kaasasündinud huule- ja suulaelõhe esinemissagedus

Kaasasündinud huule- ja suulaelõhe

esinemissagedus.

Hambaarstiteaduskond4. kursus

Irina Sherstiuk2012

NÄO- JA LÕUALUUDE ARENG

HUULELÕHE (CHEILOSCHISIS) Mittetäielik ülalõua- ja mediaalsete

ninajätkete liitumine• Osaline või täielik • Uni- või bilateraalne ( viimane 20%)

Huulelõhe ultraheliuurin

gul

Diagnoositud mikrohuulelõh

e

SUULAELÕHE (PALATOSCHISIS)Suulaelõhe kujutab endast olukorda kui

ülalõua- ja mediaalsed ninajätked, mis moodustavad kõvasuulae ei ühine täielikult.

täielik suulaelõhe ( esineb pehme- ja kõvasuulaelõhe, aga ka lõualuulõhe) ja

osaline ( lõhe esineb ainult pehmes suulaes)Kahjustatud võib olla ka uvulaSuulaelõhe võib olla peidetud limaskesta all.

KAASASÜNDINUD HUULE- JA SUULAELÕHE ESINEMISSAGEDUS

ERINEVATES KULTUURIDES

Valge rass

Keskmiselt 0,91-2,69/ 10001,30- 1,94/ 1000 Euroopas1,06- 1,97/ 1000 Kanadas1,21- 1,73/ 1000 Austraalias0,80/ 1000 Iisraelis0,95- 2,69/ 1000 USA´s



Isoleeritud huulelõhe 0,29- 0,45/ 1000• madalaim näitaja oli registreeritud Kanadas ühe

uuringu andmetel, mis oli tehtud aastal 1951• kõrgeimad näitajad olid registreeritud Inglismaal ja

Kanadas, teise uuringu andmetel, mis oli tehtud aastal 1977

Huulelõhe koos suulaelõhega 0,36- 0,83/ 1000• 2 suurt näitajat oli registreeritud USA´s Isoleeritud suulaelõhe 0,19- 0,83/ 1000• Madalaim näitaja oli registreeritud Kanadas• Kõrgeim näitaja oli registreeritud Soomes

KAASASÜNDINUD HUULE- JA SUULAELÕHEDE

ESINEMISSAGEDUS EUROOPAS

Suurim sündimuskordaja on Hollandis 1,46/ 1000 Madalaim sündimuskordaja on Prantsusmaal 0,67/ 1000 Suurim isoleeritud suulaelõhe sündimuskordaja on Soomes 0,97/

1000 Madalaim isoleeritud suulaelõhe sündimuskordaja on Taanis 0,36/

1000 Europiidsel rassil erinevate lõhetüüpide esinemise proportsioonid

on CL: CLP: CP- 1: 2: 1 Eestis sünnib 1/ 777 Võrreldes 1950. aastatega lõhede esinemine suurenes 0,7%-lt

1,3%- ni Kõikidest arenguhäiretest moodustavad suulõhed 13,2% Eestis CL: CLP: CP- I: 2: 2



Negroidne rass

Keskmiselt 0,18- 1,67/ 1000Isoleeritud huulelõhe 0,038- 0, 20/ 1000• suurema näitajaga Nigeerias Huule- koos suulaelõhega 0,076- 0,26/ 1000• madalama näitajaga Nigeerias Isoleeritud suulaelõhe 0,05- 0,96/ 1000• madalama näitajaga Nigeerias


ERINEVATES KULTUURIDESAsiaadid

Põlisameeriklastel 0,79- 3,74/ 1000• USA´s oli näitaja 0,79- 3,62/ 1000• Kanadas oli näitaja 3,74/ 1000 Huule- koos suulaelõhega esinemissagedus oli suurem kui

isoleeritud huule- või suulaelõhe esinemissagedus Hiinlastel 1,76/ 1000 Jaapanlastel 0,85- 2,68/ 1000• Suurim näitaja oli registreeritud Kanadas• Madalaim näitaja Kalifornias



Uuemate andmete järgiPõlisameeriklastel 0,79- 3,74/ 1000 Jaapanlastel 2,13/ 1000

Järeldus: ajaga need näitajad ei ole eriliselt muutunud. Kõige sagedamini sellina kaasasündinud defekt esineb põlisameeriklastel, siis jaapanlastel, nende järel hiinlastel.


SÕLTUVALT SOOSTEestis on läbiviidud uuring, mille jaoks andmeid

on võetud Tartu Ülikooli Kliinikumi näo- ja lõualuude kirurgia osakonna andmebaasist. Uuritavaks ajavahemikuks oli 1910. kuni 2000.aastani. Selles ajavahemikus on ühtekokku säilinud 585 lõhega patsiendi dispanseerset kaarti.

Lõhedega patsientide sugu

Click icon to add picture

Poistel on kõige sagedamini vasakpoolset huule-suulaelõhet (13,8%).

Tüdrukutel oli kõie sagedamini osalist suulaelõhet (17,8%).

Kõige harvemini on nii poistel (2,6%) kui ka tüdrukutel (1,2%) kahepoolset huulelõhet

Näo vasak pool oli kahjustatud 2,2 korda sagedamini kui parem pool.

Lõhutüüpide sooline jaotus ja näopoole eelistus

KAASUVATE ARENGUHÄIRETE ESINEMISSAGEDUS

15-20% patsientidest, kellel esineb huule- ja suulaelõhe, on teisi samalaadseid väärarenguid.

On teada üle 300 kaasasündinud sündroome, mille korral esineb huule- või suulaelõhe.

Rootsis oli läbiviidud uuring ajavahemikul 1991.a 1995.aastani. Uuriti sündinuid lapsi ( 251) koos huulelõhe ja/ või

suulaelõhega. Uuringu sihiks oli võrrelda neid lapsi, kellel esinesid lõhed koos

teiste anomaaliatega, nendega kellel olid lõhed, aga arenguanomaaliad puudusid.

Uuringu tulemused:• Suulõhe 2,0/ 1000 elusünni kohta.• Lisaarenguhäired olid tuvastatud peaaegu igal kuuendal

lõhega lapsel

KAASUVATE ARENGUHÄIRETE ESINEMISSAGEDUS

Lõhega lapsed, kellel oli lisaarenguhäire oli väikese kaaluga ja enneaegsed võrreldes lastega, kellel oli ainult lõhe.

Selle uuringuga tuldi järeldusele, et enneaegseid lapsi, väikese kaaluga ja lõhega on vaja lisaks uurida ka teiste kaasasündinud väärarengu kohta.

Eestis läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et kaasuvaid arenguanomaaliaid oli uuringus 30,3%-l lõhedega patsientidest.

See on oluliselt rohkem kui Soomes – 5,7% – ja Prantsusmaal – 4,3% – tehtud uurimuste järgi, kuid Šotimaal leiti kaasuvaid arenguanomaaliaid üle pooltel lõhedega patsientidel.

KAASASÜNDINUD HUULE- JA SUULAELÕHE RISKIFAKTORID

Multifaktoriaalne etioloogia1) ebasoodsad keskkonna tingimused ( ema rasedusaegsed

haigused, kemoteraapia, radiatsioon, alkohol, üleliigne retinoidhape, antikonvulsiivsed preparaadid ja mõned ravimid, näiteks metotreksaat

2) geneetilised faktorid Faktorid, mis suurendavad kaasasündinud häirete tekke riski

on1) rasedus naistel, kes on 35.a. vanemad, 2) rasedus puberteedi eas 3) teratogeensete ravimite manustamine esimestel

raseduskuudel. Lisariskifaktorid on suitsetamine, valed toitumisharjumused ja

krooniline mitteväljakirjutatud ravimite tarbimine või psühhotroopsete ravimite tarbimine.

KAASASÜNDINUD HUULE- JA SUULAELÕHE RISKIFAKTORID

Suitsetamine: epidemioloogilise ajakirja andmete järgi emapoole suitsetamine suurendab suulõhe tekkimise riski lapsel 20% võrra. Samas mitte suitsetamine ja passiivse suitsetamise vältimine vähendab kuid ei illimineeri seda riski sündida last suulõhega.

Valed toitumisharjumused: õige toitumine raseduse ajal on arvatud kaitseb suulõhe tekke eest. Oletatakse, et multivitamiinide tarbimine raseduse ajal, langetab suulõhe teket 25% võrra, Lancet andmete järgi. Tsink, foolhape ja vitamiin B6 on peetud kõige ouliste vitamiinide ja miniraalidena, mis omavad kaitsvat effekti suulõhe eest. Vastupidi nende puudus võib suurendada selle arenguhäire tekkimisriski.

UURING EESTIS RISKIFAKTORITE ANALÜÜSIMISEKS.

füüsikalised tegurid – füüsilisi traumasid oli 5,8%-l, rasket füüsilist tööd tegi 12,9%, 45% emadest oli teinud varem vähemalt ühe ja 23% rohkem kui ühe meditsiinilise abordi;

keemilised tegurid – 1. trimestri toksikoose oli 6,7%-l, hormonaalseid düskorrelatsioone 5,2%-l, kemikaalidega puutus kokku 5,2%;

bioloogilised tegurid – külmetushaigusi oli 9,8%-l, günekoloogilisi haigusi 4%-l;

psüühilised tegurid – enam kui kolmandik emadest (37%) oli raseduse ajal kogenud psüühilist stressi;

Epidemioloogilised tegurid raseduse esimesel trimestril

PÄRILIKUS KUI RISKIFAKTOR.

22% suulõhedest omavad geneetilist põhjust. Kui vanematel, kellel puudub suulõhe, sünnib

laps suulõhega, tõenäosus, et järgneval lapsel tekkib suulõhe on 2-4%.

Kui ühel vanematest esineb suulõhe tõenäosus kasvab 4-5%-ni.

Kui mõlemal vanematest on suulõhe, risk suureneb tunduvalt.

KOKKUVÕTE. Huule- ja suulaelõhe on üks sagedasemaid vastsündinute

sünnidefekte maailmas. Kogu maailmas sünnib igal aastal keskmiselt 10 000 huule- ja

suulaelõhega last. Kõige sagedasem suulõhe on põlisameeriklaste seas 0,79-

3,74 ja kõige harvem see oli mustanahaliste seas 0,41. Postel esines suulõhet sagedamini, eriti huule- ja suulaelõhet. Näo vasakpool on kahjustatud sagegamini. Bilateraalseid suulõhesid esineb kõige harvemini. On leitud üle 300 sündroomi, mille puhul suulõhe on üheks

sümptomitest. 22% suulõhe juhtumitest on geneetiline taust. Leitud, et riski suurendavad emapoolsed halvad harjumused

nagu suitsetamine, alkoholi tarbimine ja vale toitumine, aga ka raseduse ajal haigestumised ja ravimite tarbimine.

AITÄH, TÄHELEPANU EEST!

kaasasündinud huule- ja suulaelõhe esinemissagedus

Documents