SISUKORD

Toimetaja veerg 2

Valimiste tulemused 2

Persoon 3

Koduvalla tähesäras 3

Ajude ragin 4

Õpetajate päev 5

ÕOV 6

Noorteorganisatsioon 7

See hirmus MASU 9

Okas hinges 10

Turba Gümnaasiumi 11

ringid 2009 /2010

Turba Kultuurimaja 12

ringid 2009/210

Sudoku 12

Oktoober 2009

Hind 2 krooni

KÄSKKIRI Turba Gümnaasiumi õpilasleht

Kristi Kaljundi Meie esimene leht on õnnelikult trükitud ja läbi müüdud. On suur rõõm, et leht võeti vastu nii soojalt ja laiakajalisena. Vastukaja on ol-nud palju, mis on aidanud kokku panna meie teist lehte. Väga suure diskussiooni tekitas eelmises lehes rubriigis „Okas hin-ges“ tõstatatud probleem. Siinko-hal vabandame kõigi ees, kes tundsid, et nendele on liiga tehtud või neid on solvatud. Kuid samas on mul hea tõdeda, et meie kool ei suhtu probleemidesse ükskõikselt. Seega kutsun üles kõiki õpilasi avaldama oma arvamust, kui on probleem. Laheduse leiame kõik koos. Siit tuleb ka minu teine teema. Probleeme ja arusaamatusi tekib ikka ja jälle. Kuid selle asemel, et neid enda sees hoida ja kõiki kiru-da, tuleks need ära lahendada. Sel-les lehes kirjutamegi lähemalt õpi-lasomavalitsuse tegevusest, sest see on õpilaste organisatsioon õpi-lastele. Loodan, et naudite meie seekord-set lehte rohkemgi. Et meie leht oleks veel huvitavam, pakkuge välja ka oma ideid, probleeme, muresid, lahendusi ning teemasid, millest tahaksite rohkem teada. Ideid ootame aadressil

kaskkiri@turba.edu.ee

2 Oktoober 2009

Toimetaja veerg

Anne-May Kaldoja 18. oktoobril 2009 toimusid Eestis kohalike omavalitsuste (KOV) valimised. Selleks korraks on vali-mistepinge möödunud ja valituks osutunud selgunud. Meie vallas sai enim hääli valimisliit Minu Oma

Vald (696 häält – 8 kohta voliko-gus) ning sellele järgnes Eestimaa Rahvaliit (576 häält - 6 kohta vo-likogus). Eesti Reformierakond sai volikogus ühe koha. Vallavanemaks sai Peedo Kessel (Minu Oma Vald) ning volikogu esimees on nüüdsest Annely Aja-ots (Minu Oma Vald). Eelmises lehes intervjueeritud kandidaati-dest sai volikokku kooli direktor Viktor Juhanson ning õhtukooli õpilane Indrek Loit. Fakte valimistest: • Nissi Vallavolikogu valimistel

käis 2549 hääleõiguslikust ela-nikust hääletamas 1602 inimest (62,84%). 2005.a. oli hääleõi-guslikke elanikke 2568 ning valimas käis 1362 inimest (53,0%).

• Eesti mastaabis käis hääletamas 1 094 317 elanikust hääletamas 662 813 inimest (60,57%).

2005.a. olid vastavad arvud 1 059 292 ning 502 504 (47,44%).

• Üleüldiselt võitis Eestis KOV valimised Eesti Keskerakond (207 565 häält ehk 31,5% hääl-test). 2005.a. KOV valimistel võitis samuti Eesti Keskera-

kond, kuid kogus siis 25,48% häältest.

• Harjumaal võitis valimised Ees-ti Reformierakond (13 517 häält ehk 18,5% häältest). 2005.a. võitis samuti Eesti Reformiera-kond (9795 häält ehk 19,83% häältest).

• Harjumaal käis 114 472 hääle-õiguslikust elanikust valimas 73 345 inimest (64,07%). 4 aas-tat tagasi oli hääleõiguslikke elanikke 97 559 ning valimas käis neist 49 862 inimest (51,1%).

• Eesti Vabariigis valituks osutu-nud kandidaatidest on vanim mees 79-aastane ja vanim naine 80-aastane. Noorim mees on 18-aastane ja noorim naine 19-aastane.

• Valituks osutunute keskmine vanus on meeste puhul 46,5 aas-tat ning naiste puhul 47,9 aastat.

• Volikokku saanutest on 70,4% mehed ning 29,6% naised.

Valimiste tulemused

Foto

: ww

w.tu

rba.

ee

Uue volikogu esimene istung

KÄSKKIRI

Reigo Katalsepp Kuidas sattusid Turba Gümnaa-siumi? Sattusin Turbasse, kuna huvitusin põhikoolis ka korvpallist. Siia kut-sus mind Ago Kliimson. Kuid kah-juks ei pidanud tervis vastu ja enam treenida ei tohi.

Kui kaua sa oled juba laulnud, ja kuidas on see edenenud? Olen laulnud juba sellest ajast kui olin alles väike. Alustasin noore koolijütsina kooli laulukooris, kuid umbes 7. klassist lahkusin laulu-

koorist ja sellest ajast peale olen üksi laulnud. Edenenud on täpselt nii, et esimene ametlik lugu on stuudios tegemisel. Ausalt öeldes jäi laulmine mõni aasta tagasi una-russe, kuid õnneks mitte väga kauaks. Tegelen laulmisega taas nii palju kui saan. Kas sa tegutsed sooloartistina või bändis? Olen proovinud luua enda bändi, kuid pole leidnud inimesi enda ümber, kellega oleks ühised elu-vaated. Suur pluss üksi esinemisel on see, et saad loota vaid iseenda-le, see distsiplineerib päris hästi. Kui palju on mõjutanud sinu lauljakarjääri sinu isa? On mõjutanud nii palju, et olen näinud seda ametit kõrvalt ja tuleb tunnistada, et see amet meeldib mulle. Millist muusikastiili eelistad ise esitada? Hetkel esitan ikkagi sellist rohkem keskealistele mõeldud muusikat, e h k s i i s r a h v a k e e l i „süldimuusikat”. Kuid viimasel ajal olen hakanud avastama enda jaoks 80’ndaid.

Kas mängid esinedes ka mingit instrumenti, millist? Esinedes mängin rütmikitarri. Kas oskad veel mõnda pilli män-gida? Olen õppinud trumme ja isegi bas-si natuke, aga rütmikitarr on jää-nud siiski lemmikuks. Mida plaanid tulevikus teha? Hetkel ei ole kindlaid plaane. Vaa-tame, mis see majanduslik olukord siin Eestis teeb, võib-olla hakkan ainult muusikaga tegelema ja õpin kõrvale mingit eriala.

3

PERSOON Tauri Anni

Foto

d: E

rako

gu

Koduvalla tähesäras

Kristina Turi Iga päev on lehekülg sinu eluloos – Araabia vanasõna. Just sellise lausega algas üks õdus õhtu 4. oktoobril Riisipere Kultuuri-majas, kus esines meile Milvi Roos-leht, Nissi kooli endine õpetaja ja mitme aabitsa kaasautor.

Tema sünnikodu asub Muhu saarel. Talle on väga olulised Eesti, isamaa ja rahvus. Samuti on talle väga täh-tis meri. Ta käis 4-klassilises Mõisaküla koo-lis, kus ta oli enda klassis ainuke tüdruk. Kogu elu on teda saatnud ajalugu, kuid ta on õppinud algklas-side õpetajaks. Kui ta ütles, et ta

läheb Nissi õpetajaks, ütles ta naab-riproua selle peale: „Ära mine Nissi, seal on imelikud inimesed.“ Ta on pidanud andma 5., 6. ja 7. klassi poistele kehalist kasvatust, kus ta õpetas neile riistvõimlemist. Tal on olnud elus palju rolle, kuid mida vanemaks ta saab, seda rohkem meeldib talle õpetaja roll.

Oktoober 2009 4

Ajude ragin

Kelly Kruup 1) Millal avati läbipääs Berliini müü-rist? (9. november 1989) 2) Mis on ekspressionism? (Autori elamusi rõhutatult väljendav kunsti-vool 20. sajandi algul) 3) Kuidas nimetatakse muusika üles-märkimiseks kasutatavat märgisüs-teemi? (Noodikiri) 4) Kellele kuulub riigis täidesaatev võim? (Üldjuhul valitsusele, Eesti

omavalitsuses, vallas vallavalitsuse-le) 5) Mis on maa- ja õhuväe kõrgeim sõjaväeline auaste? Lisapunkt, kui tead kes on oma auastmelt Ants Laa-neots. (Kindral. A. Laaneots on kind-ralleitnant). 6) Mis on autotoomia ehk enesekön-distus? Lisapunkt, kui tead, kellel see esineb. (Nähtus (kaitsekohastumus), kus loom loovu-tab mingi osa oma kehast, enamasti

jäseme; sisalikud) 7) Kus leiutati paber, millal? (Hiinas, 105. aastal) 8) Mis poolkera polaaraladel on jää-karud levinud? Võib nimetada ka kohad. (Põhjapoolkera; Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad.) 9) Mitu tahku on oktaeedril? (Kaheksa) 10) Kes on Johann Urb? (Eesti pärit-olu USA näitleja ja endine modell)

Aire Brandmeister vene keele õpetaja 1) 9.11.1989 (1 punkt) 2) kunstivool, 20.sajand (1 punkt) 3) noodistik, helistik, noodikiri (1 punkt) 4) täidesaatev on valitsusel (1 punkt) 5) kindralmajor? Ei tea. Ants Laane-ots on kindralleitnant. (1 punkt) 6) - 7) - 8) Põhjapoolkeral, Arktikas (1 punkt) 9) 8 (1 punkt) 10) Eesti päritolu USA näitleja (1 punkt) Kokku: 8 punkti

Sirje Vinni inglise keele õpetaja 1) 1989 (1 punkt) 2) kunstivool (1 punkt) 3) noodisüsteem (1 punkt) 4) täidesaatev organ – ministeeriu-mid, vallaadministratsioonid (1 punkt) 5) kindralmajor? (0 punkti) 6) - 7) Hiinas (1 punkt) 8) Põhjapoolusel (1 punkt) 9) 8 (1 punkt) 10) Tahab olla näitleja (Ameerikas), Tarmo Urbi poeg (1 punkt) Kokku: 8 punkti

Anne Errit saksa keele õpetaja 1) 9.11.1989 (1 punkt) 2) kunstivool (1 punkt) 3) noodistik (1 punkt) 4) valitsus (1 punkt) 5) kindralmajor? Ei tea. (0 punkti) 6) - 7) Hiinas (1 punkt) 8) lõunas on pingviinid, seega põh-jas jääkarud (1 punkt) 9) 8 (1 punkt) 10) - Kokku: 7 punkti

Kõige südamelähedasem oma raa-matutest on talle esimene aabits. Milvil on 2 tütart – Maire, kellel on 1 laps ja Tuuli, kellel on 3 last. Oma lapsed kasvatas ta üles isa kingitud õmblusmasinaga. Kohtumisele minnes ei teadnud ma Milvist midagi, kuid peale seda pean ütlema, et ta on üks väga tubli ja tore naine, kellel on kindlad ees-märgid ja kes ei karda nende poole püüelda. Ta on naine, kes üle kõige hindab ausust ega salli hädaldamist.

Foto

: Jaa

na K

ivila

Milvi Roosleht Üks Milvi aabitsatest

Birgit Kaarma Turba Gümnaasiumis tähistati 2. oktoobril õpetajate päeva. Meie koolis on traditsiooniks kujune-nud, et selle päeva puhul viivad õpetajate asemel tunde läbi kooli abituriendid. Kui eelmistel aasta-tel on õpetajad asunud usinasti õpilaste rolli, siis sel aastal lubasi-me neile puhkust nende raskest tööst. Uurisin viielt abituriendilt, kuidas möödus päev õpetajana ja millised on nende tulevikuplaanid. Mis aine õpetaja Sa olid ja mis klassidele tunde andsid? Sigrid: Olin esimese klassi klassi-juhataja ja 4-5 klassi inglise keele õpetaja koos Birgitiga. Maria: Mina olin kolmanda klassi klassijuhataja, lisaks andsin koos Viljariga tunde ka neljandale klas-sile. Viljar: Olin neljanda klassi klas-sijuhataja ja andsin ühiskonna õpetust, eesti keelt ja looduse õpe-tust. Tunde andsin ainult neljanda-le klassile. Eerik: Olin vene keele õpetaja. Tunde andsin 6.—11. klassile. Kerly: Olin kunstiõpetuse ja kunstiajaloo õpetaja. Tunde and-sin 5.—9. klassile. Jevgeni: Mul oli au olla direktor. Otseselt ei andnud ma kellelegi tunde. Ma kontrollisin klasse, et

5

Õpetajate päev

kord oleks klassis ja meie “õpetajad” hakkama saaksid. Mis oli õpetaja töös kõige raskem? Sigrid: Kuna nägime naeru kõrval ka pisaraid, siis oli raske aine õpetamise kõrvalt lahendada ka väikeste eraelu probleeme. Küll olid tüdruku-tel vahetusjalanõud ja kamp-

sun kadunud ning poistel omava-helises sõneluses näod sinise krii-diga täis soditud. Maria: Kõige raskem oli õpilaste „liigne“ usinus. Mõnel oli iga kü-simuse peale vastus olemas ja nad ei suutnud arvestada sellega, et kõik ei ole nii kiired. Viljar: Kõige raskem oli see, kui õpilased ei kuulanud sõna ja kui käskisin neil vaiksemaks võtta, siis nad karjusid hoopis rohkem. Õnneks juhtus seda ainult korra. Eerik: Oskan vene keelt suhteli-selt hästi, seega selle aine õpeta-mine mulle raskusi ei valmista-nud. Arvan, et õpetaja töö juures

on kõige raskem tundide ettevalmistamine. Kerly: Tegelikult see pol-nudki väga raske, aga õpilased said nii kiiresti oma pildid valmis ja ma ei suutnud eriti hästi neile mingit uut tööd välja mõelda. Jevgeni: Ma usun, et kõi-ge raskem on päevast päe-

va sellise tööga tegeleda.

Mis sulle õpetaja töös meeldis? Sigrid: Oli huvitav panna end õpetaja olukorda ja anda edasi uusi teadmisi, mis en-dale nii lihtsad ja loomulikud tunduvad. Armas oli kui pea-le tundi tulid kõik koos kal-

listama. Maria: On tore vaadata, et lapsed tõesti tahavad õppida ja armsad olid nende kommentaarid, kui tore meiega oli. Viljar: Ausalt öeldes ei meeldi-nud mulle midagi. Eerik: Õpetaja töös meeldis mulle õpilaste teadmisi proovile panna. Kerly: Ausalt öeldes ma ei teagi, mis meeldis. Võib-olla oli lihtsalt huvitav näha, kes meie koolis veel käivad, sest paljusid õpilasi ma ei teadnudki. Jevgeni: See, et igav juba ei hak-ka. Kas plaanid tulevikus õpetajana töötada? Sigrid: Üks päev sellist tööd teha on väga põnev, kuid iga päev õpe-taja olla oleks ikka väga raske. Ei usu, et õpetajana tööle asun. Maria: Tulevikuplaanid on veel lahti, kuid ma ei välista ka õpetaja tööd. Tegusate lastega koos tööta-mine annab ka endale energiat juurde – TORE.

Uued õpetajad

KÄSKKIRI

Foto

d: Ja

ana

Kiv

ila

Kristi Kaljundi Paljudel meie kooli õpilastel on koo-lis muresid ja nad ei tea, kuidas neid lahendada. Samuti on õpilaste peades tekkinud ägedaid ideid, kuidas meie koolielu paremaks ja huvitavamaks muuta. Aga kuidas neid muresid la-hendada ning ideid ellu viia? Üks võimalus on pöörduda oma mõtetega õpilasomavalitsusse (ÕOV). Suur osa meie kooli õpilastest ei tea, mida ÕOV endast üldse kujutab. ÕOV on õpilaste valitsus, kuhu kuu-lub igast klassist 2 esindajat ning mille ülesanne on õpilasi aidata. ÕOVl on oma president, kes juhib ÕOV tööd. Kuigi ta on nn boss, ei tähenda see seda, et tema otsustab

mida teha, mida mitte. Kõik otsu-sed võetakse vastu arvestades kõi-kide hääli ning mõtteid. ÕOV üldised ülesanded: • Viia edasi ja säilitada kooli traditsioone õpilaskonna kaudu. • Muuta koolielu huvitavamaks. • Vahendada probleeme õpilaste, direktsiooni, õpetajaskonna ja hoo-lekogu vahel. • Leida lahendusi probleemidele kaasõpilastega. • Esindada kooli õpilaskonda. Suhelda üleriigiliselt teise koolide õpilaskondadega ja õpilasomavalit-sustega.

Kõige lihtsam oma ideedest või mu-redest märku anda, on rääkida. Kui on mure/idee, mis puudutab kogu koolielu ning sinu arvates peaks sellega midagi ette võtma, tule ja räägi kindlasti. Kõik ÕOV koosole-kud on avatud kõikidele õpilastele. Otsuste vastuvõtmisel saavad oma hääli küll anda vaid klassi esinda-jad, kuid oma arvamusi ja mõtteid saavad avaldada kõik. Kui sa aga ei taha oma murega/ideega ise lagedale tulla, siis räägi kellegagi, kes julgeb. Alati võib ka saata meili, millega on anonüümsus garanteeritud. KÕIKIDE ideed/mured on tähtsad ja vajavad lahendust!

ÕOV

Praegused ÕOV liikmed: 5.klass – Kristiine-Eliise Kadakas ja Merily Petersoo 6. klass -Sandra Hongonen ja Keidy Kadak 7. klass - Ege Tamm ja Johannes Holm 8. klass - Elys Pumbert ja Ats Kiisa 9. klass - Liisa Linnaks ja Kristina Turi 10. klass - Anne-May Kaldoja ja Kristo Veiberg 11. klass - Liina Sinijärv, Anželika Raagmets 12. klass - Liina Kraavi ja Jevgeni Kuzmin President: Maria Juhanson

6 Oktoober 2009

Viljar: Ma arvan, et mitte, sest see töö pole eriti tasuv ja palju peab ko-dus tunniks ette valmistama. Eerik: Ma arvan, et õpetaja töö pole siiski minu jaoks sobiv, aga mine tea. Võib-olla tulevikus annab veel selle peale mõelda. Kerly: Kunagi isegi tahtsin, aga nüüd kindlasti mitte. Jevgeni: Mingid plaanid on, aga pigem rohkem treeneri erialal. Põh-jus on lihtne, tahan aidata ja suunata

inimesi parema elu poole. Kui oleksid õpetaja, siis mis aine õpetaja tahaksid olla? Sigrid: Mulle meeldiks olla algklas-side klassijuhataja. Maria: Kui oleksin õpetaja, siis just nimelt algklassides, sest põhikoolile ja gümnaasiumile on palju pingeli-sem tunde anda, kuid oleneb muidu-gi õpilastest. Viljar: Kui ma peaksin kunagi õpe-

tajana töötama, siis ainuke aine, mi-da mulle meeldiks anda oleks kehali-ne kasvatus, kuna see tundub kõige lihtsam. Eerik: Kui ma oleksin õpetaja, siis valiksin ma kindlasti kehalise kasva-tuse õpetaja ameti. Kerly: No ma tahaksin 5.-7. klassis kunstiõpetajaks või algklasside õpe-tajaks saada. Jevgeni: Kas ajalugu või kehaline kasvatus.

KÄSKKIRI

Kelly Kruup Tihti kurdetakse, et kusagil pole mitte midagi huvitavat teha, või kui on, siis seda ainult suurte sum-made eest. Päris sedasi see tegeli-kult ei ole, leidku ainult aega otsi-da ning uurida. Rahvusvaheline Noorte Ühendus EstYES eesmärk on edendada noorte- ja kultuurivahetust, et paremini mõista inimesi meile võõrast kesk-konnast. See-j u u r e s

s a a -v a d noored võimalu-se elada ja t ö ö t a d a koos, õppida ü k s t e i s e l t , avarda-da silmaringi, panna end proovile, reisida, saada uusi tutvu-si, parandada keeleoskust või veel enam, ära õppida mõni uus keel. Mitteformaalne õppimine, mis on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada, uusi oskusi, teadmi-si ja kogemusi hankida. EstYes'i kaudu on sul võimalik minna: 1) Rahvusvahelised vabatahtli-ke laagrid Toimuvad nii Eestis kui välismaal, kestavad tavaliselt 2-3 nädalat, kokku tuleb rahvusvaheline selts-kond, tehakse 4-7 tundi tööd päe-

vas kohaliku kogukonna heaks, kohapealt tagatakse sulle to i t - lustus ja maju-

tus, vabal ajal meelelahu-

t u s l i k u d tegevused

ning või-m a l u s

a v a s -t a d a

k o -

halikku elu.

2)Noortevahetused Võimalus minna välismaale väike-

se grupiga, tavaliselt üheks näda-laks, eesmärgiga tutvuda uute ini-mestega ning arutada noortele tähtsaid teemasid. Noortevahetu-sest saab osa võtta vanuses 13-25 eluaastat. Reisikulud kaetakse 7 0 % u l a t u s e s . 3) Seminarid ja koolitused Haridus-kultuurilise eesmärgiga. Kestavad enamasti nädal aega ning toovad kokku noori maailma eri paigust. Osaleda võivad kõik huvi-lised, kellel vanust vähemalt 18 eluaastat. 4) Pikaajalised vabatahtlike pro-jektid Neile, kes soovivad avastada ko-haliku kultuuri põhjalikumalt ela-des kohalikus keskkonnas pikemat aega (2-12 kuud). Selleks on või-malik valida erinevate programmi-de vahel: - Euroopa Vabatahtlik Teenistus (EVS) Võimaldab 18- 30-aastastel noor-tel töötada vabatahtlikuna kõigis Euroopa Liidu liikmes- ja kandi-daatriikides ning mõningates Ladi-na-Ameerika ja Aasia riikides pe-rioodil 2-12 kuud. - ICYE pikaajalised projektid

7

NOORTEORGANISATSIOON

ESTYES—Silmade kõrgusest kõrgemale, nina alt kaugemale

Foto

d: E

rako

gu

Oktoober 2009 8

ICYE kaudu saavad noored inimesed vanuses 18 - 25 (mõnes riigis kuni 30) kutseoskusega või ilma, pärast keskkooli, ülikooliõpingute ajal, töö-tades või töötu olles, elada teises riigis ja leida endale laiast valikust sobiv vabatahtliku töö projekt. - Mid and Long Term Voluntary projects (MLTV) MLTV projektide kestvus on 1-6 kuud. Kui sa ei suuda otsustada või ei tea, mida peale keskkooli lõppu teha, otsid seiklusi nii siin- kui ka sealpool piiri, soovid leida uusi sõpru, tahad praktiseerida võõrkeeli, avastada eri kultuuride salapära – mine lehele http://www.estyes.ee/ ning vaata, mida elul sulle pakkuda on. Minu teekond EstYESi seltsis Olen EstYESi liige olnud alates 2009. aasta märtsist, kui mulle tuli täiesti ootamatult e-mail noortevahe-tuse kohta Rumeenias. Alguses olin selle suhtes veidi skeptiline, rääkisin vanematega, kes seda väga heaks mõtteks ei kiitnud. Asja noortevahe-

tuste kohta hakkasin uurima alles peale meilile jaatavalt vastamist. Lõ-puks käisin Rumeenias kaks korda – grupiliidrina eelorientatsioonil ning hiljem õigel noortevahetusel. Tol korral jäi mul väga hea mulje Türgist ning hiljem mõtlesin, et kui seal on tulemas mingisugunegi noortevahe-tus, siis ma proovin sinna kandidee-rida – tuligi, aga suhteliselt poliitika-

teemaline, mis alguses mulle

v a s t u - karva oli, kuid kuhu siiski läksin. Kolm päeva peale Türgist tulekut läksin juba kolmeks nädalaks Leetu lühiaja-list vabatahtliku teenistust tegema, kuid selleks oli mul teine Eestis te-gutsev organisatsioon. Tean, et paljud võib-olla ei mõista, kuidas saab lihtsalt niisama kusagile kandideerida ning lõpuks ka minna, täiesti võõrasse seltskonda. Jah, tun-nistan, see on alguses raske, kuid peale selliseid kogemusi, õpitakse iseend paremini tundma. Keele prak-tiseerimine, silmaringi avardamine, uued teadmised ja kogemused –

9 KÄSKKIRI

Raigo Katalsepp MASU-pär i s ilus sõna eks? Kahjuks ei ole ta tähendus kõige ilusam. Nimelt MASU on lühend sõ-nast majandus-kriis. Majan-duskriis on juba üle aasta olnud väga palju kõneainet pakkuv teema ja jätkuvalt pakub ta kõne-ainet ajakirjan-duses, nii ka meie lehes. Majanduskriis tekkis selle tõttu, et inimesed elasid üle oma võimete. Inimesed teenisid oma sandikopikaid nagu nad seda läbi ajaloo teinud on, aga kõik taht-sid midagi paremat. Majandus õit-ses ja lõi soodsaid tingimusi laenu-de saamiseks. Inimesed võtsid loo-

mulikult laenu ja naljakas oli fakt, et kes tahtis laenu, seda ka sai. Lae-ne anti välja kõigile, eriti Ameeri-

kas. Seal on ju kom-beks, et peres peab igaühel olema oma auto ja palju muud trä-ni. Kui aga saabus aeg, mil tuli hakata laene tagasi maksma, polnud inimestel selleks enam võimalust. See viis väga paljud pangad pankrotti, mis mõjutas ka maailmamajandust. Islandi pangad kukku-sid kokku, Ameerika börsid kukkusid, isegi meie oma lõunanaaber Läti on siiamaani väga suurtes raskustes. Nissis käis mõni aeg

tagasi, enne valimisi loengut pida-mas Taavi Rõivas, riigikogu liige ja rahanduskomisjoni esimees. Ta rääkis majanduskriisist, Eesti ning Läti majanduslikust olukorrast ning tõi näiteid ka muudest riikidest. Tema sõnul on Eesti majandusliku

hea seisu põhjuseks see, et Eesti paigutas oma kasumiraha fondides-se. Veel andis ta mõista, et kõik, kes peavad Andrus Ansipit majan-duskriisi põhjustajaks (mis muide ei ole ainult Eestis levinud seisu-koht, vaid ka mujal maailmas), on saanud asjadest natuke valesti aru, sest Andrus Ansip ei ole kindlasti nii võimekas mees, et ta suudaks tekitada ülemaailmse majanduskrii-si. Majanduse elavdamiseks tuleb suurendada tarbimist!

See hirmus MASU

Taavi Rõivas

Foto

d: J

aana

Kiv

ila

Ära oota, et sulle kõik ette ära te-hakse. Me ise peame oma elu hu-vitavamaks muutma, katsetama, sest kui sa kunagi ei proovi, siis sa ei tea, mis on hea või mis mitte. Kasulikud lingid: http://continuousaction.ee http://www.estyes.ee/ http://euroopa.noored.ee/

kõike ongi ju tegelikult vaja. See võib olla su elu parim või hoopis elu halvim kogemus, kuid koge-mus on kogemus, olgu ta siis halb või hea. Ma ei kujuta ettegi, kuidas ma mõtleks või millega tegeleksin praegu, kui ei oleks tookord saa-nud toda e-maili. Olen kindlasti muutnud oma arvamust paljude asjade suhtes, saanud uusi teadmisi erinevatest valdkondadest ja loo-mulikult leidnud väga palju täht-saks saanud sõpru. Näen elu hoo-pis teise pilgu läbi, mõistes, kui olulised võivad olla pisiasjad, mis igapäevaelus tunduvad nii loomu-likud.

10 Oktoober 2009

Okas hinges

Merike Tsupsman Turba Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tere, kallis koolipere! Mul on üks selline mure südamel, mis nõuab emakeeleõpetaja sekku-mist siin ja kohe. Nimelt on meie koolis ropendami-ne saanud selliseks moeasjaks, et enam ei saa suure ja väikse maja vahelgi käia, ilma et kuuleks ikka karvaseid ja sule-lisi lendavat. Muidugi on tore, kui inimesed, ka seitsmeaastased teavad oma ana-toomilisi iseära-susi ja ka nende õigeid või slängi-nimetusi, aga kas neid peab jooksu ajal kõigile teiste-le ka teada and-ma, on juba küsi-tav. Huvitav, kui mõni maratoni-jooksja ka võtaks iga sammu tähis-tada mees- ja naissuguorganite nimedega, mis temast siis arvataks. Aga koolibussile joostes võib ju kõike suust välja ajada. Vähemalt mõni päkapikumõõtu tegelane ar-vab nii. Või siis teine näide. Teisipäeviti ma kulgen kolm korda kooli ja tagasi, selline on tunniplaan. Ja mis ma ühel teisipäeval kuulen ühe klassiruumi avatud aknast? Kurat oli sealt kostuvas tekstis kõige lee-bem sõna. Ma seisin kohe hea hul-ga aega ja „nautisin” sõnasolki, mis väga ladusalt veeres. Pärast mõningat uurimistööd tuli välja, et

see oli meie lugupeetud abituu-rium, kes ootas oma järgmist tundi ja õpetajat ning omavahel „vestles”. (Muide, siin kasutatud jutumärgid tähendavad vanamood-salt vastandsõna.) Lisaks on kombeks noortel mees-tel ennast üldse mitte kontrollida ja ka tunnis kas vanduda või muidu möödaminnes ropendada. See on kõrva ja tundeid riivav tegevus. Ja mis mind kõige rohkem selle juu-res häirib, on see tütarlaste suhtu mine (vähemalt osadel nende hul-

gast), see ükskõiksus, millega sal-litakse sellist nõmedat kõnelemise stiili. Tüdrukud peaksid selle enda-le selgeks tegema, et kui naisterah-vas, kas viieaastane või üheksa-kümne viie aastane, ei lase meeste-rahval, ka ükskõik mis vanuses, enda kuuldes ropendada, siis ta ajapikku ka harjub sellega, et tões-ti ropendamine ei ole in. Mõnel võtab see harjumine rohkem, teisel vähem aega, aga ikkagi LÕPUKS ehk võib-olla jõuab pärale. Muidugi võivad poisid nüüd vastu vaielda, et tüdrukud ropendavad ka ja mõnikord veel hullemini. Jah,

paraku nii see on. Aga kui nad hakkavad teid jälgima, siis on teil ka täielik õigus neile märkusi teha, kui keelekasutus kontrolli alt väl-jub. Iga kord, kui ma mõnele klassile slängisõnaraamatu kätte annan ja me seda tunnis kasutame, läheb ikka mõni õpilane nii õhku täis, et mis sõnu kõiki raamatus, eriti veel sõnastikus ära ei trükita. Need on normaalsed eestikeelsed sõnad, aga nende kasutusruum on natuke kitsam, kui argisõnadel ja kirjan-

duslikel väljenditel on. Martin Ehala eesti keele gümnaasiumi õpikut refereerides võib öelda, et halbu emotsioone on viisakas väl-jendada üksi olles, kui sa pead sel-leks vandesõnu kasutama. Olge mõnusad ja mõelge selle üle järele, kas igaühe keelekasutus eraldi on taunimist väärt või on isiklikult sinu eesti keel roppuste-vaba. Siis saame ka üldisest kooli keelekasutusest eraldi rääkida.

Foto

: car

o/sc

anpi

x

Nele Rattameister Robootika Vanuserühm: 5. – 12. kl Ringi toimumise aeg: esmaspäeviti kell 15.00 – 16.30 Juhendaja: Viivika Laak ja Maimu Torn Lilleseade Vanuserühm: 5. – 12. kl Ringi toimumise aeg: 2x kuus ree-deti kell 15.00 – 20.00 Juhendaja: Nele Rattameister

Kunstiring Vanuserühm: 1. – 4. kl Ringi toimumise aeg: kolmapäevi-ti kell 12.00 – 15.00 Juhendaja: Nele Rattameister Kunstiring Vanuserühm: 9. – 12. kl Ringi toimumise aeg: neljapäeviti kell 15.00 – 18.00 Juhendaja: Piret Tamm Mudilaskoor Vanuserühm: 1. – 5. kl katsete alusel Ringi toimumise aeg: esmaspäeviti kell 14.00 ja kolmapäeviti kell 13.00 Juhendaja: Iveta Jürisson

Tütarlastekoor Vanuserühm: 6.kl – 12. kl katsete alusel Ringi toimumise aeg: esmaspäeviti kell 15.00, kolmapäeviti kell 15.00 ja pühapäeviti vastavalt olukorrale. Juhendaja: Iveta Jürisson

Meediaring (kooli ajaleht) Vanuserühm: 5. – 12. kl Ringi toimumise aeg: teisipäeviti ja reedeti kell 15.00 Juhendaja: Kristi Värv

Aeroobika Vanuserühm: 5. – 12. kl Ringi toimumise aeg: neljapäeviti kell 15.00 Juhendaja: Kristi Liivik Korvpall Vanuserühm: 5. - 9. kl tüdrukud Ringi toimumise aeg: teisipäeviti kell 15.00 Juhendaja: Ago Kliimson

Pilatese võimlemine Vanuserühm: 4. – 12. kl Ringi toimumise aeg: kolmapäevi-ti kell 15.00 – 16.30 Juhendaja: Katrin Jõeste Orienteerumine Vanuserühm: 4. – 12. kl Ringi toimumise aeg: 1x kuus pü-hapäeviti 12.00 – 17.00 Juhendaja: Bronislav Škaperin Loodusainetering Vanuserühm: 5. – 12. kl Ringi toimumise aeg: kokkuleppel Juhendaja: Merike Palts

Võrkpall Vanuserühm: 7. – 12. kl Ringi toimumise aeg: 3x nädalas Juhendaja: Jüri Kaerpõld Lauatennis Vanuserühm: Kõikidele Ringi toimumise aeg: teisipäeviti kell 20.00, reedeti kell 19.00 Juhendaja: Harri Klemm Kergejõustik Vanuserühm: 4. - 12. kl Ringi toimumise aeg: teisipäeviti ja neljapäeviti kell 15.00 Juhendaja: Ants Kiisa Pallimängude ring Vanuserühm: 1. – 4. kl Ringi toimumise aeg: kolmapäevi-ti kell 13.00 Juhendaja: Eduard Vinkler Kodutütred Vanuserühm: 8-18 aastastele Ringi toimumise aeg: neljapäeviti kell 14.00 Juhendaja: Merike Tsupsman Noorkotkad Vanuserühm: 8-18 aastastele Ringi toimumise aeg: teisipäeviti kell 15.00 Juhendaja: Merike Tsupsman

11

Foto

. tur

ba.e

du.e

e

Turba Gümnaasiumi ringid 2009/2010

Tütarlastekoor Austrias kooride olümpial

KÄSKKIRI

12

OOTAME TEIE ARVAMUSI NING ETTEPANEKUID AADRESSIL KASKKIRI@TURBA.EDU.EE Toimetus:

Birgit Kaarma Anne-May Kaldoja Kristi Kaljundi Joonas Karm Raigo Katalsepp

Reigo Katalsepp Jaana Kivila Kelly Kruup Liisa Linnaks Kristina Turi

Tõnis Umbsaar Kristi Värv

Turba Kultuurimaja ringid 2009

Rahvatants lastele Vanuserühm: 1. - 3. kl Toimumisaeg: teisipäeviti kell 14.15 Juhendaja Piret Kunts Lasterahvatantsurühm "Päikeseratas" Vanuserühm: 2. -5. kl Toimumisaeg: teisipäeviti kell 15.30 Juhendaja: Piret Kunts Näite- ja sõnakunstiring algajatele Vanuserühm: 1. - 3. kl Toimumisaeg: neljapäeviti kell 14.00 Juhendaja: Anne Kuusk

Laste lauluring Toimumisaeg: esmaspäeviti kell 16.30 Juhendaja: Tõnu Kangron Näitering lastele Vanusrühm: 5. - 6. kl Toimumisaeg: esmaspäe-viti kell 15.15 ja nelja-päeviti kell 15.00 Juhendaja Anne Kuusk Tantsuring Vanuserühm: 1. - 3. kl Toimumisaeg: kolma-päeviti kell 16.00 Juhendaja: Helve Kruusement

Tantsuring Vanuserühm: 4. - 5. kl. Toimumisaeg: kolmapäeviti kell 17.00 Juhendaja: Helve Kruusement

Sudoku

Foto

: ww

w.tu

rba.

ee

Näiteringi etendus “Vigased pruudid”

KÄSKKIRI