25. veebruar 2014 • nr 2 (230)

Valitsuskoalitsioon pidurdab omavalitsuste arengut LK 4

Kas koole peab liitma või hoopis lahutama? LK 5

Konkurss pealinna parima majahoidja leidmiseks LK 3

MustamäeBotaanikaaias õitsevad orhideedTallinna Botaanikaaed kutsub 1.–9. märtsil orhideenäitusele. Näitusel on eksponeeritud loodusest pärit lii-gid ja inimeste aretustööna ilmaval-gust näinud sordid. Lisaks tuttavate-le kuukingadele on väljas lai valik tei-si troopilisi orhideesid.

Tasuta loengud lastevanematele ja õpetajateleSinilinnu, Liivaku, Rõõmupesa ja Kiik-hobu lasteaedades algavad märtsis lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate ühised koolitused. Kristi Vinter (TLÜ) räägib meedia mõjust lapse arengule, psühholoog Harri Küünarpuu (Psüh-hiaatriakliinik) suhetest perekonnas, Kairit Valla (Tallinna Lastehaigla) tut-vustab kaasaegseid seisukohti toitu-mise ja liikumise kohta. Loengud on tööpäeviti kell 17–19, osalema oo-datakse nii lapsevanemaid ja õpeta-jaid kui kõiki huvilisi. Täpne ajakava ja toimumiskoht lasteaedade koduleh-tedel ja MLOV kodulehel www.tallinn.ee/mustamae/, lisainfo linnaosa tervi-seedendajalt Riina Jõgilt telefonil 645 7590. Projekti rahastab Tallinna Sot-siaal- ja Tervishoiuamet. Vt ka lk 8.

Lasteaiaõpetajad jagasid kogemusi4. veebruaril toimus Tallinna Laste-aias Vesiroos Mustamäe lasteaiaõpe-tajate kogemuskonverents „Õpetajalt Õpetajale“. Konverentsi moderaator Jaanika Raudsepp, lasteaia Vesiroos direktor: „Ettekannetes leidsid kä-sitlemist mitmed teemad. Heli Mäe-sepp (Vesiroos) rääkis huumoripõhi-sest õppest, Reena Uusmets (Nurme-nuku) draamaõppest lasteaias, Kaisa Kungus (Pallipõnn) lõimitud õppete-gevuste planeerimisest ja läbiviimi-sest, Mendi Ikkonen (Õunake) HEV-lastest, Külli Arand (TSG) kooli mine-mise rõõmust, Anneli Liis (Vesiroos) õuesõppest Eesti, Islandi ja Rootsi näitel, Kersti Ots (Vesiroos) arengu-vaatlusest mängulises võtmes, mina rääkisin õpetaja enesearengu võima-lustest. Toodi mitmeid ettepanekuid ja teemasid edasiseks, öeldi häid sõ-nu esinejatele ja korraldajatele. Tänu-sõnad Vesiroosi lasteaia meeskonna-le organiseerimise eest ja Mustamäe Linnaosa Valitsusele, kes aitas esine-jaid meeles pidada!“

LÜHIDALT

„Mustamäelastel ei ole juba aastaid olnud korraliku kino ja ka naabritele Nõmmelt ja Õismäelt saab uuest kinost palju rõõmu olema,” kinnitas Musta-mäe Keskuse OÜ juhatuse liige Han-nes Raag. „Tahame teha mustamäelas-tele atraktiivse vaba aja veetmise ko-ha. Hoonesse tulevad lisaks kauban-duspindadele ka uued restoranikont-septsioonid, lastele mõeldud mängu-maa, bowlingu’saal ja teised vaba aja veetmise võimalused.”

Mustamäe linnaosa vanema Hel-le Kalda sõnul näitas eelmisel aastal tehtud uuring, et mustamäelased tun-

nevad kinost puudust. „Meie kultuu-rikeskuses kord kuus toimuvad kino-päevad toovad Kaja maja pisikese saa-li alati puupüsti rahvast täis,“ tunnis-tas Kalda, „seegi näitab, et filmihuvili-si on palju. Seni peab ligemale 66 000 elanikuga Mustamäe rahvas minema uusi filme vaatama kesklinna kinodes-se – on suurepärane, kui meil on aas-ta pärast oma kino!“

„Ka meie hinnangul on turul sel-lise projekti jaoks koht olema, sest just mõnusaid vaba aja veetmise või-malusi Mustamäel napib. Vaadates ka rentnike huvi uue keskuse vastu,

võib nentida, et nemadki on meiega sama meelt,” rääkis Raag ning kinni-tas, et suuremate rentnikega on täna-seks kokkulepped sisuliselt sõlmitud.

Projektis lööb investorina kaasa ka Armin Kõomägile, Indrek Prant-sule ja Sven Mansbergile kuuluv in-vesteerimisfirma OÜ ISA Investeerin-gud. Kõomägi sõnul on nii tema ise kui ka enamus teistest projekti eest-vedajatest Mustamäe poisid, kellele see kant on lapsepõlvekodu ja noo-rusmaa. „Meie jaoks on tegu vahva projektiga, kus asjalik äriplaan on ühendatud paraja annuse nostalgia-

ga,“ selgitas Kõomägi, kelle sõnul on siiski määravaks veendumus, et tänas-tel mustamäelastel on taolist kooskäi-miskohta lihtsalt vaja.

Tammsaare tee äärde Sõpruse puies-tee ja Mustamäe tee vahelisele alale ka-vandatud keskusel on ehitusluba ole-mas, praegu valmistatakse ette ehitus-konkurssi; ehitusega tahetakse alus-tada veel tänavu hilissuvel. Keskuse 13 000 m2 pinnast ligi pool on ette näh-tud kino ja teiste vaba aja veetmise või-maluste jaoks. Planeeritud ehituspe-rioodi pikkus on veidi üle aasta, keskus plaanitakse avada 2015. aasta lõpus.

Mustamäelasedsaavad oma kobarkinoMustamäele kerkib vähem kui kahe aastaga päris oma kobarkino, mis saab Baltimaade moodsaima sisseseade.

25. veebruar 20142 Mustamäe

A eg-ajalt taban end juurdlemast kü-simuse üle, miks on Eesti poliiti-kas naisi tunduvalt vähem kui me-hi? Meie lähinaabrid Soome, Läti ja

Leedu saavad uhked olla, et neil on naisterah-vas olnud peaministritoolil ja presidendiame-tis – mis Eestis teistmoodi on, et see nii ulme-line tundub, kui ometi kohtab ka siin vääri-kaid naisi igal sammul? Võimukoalitsiooni poolt küll kostis hiljaaegu lubadus anda järg-mine peaministriportfell naise kätte, aga kes teab, kas tänaseid lubajaid järgmiste valimis-te järel enam pildil ongi. Ehk seepärast käidi-gi see kaart välja, et teha naisvalijatele mõtte-line kraaps kinnitamaks, et neid hinnatakse?

Sel juhul tekib küsimus, kui rumalaks vali-jat õieti peetakse? Eesti ei ole seni silma paist-nud naisi ja peresid toetava poliitikaga, hoo-pis vastupidi – süveneb tunne, et valitsejate poolest võiks meie rahvas välja surra! Kui Eesti ei taha jagada väl-jasurnud rahvaste ja maakaardilt kadunud riikide saatust, peab pe-repoliitika olema ühtne, partei-deülene ja prioriteetne. Kõiki po-liitilisi otsuseid tuleb hinnata sel-lest vaatepunktist lähtudes, ei to-hi teha laste, perede ja rahvasti-ku arengu seisukohast negatiivse toimega otsuseid – vastasel kor-ral ei ole meil tulevikku. Naine kui elu jätkaja ja hoidja saab sel-lest loomuldasa aru, aga otsustajad on meil ju peamiselt mehed.

Kas ei peitugi paljud hädad selles, et meie rii-gitüüri juures on nii vähe naisi? Riigikogu va-limiste ajalugu näitab, et naiste osakaal parla-mendis ei küüni üle viiendiku. Meie ühiskond on meeste ühiskond – ja meeste maailm väär-tustab eelkõige avalikus elus saavutatut. Mõ-ningate meespoliitikute sõnavõttudes on sel-ge sõnum: naise koht on kodus pliidi ääres, laps süles. Niisugune suhtumine on äärmiselt küüniline ja näitab, et meie mehed ei hinda seda tööd, kuidas kasvavad lapsed ja valmib soe söök – aga kas meil on sel juhul alust rää-kida pere ja kodu väärtustamisest ühiskonnas?

M ulle meeldib Briti peaministri Margaret Thatcheri ütlus: „Kui ta-had poliitikas midagi öelda, palu meest. Kui tahad, et midagi teh-

tud saaks, palu naist.“ Selle tähelepanekuga tuleb nõustuda. Mehed on sõnaosavamad, see on tõsi – nad oskavad meelitada nii üks-teist, naisi kui valijaid. Nad on paremad kam-paaniameistrid kui naised nii elus kui polii-tikas. Naised ei raiska aega otsimaks põhju-seid, miks midagi teha ei saa, vaid võimalusi, kuidas saab. Ja sel ajal, kui mehed sukeldu-vad visioonide, põhjenduste, vabanduste jm vaimustavatesse valdkondadesse, on naistel asjad aetud ja teod tehtud.

Aitäh teile, austatud naised! Selle eest, et olete läbi igasuguste aegade hoidnud vapralt oma perekonda ja kodu, teinud tööd ja kasva-tanud lapsi – võtnud vastutuse tuleviku eest. Enesest mõistetavalt, sõnu tegemata.

Ilusat naistepäeva ja õnnelikumaid aegu kõigile!

Ajaleht MustamäeVäljaandja: Mustamäe Linnaosa ValitsusToimetaja: Lea Arme, telefon: 645 7521, e-post: lea.arme@tallinnlv.eeTõlge: Filoloog TõlkebürooKujundaja: Andrus Rebane

Trükk: AS Kroonpress Levi: Standard Post OÜToimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada.

Ajaleht internetis http://www.tallinn.ee/est/Mustamae-ajaleht

JUHTKIRI

Austatud naised, aitäh teile!

MEESTE MAAILM VÄÄRTUSTAB EELKÕIGE AVALIKUS ELUS SAAVUTATUT.

Helle KaldaMustamäe linnaosa vanem

Jalakäijad, hoolige endast!Olles ise üks nendest, kes vastutab liiklusturvalisuse eest Mustamäel, tahan lehelugejatest liiklejatega ja-gada oma seniseid muljeid ja tähe-lepanekuid.

Tarvo Ingerainenpolitseikolonelleitnant, Lõuna politseijaoskonna juht

Detsembris enne lume saabumist suu-nasime politseiametnikud hommikus-tel ja õhtustel tipptundidel probleem-sete ülekäiguradade juurde. Kui aus ol-la, siis oli avanenud pilt masendav. Vaa-tamata sellele, et kummalgi pool üle-käigurada seisid politseinikud ning ka politseisõiduk oli pargitud nähtavale kohale, ületasid kümned jalakäijad ra-humeeli sõiduteed keelava tulega ning

väljaspool ülekäigurada. Sageli torma-ti pärast bussist väljumist selle tagant otse sõiduteele. Õpilastest ligi pooltel puudusid nähtaval kohal helkurid.

Politseinike antud tagasiside nähtu-le oli päris karm: kui politseinike nä-hes rikuti massiliselt liiklusseadust, siis võib ainult oletada, mis toimub siis, kui vormikandjaid silmapiiril pole.

Liiklusrikkujad viitasid politseinike-ga vesteldes erinevatele põhjustele: oli kiire bussile jõudmisega; autosid ju ei tulnud; ei jõudnud rohelist tuld ära oo-data; kiire kooli jõuda jne. Väga paljud liiklusrikkujad on vanemaealised, kel enamasti jääb paraku õigust ülegi – väi-detakse, et ollakse 40 aastat samast ko-hast teed ületanud ja kavatsetakse se-da teha ka edaspidi ning kas politseil midagi targemat teha pole kui vaeseid pensionäre kimbutada?

Võin öelda, et meil on päris palju muudki teha, aga seni, kui liiklejatega järjest õnnetusi juhtub, tuleb meil te-geleda just selle valdkonnaga. Kindlas-ti ei ole meie eesmärgiks kedagi trah-vida, kuid mõnikord on see ainsaks va-hendiks, mis inimesi vähegi distsipli-neerib, sest hoiatamine ei paista mõ-juvat.

Meil on palve kõigile liiklejatele: kandke helkurit, juhinduge liiklus-korraldusvahenditest ja nende mär-guannetest, tee ületamisel veendu-ge enda ohutuses. Neid lihtsaid reeg-leid jälgides olete enda poolt teinud kõik, et mitte liiklusõnnetuse ohv-riks sattuda.

Jalakäijad, palun ärge solvuge, et juttu polnud ohtlikult käituvatest sõidukijuhtidest, nende „kangelaste-gudest“ kirjutan edaspidi.

14. veebruari õhtul toimus Musta-mäe Kultuurikeskuses Kaja taas sa-longiõhtu sarjast „Kuulsuste allee radadel“. Seekord olid mustamäe-laste külalisteks näitlejad Ülle Licht-feldt ja Indrek Saar.

Igal inimesel, igal perel on rääkida oma lugu. Selle aasta esimesel salon-giõhtul sarjast „Kuulsuste allee rada-del“ rääkisid oma kohtumise loost –

ja paljust muustki – armastatud näit-leja Ülle Lichtfeldt ja tema abikaasa, tä-nasel päeval rohkem poliitikuna tun-tud Indrek Saar. Publiku ees ei jäänud miski saladuseks, juttu tuli nii elust kui teatrist, pisut poliitikastki – ning pais-tis, et ühtviisi hästi tundsid end nii la-vainimesed laval kui mustamäelased saalis. Õhtut juhtis Alar Haak.

Raamatust „Kuulsuste allee“ sündi-nud salongiõhtud on Mustamäe Kul-

tuurikeskuse Kaja ikka inimesi täis too-nud, seegi kord polnud erand – salon-giõhtu piletid said otsa tunni ajaga ja kõik, kes tulla tahtsid, saali ei mahtu-nud.

„Kibe tõde, aga taas tuleb tunnista-da, et Kaja saal jääb ürituste puhul lii-ga väikeseks,“ ütleb linnaosa vanem Helle Kalda. „Mustamäe vajab hädas-ti kaasaegset kultuuri- ja vabaajakes-kust!“

Valentinipäeva salongiõhtul räägiti armastusest

25. veebruar 2014 3Mustamäe

1. veebruaril avati Rahumäel jäätme-jaam, mis on hea uudis ennekõike Mus-tamäe ja Nõmme linnaosa elanikele – vastuvõtuhinnad on soodsamad kui mujal Tallinnas. Vastu võetakse peami-selt taaskasutatavaid ning suuregabarii-dilisi jäätmeid: mööbel, kodumasinad, olmemasinad jms, mida võivad tuua nii elanikud kui ka ettevõtted. Jäätme-jaam on avatud kolmapäeval, neljapäe-val, reedel kell 14–19, laupäeval ja pü-hapäeval kell 10–15; riigipühadel sule-tud. Informatsioon 602 6752 või koha-peal. Jäätmejaama operaator on MTÜ Keskkonnateenused.

Taaskasutatavate jäätmete ABCPaberi ja papi konteiner: ajalehed, aja-kirjad, paljundus- ja printeripaber, joo-nistus- ja kirjapaber, jõupaber, papp, lainepapp, puhtad paberkotid, kaan-teta raamatud, vihikud, pappkastid ja karbid ning puhtad paberpakendid.

Segapakendikonteiner: plastpakend (kile, plastnõud ja -karbid, jogurti- ja

võitopsid, õli, ketšupi- ja majoneesipu-delid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, plastnõud, karbid), joogi-kartong (kartongist piima- ja mahla-pakendid), metallpakend (konservipur-gid, toidu- ja joogipakendite metallkaa-ned ning korgid) ja klaaspakend (vär-vitust ja värvilisest klaasist alkoholi-pudelid, klaaspurgid).

Pakendid peavad olema võimaluste piires puhtad ja kindlasti tühjad.

Tagatisraha märgiga metall-, plast- ja klaaspakendid on otstarbekas ta-gastada taarapunktides või taaraau-tomaatides.

Avaliku konkursi eesmärk on tunnus-tada Tallinnas tegutsevate ühistute ja erakinnistute eeskujulikke maja-hoidjaid. Kandidaate saavad esita-da kõik linnaelanikud.

Kandidaadi esitamiseks pange kirja ma-jahoidja nimi ja tema poolt puhastatava ala täpne aadress, samuti enda kui kan-didaadi esitaja nimi ja kontaktandmed.

Lumemurdja kandidaadiks sobib positiivse ellusuhtumisega töökas ini-mene, kes hoolitseb eeskujulikult selle eest, et teed, tänavad ja sõidukite par-kimiskohad tema puhastusalas oleksid puhtad ja jäävabad ning ohutu liigelda nii jalgsi kui ratastel – kes teeb ja jõuab, on majahoidja sõna parimas mõttes.

Parimat tunnustatakse tiitliga „Lu-memurdja 2014“, lisaks saavad tunnus-tuse veel kaks tublit majahoidjat. Auhin-dadeks on Fiskarsi talihooldustöödeks vajalikud töövahendid, parimate nimed avalikustatakse Tallinna veebilehel.

Mustamäe lumemurdja kandidaate saab esitada linnaosa valitsuse e-maili-le mustamae@tallinnlv.ee kuni 6. ap-rillini 2014. Ootame aktiivset osavõttu!

Lisainfo www.tallinn.ee/lumemurdja

Teadmiseks koera- ja kassi-pidajateleKäesoleva aasta algusest hakkas Tallinnas kehtima koerte ja kas-side pidamise eeskiri, mis võeti linnavolikogu määrusega vastu 18. aprillil 2013.

Enn Viidu

Kehtivuse kaotanud eeskirja (veeb-ruar 2005) kohaselt pidi koer kand-ma märgistusena tegevusluba omava veterinaararsti poolt pai-galdatud mikrokiipi ja olema re-gistreeritud Tallinna linna koerte keskregistris, uus eeskiri nõuab, et Tallinnas peetav koer või kass (nõue kasside märgistamise ja re-gistreerimise osas jõustub 1. jaa-nuaril 2015) peab kandma mär-gistusena tegevusluba omava ve-terinaararsti paigaldatud mikrokii-pi ning olema registreeritud Tal-linna lemmikloomaregistris. Kii-bi kandmise nõuet ei rakendata koerte suhtes, kes kannavad mär-gistusena hästiloetavat tätovee-ringut või registreerimisnumbrit kaelarihmal ning on kantud Tallin-na lemmikloomaregistrisse enne 1. augustit 2006.

Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad Tallinna Keskkon-naamet, Tallinna Munitsipaalpo-litsei amet ja linnaosade valitsu-sed. Eeskirja rikkumise eest ka-ristatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 järgi ra-hatrahviga kuni 100 trahviühikut (400 €), sama teo eest, kui see põh-justas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, kuni 200 trah-viühikut.

MUSTAMÄE LINNAOSA VALITSUS AVALIKUSTABKadaka tee 177 detailplaneeringu koostamineTALLINNA LINNAVALITSUSE 22. JAANUARI 2014 KORRALDUSEGA NR 71K algatati Mustamäe linnaosas, 0,06 ha suurusel maa-alal Kadaka tee 177 kinnistu detail-planeeringu koostamine. Detailpla-neeringu eesmärk on muuta Kadaka tee 177 kinnistu elamumaa sihtots-tarve ärimaaks ja määrata ehitusõi-gus kuni 2-korruselise ärihoone ehi-tamiseks.

Detailplaneeringu lähteseisukohta-de ja eskiislahendusega on võimalik tutvuda 1. veebruarist – 14. veebruarini 2014. a. Mustamäe Linnaosa Valitsuses A. H. Tammsaare tee 135 ja Tallinna pla-neeringute registris http://tpr.tallinn.ee/ DP038720. Detailplaneeringu eskiisla-hendust tutvustav avalik arutelu toi-mus 20. veebruaril 2014. a. kell 16.00 Mustamäe Linnaosa Valitsuse saalis.

MUSTAMÄE LINNAOSA VALITSUS TEATABRaja tn 4a, 4b, 4c, 4e ja Akadeemia tee 9 kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahendu-se avaliku arutelu tulemustestMUSTAMÄE LINNAOSA VALITSUS KORRALDAS 13.–26. jaanua-rini 2014. a. Raja tn 4a, 4b, 4c, 4e ja Akadeemia tee 9 kinnistute detail-planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku väljapane-ku, mille jooksul ei laekunud ühte-gi kirjalikku vastuväidet või ettepa-nekut.

30. jaanuaril toimunud eskiislahen-duse avalikul arutelul osales 9 inimest ja tehti üks suuline ettepanek liiklusskee-mi koostamiseks.

Detailplaneeringu menetlemist jät-kab Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Täpsemat teavet saab Tallinna planee-ringute registrist http://tpr.tallinn.ee/tpr DP038160).

Ametlikud teadaanded

Isikliku kasutusõiguse seadmineTallinna linnavalitsus seab korteri-ühistu Mustamäe tee 185 kasuks isik-liku kasutusõiguse linna omandis ole-vale Eduard Vilde tee 79a / Mustamäe tee 181a kinnisasjale.

Üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnisasja kogupindala on 17 871 m², isiklik kasutusõigus määratakse kin-nisasjal paiknevale parkimisalale, mis hõlmab kinnisasjast 443 m² suuruse osa. Isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 15 aastat, kinnisasja omanik isikliku ka-sutusõiguse eest tasu ei võta.

Rahumäel avati uus jäätmejaamHinnakiri tallinlastele ▶ Pakendijäätmed 0,00 € m³▶ Vanad rehvid kuni 8 rehvi 0,00 €,

üle 8 rehvi 3,30 € rehv▶ Vanad rehvid (suur) 7,05 € rehv▶ Ehitus-lammutusjäätmed

19,00 € m³▶ Paberi-, papi- ja klaasijäätmed

0,00 € m³▶ Rõivad ja tekstiiljäätmed kuni 0,4 m³

0,00 € kg, üle 0,4 m³ 2,80 € kg▶ Elektri- ja elektroonikajäätmed

(komplektne) 0,00 € tk▶ Töötlemata puit 0,00 € m³▶ Plastijäätmed 0,00 € m³▶ Aia- ja haljastusjäätmed kuni 0,4 m³

0,00 € m³, üle 0,4 m³ 9,60 € m³▶ Suurjäätmed (kasutuskõlblik

mööbel) 0,00 € m³▶ Suurjäätmed (kasutuskõlbmatu

mööbel) 9,60 € m³*Hinnad sisaldavad käibemaksu

Pange tähele!▶ Koera või kassi tohib avalikku

kohta viia jalutusrihma otsas või kandevahendis. Ühissõi-dukis peab koer kandma suu-korvi. Kassi ning väikest koe-ra on lubatud vedada ka kande-vahendis, mis ei tohi ohustada tema tervist ja millest ta omal tahtel välja ei pääse.

▶ Koera tohib jätta suukorviga ja lahtipääsemist välistaval viisil jalutusrihmaga kinnita-tult hoone juurde mõistlikuks ajaks, kui ei ohustata avalik-ku korda, inimesi, liiklust ega koera tervist.

▶ Keelatud on võimaldada koe-ral või kassil reostada üldka-sutatavaid ruume või ühiska-sutuses olevat territooriumi. Loomaomanik peab korista-ma koera või kassi väljaheited.

▶ Keelatud on viia koera või kas-si kohta, kus on sellekohased keelumärgid, viibida rahvako-gunemistel ja avalikel üritus-tel (keeld ei kehti vaegnägija juhtkoera ja teenistusülesan-net täitva teenistuskoera pu-hul) ning ujutada või pesta neid avalikus supluskohas, tiigis või purskkaevus.

▶ Kui näed hulkuvat koera või sinu lemmikloom on kadu-nud, helista Tallinna Loomade Hoiupaika (24 h) telefonil 631 4747. Informatsioon telefonil 534 94045 kõigil nädalapäe-vadel kell 10–17.

Abilinnapea Arvo Sarapuu vabane-mas paber ja papp-pakenditest.

Konkurss „Tallinna linna Lumemurdja“

TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus MEKTORY Mektory 4450 m² suuruse maja (Raja tn 15) neljal korru-sel paiknevad erinevad katselaborid, töötoad, õppestuu-diod, konverentsi- ja demoruumid, Aasia riikide teema-stuudiod, USA nurk ja Britain Means Business Room. Li-saks eRiigi ja eTervise labor ning Ericssoni demotuba ja Samsungi digiakadeemia nende kaubamärkide värskei-ma digitehnikaga.

Tallinna Tehnikaülikoolile omaselt ei puudu ka robooti-ka teema robotite katsepolügooni näol ning õpilasekskur-sioonide jaoks lisab kahtlemata atraktiivsust Cool Toolsi töötuba oma multifunktsionaalsete seadmetega ja Ener-gia Avastuskeskuse põnev ekspositsioon.

Mektory keskuses on võimalik broneerida ruume erine-vateks üritusteks 5–300 inimesele. Pakume nii konverent-si korraldamise täisteenust kui ka teenuseid eraldi üksik-teenustena. Keskuse ruumide võimalustega saab tutvuda aadressil http://www.ttu.ee/projektid/mektory-est/bronee-rimine/

Talvine idüll.

FOTO

: FOT

OKON

KU

RSS

„MIN

U M

UST

AMÄE

“ 201

2

4 Mustamäe25. veebruar 2014

Infopunkt korteriomanikele Alates 5. veebruarist on Tallinna lin-navalitsuse teenindussaalis (Vabadu-se väljak 7) kolmapäeviti kell 10–12 ja 13–17 taas avatud korteriühistu-te infopunkt. MTÜ Eesti Korteriühis-tute Liit jurist nõustab kortermajade elanikke mitmesuguste küsimuste la-hendamisel: korteriomandi valitsemi-ne ja majandamine (sh korteriomani-ke ja ühistute suhted, valitsejate õi-gused ja kohustused); ühisuse ning ühistu erinevused; korteriomanike õi-gused ja kohustused; ühistu kui ju-riidilise isiku õigused ja kohustused jpm. Spetsialistide poole võib pöördu-da kõigis tsiviil-, haldus-, väärteo- ja kriminaalõiguslikes küsimustes, mis on seotud kortermajades elamisega.

Kvalifitseeritud võlanõustajadEesti Võlanõustajate Liit andis veeb-ruaris esmakordselt Eestis võlanõus-taja kutseid. Võlanõustaja kutsekvali-fikatsiooni sai viis võlanõustajat: Tal-linna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõus-tajad Riina Kuremaa, Heete Simm, Birgit Raamat ja Triin Madissoo ning OÜ Corrigo võlanõustaja Ene Mändla.

Võlanõustaja, tase 6 kutsestandard valmis 2013. aasta jaanuaris. Eestis tegeleb võlanõustamisega ligi 200 ini-mest, neist sadakond on läbinud vas-tava koolituse.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses on võ-lanõustamise teenus Tallinna elanike-le tasuta. Vastuvõtt toimub aadressidel Tuulemaa 6, Akadeemia tee 34 ja Män-niku tee 92, info ja registreerimine töö-päeviti kell 9–16 tel 666 0886 või e-pos-ti aadressil volanoustaja@swcenter.ee.

Arstide ja õdede maja avatakse aasta pärastLinnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt peab Tallinna Linnavaraamet tagama Akadeemia tee 48 hoone renoveeri-mise 2015. aasta veebruari lõpuks, selle eesmärgi täitmiseks tuleb lin-navalitsusel lisaeelarves ning samu-ti järgmise aasta eelarves ette näha täiendavad vahendid. Arstide ja õde-de majutamiseks rekonstrueeritakse ühiselamutüüpi hoonete rekonstruee-rimise programmi raames Akadeemia tee 48 elamu. Ehitusluba on väljasta-tud, rekonstrueerimist tuleb alustada kohe, kui riigihanked on teostatud ja lepingud sõlmitud. Tallinna teise ela-muehitusprogrammi eesmärk on ai-data lahendada eluasemeprobleeme noortel peredel ning nendel töötajatel ja sihtrühmadel (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne jne), kelle varali-ne seis ei võimalda turult eluaset soe-tada või üürida.

Rahvusvaheline näi-tus Okupatsioonide Muuseumis 12. veebruaril avati Okupatsioonide Muuseumis näitus „Kaotatud kohad: Baltimaade rannik“, mis jõudis siia koostöös Hollandi Suursaatkonna ja Saksamaa Suursaatkonnaga. Näitus põhineb Hollandi maastikuarhitek-ti Joyce van den Bergi ja Saksa foto-graafi Nina Koppi projektil “Incomple-te Landscape”, mille keskmes on Bal-timaade rannik nii täna kui minevikus. Näha saab Nõukogude okupatsiooni aegseid maakaarte nii avalikest kui era-arhiividest, samuti inimeste mälestus-te põhjal koostatud maakaarte, mida il-mestavad rannikualadel elanud inimes-te mälestuslood. Külastajail on soovi korral võimalus lisada ka oma mäles-tusi. Näitus jääb avatuks 20. aprillini.

MITMESUGUST

Tallinna eesmärk on teha pensioni-ealistele tallinlastele kättesaada-vaks teenused ja kaubad, mis pa-randavad igapäevast toimetulekut.

Merike Martinson tervishoiu ja sotsiaal-valdkonna abilinnapea

Eelmisel aastal alustatud pilootpro-jekt, millega laiendati pensionili-sa saajatele apteegisoodustust, osu-tus populaarseks – soodustust kasu-tas mullu 93 221 pensionilisa saajast ligi pooled, üle 40 tuhande inimese. Edukalt käivitunud sooduspakkumi-ne andis linnale võimaluse laienda-da teenust ka teisele apteegiketile ja praeguseks on Tallinnas üle 50 aptee-gi, kust pensionilisa saajad saavad kä-simüügiravimitele ja muudele aptee-gikaupadele 10%-list soodustust. Soo-dustust saab kuni 5 euro ulatuses ka-lendrikuus ning see ei kehti soodus-tusega retseptiravimitele.

See on vastus skeptikutele ja linna-volikogu opositsioonierakonna saadi-

kutele, kes meedias linna uut pensio-nilisa soodustust tarbetuks pidasid. Nä-hes, kui populaarne on apteegisoodus-tuse kasutamine, otsustas linn mullu sügisel korraldada teavituskampaa-nia ettevõtetele, leidmaks uusi koos-tööpartnereid teenuste ja soodustus-te laiendamiseks. Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuametile laekus 12 sooviaval-dust ja leping sõlmiti kaheksa uue part-neriga; käimas on läbirääkimised paa-ri ettevõttega soodustuste laiendami-seks toidukaupadele. Usun, et kodu-tehnika remont ja paigaldus, soodus-tused sanitaartehnikale, remondi- ja kodustes majapidamistöödes, samuti

soodushinnaga prillid on just sellised teenused ja kaubad, mida paljud ea-kad tallinlased vajavad.

Ettevõtted, kes on huvitatud linna eakatele soodusteenuste-kaupade pak-kumisest, võiksid pöörduda Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametisse telefo-nil 645 7440.

Kohalikud omavalitsused peavad ju-ba kuuendat aastat toime tulema majanduskriisi ajal kehtestatud tu-lubaasi kärbetega.

Jüri RatasRiigikogu aseesimees

Teatavasti vähendati 2009. aastal nii kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa, tasandusfondi mahtu kui ka kohalike teede rahastust. Esi-algu justkui ajutised meetmed on pa-raku siiani jõus, kuigi Eesti majandus on viimased neli aastat tõusnud ning mõõdukat kasvu ennustatakse ka ala-nud aastaks.

Mõiste „omavalitsuste tulubaas“ kõlab enamikule inimestele küllaltki umbmääraselt ja kaugelt, kuid reaal-selt mõjutab kohalike omavalitsuste alarahastamine iga Eesti elaniku iga-päevast elu. Kriisiaegsete tulumak-suosa ning tasandusfondi kärbete ta-gajärjel on kohalik elu käesoleva aas-

ta lõpuks kaotanud ligi 300 miljonit eurot ning kaotab igal järgmisel aas-tal veel 50 miljonit. See on väga suur raha, mida Eestimaa linnad ja vallad oleksid kasutanud näiteks sotsiaalabi ja ühistranspordi paremaks korralda-miseks ning kohalike kultuuri- ja spor-ditegevuste arendamiseks.

Kõige kriitilisem on seis väikse-mates ja ääremaalistes omavalitsus-tes, kus majanduslikku olukorda hal-vendab ka kahanev elanike arv. Ju-ba aastaid jõus olevate „aju-tiste“ kärbete ning hiljuti pi-kendatud võla-koormuse pii-rangu tõttu on linnadel ja val-dadel pea või-matu soovitud tasemel inves-teeringuid el-lu viia ning kohalikku elu arendada. See omakorda vähendab inimeste us-ku oma kodukoha tulevikku ning sti-muleerib niigi kõrget väljarännet. Puu-duliku tulubaasi küsimust ei püüta la-

hendada ka paljuräägitud omavalitsus-reformiga, mis piirdub paraku haldus-territoriaalsete muudatustega. Kahe vaese omavalitsuse liitmine ei anna aga ühte rikast.

Küsimus ei ole tahtmises, vaid rahalistes vahenditesTallinna linn on küll teistest Eesti oma-valitsustest tugevam ja edukam, kuid valitsuskoalitsiooni otsuste tagajärjel kannatavad ka kõik pealinna elanikud.

Tulubaasi kärbe-te tõttu jääb iga aasta linnaeelar-vesse laekumata üle kümne mil-joni euro. Seega on Reformiera-konna ja IRL-i poliitika linnalt võtnud ning võ-tab ka järgmis-tel aastatel küm-

neid miljoneid, mida oleks vaja näi-teks uute lasteaiakohtade loomiseks või sotsiaaltoetusteks.

Eraldi murekoht on veel kohalikud teed, mille hooldamiseks eraldatakse

tänavu ainult 10% kütuseaktsiisist tee-hoiule mõeldud vahenditest. Samas moodustavad kohalikud teed üle 40% teede kogupikkusest ning riigimaan-teed ainult 28% (ülejäänud on era- ja metsateed). Kohalike teede rahastust tuleks vähemalt kolmekordistada, et tagada nende piisav hooldamine ja aas-ta-aastalt halvenenud seisundi taasta-mine. Tänase rahastamismudeli juu-res peaks valitsuskoalitsiooni esinda-jatel olema piinlik süüdistada kohalik-ke omavalitsusi teeaukudes ning eba-piisavates investeeringutes. Küsimus ei ole ju tahtmises, vaid rahalistes või-malustes.

Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomava-litsuste Liit ning Riigikogu Keskerakon-na fraktsioon on teinud valitsuskoalit-sioonile korduvalt ettepaneku kohali-ke omavalitsuste tulubaasi taastami-seks ning kohalike teede rahastami-se suurendamiseks, kuid meid pole kuulda võetud. Kõigi omavalitsuste ja nende elanike huvides loodan, et olu-kord muutub pärast 2015. aasta Riigi-kogu valimisi ning Eesti saab inimest ja kohalikku elu kõrgemalt väärtusta-va valitsuse.

Pensionilisa saajatel nüüd suurem valik soodusteenuseid

Tallinna koostööpartnerid soodustingimustel teenuste vallas ▶ OÜ Abimees Grupp (kodutehnika remont), tel 600 6996, www.abimees.ee

▶ OÜ Kodutööd (remondi-, elektri-, sanitaartööd), tel 5691 4546, www.kodutööd.ee

▶ Fortuna Optika prillipood (Solarise keskuses, Estonia pst 9). Tallinna pensio-nilisasaajad saavad soodustust ka Tartu, Narva, Jõhvi ja Viljandi Fortuna Optika prillipoodides.

▶ Büroomaailma kauplused (Peterburi tee 92e, Liivalaia 29, Kadaka tee 56b). Soodustust saab Büroomaailma poodidest üle Eesti ning ka e-poest.

▶ OÜ Auto Jaoks kauplus (Vesse 4), tel 511 2004

▶ OÜ 1COMM (pakub söebriketti), tel 503 6779

▶ Euroapteegid Mustamäel: Sütiste tee 28, Sõpruse pst 171, Kiili 16, Vilde tee 75/77

▶ Südameapteegid Mustamäel: Sõpruse pst 211, Sõpruse pst 201 (Magistrali keskus), Sõpruse pst 174/176, Mustamäe tee 16

Kuidas soodustust taotleda▶ Soodustuse saamiseks tuleb

pöörduda koostööpartneri poole.▶ Ettevõtetel on elektrooniline juur-

depääs eesti.ee spetsiaalsesse isi-kuandmeregistrisse, mis näitab ini-mese õigust Tallinna pensionilisale.

▶ Esmakordselt soodustust taotle-ma minnes tuleb kaasa võtta isi-kut tõendav dokument (ID-kaart) ja täita kohapeal taotlusevorm; koostööpartner võib võtta ka kir-jaliku nõusoleku tema isikuand-mete töötlemiseks.

▶ Järgmistel kordadel võib pensio-nilisa saaja kasutada registree-rimiseks ja isiku tuvastamiseks Tallinna rohelist ühiskaarti.

Valitsuskoalitsioon pidurdab omavalitsuste arengut

REFORMIERAKONNA JA IRLI POLIITIKA ON TALLINNALT VÕTNUD KÜMNEID

MILJONEID.

25. veebruar 2014 5Mustamäe

Kasvatus on meie kõigi ühisasi29. jaanuaril toimus Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis ümarlaud Haabersti, Mustamäe ja Põhja-Tallinna lasteae-dade õpetajatele, mida juhendas üks Tallinna parimaid psühholooge Mari-na Vannik.

„Osalejate arvu poolest (56 inimest) sarnanes ümarlaud pigem ülelinnalise konverentsiga,“ tõdes Marina Ilyina, Tal-linna Mustjõe Gümnaasiumi projekti-juht, „osalejate aktiivsus tõestas teema „Lapse psühholoogiline valmidus koo-liks” aktuaalsust. Lasteaedade peda-googid said võimaluse arutada „laste-aed-kool” järjepidevuse küsimust, osa-leda rühmatöös ning jagada kogemusi. Rühmatööd juhendasid Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi algklasside õpetajad. Üri-tuse praktiline kasu oli eelkõige selles, et olid määratletud ja süstematiseeri-tud koolivalmiduse kaardi täitmise as-pektid ja mõisted. Paljudel õpetajatel tu-leb suvel täita sellist kaarti esimest kor-da ning seletada kaardi täitmise vaja-likkust lastevanematele. Lasteaedades töötavate kolleegide arvamusel oli koh-tumine kasulik, informatiivne ja praktili-ne ning töös suureks toeks. Kõlas soov viia vene keeles läbi rohkem sarnaseid üritusi, mis aitaks õpetajatel lahenda-da eelkooliealiste laste arengut ja kas-vatust puudutavaid küsimusi.“

Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi peda-googid ja psühholoog Marina Vannik on valmis toetama ideed korraldada selli-seid üritusi regulaarselt, pannes selle-ga aluse veel ühele heale traditsioonile.

Lapsed õpivad sõbrustamaJaanuari alguses toimus Allika las-teaias integratsiooniprojekti „Mitme-kesised tavad Eestis“ raames õigeusu jõuludele pühendatud pidu.

„Tavaliselt kutsutakse igale peole kü-lalisi,“ räägib Olga Priimann, Tallinna Al-lika Lasteaia õppealajuhataja, „ka see üritus ei olnud erandiks. Meie lasteaia külalisteks olid lapsed eestikeelsest Le-hola lasteaiast. Pidu toimus mõlemas keeles, tutvustati õigeusu jõulude tä-hendust, tavasid, aga kõige olulisem oli see, et lapsed said osaleda vene rahva-laule lauldes, ringmängudes. Just selli-sed üritused, mis toimuvad sõbralikus õhkkonnas, soodustavad erinevate kul-tuuride vahel sõbralike suhete tugevda-mist. Lapsed käisid peale kontserti ka näitusel “Nii mitmekülgne Uus Aasta“, kus esitleti Allika lasteaia laste ja laste-vanemate valmistatud temaatilisi ese-meid, mis jutustasid uue aasta tähista-misest erinevates riikides: Eestis, Nor-ras, Venemaal, Itaalias jne.

Loodame, et lastele jäid peost meel-divad, rõõmsad mälestused. Jääme oo-tama meie eesti sõpru Vastlapäevale!“

LÜHIDALT

Kooli valikust on saanud sport, mis pakub põnevust kõigile asjaosalis-tele.

Maret MaripuuMustamäe Halduskogu kultuuri-, spordi- ja hariduskomisjoni esimees

Taas on kätte jõudnud aeg, mil lapse-vanemad, kelle lapsed peavad sügisel minema esimesse klassi, helistavad lä-bi tuttavaid ja guugeldavad kättesaa-davaid portaale eesmärgiga leida oma lapse jaoks parim kool. Põhiküsimus on selles, kas elukohajärgne kool on piisavalt hea või peaks laps kandideeri-ma kooli, kus vastuvõtt ülelinnaline –

ning kas ihaldatava kooli lähedal elab mõni tuttav, kelle juurde last sisse kir-jutada, sest uue korra järgi peab laps minema elukohajärgsesse kooli. Meil on kooli valikust saanud omamoodi sport, mis pakub põnevust kõigile as-jaosalistele. Siia lisandub ka uskumus, et kui „õige“ kool on valitud, siis selle-ga on vastutus lapse eest järgnevaks 9 või 12 aastaks koolile üle antud.

Kool ei suuda kõike üksi, oluline on, et lapsevanem jagaks kooliga sa-mu väärtusi ja probleemide ilmnemi-sel kohe ka reageeriks. Pingeread pin-geridadeks, aga koolis tuleb käia siis-ki lastel, mitte nende vanematel. On juhtumeid, kus „elitaarsesse“ kooli ki-hutatud laps ei pea õppimiskoormu-sele vastu või kus ujedama iseloomu-ga poiss on saanud spordiklassis pil-

kealuseks, kuna ei oska lüüa penaltit ega tea Manchester Unitedi teise vära-vavahi nime.

Mida silmas pidada?Mustamäe kooli vilistlase ja haldusko-gu hariduskomisjoni esimehena võin öelda, et Mus-tamäe koo-lid on head ja omanäolised, siin saab sü-gavuti õppida inglise ja sak-sa keelt, teha kunsti ja spor-ti, õppida majandust jne.

Suuna valikul tulebki eelkõige vaadata, millised on lapse eeldused ja huvid ja tõsiselt mõtelda, kas see

on ikka see, mida mu laps tahab, või hoopis see, millest ise puudust tun-nen.

Kindlasti tasub hinnata, milliseid võimalusi pakub kool huvitegevuseks, kui kaugel on näiteks spordiklubi, kus laps käib või tahab käima hakata, jne.

Hea, kui laps saab huvitegevusega tegeleda koolis või kodu lähedal, et ta ei peaks ena-muse vabast ajast veetma trollis või bussis.

Kõigist laste eest tehtavatest valikutest on kooli valimine tähtsaim, sest sõpru saab ta ise valida, elukutset saab ümber õppi-da, kuid kool jääb aastateks.

Liilia LinkTallinna 37. Keskkooli klassiõpetaja, kooli hoolekogu liige

Tõsi on see, et meie õpilaskond on tä-naseks vähenenud, sellel on üsna mi-tu koolist mittesõltuvat põhjust. Li-saks haridusasutuste komplekteeri-misprobleemidele ei ole koolipidaja kahetsusväärsel kombel pidanud va-jalikuks koolihoone ja staadioni re-monti, kuigi kooli valmisolek selleks on aastaid olemas.

Ent Tallinna 37. Keskkool on läbi ae-gade olnud ja on ka täna väga hea kool, kus töötavad väga head õpetajad ja kus lapsed saavad väga hea hariduse. Kool on üks Mustamäe vanemaid – alustas aastal 1967 põhikoolina, aastast 1970 kuni tänaseni on keskkool. Oleme uh-ked oma vilistlaskonna üle, kelle hul-gas on palju tänase Eesti ühiskonna edukaid ja tuntud inimesi.

Kool ei ole ainult koolihoone, kool on õpilased, õpetajad, lapsevanemad, vilistlased, ajalugu – seetõttu puudu-tavad kooliga ettevõetavad toimin-gud nii- või teistsugusel kombel pal-jusid inimesi.

Haridusökonoomilised kaalutlusedVõib arvata, et koolide liitmise esma-seks aluseks võtab linnavalitsus hari-dusökonoomilise kaalutluse. Õpilase ja lapsevane-ma loomulik soov õppida väikeses koo-lis ja väikeses klassis, kus õpetajal on piisavalt aega tegeleda kõi-kide lastega, on selle kõrval teisejärguline. Praeguse reorganiseerimiskava koha-selt soovitakse liita juba niigi ülerah-vastatud kool mõne väiksemaga, mil-le tulemusena muutub see kool veel-gi suuremaks. Kui keegi püüab väita, et 800–1000 lapsega kool, mis on sun-nitud seetõttu töötama kahes vahetu-

ses, on ideaalkeskkond, kus on võima-lik anda lapsele väga head haridust, siis see on küll ilmselge eksitus. Eri-ti just algklassides on ideaalseks õpi-keskkonnaks väike lapsesõbralik klass, kus õpetaja jõuab põhjalikult tegeleda kõigi lastega, eriti nendega, kes vaja-vad oma taseme tõttu erilist tähelepa-nu. Meie kooli aastatepikkune prakti-ka näitab, et mida aeg edasi, seda roh-kem selliseid lapsi esimestesse klassi-desse jõuab. Seetõttu on väga oluline laste vajadustele vastav tugiõpe (psüh-holoog, logopeed, pikapäevarühmad).

Paradoksaalsel kombel on just praegu, mil meie kool ei tööta „täis-võimsusel“, laste õpikeskkond alg-klassides ideaali-lähedane.

Edasijõudmi-ne algklassides on lapse edasise arengu seisuko-

halt erakordselt oluline, seetõttu peak-sid igasugused koolipidamise aluseks olevad normatiivid võimaldama paind-likku lähenemist. Keegi ei keela Ees-ti kõige suuremal ja rikkamal omava-litsusel teha seda paremini, kui mujal Eestis – ja teha juba täna.

Reorganiseerimiskavad ei käsitle põhikoole Võib-olla oleks täna arukas vähendada mammutgümnaasiumide arvu ja luua nende asemel mõned kaasaegsed ja lap-sesõbralikud põhikoolid? Näiteks Tal-linna 37. Keskkooli liitmise asemel Ar-te Gümnaasiumiga oleks palju mõtte-kam luua Tallinna 37. Keskkooli baasil üks väga heal tasemel põhikool, kõik vajalikud eeldused selleks on olemas.

Kooli edukus ja maine sõltub palju-dest asjaoludest, muuhulgas ka õpilas-kontingendist, kes kooli õppima asub. Tallinna nn eliitkoolid on suurepära-

sed haridusasutused, kus töötavad an-dekad õpetajad ja koolijuhid, nad on aastaid teinud väga kvaliteetset tööd ning pälvinud lastevanemate ja laste erilise usalduse. Samas nõustun mee-leldi oma hea kolleegi vaimuka ar-vamusega (Mirjam Palumets „Kaua võib...“, postimees.ee), kes väitis, et kui saaks vahetada õpilaskontingen-ti nii, et eliitkooli kontingent õpiks nn tavalises koolis, siis oleks õpilaste õppeedukus sama hea – ehk siis liht-samalt öeldes: tavakooli õpetajad tee-vad sama head tööd kui nende kollee-gid eliitkoolides.

MÕTTEKOHT

Kas koole liita või lahutada?Linnavalitsuse kavade järgi on Tallinna 37. Keskkool üks neist, mis kavatsetakse tulevikus teise kooliga liita.

Lapse eest tehtud valik

OLULINE ON, ET LAPSEVANEM

JAGAKS KOOLIGA SAMU VÄÄRTUSI.

KUI KEEGI PÜÜAB VÄITA, ET 8001000 ÕPILASEGA KOOL ON IDEAALNE ÕPI

KESKKOND, SIIS SEE ON KÜLL EKSITUS.

Tallinna 37. Keskkool avati 1967. aastal. FOTOD: ARHIIVIFOTOD

Sportlik pereõhtu koos lapsevanematega.

25. veebruar 20146 Mustamäe

Fotokonkursi „Tallinna valgus“ parimadFotokonkursil osales 141 autorit, esi-tati 359 võistlustööd. Parimaks valis žürii foto „Talv“, autor Taavi Aasver. Avaliku hääletuse tulemuste põhjal osutus parimaks foto „Sunset“, au-tor Eduard Gorobets. Eritunnustust pälvisid foto „Tallinna oma muinas-jutuloss“, autor Tiina Mõniste, ja fo-to „Meister ja Margarita“, autor Rag-ne Jõerand.

Taavi Aasver on Staabi- ja sidepatal-jonis ajateenija, õppinud Tallinna Tehni-kaülikoolis informaatikat. Aasta tagasi muretses endale fotokaamera ning ala-tes sellest ajast on huvi fotograafia vas-tu suurenenud. Avaliku hääletuse pari-ma foto autor Eduard Gorobets elab ja töötab Tallinnas, fotograafiaga on ak-tiivselt tegelenud kaks aastat.

Avalik hääletamine toimus konkur-si kodulehel http://fotokonkurss.tal-linn.ee/ 15. jaanuarist kuni 21. jaanua-rini 2014.

Koolinoorte teateujumineMustamäe linnaosa 2014. a kooli-noorte teateujumise meistrivõistlu-sed toimusid 28. ja 29. jaanuaril Ar-te Gümnaasiumi ujulas. Tegemist oli katsevõistlusega pääsemaks Tallinna koolinoorte teateujumise finaalvõist-lustele 11. veebruaril Kalevi ujulas. Linnaosades näidatud aegade põhjal pääseb sinna kaheksa parimat tütar- ja poeglaste võistkonda.

Poeglaste paremusjärjestus:1. Tallinna Saksa Gümnaasium (4.56,3)2. Mustamäe Humanitaargümnaa-sium (5.14,8)3. Tallinna Arte Gümnaasium (5.23,1)4. Tallinna Tehnikagümnaasium (5.28,3)5. Mustamäe Reaalgümnaasium (9.21,6)

Tütarlaste paremusjärjestus:1. Tallinna Saksa Gümnaasium (6.11,6)2. Tallinna Arte Gümnaasium (6.39,8) 3. Mustamäe Humanitaargümnaa-sium (7.46,6)4. Mustamäe Reaalgümnaasium (8.26,8)

Mustamäe Laululind 2014Sel aastal laulavad linnaosa noored vanuses 7–19, neljas vanuserühmas. Parimad kuulutatakse välja 11. april-lil toimuval lõppkontserdil Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja

Peatselt saadetakse lauluvõistluse juhendid kõikidesse Mustamäe kooli-desse.

Informatsiooni saab ka Mustamäe Linnaosa Valitsuse koduleheküljelt www.tallinn.ee/mustamae

MITMESUGUST

Väiketalud paiknesid Kadaka teest põhja pool, lõuna suunas asusid suurtalude maad. Sageli olid talu-maad kolmes-neljas lahustükis – nõnda, kuidas peremees jõudis maad mõisalt välja osta.

Aino OjapervKadaka küla elanik

19. sajandi keskpaiku olnud tookord-sel Kadakal vaid kolm suurtalu: And-rese, Jaagu ja Oti, millel igaühel oli üle 60 ha maad. Suurepoolne oli ka Madi-se talu, nende maadel on praegu Mus-tamäe Avatud Noortekeskus ja Kultuu-rikeskus Kaja. Taluperemeeste nimed olid saksapärased: Andermann, Jaak-mann, Tasson, Madise talu peremees oli aga Suhharov. Hilisemal ajal tekkis hulgaliselt väiketalusid ehk saunakoh-ti. Haabersti mõisal oli suuri rahalisi raskusi, see oli üks põhjus, miks sau-nikupered said osta mõisalt maad suh-

teliselt soodsalt. Esialgu paiknesid väi-ketalud ühel pool maanteed, s.o Kada-ka teest põhja pool, lõuna suunas asu-sid suurtalude maad. Sageli olid maad kolmes-neljas lahustükis – nõnda, kui-das peremees jõudis maad mõisalt väl-ja osta. Neljast suurtalust kasvas edas-pidi kas maade müügi või pärandamise teel suur küla üle 50 taluperega.

Maamõõtja amet oli hinnas. Krooni-katest võib lugeda, et härra Tasson, kes oli kooliõpetaja ja samas maamõõtja, mõõtis ise maid, valides seejuures en-dale ikka paremad tükid. Härra Tasso-ni tehingute ja mõõdistuste alusel tek-kis ka Sinika talu (Burmani villa), kus omanikeks ja ehitajateks oli Kammali-te pere ja arhitektiks kuulus Karl Bur-man. Enne Sinika talu teket kuulusid need maad Tassonile, siis ostnud maa ära keegi Õismäe kärner.

Vaska, Rahula ja Kanastiku Liikudes Ehitajate teest Tallinna suu-nas, nimetan veel kaht vanemat talu:

Vaska ja Rahula. Vaska talu rajati päris 20. saj alguses, omanikeks olid Vassi-li ja Maria Proses. Talumaadest osa sai Maria Proses pärandusena vanematelt, suurem osa osteti aastate jooksul suur-talude käest. Pere oli suur, sündis kuus last, kuid neist üks suri väiksena. Üle-jäänud viiele lapsele püüdsid vanemad anda tolle aja kohta korraliku haridu-se. Pereisa Vassili Proses oli pärit Saa-remaalt ja kogu tolleaegses Maasi val-las valitses vene õigeusk, laste nime-deks said: Oleg, Drosida, Arkadi, Inge ja Magnus. Hetkel asub Vaska talu maa-del Neste bensiinijaam ja suur park-la. Talu elumaja on veel praegu alles.

Praeguse Mustamäe Linnaosa Valit-suse aladel asus suur ja hästi hoolitse-tud Ploompuude perele kuuluv Rahu-la talu, mis lõpetas oma elu Mustamäel paar aastat tagasi, kui sinna kerkis kõr-ge korterelamu. Rahula talu perenaine Olga oli pärit jõukast perest, sai päran-duseks 20 ha head metsamaad. Olga abikaasa Johannes Ploompuu oli tark

ja intelligentne põllumees, eelmise sa-jandi alguses olla olnud mingi aja Ve-nemaal mõisavalitsejaks. Neil oli kolm last: tütred Salme (abielludes Eslas) ja Linda ning poeg Heino. Salme Eslas oli Mustamäe Gümnaasiumis aastaid alg-klasside õpetaja, Linda Ploompuu oli bibliograaf ja töötas pikki aastaid Eesti Rahvusraamatukogus, poeg Heino jäi aga Siberisse. Ploompuude pere oli sel-le suure küla üks kuulsam pere – pere-isa oli Eesti Vabariigi ajal riigikogu ja vallavolikogu liige, perenaine aga ko-haliku kodukaitse tegelane.

Üks samuti jõukamaid talusid oli (maja on praegugi alles) Kanastiku talu. Pere oli linnas mitmete söökla-te omanik ja omas osalust ka Tallin-na Hipodroomil. Peres oli kaks last, tü-tar Gerda ja poeg Ants. Gerda Kanas-tik-Nurme sai hea muusikalise haridu-se ning oli palju aastaid Estonia oope-rikoori laulja.

Järgneb...

AMMUSED AJAD

Kadaka küla talud ja inimesed

Ivi SeppMustamäe Humanitaargümnaasium, Tallinna aasta õpetaja 2013

Maa sool, nii nimetati õpetajat vanasti – aktiivne ühiskondlikus elus, kursis õpilaste hingeeluga, austatud ja lugu-peetud inimene. Tänapäeval on asjad muutunud – õpetaja on konsultant, õp-peprotsessi suunaja, kelle roll on olla toetaja, abistaja, hea kuulaja, nõuand-ja, vahel ka näitleja ning diplomaat, avatud õpilaste muredele, lohutama, kui vaja – tuleb olla jutustaja, vaatleja, nõuandja, kriitik ja ka sõber.

Me ei ole käskijad ega nõudjad, vaid abistajad. Peab olema kannatlik, arvestama ja austama igaüht, sest ei ole olemas kaht täpselt sarnast last, igal on omad nõrgad ja tugevad kül-jed. Kui õpilasel ei õnnestu kohe kõik perfektselt, siis tuleb julgustada, uues-ti proovida, kiita, kus vaja, mitte ku-nagi käega lüüa.

Laps on kodu peegelÕppimine ja haridus ei alga koolist, alus pannakse kodus – laps on ju ko-du peegel. Esmaseks eeskujuks on eel-kõige vanemad, nii käitumises kui sõ-navaras. Nüüdisajal on rõhk elu prak-tilisel küljel, kasu silmas pidades. Ol-lakse enesekesksed, esiplaanil on mi-na-isiksus. Lapsi tuleb hoiakute kuju-nemisel suunata – et teiste inimestega tuleb arvestada, kaaslaste suhtes näi-data üles heasoovlikkust. Et nad õpik-sid tegema valikuid, mis on hea ja mis mitte, arvestaksid ka ligimeste huve ja vajadusi, saaksid aru oma käitumis-vigadest.

Palju oleneb õpetajate ja lastevane-mate vahelistest suhetest. Kui koos-tööd ei saavutata, siis on raske ka n-ö „rasket“ last õigele teele suunata. Vane-mad arvavad sageli, et küll kool kasva-tab, nemad on kohustusest priid. Ei ole kerge „vabakasvatusega“ lapsele sel-geks teha, et ta peab alluma ühiskon-

nas välja kujunenud reeglitele ja mo-raalinormidele.

Õpetaja sõltub lastevanematest ja õpilastest. Viimased teavad väga häs-ti oma õigusi, kuid tunduvalt vähem kohustusi. Kurb on, kui vanemad ei tule õpetajale appi, et koos laps „raa-mide vahele“ panna – ehk siis teha tal-le selgeks, mis on lubatud, mis mitte.

Kas varem oli rohi rohelisem?Olen suurte kogemustega õpetaja, näi-nud küll ja küll erinevaid, ka käitumis-raskustega lapsi. Kas vanasti oli õpeta-

jal kergem tunnis korda pidada ja auto-riteetne olla? Ei ütleks, oli ka siis rüb-likuid, Joosep Tootsi prototüüpe, kel-lel pea ei jaganud, kes ei viitsinud õp-pida ja kelle käitumisest oli raske aru saada. Siis pandi laps nurka seisma ja järele mõtlema, saadeti ukse taha, ras-kemal juhul viidi direktori jutule või kutsuti vanemad kooli.

Praegu kasutatakse veenmismee-todit, hääle tõstmine ja halvasti ütle-mine mõju ei avalda, pigem teeb asja hullemaks. Hästi mõjub vestlus stiilis: kuidas sina lahendaksid selle olukor-ra, mida teeksid? Õpilane mõtleb ja pa-

kub lahenduse, asetades ennast õpeta-ja olukorda – rollid lähevad justkui va-hetusse. Ka õpetaja võib eksida, seda tuleb tunnistada. Heade suhete nimel ei tee paha õpetajapoolne vabandus.

Õpetaja töö pole kergete killast, kuid ka rõõmuhetki on palju. Meel-div on see tunne, kui õpilased täna-vad hästi õnnestunud tunni eest, kui keegi piilub ukse vahelt, ise särav ja õnnelik, ja tahab sinuga rääkida, pä-rib tervise järele, muretseb, kui õpe-taja on mitu päeva haige olnud... Kui kunagised õpilased tunnevad tänaval ära, räägivad oma elust ja saavutustest ning tänavad veel tagantjärelegi.

See annab uut energiat ja töötahet, sest headust on ilmas siiski palju roh-kem kui kurjust. Igas inimeses on see hea olemas, tuleb lihtsalt üles leida. Õpetaja kõige tähtsamaks omaduseks pean mina inimlikkust.

Õppides täiskasvanuksÕppimine ja haridus ei alga koolist, alus pannakse kodus. Lapsele on eelkõige eeskujuks tema vanemad, kodu mõjutab nii käitumist kui sõnavara.

Õpilane ootab...▶ huvitavat tundi, kus saab eluks

vajalikke teadmisi▶ et õpetaja jagaks kogemusi oma

elust▶ et õpetaja kasutaks erinevaid

õpetamise viise ning seletaks arusaadavalt

▶ individuaalset lähenemist iga-ühele eraldi

▶ mõistmist▶ kompromissivalmidust▶ kannatlikkust▶ sõbralikkust▶ arusaamist õpilase hingeelust▶ objektiivsust▶ elutarkust

Õpetaja ootab...▶ töökust▶ austust▶ avatud olekut▶ tänutunnet▶ tundides tähelepanu▶ tööoskuste omandamist

(MHG-s korraldatud küsitlus, 2014)

FOTO

: FOT

OKON

KU

RSS

„MIN

U M

UST

AMÄE

“ 201

2

25. veebruar 2014 7Mustamäe

KAJA KINO28. veebruaril Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja

Kell 10.00 Mudilaste filmihommikKell 12.00 Beebikino. UUS!

Oodatud on kõik emmed-issid-va-naemad-vanaisad ja lapsed alates esimesest elukuust. Beebikino fil-mid on valitud eeskätt emmedele mõeldes. Filmivalikus on romanti-lised komöödiad, mida saab jälgida ka samal ajal last imetades või mä-het vahetades.

Pisikestele mõeldes on seekord saal pisut heledam ja helinivoo madalam. Autode parkimine on meil tasuta, kä-ruga saab soovi korral otse saali, mäh-kimislaud on kaetud ja ise toimetava-tele lastele on põrandal pehmed matid. Esimene beebikino toimub reedel, 28. veebruaril kell 12.00. Avamise puhul sissepääs TASUTA. Lisainfo: www.kaja.org.ee

21 MOODUST ABIELU TUKSI KEERATAOn 21 moodust abielu tuksi keerata – Sanna jaoks on see number piisav, et pidada armumist rumaluseks. Ar-mastus ja seks on kaks erinevat as-ja, millest viimane kõlab tunduvalt pa-remini. Kohtumine Aleksiga toob tal-le aga „liblikad kõhtu“ ja pöörab kogu maailma pea peale...Režissöör Johanna Vuoksenmaa, osades Armi Toivanen, Essi Hellén, Aku Hirviniemi, Riku Nieminen Filmi levitaja: Estinfilm

Kell 18.00 „Mitte keegi peale sinu“ – kuue režissööri lühifilmid, kohtumi-ne autoritega.

28. märtsil KAJA KINOKell 10.00 Mudilaste filmihommikKell 12.00 Beebikino. UUS!Kell 18.00 Filmiõhtu „Risttuules“

Galeriis26.02–10.03 Anna Sinivee näitus „Metsa ääres heinamaal“12.03–24.03 Kangastelgedel kootud esemete näitus „Vanast uus“26.03–07.04 Tallinna Pensionäride Kunstiklubi näitus „Kõik, mis hingel“

Pidustused algasid keskpäeval laada-lustiga – vaatamata krõbedale külma-le oli nii müüjaid kui ostjaid, kaubeldi riidekraami, käsitöö, lambavillatoode-te ja palju muuga. Üllatusliku müügi-artiklina jäi silma kodune jäätis – mõt-lesin omaette, et kes siis nii külma il-maga jäätist sööb, aga proua ütles, et läheb päris hästi, ostetakse koju kaa-sa. Täistunnil kõlasid lavalt tervitu-sed Mustamäe Kultuurikeskuselt Ka-ja ja Avatud Noortekeskuselt, EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogu-duselt jpt. Platsi keskel ilmatu suure kuusehunniku ümber käis vilgas te-

gevus, spetsialistide juhendamisel töö-tas innuga ka tosin Mustamäe Avatud Noortekeskuse noort. Kirved kõksusid ja saed vingusid, vägeva mustangi pea võttis ilmet.

Õhtuhämaruses saabus huvili-si igast ilmakaarest ja igas vanuses, plats sai rahvast puupüsti täis. Avasõ-nad ütlesid linnaosa vanem Helle Kal-da ja Mustamäe koguduse õpetaja Tii-na Klement, tervitama oli tulnud Tal-linna abilinnapea Arvo Sarapuu. Suur-te trummidega tegi imet Reigo Ah-ven, Tiit Kikase live-elektroonika mõ-jus maagiliselt, tuletantsijad žongleeri-

sid põlevate vihmavarjude ja sädemeid pilduvate tulekeradega... Etenduse si-dus meditatiivsete mõtisklustega ter-vikuks Tallinna praost Jaan Tammsalu.

Asjaosalistele jagati kätte põlevad tõrvikud ja meid juhatati skulptuuri juurde. Kui hobune tuld võttis ja to-hutu skulptuur lõi lõõmama – ere val-gus ja põletav kuumus külmas ja pime-das kesktalves... Päris täpselt ei oskagi seda tunnet kirjeldada, aga usutavas-ti kogesid kõik kohalviibinud, et val-gusel on vägi.

Elari Lendkaaskorraldaja

Rõõmuga kooli-vaheajale vastuSaabuval kevadkoolivaheajal pa-kub Mustamäe Laste Loomingu Maja koolilastele põnevaid üri-tusi ja ettevõtmisi.

Erna PodanjovaMLLM peametoodik-arengujuht

Ka koolivaheajal töötavad kõik huvi-ringid meie majas tunniplaani alu-sel, ainult mõned õhtused tunnid algavad natuke varem. Need, kes meie huviringides veel ei käi, saavad osaleda traditsioonilise Terviselaag-ri töös. Õpime, kuidas koostada ter-vislikku menüüd ja teha maitsvaid vitamiinisalateid, osaleme konkur-sil „Südamesõbralik võileib“, kavas on rabamatk Pääsküla rabas koos Kännukuke raamatukogu laagri-listega, raamatukogu juhataja Reet Kukk jutustab, kuidas leida raama-tukoguriiulitelt temaatilisi raama-tuid ja teatmikke, külastame Pääs-tekomandot, vestleme Tallinna Pu-nase Risti Seltsi vabatahtlikega jpm.

Kindlasti tasub kiigata üritu-se „Koolivaheaja Meistrimehed“ töökodadesse, mis töötavad meie majas esmaspäevast neljapäevani kell 10.00–12.30. Tervisliku eluvii-si töökojas õpime esmaabivõtteid ning saame teadmisi õigest toitu-misest; kunstitöökojas saab maali-da, voolida ja meisterdada; lavalise liikumise ja näitlejameisterlikku-se töökoda annab huvilistele või-maluse ennast proovile panna ning tantsutöökoda õppida ja harjutada erinevaid tantsustiile. Kõik töötoad on tasuta, eelnevalt palume end re-gistreerida erna@mllm.tln.edu.ee.

Ootame lapsi Mustamäe Laste Loomingu Majja – veedame koo-livaheaja koos!

Meie Carlos Mustamäe Avatud Noortekesku-ses on alates 2013. aasta suvest vabatahtlik noorsootöötaja Carlos Hernàndes Hispaaniast.

Karolina Määrnoorsootöötaja

EstYesi projektiga Seize the Opportu-nity tulid Eestisse kümme vabatahtlik-ku erinevatest Euroopa riikidest. Pro-jekt lõpeb selle aasta maikuus. Peaees-märk on anda eri riikide noortele või-malus olla aktiivne kodanik, arenda-da oma juhtimisoskusi ning läbi va-batahtliku tegevuse mõjutada laste, noorte ja täiskasvanute elu, kellega nad töötavad. Carlos tuli Eestisse, et õppida tundma siinset kultuuri, maa-ilmavaadet, huvitas ka Hispaaniast eri-nev kliima. Oma kodumaal tegeles ta täiesti teisel elualal – Carlos on õppi-nud majandust ja ärijuhtimist ning töötas enne Eestisse tulekut hoopis panganduses.

Noortekeskuses viib Carlos mi-tu korda nädalas läbi hispaania kee-le tunde. Praegu on tal 17 õpilast va-nuses 9–85 aastat. Grupid on kokku pandud vastavalt tasemele, nii on kõi-gil huvitav.

Carlos osaleb aktiivselt noortekes-kuse üritustel, suhtleb noortega. Ees-tist ja eestlastest arvab ta seda, et kui-gi Hispaaniaga võrreldes on kultuuri-lised erinevused, siis üksteist tundma õppides ei erinegi inimesed nii palju. Mustamäe meeldib talle ja ta arvab, et jääb lahkudes seda väga igatsema. Külm ja lumine talv on olnud uus ja põnev kogemus, tänaseks on ta selle-ga juba harjunud.

Carlose projekt saab maikuus otsa, aga ta loodab siia edasi jääda, nii et – meie Carlos on väga huvitatud tööpak-kumistest!

Valgusel oli vägi!Maagiline vaatemäng 25. jaanuaril Mustamäe kiriku aias kulmineerus suure tuleskulptuuri süütamisega.

Palju õnne sünnipäevaks, Happy Fly!10. veebruaril 2013 avas Musta-mäel Vilde tee 150 uksed ligi 800 m2 suurune batuudikeskus Happy Fly. Toome teieni mõned rõõmsate kü-lastajate muljed.

Monica Miller: „Haabersti Vaba Aja Keskuse korraldatavate linna-laagrite osalejad on Happy Fly ba-tuudikeskust külastanud juba kes-kuse avamisest alates – esimest kor-da 2013. aasta märtsikuus. See jättis lastele väga positiivse mulje, mis-tõttu oleme hiljemgi korduvalt ba-tuudikeskust väisanud. Batuudikes-kus paistab silma vastutuleliku ja sõbraliku klienditeenindusega, on puhas ning ruumikas ja pakub las-tele mitmekülgset rahmeldamis- ja avastamisrõõmu. Tore, et ka Mus-tamäe ja Haabersti lapsed on saa-nud enda „tagahoovi“ elamusi ja lõ-bu pakkuva keskuse. Palju õnne, Happy Fly!“

Sven Lau, lapsevanem: „Väga lahe mängutuba lastele ja ka täiskas-vanutele, 5+. Soovitan!“

Kärt (5 a): „Nii äge koht, palju ruumi, joosta saab.“

Toomas (6 a): „Värviline koht on, automängu saab telekas mängida, ro-nimine meeldib ka.“

Erle Mehine, MANKi noorsoo-töötaja: „Lapsed, kes linnalaagri raa-mes on Happy-Fly keskust külasta-nud, on andnud tagasisidet, et neil on hea meel, et ka Mustamäel on nüüdseks olemas batuudikeskus, mi-da on võimalik igal ajal külastada.“

Tere tulemast▶ Happy Fly on avatud iga päev

kell 12.00–21.00 ▶ Batuudimaastikul 14 põranda-

ja 11 seinabatuuti ▶ Turnimiseks põnevad tunnelid

ja liumägede süsteem▶ Erinevad mängud: X-box,

õhuhoki, lauajalgpall▶ Viis erineva kujundusega sün-

nipäevatuba, kus pidu pidada▶ Oodatud on nii üksikkülastajad

kui rühmad

Hispaania keele õpetaja Carlos Hernàndes kolleegide ja õpilastega.

FOTO

: ÜLO

VEL

DRE

25. veebruar 20148 Mustamäe

Õnne, rõõmu ja tervist!Fedor Eremenko 1.02.1923Ljudmilla Popova 1.02.1924Eha Laido 2.02.1922Niina Lankina 3.02.1924Anna Tarasova 4.02.1918Raissa Pihel 4.02.1924Nikolai Podmošenski 6.02.1922Anna Sergeeva 6.02.1924Evald Mäelt 7.02.1915Nadežda Tiitus 7.02.1922Hasja Zdorovjak 8.02.1924Liivi Karilo 10.02.1920Vitaly Cheklov 10.02.1922Meliita Hommuk 10.02.1924Rudolf Pint 10.02.1924Aino Maala 11.02.1921Aleksandra Voronina 11.02.1922Alma Pern 11.02.1923Aleksander Šlopanov 12.02.1924Aino Raadiko 13.02.1922Else-Marie Laasner 13.02.1922Evald Adalbert Sooväli 13.02.1924

Leida Lensment 14.02.1919Robert Ots 14.02.1922Alexander Chernov 15.02.1924Leida-Johanna Kärk 16.02.1922Elmar Tamsalu 17.02.1921Vassili Savatkin 17.02.1924Ludmilla Tendal 18.02.1921Asta Aasvee 18.02.1923Zinaida Kuznetšihhina 18.02.1924Anna Osipova 20.02.1922Ester Tiits 21.02.1922Eldur Mõttus 22.02.1922Valentina Kell 23.02.1919Alexander Kovalev 23.02.1919Valentina Hein 24.02.1921Leida Sumendu 25.02.1923Vitaly Novikov 26.02.1924Maire Midri 27.02.1914Helmi Kaja 27.02.1924Lidia Jefimova 27.02.1924Antonina Odegova 28.02.1921Jevdokia Malõško 28.02.1924

TASUTA LOENGUD LASTEVANEMATELE JA ÕPETAJATELESUHTED PEREKONNAS – psühholoog Harri Küünarpuu

5. märts kell 17.30 Kiikhobu lasteaed12. märts kell 17.30 Rõõmupesa lasteaed19. märts kell 17.15 Liivaku lasteaed26. märts kell 17.00 Sinilinnu lasteaed

MEEDIA JA EELKOOLIEALINE LAPS: MIDA VÕIKS LAPSEVANEM TEADA – Kristi Vinter

4. märts kell 17.30 Rõõmupesa lasteaed 17. märts kell 17.30  Kiikhobu lasteaed27. märts kell 17.15 Liivaku lasteaed

Kirik keset külaArmastame Jumalat kõigest väest ja kõigega, mis meil on; armasta-me inimesi sellistena, nagu nad on, teenime praktilisel viisil linna, kus elame. Just sellist elu soovimegi Vi-neyard Tallinna kogudusena elada – sõprade ja perekonnana. Kutsu-me teid meiega ühinema – et juua tass kohvi, võtta korraks istet ja koos uurida usuküsimusi ja piiblitõdesid. Me soovime, et inimesed tunneksid end mugavalt, kui otsime vastust elu suurtele küsimustele: Miks ma siin olen? Kas minu elul on mingi eesmärk? Kuidas ma Jumalaga ühen-dust võtan?

Oleme renoveerimas oma hoo-net, mis asub aadressil E. Vilde tee 131 (Kaja kultuurikeskusest natuke edasi, Peetri Pizzast üle tee). Meie ju-malateenistused toimuvad igal pü-hapäeval kell 11. Oleme mõelnud ka lastega peredele, teenistuse ajal on kuni 11-aastastele lastele oma te-gevus, reedeti kell 19.00 toimuvad noorteõhtud.

Teenistused on kahes keeles – ees-ti ja inglise keeles, mis toob Vineyard Tallinna kogudusse rahvusvahelist hõngu. Kogudus kuulub Eesti Krist-liku Nelipühi Koguduste Liitu, olles ühtlasi liige ka Eesti Kirikute Nõuko-gus. Nelipühi ja Vineyard’i liikumi-sed said alguse protestantlikest ko-gudustest ja on teada-tuntud üle ko-gu Euroopa, Ameerika ja Austraalia.

Külasta meie kodulehte www.vi-neyardtallinn.ee või kirjuta info@vi-neyardtallinn.ee.

Miguel Zayaspastor

Esimest korda Mustamäe turul toi-muval Vastlalaadal müüakse vastla-kukleid, herne- ja mustikasuppi ning muud head-paremat. Laat erineb teis-test omataolistest üritustest selle poo-lest, et ka koduperenaised ja -pereme-hed võivad siia tulla müüma isetehtud pannkooke, kukleid, pelmeene ja teisi omavalmistatud toite. Usun, et laada-külastajale saab valik olema väga hu-vitav ja maitsemeelele mitmekülgne.

Vastlapäev on kristlikus ja rahvaka-lendris viimane päev enne ülestõus-mispühadele eelnevat seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus on-gi pärit saksa- (fasten) või rootsikeelsest (fastlag) sõnast, mis tähistab paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidut-seda ja süüa. Ei unustata Mustamäelgi vastlalõbu – kelgutamise ja liulaskmi-se võimalust turul küll ei ole, aga see-eest toimub lõbus kontsert.

Mustamäelased, tulge 1. märtsil Vastlalaadale!

Eha Võrkabilinnapea

REKLAAMIHINNADReakuulutus (50 tähemärki) ▶ eraisikule 2.92 €▶ juriidilisele isikule 5.83 €Raamitud reakuulutus ▶ eraisikule 5.83 €▶ juriidilisele isikule 11.67 €Õnnitlus, tänuavaldus, leinateade 9.00 €

Reklaamimoodul1 lk (315 x 420 mm) 1150.00 €1/2 lk (284 x 188 mm) 545.00 €1/3 lk (284 x 94 mm) 409.00 €1/4 lk (140 x 188 mm) 338.00 €1/8 lk (140 x 92 mm) 131.00 €1/16 lk (68 x 92 mm) 61.00 €1/32 lk (68 x 44 mm) 26.00 €

*Hindadele lisandub käibemaks 20%

Vastlalaat kutsub koduküpsetistega!Lumetaat on käesoleval talvel küll kitsi olnud, ent ega sellepärast veel vastlapäev pidamata jää!

Kadunud! Пропала!Leidjale vaevatasuВозаграждение гарантировано500eurot55902043 Sirly

Märtsikuu infoteatmik on ilmunud Levi: Mustamäe Linnaosa Valitsus ja allasutused, polikliinik, raamatukogud, huvikool, Mustamäe parimad poed

Kiirustage, kogus on piiratud – kes ees, see mees!

Taskutark teab!Kuhu minna, mida teha?

25. veebruar 2014 • nr 2 (230)

Valitsuskoalitsioon pidurdab

omavalitsuste arengut LK 4

Kas koole peab liitma või hoopis lahutama? LK 5

Konkurss pealinna parima majahoidja leidmiseks LK 3

Mustamäe

Botaanikaaias õitsevad orhideedTallinna Botaanikaaed kutsub 1.–9.

märtsil orhideenäitusele. Näitusel

on eksponeeritud loodusest pärit lii-

gid ja inimeste aretustööna ilmaval-

gust näinud sordid. Lisaks tuttavate-

le kuukingadele on väljas lai valik tei-

si troopilisi orhideesid.

Tasuta loengud lastevanematele ja

õpetajateleSinilinnu, Liivaku, Rõõmupesa ja Kiik-

hobu lasteaedades algavad märtsis

lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate

ühised koolitused. Kristi Vinter (TLÜ)

räägib meedia mõjust lapse arengule,

psühholoog Harri Küünarpuu (Psüh-

hiaatriakliinik) suhetest perekonnas,

Kairit Valla (Tallinna Lastehaigla) tut-

vustab kaasaegseid seisukohti toitu-

mise ja liikumise kohta. Loengud on

tööpäeviti kell 17–19, osalema oo-

datakse nii lapsevanemaid ja õpeta-

jaid kui kõiki huvilisi. Täpne ajakava ja

toimumiskoht lasteaedade koduleh-

tedel ja MLOV kodulehel www.tallinn.

ee/mustamae/, lisainfo linnaosa tervi-

seedendajalt Riina Jõgilt telefonil 645

7590. Projekti rahastab Tallinna Sot-

siaal- ja Tervishoiuamet. Vt ka lk 8.

Lasteaiaõpetajad jagasid kogemusi4. veebruaril toimus Tallinna Laste-

aias Vesiroos Mustamäe lasteaiaõpe-

tajate kogemuskonverents „Õpetajalt

Õpetajale“. Konverentsi moderaator

Jaanika Raudsepp, lasteaia Vesiroos

direktor: „Ettekannetes leidsid kä-

sitlemist mitmed teemad. Heli Mäe-

sepp (Vesiroos) rääkis huumoripõhi-

sest õppest, Reena Uusmets (Nurme-

nuku) draamaõppest lasteaias, Kaisa

Kungus (Pallipõnn) lõimitud õppete-

gevuste planeerimisest ja läbiviimi-

sest, Mendi Ikkonen (Õunake) HEV-

lastest, Külli Arand (TSG) kooli mine-

mise rõõmust, Anneli Liis (Vesiroos)

õuesõppest Eesti, Islandi ja Rootsi

näitel, Kersti Ots (Vesiroos) arengu-

vaatlusest mängulises võtmes, mina

rääkisin õpetaja enesearengu võima-

lustest. Toodi mitmeid ettepanekuid

ja teemasid edasiseks, öeldi häid sõ-

nu esinejatele ja korraldajatele. Tänu-

sõnad Vesiroosi lasteaia meeskonna-

le organiseerimise eest ja Mustamäe

Linnaosa Valitsusele, kes aitas esine-

jaid meeles pidada!“

LÜHIDALT

„Mustamäelastel ei ole juba aastaid

olnud korraliku kino ja ka naabritele

Nõmmelt ja Õismäelt saab uuest kinost

palju rõõmu olema,” kinnitas Musta-

mäe Keskuse OÜ juhatuse liige Han-

nes Raag. „Tahame teha mustamäelas-

tele atraktiivse vaba aja veetmise ko-

ha. Hoonesse tulevad lisaks kauban-

duspindadele ka uued restoranikont-

septsioonid, lastele mõeldud mängu-

maa, bowlingu’saal ja teised vaba aja

veetmise võimalused.”

Mustamäe linnaosa vanema Helle

Kalda sõnul näitas eelmisel aastal teh-

tud uuring, et mustamäelased tunne-

vad kino puudust. „Meie kultuurikes-

kuses kord kuus toimuvad kinopäevad

toovad Kaja maja pisikese saali alati

puupüsti rahvast täis,“ tunnistas Kal-

da, „seegi näitab, et filmihuvilisi on

palju. Seni peab ligemale 66 000 ela-

nikuga Mustamäe rahvas minema uu-

si filme vaatama kesklinna kinodesse

– on suurepärane, kui meil on aasta

pärast oma kino!“

„Ka meie hinnangul on turul sel-

lise projekti jaoks koht olema, sest

just mõnusaid vaba aja veetmise või-

malusi Mustamäel napib. Vaadates

ka rentnike huvi uue keskuse vastu,

võib nentida, et nemadki on meiega

sama meelt,” rääkis Raag ning kinni-

tas, et suuremate rentnikega on täna-

seks kokkulepped sisuliselt sõlmitud.

Projektis lööb investorina kaasa

ka Armin Kõomägile, Indrek Prant-

sule ja Sven Mansbergile kuuluv in-

vesteerimisfirma OÜ ISA Investeerin-

gud. Kõomägi sõnul on nii tema ise

kui ka enamus teistest projekti eest-

vedajatest Mustamäe poisid, kellele

see kant on lapsepõlvekodu ja noo-

rusmaa. „Meie jaoks on tegu vahva

projektiga, kus asjalik äriplaan on

ühendatud paraja annuse nostalgia-

ga,“ selgitas Kõomägi, kelle sõnul on

siiski määravaks veendumus, et tänas-

tel mustamäelastel on taolist kooskäi-

miskohta lihtsalt vaja.

Tammsaare tee äärde Sõpruse puies-

tee ja Mustamäe tee vahelisele alale ka-

vandatud keskusel on ehitusluba ole-

mas, praegu valmistatakse ette ehitus-

konkurssi; ehitusega tahetakse alusta-

da veel tänavu hilissuvel. Keskuse 13

000 m2 pinnast ligi pool on ette nähtud

kino ja teiste vaba aja veetmise võima-

luste jaoks. Planeeritud ehitusperioodi

pikkus on veidi üle aasta, keskus plaa-

nitakse avada 2015. aasta lõpus.

Mustamäelasedsaavad oma kobarkinoMustamäele kerkib vähem kui kahe aastaga päris oma kobarkino,

mis saab Baltimaade moodsaima sisseseade.

MUSTAMÄE TASKUTARK

Märts 2014

Kuhu minna? Mida teha? t ? ? ?

25. veebruar 2014 9Mustamäe

KUULUTUSEDOstan 1–2-toalise korteri Mustamäel. Võib vajada remonti. Tel 504 2340

Firma pakub tööd koristajale Kännu Kuke kauplu-ses. Info 564 4545

Klubi HAABERSTI MEHED 65+ kutsub! Lähiajal loo-dav rahvapilliansambel ootab huvilisi, ansambli ju-hiks on kogemustega muusik Jaan Sommer. Re-gistreeruda tel 657 9872, sotsiaalkeskuses Õismäe tee 24 või tel 5562 7127 Leo

ÜRITUS ON TASUTAВХОД БЕСПЛАТНЫЙ

20. 03. 2014 | 11.00-17.00

Korraldaja: Tallinna LinnavalitsusInfo telefonil 640 4232 | www.tallinn.ee/tarbija

„Aitame kasulike nõuannetega”„Поможем полезными советами“

Eesti

Rahvusraamatukogu

suures saalis

Национальная библиотека

Эстонии, большой зал

Tõnismägi 2

Синхронный перевод на русский язык

TALLINNA TARBIJAÕIGUSTE PÄEVДЕНЬ ПРАВ ПОТРЕБИТЕЛЯ

11.00 - 11.15 Avasõnad Вступительное слово

11.15 - 12.00 Kuidas turvaliselt müüa-osta-vahetada enda kinnisvara Kak безопасно продать–купить–обменять свою недвижимостьEvi Hindpere, Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo; Эви Хиндпере, Юридическое бюро недвижимости Raid & Ko Kinnisvarakool

12.00 - 12.45 Laen – kas abimees või vaenlane Кредит – это помощник или враг Hannes Oja,Finantsinspektsioon Ханнес Оя, Финансовая Инспекция

12.45 - 13.30 Kärsitu otsus – probleemne leping Поспешное решение – проблемный договорAndres Sooniste, Tarbijakaitseamet Андрес Соонисте, Департамент защиты прав потребителя

13.30 - 14.00 Vaheaeg Перерыв

14.00 - 15.00 E-kaupleja tegevus pärast 13. juunit 2014 Деятельность э-торговца после 13. июня 2014 годаSilja Elunurm, Advokaadibüroo Indela & Elunurm Силья Элунурм, Адвокатское бюро Indela & Elunurm

15.00 - 16.00 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MsüS) – Закон об общей части кодекса экономической деятельности –muudatused kauplejale 1. juulist 2014 изменения для торговцев с 1 июля 2014 годаAnne Laar, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Анне Лаар, Министерство экономики и коммуникаций

16.00 - 16.30 Toidualase teabe esitamine tarbijale – uued nõuded Информирование потребителя о пищевых продуктах – Tiiu Rand, Veterinaar- ja Toiduamet новые требования

Тииу Ранд, Ветеринарно-продовольственный департамент

12. märts Marienthali Keskuse Apteek, kell 11-14, Mustamäe tee 16, Tallinn, tel 619 1340.

18. märts Liivatee Apteek, kell 11-15Sõpruse pst 211, Tallinn, tel 652 3224.

13. ja 14. märts Magistrali Apteek, kell 10-17 Sõpruse pst 201/203, Tallinn, tel 677 4290.

EakateTervise-päevad

Ootame kõiki eakaid Südameapteegi Tervisepäevadele

Õpetlikud tooteesitlused Tasuta vererõhu mõõtmine* Soodsa hinnaga vere kolesterooli- ja

suhkrutaseme ning kehakoostise mõõtmine* (vajalik eelnev registreerimine apteegis) Toodete sooduspakkumised

Igale uuele kliendikaardi omanikule kingitus!

* Tegemist ei oletervishoiuteenusega!

12. veebruar Marienthali Keskuse Apteek, kell 11-14, Mustamäe tee 16, Tallinn, tel 619 1340.

20. veebruar Liivatee Apteek, kell 11-15Sõpruse pst 211, Tallinn, tel 652 3224.

27. ja 28. veebruar Magistrali Apteek, kell 10-17 Sõpruse pst 201/203, Tallinn, tel 677 4290.

EakateTervise-päevad

Ootame kõiki eakaid Südameapteegi Tervisepäevadele

Õpetlikud tooteesitlused Tasuta vererõhu mõõtmine* Soodsa hinnaga vere kolesterooli- ja

suhkrutaseme ning kehakoostise mõõtmine* (vajalik eelnev registreerimine apteegis) Toodete sooduspakkumised

Igale uuele kliendikaardi omanikule kingitus!

* Tegemist ei oletervishoiuteenusega!

OST MÜÜK ÜÜR

HINDAMINE INVESTEERIMINE

Eneken Laanemets

50 18 245

66 84 700

Juri Vedehhov

50 15 416

66 84 700

Vaata parimaid pakkumisi: www.1partner.ee

MEIE LEIAMEOSTJA!

20.02 – 06.04.2014

Arhitekt pliiatsi ja pintsliga

8. märtsil ja 5. aprillil kell 15.00 toimuvad näitusel ekskursioonid kuraator Mait Väljase juhendamisel. Osalemine muuseumipiletiga.

EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

Rotermanni soolaladu, Ahtri 2, Tallinnwww.arhitektuurimuuseum.ee

Tule ujumise ja allveeujumise treeningutele!

Oodatud on tüdrukud ja poisid vanuses 6–10 aastat.

Treeningud toimuvad Tallinna Arte Gümnaasiumi ujulas (E. Vilde tee 62)

Mõtle! Otsusta! Kiirusta!

Registreerimine ja informatsioon Kristjan Palusalu Spordiklubist

mare.vooglaid@gmail.com, tel 509 2127

Soome-Eesti KINNISVARATEHINGUD 5660 6075 MAUREN OÜ

Jalatsite parandus Kuklase 3 E–R 9.00–19.00, lõuna 13.30–15.00. www.jalatsiparandus.ee

Al Mero PIZZA otsib toiduarmastajaid härrasid. Eelnev kokatöö ja klienditeeninduse kogemus ei ole oluline. Info@almero.ee, 509 2404