Keskaja kunstKeskaja kunst

Romaani ja gooti stiil

Romaani stiil

Esimene keskaegse Lääne –Euroopa kunstistiil Nimetus tuli kasutusele alles 1820. aastatel

Prantsusmaal Tekkis pärast Karolingide kunsti u. 10. sajandi

lõpus ja püsis 12. sajandini Tugines karolingide, bütsantsi, varakristlikule,

rooma ja islami kunstile Määrav tähtsus kloostrikultuuril Kunsti ülesanne oli teenida jumalat

Arhitektuur

Kiriku planeering lähtus Vana – Rooma kohtu – ja kaubakojast – BASIILIKAST

BASIILIKA – sammastega kolmeks osaks jagatud ruum: keskmine osa kõrgem ja ülal aknad

Kirik ehitati läänest itta Sissepääs asus läänes ja altar

idas Pikihoone jagunes löövideks Isloomulik joon oli

ÜMARKAAR

Arhitektuur

Pikihoonesse lõikus risthoone – ladina ristikujuline põhiplaan

Kooriruum, mille lõpetas apsiid kus asus altar

Kabelipärg Kooriruumi all asus krüpt Jämedad piilarid

Speyeri katedraal Saksamaal

Torne oli palju – kaks läänefassaadil

Wormsi kiriku interjöör Saksamaal

Ehitati silinder- ja ristvõlv lagesid

Lisati vööndkaared – mis jagasid lae võlvikuteks

Kiriku seinad olid paksud

Püha Jakobi kirik Regensburgis

Kiriku uksi nimetati portaalideks

Portaale tavaliselt kolm – keskmine kõige suurem

Kujundust peeti tähtsaks – kujutati Piibli stseene, küljed olid dekoreeritud

Mainzi toomkirik

Santiago de Compostela Hispaanias

Skulptuur

Skulptuurid kohmakad

Ei olnud loomulikud Tundeelu suudeti

siiski edasi anda

Gooti stiil

Valitses Euroopa kunstis 12. – 16. sajand Nimetus pärineb Itaaliast kus 16. sajandil

nimetati nii (tuli gootide hõimu nimest) pilkavalt renessansi eelset keskaegset kunsti

Kunstsiili nimetus tuli üldiselt kasutusele 19. sajandil

Arhitektuur

Peamine tunnus TERAVKAAR

Roietele toetuvad ristvõlvid Seintel tugipiilarid ja

tugikaared, mis aitasid ehitada sõrestiku taolisi konstruktsioone ja õhemaid seinu

Risthoonet lühendati

Notre-Dame´i tugipiilarid

Notre – Dame´i kirik Pariisis

Notre - Dame´i interjöör

Notre- Dame öösel

Chartres´i katedraal

Chartres

Amiens´i katedraal

Amiens linnulennult

Mont – Saint – Michel´i kloostrikirik

Skulptuur

Skulpuurid kuulusid eelkõige ehitiste kujunduse juurde

Elulähedasem ja hingestatum kujutamisviis

Strasbourg´i katedraali skulptuurid

Pehmed allalangevate voltidega rüüd, mis rõhutasid keha vorme

Strasbourg

Notre - Dame

Ka veesüliteid kujutati skulpturaalselt

Maal

Tekkis uuesti tahvelmaal – maal, mida saab ümber paigutada

Maaliti kirikute tiibaltareid

Ruumilisus algeline

Bernt Notke Surmatants

Giotto di Bondone “ Kristuse leinamine”

Bayeux´i vaip

11. sajandist pärinev vaip, millele on tikitud kogu William Vallutaja sõjaretk Inglismaale

Detail Bayeux´i vaibast

Lõpetuseks

Nii romaani kui gooti kunst andsid edasi oma ajastu meeleolusid ja arusaamu.

Ühelt poolt olid kirikud ülistus jumalale, teiselt poolt olid nad nende valitsejate kõrkuse sümbolid, kes neid ehitada lasid.