kaspar oja. haridus kapitali asemel
TRANSCRIPT
Haridus kapitali asemel
Kaspar Oja
Kõik arvamused on isiklikud ega pruugi kokku langeda Eesti Panga seisukohtadega
Huvitavaid fakte haridusest ja inimeste
hakkamasaamisest Eestis
Palju põhjuseid, miks tasub õppida
Haritud on edukamad
Ettevaatust: põhjuslikkus pole vaid ühesuunaline
Majanduslikust ebavõrdsusest ja haridusest
Majandusliku ebavõrdsuse mõju haridusele ja vastupidi
Päevakajalistel teemadel
Väikene arendus päevakajalistel haridusteemadel
Haridus ei taga rikkust, aga madala haridusega
pole tõenäoline teenida suurt sissetulekut
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
1 2 3 4 5
Kolmanda tasemeharidus
Teise tasemeharidus
Esimese tasemeharidus või madalam
Inimeste kuulumine sissetulekugruppidesse haridustaseme lõikes 2015. aastal
sissetulekukvintiil
kõigevaesem viiendik
kõigejõukam viiendik
Allikas: statistikaamet, autori arvutused
Madalama haridusega on tööpuudus suurem
Kesk- ja kutseharidusel pole tööpuuduse mõttes
suurt vahet
0
5
10
15
20
25
30
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
esimese taseme haridus või madalam üldkeskharidus
kutsekeskharidus põhihariduse baasil kutsekeskharidus keskhariduse baasil
keskeriharidus keskhariduse baasil kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad
25-64-aastaste tööpuuduse määr, %
Allikas: statistikaamet
Üldiselt kehtib reegel, mida kõrgem haridus,
seda kõrgem palk
0
2
4
6
8
10
12P
õh
ihar
idu
s (p
õh
iko
oli
1.-
6.
klas
s)(
Põ
hih
arid
us
(põ
hik
oo
li 7
.-9
.kl
ass) K
eskh
arid
us
Kes
khar
idu
s ja
kuts
ehar
idu
s ke
skh
arid
use
baa
sil (
3. j
a 4
. ast
e)
Dip
lom
iõp
e
Bak
alau
reu
sekr
aad
võ
ise
llega
võ
rdsu
stat
ud
har
idu
se t
ase
Mag
istr
ikra
ad v
õi s
elle
gavõ
rdsu
stat
ud
har
idu
se t
ase
Do
kto
rikr
aad
võ
i sel
lega
võrd
sust
atu
d h
arid
use
tas
e
Meeste tunnipalk eurodes 2014. aastal
Allikas: statistikaamet
Keskkooli asemel kutsekasse läinute palk jääb
isegi aastate pärast alla kõrgkooli lõpetajate
„sisenemispalgale“
Ühe eriala õppimisest eluea jooksul jääb väheks.
Täna tööturule sisenejad peavad pensionini
ootama enam kui veerandi kauem kui lahkujad
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
18 23 28 33 38 43 48 53 58 63 68
22-aastaselt tööturule sisenejad 18-aastaselt tööturule sisenejad
vanus aastates
oo
dat
ava
töö
ea k
estu
seer
inev
us
võrr
eld
es 6
3-
aast
aste
ga
Oodatav tööaeg pensionieani võrreldes praegu pensionile minejatega
Võimalik, et alahindame üldhariduse rolli
Allikas: statistikaamet, autori arvutused
Kõrgharidusega inimesed tunnevad ennast
tervemini kui madalama haridusega inimesed
0
20
40
60
80
100
16 - 24 25 - 34 35 - 44 45 - 54 55 - 64 65 - 74 75 - 84 85+
Osakaal inimestest, kes tunneb, et nende tervis on hea või väga hea, 2011-2015 keskmine
Põhiharidus Keskharidus Kõrgharidus
vanus
35-44-aastased põhiharitudtunnevad end haigemana kui 45-54-aastased kõrgharitud
Allikas: Eurostat
Alla keskhariduse saanud inimeste
suremus on kõrgem
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
3,0%
3,5%
4,0%
15-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-74
Põhiharidus või madalam
Keskharidus
Kõrgharidus
Meeste aasta jooksul suremise tõenäosus vanusegrupi ja haridustaseme lõikes 2011-2016
Allikas: Statistikaamet, autori arvutused
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
15-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-74
Põhiharidus või madalam
Keskharidus
Kõrgharidus
Naiste aasta jooksul suremise tõenäosus vanusegrupi ja haridustaseme lõikes 2011-2016
Allikas: Statistikaamet, autori arvutused
Välismaale on tööle läinud rohkem
kutseharidusega inimesi
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
0 1 2 3 4 5 6 7 8
Kutsekeskharidus põhihariduse baasil Keskharidusel baseeruv kutseõpe
Rakenduskõrgharidusõpe Bakalaureuseõpe
Magistriõpe
Välismaal elamise tõenäosuse meeste seas 2013. aastal haridustaseme lõikes lõpetamisest möödunud aja alusel
aastaid lõpetamisest
Allikas: Eesti Statistikaameti andmed
Mida madalam on haridus, seda väiksem on
tõenäosus naine leida
25%
30%
35%
40%
45%
50%
30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59
Põhiharidus või vähem ja kutse Üldkeskharidus
Keskharidus ja kutse Kõrgharidus
Üksikute meeste osakaal vanusegrupi ja hariduse lõikes rahvaloenduse andmetel
Allikas: statistikaamet
Kõrgharidusega meestel on rohkem lapsi
0
0,2
0,4
0,6
0,8
1
1,2
1,4
1,6
1,8
2
20 30 40 50 60
kõrgharidus
alla kõrghariduse
Alla 19-aastaste laste arv mehe vanuse ja hariduse järgi
mehe vanus
Allikas: Eesti Tööjõu-uuring (2009-2014)
0
0,2
0,4
0,6
0,8
1
1,2
1,4
1,6
1,8
2
20 30 40 50 60
kõrgharidus
alla kõrghariduse
Alla 19-aastaste laste arv naise vanuse ja hariduse järgi
naise vanus
Allikas: Eesti Tööjõu-uuring (2009-2014)
Meeldetuletuseks: hariduse enda mõju on tõenäoliselt
väiksem, aga haridus aitab teisi tegureid realiseerida
Haridus
Võimed
Sotsiaalne
positsioon
Edukus
Haridus signaliseerib võimekust ja aitab elus läbi lüüa. Inimene ei pruugi olla
edukas mitte seetõttu, et tal on haridus, vaid seetõttu, et ta on võimekas. Ilma
hariduseta ei pandaks aga neid võimeid tähele.
Majanduslik ebavõrdsus, majanduskasv ja
haridus
Klassikaline lähenemine: ebavõrdsus on vajalik, sest suurendab pingutaja preemiat Arstid teenivad head palka, aga selleks pidid nad pikalt
õppima
Mida rohkem ja kõrgemalt haritud inimesi, seda suurem majanduskasv
Kui madala haridusega inimesi on vähe, siis nende palk tõuseb turujõudude tagajärjel
Pärast rahvusvahelist finantskriisi rõhk majanduskasvu viimisel igaüheni Ümberjagamine => pingutamise demotiveerimine
Suur ebavõrdsus pärsib arengut, sest kehvema sotsiaalse tausta tõttu jäävad võimed arendamata
Võrdsete võimaluste andmine/targad poliitikad
Haridus annab Eestis palgale teiste
riikidega võrreldes juba praegu vähe juurde
Suure osa hariduse väikesest mõjust selgitab sooline hariduslõhe, kuid ka
seda arvestades ei anna haridus Eestis palgale võrreldes teiste riikidega
ülemäära palju juurde
50
75
100
125
150
175
200
225
250
Roo
tsi
Ees
ti
Nor
ra
Taa
ni
Soo
me
Kre
eka
Bel
gia
Uus
-Mer
emaa
Aus
traa
lia
Kor
ea
Itaal
ia
Kan
ada
Läti
Hol
land
Šve
its
Jaap
an
His
paan
ia
Ühe
ndku
ning
riik
Aus
tria
Pra
ntsu
smaa
OE
CD
kes
kmin
e
Luks
embu
rg
Iisra
el
Poo
la
Iirim
aa
Sak
sam
aa
Tür
gi
Por
tuga
l
Tše
hhi
Slo
vakk
ia
Slo
veen
ia
US
A
Leed
u
Ung
ari
Meh
hiko
Cos
ta R
ica
Kol
umbi
a
Tši
ili
Bra
siili
a
Alla keskharidusega inimeste kaotus palgas Kõrgharidusega inimeste sissetulekute eelis
Allikas: OECD
25-64-aastaste suhtelised palgaerinevused haridustasemete lõikes (2015)
Väiksemate palkade kiirema kasvu taga on
tõenäoliselt kvalifikatsiooni preemia vähenemine
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
0 500 1000 1500 2000 2500 3000
Keskmine palgakasv 2010-2014. aastal detsiilide ja ametialade lõikes
kuine butopalk 2010. aastal eurodes
20
10
-20
14
kes
kmin
e p
alg
a k
asv
Allikas: statistikaamet.
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
0 500 1000 1500 2000 2500 3000
Juhid Tippspetsialistid Tehnikud ja keskastme spetsialistid
Ametnikud Teenindus- ja müügitöötajad Põllumajanduse jms oskustöötajad
Oskustöötajad ja käsitöölised Seadme- ja masinaoperaatorid Lihttöölised
Keskmine palgakasv 2010-2014. aastal detsiilide ja ametialade lõikes
kuine butopalk 2010. aastal eurodes
20
10
-20
14
kes
kmin
e p
alg
a k
asv
Allikas: statistikaamet.
Sotsiaalmajanduslik taust selgitab USA näitel
suure osa õpiedukuslikust sesoonsust
Allikas: Alexander, Entwisle, Olson: Lasting Consequences of the Summer
Learning Gap
-50
0
50
100
150
200
250
300
350
madal keskmine kõrge
esimesed 5 õppeaastat esimesed 4 suvevaheaega 6. kuni 9. klass
Kus tulevad erinevused lugemisoskuses?
Perekonna sotsiaalmajanduslik seisund
Kas lühem suvevaheaeg aitaks tähendab väiksemat ümberjagamist
tulevikus?
Põhikooli õpitulemuste erinevusest selgitab
suure osa suvevaheaja efekt
Allikas: Alexander, Entwisle, Olson: Lasting Consequences of the Summer
Learning Gap
-20-10
0102030405060708090
lugemisoskus kooliastudes
esimesed 4suvevaheaega
esimesed 5õppeaastat
6. kuni 9. klass
Erinevused lugemistestis kõrge sotsiaalmajandusliku taustaga gümnaasiumisse läinute ja madala sotsiaalmajandusliku tausta mitte läinute vahel
Ligi kolmandik erinevusest tuleb "lasteaiast" ja kaks
kolmandikku algklassidest
Kuidas on meil lood võimalustega?
Mõtteharjutus kvootide teemal
Unustame korraks, et kutsekool on alternatiiv
Üldjuhul lähevad kutsekooli need, kes gümnaasiumi ei
saa
Oletame, et pääs gümnaasiumi sõltub keele,
matemaatika ja loodusteaduse oskustest pingerea
alusel
Kasutan testide modelleerimiseks PISA andmeid
Eeldan, et testide tulemused on seotud => kes on tugev
matemaatikas, on ka keeles
Simuleerin gümnaasiumi saamise testid Monte Carlo
meetoditega
Teiste OECD riikide võrreldes on meil gümnaasiumi pääsemise sõel
pigem tihe
Eesti laste võimalused on väiksemad kui teistes OECD riikides
77% 78%
86%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Au
stri
aSl
ovee
nia
Tšeh
hi
Itaa
liaŠv
eits
Bel
gia
Ho
llan
dSo
ome
Pool
aSl
ovak
kia
Luks
emb
urg
No
rra
Eest
iPo
rtug
alSa
ksam
aaÜ
hen
dkun
ingr
iikPr
ants
usm
aa Läti
Jaap
anR
oots
iiis
rael
Au
stra
alia
Taan
iKo
rea
Türg
iH
ispa
ania
Un
gari
Isla
ndTš
iili
Meh
hiko
Uu
s-M
erem
aaKr
eeka
Eestis jääb gümnaasiumist välja hulk noori, kes võetaks teistes OECD riikides gümnaasiumi vastuJoonisel on simulatsiooni tulemus, mis näitab, kui suur osa Eesti lastest võetaks gümnaasiumi, kui sõel oleks sama tihe/hõre, kui on teistes riikides. Näiteks Lõuna Koreas võetaks gümnaasiumi 86% Eesti põhikoolilõpetajatest.
Allikas: arvutuste aluseks olevad andmed pärinevad OECD andmebaasist, Kaspar Oja arvutused. Foto: wikimedia.org
Eestis saab gümnaasiumi ca kaks kolmandikku põhikooli lõpetajatest
Kõrgharitute osakaal pole Eestis kindlasti
„liiga“ kõrge
Kõrgharidusega meeste
osakaal Kõrgharidusega naiste osakaal
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
18 kuni 24 25 kuni 34 35 kuni 44 45 kuni 54 55 kuni 64
Eesti Soome Euroopa Liidu keskmine
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
18 kuni 24 25 kuni 34 35 kuni 44 45 kuni 54 55 kuni 64
Eesti Soome Euroopa Liidu keskmine
Allikas: Eurostat
Mõned mõtted kokkuvõtteks
Haridus seostub parema sotsiaalmajandusliku
toimetulekuga
Haridus on ilmselt üheks vastuseks majandusliku
ebavõrdsuse vähendamisel
Poliitikate mõju võib olla vastassuunaline, kui need pole
läbi mõeldud
Tugevate põhikoolide taustal tekib küsimus, kas
Eesti haridussüsteem pakub piisavalt võimalusi
noorte võimete realiseerimiseks