Karjääriteenuste süsteemi arendamine Eestis:

võlud ja valud24. märts 2010

Anne KivimäeHaridus- ja Teadusministeerium

Noorte koguarv ja osakaal rahvastikust

2

Noored formaalhariduses 2009/2010

3

Töötute osatähtsus vanusegrupis

4

Noored tööturul 2005-2009

5

Arengutendentsid Euroopa Liidus: kõik on teel punktist A punkti B

6

Allikas: From policy to practice. A systemic change to lifelong guidance in Europe. CEDEFOP Panorama series; 149. 2008

Lõimitud nõustamismudel

so terviklik lähenemine erinevate nõustamisliikide arengule eesmärgiga:

• suurendada teenuste kättesaadavust• suurendada teadlikkust teenuste võimalustest• arendada nõustamisliikide pakkujate ja korraldajate

vahelist koostööd

7

HTM ja SoM eesmärgid koostööleppes (12.03.2008) karjääriteenuste süsteemi arendamisel :

• pakkuda kõikidele inimestele kvaliteetseid karjääriteenuseid, mis lähtuvad iga üksikisiku vajadustest;

• välja selgitada ning pidevalt ajakohastada haridus- ning tööturusüsteemis osutatavate karjääriteenuste raames kasutatavat põhimetoodikat ning töömaterjale;

• hoida ühtlaselt kõrgel tasemel karjääriteenuste pakkujate kvalifikatsiooni (kooskõlas kehtestatud kutsestandarditega) ning tagada neile pidev enesetäiendamise võimalus;

• teha regulaarselt kvaliteedikontrolli ning arendada karjääriteenuseid, lähtudes seejuures korrapäraselt tehtavatest kvaliteedi hindamise uuringutest;

• tagada karjääriteenuste sidusus ja koordineeritud areng.

8

Metoodika arendamine: 8,6 mln I etapp (2008-2009): grupiteavitamise paketi ning koolipõhiste karjääriteenuste paketi metoodika arendamine; metoodika vajaduste väljaselgitamine ning analüüs. II etapp (2010-2013): ametiloo filmide kasutuselevõtt karjääriteenuste metoodilise materjalina; infomaterjalide ning materjalide sisu pidev uuendamine; kutsealamappide kaasajastamine.Koolituse arendamine: 5,6 mln I etapp: Koolitussüsteemis baasmooduli, erialamooduli ning täiendõppe süsteemi väljatöötamine, arendamine, uuendamine; koolituste läbiviimine. II etapp: Rahvusvaheliste koolituste läbiviimine. Kvaliteedi tagamine: 2,3 mln I etapp: Hea Tava väljatöötamine; kvaliteedihindamise süsteemi sisseostmine; piirkondlike koostöökoosolekute läbiviimine. II etapp: Kvaliteedi hindamise süsteemi käivitamine, käigus hoidmine ning monitooring (sh teenuste kättesaadavuse hindamine). Karjääriteenuste osutamine: 23,5 mlnI ja II etapp: Rajaleidja arendustööd; karjääriteenuste pakkumine õppeasutustes ning teavitamis- ja nõustamiskeskustes. Lõimitus ja koordineerimine: 25 mln I etapp: Metoodilise keskuse (Karjääriteenuste Arenduskeskus) tegevuse finantseerimine; koostöökogu; võrgustikutöö; teavitustöö. II etapp: Karjääriteenuste pakkumise teavitustöö, metoodilise keskuse tegevuse finantseerimine; koostöökogu; võrgustikutöö.

HTM ja SoM ühisprogramm 2008-2013

ESF programm “Karjääriteenuste süsteemi arendamine” 2009• lepingud 17 piirkondliku karjääriteenuseid osutava keskusega• Karjääriinfo vahendamine

– vahetu infoteeninduse kaudu (konsultatsioonid keskuses ning infopäringud): päringuid kokku 5326

– Infoüritused (sh karjääriinfo loengud, seminarid, karjääripäevad, infopäevad jm üritused): osalejaid kokku 18112 (sh karjääriinfo loengutes osalenud põhikooli lõpuklasside õpilasi 5156, gümnaasiumide lõpuklasside õpilasi 3495, kutseõppeasutuste lõpuklasside õpilasi 1093)

• Karjäärinõustamine– individuaalne nõustamine: kokku 7251, sh põhikooli lõpuklasside õppurid: 3103;

põhikooli õppurid va lõpuklassid: 327; gümnaasiumi lõpuklasside õppurid: 1766; gümnaasiumi õppurid va lõpuklassid: 769; kutseõppeasutuste lõpukursuste õppurid 262; kutseõppeasutuste õppurid, va lõpukursused: 142; muud sihtrühmad: 882.

– grupinõustamine: kokku 20654, sh põhikooli lõpuklasside õppurid: 9264; põhikooli õppurid va lõpuklassid: 1600; gümnaasiumi lõpuklasside õppurid: 6240; gümnaasiumi õppurid va lõpuklassid: 1901; kutseõppeasutuste lõpukursuste õppurid 467; kutseõppeasutuste õppurid, va lõpukursused: 229; muud sihtrühmad: 953.

10

Kui üks nõu ep aita, siis katsu teist nõu.

Tänan !

11