöö toimib mitmete õppeasutustega, kelle üliõpilased meie lasteaias ja koolis oma

praktikat teostavad. Eriti tihe koostöö selles valdkonnas on meil Soome kristlike pedagoogiliste

õppeasutustega. Oleme hea kontakti saavutanud EELK Perekeskusega ja Rajaleidja keskusega, kust

vajadusel abi saame nõustamisküsimustes.

Võimalusel osaleme nii linna kui riigi tasandil toimuvatel erinevatel konverentsidel ja projektides.

Tihedat koostööd teeme erinevate kultuuri- ja haridusasutustega, kus meie kooli- ja lasteaialapsed

õppekäikudel ja ekskursioonidel või muuseumitundides käivad. Samuti kutsume erinevaid

spetsialiste ja huvitavaid inimesi endale külla oma tegevust ja ideid tutvustama.

Aastate jooksul on meie koolil välja kujunenud hea maine, mis on teadliku arendustöö tulemus.

Seda eriti lasteaia tasandil, aga tasapisi juba ka kooli osas. Soodsa pinnase sellele loob ühtne

väärtussüsteem kodudega. Parim reklaamikanal on meie endi lapsevanemad, kelle kaudu jõuab

lasteaia ja kooli järjekorda suur hulk lapsi. Lasteaiast põhjaliku ülevaate saab aga nn ringkäigul,

mille peavad läbi tegema kõik oma last järjekorda panna soovivad vanemad. Kooli osas toimub

samuti kõigile huvilistele nii infotund kui individuaalne vestlus.

Info jagamine toimub läbi erinevate kanalite, aga kindlasti kõige rohkem kodulehekülgede ja

sotsiaalmeedia kaudu. Kasutame kooli reklaamimiseks samuti kuulutusi ja kirikus on väljas meie

tegevust tutvustav stend.

KAARLI KOOL 31

Kooli sümboolikat kasutame dokumentidel, koolivormis, aga teeme ka spetsiaalseid reklaamtooteid,

mida oleks võimalik kinkida: pastakad, riidest kotid, šokolaad jms.

Kooli ajalugu jäädvustatakse järjepidevalt fotode, audiovisuaalse materjali ning dokumentaalse

jäädvustuse kaudu. Korrapäraselt korraldatakse lastetööde näitusi.

Koostöö ja avalike suhete valdkonna parendusvõimalused

• Põhjalikumalt peaksime läbi mõtlema kooli ajaloo kirjaliku jäädvustamise ning kunagise

Kaarli Gümnaasiumi ja Väikeste Laste Hoiu ajaloo uurimise.

• Sotsiaalmeedia kasutamine võiks olla teadlikum ja läbimõeldum, et infot liiga palju korraga

ei oleks.

• Lasteaial ja koolil on praegu eraldi koduleheküljed. Tulevikus tuleks need kindlasti

ühendada, et tugevdada kuvandit ühisest lasteaed-põhikoolist.

• Majal asuv “Kaarli Hambapolikliiniku” silt tekitab palju segadust ja ei tule kasuks ei kooli

ega koguduse kuvandile. Lähiajal peaks selle kindlasti ümber korraldama.

Koostöö ja avalike suhete valdkonna tugevused

• Kaarli Kooli hea maine ja eristuv eripära.

• Koostöö ja head suhted igal tasasndil – koguduse/pidajaga, lapsevanematega,

omavalitsustega, kristlike koolidega jne.

• Informatiivsed ja põhjalikud kodulehed.

• Kokkuhoidev ja samadel väärtustel baseeruv kogukond.

• Lapsevanemate aktiivsus erinevate kogukondlike ettevõtmiste korraldamisel.

• Tihe koostöö Soome praktikantidega.

• Kooli tegemisi on pidevalt kajastanud meedia.

Keskkond ja majandustegevus Areng 2013 – 2016

• Kaarli Kool tegutseb lastead-põhikoolina (hetkel kuni I kooliaste) ja on majanduslikult

jätkusuutlik;

• Ruumilahendused on läbimõeldud ja vastavad nii lasteaia kui kooli vajadustele;

• Koolimaja lõplikuks väljaarendamiseks kuni põhikooli lõpuni on käivitatud arendusprotsess,

millega tegeleb vastav toimkond;

• Materiaalset baasi täiendatakse ja parendatakse pidevalt vastavalt vajadustele;

• Kooli juurde on loodud oma köök ja eraldiseisev söögisaal;

KAARLI KOOL 32

• Infotehnoloogilisi lahendusi on pidevalt kaasajastatud ja täiendatud;

• Eelarve on tasakaalus ja selle täitmist jälgitakse süstemaatiliselt;

• Õppemaks on hoitud optimaalsena nii lasteaia kui kooli osas.

Hetkeseis

Materiaalne baas

Kaarli Kooli vara moodustavad talle pidaja poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks

antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara, mille kasutamist kontrollib pidaja.

Nii kool kui lasteaed (suures mahus) tegutsevad meie oma (pidaja) pindadel, mis loob kindluse

tulevikku vaadates. Ruumid, milles tegutseme, on heas korras, sisustatud vastavalt laste ja õpetajate

vajadustele ning vastavad tervisekaitse ja päästeameti nõuetele. Panustatakse sellesse, et kooli

väärtused kajastuksid ka kooli sisekeskkonnas. Lasteaed töötab osaliselt (kaks nooremat rühma) ka

rendipindadel.

Toompuiestee 4 ruumides paiknevate lasteaia rühmade kasutuses on õppe- ja mänguruumid,

õpetajate tuba, tualetid, puhkeruum ning garderoob. Hoovimajas paikneva I kooliastme kasutuses

on 4 klassiruumi, õpetajate tuba, garderoob ja tualetid. Järgmiste klasside ruumid võetakse

kasutusele järk-järgult vastavalt kooli kasvavatele vajadustele. Ruumiperspektiiv võimaldab

mahutada majja kogu põhikooli. Lasteaia ja kooli ühiskasutuses on aula, õppeklass ja täismahuline

võimla.

Koidu 12 ruumides on lasteaia rühmade kasutuses kolm õppe- ja mänguruumi, saal, garderoob,

köök, tualetid, fuajee ja õpetajate tööruum.

Vastavalt vajadusele uuendatakse mööblit ja sisustust pidevalt. Seoses kooli iga-aastase kasvuga,

kohandame ja sisustame pidevalt ka uusi õpperuume. Õppe- ja mänguvahendid on eakohased,

mitmekesised, valikuid võimaldavad ja neid täiendatakse pidevalt. Personali töötingimused ja

töövahendid on kaasaegsed ning soodustavad töötajate töövõimet. Õpetajatel on kasutada vajalikud

infotehnoloogilised vahendid. Kõik kooliruumid on kaetud traadita internetileviga.

Kooli asukohal on nii plussid, kui miinused. Meil on suurepärane võimalus käia õppekäikudel –

paljud muuseumid, kirikud, teatrid jm on meile väga lähedal. Parkide kasutamine on samuti meie

eelis. See pakub head võimalused nii sportlike tegevuste läbiviimiseks kui ka looduse uurimiseks.

Parke kasutame endiselt ka õue mänguväljakutena ja liikumistundide läbiviimiseks. Kord aastas

viiakse läbi kõigis majades materiaalse baasi hindamine, millest lähtuvalt tehakse järgmises aasta

eelarvesse ettepanekud remonttööde ja hangete osas.

KAARLI KOOL 33

Finantseerimine

Kaarli Kool on kasumit mittetaotlev organisatsioon, kus kogu vaba rahavoog suunatakse kooli

arendusse. Majandustegevus toimub pidaja koordineerimisel eraldiseisva eelarve alusel. Kaarli

Kooli eelarve on õppeaastapõhine, mis annab parema ülevaate rahade kasutamisest ning võimaldab

ka selgemat planeerimist. Kuna nii lasteaia kui kooli tegevused on õppeaastapõhised, siis sarnane

eelarve toetab paremini meie põhieesmärke. Eelarvet analüüsitakse süstemaatiliselt ja arvestatakse

seatud prioriteete ning eesmärke. Eelarvevahendite kasutamine on eesmärgipärane vastavalt kooli

arengu- ja õppekavale ja fikseeritud eelarvelises tegevuskavas. Eelarve on püsinud tasakaalus, selle

täitmine lähtub seatud eesmärkidest ja reaalsetest vajadustest. Eelarve täimine on pideva analüüsi ja

kontrolli all. Peamisteks kuluallikateks on personalikulu (hetkel umbes 72% eelarve üldmahust) ja

kommunaal- ning majanduskulud. Eelarve tulu peamise osa moodustavad riigi ja kohalike

omavalitsuste poolne pearahatoetus ning lapsevanema poolne osalus.

Koolis ja lasteaias on kehtestatud õppemaks, mille määra kehtestab kooli pidaja. Õppemaksu suurus

igaks järgnevaks õppeaastaks otsustatakse hiljemalt iga aasta aprillikuus, kusjuures õppemaksu kasv

ei tohi olla suurem kui 10% võrreldes eelmise aastaga. Pidajal on õigus Kaarli Kooli direktori

ettepanekul ja lapsevanema või lapse seadusliku esindaja avalduse alusel teha õppemaksu tasumisel

soodustusi. Õppemaksu hulka kuuluvad koolis kasutatavad õppevahendid ja -materjalid.

Koolivormi, toiduraha, isiklike töövahendite ja õppekavavälise arendustegevuse maksumust

õppemaks ei kata.

Eesmärgiks on ka õppemaksu võimalikult madalal hoidmine, et lasteaed ja kool oleksid

kättesaadavad võimalikult paljudele. Väärtustatud on lojaalsus ja staaž ning see väljendub vastavalt

motivatsioonisüsteemile ka töötajate palkades.

Õppevahendeid, mänguasju ning inventari uuendatakse pidevalt vastavalt tekkinud vajadustele.

Suurt tähelepanu pöörame raamatukogu arendamisele. Pidevalt täiendame vastavalt kooli

laienemisele spordivahendeid ja muusikainstrumente. Oleme taotlenud ka lisarahastust erinevates

allikatest ja see on olnud suureks toeks just õppetöö läbiviimise parendamisel ja õppevahendite

mitmekesistamisel. Samuti panustame palju erinevate heategevuslike ürituste ja müükide

läbiviimisele, et koguda raha konkreetsete õppevahendite ostmiseks või projektide läbiviimiseks.

Kool saab pearahadena püsivat toetust riigilt ja lasteaed omavalitsustelt. Siiani on omavalitsused

toetanud kooli ka tegevuskulude katmisel, see on aga hetkel ebakindel sissetuleku allikas, kuna riik

on algatanud erakooli seaduses vastava muudatuse vastuvõtmise.

Hetke olukorras võib siiski tõdeda, et Kaarli Kool on majanduslikult jätkusuutlik – otstarbekas

majandamine ja hea olemasolev materiaalne baas on selle aluseks. Pikas perspektiivis tuleb siiski

saada kindlus, milliseks kujuneb riigi ja omavalitsuste panus laste toetamisel, et teha siis juba

jätkusuutlikke otsuseid oma majandusplaanides, eriti seoses suurema investeeringuga koolimaja

ehitamiseks.

KAARLI KOOL 34

Tulude kulude jaotus 2015-16 õppeaastal (ümardatult)

Äritulud 517 200

Sh eralasteaia toetus 134 500

Sh lasteaiateenus 170 500

Sh kooli toetused riigilt ja omavalitsustelt 123 000

Sh kooliteenus 49 000

Sh toitlustamine 39 000

Sh muud tulud (annetused, sihtotstarbelised toetused) 1 200

Ärikulud 517 200

Sh tööjõukulud 375 000

Sh koolituskulud 2 500

Sh kommunaalkulud ja rent 49 000

Sh majanduskulud 11 500

Sh õppevahendid, üritused, õppekäigud 24 500

Sh toitlustamine 39 000

Sh muud tegevuskulud (mööbel, büroo jm) 15 700

Keskkonna ja majandustegevuse valdkonna parendusvõimalused

• Vaja on välja arendada kooli ruumid ja nende kasutus vastavalt kooli suurenevatele

vajadustele. See eeldab pidevat arendustegevust ja protsessi ajal kitsamates tingimustes

hakkama saamist.

• Rentnike leidmine võimla ja kooliruumide kasutamiseks õppetöö välisel ajal.

• Suured kommunaalkulud – koolimaja ehituse käigus on vaja põhjalikult renoveerida maja

soojustus ja küttesüsteem.

• Ebakindel majanduslik olukord riikliku ja omavalitsuste tasandil nii lasteaias kui kooliosas.

• Majandusjuhi ametikoha vajalikkus – see tuleb kindlasti luua hiljemalt järgmiseks

õppeaastaks, eriti seoses koolimaja arendamisega.

Keskkonna ja majandustegevuse valdkonna tugevused

• Asukoht kesklinnas ja Kaarli kiriku vahetu lähedus.

• Pidajale kuuluvad ruumid – kindlus kooli toimimisel ja arengus.

• Kodused, ilusad ja mugavad ruumid.

KAARLI KOOL 35

• Hea materiaalne baas õppevahendite, materjalide ja raamatute osas.

• Oma võimla ja köögi olemasolu.

• Lisarahastuse saamine saksa keel õppe toetamiseks ja õppevahendite ning mööbli

hankimiseks.

• Optimaalsed hinnad lapsevanemale nii lasteaia kui kooli osas.

KAARLI KOOL 36

HETKESEISU ANALÜÜS (Jaanuar 2016) Meie nõrkused Nr. Nõrkused Parendusvõimalused 1. Ebakindel majanduslik olukord riigi

ja omavalitsuste tasandil nii lasteaias kui kooliosas.

Läbirääkimised ja teavistustöö riigi ja omavalitsustega.

2. Kiire areng kooliosas võib tingida ebastabiilseid olukordi (kogu aeg tegeleme asjadega, mis meile on esmakordsed ja uued).

Teha valikuid ja otsuseid hetke võimalusi silmaspidades. Pidev analüüs ja planeerimine koostöös kogu kollektiiviga. Teadvustada, et kõik on alles arenemisjärgus. Teadvustada, et hetkeline ebastabiilsus käib arenva organisatsiooni juurde.

3. Kooliosas ei ole veel välja arendatud kõik vajalikud ruumid (nt. Käsitöö klassi puudumine jne).

Ruumide järk-järguline kasutuselevetõmine ja renoveerimine. III kooliastme ruumide väljaehitamine. Kogu koolikompleksi lõplik väljaarendamine.

4. Ei ole veel loodud kõik vajalikud ametikohad (nt. majandusjuht).

Kooskõlas kooli laienemise ja majanduslike võimaluste tekkimisega luua vajalikud ametikohad.

5. Töötajate suur pühendumine võib kaasa tuua ületöötamise/läbipõlemise ohu.

Teadvustada puhkamise vajadust. Tööülesannete täpsem läbimõtlemine ja planeerimine. Õpetajate toetamine ja motiveerimine.

6. Tasakaal õppetöö ja ürituste vahel läheb aegajalt tasakaalust välja (ürituste üleplaneerimine).

Oma töökorralduse täpsem läbimõtlemine nii rühma/klassi kui kogu organisatsiooni tasandil.

7. Koostöö erispetsialistidega vajab veel läbimõtlemist ja edasi arendmist.

Kaardistada täpsemalt erivajadused. Luua kooli vajadustest lähtuv erispetsilistide võrgustik.

Meie tugevused Nr. Tugevused Kuidas hoida? 1. Meie inimesed (nii isiksuslikult kui

professionaalselt parimad!).

Hoida samu põhimõtteid personali valikul. Jätkuvalt paindlik töökorraldus. Õpetajate motivatsioonisüsteemi järgimine. Eneseteostusvõimaluste pakkumine. Heade suhete ja sisekliima hoidmine. Vastastikune mõistmine ja toetus.

2. Kaarli Kooli eripära (ühised väärtused personalil ja peredega, väärtuskasvatus jm) .

Kooli eripärade pidev rakendamine igapäevastes tegevustes. Ühtse väärtussüsteemi hoidmine (nii personal kui pered). Tihe koostöö kogudusega.

3. Kollektiiv (demokraatia, head suhted, sünergia, ühised väärtused, usaldus).

Väärtuspõhise juhtimise jätkuv rakendamine ja arendamine. Õpeajate seminar-laagrite, sisekonverentside, ühisürituste jm jätkuv korraldamine. Kogu kollektiivi kaasamine otsustus-

KAARLI KOOL 37

vastutusprotsessi. Ühine analüüs ja planeerimine. Motiveerimine.

4. Kaarli Kooli hea maine. Igapäevane kvaliteetne ja südamega tehtud töö. Info jagamine oma tegemiste kohta erinevate kanalite kaudu (kodulehed, sotsiaalmeedia jne).

5. Läbimõeldud, tulemuslik ja laiapõhjaline õppe-kasvatustöö (üldõpe, mitmekesised lõimitud tegevused, õppekäigud, ühisüritused).

Õpetaja professionaalse ja isiksusliku kasvamise soodustamine. Toimiv koostöö kõigi õpetajate vahel. Olemasoleva süsteemi pidev analüüs ja arendamine. Avatus uutele ideedele.

6. Individualaalne lähenemine lastele. Laste vajaduste märkamine. Iga laps on väärtustatud. Õpilaste-õpetajate vahelise suhtarvu hoidmine.

7. Kodune, soe, turvaline õhkkond.

Heade suhete hoidmine kollektiivis, laste ja peredega. Sisekeskkonna jätkuv arendamine vastavalt meie väärtustele.

8. Head suhted kogudusega/pidajaga – on kellele toetuda nii vaimses kui maises.

Hoida häid suhteid kogudusega. Vastastikune aktiivne koostöö. Koguduse töötegijate kaasamine kooliellu.

9. Head suhted ja koostöö lapsevanematega.

Kooli väärtuste selge teavitamine/teadvustamine. Aktiivne igapäevane koostöö peredega. Olla omalt poolt head koostööpartnerid.

10. Pidev analüüs ja arendustegevus, edasivaatamine kõiges.

Jätkata samamoodi.

11. Läbimõeldud ja kooli arengut toetavad dokumendid; nende süsteemsus.

Dokumentide koostamisse on kaasatud kogu kollektiiv. Dokumendid on reaalse tegevuse aluseks.

12. Hea materiaalne baas (vahendid tegevusteks, mänguks, kirjandus jm).

Vahendite otstarbekas kasutamine. Vahendite pidev täiendamine vastavalt võimalustele ja vajadustele. Lisarahastusvõimlauste otsimine.

13. Optimaalne õppemaks.

Arukas ja läbimõeldud majandustegevus. Koostöös pidaja, riigi ja omavalitsustega.

14. Järjepidev haridus sõimerühmast põhikooli lõpuni.

Arendada välja täiemahuline põhikooliosa.

15. Oma köögi olemasolu. Arendada tervisliku toitumise põhimõtteid koostöös kooli tervisenõukoguga.

16. Asukoht kesklinnas (võimaluste paljusus). Kiriku vahetu lähedus (võimalus kogeda püha).

Kasutada olemasolevaid võimalusi parimalt.

17. Tihe koostöö kristlike koolidega. Koostöö jätkamine Eesti Kristlike Erakoolide Liiduga. Olla head koostööpartnerid.

KAARLI KOOL 38

III KUHU JA KUIDAS EDASI

ARENGUSUUNAD perioodiks 2016 – 2019

• Ühtse organisatsioonistruktuuri ja töökorralduse väljaarendamine lasteaed-põhikoolina.

• Väärtuste ja organisatsioonikultuuri järjepidevuse tagamine.

• Kooli eripära säilitamine ja jätkuv arendamine nii lasteaias kui kooliastmes.

• II kooliastme pedagoogilise kontseptsiooni ja koolikorralduse lõplik väljatöötamine ja

rakendamine.

• Õppe-kasvatustöö kõrge kvaliteedi hoidmine lasteaias ja saavutamine kooliastmes.

• Klassikalise ja innovaatilise tasakaalu leidmine kooli põhimõtetest ja ühistest väärtustest

lähtuvalt.

• Organisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamine muutunud ühiskondlikus situatsioonis (täituvus;

kollektiivi komplekteeritus, materiaalne baas).

• Koolimaja väljaarendamine täismahus (1. – 9. klass).

• Koostöövalmidus ja avatus suhetes teiste haridusasutustega.

KAARLI KOOL 39

TEGEVUSVALDKONDADE EESMÄRGID

perioodiks 2016 – 2019

Eestvedamine ja juhtimine Põhitaotlused

• On tagatud Kaarli Kooli edaspidine jätkusuutlikus:

lasteaia rühmad ja kooli klassid on komplekteeritud;

vajalikud ametikohad on täidetud;

majandustegevus on stabiilne.

• Väärtuspõhine juhtimissüsteem on rakendatud ja viidud vastavusse laienenud

organisatsiooniga.

• Väärtusühtsus on tunnetatav kõigil tasanditel – lapsevanemad, personal, pidaja, kogukond.

• Planeerimis- ja analüüsiprotsess on hästi läbimõeldud ja toimiv kooli kõigil tasanditel eraldi

ja organisatsioonina tervikuna.

Eesmärgid

• Organisatsioon on komplekteeritud kvalifitseeritud ja väärtusühtse personaliga.

• Organisatsiooni eesmärkide elluviimisel ja tegevuse koordineerimisel on aktiivselt kaasatud

kogu kollektiiv.

• Juhtimisprotsesside aluseks on põhjalik analüüs ja teadlik arendustöö, mis lähtub

missioonist, visioonist ja üldeesmärkidest.

• Analüüsimine ja planeerimine on teostatud ühise koostöö kaudu – kogu personal on

informeeritud ühistest eesmärkidest ja taotlustest.

• Infojagamise ja nõupidamiste süsteem vastab laienenud organisatsiooni vajadustele.

• Sisehindamissüsteem on kooli osas viidud vastavusse I ja II kooliastme vajadustega.

• On välja töötatud II kooliosa alus- ja tugidokumentatsioon.

• Juhtkond toetab personali omaalgatust ja initsiatiivi.

• Loodud ja komplekteeritud on vajalikud lisanduvad ametikohad.

• Välja on töötatud motivatsioonisüsteem juhtkonnale ning loodud supervisiooni võimalus.

• Mentorlussüsteem lähtub töötaja ametikoha ja isiksuse vajadustest.

KAARLI KOOL 40

Õppe- ja kasvatustegevus

Üldeesmärk:

lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia/kooli koostöös

• Laps on aktiivse ja tolerantse ellusuhtumisega, tuleb iseseisvalt ja loovalt toime erinevates

elulistes situatsioonides.

• Laps teab kristlikule maailmavaatele toetuvaid põhiväärtusi ning käitub nende järgi.

• Laps omab vajalikke õpi- ja sotsiaalseid oskusi toimetulekuks igapäevases elus.

• Laps on omandanud vajalikud eakohased teadmised õppekavas ettenähtud mahus.

• Laps oskab ja julgeb läbi kunsti, muusika ja liikumise väljendada oma emotsioone,

fantaasiat ja tahet.

• Laps on kehaliselt aktiivne ning oskab hinnata liikumist ja tervislikke eluviise.

Põhitaotlused

• Lasteaia ja kooli õppekavad on pidevas arengus ja õppe-kasvatustegevuse reaalseks aluseks.

• Õppe- ja kasvatustöö aluseks on kristlik maailmavaade, õppimine viie meelega ja üldõpetus

(väärtuste ja eripäradega).

• Igapäevase töö planeerimisel on arvestatud organisatsiooni väärtuste eripäradega

(prioriteedid, teema valikud, õppekäigud, projektid jne).

• Toimiva ramatukogusüsteemi välja arendamine.

• Eluterve (adekvaatse) enesehinnangu ning õpioskuse ja õpiharjumusega inimese

kasvatamine.

Eesmärgid

• Välja on töötatud III kooliastme õppekava ja ainekavad.

• Välja on töötatud II kooliastme õppekava toetavad dokumendid.

• Üldõppe arendamine jätkub reaalsele praktikale toetudes ja ka II ning III kooliastmes.

• Õppetegevuses kasutatakse õuesõppe ja avastusõppe metoodikat.

• On korraldatud mitmekesiseid ning silmaringi avardavaid õppekäike ja üritusi lähtudes

lasteaia ja kooli eesmärkidest ning prioriteetidest.

• Erispetsialistide tugisüsteem on viidud vastavusse vajadusega.

• Eelkooli töökorraldus on väljaarendatud.

KAARLI KOOL 41

• Hindamissüsteem on välja arendatud kuni põhikooli lõpuni lähtudes kujundava hindamise

põhimõttest (lapse enesehindamine on hindamissüsteemi üks osa).

• Keeleõppesüsteem on välja arendatud kuni põhikooli lõpuni.

Personalitöö Põhitaotlused

• Kollektiiv koosneb väärtusühtsetest ja pädevatest inimestest.

• Koostöö lasteaias ja kooliosas eraldi ning ka üheskoos on tihe ja tõhus.

• Väärtustatakse iga kollektiivi liiget ja tema panust.

• On loodud head võimalused täiendkoolituseks, enesetäiendamiseks ja omaalgatuseks.

• Inimeste vahelised suhted on soojad, ausad ja toetavad.

Eesmärgid

• Ühine väärtussüsteem on igapäevase tegevuse aluseks.

• Kooli II aste on sujuvalt ja loomulikult integreeritud senise kooli kollektiiviga.

• Õpetajatele on võimaldatud enesearendamise ja –teostamise võimalusi nii lasteaia- kui

kooliosas (huviringid, toimkonnad jm).

• On väärtustatud elukestev õpe nii isikliku enesearenduse kui organiseeritud täiendõppe läbi.

• Mentorluse ja adapteerimise süsteem on arendatud organisatsioonile ja igale uuele tulijale

sobivaimaks.

• Võimaluste loomine supervisooniks.

• Koostöö erispetsialistidega on optimaalne vastates kooli reaalsetele vajadustele.

• Igapäevase töökorralduse aluseks on meeskondlikkus ja koostöö.

• Toimib pidev enesehindamine ja oma tegevuse analüüsimine.

Koostöö ja avalikud suhted Põhitaotlused

• Kaarli Kooli hea maine säilitamine ja arendmine.

• Info lasteaia ja kooli kohta on kättesaadav erinevate kanalite kaudu kõigile huvilistele.

• Koostöö lapsevanematega on tihe ja vastastiku usaldav ning toetav.

• Toimib tihe koostöö Eesti Krisltlike Erakoolide Liiduga (EKEL).

• Toimib tihe koostöö erinevate kultuuri- ja haridusasutustega (teaterid, muuseumid jne).

• Koostöö juurutamine asutuste ja organisatsioonidega, mis toetavad Kaarli Kooli eesmärke.

KAARLI KOOL 42

Eesmärgid

• Omanäolisuse ja hea maine säilitamine ning edasi arendamine ka II kooliastmes.

• Lasteaia ja kooli kodulehekülgede ühendamine ja kaasajastamine.

• Suhtlemine lapsevanematega on aktiivne ja toimib erinevate suhtluskanalite kaudu.

• Lapsevanematekogu on välja kujunenud toimivaks üksuseks.

• Toimib tõhus ja tihe koostöö pidajaga – Kaarli kogudusega.

• Toimib koostöö kristlike haridusasutustega, eelkõige EKEL liikmetega.

• Õppetöö tõhustamiseks ja meie väärtusmaailma toetamiseks on tehtud koostööd erinevate

kultuuri- ja teadusasutustega (sh. muuseumid, teatrid jne.).

• Oleme usaldusväärne praktikabaas ülikoolidele.

• Toimib koostöö omavalitsustega.

• Sotsiaalmeedia kasutamine info levitamiseks on läbimõeldud.

• Kooli ajaloo jäädvustamine on läbi mõeldud ja süstemaatiline.

Majandustegevus ja keskkond Põhitaotlused

• Kaarli Kool on majanduslikult jätkusuutlik.

• Ruumilahendused on läbimõeldud ja vastavad nii lasteaia kui kooli vajadustele ning

arenguperspektiivile.

• Materiaalset baasi täiendatakse ja parendatakse pidevalt vastavalt vajadustele.

Eesmärgid

• Koolimaja on väljaarendatud kuni põhikooli lõpuni.

• Pikendatud on Koidu tn. maja rendilepingut.

• Infotehnoloogilised lahendused on komplekselt välja arendatud lasteaiast põhikooli lõpuni.

• On loodud majandusjuhi ametikoht.

• Õppetasud on hoitud meie sihtgrupi jaoks jõukohasena.

• Eelarve on tasakaalus ja selle täitmist jälgitakse süstemaatiliselt.

• Lasteaia ja kooli ruumid on sisustatud laste ja õpetajate vajadustest lähtuvalt.

• Leitud on lisafinantseeringuid.

• On leitud võimalusi kooli ruumide välja üürimiseks õppetöö välisel ajal.

KAARLI KOOL 43

Prognoositav tulude kulude jaotus 2016-19 õppeaastatel (ümardatult)

Äritulud 1 974 200

Sh eralasteaia toetus 403 500

Sh lasteaiateenus 511 500

Sh kooli toetused riigilt ja omavalitsustelt 615 000

Sh kooliteenus 245 000

Sh toitlustamine 195 000

Sh muud tulud (annetused, sihtotstarbelised toetused) 4 200

Ärikulud 1 974 200

Sh tööjõukulud 1 259 400

Sh koolituskulud 9 500

Sh kommunaalkulud ja rent 224 000

Sh majanduskulud 58 000

Sh õppevahendid, üritused, õppekäigud 145 500

Sh toitlustamine 195 000

Sh muud tegevuskulud (mööbel, büroo jm) 82 800

KAARLI KOOL 44

ARENGUKAVA ANALÜÜS JA HINDAMINE

Iga õppeaasta lõpus tehakse kokkuvõte arengukava täitmisest pedagoogilises nõukogus.

Arengukava muudatused kiidab heaks kooli nõukogu.

Analüüs on tutvumiseks lapsevanematele ja pidajale.

Üks hindamise aluseid on huvigruppide rahulolu.

ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

Arengukava koostatakse kolmeks aastaks.

Arengukava väljatöötamisel osaleb kogu pedagoogiline kollektiiv.

Kord aastas (juunis) analüüsitakse arengukava täitmist ja tehakse vajadusel korrektiivid.

Arengukavast lähtub sama perioodi tegevuskava, millest lähtuvad konkreetsed tegevuskavad igaks

õppeaastaks.

Õppeaasta tegevuskava analüüsitakse kaks korda aastas (jaanuar/juuni).

Eelmise tegevuskava analüüsist lähtub järgmise perioodi tegevuskava.