rAspta MEREMUaSEUM

Toimetised ,, 4A

Kiismu Meremuuseum

TOIMETISEI) .,.4

Toimetaja A. Vaik

Kiismu, 1999

Sisukord

Old charts. A. Juske ................Sailing a royalfield ofsports. ,4.

The Kiismu Friends' Society was

Esikaanel: Kapten Oskar Tiedemann koos abikaasa

vahetusel Liibavis.On the ftont cover: Captain Oskar Tiedemann together with

turn ofthe century in Liibav.

Kapten Oskar Tiedemann - 125. A. .Iuske .

Eestlased "Titanicul". Otsin omasid. Legendid v6i tdsielu. A. Juske , ..... .. .. .

Iidsed ujumis(piiaste)vahendid. A. Juske ... . . . ...... .

Melestusi Kaismu kaptenist J. Sandstrdmist ...........

3

l)

202228

31

4449

Uhe mehe lustlikke melestusija elul6pp. H. Guslavsott.......Tallinna kilu A. Juske ....................Vanad merekaardid A. Juske ............. .

Gustatson.,Tallinn "prat A. Ju'k, ...... . .

established. A. Juske..................................... 49

33

4lPurjetamine - k-uninglik spordiala. ,4 Ji,rleKasmu seltsidest. A. Ju"^ke .......... . . ...

Fotode ja jooniste allkirjad on eestija inglise keeles.

Proceedings Kiismu Maritime Museum.

The Proceedings include articles discussing long traditions ofsailinlg in Estonia Estonianlanguage

articles. Legends to figures are in Estonian and English.

Contents

Captain Oskar Tiedemann. A. iuske . . . . .

The Estonians on board the Titanic. I arn looking lor the folks.

Is it legends or a realily A. Juske

Primeval lifebelts. A. .Juskc ...................The arrival ofthe British J. Ldidanet ......

TheNenrac was sold to ltalians .....Recolleciions of Captain J. Salrdstrbm of Kasmu

Jolly reminiscences and the end ofa nian's life. H

5

20222831

33

4t44

Anette'ga (neiuna Kristenbrun) sajandi

his wife Anette (n6e Kristenbrun) at the

KAPTEN OSK,A.R TIEDEMANN - 125

Tiedemann (ka Tiidemann) Oskar, Leopold siindis 30. au-gustil 1874 Virumaal Kasmus metsaiilema pojana. Algharidusesai O.T. Tallinna elementaarkoolis (algkoolis) ja seejiirel ollesopilaseks rihe Tallinna gildikaupmehe juures, taiendas ennastiseseisvalt.

ls-aastaselt liiks O.T. merele. Peagi astus taKasmu Mere-kooli, kus 6ppis aastail 1894-1895 ja seejairel siirdus Odessasse.

Odessa merekoolis sooritas O.T. 1899. a. kaugsdidutriiirimeheeksami. Kaugsdidukapteni kutse sai ta 1901. aastal Vladivas-tokis.

Seejiirel laks O.T. to6le Vene laevaiihingusse "DobrovolndiFlot" (ka "Dobroflot"). Nimetatud laevaiihing asutati juba1878. a. Peterburis ja rahva annetuste eest ostetud laevad olidalgselt m6eldud kasutamiseks sdja ajal s6jalaevastiku abilaeva-dena. Oskar Tiedemann teenis "Dobrovolnoi Flotis" l8 aastat,

olles 12 aastat selle laevarihingu laevadel kapteniks. Pikemataega s6itis O.T. liinil Liibavi - New York reisilaeva kaptenina.

O.T. vottis osa ka Vene-Jaapani s6jast ning kuulsast Tsushima merelahingust 1905. a. mais, kusoli s6jalaeva "Ural" navigatsiooni ala vanemohvitseriks. "Uial" oli Saksamaalt ostetud vene

abiristlej4 endise nimega "Maria Theresia". Tsushima lahingus uppus "Ural" Snneks nii aeglaselt, etmeeskond, nende hulgas ka O. Tiedemann, j6udis asuda paatidesse. 1905. a. merelahingu eest antiO. Tiedemannile piiha Stanislavi kolmandajargu orden koos m6dkadeja lintidega.

Esimese maailmasdja ajal teitis O.T. Venemaa admiraliteedi iilesandeid, s6ites niiiteks VenemaaltNorra kaudu Inglismaale, kohtuma sealse admiraliteedi esindajatega.

Eesti Vabadussdja ajaljdudis O.T. kodumaale, kus hakkas mereasjandust organrseenma.O.T. oli alates l veebruarist 1919. a Sadamate Valitsuse sadama inspektor-ekspe.t 17. aprillist

1919. a. mAdrati O.T. juba Sadamate Valitsuse illemaks. 17 veebruaril 1920 a nimetati O.TMeriasjanduse Peavalitsuse juhataja ajutiseks kohusetaitjaks ja 20 veebruaril 1920 a. Merias-janduse Peavalitsuse juhatajaks kaubandus-tdostusministri abi 6igusega. O. Tiedemannile anti ka6igus k6igis mereasjandust puutuvates krisimustes ministri eest alla kjdutada.

Teatavasti viidi 1922. a Mereasjanduse Peavalitsus Kaubandus-Toostusministeeriumi alt Teede-ministeeriumi haldusalasse.

Esimestel vabariigi aastatel tuli Meriasjanduse Peavalitsusel likvideerida sadamates suuremads6jakahjud, puhastada laevas6idutee miinidest ja muidugi luua vastav organisatsioon. Perast heda-piiraste t6dde tegemist asus O T. koos parimatest spetsialistidest komplekteeritud meeskonnagaarendama plaanipdraselt Eesti mereasjandust. Suuft tahelepanu pdd.as O.T. Tallinna sadamamoderniseerimisele, transiitkaubandusele (teravili) aga ka siseveeteede korraldamisele Esimestetodde hulka lolulus ka ohutu meresdidu konaldamine ning vastavate seaduste valjatootamine. Kdigilnimetatud toddel tuli kasuks O. Tiedemannil suur meresdidu kogemustepagas. Juba 1920. a. avaldasO.T. ajakirjas ' Laevandus" (nr.2, 1920) artikli "fuik peab laevaehitust toetama". O.T. hakkas kamereha dust korraldama. 1919. a. aprillis valiti O.T. merekoolide asutamise kava labivaatamisekomisjoni esimeheks.

O. Tied€mann ei unustanud ka mereasjanduse propagandat. Hakati korraldama merenddalaid ja1929. a. sngisel toimus Tallinnas iihel ajal seitsmenda Eesti n?iitus-messiga esimene laevas6iduerinaiitus. Konesoleval naitusel sai Veeteede Valitsus iihe esimestest auhindadest. Erin,iitusel tekkiska m6te rajada Tallinna meremuuseum.

1926. a. lahkus O.T. riigiteenistusestja asusjuhtima laevanduseri "Kasmu Laevaomanikud"' mille

kaasomanik oli ta olnud juba algusest peale Esimese maailmasdja tdttu tekkis Kasmu

i"i"*lunau."s *i*L, mida asuti O Tiedemanni kaasabil kdrvaldama Nahes, et purjelaevadega on

raske muutunud olukorras edukalt tegutsed4 otsustati minna tile mehaanilisel j6ul liikuvatele

laevadele. lg23. a. osteti mootorpurjekas "Elna", lg24 a aurulaev Nemrac"jt 1932 a ostetud

aurulaev "Minna'' olijuba Eesti iiks parimaid laew

O.T. kuulus ka aastatel 1921-1940 tegutsenud "Eesti Laevaomanike Llhingu" juhatusse

Kiismu merelaevanduse iseloomustamiseks meenutame, et naiteks juba 1887 a oli Kasmus 56

veesoidukit. "Kesmu Laevaomanikud" lihideerimisel 1940 a oii laevandusfil 17 laeva

Osta. tiede.anttil dnnestus kijiiditamisest paaseda ja l g44 a emigreems ta Rootsi ning sealt

edasi 1951. a. Kanadasse. Aastatel 1947-1991 tegutses Stockholmis Eesti Laevaomanike koondis'

mis oli paguluses viibivate eesti laevaomanikeja reedetite organisatsioon

Paguiusis tegutses O.T. ka Eesti laevade paitstmisega venelaste kaest

lgit. a., asuies Kanadasse, asutas O T Ameerika Uhendriikides uue laevaseltsi oskar Tiedemann

ja Ko.O. Tiedemanni 60-aastase juubeli puhul kirjutasid O T s6brad iabavalt: " hoolimata aastate

koomast on kapten O. Tiedemim endiselt varske ja jdurikas ldomees, kes meie mereasjanduse alal

veel paljugi ?ira suudab teha."

Eestl arititl-us peab O. Tiedemanni teenitult meie mereasjanduse suurkujuks

Oskar Tiedemann oli abielus Joosep Kristenbruni tiitre Anettega' kes suri juba 1928 a Neil oli 3

hitart. Ingdd suri 2-aastaselt (1914-1t16), Signe oli 25-aastane, kui suri-tuberkuloosi (1910-1935)'

oli vallal-ine. Elna (1918-1955) abiellus mereviieohvitser Leopold Loodusega Elnal oli 3 tiitart:

Anne-Reet Gtind 1942. a Tallinnas),

Marja-Liisa (stind 19'13 a Helsingis) ja

Linda-Mai (stnd. 1954 a. Torontos)'

O. Tiedemann suri 26. aprillil 1963. a Torontos.

Saateks"Titanic" on ilmselt maailma tuntumaid laew.

tehtud anukaid filme.Kaesolevas artiklis vaafame "Titanicu lugu"

"Titanicust" eestikeelsed ajalehed 1912. a. aprillis.(muidugijuhul, kui need olid laevall?).

"Titanjcust" on kirjutatud ka palju raamatuid ja

hoopiski uuest vaatenurgast. Mida kirjutasidSamuti huvitab meid eestlaste saatus "Titanicul"

BESTLASED''TITANICUL'" OTSIN OMASID.LEGEND V6I TOSIELU

Anto Juske

TiLaaniJ, 1,""1. ;".,J"..g., Uran"s" (Tae"a) ja Gaia (Man) LpseJ.Tunturnad nendest Krc,nos ja Otearros. Titaa";d "ii"'Lol;"""rtid stiihilsilooJ..sja"J.. T;tuu"lit Lal'e'rd.rt iilen'n"liLL", v5inast, LiielaslilLu.

Titaan (LiLaaniJe ji\et), Ti, titaniun, t""mil;ste J-.""tiJ" p"rioodilis,,sesiisteemi IV riiLma element.

Omaaja suurim reisilaev-ookeaniaurik "Titanic" ehitatj I 91 L a. Belfastis P6hja-Iirimaal ning taalustas 1912. a. kevadel esimest reisimarsruudil Southampton - New York.

"Titanic" oli 269,1 m pikk ja 28,2 m lai, srivis 10,5 m, kogumahtuws 46 321 bruroregistenonni,kiirus 22 sdlme. Ehitusmaksumus 7,5 miijon dollarit "Titanicul" oli ka sosarlaev ,,Olympic"

kogumahtuwsega 45 324 brutoregistertonni, mis valmis 19l L a. kevadel.l4 aprillil 1912 kell23.40 riivas "Titanic" Atlandi ookeani pohjaosas jiiiimage ja lziks 15. aprillil

kell2.40 pdhja (kokl.up6rkel oli "Titanicu" asukoht 41" 46'N, 50' l4'W Vraki asukoht 41" 43,N;40" 56',W).

"Titanicu" pardal oli 1308 reisijatja 898 meeskonnaliiget (kokku 2206), kelledest pitaisteti 703inimest. Hukkus 1503 inimest ("Brockhaus Enzyklop?idie", 22 Band. 1993).

Laeva pardal olnud naistestja lastest paiases ca 70 7o ja meestest ca 20 % (Collier's Encyclopedia.Volume 22, 1987). Esimese klassi reisijatest piiaises 63 %, teise klassi reisijatest 42 7o, kolmandaklassi reisijatest 25 70 ja meeskonnast 23 o/o

Aiates hukkumise ptievast tenaseni on naailma mitmesugused teadeteagentuurid ja teatmeteosedavaldanud p.Astetuteja hukkunud inimeste kohta erinevaid andmeid Tana vOib aga "Titanicu,, kohtasaada andmeid juba Internetist

1985. a. avastati minjallveelaeva abilmerepdhjas "Titanicu" vrakk, 1987. aastal toodi veepinnaleca 300 "Titanicu" eset. Viimasel ajal tdsteti ca 3,6 km sLiga\.usest diislidliga raidetud patjade abil tlesligi 20 tonni kaaluv "Titanicu" keretLikk

1997. a. valmis Ameerika Uhendriikides jArjekordne film "Titanicust". Ule 200 rniljoni dollarimaksnudja niiridjuba I I Oscarit v6itnud film purustas kohe igasugused kassarekordid. 1998. aastaldpuks oli film maailmas sisse toonud juba ligi 3,2 miljardit dollarit.

1912. a. kidutati "Titanicust" ka esimest korda eesti keeles. Ma olin vist esimene. kes Darast Teistmaailmasdda t6i "Titanicu" teema eestikeelse ajalehe veergudele. 28. septembril 1995. a. ilmus"Maalehes" minu veike teade koos pildiga "Titanicult" paasenud eestlasest Herman Regastikust.

''Tit.D1ic" (iiLtl) ja"Olynpic".

The l itanic (above) andthe Olfnpic.

Kirjutisele reageerisid valuliseit eestlased-kodulooullrijad, vaites. et H Regastiku nimi puudub

''Titanicu" vastavates nimekirjadesParast konesolevat arliklit hakkasin tdsisemalt uurima "Titanicul" olnud eestlase (eestlaste ?) lugu'

3 (16.) aprilli 1912. a. 'Postimees" (Eesii paevaleht) t6ijargmise teate Markusena kuupaevade

kohra .1 on r ana ja I o uuc lalendr ja g'

Ka jiirgmised tealed piirinevad Posrimehest" Siinkohal teadete kirjaviis muutmata.

Kiige swurew auru[o"z.t maoil^ot.

Lo )ofii),-r,alr.-Annlaet'TtIar ic 0 Ndce rllr?rlllirr iilllles otv M4 l1D. T/l onjrili kjotsa sditnr'ti)

ia rcole ru,1ai iire( ftka uajt', r,). \ ae'tc ','/'t',') oa 1 a,' 'tel aatr), Ic t'oei u,\'

arnrl,rez rimricl nri" [dj,?e s rc rlaeunraajl ras o[r', soitis (ohnap,ieua[ sout[lauptonist r$o rciijaga

mircua ia uitti chrkn r 4ir ucti nrt i r cis ilaiD |;irile. roi( sojtiat o n a rr ulaeua yoo[t yaastetrd, Qes *aaliurc[egrafiga ayyi on 6'{tsr;!d. -rjrn r'c on al[es pall 't ee ja sojirab 2iftarnisj nalifaxj. - Kd ,1o ei teisei)

Iaeuad on lti as tiga saawtr.

3.116.l ayill, tgrt

"frtanicu Lihila)igt

Aof

ctoss sectionthe Titanic.

Titanic' i" otsa saamine.

New y o f g i st 3. aW. - Aurulaea -lit;.yrjc' on dbse[ fifia aajulllrb.B o 5 r,0 r i,s/ J. af7. - aurn[aea 'Raryatfiia saiddb E68 i it ;se4\ kes

,Titanic\[t all pAastet,tlr ja kess,,uremalt jaolt,uaesel ja layscl on, Ne Jorki. Tejste -Iitikjcil alwl|Le sadLrse Parast o[)a(se nrares.'K aryathia" jduab nelcl tserr.,yorki.

g

F

t e r Iivi s,3. ay. - Titanic' nahsis tt r/z miljoni wb[a ja oh,kaup tttr1es awattl,59 wiljo fungi eest

kiwitatud.N e w g o r g i st 3. a\r. - viiwase si,wute jtue[ otl Kar\thia[ a[eaaLe li4s]/Jtute \ra 8oo. OLsl t4,j111nl

o11 afi)ata 7550 14nfiest.

+.1t7.) ayi[l,ryrz

-Iitarlic t' otsasaawihe.

Ne -Y o r g i s/ 4. 4ir t. - 'Jksfi artrlaea, hela 'ritadc tr,Mlia Elegrliiga rlryi ktar"t 'rl' ei io l uloioe[ oja[ ayyi. roryathia, be' tt iu'trJe hoigetn.ilt io,')i 'rr4. .t iiaac $eti 2I rcn'boontt fibhuseltyia"telootribuit reisii4artga tai' o[i.lad li '; uoi' tn,r/h,,,rore tvuq iti,el abi avla loolala'tiirirneseJ

sditsiuad [ootsi(,rte#l to imist merl v'tijbld iirrLuet 1a kibneasiual nitu rwli,knni r aryatfia val piastis.

raieukse, er ra[ii rhdslct'aatir]l iaris otM o sa4 i1d. tliristelri 868 ininesest ot dnu| 79 wefuel. suaiIacua"elL,i bavrori ce: rv[eL "utart

lohe .uw,it; jl,rrr'lriliir .i) cl c.

4. lry ) apiIl, rgrz

"l itani ci' otsa.s{tawine.

Newtorq)s,4.att(.-Pr4 Lrrse orttIae", Nia9aIa)(essiiaonjbl1lll;rl)teat/]bteLLeti,1.Ihol^oynrrol 'rl?

Lohn lah"Jal,b.,' t;rani, pht ot la'nvl. nii ,u,e iott go iiit rtie uaTu 6'1 tte'galul

ettaj lataja traalita ftlegrafiya hddanathu ott alir Lril. Prit,rsi on laeu 1'6p5v 1lsvgo aeel nitn korda

pabevlte jnntnkkile uastl jooksnlJ. Ko/d 0 t nii tugetta loobl sannrlD, et sditjad, kes l'rralduas 011

istta xltl;or^rdale i.lr,.) arirt r9r2

viuaa jaa [1adoo[1t ja ourw[o"rLa'Titalliku' ir netlts.

,tlll aertade otsekohette tee Elnapast Pa)bja- Anreri(asse or a[ati sel[eyatast fiidaoftlik, et Iaeaatr snhl

jnnwagetep uiiztal kolku ytu gata. ft'lqa- t'nl.lrifta ligital o[eu ttt[anti .okwl osa ot ju n[r1a-Iaiilr.ercga

iiajlases r.ifieri)l,lses ia c r66tliwttd rdfi11asL, kust iio aet) t nleua,), rrtrtte k auael. s|.lu el Qf ijii in\.I wa}ele

ia6ut liti uo: Jir,4r,'til,,) 1clet.l,c'' zrrrj,r.,aJ,,,lt "ln'rc,,'l,rLrv

ulrunh ollo 't'ntta wo[e Kui fnh"jaaualia ov iubo-tlLL .r,lal i,lp iauu 'onaobolJa ol[n t rul' ,ou'b..utrurtb u ono ,bv.e t'ottt^ ia

Wtrluat,Lmer&..Neel auwrdttutr jaawiitabgd a r1r1l fieres 6j aaLeks jririrrrigeite(s nruutrll D Nad oi1

nririkotl witu sada mee$t kp.ged, [aial ja yalsuis. rt jiii aiwlt tt9 osa ueesl kergetr or, siis 0 e desl

t\ii+&sLlqi[lkrk aiwtit {rafe(santi( ;lic t ce|irr4 S 9 'ri{ucc. Kuijnrirarigi roo rrreet t (6rgejonLewa

pa[sns atlzne 8oo meetrir (ri(s rreeter ligi(nuJ u 1 t 3 ja[gd. eL vnhjauct i bt+[rr,er,t jt atlafil okwn soqew,

sjis oooialr zesj 1il71ast [6wasse ja h,annab uiuadl ianhi'gltisen hnugelc erinniti oFeani, titfia-tweiQaranJr)e [iliJalc. larm)cj wuu)lutJ (a ,4cl o'ru rinrb"r,.e. bhu jd uce oojv t ja

'clln ol^u'ooju'e aloti>e

twut ust p7, a"t h[jr"L ',rr rc iatnlc Ld"o! iibn bnrorh uql wn' ttL' v\ut'ilu Lr .a

go Polla' Awe"iLa ranna

iiajdai saaeDad aitnseit ilnraD raijfseual, siis on iri,iltrrie (,r,rsiast uJu rarke kavLne[e ctte vaha."<o((ni,or(orjne

njis,.,rnsc iaawaeta on iaeuaDeie, iseeresesl rnd ista, aaga'Qatleta'L. Mitte aiwk ei [6i

wwuas,tu taiel aurnl t drkau ,ns(e Lrcu c'reselarl(rsid sjsse, uaid on (ii[la[t jufuittui) ofuut, kns inti'wngl

drutrcel n js a *oL, 1, L", k kuh ia locua l,ririie ua jtrDes s

"l[, t lrna1,llqul o n n[[a maat see sinmib

'r"I" [abi, "t

jaawagi [6unapoo[e soojerr,r uee risse r!n).s alt nlatrs.r ti'.lab ia onto ,atQrse usak4a[n

muuLe\ satr)asLi uii hq,aQa' 6n, eL uaihetrc w k' a LeLe Sulje yao[e aalwu sunnth.

ldatxdlebe hadaoh l,anJ soilauad awl;[aeuad dinuh suael, 4tu, neil ndresib aatr\em ou, pthafuL*tmefi ma)o-:ialuel ja uaruxl heaalel, hus jddwied huni jo [innolaiu,e ktaadi- al[a ujuuad, aaliuad kevad[itunop*lt fterctee tlle okwri 'itiwti*tr". Nagu hut [da. on r i t a n i Q .liig uau ha rt]iatwlse k",siaalinuh, et ile okuni shidu.kiina€" ob€teei teLle"t ette jorda. S€€ o A lefiale ago hinxsL 6n etuse tmrlublselut hoolwata, et naatte-abinbutad i.i,J ttMd;u rc[eaufi tu[ biae wttu kdnssaadatLa[ on.

T i t 4 t i k'l;na kMs[aw'o I tt m lt i Ql o[i [oifr ,rur" [ir, ^*i[nas,

uteliQujut, $otn[L-tema(aniis a5,ooo ttwli.o[i 28o ml*L/it lgjj ja[gal nihl<,"jo meetrtt]too jalapl lai, tenta.la$ oli zo mutitueepinvta>t ktugemal fal oli miLu laehorda, tema aee'te aru oli 8oo ja u ubii f'aale ner,be uul 5u>orcisiat kaav Lbta. tr o o[i kaige torciawa[t, niisawa nagr"ol*api(i sisseseatd. 't" o[ ofi n&t

ai a-ei u e I aub,m)la [innawaa uiankasawlest rcl2etiue ael imber piias, Iaste wr an g utub a,

ujuwisewaja, yoob)de ida, ni[[est kalksugu ilukatpa, wgu Qa(lisQiua, pi*isid ini. osr aa)s,

ruIlr.ris Lee, turnis4aL kalahenitu 6 oitseiatele, ta tsusaaL teater aeb.tneual,ws alumneaa[ suve[ valyris o[i saanud, oli ae rfinne lobwe jbuum vnasinai. ra wa|si! u ttzwi[ioni rublo ja tewa boorcn, oli 59 vniljovi lunoi ee.,t hinn;utud.

t^ieua[ ,o[i 'eBho.d. nagu luba ei[a t uai.l<a,tgcft .a[i L a h e r u h o n J e ,ei,;ia.pdci[. nev'de *a" iiy

nritwlRt Lalred w&1et ia ka uoljarcnlaja'J vencfiaalt. Ot'a ot1 'aanuJ

wuu su" kuulus ln4lise ajabiqanh,rahuw.iiLe eesl altleia willwu S r e a ) l[ri, omo[ aial rahua,ja, La Peterbari" weie beii,i iutu[1,witwelodke awerika mi[iont Arro/. /dx)ree]e liekor Isway awerilast. yanry omanikulCuggenheiqw i aene I Sl r a n s, yres'Jent -lalLi aljulttlt Bett jrc.

Nagu Law'ed teteqvawwil tuaual, ,u,1bi, hoLLayarbc^ire \auuis se[qe i[mow ia rabult* wtere

benuuxg jw* xllel a1a[. b"i k*ol larnos sot]) i. r rincse Ic 6o[(r., ;,0

rlzawi,ele iit guesiJ"nii u u Aih* bnget,kus ltn y'*wtes* ja1iMflk&$e il!.rrltat 5iir a ry ibs nii uoli ubvtus, et louva lttul t't uial owa tooli&ltn'd7a [wfusk.ru)wesel jootsil $hmsas arcv.,ses iL[eynise[e [ae[e, kapten saatis *ar,lita rc[e afiw sirl uil,et laeu habaohus, et u uatt 6ga ant jouugo ueei I ew- vor6i 10m6.

pnLatfieua bhtll ke(l rc;S ni . saib

awulaeual M[ic , 'vi"ainiar' , 'o[t'wyiL ja rorpatlia ,alewetelea,awwi,il, Qu, kohe tiuv,iQu[e' abi

Tuluti.taeuab olrthok l<aini,h^xl ro-zoo yeaiLslwtlsl. yi)iqp e,iti johli\ K^rrc\ia hohale.liut4ihv[ei [eidr,ul,ta e,1aw s*e oli i"h 'nibe' y,ool t Llali ya,a* Lobkuftrhawi,t. vi,ta ee., ttitha uaiunuJ.Iniwwi olinii palju kui ubiwolik y,iristepaa t iJes"e uii .rJ. Pda,tefad\i'id ou ago iniue'te hulu k&u liiaaotV o[nul. Kuidat pai)esre nirre6 sri,rDj,, selle hohu fruJ^uol IAhewoJ twtel, buiJ juba rclearar,tuitrurv6lb aru sa,ia, et [awaw$el ja jufaus vist Qorda otr lilannd. Seda r,ait see asja[uau,et kib,kto.s a j a s t [aertaue$ut ainuk 27o pAAsLetul aA fu 5N pi,AsLeLtl,l rc]sijast ainu,h 79 welstetahuasr, haih

teised ruesei ja falset. on laeuabh etusi ol ud, hu' ndJ,u'e) bA;h uahemail io norh,a unnsudu ja twhatallater ainult iseen)ii riiristsii)

Kd Karyatla koho[, ja"Af, oli kAik wei wrbes u ntercpen)Qootwa [a)Llse[t pdi.steynatisib tait, 8ujaapanftade ua$e[ iiubet taj sid.Iai laru$ ei aaiwtd Kci,Pathi.r' etve ntfivba tunli pattideh abi

saata. P9o[es saadi( rjides reisila] piDiD rrritles paadis tnndide Qauyn werc[ QAIweuma, evne kui v"qd

^Karryttiat hAgll.

Neeb twteb on rc[egrawride jtue[e QollQu sutttd. tahewal sivumed kawMtajlte exeste poo[t tuteuadrlxitrtagi pArust

T i t ani ku' 6 etus oA :i,ks sxl4rewatest ia pdttaaa*:!',test siidntstest/ mis te\u ilwas

kaasttandm.ist ov aratnwt. ov ju see ja[[e jt[lmwine ir,imese aiit[usest [ooduse udgeie uastu, kusjuutuiniwene aIIa jdi.

xui Sa(sa riigiliieua y r e s i b e n t lirmsast i,h etusest riigiyAeva[ uus, ftuu[uib kAftsaali(rD liistit6rst es sfu sa tarrriLlal 6[ise aianrkojas, (rns ],resiD enli Qtnet muilu aau aiisi idre[e,txiLuid yA$kuu[atakw,zOri] (Oi( saaDi(a] e,sq uirli yor utauail sbtu. Swhes lrluLsb wulba.'Iabas si" b*pju Q6ige es)wesu ioolu tva[ise [aeva ia tvg[ise rwene[1i.

,-|

I

I

Vuemate tudete iiye[e on Wrtut ute seils ka kat[,,s tti[jondr n anl et b ) [ t. *t][jonait o[la se[[e eest,

"t-""iitijik"^i ao"roks,' hur[nata ktuseid sumuadl yaQQunud- zitsl wen' kab jvtltst^ta l!)1

Lqwatdftl o[Ia e Am enesteialaevatt1dstmise yati[e vn(tte[wl hul rcisiiare yad[e. marilesse minejal oLIa

p[adle plrast v6ide[des ii(steisi slrrrl.(s foonrD.

5. lfi.l ayil[, srz

Newgorgist4.alr.-whftes.rri[aeuaselutw;i.!'rt I i t a n i c i uime'e hlarsi ie5 soitiastzoz ja teix ftla,siz85 roitjast u4ou f .id5re t ul

gamburis,t.arv.-poha-x[adiarquket'aseltsi]otslstasiualr6fia-Ame'liQasrjesiitt'taidlaeut,d/qonlau](4*[n oi teel w,ila saau,

"e[[ey|wst et hj aatjlatiikil ti.naau sbibutee[eaan ontuhul.

N€1rro/g i sJ 4. ayr. - "T I I 4 A i c'ik' I iii,snul on aiuult z7o laeaaneestia 5N $itjot'otssaatub on ka z wilior,i kiia.-irrti"iit.i*r.--riutlic"t

llbhauaiuwi'e iare[ on ydi[e reiste arsa 'aar I d:7'reriDeirt rafti

adiuui twio, T'ett, tuttaa tl|le,iha ki,ianik tach p[we[[ no[lanJr t'weriba aurwlaeuaseltsi l'ddli'ektor

xi&[n, nhawex senjawin uuggetbeq, ni[ja',|,dr 1ol7 Sacob xrot ja lr.inel wnl Kavada ia Ahist]ihlle

tahtsatr wehel. oLsa saahud on ile llse 425 ir)ne s t.Paasfttt4le aru o4 uaiket'el

se[Ierivast et -riunic'i[^ vaaste-abinbuusid vahe o[i.

pika [a;ni awu[aev Titatic' oli ri(s slureraatest [aeaadest waailwas. ta oli, wg* 'olgwyi',

45 t,aube nnv'ilire ja *ega runaii hbige tugeuamare* Iacuade'r ueel \ Itthat rct'Li 'wrew' Pibk oli uzgo rlreot/tt ltlro snlbal jalai to fleetrit.'Ta,I;li g [lge ja t"l ai)i faa[e 8oo.[aeaawe$e aeel atvata sooo

,iLi,6 pAA[e a1ttar r,ii ; a wgu wini vtlua linn oli. tflt^ttul oli a rchttif<a kbige uuemate uitutmiste jirel.

.^.-,-.----,A,z9jEN

"Titdtlicu" teekond, J.i.jponga riivamiskohl (x) ia laevawdki asukoht'

The Jowne! of the Til,nic, the poi t oJ touch with an iceberg and lhe lochtion of the wrcck'

10

.ta sditis esinest Aozda mg[isenwa[t *tnriQasse, kni ta vw sfiotiwaa ranrus jdnl aastu jaQsis ja wtu\e

aega ptuast sela pi'lqa vajrs.

6. lr9.l ayi[[, :4;t

lit^^r1ic'isl'.

.Ne.wgorg.is,Sa1r.-N4fll4w6l"I<t\Mttia^on7o5siiqat,Qes-tita c\h^ on pd,nstntul, nelile [1u[gat

ka koltunha klasi sititlaid ja pdile uenbe rco laeaaweuts detnete-fixrlwry otlwl[if rLxl tutat bt etm[tic,ib z5o 'titanic'f siitjat o[[a.

6.lg apn[lryz

"ntu icu'hukk mihe W. Sto|,cri nnalil.A pdinting b) Il/. St6\)er depicti g the shipwreck af the Titatlic.

.Iitzlnik'ist'.

N e rtl y o 7,g i s,6. apr. -, Karyarhia[' ov 7litaniQl saitjat srrnud. Serati (onnrisj ort kes "rjta:rufu'oL:asaawi;l ywb uuriwa, buula' tata white Stzri )ir chtor i Llrey ule.

N ewlor gi st 6. alrl. - MdreA /eisiaD ittl suL,alt et "lita ihb seq^d st ei oIe oIlub.Mined rauel ei ta[2*ub weestest [ahkula ja uji]i uriaisi paariDesse. 6 a oli inei[ras, uei oti taiuti vaiQre.nnne Qui laea po$ja aajust Ial<s rcw otsetit hwiuw ei u. .tLahernak r5o ialga ueut .ua[jas olj. Nii sejsis taar't)att 5 t 1i1i14tit. sin vajtrs Qit[je yd\[e ja kalns uee a[ld An. uJan)e) ininreseD (arjlsizait sijs 'e7pil" -otsa s.Lavltd on T itatiki ihinestesr t6or. Sce ei ole oi4c, er (apten euese wifa onlosbnul. rtt u ho,bo lo"ti, er wote [aeua[acl

"bit )a Lohw wojr, aaallala. -

11

Lo dani t in.r, 1912. a.

kevqdel, aprillis.

A )'treet in London,April 1912.

,'d?lt'ffii

N e flr r o r 4 i s, 6.4tD. - Ne ile (onr jteq(es riunic'i[t' otr pi:dstetv,t), 4hDis 6 ettlsesLa , u: p;riloriiuo obtul Lcll tr ja 4o ,r,iauri loot ;'

-l it / i. j,'.r rlc u r 't tl, t't.r!. Iitq ['il ja ntiryrli. oa ali

41[w, veun, oli *[K i0 uiki 1v,t'rua\, veri oll vaih,tc. p,'a ) j) L,t] r ' ral"r. L acu Idh., n uinutt Lo[ne riti[

fihja. aw ulaea lv,ort'nthin" iLuJis orretusepaifta kp[la ne[ja aja[. Esjnese (lassi tso siiLjast ot1 Lrc

i,ziristt Lr iJ, tei"e liasi so irjaot rz5,75o [aeualael olejast zoo ja Eo [aeaawre[1est 19 maV',tst,96 Qe[[eneri' 7tdbiikntiat. j6 4 obpitsei. Atuatne irtle6, et priristeparrtisid ha nale on olnnl ja n)iwtllliti Qa iryetatul

ya atrimeli ja ofu iLsu |sitr.

oeriinis, 6.alrr.- roiiilrl'ooh rnleb sttruttril, et -littttlic'i[ paasteyaatisid ainu[t(ollrlandi(a sdjtiate tarujs on ohni, (o((u 18 tnftj.

'Irantufiet zejtuua' on anretljftuie rwlete jhe[ tabe[lt ,rlahdnul,lnis nhtab, et ba swttte[ saksa

awu[aeaale[ laastelt,tntisiD ainrlt (olnran]i( h sditjaLe tarais ot1. - sah.w iigi-euQonl yad iiglpieaa[e

r t lise ettelaneku ette l'as'laatide dsjds oLsekore rlrlinisr c*e !6rrr. 7.lzo.) apill, t9tz

T itnnihi^ bukhamine r,rise "t.

swtr on lnfiamee[ lntistett4d whift-sar' Iaeaaiiflsnse ilire[tori ]ruce Isrl1!rJ iiie, (ela dnnetrses

i,lyfs yiasiillasek; aruatah.se. t ema o[la v ahaahi;'lse l)or atL rluL lae.J d r:ileliigsele soil{iirlseie ftifu aadja fntet"se pnfit[ an[t ahr[r ise onn nala eest foalitsenti. t'dfiaa ytnLloneel tma padr[e on nii sutr, eL'sa[apo[itsei

teda akuu h,a[la[eQtylwfiste ccst .:iraroi)r]isc(5 pwb vn[uona. ttweika kohns on tela

i;rle{luvt[anud ja ei [ase tela Lena sootti jtue[e nifte [<ohe r ![iserr,dd[e figtisi siila.'Kart)atbia: New4orkl j6ldrdse pi{rl oli sal atnasse arrlt rahuahulkkagwun.to[itsei y)das koi)a, aga

et taiwr,i keilaq, esuale. arutia6i ootas unfitls, et faigcil ailau. Ttfiandepaa[ine nlpal2u[k ooas r.taiQse[t

takalrnat[iku[tiaet.,a jbnror]isl. Pri/islet te ide aa[t mibatulenisel<s o[i isea.rr[irrc siltr ebitatttl ja sel[e pnd[e

lest r.rnf LniJ sn Lrrn tzihe& IaLi kdyt aram;rgilr'l,, hulu hturcsel,Qe[le nini twtul tibega algab,ltidld sdstra

iririr na. sel[e inli loo,\e t i o r"r,i s te le r.ilesleiJlr ist (er,le nDa Ja. sellest (orrdld sest ei lltad aqa stavrLadihar sest'1tiii.steturc

Iaele [aeaah ja ooujate lrLutl sai)ar uas ajns s"ll" (o"ralDrse seg]. l,tiii)r zall*es a p bia kwl.Lawa[t tu[eva si[la ees foiitis salapoiitsei zaLa platsi, (l.r ooujnl olrahsel wi,lewilltoo[ ttivaL,4 srinritasjE

wil[est paastetud [abi [a(sii, rii et olra(sete/ rcid fal6rrs iciira j,r ;ra oii rrrita.

r g"r-E

I2

dbe l(rr fork dimeg. ETITANIC S/N,KS .FOUR HOURS AFTER HITTING ICEBERG;

866 RESCUED BY CARPATHIA, PROBABLY 125A PERISH;ISMAY SAFE, MRS. ASTOR MAYBE, NOTED NAMES MISSINC

'llltt 0l$i"IoLL0|lln

,-;;'*l

'...,.^..''-:t1: *

lfiJl!t6rr{ftT00 uli,-,,.;;,--

-,,..;;,,,,^.,

-...;".-.,,-i-* t1;; r.-

- ... !-!l: liTh€ Losl T,lsnlc

Ajolehe "lhe New forklines" 16.A.!.1912. (1. esikiilg.The fronl pctge of IheNewYorkfintes, 16.01.19t2.

i)

13

,,Sitanlti" Onnefufe oltorib.

tiliautl S. gteaD t. Stltlon6t Saltes guritb t.

The ictins of lhe l'il.ttlic's shipwreck

xel[ynlklame pntb eaukwerek'Katyatfiia^ riw, rntttr [a[6neb .u,

hbeda*i [dlrA tewn.hn wtue

fiilil'i-^-i"^i,it ,u",^i1"'.t", s'lJ alla.,n,,bet'i'1at utlL'aauat "1!k'la 1^ ,',a!"17.71

ii"*Ul"*li*rt iiai",,i"'ri*t*""""notka,g" ot"lekobutJ'e..nt-yti)a,le7anilasy!;t.y,ia,,*;;li;;;;;;;;t;;;;.ra'i'rnn"kok'roi';b"se-olt"n noo' t tre es t,v'ohnaak.[dbusaswee[w[us'

rttr t':ti^ t".rtt no"rt"r.o$, ol, n e L e,i\, e"inreseJ tiLti[t'gere' oltrariiercs, ainfti*:r' -l'4:i:'i, esiraeseD rifti (ergetes lbtwiieLesi i)djakhles i6 -k'nl'bedes.-sjis kirilo rohqis iaeslefdhudJt hl c he i) esifie"eJ rrhllber\eletlltlutttetes'oo){trrlotslu'Kut'urc6-

ts it i o,r u rr6r-nser surmauaih us. siis bostaa dl.ltibi r.,oth 'r re / | ,r5eJ h h u f5x I

'1 i'eJ ualiul 4uluytru1tu'ei

F;;^;i:; r;A^; [;tfuiret" uah"I, k"s aloteist [eidudb. v ahetet''ahel ka'ukse h aaa atud, tr,iwl'dl*(

^:^7a'i"^it*mite[ uoata) s)ls tt[wan ja[[e salgal r66usa ji nootiwe,[1i, i[ysai.l

Qau[, wanel ,rrOOJa: r;i, rrllcuaA ialle,algal ,itd,n,a:tr no.o,int.e,hi i

;:i;';:'t;;;;i;'iiu'" r,,"i'11i, f*"rit'djsjtj on"taitsa uo)wa-,ditasiw6lstlikktfrr.'rlaa' xol(

s,anlseh [abiy,r,4.

i'iffui"ifir,t*"r,1*"thaxwya',,"rcts1ad,wuix 1[ikx alle$vse Yj[ri **bab'.s;o.ial[eyaa.u,t'o

;;t;;;r\;;;i; ri'u,"'il '' i''" weesrerahuaj) Lcllel ait'1 u'9ia-p'6sil 'ii'te[s.1'. 'r.''J';:tk";;;;-;;;;;:;"ioa

^J:,t hnnno"oi o a naesed ntsutat'es s;1lx eeia[e'r'ti'tte-d,u'oorcd t'trutka

;;,t;;';,;;;::;:;;;:;d,,;a;w'to1.a,*u,I""*""["0[^walla jai[muaat.kitlwaufiuvaolnaestrrchuad suruaal suure e egu{tlflsefit'ega ,pat4

0 reuuttlse,w't:ct(t)t i uwa' t: '": i* """krrart. ult

^ee"t"rohao, Loeui ,nno"t Lahe har.i,ia t'iale: rcwal on malewal lakt a'a kt'[na,nud'

i'iiirAr^iJ t i"ib srrlanq);otxtautil j^funtrnki.suurent 05.r ir'iristetrtest ei iaQsa tueruse parast

rnidaai ttleuaalihku iutusado ery seouh io iancb;nnlalt birielJ''Ja , , ,

iaih ^rrAra'"ti,rikiibauad

ia,yothia rei,laid, [e. 6bioe .,.ru, etwt [ahLu\eg. o.netute ecsl l,oolitreriJ ia

wvde^ry nin ia iileib iausid."'iffi,*:, ilrti^*" irti[ii' a .orrl pa,teyaati adeuah i'tu)a Lui rcmt'le laeu.ah h d h e-o a

' r o-.

";i;; t";;li; ;1t ^t "i,ktll"

t*.h"a1' "rnn

ei tear\nrD egu ler'lT r') t'tei' l'oolltses laps e .*t..erc[

'"fif*iiijil"u,,rwirmetvae.uroJwat.l,wruvdra'r ,nbt,rawee,[ 'eh" Idinttd t'tili,onar ,.unr'

kM *o ht -o[e y*i ejzoetui tbi aaexie ueeJ,'ii]eiJ 6o'riabu 'uudlu

teJo )a

itler:.1 al.le. age'

r,niseai Ner,r'yorg j sl'11uni aega sw4fiu,fiQl uajiwkt aga..'kQas su,,r laeneta[aeaa[ae[Lvnetde'

I3. ?lftor

14

vana nntjrnar likr s r ra u s r i ekunud abikMsa jni uabauhtlikuh w$e iuuttu e^m [aiwbmitu ilruftdza faNEuati. Lii1utAu o[i kaha, h'l.iMs aanohuv paar teinetcise kae ah kinr,i lni&s hwa [ae] sisisja ju[guti swta rrlas. xuiMs huu[us uhwpostt[, hiiatlik s I e a b sumla eit vrla el ole talnrA.

RmL'i fdt r\Jd D44list tJ[&nnM' azta[baL tke [aeaatefinikeri hia, wi" fuwn yni$r aahhorM wktt-su.r [aeua l\suxga ia.uya urn&ry rt ay'y iswralixooe.aa[gusesse swb. r"rag o[i Laje[&ivua[iwia-K ui nini kaw tola ki&u ei LAiMubt siis lekdas ta owa kohalt - ja sajad on jt ualwis aemele astuwa" Kuihapuu smi$ .'o[gwyika'ga' tuutl$aw1,nui.sadanrs soomuslaeua Eaahe'y' h&huftorko",k*it nI" kiaMtalAla s'rittilt, miks tA kbraale fi6ft tse l^bi 6w,eL^st wiLte aru ei katsuu,ul l2oiba. smit! uwtat: *abusoli niw poo[i wina ma d..rel|sin fiitsa 6igetti. x'rwate puruise IaLi o[eQsin n minutit ,(aotliaub. Ja kt4ilaetntktus tpaU d/ee vanud, et mina siil eut ira haara"in, k^

^u[ ai445 oli ot*e €idsi soit4, sjis uoi(sik

MI aruata, ms muuga olek" sinlinud: xay,un s iJl o[i W[jok rrr,epili titaniht pcal kuniugaks. 6 i g e

ia tAris ktninga" oIi I s n a I. -Iewt QasQtbe uastu ei olnud Qellulil niksauba. Kui

tlewhnuesntub natsi tdlnfrer horb liu,nih'i uaaus, torkas rcmal uaiQene paa*epaati& ant kdte "i[wa,

wis sdd[tmrus sadamas o[wa.p'wrrihs ouru[aersavauhga" vdre[du aiis Qorla r,,Abem o[i.takasis se[[e yaa[e writkk, kfitas L,gvr. outetuse Qwra[- fuijuwQs. Igwga, mila rcot:[ane ra[ ei saavatukuiLaba, aasus smith: 'Kfiiir€ re)a M,. ts[ra p ja lorl Vietg kac,t!

rwte ydllauajmist ajas e ast \ita ik otse fiistil ta lnkku: dimast torclat aaalet: [1e[elasti o[i taualgastatul, vaqeaaid saleftetx ja suiuwan$aid ajas)aad twa fto.:st.aal vi[:1a, [aeoa[ mAry)s [aeaa

o*uter, hu ulcs ul,yus,tbsitu ho"a[i: Nure,wtwlnAec lsiaule, nu luwal,lirena[el).uuhhalainud tiunik olil:r z.mi[joni tubla mab,nul, rewr i,e. iauhoor . ii[k hnlgs ko pali,

Le wa nI i ,kiu a, oli 58 wiljoni 75o tvhavle lrangi ee't h.i nilatul. Laeu oli itlewau torcllLtegasr'sseseatrd. Iuba erhe fi$eusiwe tena sjse,seaDeiD. -Ierued

ko:|1,ad ruuw]x,id o[il fi[jonlriu tarutssiseseatul, hu ii[ ona pr,fnareisi"id teoi).

.toreiaD rertoraaiJ ja rihhah ualia&iutud v.alA ualtel}asiA.

taa,alaelwis. .t&al nortr"ra$ail Qatn"[it" t"ljat r aLsutabat [auntewise.ylatsil

feeLi dgenak fal[iuikgu ubisr[wi, slnrbiwehcd 6xribpJiJ J/ rt€s tatu.uee.l6t^ule, ine.

,Uiiglalaeaa[,o[iuuutti].tlo.i;rrrcseiaok':a5o,4lo'1-'"i,iiat.soo.61.reisii4t.r.rooreisi4rttl61.,8oolaeuameut. Pileti,hinnal lrylisewaolt eneriftasre oli) r55-rz.4oo vwrba. viimase hinna eut sai rci"iia zwagawise-tuba, |,e eIu1M, il"e uanki-tod, ihe teekri-toa jo he jolutuse-firlmi.

, '-titAnik' uoLtis roidutagavauh.s hgi: 75poo uela Iifia,3looo wuna, zlooo uaeh [inuh(ya, 4o nwikartrlil, zooo liircfi yiit at 5 tonni snh\wt, rooo to rj tLleel, rc,ooo we[n aia6[ja, rgooo pDe{itwineral-aett, ttroco yudelit 6luL ja fott etitt rooo pu)elir uein i.

rok. w trr:e i[yfiinpb naud ule hahe aenu snqual.ne.re. yahia". byhu ialgi be egi tuukru silw ei tungi.MAAratu uerwskus otl Lorcba -fiu ibi uisLisLi kui pabe,il$e ho\bu liuuvu).

(pooleli.l

n.lz4J ayri[[, gu

- Stead, Willirm Thomas (1849-1912). kuulus inglise ajakirjanik.- Astor, John Jacob (1864-1912), ameerika arimccsja s6jav:ielane.

"Iitanic'.

B o s t o r.r i s, u. ap. - -tuvu[aeva'calilov,an' harteu tutnb, et tema [aw ritavic,i' otsasaamise aialw*"tralpn kui ,o l*^Qoonwrftau4el on o[nub. t<e[la rc a1a[ alltu[ ov [aw jnivd\ag Q&kt lutnnul.

15

Kaptex or1 ttlAsikab jArgmise $arniknni sdswa jdtnnb, wisyaust traadi'z re[eyafi aqtarubil UrA e) ole

t*ihub.RafieA oh bnletwsest allultowwikul tuda sanul.

o.l25.l ayn$rytz

rltnn)ku^ dnnte vas okj Wl ht&asarud vewwaq akmaw dneftryst nal1a, ko ku4i, uslor"Vk"h rukh, ku uhu tp,sw mercp\fia laiuub.

14. Qfl ayi[[, go

Eestlane llitaniku' paak eluga paasnub.

wrei[e kiiuutakte tv a[isenaatt:

'Jks eui[arc on titaniQu' tumetusst e[walt paaswd. see olr rL ikierell-assistertt Herw16hYl

Regasti( KeiIast.'lefiaohrc t]'' :| di f aasteui)i'9d ueres u j unul,kuu'ateda:i..ks

mglse keu ydnle attntd.Pruegu z5.to. ayi[lil ou u selle laeua poh rtoier,hawi lina waale aiidvrd.

ry.go.l ayi[[,sn

1litanicu' eleknotehnik oIi eest[ane!

tttees, kes pdisis Qatastoofist e[uga.

OLeudu*,s'tiar,icu" hukbunisega t5 aa.tat tagasi. on yt$u,t nneie tulcula ec.till. H ew14l. P' e g a.f,t i h h u, ke^ [aeua mee&onJa kruluuana ul]1u'Llua dh et'u'c h.ta:a legi jd paqst bolwe-neljatuv'nilist

I,eiln.l kir'ew r,A$u iwtehowbe[ e,[uy yan"is.w6egu ot1 H. P egatrib 50 a4'Lt1 uawt js 216$ ivba bauewal

acu ut'- MerewtAl, piladu tucklanli lnlelal law|"tlqman sew*ikdwis yh'omat[ M;twcila ia cl.evnnirzi rllr(ool;)e, eleitrotel,'rikaL Hi[jeft asta.s u

elek rotJn$.rw ameti'* -Tian;c.u[e'..Nagu n egastile. omale[e jut usw uul, ol nuJ paanika [aeua hukhrni'el

fuqe[dawall. ryalfts pltiil,rd etld lAasta ag saanti - kes ex, see weesl

seuduxs kinud wiru lti,istepaati uette[asQmisel mbel puisatu miwesel

mine. H or|eter uee[ 1^^al s^l[ hgr^of olrhs manginul, eiub w4a*iku,iel'hult tole *al hellel gi aew oln J i,a'unat hau e uito , ignles nari[ nud

aiw4lt enese v iisLwisele.

rtwa petsouaa[l Qun[vwana .o[i \eystik ttQs aiiwseid, ku $u&wa[t

eco mene, ja:..rs hbik MA $atu\e l,ool,(s. aller koln-ne[i unlihilienrttmnuria te sL,s laeua yo r)rle. R cnl ik pili vlu huub {2aiglas [etrana,

enne k,.ti raie[ikrk nibus. p;/);/- uemaa aryst{ ti/ialn:/a*na. ri/to tcfad [hLi(at ae*4 etne 'riuticl rtabstroofi

rjtam]rculr k[y'<us.$tuircs "n

ul"kol^ korkt,aatr,-b"t Qrlo,llt ppas ta p

Hermqn Regastik

I6

xafua[$t t. apri[[, g37

"Ni see oli," iitlesid paastetud hiljem. Sest see tuntud merepiltide maalia wiili S t oweri maal

vastab toeliLlesele peaaegu tiksikasjadeni. Fotopilte katastroofisl ei ole. 0nnetustundidel ei m6elnud

keegi muule kui vaid oma peastmisele.

Kuna mhd huvitab eriti tehnjkaajalugu, oli H. Regastik minu jaoks huvitav leid. H Regastik 6ppissajandivahetusel Saksamaal Mittweida ja Chemnitzi iilikoolides elektrotehnikat. Kdrgharidusega

eestlasest insener oli siis suur haruldus.Sain teada, et H. Regastik oli Keilast piirit. Regastikud olid enne Teist maailmas6da Keilas tuntud

inimesed. t 926. aasta paiku oli Bernhard ja Oiga Regastikul Keila alevis villat6dstus, jahuveski jadidekudumise toitkoda. Regastikud elasid siis Keilas Vaksali tanaval. Nii niiiteks kirjutas 1938. a.

"Uus Eesti", et Keilas ja rimbruskonnas tuntud arimees ja seltskonnategelane Be.nhard Regastikpidas 20. madsil 1938. a. oma 50-ndat srinnipaeva. Juhan ja Rosalie-Luise Regastikud (Berniardiisaja ema?) pidasid 20-ndatel aastatel aga Keila lahedal Leholas talu. Kas Herman Regastik oli aga

Bemhardi vend, ei oska ma veel delda.Huvitava vahemiirkusena lisan iihe teate 1917. aasta ajalehest. Siit saame teada, kuidas T. Regastik

reageeris Venemaa Veebruarirevolutsioonile.

viis trinlrir Leeriroai) s6iaude[e kir,qit .

I:.xeila hanyneis-r. n er4i tjL sadtis Eestimaa Qubermangt, Qowissari[e jirgnrlv twte:"\6e nl4 aar6 ua[it^use [atgewist tetdul,es attan s$aa d:e uttaii)nseQs 5 tnnfuit fiecrinptd:

ta[[ira Twtaja^, z4.oyr9ry. a.

Kahjuks l6ppesid minu otsingud Keila mail tulutult Regastikud Iahkusid 1944. aastal Eestist ning

ne[de Laanes e]avad sugulased ei vastanud minu kirjadeleKuna ajakirjanduses viidati Uus-Meremaale, alustasin otsjngutega Austraalias ja Uus-Meremaal

Muidugi tegin seda kirja teel.Esialgu paistis see olevat lihtne, sest ka Eestis tuntud rannumees ja maamddtja Jakob Lukats

(1878- 1947) elas pikemat aega Uus-Meremaalja tema tiitar kais isegi go-ndate algul Eestis. Kuidsee lootusrikas "kanal" vaikis. Kunned kirjad jaid vastuseta. M6tlesin juba, et H. Regastik onvziljam6eldud inimene, kui koos 1997. aasta uueaasta dnnitlustega saabus ldpuks oodatud kiri Uus-Meremaalt.

Lully Vaigro kidutas A. Juskele 2 L 12. 1997. a. Aucklandist

... Lipukr leidsi inimcse, kes oli kuulmtd lcrrdnl (H. Regastikust - A. Juske markus) ,re omasdbra hr. Milkopi kiiest...

... Hr. Milkop olla vahetevahel toirl hiles iihesl kArlsist liihi k.ii ud j.t s.i.il tbolqnud baqri-mehen.t H. llegastik. Ta olevat poissmees ohud, siinsele ecstlastega pahtud tal mingisugustkonlahi (ei tuntud ]nNi kaa:madlaste |ash),jutuh olevclt vtiga ki tline ning app olnud, eritijltst"Tita icu" hukkumise kohtajafarni polevat ta kx agi tiidininud. Siin.lintd oli tct l886ja surnudyitl: 1970, seega k6rges |an16es.

12. apilh 1932. a. "Rahvaleht" avaldas artikii pealkirjaga 'Eesti mehed Titanicul" ja alapealkirjaga"Suure avarii 20-nes aastapiiev. Onnetus, mis vapustas kogu maailma"

Siin on sdna-sdnalt muuhuigas...... sunrl'aanute ["ulgo' o[i ko ccstlaqc lahol: y ut[<" huna Hcn'unr tcga.ti|uf, Le' yt)rit xeifast uing

"Iita iar'cnl" teenjs z. ins ever assisteui)na, korla [tiks ldiiseia. Kilmme tunli o[i u suutn',i end ki[mas vees

piistefitp ab[ ueepinta[ fo1<\a ja siis pddstis teda :lrks mg[ise [aeu, kes ta Nor]erfanai v]anasse uiis.

11

Eespool avaldatud teade (\t. 14. (27.) apr. l9l2 Postimees) nimetab Jakob Kukke. Kas toesti kaks

eestlast "Titanicul"?

26. miirtsi 1998. a. "Eestj Ekspress" avaldas Oie Loo viiikese teate, millest selgub, et Herman

Rdgastik piiases "Titanicult" ja tema andmetel veetis eluldpu hoopiski FidZi saarel.

Te atei d Her man Riigastikust

Rootsi ajaleht Tagen Schbladel avaldqs 1980. a.tstatel arlikli, milles Eesti rkerefiehe HermqnRdgdstiklt Titanicuh p.icisemiseja edasise elukaigu kohta andis vastusei<l Herman RcigastiAu 6de

Elfriede Loosberg.Henhdn Rdgastik, kes oli Inglise kodanik, l'petas Saksdndal tilikooli lae','dinsenerina ia oli

Tita icul ametis teise i seneita. Ta pa.iases eluga, kuna leidis merest tiihi.t p.idsterd gaia kosutas

seda, kuni iiks Sqksa laev t.t ookeolist rdlja dngitses.

Tervenem t Inglismaale asunud, sai Hermorl Rcig.lstik nl.tsi aohvilseri koha kaubalaevale Isleon lona, mis hukhrs ko esinesel sdidul kuskil New yorgi lciheLlal, hrid kust kdik laevalolijadpd.isesid.

Iluesti Inglisn.iale j)udmit hlobilisee li la Esime.'se ntaailnas6ltaid saadeti Belgiq lindeleP6l1'esl raskesti haardho@ oli ld varsti hrglimaal tctgctsi ja saadeti Auslrualia lahedale

Inglismaale kuuluvale Fidli saarele tervist porattdLtna.

Sdja l1ppedes t.t sitna.j.iigi Ja elds sedl r,.utqpoisinct ot d ehtp.ievade l6pturi.

1982. a(lstal eldsi.l reel Herman Rdgastika 6ed [,lfricde I'oosherg, merekaplen Loosbergi lesk

Kanadas, ia Alice Tamm, dr Tamme lesk lJSAs.

Aie Loo26.03.J998. a.

"Eesti Ekspress"

Mullseas, tuntud laevandustegelane Johannes Loosberg (1880-?) o1i abielus Elfriede Regastikuga

Otsides insener H. Regastil-u jelgi, kirjutasin ka J. Loosbergi j;irglastele Kanadasse, kuid vastust ma

ei saanud

1998. a. leidsin juhuslikult ajakirjast 'Siirtolaisuus-Migraiion" 1/1998 tili6pilase Peter Bjorkfo.siartikli "The Finns on the Titanic" (soomlased Titanicul)

Nimetatud artiklist selgub muuhulgas, et "Titarlicu" pardal olnud 63 soomlasest paasteti 20 jahukkus 43 inimest. Noorim soomlane oli laeval 0,8.ja vanim 65 aastane.

Kirjutasin kohe margitud ajakirja toimetajale, paludes andmeid ka eestlaste kohta "Titanicul".Vastuskirjas sain hoopiski Ameerika Titanicu uurimiskeskuse aadressi, kuhu ka vastava

jareleparimise saatsin.Loomulikult uLrrisin Titanicu reisijate ja meeskonna nimekirju ka internetis

(http:/www.rmplc.co.kk/eduweb/sites/phind). Kahjuks tulemusteta.

Miks ei ole aga eestlasi Titanicu nimekirjades? Kas nad esinesid Iaeval valede nimede all? Oletusi

v6ib teha muidugi paljLr. Kiiesoleva loo autor igatahesjatkab otsinguid.

Teeme siinkohal iihe kdrvalep6ike."Titanicu" tragoodia on andnud tanaseni ainet kirjanikele, lilmimeestele ja mlrusikutele. Ka 1912.a.

paiku maailmas kadunud inimeste elusaatusi seostatakse sageli "Titanicu" dnnetusega, kusjuures eritiei hoolita laeva reisijateja meeskonnaiiikmete ametlikest nimekirjadest. Aeg-ajalt tuuakse avalikkuse

ette uusi nimesidja andmeid.

18

1927. a. "ilmus lagedale" saksa meremees kapten Max Dittmar (kes nimetas vahel ka ennastinglisepairaselt Max Dittmar-Pittmann). See oli mees, kes olevat liie elanud "Titanicu" katastroofi.Oma avaldatud peevaraamatus tut!,ustas ta ennast kui "Titanicu" teist ohvitseri. Kui sakslane J. Pelzvon Felinau kirjutas "Titanicu" romaani (Pelz von Felinau. J. Titanic-Tragrtdie eines Ozeanriesen.Berlin, 1939), tuli tema juurde Max Dittmar, kes riiakis raamatu autorile iiksikasju "Titanicu"katastroofist. Isegi kdnesolevas raamatus tuuakse Max Dittmari eess6na.

Hilisemal uurimisel selgus, et liinil "Whit-Star" ei ole kunagi tddtanud saksa merevaieohvitsereja Max Dittmari dokumendid olid vdltsitud "Titanicu" hukkumise ajal olevat Max Dittmar olnudhoopiski iihes Vaikse ookeani Samoa saarestikus asuvas meremeeste haiglas.

"Titanicul' olevat kill aga tddtanud kolmanda ohvitserina inglane Herbert J. Pitman. Ni siinnivad(a surevad) legendid!

"Titanicust" on kidutatud tiinaseks rile 130 raamatuja tehtud kiimneid filme."Titanicu" leema on pa€lunud kogu maailma juba pea sajandi. "Titanicu" lugu piieses uuesti

tAhelepanu keskpunkti sajandil6pu superfilmiga. l. novembril 1977. a. esilinastus Tolcyofilmifestivalil maailma k6ige kallim, ligi 200 miljonit dollarit maksnud USA film "TitaniC'. Tiinasekson k6nesolev Iilm saanud mitmes kategoorias 11 Oscarit (kuulsat filrniauhinda) ning film onpurustanud (miljardites dollarites) juba k6igi aegade kassarekordid. Filmi peategelastest KateWinslet'ist ja Leonardo Dicaprio'st on saanud miljonite inimeste lemmikud. Tuleb aga siiskimainida, et filmi "Titanic" teekond ekraanile oli pea sama traagiline kui 1912. aasta aprilliddltoimunu.

Omaette pdnev lugu on hukkunud "Titanicu" vaaftuse hindamine.Kirjanduse andmeil oli "Titanicu" ehitusmaksumus 7,5 miljonit USA dollarit (1912. aastal kehtinud

nhe USA dollari vedrtuseks hinnatakse tAna 16,5 USA dollarit). Hukkunud "Titanicul" oli agakaasas mitmesugust varustust ja hinnalist kaupa, "Titanicui" oli kullakange ja teemante - koguvaranduse iileslugemine n6uaks muidugi eraldi artiklitja "Titanicu" finantsiilema McElroy teadmisi.V6rdluseks meenutame, et "Titanicu" I klassi laevapilet maksis siis 200-275, 2. kl. pilet 185-210,3. kl. pilet 35-55ja sviit 4350 dollarit (koduses Tallinnas maksis siis pudel portveini 45-80 kopikao.

Vaevalt "Titanicu" reisijate ehete vaainust keegi kunagi oskab kokku arvata. Inimeiude vaaftusestei julge aga riiakida, sest inimese elu on kordumatul

Iiirelsdna1987. a. toimus Mondofo saare lehedal (Filipiinid) rahuaja suurim laevatragdddia, L-ui parvlaev

"Doda Paz" p6rkas kokl:u naftatankeriga. Tookord hukkus 4386 inimest (On avaldatud ka teisiandmeid.)

1994. a. siigisel hukkus Leanemerel 50 kilomeetrit Hiiumaast loodes l5 500 tonniseveevaljasurvega 1980. a. ehitatud reisipraam "Estonia". Merre jai ligi 800 inimest. Kahjuks ei teakeegi laeval viibinud inimeste arw.

1998. a. uppus Filipiinide liihedal suur 3900 reisijale m6eldud reisilaev "Princess ofthe Orient',.Pardal olnud 453 inimesest hukL-us 37.

Vaatamata 6nnetustele jatkavad inimesed meresoitu, sest mis on veel kaunim, kui vaadatapdikesetdusu merel, keset ldputut veevdlja.

19

IIDSED UJUMISGAASTE)VAHENDID

Anto Juske

Kui ma 1997. aasta siigisel kuulsin Kurkse tragdddiast, kus merevaina uletamisel hukkus 14 eesti

s6durit, meenus mulle kohe riks iidne s6jameeste piiaste(ujuv)vahend.

Teatavasti t?inu niisutusele tekkisid lV aastatuhande lSpul ja III aastatuhande algul eKr'Mesopotaamias esimesed Sumeri linnad, 6igemini orjanduslikud linnriigid. Piltlikult <ieldes olid

Eufrati iiersed alad labi loigatud tohutul arwl niisutuskanalite vdrguga.

Sojategevuse korral tuli tuhandetel sdduritel kiiresti kanaleidja teisi veet6kkeid iiletada.

Veetdkete tiletamise vahendid kandsid nime "kelek " v6i ka "burdjukk"'?.Kelekit on kujutatud ka Tigrise kaldal asunud vanaaja Asliiiiria linna Ninive tlhel bareljeefil.

Ja veel.Ajaleht "Olevik'avaldas 1894. a. (nr. 22) "Soldati kiri Poolamaale". See on Varssavi sojavae-

ringkonna neljanda sapcidribrigaadi eestlasest sillaehitaja kiri, kus muuhulgas kirjutatakse...

... palkidest, vdatidest, pontonnidest, birdjukidest (6hl indlctlt kokku dmmeldud, t.iis puhutud

hob usermhad) pdi n etdke parved...Juuresolevalt pildilt neeme iiksikutest ujuwahend;test koostatud paati. Paaditaga ujuwahendil

mees aitab ilmselt paati triiirida. Fragment on parit Asslliiria vanaaja linna Ninive tihelt barel-jeefilt.

Iidsete 4u\'(p.jdsle)vahendite valmistdhineja kasutamine.

A ftagnenl of ct bas - relief ftom Ninrve.P meval life behs.

lKelek (iknselt tiirgi-araabia piiritoluga s6na) - taispuhltavaiest loomanalkadest, seap6itest

v6i suletud salianumatest valmistatud iidne pan'. Kasutati metsavaestes piirkondadcs mitrnes maailmajaos

veetdkete iiletamiscks.

']Burdjukk (ilmselt aserbaidiaani keelest piiril s6na) - loomanahast kott veini jm vedelikc

hoiuls ja veoks; kasutati ka pan'e nirnena.

2A

Tdispuhutavatest loomanahkadest valmistatud pawi kasutati aastatuhandeid Ees-Aasiast Hiinani.

Juuresoleval pildil on riks parv paril l iibelislOn andmeid isegi 600-700 lambanahast aga ka 150 herja- vdijakinahast valmistatud suurtest

parvedest Tiibetis. Nimetatud parved olid muidugi ette nahtud kaubaveoks.

Tuhanded aastad kasutusel olnud iidsetest ujuvvahendit€st ei olnud aga Kurkse veina iiletajadmidagi vist kuulnudki.

A float rtonTibet.

1555. adstast p.iril pildil meremees (wtsa-

ktrl.1 va*evl v,/rtc:t pa.istcpanel iateine nercmee'^ ltiispuhutaral loo a-p'it e st p.itist ewh efi d i I.

Lt:fe behs ftotl1 1555.

..1

21-

INGLASTE TULEK')

Kindral J. Laidoner

Vabadussdja algplievil lahkusin ma Petrogradist 30. novembril 1918, et salaja minna iile Soome

piiri ja sealt kaudu jduda Eestisse. Riindamine jalgsi Venest rile Soome piiri tol ajal oli huvitav jakaunis avanniristlik episood, eriti veel arvesse vdttes, et ma olin linnuprii, sest juba varasngisel 1918

kuulutati Venemaal valja kindralstaabi ohvitseride sunduslik mobilisatsioon, ja neid, kes end ei

registreerinud ning teenistusse ei ilmunud, pidi karistatama surmanuhtlusega. Arusaadavalt ma end

registreerida ei vdinud, sest siis oleksin pidanud jaana ka enamlise Vene teenistusse, mis minu

kavadega kokku ei kiiinud.Tagasi vaadates paistab, et Venemaa alustas siis meiega sdda Eestija Lati enamlaste algatusel.

Muidugi olid ka Vene vdimud taielikult sdja poolt, sest nad tahtsid tingimata tagasi vdita Baltimere

maid See oli uheks p6hjuseks, miks Bresti rahuleping tuhistati Enne lahkumist Petrogradist lugesin

enamlaste lehtedest teateid pealetungi algusest, niisama, et s6iakuludeks Vene valitsus on annud

Eesti kommuunale 10 miljonit kuldrubla Veel olid teated, et lnglise laevastik olevat ilmunud Baltimerde Viimane asjaolu niirveeris nahtavasti viiga Vene voimukandjaid.

5 detsembril j 6udsin iihes meie praeguse Moskva saadiku hr J. Seljamaaga Helsingisse, kus oli

iuba organiseeritud Eesti konsulaat kaupmehe Schvalbe korleris. Hr Schvalbe oli annud

vabatahtlikult oma kofteri seks otstarbeks ja tiiitis ka konsuli kohuseid. Samal p?ieval kohtasime

konsulaadis meie valismlnistrit J. Poskat, kes oli parajasti Talljnnast sinnaj6udnud, et korraldada

Eestile valist abi - rahalist ja kui vdirralik ka s6jalist. Kohtasirne seal ka Liiti Ajutise Valitsusepeaministrit hr ULrnanist, kellel oli sama ulesanne, rnis hr Poskalgi Selgus, et olukord meil, kui ka

Liitis oli vaga raske, Latis isegi meist raskem

Samal paeval sai hr. Poska Tallinnast telegranmi, kus teatati, et enamlaste sdjalaevastik tegutseb

Soome lahes, toetades punaste pealetungi Nanast Rakvere sihis. Ka oli teade, et enamlaste

s6jalaevad on isegi ilmunud merel Kokskari piirkonda. Viibides terve 1918 a suve PetrogradisjaMoskvas, oli mul v6imalus olnud ligemalt tundma oppida tolleaegset Vene korda, sdjalisi ja

majanduslikke j6ude Eriti huvitas mind nuidugi Vene sdjaline jdud ja korraldus, 6igeminikorralagedus. Peale Bresti rahulepingut lagunes Vene tsaariaegne siijavdgi lillatava kiirusega

Enanrlased tegid katset korraldada uut sojavage, see oli aga vaga raske, sest nad ise vditlesid sel ajal

veel elu ja surma peale oma v6irnu olemasolemise eest - kull sisemiselt, kull valiselt Ainukeseks

organiseeritud s6jaliseksjduks enamlaste kiisutuses olid Lziti kutipolgud, mis omal ajal olid sddinud

Riia viierindel ja pea terves koosseisus hiisti korraldatud Need polgud olid lerveni rile lainud

enamlaste pooleja osutusid selleks j6uks, mille kaltse all 1918. a. suvel end koraldas enamlaste

v6im Venes. Kuiei oleks olnud neid polke, vdib kahelda, kas enamlusel oleks korda lainud tolajalvdimu oma kaes pidada. Mis puutub Eesti enamlastc sojalistesse j6ududesse, siis olid need

v6rdlemisi n6rgad. Enam-vahem organiseeritud oli uks Eesti kommunistlik pataljon Palvadrejuhatusel. 1918 a suvel taitis see Smolndi kaitse rilesannet Juba suvel 1918. a. hakati organiseerima

ka Eesti enanlist diviisi, aga see organisatsioon oli kaunis ndrk, mingisuguseid erilisi ulesandeid

tema Venes ei tiiitnud ja ta algas oma tegcwst alles pealetungiga Eestisse novembikuus Tema

korraldus ja juhtide koosseis paistis mr.rlle ndrganaja nagu pairast selgus, oli see ka dige Kdigeenergilisemaks s6jaliseksjuhiks oli neil Ecsti cnanlane Jaan Sihver, kes sai surma pealetungil Narvajuures Vene enanllaste eneste sdjalisejdu organiseerinine oli alles algashnetelja pealegi tuli neil

kohe v6idelda k6iksugu revolutsioonivastaste elemenlidega koikidel frontidel, kull sisemistel, kiiLl

viilistel.

" Artikkel rannralust "N,Ililcstused iseseisruse r'6itlusp:ierilt II koidc.

Vabadussdda 1918-1920". Talhnn

22

Vene laevastikku laks enamlastel korda vaatamata suurtele rasklrstele evakueerida 1918. a. algulliibi jaA Helsingist Kroonlinna. Selle suure 0lesande teostas endine tsaariaegne merevae ohvitser

kapten Tschastn6i muidugi selleks, et paasta laevastikku Venemaalg, olles suur Vene patrioot, aga

mitte revolutsion6-iir ja veel vfiem vist enamlane. Selleparast juhtuski, et enamlased lasksid ta varsti

ilma pikema jututa maha. Laevastikus olid 1918. a. suve jooksul Kroonlinnas mitmesugused

ekstsessid, aga tildiselt oli laevastik kiillalt tugev, et tiiielikult vallata Soome lahte ja toetadapealetungi Tallinnale. Laevastiku pommitamine mere poolt oleks v6inud kergelt otsustada Tallinna

vdtmise enanrlaste poolt. See oli mulle isikljkult tiiiesti selgejuba Petrogradis. Veel rohkem pdhjust

selleks kartuseks andsid teated, mis saime hr. Poskaltja telegrammide kaudu Tallinnast.Hr. Poska kinnitas teateid, et Inglise laevastik on Balti merel ja et teda igapaiev oodatakse

Tallianasse. Oli selge, et ainult Inglise laevastik v6iks osutuda tegudks, mis v6is muuta seisukordaSoome lahel meie kasuks. Ehk ktlll enamlaste laevastikus Kroonlinnas oli neli dreadnoughti, mitmed

v6rdlemisi tugevad soomuslaevad ja soomusristlejad ja olgugi, et inglased Balti merde oma

dreadnoughte ei too, ei olnud siiski kahtlust, et kok4e pdrgates inglastega Vene laevastik saaks kohel6ddud, - oli ju viimane revolutsiooni labi suuresti desorganiseeritud, tema sisemine kord l6hutud,kuna inglased olid terve s6jajooksulnaidanud, et nende laevastik seisab v6rratult kdrgel tehnikajaveel rohkem oma kindla vaimuja distsipliini poolest. Meil olid Helsingis omavahel lebir,iakimised ka

selle iile, kas ei saaks laevastiku abi Soomelt, aga nagu teada, oli Soome enda laevastik aarmiseltvaikeja ndrkja nad ei v6inud oma viiikesi laeru ohverdada naabrile abiks, vaid pidid neid hoidrnaoma rarna kaitseks. J. Poskal olid vist selle r.iie labirziakimised Soome vdimudega, muidugi aga ilmatagaj iirgedeta.

8. detsembri hommikul jdudsime hr Seljamaaga Tallinna ja peatusime m6lemad kadunuddr. Raamoti korteris. Siin saime esimese informatsiooni seisukorrast Eestis ja eriti oludest vaerindelMind loomulikult huvitas k6ige rohkem viimane, ja et saada kindlamaid teateid, tegin visiites6jaministeeriumi, mis asus juba Pagari uulitsal. Tolleaegne peastaabi rilem kindral Larka seletas

mulle tapsemalt seisukorda vaerimal, maalja merel. M6lemad paistsid mulle aarmiselt rasketenajameeleolu staabis oli risna lootusetll. Viierinde) taganesid meie halvasti organiseeritud vaeosad pea

ilma mingi vastupanekuta. Oeldi, et meeleolu meie sddurite keskel olevat vega halb. Teated vastastej6udude kohta olid viiga puudulikud. Mere poolt olime taiesti kaitseta, kuna Vene enamline laevastikliikus merelja toetas pommitamisega enamlaste maavrie peal€tungi Viimane olukord demoraliseerisveel rohkem mde n6rkade vaeosade meeleolu ja mdjus ka eriti 16huvalt meeleolule Tallinna staabis.

Kiisimusele, L-uidas on lugu Inglise laevastikuga, seletati, et enam-vahem kindlate teadetej:irele see

viibivat Liibavisja teda oodatakse Tallinna. Aga see oli ka k6ik, mis oli teada inglastest. Sidet lngliselaevastikuga mingit ei olnud. Paistis, et meje seisukorra dermine hiidaohtlikkus olijust mere poolt,ja mere poolt kaitset meie omaj6ududega kuidagi organiseerida ei oleksj6udnud. Sellepairast oliInglise laevastiku saabumise ktisimus meile kdige suurema tahtsusega.

Sama 8. detsembri 6htul olin teist korda sojavae staabis, v6i nagu teda tol ajal nimetati -

peastaabis. Sain seal kokku ka pea- ja s6jarninistri hr K. Patsiga, kes oli juriidiliselt ja ka tegelikultmeie sdjavagedejuhatajaja vastutav riigikaitse eest Temale allusid kOik s6jalisedjdud Kandsin ettehr. PAtsile oma arvamise meie sdjalisest seisukorast, toonitades, et minu arvates Vene sdjaveej6ududest saaksime kuidagi veeljagu, rnuidLrgi kuijbLrame end paremini organiseerida, sest vaenlasemaavaie jdud ei ole kaugeltki k6ige parem, aga kuijiieme kaitseta mere poolt, siis on seisukordlootusetu. Vene laevastik on kiillalt tugev, et otsustavalt kaasa aidata Tallinna vallutamisele. Kui aga

Tallinn vallutatud, siis on vastupaneku organjseerimjne iilejririnud maa-alal vega raske, peaaegu

vdimatu, pealegi kuimeil puudub seljatagune, see on Llhendus mere kaudu liitlastega. Selleparast onainus lootus Inglise laevastiku tuleku peale.

Hr. Pzits oli ettekantud mdtetega taiesti ndus. Paistis isegi, et neid krisimusi olijuba enne mindmitmel ja mitmel korral harutatud. Katsusime selgitada Inglise laevastiku tuleku v6imalusi. Olidteated, et meri on tdielikuit mineeritud ja labi traalitud on ainult v6rdlemisi kitsas tee Liibavist

23

Tallinna. Mulle seletati, et meie lootsid ootavad juba ule nadala Inglise laevastikku osmussaare

juures. Minu hisimuse peale, kas inglased teavad meie lootside viibimisest O smu ssaare juures, ma

kindlat vastust ei saanud Paistis, et lnglise laevastiku tuleku tahtsusest said vaga hesti aru krill

sdjaminister, kiill ka staap, aga aktiivselt ei olnud seks midagi tehtud Oeldi, et on olnud

lebiraiikimisi, isegi lubadusi inglaste poolt Londonis, aga see oli ka kdik Paistis, et meil kdikide

silrnad lihtsalt olid pijdratud idapooleja unustusse olijii?inud vana tode - kui tahad kedagi omale appi

saada, siis katsu temaga k6ige pealt luua sidet. Mulle paistis, et k6ige pealt oleks tarvis saata lootse

otsekohe Liibavisse Inglise laevastiku juurde, aga mitte passiivselt neid oodata lasta osmussaalel.

Seda motet avaldasin ka hr. Petsileja kindral Larkale, kusjuures hr' Pats temale omase kiire olukorra

hindamiseja otsustusv6imega asjast vaga hasti aru saija mulle taiiesti ootamatult ettepaneku tegija

mind tungivalt palus isiklikult Liibavisse Inglise laevastikule vastu sdita.

Mul oli kaunis raske selle ulesande taitmist oma peale vbtta Ma ei tunnud pea sugugi meie

sisepoliitilist seisukorda, ja seisukord vaerinnal oli mulle tuttav ainult niipalju, kui seda kuulsin

liihema aja jooksul staabis. Sellepatast kartsin, et kohtudes Inglise laevastiku juhatajaga, satun

rumalasse seisukorda, kui ei m6ista kiillalt talle selgitada meie poliitilistja sdjalist olukorda. Olijuette naha, et ilma olukorra selgitamata vaevalt Inglise laevastiku juhataja otsustaks s6ita Tallinna

Teisest kiiljest oli arusaadav, et meie vditlus oli elu ja surma peale - kas olla v6i mitte olla Seda

kriipsutas ka kindlasti alla hr. K Pats, toonitades, et laevastiku Tallinna toomine oleks ainus tee

p?iiista Eesti rahvast enarnluse iileujutamisest. Hr. Pats palus mind veel kord tungivalt s6ita viibimata

juba samal d6l.Olin n6us. Samal odl s6itsin valja meie viiikese laeva "Loodiga" Kdige pealt sditsime

Osmussaarde, et seal ootavate lootsidega kohata. "Loodil , millel pidin reisi tegema Liibavi, oli kaks

viiga halba omadust. Esiteks ta oli vaga pikaldane, teiseks hirmus must, rapane ja tdis lutikaid

Kolmandaks halbtuseks oli. et merel m6llas suur torn. Jdudsime 9 detsembri hommikul

Osmussaarde, kus kohtasin meie lootse kapten Stammiga eesotsas puksiirlaeval "Reval".

Otsustasime saata "Loodj" Tallinna tagasija edasi s6ita "Revaliga", sest viirnane oli veidi kiirem,

olgugi viiiksem. Torm liiks veelgi tugevamaks ja meie vaiksel laeval oli vaga raske v6ide1da. 9

detsembri 6htul muutus seisukord nii halvaks, et kapten ei riskeerinud edasi s6ita, kartes, et suur

laine laeva timber viskab. Jiiime kuskile Hiiu- vdi Saaremaa ranna vahele ooseks ankrusse "Reval"

on praegune sadama jiilildhkuja "Jaan Poska" ja ta valjamahutus on vist umbes 180 tonni, masinate

j6ud 600 hob. j6u Umber. Vaatamata tormi edasikestmisele, otsustasime 10. detsembril siiski edasi

s6ita. Mulle isiklikult oli s6it kaunis vastik. sest ma ei ole suur meresdidu harrastaja. eriti suure

tormiga, ja kannatasin kogu aeg merehaigust. Teel kohtasime ainult uhte laeva Kaugelt arvasime,

et ehk ongilnglise laevastik, aga selgus, et oli Saksa laev, kes pukseeris tulelaeva, mis oli meeratud

endise tulelaeva Sar6tschevi asemele Kui ma ei eksi, oli see liitlaste korraldus, et sakslased pidid

Balti merel tulelaevad kohale panema

Meie kdige suuremaks mureks kogu teei oliktisimus, kas leiame Liibavis ees lnglise laevastiku'

v6i on see Balti merelt lahkunud I L detsembril enne ldunat jdudsime Liibavi ja meie suuremaks

rd6muks oli Inglise laevastik seal. Juhtisime oma laerukese Eesti lipu all otsekohe admirali laeva

kergeristleja "Cardi{ii" krilje alla. Viibimata sain Inglise laevastiku juhataja admiral Aleksander

Sinclairi jutule. Siinsamas sain ka tuttavaks lnglise fuia konsuli hr. Bosanquetiga, kes parast teitis

Inglise kindral-konsuli kohuseid Tallinnas Seletasin jutuajamises admiralile meie seisukorda rildse,

eriti seisukorda merel ja viierindel, niipalju kui ise tundsin Loomulikult pidin vaikima sellest' mida

mulle teatati staabis, et mde halvasti organiseeritud vaeosad vaerindel taganesid pea ilma mingi

vastupanekuta.lJhtlasijutustasin admiralile ka seisukorrast Venes, mida ma v6rdlemisi hasti tundsin,

ja teatasin, et meie seisukord ei ole mitte lootusetu, arvesse vdttes Vene korraldamata olusid.

Kriipsutasin aga kindlasti alla, et ilma mere poolt abita meie vastu panna ei suuda. Selleperast palusin

Eesti Ajutise Valitsuse nimel, et admiral oma laevastikuga tuleks Tallinnasse meile appi Teatasin,

et mul lootsid on kaasas. Maletan, et uks esimestest ktisimustest, mis admiralmulle esitas' oli' kus

24

ma teenisin suure s6ja aegu Vene sdjavaes. Paistis, et tema tahtis teada saada minu sdjaviieliststaashi. Siis krisis ta, kas see, mida ma ette kandsin meie sojalisest olukorrast, raskustest jalootustest, vastab ka taielikult minu isikljkule arusaamisele. Vastasin, et palve laevastiku Tallinnasoidust esitasin ma Eesti Ajutise Valitsuse nimel, aga mis ma ette kandsin olukoffast, raskustestmerelja lootusest v6itluse v6imalustesse, on taielikult minu isiklik arvamine.

Admiral vastas kdige pealt, et tema onjuba kord Tallinna katsunud sdita, aga m6ni paev tagasikaotas ta Balti merel rlhe ristleja miini otsa, kusjuures ka 1l inimest surma sai. T6esti, nagu perastmeile teatavaks sai, hukkus 6. detsembril 1918. a. Balti merel leiinepool Saaremaad Inglise ristleja"Cassandra", ja peale seda oli laevastik podranud tagasi Liibavi. Admiral lisasjuurde, et niiiid olevataeg Tallinna s6iduks juba vliga hiline, meri, eriti Soome laht, v6ib varsti kinni kLilmada, pealegi ontema laevastiku ohvitserid ja meeskond juba saanud lubaduse, et nad j6uluks vdivad p6dratalnglismaale oma kodusadamatesse, ning tema peab arusaadavalt arvestama ka meeleolugaohvitseride ja meeskonna seas, kes terve suure sdja aeg iihtelugu viibinud merelja niiud, kus rahukdes, loevad mehed, et neil on teielik 6igus ka natuke puhkust saada.

Nendele loogilistele vdidetele ei olnud mLrl suurt midagi vastu iitelda Vastasin, et saan k6igests€llest tiiiesti aru, et L,i?ine frondil on kiill rahu, aga meil algab sdda alles tAie hooga peale. Kordasinveel tungivalt oma palvet, toonitades, et laevastiku sdidust oleneb Eesti rahva saatus, sest kiisimusseisab selles, kas Eesti rahvas jduab end korraldada kaitseks Vene enamluse vastu, vdi satubt:i.ielikult Vene suure revolutsiooni pddrisesse. 'Iuletasin ka meelde, et Laanemerija ka Soome lahtkiilmab harilikult kinni alles jaanuaris, ehk kill muidugi admiral teadis seda paremini kui minaPeale sell€ seletasime veel iiht ja teist krisimust ja viimaks Litles admiral, et tema tahab teha, misvdimalik.

Ta kutsus viilja meie lootside vanema kapten Stammi, kes temale selgeltja kindlalt ara seletas kdiknavigatsiooni vSimalused miiniviiljade vahel. Nais, et meie lootside iilema seletused jatsid admiralilek6ige parema mulje ja et admiralil ei jalinud kahtlust, et meie lootside abii laevastik vdib Tailinnasoita. Juba peale seda ritles admiral, et ta siiski asja omapead otsustada ei saa, vaid telegrafeeribkohe Londoni ja kui sealt saab jaatava vastuse, siis sdidab laevastik homme hommikul, see on12. detsembril Tallinna suunas valja. Ta loodab, et London selle vastu ei ole Siinsamas iitles kaadmiral mulle, et arusaadavalt laevastik ei vdi kauaks Tallinnasse jiiedaja talvekorterist Tallinnas eiv6i juttugi olla. Ma v6isin ainult paluda, et laevastik v6imalikult kauem Tallinnas viibiks Ka sellepeale tfiendas admiral, et ta siiski tahaks jduluks kodusadamatesse jduda. Ma vastasin, olgu kuidason, aga juba see, et laevastik saab Tallinnas olema ja end merel naitab, on meile m,iiiratu suureksmoraalseksja materiaalseks abjks. Admiral tzihendas veel, et tema kedagi muidugi maale saata ei vdi,sest laevastilos mingisuguseid dessantosasid ei ole. Mis puutub aga tegewsse merel, siis seda ei saa

ette Ara naha, see ripub olukorrast. Isiklikult sain sellest vjimasest tahendusest nii aru, et |-uikeegipeaks inglastele peale tungima, siis muidugi nad astuvad silmapilk tegewsse. Sellest oli mul esialguka krill. Aga nagu pArastised srlndmused najtasid, leks admiral isegi kaugemale ja toetas meidotsekohe Vene maavaigede pommitamisega Aseri rajoonis Peale selle raakisime veel Uhest ja teisest,muuseas teatas mulle admiral, et Liibavis olevat mingisugune Vene sdjaviie koondis \,1irst Liivenijuhatuselja soovitas mulle Liiveniga kontakti astuda Vastasin, et see koondis v6ib olla kull viigahea, aga sellest mingit abi loota pole, sest neil on kullalt tegemist Kuramaal, kuna Liitimaa jubarohkemal maiiiral enanrlaste poolt vallutatud kui Eesti, ja teiseks pole mul iilepea suurt lootust Venerevolutsioonivastaste koondiste peale. Olin neid krillalt nliinud Venemaal, - k6igil neil alati puuduspoliitiline iiksmeel. Muuseas ktisis admiral rninult, kuidas on organiseeritud meie valitsus javziejuhtimine. Seda viimast krlsimust kartsin kdige rohkem Kui ma meie olukorra selles asjas talle:ira seletasi4 katsudes viiejuhtinrise kusimusest kergemalt mooda minna, hakkas tema sedajust eritiuurima, ja kui ma viinaks olin sunnitud seletama, et meil erilist viigede juhatajat pole ja s6javaedkeivad sdjaministri kaudu otsekohe valitsuse allaja et s6jaminister, olles kiiii eraisik, juhib s6javiietegewst peastaabi kaudu, mille eesotsas ktill kindral, siis tahendas admiral, et see meie kord olevat

25

vaiga halb. Sdjavagesid ei saa juhtida ei valitsus ega s6jaminister, vaid sdjavagede eesotsas peab

olema vastutav s6javagede juht.See minu esimenejutuajamine admiral Sinclairiga kestis tund vdi poolteist, vdib olla rohkemgi, ja

amsaadavalt said puudutatud veeluhedja teised kusimused. Admiral otsustas sdita oma laevastikuga

Tallinna ja selleks kiisida Londoni nousolekut. Kdik ei lainud aga n6nda ruttu, nagu paistab siin

liihidalt tlesm:irgitud jutuajarnisest. Enne seda selgitas ta asja mitmesuguste ktlsimustega. Aga mulle

paistis, et kui ta oli asjas selgusele j6udnud, siis oli ka tema otsus Tallinnasse s6ita t?iiesti kindel.

Viimane asjaolu imponeeris mulle k6igest jutuajamisest k6ige rohkem. Jzii mulje, et admiralil on

tahtmine meid enamlastevastases v6itluses aidata. Parast jutuajamist pakkus admiral mulle vaga

lahkelt vdimaluse tile kolida Inglise laevale, milleks oli miinipaatide emalaev 'Printsess Matgaret".

Sealjuures tahendas ta naljatades, et tema arvates mul seal mugavam saab olema kui "suurel" Eesti

laeval. V6tsin pakkumise tenuga vastu. Inglise vordlemisi v?iikese ristleja k6rval paistis meie

pisitillukene "Reval" armetult vziikeja hirmus must, kuna Inglise laevad vaatamata selle peale, et nad

s6ja olid l6petanud, hiilgasid oma puhtuseja korraga

"Printsess Margaret'il" kohtasin ja tegin esmakordselt tutwst hr' Mihkel Ma.tnaga, kes oli

Inglismaalt laevastiL-uga kaasa sditnudja lootis, et jduab seliei kuni Tallinnani. Hr' Martna tahendas

ag4 et tema lootus laevastiku s6idu peale Tallinna olevatjuba taiiesti kaduma lainud

Kuni 11. detsembri dhtuni jaiin "Printsess Margaretile". Umbes kel1a 8-9 aegu laskis admiral

teatada mulle taiesti ootamatult. et tema on Londonist vastuse saanud, terve oma laevastikuga

soidab veeltina 6htul valjaja homme, 12 dets on Tallinnas Vdib ette kujutada, missugust r66muja lootust aratas see teade minus. Millegi parast oli mul kindel tunne, et sellest momendist peale

maksab Eestil edasi vdidelda. Kui meil on niisugune tugev abiline, siis peaksime meie vastavalt

suurte j6upingutustega ka vditu saama punastest vAesalkadest, kes olid juba vallutanud osa meie

maast.Nagu admiral teatas, nii ka siindis Samal 6htul sditis laevastik vaatamata tugevale tormile taie

kiirusega Tallinna suunas valja. S6it ltiks ilma vahejuhtumisteta. Meie lootsid osutusid tublideks

asjatundjateks omal alal. Meie "Revali" vdttis i.lks Inglise laev puksiiri, teelj?itsime ta aga siiski

mah4 sest ta takistas laevastiku sdidu kiirust. Sdidu ajal o1i mul voimalus naha, milline kord, puhtus

ja distsipliin valitses Inglise laevastikus, selle peale vaatamata, et nad olid labi teinud suure sdja

Mulle paistis see eriti kontrastina, sest olin tulnud Venerraali, kus valitses aarmine korralagedus,

mustusja demoralisatsioon. Mulle niiis siiski, et laevastiku ohvitseridelja arvan ka meeskonnal see

sdit Tallinna kaugeltki meeltmooda ei olnud. Nagu nziha, nad karlsid, et jaavad pikemaks ajaks

merele ja jallegi tuleb jdulusid vastu v6tta kaugel ktilmal merel, aga mitte kodumaal omaste ja

tuttavate lehedal. Inglastele onju joulupuhad kdige suuremad aastas.

N6nda see ka srindis. Laevastik ei saanudki jduluks lnglise sadamatesse, vaid just teisel ja

kolrnandal piihal tuli tal Tallinna all hina lahingut. Teisest ktiljest naitas agajust viimane asjaolu, et

olgugi inglastel vastumeelt oli kaugel viibimine kodumaalt, nende s6javeeline ja meremeheline vaim

selle all eikannatanud. Nagu parastised siindmused naitasid, olid inglased terve s6ja aeg meile k6ige

parema tahtega abiks.

12. dets. 1918 kella 3 paikujdudis Inglise laevastik Tallinna reidile

Poleks Inglise laevastik tulnud meile appi, siis oleks visl knll 26 detsembril 1918, tahendab -paeval, mil Vene punalaevastik ilmus Tallinna alla, olnud l6pp Eesti iseseisvale riiklusele. Sest ilma

kaitseta mere poolt oleks meil v6imata olnud organiseerida kaitset maa rindel, niisama ka koraldada

end sisemiselt.Kui Inglise laevastik ei oleks 1918. a. detsembris tulnud Tallinna, oleks meie maaja rahva saatus

kujunenud kiill sootuks teisiti, kuita praegu on, - meie oleksime sattunud enamluse keerisesse Ja

ma aryan, et ka teiste Balti maade saatusekeik oleks siis olnud teine, L-ui niitid *)

*r Eelolev artikkel on jutustus stcnografile

26

Kommentaaid

Seuam.ta, Julius, Ftiedrich (1883-1936). Eesti ajakirjanik ja diplomaat.

Ulmanis, Karlis (187'l-1942). Liiti rii9itegelane, 1936-1940 Lati president.

Raamot, Jaan (1873-1927). Eesti p6llumajandustegelane, poliitik, dr.phil.

Palvadte, Anton (1886- ?). Eesti 6igusteadlaneja poliitik.

Mqrtna, Mihkel (1860-1934). Eesti poliitik ja ajakirjanik.

Sihver, Jaan (1879- 1918). Eesti Kommunistliku Panei liige, revolutsioonilise liikumise tegelane.

Larka, Andtes (1879- ?). Eesti s6javaelane, poliitik, kindralmajor. Oli 1918. a. Eesti AjutiseValitsuse s6jaminister. Eesti Vabaduss6jalaste Liidu juhatuse esimees.

Ptits, Kotuganlin (1874-1956). Eesti riigitegelane. Sai 1938 Eesti esimeseks presidendiks.

Poska, Jaan (1866-1920). Eesti riigitegelane, jurist.

"Reval", puksiir, endise nimega "Cner", hilisema nimega 'Jaan Poska". Pikkus 32,19 m, laius6,75 m, kiirus l l,5 s6lme. Ehitati l914 a Rootsis.

"Lood", merem:irkide paigaldamiseks kasutatav laev. Pikkus 34,97 m, laius 6,55 m, kiirus8 s6lme. Ehitati 1906. a. Helsingis. (Eesti kaubalaevastiku register. Tallinn, 1923.)

21

''NEMRA.C'' MUUDI ITAALLASTELE

KLd) esimene aurik ja kufulas sai alguse Kiismu aurulaevandus.

"Nemrac'iga" kaob Liianemerelt iks tahtis kuju, mis on s6itnud siin Kilsmu Laevaomanike lipuga

16 pikka aastatja mis on tuntud igas sadamas. Ta oli iga talve talikorteris Veeteede Talituse ees kai

eaires ja aratas tahelepanu oma k6rge ktiljega ja tdmbiks saetud klipper-ninaga, kuid tanaw tapuudub Tallinna sadamas. Tajai talvitama Rootsi, Stokholmi, kus itaallased ta omandasid, ja vistleidsid Kiismu-mehed praeguste k6tgete laevahindade puhul olevat paraja aja laev k6rge hinnaga ?ira

miiria, et edaspidi selle eest uus osta, kui hinnad jtille langevad, nagu see oli piirast maailmas6da,

"Nernrac'i" ostu ajal. kus laeva hind langes.t 100.00011 I 5000-nilrr

Selle laeva minevik on sedav6rd tdhtis, huvitav ja omajagu ajaloolinegi, et veiirib heita pilk tamineviklu ja tutwstada, kuidas temast sai esimene Kasmu aurik.

See oli 1923. a. siigisel, kui olime E.V.L. "Kajak'iga" Hullis ("Kajak" oli Londoni pdisikohtu

otsusejiirgi E€sti Vabariigi laev; TLU3) omandas ta riigilt) k6nr,rti jutusoleva "Nemrac'iga". Nimeltta haaliti meie eest araja "Kajak" asus kai aare. Mul on alati olnud suur huvi laevade vastu ja niihal*as mind huvitama ka "Nemrac". Hr.ippasin rile reelingi ta pardaleja sainjutule vahimehega. Ta

teadis jutustada laevast mondki huvitavat. Uks asi oli see, et laeva rimberehitus purjekast auril'-uks

oli liiinud maksma ! 78.000, ja kui veel juure aname laeva kere vzieftuse, siis oli ta hind ju iilet 100.000!

Uurisin vahimehe abiga laeva l?ibi, sest see oli mlliia. Leidsin, et laev on terve, k6liseb kui kell,

tekk iileni uus, tekimajad, sild, vintsipoomid ja vaierid peaaegu uuedl Vahimees andis mulle kontoriaadressi. Seal kohtasin inspektor-inseneri, kes andis laeva suhtes teateid ja andmeid, hinna ja

miiiigitingimus€d. N0iid sain tead4 et laev oli endise suure laevaiiri "Baily & Leetham'i" osaniku ehk

partneri oma, kel oli omal ajal kontor ka Tallinnas, Olevimael (kus praegu asub Bomholdt & Ko.)jateistes Lii2inemere sadamalinnades. Nende laeMr, musta korstnaja pika laia valge triibuga mdlemal

kiiljel, talvitas Tallinnas enne, kuimuretseti "Stadt Reval" 1890. a. Krillap mdnigi mailetab laevade

nimesid "William", "Baily", "Una", "Envoy" ja teisi. Viimane oligi see, kes minu merele viis. Perast

omandas teine Hulli suur laevaari, Thomas Wilson & Sons, kdik Baily & Leetham'i laevadja firmalikvideerus. Leetham'ist sai Leeds'is suur viljakaupmees ja tal oli hulk vaikesi rannasdiduaurikuidviljaveos. Selles m6ttes oli ta ostnud "Carmen'i" ja podranud selle nime tagurpidi, aga laev ei sobinudja see tuli ara miiiia. Need read olgu vahelugemiseks, sest need kuuluvad siiski ka asja loosse.

Saanud teielised andmed ja teated "Nenrac'ist" tuli hakata koos kapten Veldi-Veltbachiga*) n6u

pidama, kuidas saaks kapitali kokku selle viianusliku, aga odava laeva ostmiseks. Meil oli selleks

valitud KLO ja veel iiks teine, kes oli aurikuidjuba pidanud ja asja tundis.Tallinna saabudes oli kapt. Veldil otsekohe kokkusaamine kapt. O. Tiedemanniga, kes juhatas

Mereasjanduse Peavalitsustja oli meie iilemus. Kapten Tiedemann tundis huvi "NemJac'i" vastu, sest

ta oli s6itnud auril-uil, ja pealegi suurtel Vene liini laevadel, ning oli teadlik, et purjekate paievad on

loetud. Aga teised Kasmu kaptenid, kes olid k6ik purjelaeva-nrehed, ei tahtnud esiti seda juttu

kuuldagi. "Mis me masinaga teeme, meile piisab purjekaist," iltlesid teised. Pealegi valmis uhke

barkantiin "Tormilind"s) ja olijuba s6idus, aga see liiks maksma kaks korda nii palju kui "Nemrac"ja kandis kuussada (600) tonni 2400 tonni vastu, s o. vaid uhe veerandi.

'r KLO - "Kasmu Lacvaomanikud".

'?r Hinnad Inglise naeltes.r) TLU - "Tallinna Laevaiihisus".a) Kapten Johannes Veldi (vcltbach) ( l88l - ?).t Ba*antiin - kururarpargas, kotne v5i coama mastiga purjelaev, mille esimastis raapurjcd, toistgs pikipuried.

"Tormilind" ehitati aastatel I 920- I 922 Hara lahe ?i arcs j a nimctati hilj cm Eesti ilus amaks nelj amastiliseks

barkantiiniks. 30-ndalo aastate l6pulpaigaldatipurjckalc 300lri. dliselmootor. hukkus 1944. a. Kieli lahes.

28

Peab aga iitlema, et kapt. Tiedemann viis kdik iihele mdttele audku ostmises, nii et enne j6u1u

1923. a. s6itsime TLU "Virumaaga" Pamust meeskonnaga teele ja saabusime j6ulu teisel ptihalWest-Hartlepooli ja sealt raudruunaga Hulli otse "Nemrac'ile".

Kapteniks "Nemrac'il" oliAltenbrun"r, tiks tublimaid Kesmu kapteneid, kes on purjetanud aastaidkaugetel meredel ega ole loobunud kaptenisillast veelgi.

Esimene "ots" laks Hullist Genuasse, pairastised toimusid aga k6ik Ltiiinemere ja Pdhjameresadamate vahel. Esiti oli raskusi prahtimisega, sest laev oli iile 20 jala siivisega ega paesnud madalaveega sadamaisse. Perast aga ilmnes, et ta ruumid olid just Tallinna jaoks parajad, ja nii sai

"Nemnc'ist" Iiinilaev Tallinna ja Hulli vahel.Pererneestele osutus laev tulusaks: ta andis ka dividendi surveyaastail, sest laevale ei olnud kunagi

vaja kulukaid remonte, nagu seda vajavad moodsad laevad, rnillede plaadid rooste sddb peagi6hukeseks ja mis vajavad uuendust. Kuigi laev oli k6rges eas - 63-aastane - oli ta oma suurestvanusest hoolimata Lloydi k6rgeimas klassis, s.o. esimese klassi kaubaveoaurik, mis on kolm kordavanem kui niiiidsed aurikud ja mootorid, millede vanuse piir on 20 aastat. Oma v,iikesejdu suhtes

ta kulutas poole viihem siitt peevas kui tiiiejduline aurik, 6 tonni 12 tonni vastu, ja see on iga paev

100 k. tulul Oma reisid tegi "Nemrac" kodu-ja Inglismaa vahel keskmiselt 7 pdevaga, taisaurik 6piievaga, ja soodsate ilmadega ka 6 pzievaga.

Kord olin tihel teisel aurikul teel viilismaale, kui merel hakkas paistma iiks iselaadi kogu: ei see

olnud aurik ega ka purjekas, korstent ei paistnud, aga midagi nagu suitses. Laihemale saades osutuskogu "Nemrac'iks". Kui olime peagu kdr',uti, tegime vastamisi komplimendi, mille peale kaptenAltenbrun hiiridis, nagu tal alati on neid naljatill'-u: "Mul on k6ik kuus katelt auru alll" Ja t6esti, need

6 "katelt" vedasid ilusasti pidevint, olid tuult tais ja laev lippas puhtalt veest liibi, kuna meil oliveekuhi ja vahum?igi ees, nagu see on omane miiidisaja neljakandilistele kaubakastidele. Meil oli1500 hobust eesja "Nemrac'il" vaid 300 (pluss purjed), olgugi et ta oli peagu pool vahem meist,j6udude vahe oli aga viiga suur.

"Nem.rac'il" oli kere piiris jahi joontega, ja kui ta oli kuivas dokis, kaiisid paljud vaatamas jaimestarnas ta ilusat mudeut, mida tzinapiieval enam naha ei saa. Ja seegi kaobj6udsasti, mis veel seni

on sdilinud uhkest pudekate ajastust. Kuna "Nemrac" oli 4-mastiline taislaev, saawtanud ta mdnedkrekordid, sest siis sporditi ja veeti kihla selle ule, kes j6uab kdige enne koju Hiinast, Indiast,Austraaliast, Friscost, Valparaisost jne. Sageli juhtunud nii, et peagu iihtaegu jdutud Inglise viiinamitmekuise s6idujiirele, olles s6itnud ara viiiemalt 14 000 miilil Need otsad olid ikka loo-paievased,vahest rile, vahest alla, kuidas i|nad ja voosid-sesoonid juhtusid olema, kas vaiksed, parajad v6itormised. "Nemrac'ist" on sailinud ka pilt, kus ta on 4-mastiline dislaev ja omaaegne meredeloreousl

Kolmeaastase katsetamisejiirele aurulaevaga tulid Kiismu Laevaomanikud otsusele, et "Nemrac'i"ostmisega nad olid astunud 6ige sammu, ja "Nemrag'ist" sai KLO aurulaevanduse nurgakivi, milleleon seni lisandunud 12 moodsat aurikut.

1927. a. ostetiteine aurik "Hilda", mis hukkus 1938. a. 1928. a. kolmas aurik "Linda" (huklrr.rs

s6jaohwina I l. veebr. s.a.)T ;1929. a. neljas aurik "Lenna", mis hukkus 1938. a.; 1930. a. viies aurik"Mirnla"; siis osteti peagu iga aasta riks laevja nii neid kogunesjuba terve tosin. "Nemrac'i" mriiigija kolme laeva hukkumisega on praegu jiirel 8 aurikut, peale selle veel mootor- ja purjelaevad.

Nii on olnud algatusel kiillaltki edu. Mis aga k6ige sellejuures mArkimist vziarib, on see, et koguKLO suur kontsem seisab vastastikusel usaidusel, ja mitte nii kui aktsiaselts, mis piisib paragraafidenajal.

o Kapten Anton Allenbrun ( 1872-?) Abiellus 1928. a. Juuliane Kristenbruniga. oil "Kasmu Laevaomanil:ud"volinik-asjaajaja.

r) lI. veebruaril 1940. a.

29

"Nemrac'i" kroonika

"NemraCi" algnimi oli "County of Inverness". Ta ehitati rauast 1877. aastal Glasgow's; on

266,6119.3) pikk, 38,Sjlg. lai ja23,6 jlg. stigav; 1636 bruto--registertonni Tema peremehed olid

n. ja i. Graig'id. Neil oli 21 tiiislaeva kolme ja nelja mastiga, ja nks abimasinaga bark'), mis olid

ehitatud ajavahemikul 1863 esimene, ja 1887 viimne. Neil olid nimedeks 22 Soti kahvkonna nimed,

nagu: County oflnvemess, County oflir ithgow jne. See suur purjelaevade firma oli kaunis 6nnelik

ettevdtel nende paljudest laevadest hukkus ainult uks, County of Haddington, mis veljus New

Yorgist teisel veebruaril l90l Shanghaisse ja jei jaljetult kadunuks. County on Linlithgow ehitati

teiejduliseks mootorlaevaks, l9l9 petrooleumitanklaevaks, greeklasilt sai ta uueks nimeks

"Katherine", kuna teised pidasid oma purjekap6lve surmani. County of Invemess miiiidi 1899

Londoni firmale Shaw Savill & Co, nende Austraalia liinile, kes muutsid selle 4-mast. barklaevaks

Nad miiiisid ta l9l L a. La Platassq kus ta sai uue nime "Dora". 1916 ostis R. Boussac laeva endale,

kodusadamaga Bordeau4 ja laev sai uue nime "Carmen", omaniku t0tre Carmeni jiirgi Laev meeldis

vist uuele peremehele niiv6rd, et ta v6ttis ette kuluka laeva iimberehituse barklaevast aurikuks

1gl9l2}. aastail, aga paari aasta parast ta miiiis laeva ara. Leedsi suur viljakaupmees H Leetham

ostis selle iisna soodsa hinnaga. Laeva kodusadamaks sai Liverpool. Uus omanik pddras laeva nime

tagurpidi, ja nii sai "Carmen'ist" "Nemrac", millega ta kandis uhkesti Eesti lippu 16 pikka aastat

Onne kaasa ka ltaalias.

- "Nem.ac" hakkas esimese aurikuna Kasmu laevaarile enan kapitali tooma. Meremeeste hulgas

hakati teda nimetama seepairast Kdsmu meeste rahalaevaks.

- "Nemraci" kapteniks oli peaaegu kogu aeg Eduard Kristenbrun.

3) l jalg - 0,3 m.e) Parklaev - kolme- kuni viicmastiline pudelaev, mille viimases mastis on pikipurjcd, teised raapurjed

30

MALESTUSI r<rislru KAprENIsr "1. s.tt{nsrRoN{rsr

Jergnevalt riks episood Kiismu kaptenitest. Johan Pitkakirjutab kapten Jiiri Sandstromist oma mzilestusraamatus "Kuldsed,

aastad "Lillyga"" (Tallinn, 1998) jzirgmist

S6ites "Ebbat" vaatama, leidsin oma suoreks heameeleks seilest

sadamast eest Kasmu "Salme". Peatusime "Salme"juures. Vanakapten Sandstrdm maletas mind ja vdttis meid lahkesti vastu. Kuiolin temale teatavaks teinud oma Hamburgis viibimise pdhjuse jateda palusin kaasa tulla "Ebbat" vaatama, tuli ta hea meelega.

Vaheajal oli "Ebbale" pallast sisse v6etudja hakatud valmistumaviiljas6iduks. Palusin lahkumise puhul kapten Sandstrdmi ldunaleL6unatamisel esitasin temale kr.isimuse. et mis ta arvab minu eel-

olevast pikast reisist, kas ta m6tleb, et ma saan sellega toimeMuidu viihese jutuga ja tagasihoidlik, muutus vanaharra niiridelavaksja raakis, et ookeanisditudel olevat palju kergem elu kuiliihikestel sditudel, kus alati maade ja madalikkude lahedal tulebpurjetada ja sagedasti sadamais viibida, seega kunagi diget rahu e;

ole. Kui tema ookeanile j6udvat, siis laskvat ta harilikult logiliini korralikult kuivatadaja ara panna,

seda ei tanitavat ta enne, kui lahenevat ukskord ookeani teisele kaldale. Ookeanil olevat temalpuhkepiievad. Mis minusse puutuvat, siis olevat minuljuba mdne aasta pikkune kapteni praksisjasee aitavat mind oma kohustusija iilesandeid paremini taita, kui oleksin need aastad s6itnud ookeanilfiiiiflmehena.

Nende julgustavale sdnade eest iitlesin vanale hallile kaptenile oma sLldamliku tanu, kusjuures tatfiendas, et ma palju 6nnelikumas olukorras olevat kui tema, sest mlrl olevat parklaevjuhtida, mis

olevat see dige laevatriiip ookeanil, temal aga kahvelkuunar, missugust taglast ta uldse ei sallivatKiill olevat ta Joosep Kristenbrunile soovitanud panna 'Salmele" barkantiini taglas, aga see vanarannasdidu laevamees polevat teda kuulda vdtnud ja nurld pidavat ta ookeanil aastaid purjetamakahvelpurjedega, mida ta kunagi pole pidanud ookeanilaeva taglaseks

Jumalagajett selle vana auvaaft ookeanisditjaga, parklaeva 'Linda AJeksander" omaaegse

kaptenig4 kelle sditudest ma olin ajalehtedest austustundega lugenud aastaid enne merele paasemist,

oli stidamlik ja viimne - mulpolnud 6nne teda enam kohata.Ma oiin sel ajal "Lillyga" Venezuelas, kui kapten Sandstrom suri kohusetruuduse sr.imbolina

Falmouthi reidil. Ta oli "Salmega" Pdhja-Aineerikast haigena teele asunud, lootuses, et ta omaarmastatud ookeaniJ puhkab ja paraneb, kuid see lootus ei taitunud.

Onnetuseks oli temal vaga ndrk ja saamatu trlLirimees, kclle hooleks ta laevajuhtimist ej vdinudusaldad4 ning ta oli raskest haigusest hoolimata, kui p?iike naha olnud, teinud vaatlusija laeva kohavalja arvestanud ning kursi miieranud. Viimaks oli ta nii ndrgaks jeiinLld, et oli lasknud madruseidennast voodilinal tekile kanda, kus ta paikest observeerinud, siis kois patjadel taruilikud arr'utusedteinud ja kursi maairanud. Inglise kanali suus oli ta oma viimsed vaatlused ja arr,utused sooritanudja kuiFalmouthi reidilejduti, kus laevale tema sihtsadama order pidi antama, siis oli ta, niipea kui olikuulnud ankru heitmist, rahulikult oma silmad sulgenud. Suur kohusetunne andis tallej6udu surmaievastu panna, kuni laev oli kindlasse kohtaj0udnud

Inglise kanalis Wighti saare p6ues puhkab selle eesti vancnra pdlve tubli ookeanisditja ja ausa,

eeskujuliku ning kohusetruu kapteni p0rm, keda mul oli 6nn tundma dppidaja kellelt ma head n6uja julgustust sain hetkedel, kus ma neid nii vaga vajasin Head malestused temast pole mul L-unagi

tuhmunud.

31

KommentaaridPurjelaeva "Salmet" ehitasid 1890. aasta paiku Kesmus Sepa ninakseks huiitud platsil pohiliselt

soon ased. Laev lasti vette 1891. a. Laev laks maksma ligi 20 000 rubla. See aga oli nelja-viie

toekama talukoha hind. Laeva peaomanik oli alul Joosep Kristenbrun.

Juba ehituse ajal tuli laevalc kapteniks Jiiri Sandstrdm, kes purjetas "Salmel" surmani Jiirgmiseks

"Salrne" kapteniks oli Joost Paadimeiser. "Salme" hukkus 1915. a. Atlandil

32

Usn unnn LUSTLTKKE uAr,nsrusr m nr-ur,Opp

Heino Gustavson

Mahu rannas Piima krilas stindis 19. detsembril 1894 talumehe pojana August Gustavson. Jubavarajases nooruses kdis ta "paadipoisina" sageli iile Soome lahe ning abistas kaubitsejaid. See agasiinnitas soovi hakata tdeliseks meremeheks. Mis siis muud kui minna 6ppima Kiismu merekooli.

Sealsetest piievadest meenutas ta m6ndagi. Olgu siin vaid kolm naidet.Tulevased meremehed tavatsesid talvel kliia rannaliihedases jaaaugus kiimblemas. Ni loodeti

saa\utada v6it kdlrnetarnise rile. Sinna ja tagasi lipati lambanahkne kasukas seljas, karusnahast miitspeasja vildidja.las... ei midagi muudl Eks kord jookstud veest tulles mddda merekoolijuhataja KarlI-arensi elamust. See seisnud parajasti trepilja h6iganud: "Gustavson, astu 6ige korraks minu poolesissel" Mis muud kui tiiita iilemuse k?isk. Agajuba esikus olnud emand tritrega vastas Mdlemadkippunud l6disevalt noormehelt jiiist kasukat seljast kiskuma. Uha hadatsenud: "No ruttu, ruttu, meilsoe tubal" Ainult vaew Snnestunud valejutu abil uksest viilja lipata...

Vditontidest. Kdlaservas oli elaniketa, lagunev elamu. Seal annastasid sees kaia armunud paarid.Poisid otsustasid nalja teha ning lasksid liikvele jutu majas n:ihtud tontidest. Paari paeva pArast

t6mmatipimedal ddlvalged linad ule pea ning kohutati iiks lustiv paarike poolsurnuks. Sama vempukorrati varsti jalle, kuid paraku olid end ootama seadnud tulivihased maanoormehed nuiadega.Ehmatajate kukaldele tekkisid muhud...

Ning kolmas t6estisiindinud Lrgu. Peeti knlapidu, 61u voolas, neerude ldbivool oli vdgev. Egasellepiirast kaugele mindud - soristamas kiiidivastu wndamenti. Eks tiks merekoolipoiss teinud "kahsedasamust", kui kuulis likki midagi kobrutavat. Vaatab - \,undamendi k6rval norskab pommismehehakatis, suu perani. Nojah...

Niipalju allakiiutanu isa noorusm.ilestistest. Kuidas laks elu edasi? Merelahinguis mriodusid Imaailmas6da ja Vabadussdda, mis t6id ohvitserikraadi ja aumarke. Rahuaja saabudes sai temastmerekooli6petaja, merendusteadlane. Kuid mitte ainult. Jetkus aega ja tahtmist teistekskitegemisteks.

A. Gustavson oli kuukirja "Laevandus" valjaandja, 14 teadusraamatu autor, Vabariigi esindajarahwsvahelistel konverentsidel, Kaubandus-Toostuskoja alaline ekspert, Tallinna Linnavolikoguasejuhataja ning Harju Maavolikogu liige, osales liikmena Tallinna Linnapanga ndukogusja EestiMere6iguse Uhingus ning veel paljudes teistes organisatsioonides. Martsist 1935 kuni detsembrini1936 oli A. Gustavson riigitolleaegse k6rgeima organi - fuigi Majandusn6ukogu abipresident, varstika Riigikogu liige.

Siis muutusid ajad, kerkisid punalipud. Siiskijatkus tod Tallinna Merekoolis, kuni iihel peeval -juuni l6pus 1941, helises kodutelefon. Kooliamernik kursus reda otsemaid kooli (tollal Venet?inaval), kus "keegi dpilane palub abija on ootamas". Ning vaatamata allakirjutanu ema hoiatuselening ka palveleja:ida koju, ruttas ametikohta. Kohal olid ootarras mehed piistolitega peos ning teeviis Pagari tAnavale, edasi Patarei vanglasse, sealt juba meritsi Leningradi ning l6puks Ussoljevangilaagrisse. Surm tuli sama aasta teisel jdulupiihal ...

33

TALLINNAKILUI)

Anto Juske

Ktillike Kaplinski andmetel mainiti kirjanduses Tallinna kalureid juba 1354 a. 14 sajandi

l6puaastatel oli Tallinna elanike hulgas 53 kalurit. Kilud olid tuntud siis "Rewaller killo" nime all,

loomulikult viirtside segust valmistatud Tallinnale ainuomases kilusoolas" Arvatavasti tehti alul

Tallinna kilusid sisse veikestesse puuttinnidesse.

Peaaegu k6ik Tallinna vanemad kalatdosiused asusid Kalarannas. Tallinlastel oli siis tdesti pohjust

lalrld4 et "oh armas Tallinn - sa kilulinn". Muidugi vdis siis tekkida linnas selliseid tiitipe, nagu seda

oli legendaame "Kilu-Mari". Kes ei tundnud siis rahvalaule, mis loodud sellenimelise isikuga.

"Kilu Mari, killt Mdri hrle saja aild siga kauPell..t.

Sea saba sinu lejq nind ots sqab minule."

Eesti Ki'j".Ju-.ueuo.;E*ti R.L'"L,J. A'Lii'l't. Kil1t.

lallinn sprat.

18. sajandi teise poole radalalehes leiame rohkest i kuulutusi, kus pakutakse hasti sissetehtud kilu-

riiimi (Killo-Strdmlinge)" - olgu siis kaupiustes vdi ka iiksikLrte eraisikute j uures. Niiib siiski, et see

oli mingiks kdrvaltegeruseks ja teenistuseks muu tegewse kdrval. Seda vOibki neist kuulutustest

viilja Iugeda, kusjuures m6ned nejst on 6ige omapairased, kas v6i jargminegii "N{tinakse haid

soolatud kilusid ning v6etakse vastu tellimisi sunute pes€miseks ja riietamiseks" . Kuiv6rd

maitsvad ja isuaratavad need 'kilu-raimed" olid, mida tavaliselt "soolati" ja "tehti sisse'

puun6udesse, on tagantjerele raske otsustada. El tehtud siis veel leaduslikult vahetki kilu ja rliime

vahel. Juba nimetuski ' killo-strdInling" - "kilu-riiim" viitab sellele. Kust kilu nimetus 6ietion parit,

on raske kindlaks teha. Kas on see antud talle kalameeste eneste pooll sdnast "kulimit" (umbes 1,3

dekaliitrit), millega neid tavaliselt varem lnriiidi, vOi on ta koguni soonle algupara, sest seal tuntakse

seda kala "kilohaili" nime all.

Aastaid 1860-1870 v6ib lugeda Eestis toostuslikLr kiluptiugi algusaastateks. Nimetatud ajal tulidtavaliselt Ostaikovi venelased'?) oma paatideja nootadega Paldiskisse kilu piiLidma. SLlgisel mnusid

veneiased kohalikele kaluritele priiinised maha ja sditsid koju, et jiirgmlsel aastal uute piiunistega

t6odjatkata. Hiljem hakkasid ka kohalikud kalurid Paldiskis kilu pritidrna. Vahel rentisid kohalikud

arimehed oma prilinised ka saarlastele vdi hiidlastele

Pririgi algusaastatel asutati ka kilutddstused Esimeste tooslllstena tuleb nimetada Paidiskis:

Kul berg, Sdrensen, Reichart, Bruhns, Bergman ja Andrus, Tallinnas. BIat, Auter, Thal ja Aulik.Hiljem alustasid tddd firmad: Leesmann (kes Aulri airi ostls), vennad Malahovid, Tubenthal, Hinze,

Jarv ia teised. Auliku Iirma oli esimene. kes Saaremaal kilu soolamist alustas.

Kilu - l;tinemere kilu - fspftluts sprottls balticlts), pan-cdcssc hoide\' Euroopa rannavete kala hccringaliste

sugukonnast, kuni l7 cm pikli. Liienenere tiihtis trjdstrNkala. Suilsutatud kilusid 6lis nimetataksc

sprottideks.Need olid vene kalurid Tveri kubermangust Sclngcri jri^e kaldal asuva Ostaskovi li ra limbruskonnast(Eestis hiiiiti neid kaluleid osiassidcks)

U-

Soome lahes .tsuva iihe saarc rafinapih 1635. a. Parcnal kdllrtile djulised elamud

.jtr Llrhel. A. Olea use jaryi.A picture of the codst oJ &ursaare island rn the G Aof Finla d, I635.

Right: Temparuty d',tellt gs o:f Lslonidl Jishernen and a chapel. After A. Olearius.

Esialgu soolati kilu tavaliselt Lihe toobi suurustesse (tallinna toop: t,087 l) tumerohelisestklaasist purkidesse, mis seoti pealt kinni pergamentpaberiga ja pakiti dlgedesse. Peterburi (amujale) veai kilupurgid hobustegaja laevadega. Kui 1870 a. avati raudteeliiklus, muutus vrirtsikiluturustamine Peterburi h6lpsamaks.

1880. a. paiku tegid Brinkmanja Sdrensen Paldiskis algust kilu soolamisega plekk-toosidesse.

Toosid (ehk karbid) olid nn. valgest plekist (kahenaelase kaaluga) ning nende kaanedja pdhjad tulikasitsi kinni tinutada. Esimesed kaanetamise masinad ilmusid 1888. a.

1900. a. hakati valmistama viiiksemaid (l nael : 0,41 kg) kilukarpe. Karbile triikiti ka kauba

nimetusja firma nimi. Kaaned suleti nii, et neid saaks spetsiaalse votmega avada

trauuu m ma crlrruo\

DEt-tc tYEss lfir!t0O.'UBENTHAL

jrtf. 2J70. 25. ioonuoril 1926 o. iobonneg $orr onn, totinno-a.ildrrloD: JlolofDriernrib.

EV Kaubandus-tdbstusninisteeriuni patetldianeli pooll vdljaanlud llrn islusikdubam.irkide dinudiguslihrks ko.\u tan iseks ( I 9 25., I 926. a.).

'lrademarks. Fish and labdcco.

.15

Jif.:lli 11. cnnn:tjl 1ll21l n. U !ll lrrberion. !:0i!nno;It,]1rbob; F.i1rrb.

Hiljem tarvitati avamiseks peenikest traati, millest peagi loobuti. Siis lasti karbid miitigile ilillaerilise avamisvahendita. Karbid olid iimmargused (labim66t 100 mmja kdrgus 54 mm). Valmistati

ka kandilisi karpe.Sprotte hakati valmistama aastatel l9l0-1912.Eesti Vabariigi algusaastatel hakati kilusid soolama suuftesse 22-naelastesse plekk-amb.itesse

Suured n6ud ei leidnud aga turul poolehoidu ja peagi asendati need l0-naelaste n6udega Hiljemhakati turule saatma hoopiski 2,5-naelaseid plekk-ambreid Suuremad firmad kleepisid 2imbritele oma

firma nimetusega etiketi. Viiiksemad finrad iasid aga iinrbrid rnLiiigile lihlsalt "Tailinna kilu" nime all.

Plekk-?imbrite turule ilmudes kadusid peagi mlitigilt vaikesed puuttinnid.

19. s. l6pusja 20. s. alguses rajasid kalatoosturid, lisaks Tallinnas ja Paldjskjs asuvatele kala-

soolamis-tookodadele, mitmeid randades asuvaid ajutisi soolanlispunkte Ni; naiteks olid kilutodstur

Leesmannil soolamispunktid Parispeal, Turbaneemcs ja Viinistrrl.R. Orase ja J Samrneti andmetel oli Festi kalatoostusettevotete seas oluline koht Hara saare omal

Hara lahes Saarja seal asuv ettevole said laiemalt tuntuks 1860-lrdatel aastatel, kui saare rentis

Kolga m6isa kirjutaja V.R Sorensen See oli taani paritoluga ettevdtja, kelie isa oli omal ajai

Paldiskisse asunud ja kalapurigiga tegelnud. Raagitakse, et saarele asudes olevat Sdrensenil olnud

ainult 25 rubla, kuid t?inu arivaimule, sidemeteleja Kolga krahvi Steinbocki toetusele ehitas ta m6ne

aastaga kalatodstushooned, tooliselamud ja oma perekonna tarbeks uhke hiirrastemaja, kus oli suur

saal, kuus elutuba, mitu verandatja mitmed abiruumid. N{6odunud sajandi ldpul oli V.R. Sorenseni

ettev6ttel kuus hoonet. Neist kahes vdeti kala vastu, pesti, puhastati, pandi purkidesse (need

valtsiti kinni) ja pakiti kastid.rsse Kolmas hoone oli plckksepat66koda. kLrs tehti plekktoose, neljas

kuulus sepikojale, viiendas hoiti ja segali maitseaineid (rurtse) ja kuuendas oli ladu koos jaa-

keldriga. Kalapnugiks tellis Sorensen Venemaall nitu suuft mcrenoota ja lamedap6hjaiisi

noodapaate. Noodameestena tdijtasid Hara saarcl esialgu vene rahvusest kalurid. hiljem asendasid

neid hiidlased ja muhulased. Kalat6ostusetlevottel oli pafimatel aastatel kuni 300 todtajat, seal-

hulgas tiksi kilusoolajaid 50 noort tijdrukut vdi naist, peale selle veel kalLrrid, plekksepad, pakkijad,

voorimehed, laevamehed jt Ettev6le andis lisateenistust ka iimbruskonna talupoegadele.

Pzirast Sdrenseni suma 1892. a laks Hara saare kalatddstus l6puks kalatodstur Feodor

Malahhovi (vanema) katte. 3O-ndate aastate l6pul Hara kalatdostus siiski l6petas tegevuse. Muuseas

Malahhovid olid Eestis tuntud kilutoosturid.r)Uks viihestest, kes 16petas Kiismu Kalanduskooli (vbi 6igenlini kalandusklassi) ja jatkas ona

teadmiste taienda ist vlilisnlaal, oli Georgi Kask (1908-198'1) G Kask oli Eestis ainuke, kesjuba

3O-ndatelaastatel tunnetas traalpllugi eeliseid. G Kask ornandas 1941 aastal ka kaugsdidukapteni

diplomi. G. Kask oli ka Ndukogude Eesti kalatoostuse r:lksjuhte

r) Feodor Malahor.( ka Malahhov) (s 1898-?). pdfit kuulsasl kaiaL6osturiLc pcrckonnast. Alates 1920. a.

iuitis isalt piirit konsen ilctdslust Tallinmas N4alaho\ i konscnitoostus asuttttijubr 1890. aastal.

!tr. 2355. 17. offolbril 1925 a [ftfioftltf,,9€iono", tdlfinno9.

Jloubob: tubol ld pdleroBiib.

,[";:j];;Jnfil]"!7. rtrbalavab.& H Anon & Ko.. ra,,ieas

Oma toodete reklaamimiseks v6tsid suuremad kalatoosturid sageli osa nii kohalikest kuirahvusvahelistest neitustest. Tallinna kilu oli iisna sageli auhinnasaajate hulgas, konservitooside

siltidel ei jaetud seda miirkimata. Auhinnasaamisest teatas ka ajakirjandus. Neiteks kirjutas

"Postimees" 1892. aastal: "Proua Constanze Kmusp, kilusoolamise asutuse omanik Tallinnas, kellelejuba varemalt Keiserliku vaba okonoomia seltsi poolt auraha antud, on l2-aastasel tdotamisel kilusissetegemist taiendanud ja selle eest saanud: Briisseli valjaniiitusel 1891. aastal esimese himakuldaurahaja Saint Glles Burellessi naitusel 1892. aastal niisamuti kuldauraha lihes autunnistusega."

Neli aastat hiljem kirjutas sama ajaleht, et "Moskva kalastuse vailjan?iitusel, mis 16. martsil ldppes,

on Tallinna kilude eest aurahasid saanud: h6be auraha Sorensen, Hinze ja Adler, pronksauraha

vennaksed Jiirv." 1898. aastal t6i ajaleht "Postimees" oma lugejaile uudisena teate, et "Bergern

iileilnrlisel kala valjanaiitusel on tuttav Tallinna kilu valmistaja ja v6rguvabriku omanik

J.M. Leesmarm kuldja kaupmees Denon (arvatavasti Demin) kilude eest h6be auraha saanud " 1913.

aastal vdis kalakaupmees V. Demin kuulutada, et tema valmistatud "Tallinna kilud" on saanud suure

kutdauraha Luiibekis, Berliinis, Danzigis, Suezis ja Baden-Badenis. Veel 1928. aastal Tallinnas

korraldatud neitusel oli J. Leesmanni firma kilukarpidel teiste auhinnaks saadud medalite kdrvaietriikjtud endise Montenegro @alkanil) kuningriigi vapp ja mzirkus, et tema, s.o. J. Leesmann

varustab selle (tol ajal juba olematu) pisiriigi kuningakoda kiludega. Olgu l6puks lisatud, et

J. Leesmatui ettevSttes valmistatud kilupreservid jdudsid ka Vene keisrikoja soogilauale - seda faLlikasutas kalatddstur oma kauba reklaamimisel.

Peamiseks kiluturuks enne Esimest maailmasdda oli Venemaa, kuhu parimatel pringiaastatel

saadeti Luni l0 miljonit iihenaelast plekk-karpi Kui karbi hinnaks an'utada 30 nn. kuldkopikat, vdis

arvestada kokku 3 miljoni kuldrublaga Kilu oli Vilsandist kuni Vladivostokini tuntu d " Pebeaekae

ku,t*a" nme all.Peale tsentraa.lsete saadetiste venemaa aridele vedasid randlased vliikeste laevadega kilu ja silke')

piprakilu nime all miirigiks Peterburi. Kalinkini silla juures seisid mitu laeva reas ja mtiiitasid kilulaevalt (naeJaviisi) otse tarbijale. Kolga rannas naiteks olid Hinno Juri Esken, Siguriaia Lambot(Jumindalt) ja Rasi Mart Paadimeister (Leesilt) suurimad kiluvedajad.

Kilude jutu vahele sobjks ka m6ni sdna nriiid legendaarseks muutunud soome kalurite ja eesti

p6llumeeste s6brakaub andusest (seprclailo,t) y iru rannikul, mille algus ulatuvat isegi 13. sajandisse.

a) Riiirrl rahvapii.raselt ka silk (Clupea harengtts net?D/arr, Leancmeres elutsev heeringa kiiiibusalardiit, kuni23 cm pikk. Laiinemere kalasaags csikohal Soolariiime nimetab rahvas sageli silguts. Mdnes kalaralnas

nimeta! raime lihtsalt "kalaks". Teised kalad kandsid scal aga oma 6igei nime ... "kilu", "l6he"jne.

3'7

Kindlasti on t,inapaeval paljudele uudiseks, et Soome lahe saarte iimbruses ja Soome skiiiirides

olid paremad tingimused kala kudemiseks kui P6hja-Eestis

Piamiseks kalaks, mis lziks vilja vastu vahetamiseks, oli raim. Kalade kudemise ajal kevadel ja

sngisel tulid talumehed silSuranda jaleks lahti suureks vahetamiseks Vanade tuttavate vahel

peeti kinni traditsioonilisest vahekorrast 1:2 (iiks ttinder e. 130 I kala kahe tiindri vilja vastu).

Viimane soornlaste silguretk viru randa toimus 1939. a. kevadel Alanud s6daja hiljem Ndukogude

Liidu riigikord katkestas sajandeid kestnud s6brakaubanduse

Peal; Esimest maailmasoda kilutddstus praktiliselt havis. Eesti Vabarijgi algusaastatel piiiiti

kilutoostust uuesti arendada, kuid see ei olnud kerge. Euroopas, nagu ka Eestis, hakkas peagi ilma

tegema odav Nolra heeringas.

Ja ldpuks iiks r€tsept.

Kilude soolqmine

Kilud panna s6elale, pesta voolavas veesja norutada. Kiluniftsid tampida peenemaks ja segada

soolaga. N6u p6hja puistata soola-viirtsi segu, sellele laduda kilud tihedalt tiksteise k6rvale, k6hud

iilespoole, puistata peale soolavirtsi segu ja laduda uus kiht kilusid risti eelmisega. Seda korrata,

L-uni n6u on tais. Peale panna vajutis Ndu pealt katta.

I kg kilu100-150 g soola10- 15 g suhkr'litl0-15 g viirtsisegu(viirts, pipar, pisut ingverit, muskaatpahklit, koriandrit, kaneeli, nelki)

3-4 loorberilehte.

Lisame ka m6ned arurd. 1903. aastal pLinti Eesti rannavetest umbes 2600 tonni kilu

1929. aastal moodustasid Eestis piiLltud kilud 23,1 % (30 122 k'tintaali ehk 3072,2 tonni) kogu

siinsest kalatoodangust. Esimeselkohal olid muidugi riiimed (53,6 % kogutoodangust)

Kui ma 20. sajandi ldpuaastatel krisisin kalatodsturitelt, miks ei ole enam tallinna kilu karbi etiketil

kuldmedaleid, jaid nad vastuse v6lgu. llmselt on igas nraailmajaos omad kalad, omad kastmed ning

maitseained Vaatamata sellele soovitan koigile Eesti kulalistele v6tke pits "Viru valget" ja

hammustage peale tallinna kiluS6ltumata kilupiingija kilutoostuse t6usudest ja m66nadest, on konservikarp "Tallinna kilu"

iaiinud tanaseni Eesti iiheks visiitkaardlks.

38

Koostanud A. Juske

Y'E-tt

*:-E r!

lo

ir!

+E 9;::;';i3€sE;;o.E I

J

Frjljs9oq\qNqo*o nf F6of N ^i-@:o-<o-o

ql

E

E

F

sEig

'.*,=6-,fi'

E:5 iito

:. 3 5 3E R 3 N b 3 5 I'3 3 3 * I F S E- .j+:o-N@;oci+- ..1 oi -<jo6r ai_6o

Y

c

IL

; "; i . E cqio .9.= i E

,=-;iiEt= t_:i c -Bs .iP=!*--t: E:i:-:- :c.iir i ;t:F" Ie;EiE -;lE*E g;i gEE ;: g.i Si i:";E E

j !sr: : ;:;i *€ +i t g;i; ri *; g; alEi sF;E;:; ! f;; F ! F; !;;; i E-5 s; E;6

A)z3t-

Za

avEtrv=acsF-4;it5i2:=rt:iZ'=-

=AEZ5--Ela

UF.]

zz3aI;E

Kasatatud kiqandus

- Kaplinski, K. Tallinna kesitddlised L Tallinn, 1980.- Kaplinski, K. Tallinn meistrite linn. Tallinn, 1995.- Luts, A. Soomlaste silgukaubandus Viru rannikul. Etnograafiamuuseumi aastaraamat )OCV.Tallinn, 1969. Lk. 288-318.

- Nerman, R. Kalamaja ajalugu. Tallinn, 1996.- Oms, R., Sammet, J. Lahekaarust ookeaniavarustele. Tallinn, 1982.- Peets, H. Tallinna kilud. Tallinn, 1943 (triikitud 100 eks.).- Peterson, M., Pasopa, A. Kokaraamat, Taliinn, 1968.

- Sandstrdm, H. Lahemaa randlased. Tallinn, 1986.- Veldre. L "Kilu". Tallinn. 1986.- Ajaki.i "Laevandus" ja "Laevandusja Kdandus", aastad 1920-1940.- Kasutatud on ka teemale vastavaid kirialikke materjale Kesmu Meremuuseumist.

40

VANAD MEREKAARDID

Anto Juske

Piirast Willem Blaeu'dt) kujunes Amsterdami, tolleaegse Euroopa rihe tZihelepanuveersemakaubanduskeskuse suurimaks merekaartide v?iljaandjaks Keulen,i']) raamatu- ja kaardikauplus, tanumillele jdudis hollandi merekartograafia oma kdrgpunkti.

Var Keuleni saalutusi n,iitab kas vdi see, et kaardimaja tegutses katkematult ca 200 aastat (166?-188 5).

Aastast 1687 piirinev atlas Zeefackel oli maam66tja, matemaatiku ja navigaatori Claes Vooght,i3)tdd tulemus.

Lisaks 160 kaardile sisaldas see teos purjetamiseeskirju, laevatee kirjeldusija eri maid kujutavatoildimateriali.

I;/!1gmetlt vaMst 1687. a. tetekaardisl, kusan nti|git d.j ba Kaisnu h t. Ketieni kaafi).A frognent of an titl chat.t (l687). Al:;o Ka.snru is narked on the chan.

Hogland - Suursaar

Stangshar - Vaindloo

Ekholm - Mohni

Kalk Gundet - Kalkgrundi madalik

Lilla I ytters - Vaike Tiitarsaar

Revel - Tallinn

I-oxa Loksa

Palm - Palmse

Caspenvyk - Kasmu

Tolsborgh - Toolse

Wascnberg - Rakvere

4l

Ldenemere kaardilt on naha "jalgi" Waghenaer'i") ja Blaeu toddest, eeskatt aga astronoomi,

matemaatiku ja kartograafi Jan Loon'i') 1661. aastal v?ilja antud zee Atlasest. Hiljem tegigi Jan

Loon koostddd van Keulen'i kaardimajaga.Ma arvao, et 1687. a. tahistati Kasmut merekaartidel (Keuleni atlases) esmakordselt.

Soome-Eesti iihisseminaril (mis toimus 1998. a. novemb s Tartus ja Tallinnas) teemal "Liienemereja Vahemere kultuuriruumide kokkupuudetest 1900 aasta viiltel, Tacituse "Germania" ilmumisest

tainapeevani" oli avatud ka kaardineitus John Nurmineni Fondi kogust. Kaesolevale artiHile lisatud

rur. Keuleni kaardi koopia (1687) on piirit nimetatud kogust. Teine, nn. Gedda kaardi koopia (1694)

on perit Tallinna Linnaarhiivist.

Kasutades rootsi laevade poolt 15 aastajooksul kogutud meresiigawste andmeid, koostas kapten

Petter Cedda (1661-1697) esimese rootsi merekaartide atlase, mille tiitellehel on ka admiral Werner

von Rosenfeldti (1639-1710) kui t66de organiseerija ningjuhendaja nimi. See 1694. a. valminud

atlas ilmus Amsterdamis 1695. aastal rootsi-, hollandi-ja ingliskeelses viiljaandes.

1999. a. jaanuaris sain Stockhohni Kuninglikus Raamatukogus konesolevaid kaartejuba k?iega

katsuda.

Kommentaaridr) Blaeu, Willem Jonuoo, (1571-1638). Hollandi matemaatik, kartograaf ja astronoom. W.J. Blaeu

kavatsetud suure maailmaatlase koostas l6puks tema poeg Johannes Blaeu (surnud 1680) 1662.

aastal. See oli 11-koiteline atlas.2) Van Keulen, ,Ioharnes (1651-1715) Ka tema poeg van Keulen, Gelard (1678-1726)olikar-

tograaf.3) Vooghl, Claes Janszr.rz (surnud 1696).a) Waghenaer, Lxcas, Janszaon (1534()-1591) Flollandi katograal5) Jan Loon (16ll-1686).6)Soovitatav kirjandusr Eh.ensvard, U., Kokkonen, P., Nurninen, J. Mare Balticum 2000 motta

it,imeren historiaa. Helsinki, 1996.

fruym,nr tanast lovJ a. nterekaardrst hn. Cedda kaarr). -A Jr,rpmcht olatt ald char! ( 169,1t.>

:-!a:4.,, \

'\-6-F;

_\{as6ende Graad--kaart_

oo sr*zEL\'". S(AoIN ad. tot ean den

t ,e,." n. "a;,,.".-',.;11,\L h/,-' xr..u- a" a,a?/d1-' .,;2 . r:.,,i", '"1.-.7

?"tr". G_e4de,4aae rt3 4

.4;U".; c..-".;. ("^^.-.. "tt;.,n4 ;. :.,! rit. -1t/. L.

';; !!""::'

PURJETAMINE - KUNINGLIK SPORDIALA

Anto Juske

Ma olen taiesti veendunud, et tuhandeid aastaid tagasi peeti valitsejate vahel pudetamisvdistlusi.

Kas esimesed v6istlused toimusid Eufratil v6iNiilusel - seejadbki igaveseks saladuseks.

Juba vanas Egiptuses olid vaaraodel uhked lobus6idulaevad (paadid). Ka Rooma I'ilikud pudetasid

kallitel laevadel (paatidel).

16. ja 17. sajandil hakati Hollandis kaubapaatide k6rval ehitama l6busdidupaate. Teatavasti oli(on) Hollandis (aga ka Kesk-Euroopas) arwkalt kanaleid. Kanalites liikuvate uhkete nikerdusteja

kajutiga l6bus6idupaatide kaldalt vedamiseks kasutati inim- v6i loomaj6udu. Selliseid suuri

l6bus6idupaate hakati dmetama jahtideks Niisiis v6ime delda, et s6najaht on hollandi pedtoluga

(j aght/j acht).

Jargnevalt riks episood kuninglikust vdidus6idust.

Charles II (1630-1685) Inglismaa, Sotimaaja lirimaa kuningas (1660-1685) laks kodus6ja ajal

1646 mandrile maapakku. 1650. aastal maabus ta Sotimaalja kuulutati selle kuningaks. S6jakeigul

Cromwelli viigede vastu sai ta Worcester'i juures 1651 ltiiia ja siirdus purjekaga "Surprice" taas

maapakku. Seoses 1660. a. restauratsiooniga asus Charles Inglismaa troonile.P?irast koju naasmist kingitiCharles Il-le Amsterdami linna poolt l6bus6idujaht "Mary". See oli 66

jalga (20,10 m) pikkja 18,5jalga (5,64 m) laijaht Teine hollandlaste poolt kingitudjaht kandis nime

"Bezan" .

Ka Charles II vend, Yorki hertsog James II (t633-1701) Inglismaa, lirimaaja Sotimaa kuningas

(1685-1688) oli kirglik purjetaja. Olemasolevate andmete arusel on protokollitud v6istlus kuningajahi 'Katherine" ja Yorki hertsogijahi "Arme" vahel Thamesel Greenwichist Gravesundi Auhinnaks

olevat ohud sada naelsterlingit. Jahtjde v6idus6idul ei olnud kuninglikust soost vennad reisijad, vaid

tegid tavalise madruse tood.

Norra L-uningatel on samuti pikaajalised purjeiamistraditsioonid. Meenutame siinkohalainult

Olav I Tryggvasoni, kes konaldas lnglismaaleja mujale viikingite retki. See on sama kunjngas, kes

tihe legendijlirgi olnud lapsena eestlaste kaes vangis.

Meid huvitavad tena siiski viimased Norra kuningad Esiteks Norra kuningas Haakon VII poeg

Olav V, Norra kindral ja admiral. Oli suur spordisdber. Norta kroonprintsina tuli Olav

Olimpiamengudel 1928 a. Amsterdamis (purjetamine toimus Mademblik'il) purjetamisv6istluseljahi neljamehelises meeskomas klassis 6 m kuldmedalile. Kroonprints Olav von Norwegen oli alates

1930. aastast Eestimaa Merejahtklubi auliige. Kui Eesti kiiruisutaja Ants Antson tuli 1964. a.

kiiruisutamise mitmevdistluses Euroopa meistriks, autasustas teda ja surus kaitt Noffa kuningas

Olav V.Olav V poeg, Norra kuningas Harald V on samuti hea spoftlane. Juba lapsena osales ta

purjetamisregattidel.Kroonprintsina vdttis kuningas Harald V aastatel 1964, 1968 ja 1972 Nolra esindajana osa

Oliimpiamengudest.Kroonprintsina saawtas Harald V koos meeskonnaga 1968. aastal Kuldpokaalija 79'12. aastal

Kieli niidala regatil esikoha.1987. a. suvel voitis kroonprints (koos meeskonnaga) Norra ariringkondade poolt temale

viiekijmnendaks slinnipzievaks kingitud jahi "Fram X -ga maailmaneistrivd;stlustel esikoha.

Jzirgmisel aastal saawtas k oonprints (koos meeskonnaga) maailmameistrivdistlustel kolmanda koha.

Nona on iildse olnud riks edr-rkamaid maid oltimpianangude purjetamisvoistlustel, kus kuni

1980. aastani saawtati l5 kuld-, 10 h6be-ja t pronksmedalit

44

Nota kuningas Harald V lallinnas1998. q. qugtslis.

The King of Norway Haruld V inTallinn 1998.

Teatavasti avas 1994. a Harald V ka XVll talioltimpiamangud I-illehammeris.

Kuningas l{arald V abiellus 1968 a Sonja Haraldsen'iga (s 1917). Kuninglikus perekonnas on

lapsed printsess N{aftha Louise (s 1971)ja prints Haakon (s. 1973) K6ik kuningliku perekonna

liikmed harrasiavad purjetamist.1998. a. augustis-septenlbris kiilastas 1'\olTa kuningapaar Eestit

Meenutame veel, et Roonla Olumpiamangudel 1960 aastal tLrli pLtrjetamisvdistluslel Napoli lahel

Draakon"-klassis koos Ineeskonnakaaslastega kuldmcdalile Kreeka kroonprints Konstantinos

Ka Taani kuninganna N{argarethe abikaasa prints llenrik on tllntud purjetaja Prints Henrikuarvates on pdnevamaid jahiklasse just "Draakon". Prints Ilenrik vdistles t996. a suvel ka Pirjtal.

AIates t925. aastast oli Eestimaa Merejahtklubi auliikmcks 'faani kLuringas Christian X

On vist vfie \rene tsaareja keisreid, kes ei olc Laanemerel pudetanlld. Pik€maks mereteekonnaks

valiti s6jalaev v6i siis ainult keisri jaoks chitatLrd nn jahllaev. Meenutamc siinkohal ainLrlt kahe

keisri, Nikolai llja Wilheln ll kohturnist 1908 a Tallinnas \'6i l9l2 a Paldiskis Nikolai ll tuliI t3 n1 pikkuse relvastatud jahtlaevaga "Standarr" ja Wilheln 1l I l6 m pikkuse ja l5 kahurigajahtlaevaga "Hohenzollern". Saatjateks nrdlcnril s6jalaevad.

Keisrite perekondadel oli kasutada ka muidugi vaiksemaid jahtlae\'u ja tanapaeva mdistes

sDortiahte.

1976. Jcr 198A. a. olnnpiavAitjq P.R. HojJe sen (rdsak l) ja lbma Ktnirylik KdrgusTadni Kroonp tus Frcdcrrk Draakott-klas:rrdislfustel Jaaryl is 1997. a.

Olrypic gold nedallist (1976, 1980) P.RHojJe sen (!efl) and HRH CK)wn PfinceFrederik a/ Denmatk, wblning his frslDraga race in Jqpan 1997.

Tema Kuninglik Kdrgus Tdani ?rifis HetlrikJaaptutis 1997.

HRII PriDce o.f Dennark Henrik, ,,inner ol lhe

Japo cv llroF, (-han!ti, tt.\h;pj lt)a'

P nls He rik (parendlt teitrc) 1966. a.

lAllinIdt Pirital.

l\ ince llan ik (secondfoti lhe ghl) dl lheB.tlti. C1tp. Itstania Pinh. 1966.

Ve e keiier .AlekseuLler lll (1815-1891) pet'e)ictttttttgtt ona lahllttc\'.tgeltoo e lahel( t 8B5).

Aleksardet lll. the Czar oJ Russia, r'ilh hi.\:t'dnil.v or his )rtcht al Belhic Sea (lBE5)

t

i

: r, j;*F,-;;j;,:-' . .!,--,.._-_-:--

Saksd keisri lllillteln ll jahtlaev Hochen:olleut (puetnall ia L'ene keisriNikolai Iljcrhtloev "Slcudart (vasdkul esipla.otil) T.tllhna reidil 1908 al he HochetEotlenl (1ighl), the lunD, )rthl aJ lfilheln II Enperor o;fGernany

and the,Statldafi (lc.fr iti lhe forc./l ont) the )acht ofNikolai II (:zar ol /lussia Dl

lhe rcaLl.t ol'lallin in 1903.

"St1hda " aastal I9a8.Standart in 1908.

!!-sl

:f;

TJli,.* AjJ..-""*.-i

Aastatel 1888-1939 tegutsenud EestimaaMerejahtklubi auliikmed olid;- alates 1930. a. prints wilhelrn von Schweden (1884-1965), Sddermanlandi hertsog, Rootsi kuninga

poeg- alates 1925. a. Taani kuningas Chdstian X (1870-1947), kuningas aastatel 1912-194'7

- alayes 1930. a. koonpdnts Olav von Norwegen (1903-1991), Noffa kuningas Olav V (1957-

1991).

Kommentaarid- Cha.les II (1630-1685). Suurbritanniaja Iirimaa kuningas 1660-1685.- Londoni linnaosa Thames'i ldunakaldal

- Linn Thames'i suudmes.- Olav I Tryggvason, elas arvatavasti 963-1000ja oli Nona kuningas 995-1000.- Haakon VII (1905-1957). 1905. a. valiti Norra kuningaks Taani prints Karl, kes vdttis nimeks

Haakon VIl.- Olav V (1903-1991), oli Nona kuningas 1957-1991.

- Lim P6hja-Hollandis Ijsselmeeri aares.

- Ants Antson (s. 1938), saa\utas 1964. a. esikoha kiiruisutamises IX talioliimpiamangudel

lnnsbruckisja tuli samal aastal Euroopa meistriks mitmev6istluses.- Harald V (s. 1937), Norra kuningas alates 1991. a.

- Kieli regatte peetakse alates 1882. aastast.

- Prints Henrik (s. 1934) on rahwselt prantslane

- "Dragon", ka "Draakon" - rahvusvaheline monotti0pklass, nillesse kuuluvad kolmemehe-kiiljahid.

Jahi konstrueeris norralane J. Anker 1929. a. Aastail 1948- I 972 oli "Draakon" ka oliimpiaklass.Igal aastal peetakse "Draakonitel" rahwsvahelisi vdistlusi, milledest tahtsaim on Kuldpokaaliv6istlus.

- Chdstian X (1870-1947), Taani k-uningas aastatel 1912-1947.- Nikolai II (1868-1918), Vene keiser 1894-1917.

- Wilhelm II (1856-1941), Saksa keiserja Preisi kuningas 1888-1918.- Standart - ruudul'-ujuline lipp. Ka keisri vapiga lipp jahi vddris (vdi auto esitiival). Standart markis

ka imperaatori viibimist laeval, jahiljm- Hohenzollemid - Brandeburgi kuurviirstide, Preisi kuningate ja Saksa keisrite suguvdsa.

4u

xziSuU SELTSIDEST

Anto Juske

Kttsmu laevaehitus on vlihemalt 200 aastat vana

Icirnrni s6ja ajal (1s53-1856) ja piirast seda k?iisid K2ismu randlased iihe- ja kahemastiliste lahtiste

paatidega merel kalastamas ja kaubitsemas. M6nikord veeti Soomest salakaubana soola Ldinud

sajandi seitsmekiimnendail aastail hakatijuba soetama veikesi rannas6idupurjelaew, milledega veeti

pdletispuid randadest Tallinna. Hiljem veeti telliskive Peterburi. Esimese kaugesdidupudelaeva

"Salme" ehitas 1891. a. Kiismus Joosep Kristenbrun (1839-1917) Laev oli 256 netto-register-tonnija laks ehitusel maksma 20. 000 kuldrubla. Oli koigiti ilus, tugev ja otstarbekohane laev "Salme" viis

Kasmu meremehed juba ookeanile. "Salmet" juhtis vana kogenud ookeanikapten Jiiri Sandstrom.

Hiljem juhtjs "Salmet" kapten Joost Paadimeister (1865-1941) "Salme" hukkus ookeanil' olles

teel metsamaterjalilaadungiga Kanadast Inglismade. Tugeva tormiga laks laev lekiks ja marjaks

saanud laadung paisudes pigistas laeva l6hki. Meeskonna p?i2istis mdddas6itev Inglise aurulaev

1899. a. ehitatud "Julie" avab elavama laevaehituse tegevuse Kasmus. Talle jiirgnevad "Hermiine",

"Liisa", "Kristenbrun", "Reinart" ja "Anette". Meresdidust tekkis Kasmus suur majanduslik tous

Erjti m6jus selleks kaasa 1884. a. asutatud Kaismu merekool. Asutatud kool vdimaldas paljude

kehvade rannainimeste lastel oma koduklilas saada mereasjanduslikku eriharidust, mis t6i palju

majanduslikku j6ul-ust.Kasmu me.ekooli juhatajaks oli 1894 a. kuni

juhatusel koolist on tulnud valja hulk asjatundjaidja

1932. aastal.

Hoogne laevaehitus n6udis ka meremeeste koondunlist. 19l L a asutatigi Kasmu kaubanduse

laevastiku meremeeste selts. Seltsi asutajateks olid

Sukulorf, August, Iakobi p. ( 1878-?). Ldpetas Kasmu merekooli kapteni eksamiga 1904. a.

Sukscloryf, Johannes, Jakobi p. (1880-?). Ldpetas Kiismu merekooli eksternina kapteni eksamiga

1915. a.

Suksdoqf, Jakob. Kustavi p., rannasdidukapten.

Prun, Gustav (ka Pntun, Gustav) (1879-?). 0ppis Kiismu merekoolis, l6petas Liibavi merekooli

kapteni eksamiga 1903. a

Johanson, Aleksander, rannasdidukapten.

Beryslrbm, Gustar (1875-?). 6ppis Kiismu merekoolls, mille l6petas kapteni eksamiga 1901 a

Lepni, Eduard (1883-?). Ldpetas Kasmu merekooli kapteni eksamiga 1922. a.

Mikenberg,Magnus (ka Magnus Miikenberg) (1893-?). 6ppis Kdsmu merekoolis, lSpetas Paldiski

merekooli kapteni eksamiga 1913. a.

Dnnatt. Albreht. kaugsdidulu!lrimees.

Alanud Esimese maailmas6ja t6ttu kdnesoleva seltsi tegevLrs soikus

1931 a. kapten Karl Larens (1866-1937), kelle

osavaid laevajuhte Kiismu merekool likvideeriti

-(n-12- ?- ?

:': -ts': . = 3'='?=:;==t4i-:==qi;;lev: . 4 =+

ti t,'-?

' ,: == :!'=-= =FcrEZ= €=?::- 7 7

=='

"F=H

;t

=41

=>^-no-l

?AQ4t

@

7 €=r 3

rFg

50

1923. a. asutati Tallinnas laevandusettev6te (laevandusari) "Kasmu Laevaomanil-ud"

Seltsi esimene laev oli I maailmasdjas terveksjaanud suuretonnaaziline brigantiin "Kristenbrun",jzirgmisena alustati Hara lahes kapten Pahlbergi (1885-1948) juhtimisel 4-mastilise "Tormilinnu"ehitamist. 1923 osteti Inglismaalt tetaskorpusega purjelaevast ilmberehititatud aurik "Nemrac"(1636 brt). Sellele v6is soodsa tuule puhuks heisata purjed (siit hr.iiidnimi "Baltimere Lendav

Hollandlane"). "Nemrac" hakkas sditma Tallinna ja Hulli vahel (mtiiidi 1939) 1923 osteti Taanist

mootorpurjekas "EIna", 1927 aurik "Itrlda" (hukkus 1938), 1928 aurik "Linda" (hukkus s6jakeerises

1g4o), 1929 aurik "Lenna" (hukkus orkaanis 1938), 1930 aurik "Minna" ning vahetult enne IImaailmasdda aurikud "Ella", "Sigrid", "Signe" ja "Hildur" ning purjekad "Merilind", "Anette" ja

"Vditja" ("To.milind" ehitati pdrast merednnetust rjmber mootorpurjekaks).1935. aastal oli "Kiismu Laevaomanikud" laevandusiiril 9 aurulaeva, I mootorpurjekas ja 6

purje)aeva- kokku I 7.500 brutto-reg.-tonniPeale selle on nende kaes prahtidaja talitada 10 teistele laevatihingutele kuulunud laeva.

Tolleaegse seaduse jitgi (Kaubalaevade omanduse ja vastutuse seadus. Riigi Teataja Nr. 100,

23.dets. 1930) v6isid kaubalaeva omanikeks ollajuriidilised v6i firisilised isikud, aga ka nimetatud

seaduses eltenahtud korra jiirgi laera!hing.Kui mitme isiku peralt olevat laeva kasutati nhisel arvel s6itudeks arilisel otstarbel, siid moodus-

tasid need isikud laevatihingu (nn. rihe laeva laevauhingu).

Laevaiihingu osanikud v6isid oma laeva valitsemiseks ja tema asjade ajamiseks valida hiiiile

enamusega endi vdi v66raste isikute hulgast laeva disponendi (disponent - iiriettevotte volinik,

varade valitseja;vabade summade kiisutaja komisjoniiiride v6i pangakorrespondentide arvetel) See

olilaeva erijuht (peremees), olgugi et laev ei olnud naiteks tena ainuomandus. Kui vaatame

1938. a. Eesti Laevanduse Aastaraamatut, naeme, et enamuse Kzismu laevade peremeheks on

margitud O. Tiedemann, Tallinn, Vabaduse pl. 10.

"Kiismu Laevaomanikud" lagvandusziri vanad pdlised osanikud olid: kaptenid vennad Kris-tenbrunid, Altenbrun, Paadimeister, Pruun, pr. Einman jt. Hiljem Iiitusid [risse kaptenid Pahlberg,

Lepni, Kaamann, Lepviikmann jt.1934. a. olilaevandusari brutto-sissetulek I 300 000 krooni.Kapten O Tiedenann'i asjatundlikul juhtimisel paisus laevandusari "Kasmu Laevaomanikud"

iiheks suuremaksja tugevamaks kodumaa ettevdtteks laevanduse alal.

19. septembril 1998. a. otsustasid Kasmus kodLl vdi suvilat omavad inimesed asutada Kasmu

Sdprade Seltsi, mispuhul peeti sealses rannakiilas suve l6petamise pidu. Kiismu peol kais ligikakssada huvilist, nende hulgas tuntud kunsti- ja aritegelasi, kes korjasid seenija sdid ara poolsada

kilogrammi suitsulesta.

.lKtismu kaubanduse laevastiku meremeeste sellsi pa)hikirja naned lehed.'ne Jlront co1,er o.f the Articles of the Kdsmu Comn|ercial Shipping Compa y, 19 I 1.

51

Kltsmu SAprude Selts tdhab edendada runnaklila elu

Loodav mittetulunduslihing Kasmu Sdprade Selts seab oma ilesandeks Kiismu elu ja kultuuriedendamiseja sailitamise. Esimesena tahetakse remontida Kiismu kiriku orel.

Seltsiga v6ivad liituda k6ik firrnad ja eraisikud, kes tunnevad huvi ja muret Kaismu edasise

kaekiijgu vastu. Initsiatiivgrupp on krimneliikmeline, kuid eeidatavasti liitub seltsiga rohkesti

huvilisi.

Kesmr-, M.t.-..useum tiinat Eesti Krrlt.....L-pitali toetuse eest.

Eesti K! tuu *apitalsuuFKata 23EE 0001 Talllnnre G7 22) 446 922faks (37 22)446 983