Perekonnanimede käänamine

Liis RahumägiKristiina Räämet

Perekonnanimede käänamisreeglite kujunemisestPerekonnanimede käänamine

aastatel 1910-1929• Rahva poolt igapäevaselt kasutatav

käändsõnu järgiv käänamine• Peamiselt dokumentides domineeriv

muutumatu tüvega käänamine• Tegelikkuses käänati vastavalt käändsõnadele

(Paul Saareste)

• Tüve lõppvokaal jääb samaks ning tüvi muutub käänamisel– nt Luts-Lutsu, Põld-Põllu, Suits-Suitsu– erandid: Kallas-Kallasele, Põder-Põderiga

• Keelemeeste komisjon (1923)– tulemuseks erinevat olukorda määrav reeglistik

• Ernst Nurm: käänata kui vastavaid üldnimesid– erandid: Pahk-Pahki, Uid-Uidi

• AES- 1923nda aasta reeglistiku tühistamine– “Käänatagu eesti perekonnanimesid nagu

vastavaid üldnimesid”

1930-1949• Johannes Aavik: pärisnime kuju võimalikult

vähe moonutada– Nt: Kubjas-Kubjase (mitte Kupja), Oinas-Oinase

(mitte Oina)– Jõgile, Mägile

• Ilmneb selgelt nime nominatiivne kuju• Uuesti tarvitusele võtta kompromissreeglistik• Dokumentides ja teaduslikes tekstides

märkida nime nominatiivne kuju – Rebasele (Rebane)

1950-1969• Oskar Ojasson: erijuhtumite reeglistamine

• Johannes Valgma: jagas nimed käänd- ja tüüpkondadesse, millest järeldas, et käänatakse siiski 1926nda a juhise järgi:

– kas nagu sõna teder (Teder-Tedre-Tetre) või nagu sõna õpik (Teder-Tederi-Tederit)

1970-1996

• Teet Kallas: paralleelnimed tuleb reeglivastaselt öelda ja kirjutada

• Tiina Leemets: nimekandja enda soovi arvestamine– ametlikes dokumentides esitada nimi nimetavas

käändes

1997-2008

• Üldjuhul soovitakse käänata tavaliste käändsõnadega sarnaselt

Nt: Paat-Paadi-Paati, Kask-Kase-Kaske• Laadivaheldusliku tüvega nimed: lisatakse

tüvevokaal –iNt: Susi-Susi-Susi(t), Raag-Raagi-Raagi• Nimedele, millele tuleks juurde –me, -da, -ja, -

ju, -nda, käänatakse siirdesilbita

Nt: Süda-Süda-Südat• Omadussõnalised nimed: lisatakse tüvevokaal

–iNt: Arg-Argi-Argi, Uus-Uusi-Uusi

• Liitsõnalised nimed nagu üldnimed:Nt: Uusväli-Uusvälja-Uusvälja

• Soovitatakse muutumatu tüvega käänamisviisi ja nimekandjaga arvestamist

Perekonnanimede käänamine

• Perekonnanimede käänamise üldpõhimõtted

• eesti perekonnanimesid käänatakse nagu vastavaid käändsõnu

• Tüvelõpp -i– murdelist päritolu nimed

Käänamine ametlikes dokumentides

• Ülakoma võib kasutada, kui perekonnanime algkuju ühtib nimisõna omastavaga.

– Metsa-Metsa'le, aga Mets-Metsale

Ülakoma kasutamine

• Parim variant oleks jätta nimi nimetavasse

• Kuid ülakoma kasutatakse ka– dokumentides– Võõrnimedes

• Vajadusel võib nime põhikuju eraldada ülakomaga

Võõrnimede käänamine

• Ülakoma märgib nime põhikuju piiri, kui põhikuju lõpeb häälduses vokaali, aga kirjas konsonandiga, või vastupidi.

– Joyce'ile, Rourke'iga– Rousseaule

Nimed Eesti Päevalehe näitel

• Nt: Teder-Tederi, Haamer-Haameri, Vaher-Vaheri

• Nt: Mägi-Mäe-Mäge• Nt: Pärtelpoeg-Pärtelpoja, Kalamees-

Kalamehe jne• Targem oleks jätta mälestatava nimi

nimetavasse käändesse (kas Mägi või Mäe?) jne

Nimed Postimehe näitel

• Enamiku moodustasid väga tihti kasutatavad sõnad– (Mets-Metsa-Metsa)

• Perekonnanimesid, mis ei langenud oma kujult kokku harilike eesti käändsõnadega, olid Postimehes käänatud nii nagu muud samasuguse algvormisikuga sõnad.– (Matson-Matsoni-Matsonit)

• Andrus Kivirähki nime on käänatud erinavalt:– (Kivirähi, Kiviräha, Kivirähu)

• Leinakuulutustes peab käänama nagu tavalisi põhisõnu.– (Põder-Põder, Tsopp-Tsopi)

– Kuid ????• (Kaastunne T. Mägi surma puhul)

Täname kuulamast!