keelekorraldus53-57

Emakeele Seltsi keeletoimkonnasoovitus (20. V 2009)

Emakeele Seltsi keeletoimkond arutaskoosolekutel 25. novembril 2008 ja27. märtsil 2009 koostöös Tallinna Üli-kooliga (Helen Geršman) koostatudsoovitust, kuidas kasutada eesti tekstisaraabia sõnu, ning otsustas selle pärastavalikku arutelu oma koosolekul 20.mail 2009 kinnitada.

Araabia sõnu saab eestikeelsesseteksti võtta kas täpsemas, tsitaatsõna-kirjaviisis, või eesti hääldusele mugan-datult, võõrsõnakirjaviisis.1

Araabia sõnad tsitaatsõnana

Tsitaatsõnana kasutamisel on soovita-tav aluseks võtta araabia nimede kirju-tamise soovitus (1996, vt Keel ja Kirjan-dus 1998, nr 6, lk 411–426), mis põhinebÜRO kohanimekorralduskonverentsilheaks kiidetud latinisatsioonil (1977).Puhtlingvistilises kontekstis on mõel-dav kasutada ka mingit muud üldiselttunnustatud transliteratsiooni, milleletuleks sel juhul viidata.

Näiteid tsitaatsõnana kasutatava-test araabia sõnadest: ‘ad ºalah ,(عدالة)nubuwwah ,(نبوة) Ï tahºarah ,(طهارة) tawÏhªıdwalºayah ,(توحيد) .(والية)

Väljaspool täppistekste on mööndavtsitaatsõnades loobuda diakriitilistestmärkidest.

Araabia sõnad võõrsõnana

Võõrsõnana eesti kirjaviisis kirjutamistvõib vaja minna sel juhul, kui sõnakasutussagedus on piisavalt suur. Eteesti keelde on araabia sõnu tulnudvarem teiste keelte vahendusel, siis onpaljud kirjakujud traditsioonilised (ntemiir, kaliif, minarett, mošee, šeik,vesiir, vilajett), neid revideerida ei olevajadust. Järgnevad soovitused puudu-tavad seega pigem uusi võõrsõnu.

1. Vokaalide edasiandmine. Täna-päeva araabia kirjakeeles on kolmvokaali (a, i, u), mis võivad esineda kaslühikese või pikana. Eesti tekstistuleks need säilitada, mitte asendadaaraabia kõnekeele mõnes vormis esine-vate teisendustega (e, o). Näiteks: dži-haad, mudžahiid, fatvaa, fikh, imaam,huur.

Vokaali pikkust on soovitatav kajas-tada eesti pika vokaaliga üksnes rõhu-lises silbis, nt šahaada (ar shah ºadahhadiith (ar Ïhadªıth ,(شهادة ulamaa ,(حديث(ar ’ulamºa’ .(علماء Rõhk langeb araabiasõnades lõpust arvates esimesele pikavokaali või diftongiga silbile, v.a viima-ne silp, mis lõpeb üksnes vokaaliga.Kui pikki vokaale ega diftonge ei ole, onrõhk eelviimasel silbil, kui see on kinni-ne, s.t konsonandiga lõppev. Ülejäänudjuhtudel on rõhk lõpust arvates kol-mandal silbil.

Paljudes traditsioonilistes sõnadesei ole pikkust siiski kajastatud, ntislam (ar islºam vadi (ar al-wºadªı ,(إسالم.(الوادي

53

KEELEKORRALDUS

ARAABIA SÕNAD EESTI TEKSTIS

1 Selguse mõttes on kursiivi jäetud vaidvõõrkeelsed näited, sh tsitaatsõnad. Võõr-sõnaks mugandatud näitesõnad on tavaliseskirjas.

Peeter Päll, keelekorraldus_Layout 1 04.01.10 10:56 Page 53

Emakeele Seltsi keeletoimkonnaotsus (20. V 2009)

Emakeele Seltsi keeletoimkond arutasEllen Dovgani esildise alusel koosole-kutel 25. novembril 2008 ja 27. märtsil2009 ukraina-eesti tähetabeli paran-dusi ning otsustas need pärast avalikkuarutelu oma koosolekul 20. mail 2009kinnitada.

Ettepandavad muudatused lihtsus-tavad ukraina nimede edasiandmisteesti tekstis, kajastavad täpsemalt nen-de hääldust ning võimaldavad hõlpsa-mini taastada ukraina lähtekirjapilti.

Uued reeglid:и = õ (Рибак = Rõbak, Мирний = Mõr-nõi, Журлива = Žurlõva, Василь = Vas-sõl, Могила = Mogõla, Килимник = Kõ-

54

2. Konsonantide edasiandmine.Suurt osa araabia häälikutest (b, d, f, k,l, m, n, r, s, z, t) sobib edasi anda sama-de tähtedega nagu nende latinisatsioo-nis. Eraldi vajaksid selgitust järgmisedvasted.

Ïd (ض) > d, näiteks (al)-qºaÏdªı (القاضي) >kaadi

dh (ذ) > z, näiteks dhikr (ذكر) > zikrgh (غ) = gh, näiteks (al-)gh ºaz ªı >

(ألغازي) > ghaazi h (ه) ja Ïh (ح) > h, näiteks hijrah (ھجرة)

> hidžra, (al-)Ïhajªı (الحجي) > hadžij (ج) > dž, näiteks jihºad (جهاد) > dži-

haad kh (خ) > h, vokaalide vahel ja sõna

lõpus vokaali järel hh, näiteks khamsa(خمسة) > hamsa, mukhammas (مخمس) >muhhammas

q (ق) > k, näiteks waqf (وقف) > vakfş (ص) > s, vokaalide vahel ja sõna

lõpus vokaali järel ss, näiteks qaşªıdah(قصيدة) > kassiida

sh (ش) > š, näiteks shahºadah (شهادة) >šahaada

z (ز) = z, näiteks zakºah (زكاة või (زكوة> zakaat (sõna lõpu kohta vt p 3)

Ïz (ظ) > z, näiteks Ïhºafi Ïz (حافظ) > haafiz Ï t (ط) > t, näiteks Ï talq (طلق) > talkth (ث) = th (ligikaudne hääldus nii

nagu inglise helitu th sõnas thick), ntÏhadªıth (حديث) > hadiith

w (و) > v, ent diftongi märkiv aw >au, näiteks (al-)w ºad ªı (الوادي) > vadi,

şawm (صوم) > saum ’paast’. y (ي) > j, ent diftongi märkiv ay > ai,

näiteks maydºan (ميدان) > maidaan (tul-nud araabia keelest türgi keele kaudu)

(ء) ’ ja ‘ (ع) jäävad edasi andmata,näiteks shªı ‘ah (شيعة) > šiia. Vahel võib‘ pikendada eelmist vokaali.

3. Araabia sõnakujude ja lõppudesobitamine. Naissoo lõppu märgitaksearaabia kirjas ة-ga, mida translitereeri-takse hääldumatu h-ga. Võõrsõnanavormistamisel sobib sõna lõppu jättalühike a, näiteks mas Ïtabah (مسطبة) >mastaba. Erandiks on mõningad tradit-sioonilised sõnad, näiteks šariaat (arsharªı‘ah salaat (ar şalºah ,(شريعة صالة või,(صلوة zakaat (ar zak ºah زكاة või ,(زكوةghazavaat (ar ghazºah ,غزاة mitmus gha-zawºat .(غزوات

Araabia määratud artikkel al- jääbvõõrsõnana vormistamisel üldiselt ära,erandiks ajalooliselt teiste keelte kaudulaenatud sõnad (algebra, alkeemia jt).

Liikumisi antakse araabia keelessageli edasi ªıyah-lõpuga (nt Naqshban-dªıyah ,(نقشبندية ent eesti keelde sobib neidmugandada ka üksikliiget märkiva ªı-lõpu vahendusel (Naqshbandªı > Nakš-bandi vennaskond). Liikumise ÏTºalibºan(طالبان) üksikliiget märgib Ï t ºalib ,(طالب)mida eesti keelde sobib mugandadatalibiks (või taalibiks, ent ei sobi taliib).

UKRAINA-EESTI TÄHETABELI PARANDUSED


Emakeele Seltsi keeletoimkond arutasKülli Habichti ettepanekut loobudapidamast ebasoovitatavaks kaassõnapeale kasutamist ajalist järgnevust väl-jendavas tähenduses ning otsustas omakoosolekul 13. oktoobril 2009:

Nii kaassõna peale kui ka pärast

kasutamine ajatähenduses (nt pealekoosolekut ~ pärast koosolekut) on kir-jakeeles sobilik. Kaassõnaga pealekasuta takse ajatähenduses osastavatkäänet, mis võimaldab teda eristadakaassõna teistest tähendustest (vrdpeale koosoleku ja peale koosolekut).

55

lõmnõk, Хижняк = Hõžnjak, Жилко =Žõlko, Чигирин = Tšõgõrõn, Шиян =Šõjan, Щирець = Štšõrets)

ий = õi (Загребельний = Zagrebelnõi,Карпенко-Карий = Karpenko-Karõi,Тихий = Tõhhõi, Хорунжий = Horunžõi,Руданський = Rudanskõi, Трипільсь-кий = Trõpilskõi, Безперчий = Bezpert-šõi, Кий = Kõi)

ї = ji (Миколаїв = Mõkolajiv,Українка = Ukrajinka, Ївга = Jivga,Ананьїв = Ananjiv, Мар’ївка = Ma-rjivka)

ґ = g1 (Ґалаґан = Galagan)

Senised reeglid:и = õ, aga г, к, х, ж, ч, ш, щ järel i (Рибак= Rõbak, Мирний = Mõrnõi, Журлива =Žurlõva, Василь = Vassõl; aga Могила =Mogila, Килимник = Kilõmnõk, Хиж-няк = Hižnjak, Жилко = Žilko, Чи-гирин = Tšigirõn, Шиян = Šijan, Щи-рець = Štširets)

ий = õi, aga г, к, х, ж, ч, ш, щ järel i,vähestes ühesilbilistes nimedes ii(Загребельний = Zagrebelnõi, Карпен-ко-Карий = Karpenko-Karõi; aga Ти-хий = Tõhhi, Хорунжий = Horunži,Руданський = Rudanski, Трипільський= Trõpilski, Безперчий = Bezpertši,Кий = Kii)

ї = i, aga koos apostroofiga ji (Ми-колаїв = Mõkolaiv, Українка = Ukrain-ka, Ївга = Ivga, Ананьїв = Ananjiv; agaМар’ївка = Marjivka)

Kommentaariks

Senises ukraina-eesti tähetabelis (VÕK1975) oli väga keeruline ukraina и (= õ)edasiandmine. Üldine vaste oli õ, agaг, к, х, ж, ч, ш, щ järel i. Tegelikult hääl-dub see täht siiski ka seal pigem õ-na.Ukraina keeles on sõnu ja nimesid, kusnende tähtede järel kasutatakse і-d(= eesti transkriptsiooni i), nt Схід-ниця, Андрушівка, Мужієве, Фащівка,

seega eesti transkriptsioon ei võimalda-nud siin vahet teha.

Tuntuimad nimed, mille kirjapiltuute reeglite järel muutub: 1) Bahtši-sarai (õieti krimmitatari nimi Bağça-saray) > Bahtšõsarai, Bilgorod-Dnist-rovski > Bilgorod-Dnistrovskõi, Dnipro-dzeržinsk > Dniprodzeržõnsk, Žitomõr> Žõtomõr, Nižin > Nižõn, Hmelnõtski> Hmelnõtskõi; 2) Mõkolaiv > Mõko-lajiv.

Reegliparandus lihtsustab edaspidika inglise transkriptsiooni vahenduselsaabuvate nimekujude teisendamist,sest inglise (ja Ukraina ametlikus)transkriptsioonis märgitakse kõnealusthäälikut alati y-ga (Bakhchysarai, Bil-horod-Dnistrovs’kyi, Dniprodzerzhyns’k,Zhytomyr).

1 ґ on 1990. aastatel ukraina tähestikkutaastatud täht, mida vahepeal ei lubatudkasutada.

KAASSÕNADE peale jA pärastTÄHENDUSE NoRmImISEST


Selgitab Külli Habicht

Eesti kirjakeeles on pikka aega problee-miks olnud sõnade peale ja pärastfunktsioonide eristamine. Nii suuliseskui ka kirjalikus keeles kasutataksemõlemat sõna ajatähenduse väljenda-miseks, ehkki kirjakeele normi aluseksolev õigekeelsussõnaraamat soovitabkaassõna peale ajalises tähenduses väl-tida ja kasutada selle asemel kaassõnapärast (ÕS 2006: 655). Viimase 11 aas-ta jooksul on peale norminguvastanekasutamine ühtlaselt sagedane ka riigi-eksamikirjandites, millele esitataksenormingupärasele kirjakeelele vastavu-se nõue. Et tegemist on kirjakeelessagedase grammatilise sõna (vt Kaalep,Muischnek 2002) ühe juurdunud tähen-dusega, mitte mõne marginaalse tähen-duseristusega, võiks sõna peale täna-päevase tegeliku kasutamise hindamineväärida laiemat õigekeelsuslikku aru-telu.

Viimase aja kirjakeelt jälgides näib,et ajatähenduses kasutatud kaassõnapeale on jõuliselt tunginud ajatähendu-ses kasutatava pärast kasutusalasse,ajalise järgnemise tähendus on sellepolüseemse grammatilise sõna puhulväga sagedane.

Nt peale katastroofe avaldavad pal-jud riigid kaastunnet, pidades meedialekõne (riigieksamikirjandist); peale jaa-nuarikuist töölepinguseaduse eelnõuvälja tulekut oli sotsiaaldemokraatidetungiv nõudmine, et korralik eelnõupeab valmima koostöös tööturu kõigiosapooltega (www.riigikogu.ee/ ).

Niisiis on tekkinud vastuolu tegelikukeelepruugi (normi) ja õigekeelsuslikusoovituse (normingu) vahel. Vastuoluaitaks kõrvaldada see, kui möönda sel-les sõnas aja jooksul toimunud funkt-siooninihkeid ja loobuda ajatähenduseskasutatud peale ebasoovitatavaks pida-misest. Ka keeleteoreetiliselt on sellinemuutuse suund täiesti ootuspärane,sest algselt kohatähendust väljendava

sõna tarvitamine aega väljendavanaiseloomustab sõnade grammatiseeru-mise üldist tendentsi (vt nt Heine,Kuteva 2002), mille vastu poleks mõtetõigekeelsuslike meetmetega seista.

Sõna peale ajalist tähendust kogni-tiivse grammatika vaatepunktist põh-jalikult käsitlenud Ann Veismann(2005) on jõudnud järeldusele, et kirja-keele normingust kõrvale kalduva aja-tähenduse sage esinemine tavakeeleson seotud ruumivaldkonnast päritskeemkujutluse VERTIKAALNE ra-kendamisega.

Kaassõna peale funktsioonidest üle-vaate saamiseks tegin päringu otsingu-programmis Google (3. III 2009). Ana-lüüsisin selle sõna kohta eestikeelseteltlehekülgedelt vastuseks tulnud esimest300 näidet. Muid funktsioone täpse-malt eristamata (neid on kaassõnalpeale rohkesti) oli tulemuseks see, et111 korral ehk 37%-l kõikidest juhtu-dest esines peale ajalist järgnemist väl-jendava eessõnana, seega kirjakeelenormingu vastaselt. See silmatorkavaltsuur eksimuste hulk võiks samuti osu-tada normingu muutmise vajadusele.

Probleemiks on kaassõnade peale japärast tähenduste kattumine ka güm-naasiumi riigieksamikirjandites, kuspeale kasutamine tähenduses ’pärast’loetakse kokkuleppeliselt keeleveaks.Et aga tegelik keelepruuk, mis õpilastiga päev ümbritseb, toetab kaassõnapeale ajatähendust, on see sagedane japüsiv veakoht. Nii näiteks leidus 2007.aastal kontrollitud 300 eksamitöösühtekokku 40 sellist eksimust, mispeaks samuti osutama õigekeelsuslikuprobleemi olemasolule.

Põhjendused:

– nii suulises kui ka kirjalikus keelesväljendavad nii pärast kui ka pealesageli ajatähendust;

– peale ajatähendus on rahvakeelsetaustaga, nt kellu kaheni p[eale] lõunat

56


’bis zwei Uhr Nachmittags’ (Wiede-mann 1973: 792); peale sind (Wiede-mann 1875: 559);

– peale ajatähenduses kasutaminevastab keelemuutuse universaalseletendentsile, mille järgi kohatähenduse-ga grammatiline sõna areneb edasi aja-tähendusega sõnaks;

– peale ajatähenduses kasutamineon vastavuses inimtunnetuse loomulikeseaduspärasustega (skeemkujutlustega)(vt Veismann 2006).

Nõuanne

Konteksti ühemõttelisuse kindlustami-seks tuleks ennekõike ametlikes teks-tides tähelepanu pöörata juhtumitele,

kus kaassõnaga koos esineva käänd-sõna omastava ja osastava käände vor-mi eristumatuse tõttu võib tekkida tõl-gendamisprobleeme. Ennekõike puudu-tab see välistamistähenduse (peale onu,peale abielu) ja ajalise järgnemise tä-henduse eristamist (pärast onu, pärastabielu). Sellisel juhul oleks soovitatavajatähenduse ühemõtteliseks väljenda-miseks kasutada eessõna pärast, misesineb koos osastavalise käändsõnaga(pärast teid, pärast vanaisa).

P E E T E R P Ä L L

57

Kirjandus

H e i n e, Bernd, K u t e v a, Tania 2002.World Lexicon of Grammaticalization.Cambridge: Cambridge UniversityPress.

K a a l e p, Heiki-Jaan, M u i s c h n e k,Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedus-sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjas-tus.

Ve i s m a n n, Ann 2006. peale ja pärast. –Emakeele Seltsi aastaraamat 51. Pea-toim M. Erelt. Tegevtoim M.-M. Sepper.Tallinn: Eesti Teaduste AkadeemiaEmakeele Selts, lk 170–183.

W i e d e m a n n, Ferdinand Johann 1875.Grammatik der estnischen Sprache,zunächst wie sie in Mittelestland ge-sprochen wird, mit Berücksichtigungder anderen Dialekte. St.-Pétersbourg.

W i e d e m a n n, Ferdinand Johann 1973.Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muut-mata trükk teisest, Jakob Hurda redi-geeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.

ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat.ÕS 2006. Toim T. Erelt. Koost T. Erelt,T. Leemets, S. Mäearu, M. Raadik.Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Peeter Päll, keelekorraldus_Layout 1 04.01.10 10:56 7

keelekorraldus53-57

Documents