keskkonnaministri 20

Keskkonnaministri 19. juuni 2013.a määrus nr 36 „Keskkonnakompleksloa taotluse ja selle vormid ning keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja vorm"

LisaKINNITATUD

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla Regiooni juhataja29.01.2014

korraldusega nr 1-15/14/53

Tabel 1. KeskkonnakomplekslubaKeskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber L.KKL.HA-148707Loa taotluse registreerimisnumber ja kuupäev 30-12-5/06/5674 Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber L.KKL.HA-148707

1. Käitaja andmed

1.1 Ärinimi / Nimi ArcelorMittal Tallinn OÜ1.2 Registrikood / Isikukood 103447461.3 Aadress Koorma 5, 74115 Maardutelefon / faks 6056 600/ 6056 601e-post [email protected]

2. Käitise andmed

2.1 Käitise nimetus ArcelorMittal Tallinn OÜ2.2 Käitise aadress Koorma 5, 74115 Maardu2.3 Kontaktisik: nimi, ametikoht Oliver Viksontelefon / faks 6056 600 / 6056 601e-post [email protected] Territoriaalkood 1 ja L-EST97 2

keskkoordinaadid 5104, X=6595640, Y=553823.7

2.5 Käitise tegevuse algusaeg

3. Tegevusala 3.1 Põhitegevusala nimetus ja kood 3 25611: Metallitöötlus ja metallpindade katmine3.2 Muude tegevusalade nimetused ja koodid 3

-

3.3 Tegevus- või alltegevusvaldkond(-valdkonnad), millele on antud kompleksluba

Mustmetallidele pinnete pealesulatamine toorterase kuluga üle 2 tonni tunnis.

3.4 Käitises ülesseatud tootmisvõimsus 400 000 t/a3.5 Käitise lubatud tööaeg (tundide arv aastas)

24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas

4. Loa andja andmed

4.1 Asutuse nimi, regioon Harjumaa Keskkonnateenistus4.2 Registrikood 700012314.3 Aadress Viljandi mnt 16, Tallinntelefon / faks 67 44 800 / 67 44 801e-post [email protected]

1 Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EHAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee 2 L-EST97 on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem 3 Tegevusala koodi saab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EMTAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee

1/47

2. Käitise asukoha kirjeldus ArcelorMittal Tallinn OÜ asub Muuga Sadamas Viimsi vallas.

3. Käitise tegevus Ettevõte teostab Muuga Sadamas sisseveetava metall-lindi töötlemist ning vääristamist ning vääristatud tooraine eksporti Euroopa Liitu ja teistesse maadesse. Metall-lindi töötlemine toimub pidevalt töötaval kuumtsinkimise liinil. Metall-lint saabub raudteevagunites, autode või laevadega ArcelorMittal Tallinn OÜ terminali. Valmistoodang lahkub ettevõttest kas autode, raudteevagunitega või laevadega. Ettevõtte territooriumil asub üks tootmishoone. Toodangust ca 95% läheb eksporti, ülejäänud müüakse Eesti klientidele.

4. Erisused uue käitise kavandamisel või kompleksloa alusel tegutseva käitise muutmisel Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

2/47

Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)

PVT allikas ja valitud PVT nimetus: Integrated Pollution Prevention and Control (IPPC). Reference Document on Best Available Techniques in the Ferrous Metals Processing Industry. December 2001.1

Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete

nimetused

Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad

PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad Vastavusmärge

Tooraine ja kütuse valik Külmvaltsitud teraslint valitakse vastavalt käitise tehnoloogilistele tingimustele, püüdes tagada tooraine puhtus tasemel, mis välistaks vajaduse happe või alusega eeltöötluse järele.

- Materjal valida vastavalt tehnoloogiale3 Vastab

Tooraine ja kütuse valik Tsink valitakse vastavalt tehnoloogilistele tingimustele (puhtusaste, legeerivad lisandid).

Tehnilistele nõudmistele vastav tsink, mille alumiiniumi (legeeriva lisandi) sisaldus on ca 0,2%. Tsingi erikulu pole võimalik hinnata, kuna erinevate toodete (tsingitud teraslindi) laius ja nendele kantava tsingikihi paksus on erinevad

Materjal valida vastavalt tehnoloogiale3. Vastab

Tooraine ja kütuse valik Abimaterjalid (passiveerimiskemikaalid, õlid jms.) valitakse tellija seatud tingimuste raames võimalikult keskkonnasõbralikud.

Passiveerimiskemikaal (toimeaine CrO3)Tsingitud teraslehe elektrostaatiliseks õlitamiseks kasutatakse lisanditeta mineraalõli. Erikulu põle võimalik hinnata, kuna erinevate toodete (tsingitud teraslindi) laius ja nendele kantava passiveerimskemikaali või õli kogus on erinevad.

Kasutada keskkonnasõbralikumaid materjale3 Vastab

Tooraine ja kütuse valik Tootmises kasutatakse kütusena maagaasi.

Kütusena maagaasi kasutamine3. Vastab

Oksiidide eemaldamine ja rasvaärastus

Erandjuhtudel (tellija nõudmisel) kasutatakse külmvaltsitud teraslehe eeltöötlemisel soolhapet ja

Soolhappe ja naatriumhüdroksiidi erikulu pole võimalik hinnata, kuna eeltöötlemist kasutatakse erandjuhtudel

Rullide/valtside kasutamine. Kasutada kinniseid, kohtäratõmbega varustatud vanne ning leelise- ja happeaurude püüdeseadet (kondenseerimisseade) 2

Vastab

3/47

naatriumhüdroksiidi, mis pihustatkse metall-lindi pinnale ja mille jäägid eemaldatakse rullidega/valtsidega. Protsess toimub kinnistes, kohtäratõmbega varustatud vannides. Eemaldatud leelise/happeaurud läbivad enne välisõhku jõudmist kondenseerimisseadme.

Lõõmutamine Taandav lahtise leegiga põletamine toimub CO2 keskkonnas, mille käigus eemaldatakse õlijäägid ja oksiidid. Taandav lahtise leegiga põletamine on ettevalmistav protsess metallurgiliseks (pehmendavaks) lõõmutamiseks.

Kasutatakse madala NOx heitega põletusseadet (NOx 340 mg/Nm3)

Kasutada madala NOx heitega põletusseadet. NOx 250-400 mg/Nm3)2

Vastab

Lõõmutamine Külmvaltsitud teraslehe radianttorudega lõõmutamine temperatuuril 730 – 840 C. Lämmastiku ja vesiniku keskkonnas toimub terase rekristallisatsioon.

Toimub õhu ja teraslindi eelsoojendus. Maagaasi tarbitakse 2200 m3/h. CO 138 mg/Nm3

Kasutada õhu ja teraslindi eelsoojendust. CO 100 – 200 mg/Nm3 2

Vastab

Ettevalmistus tsinkimiseks Terasleht jahutatakse vesiniku ja lämmastiku keskkonnas. Teraslindi temperatuur langeb 480 – 460 C.

Lämmastiku tarbimine 770 m3/h. Vesiniku tarbimine 50 m3/h

Külmvaltsitud teraslindi ettevalmistus tsinkimiseks taandavas keskkonnas 4

Vastab tegevusalal kasutatavale uusimale tehnikale

Kuumtsinkimine Külmvaltsitud lehtteras suunatakse jahutussüsteemist läbi ahju tila sulatsingi vanni, mis on keraamiline, induktsioonkuumutusega anum. Sulametalli temperatuur on 460

Tsingi tarbimine on ca 16 000 tonni aastas, alumiiniumi (legeeriv lisand) tarbimine ca 32 tonni aastas. Tekkivad tsingijäätmed kogutakse eraldi ja suunatakse taaskasutusse metalle töötlevasse tööstusesse.

Tekkivate tsingijäätmete eraldi kogumine ja suunamine taaskasutusse metalle töötlevasse tööstusesse 2

Vastab

4/47

C. Lindi liikumise kiirus on 150 – 180 m/min.

Passiveerimine Passiveerimislahus kantakse pihustitega teraslindile ning peale ca 1 sekundi jooksul toimimist surutakse liigne lahus valtsidega ära ning suunatakse protsessi tagasi. Protsessi vannid on kinnised, kasutatkse rullide/valtside süsteemi

Kroomimiskemikaali keskmine kulu on 45 g tsingitud teraslehe tonni kohta. Passiveerimiskemikaali põhilised komponendid on kroom(III)kromaat (<25%), kroomtrioksiid CrO3 (<25%), formaldehüüd (0,2 – 1%) ja fosforhape (10 – 30%). Protsessis kasutatakse passiveerimiskemikaali ca 4% vesilahust.

Kasutada kinniseid protsessi vanne, rulle/ valtse. Taaskasutada passiveerimslahust 2.

Vastab

Õlitamine Vastavalt kliendi soovile kaetakse tsingitud ja passiveeritud terasleht elektrostaatiliselt õlikihiga. Õlitamise seade on kinnine.

Mineraalõli kulu 1 g m2 tsingitu teraslehe kohta Kasutada kinnist ja elektrostaatilist õlitusseadet. 1, 2 Vastab

Merevee magestamine Merevee magestamiseks kasutatakse pöördosmoosiseadet.

50% Muuga lahest võetavast veest suunatakse peale pöördosmoosi seadme kasutamist lahte tagasi.

Pöördosmoosi kasutamine deioniseeritud vee tootmiseks 1.

Vastab

Heitveekäitlus Heitvee flokuleerimine koos järgneva filtreerimisega, koagulantide ja polüelektrolüüdi lisamisega puhastusprotsessi.

Peamised kasutatavad veetöötluskemikaalid on FeCl3, NaOH, Al2(SO4)3 ning flokulant (anioniitse polüakrüülamiidi emulsiooni sisaldus 30 – 60 %).

Heitvee puhastamine settimise, filtreerimise ja/või floteerimise/sadestamise/flokuleeri-mise kombineerimise teel. 1

Vastab

Õhku suunatavate heitmete püüdeseadmed

Eeltöötlemise liinilt suunatakse happe- ja leelise aurud kondenseerimisseadmesse, sealt edasi väljatõmbeventilatsiooni.

Kondenseerimisseadme puhastusefekt on praktiliselt 99,99%.

Kasutada kinniseid, kohtäratõmbega varustatud. Leelise- ja happeaurude püüdeseadme (kondenseerimisseade) kasutamine.

Vastab

Juhtimine Tootmine on korraldatud vastavalt tehnoloogilistele ja tööjuhenditele ning töötajate teadlikkust ja kompetentsuse taset tõstetakse regulaarsete täiendkoolituste ja instrueerimistega.

- Töötajate motiveerimine, väljaõppe ja täiendkoolituse võimaldamine. 3

Vastab

Juhtimine Käitises juurutatud - Luua keskkonnajuhtimissüsteem, mis optimeerib käitise Vastab

5/47

juhtimissüsteem vastab kvaliteedijuhtimise standardi ISO 9001:2000 ja keskkonnajuhtimise standardi ISO 14001:2004 nõuetele.

toimimist, suurendab töötajate teadlikkust, püstitab keskkonnaalaseid eesmärke ning määrab vahendid nende saavutamiseks. 3

Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseksAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika

PVT vastavus-märge

Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta

Meetme rakendamise tähtaeg

Toorme säästlik kasutamine

Kasutada arvutite abil juhitavaid seadmeid Pidevalt mõõdetakse tsingikatte paksust. Automaatne tagasiside õhunugadelt, mis suunavad liigse tsingi tagasi tsingivanni.

- - Pidev

Kemikaalide säästlik kasutamine

Lõõmutusahju töö efektiivsemaks muutmine, mille tulemusena sissetuleva teraslindi pinnal oleva valtsimise emulsioon kui ka kerge rooste põletatakse lõõmutusahjus taanduvas gaasikeskkonnas.

Optimaalsete lõõmutusreziimide väljatöötamine (õiged gaasi- ja õhusegud).

- - Pidev

Vee säästlik kasutamine Naatriumhüdroksiidi kasutamise vähendamine metall-lindi puhastamisel. Lõõmutusahju efektiivsuse suurendamine

- - Pidev

Vee säästlik kasutamine Metall-lindi astmelise puhastuse kasutamine peale naatriumhüdroksiidiga puhastaamist.

Puhast vett lisatakse loputusseadme kõige puhtamasse sektsiooni, kust seda pumbatakse edasi järgnevatesse sektsioonidesse. Pesuvesi eemaldatakse süsteemist kõige mustemast sektsioonist.

- - Pidev

Vee säästlik kasutamine Deminaraliseeritud vee asemel kasutada pöördosmoosi teel puhastatud vett.

- - - Pidev

Välisõhusaaste vältimine või vähendamine

Leelise/happeaurude suunamine läbi kondenseerimisseadme. Kondenseerimisseade Vastab - Pidev

6/47

Energia ja kütuse tõhus kasutamine

Metall-lindi eelsoojendamine. Enne metalllindi suunamist lõõmutusahju läbib lint eelsoojendustunneli.

- - Pidev

Reovee tekke vähendamine V.t veergu “vee säästlik kasutamine” - - - -

Muud asjakohased meetmed

Keskkonnajuhtimissüsteemi toimimine ja täiustamine. Pidev

Muud asjakohased meetmed

5 m3 diiselmahuti peab vastama Vanariigi Valitsuse 16.056.2001 määruse nr 172 “Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded” nõuetele

Pidev

Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine

Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine

KN kaubakood 1

Nimetus Säilitamisviis 2 , mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil

Maksimaalne üheaegselt hoitav kogus, t või m 3

Alltegevusvaldkond või tehnoloogia-protsess

Kogus Erikulu, t, m 3 , kWh või muud tooteühiku kohta

Kokku, t/a või m 3 /a

Jääb tootesse, %

Toore

7209 Terasleht Rullid Joonis 2 pos 1 30000 t Teraslehe tsinkimine 370 t/a 96 960 kg/t

7902 Tsink Kangid Joonis 2 pos 1 4500 t Teraslehe tsinkimine 15000 t/a 4 40 kg/t

Abimaterjalid

2815 Betoniit Kotid Joonis 2 pos 3 1 t Veetöötlus 2 t/a 0,005 kg/t

2815 Aktiivsüsi Kotid Joonis 2 pos 3 1 t Veetöötlus 2 t/a 0,005 kg/t

2804 Lämmastik Mahutid Eesti AGA AS territooriumil

Joonis 2 pos 6 30 t Terase lõõmutamine 60000000 t/a 16,2 m3/t

2804 Süsihappegaas Balloonid Joonis 2 pos 7 30 l Keevitus 360 l -

7/47

2804 Argoon Balloonid Joonis 2 pos 7 100 l Analüüs 500 l -

4415 Puit Virnades Joonis 2 pos 1 50 m 3 Tsingitud teraslehe pakkimine

1800 m3/a 100 (pakendina) 0,0048 m3/t

4810 Kartong Lehed Joonis 2 pos 2 5 t Tsingitud teraslehe pakkimine

185 t/a 100 (pakendina) 0,5 kg/t

3901 Polüetüleenkile Rullid Joonis 2 pos 2 5 t Tsingitud teraslehe pakkimine

96 t/a 100 (pakendina) 0,26 kg/t

3902 Kahekihiline PP Lehed Joonis 2 pos 2 10 t Tsingitud teraslehe pakkimine

370 t/a 100 (pakendina) 1 kg/t

2836 Antiskalant Kanistrites Joonis2 pos 3 0.2 t Pöördosmoosi membraanide hooldus

0.4 t/a

3403 Valtsimise emulsioon Vaatides Joonis2 pos 3 3 t Tsingitud teraslehe valtsimine

12 t/a 0,032 kg/t

Pooltooted

- Pooltooteid ei ole

1 Kombineeritud nomenklatuuri ja kauba tariifse klassifitseerimise kohta saab asjakohast informatsiooni Maksu- ja Tolliameti kodulehelt, järgides viimaseid parandusi ja täiendusi Kombineeritud Nomenklatuuris vaadates aasta arvu lingi lõpus, vt http://www.emta.ee/index.php?id=1263.2 Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all,väljas või siseruumis. Säilitamisviisi märkimiseks kasutada (EÜ) nr 1272/2008 määruse ühtse märgistamise säilitamise hoiatuslauseid ja seal kehtestatud nõudeid, vthttp://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-maergistamine-ja-pakendamine/lisainfo/hoiatuslaused.html

Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode

Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine

KN kauba-kood

nimetus säilitamisviis, mahuti tüüp

nr plaanil või kaardil

maksimaal-ne üheaegselt hoitav kogus, t või m3

tootmisprotsess kogus, t/a või m3/a

erikulu, t, m3, kWh või muu toote-ühiku kohta

nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr1

ohukate-gooria

R-lause2 S-lause2 sisaldus toormes, abi-materjalis, pooltootes, %

Toore

8/47

Ohtlikke aineid sisaldavat tooret ei kasutata

Abimaterjalid

2804 Vesinik Generaator Eesta AGA AS territooriumil

Joonis 2 pos 6

2000 m3 Terase lõõmutamine

300000 m3 0,81 m3/t Vesinik 1333-74-0 Eriti tuleohtlik

R12 S2-9-16-33

100

2804 Hapnik Balloonid Joonis 2 pos 8

20 l Keevitus 240 l - Hapnik 7782-44-7 Oksüdeeriv R8 S(2)-17 100

0804 Atsetüleen Balloonid Joonis 2 pos 8

20 l Keevitus 240 l - Atsetüleen 74-86-2 Eriti tuleohtlik

R5-6-12 S2-9-16-33

100

2804 Propaan Balloonid Joonis 2 pos 8

11 kg Keevitus 120 kg - Propaan 74-98-6 Eriti tuleohtlik

R12 S(2)-9-16

100

2804 Mootorigaas Balloonid Joonis 2 pos 2

200 kg Tõstukigaas 10 t/a 0,027 kg/t Butaan 106-97-8 Eriti tuleohtlik

R12 S(2)9-16-33

100

2804 Argoon Balloonid Joonis 2 pos 8

50 l Analüüs 500 l Argoon 7440-37-1 Eriti tuleohtlik

100

1518 Õlid Konteiner Joonis 2 pos 3

1 t Hüdraulika 3 t/a 0,008 t/t Kaltsium-sulfonaat- Sööbiv R43/36/38

S26/37/24

1-5

2815 Naatrium-hüdroksiid (lahus)

Mahuti 10 m3 Joonis 2 pos 4

5 t Veetöötlus 20 t/a 0,05 kg/t Naatrium-hüdroksiid

1310-73-2 Sööbiv R35 S1/2-26-37/39-45

44-47

2815 Naatrium-hüdroksiid (tahke)

Kotid Joonis 2 pos 3

1 t Lindi puhastus 10 t/a 0,027 kg/t Naatrium-hüdroksiid

1310-73-2 Sööbiv R35 S1/2-26-37/39-45

100

2815 Detergent Vaadid Joonis 2 pos 3

0,2 t/a Lindi puhastus 1 t/a 0,002 kg/t 5-kloro-2 metüül-4-isotiazoliin-3-oon ja 2. metüül-4-isotiazoliin-3-oon

55965-84-9 Mürgine ja keskkonna-ohtlik

R23/24/25-34

S24,26,28,36/37/39

0,0015-0,006

2815 Soolhape Kanistrid 25 l Joonis 2 pos 4

3 t Seadmete hooldus 3 t/a 0,0008 kg/t Soolhape 7647-01-0 Sööbiv R34,37 S(1/2),26,37/39,45

33-37

2815 Raudkloriid Mahuti 10 m3 Joonis 2 pos 4

5 t/a Veetöötlus 10 t/a 0,027 kg/t Raudkloriid 7705-08-0 Sööbiv R21/22,34

S26,28,36,/37/39,54

39

2815 Flokulant Kanistrid Joonis 2 0,1 t/a Veetöötlus 0,3 t/a 0,008 kg/t Hüdrogeniseeritud 64742-47-8 Kahjulik R65-66 S26,28,310-30

9/47

pos 3 petrooleum 6/37/39

Anioonne polüakrüülamiin

- Ärritav R38 S26;28;36/37/39

30-60

2815 Passivatsioonikemikaal

Konteiner Joonis 2 pos 3

3 t/a Tsingitud terase korrosiooni-kaitse

15 t/a 0,040 kg/t Kroom(III)-kromaat

246-356-2 Oksüdeeriv, mürgine, keskkonna-ohtlik

R45-8-35-43,50/53

S23,24,36/37/39

<25

Fosforhape 7664-38-2 Sööbiv R34 S1/2-26-45

10-30

Kroomtrioksiid 1333-82-0 Oksüdeeriv, mürgine, keskkonna-ohtlik

R45-46-9-24/25-26-35-42/43-48/23-62-50/53

S53-45-60-61

<25

Formaldehüüd 200-001-8 Mürgine R23/24/25-34-40-43

S1/2-26-36/37/39-45-51

0,2 - 1

2815 Passivatsioonikemikaal



7 t/a 0,02 kg/t Kroomfosfaat 7664-38-2 Sööbiv R34 S24/25;S26;S26/27/39;S45;S60

2,5-10

Kroomnitraat - Sööbiv 2,5-10

Sidrunhape 778-97-8 Sööbiv 1-2,5

2815 Korrosiooni-kaitseõli



7 t/a 0,02 kg/t Kaltsium-sulfonaat- Ärritav R53,36/38-43

S26,37,24

1-5

Alküülglükool - Ärritav R36/38 S26,37,24

1-5

2815 Sidrunhape Kotid Joonis 2 pos 3

0,5 t/a Veetöötlus 3 t/a 0,008 kg/t Sidrunhape 5949-29-1 Ärritav R36 S245/25,26

100

2815 Alumiinium-sulfaat


1 t/a Veetöötlus 3 t/a 0,008 kg/t Alumiinium-sulfaat

10043-01-3 Ärritav R36/37/38

S26/28/37

100

2815 Jahutusvee inhibiitor

Vaadid Joonis 2 pos 3

0,5 t/a Veetöötlus 3 t/a 0,008 kg/t Trikaaliumfosfaat 231-907-1 Ärritav R36 S24/25; S26; S28; S36/37/39

10-30

Naatriumbisulfaat 231-665-7 Ärritav 1-5

Naatriumfosfaat 231-509-8 Ärritav 1-5

Hüdroksüetülideen238-928-5 Ärritav 1-5

10/47

difosfonaat

Kaaliumtolutriazool

265-002-8 Ärritav 1-5

2710 Diislikütus Mahutid Joonis 2 pos 5 ja 21

5 m3 Tõstukite tankimine ja diisel-generaatori kütus

100 m3/a 0,2 kg/t Diislikütus 648-155-009

Kahjulik R40/20/21/22

S36/37 100

2903 Biotsiid Kanistrid 25l Joonis 2 pos 5

50 kg Pöördosmoosi membraanide hooldus

50 kg 0,0001 kg/t dibromoacetonitrile

3252-43-5 Sööbiv R20/21/22

S36/37 1,0-5,0

2,2-dibromo-2-cyanoacetamide

10222-01-2 Sööbiv R20/21/22

S36/37 10,0-30,0

Polyethylene glycol

25322-68-3 Sööbiv R20/21/22

S36/37 30,0-60,0

2815 Pöördosmoosi membraanide pesuaine 1



0,2 t 0,0005 kg/t Dinaatriumvesinikkarbonaat

239-707-6 Kahjulik, oksüdeeriv

R8,R22, R41

60-100

Vesinikperoksiid 15630-879-4

Kahjulik, oksüdeeriv

1-5

2815 Pöördosmoosi membraanide pesuaine 2



0,5 0,001 kg/t Tetranaatrium EDTA

200-573-9 Ärritav R41 S24/25, S26,S37/39

1-5

Formaldehüüd 200-001-8 <0,03

Mono-C10-16 alküülester, naatriumi sool

271-557-1 10-15

Pooltooted Pooltooteid ei ole

1 CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel http://www.terviseamet.ee/ ja EuroopaKemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel http://echa.europa.eu/.2 Ohukategooria märgitakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008. 3 ja 4 Ohu (H-) ja hoiatuslaused (P-) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) NR 1272/2008, VII lisa, vt http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-maergistamine-ja-pakendamine/lisainfo/hoiatuslaused.html

Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamineAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

11/47

Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus

Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)

Tüüp Maht Kasutusele võtmise kuupäev

Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev

Andmed tehnilise järelevalve kohta

Andmed hoolduse kohta

Nr. plaanil või kaardil

Kaugus reovee äravoolu-torustikust

Kaugus vee-kogudest

Kaugus puur-kaevudest

PEHD 10 2008 Naatriumhüdroksiid Ei kuulu korralise tehnokontrolli alla

- Plaan 2 pos 4

10 m 200 m -

PEHD 10 2008 Raudkloriid Ei kuulu korralise tehnokontrolli alla

- Plaan 2 pos 4

10 m 200 m -

Terasest horistontaalne

5 2002 Diiselkütus Ei kuulu korralise tehnokontrolli alla

- Plaan 2 pos 5

10 m 105 m -

Terasest horistontaalne

4 2002 Diiselkütus Ei kuulu korralise tehnokontrolli alla

- Plaan 2 pos 21

15 m 120 m -

Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil

Kaitsemeetmed Märkused

välisõhk vesi pinnas pinna- ja põhjavesi

Plaan 2 pos 4, naatriumhüdroksiidi mahuti

- Mahuti all on kogumisbassein, kust mahutist lekkinud kemikaal kokkukogutakse -

Plaan 2 pos 4, raudkloriidi mahuti

Lenduvad gaasid absorbeeritakse vette

Mahuti all on kogumisbassein, kust mahutist lekkinud kemikaal kokkukogutakse -

Plaan 2 pos 21, diiselkütuse mahuti

- Mahuti all on kogumisbassein, kust mahutist lekkinud kemikaal kokkukogutakse -

12/47

Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1

Veehaarde jrk nr

12.1 Veehaarde nimetus Muuga laht

12.2 Veehaarde kood 2 16

12.3 Veekogu nimetus Muuga laht

12.4 Veekogu kood 3 312704

12.5 Veehaarde L-Est koordinaadid X: 6595643Y: 554099

12.6 Vee kasutusala 4 Veevõtt

12.7 Vee kasutusala 5 Puudub

12.8 Lubatud veevõtt (m 3 ) 6 Aastas I kvartal 7 II kvartal 7 III kvartal 7 IV kvartal 7 Ööpäevas 7 Sekundis 7

2007 – 323500 66000 86000 104000 67500 1008

1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 veehaarde koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel3 veekogu koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel4 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel5 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral6 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi7 täitmise otsustab keskkonnakompleksloa andja

Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Toimingu nimetus Nõude kirjeldus

14.1 Veearvestuse pidamine Muuga lahest võetava vee koguse mõõtmine

14.2 Põhjaveetaseme mõõtmine 1 Ei ole asjakohane

13/47

14.3 Proovivõtunõuded

14.4 Analüüsinõuded

14.5 Seire nõuded Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est)

Seiratavad näitajad 2 Proovi võtmise sagedus

14.6 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

1 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja2 lähtudes põhjaveekogumi seisundi hindamise kriteeriumitest, põhjaveekogumi ohustatusest, teada olevatest veekeskkonnale potentsiaalselt ohtlikest reostusallikatest ja veevõtuga või sellega seotud tegevuse mõjust veekeskkonnale

Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1

Väljalaskme jrk nr

15.1 Väljalaskme nimetus Kuumtsinkimise tehase saastunud sadevee väljalask

15.2 Väljalaskme kood 2 TL049

15.3 Reoveekogumisala Tallinn ja ümbrus

15.4 Suubla nimetus Muuga laht

15.5 Suubla kood 3 31

15.6 Väljalaskme koordinaadid (L-Est süsteemis) X: 77998Y: 62508

15.7 Suubla Keskkonnatasude seadusekohane koefitsient

1.5

15.8 Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4

15.9 Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4

15.10 Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4

15.11 Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4

15.12 Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4

15.13 Vooluhulga mõõtmise viis

15.14 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei

14/47

limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

15.15 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata

15.16 Lubatud saasteainete kogused 5 Saasteaine nimetus Suurim lubatud sisaldus (mg/l)

Puhastusaste % 4 Lubatud kogused tonnide

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2007 - ..... Heljum 40

2007 - ..... Nafta 5

Väljalaskme jrk nr

15.1 Väljalaskme nimetus Kuumtsinkimise tehase ühisvoolne tehnilise heitvee ja sadevee väljalask

15.2 Väljalaskme kood 2 TL050 (GALV_2 ja GALV_3)

15.3 Reoveekogumisala Tallinn ja ümbrus

15.4 Suubla nimetus Muuga laht

15.5 Suubla kood 3 31

15.6 Väljalaskme koordinaadid (L-Est süsteemis) X: 78159Y: 62360

15.7 Suubla Keskkonnatasude seadusekohane koefitsient

1.5

15.8 Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 365000

15.9 Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 91250

15.10 Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 91250

15.11 Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 91250

15.12 Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 91250

15.13 Vooluhulga mõõtmise viis arvutuslik

15.14 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Nüld

15/47

15.15 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata

15.16 Lubatud saasteainete kogused 5 Saasteaine nimetus Suurim lubatud sisaldus (mg/l)

Puhastusaste % 4 Lubatud kogused tonnide

I kv II kv III kv IV kv Aastas

- BHT7 15 1.369 1.369 1.369 1.369 5.475

- Heljum 25 2.281 2.281 2.281 2.281 9.125

- Püld 1.5 0.137 0.137 0.137 0.137 0.547

- Ühealuselised fenoolid

0.1 0.009 0.009 0.009 0.009 0.037

- Nafta 1 0.091 0.091 0.091 0.091 0.365

- pH min (6) 6

- pH maks (9) 9

- Zn 25 0.183 0.183 0.183 0.183 0.73

1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 tsingi sisaldus 2,0 mg/l kehtib kuni 01.01.2015

Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramineAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 15.3 Ajutise iseloomuga tegevusedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 16. Äkkheide vetteAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Suubla koodi omistab loa andja Keskkonnaagentuuri veekogude nimestiku järgi ja väljalaskme koodi riikliku veekatastri järgi.

16/47

2 Vastavalt keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määrusele nr 32 „Veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistud 1 ja 2 ning prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad". Tabel 17. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded

18.1. Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks on soovituslik poovivõtul juhinduda keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusest nr 30 „Proovivõtumeetodid“ või kasutada atesteeritud proovivõtjat.

18.2. Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks viia proovid analüüsimiseks soovitavalt akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

18.3. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood2 Seiratav näitaja Seire sagedus

Kuumtsinkimise tehase saastunud sadevee väljalask TL049 (proovivõtukoht nr GALV_1)

heljuvainesisaldus üks kord kuusbiokeemiline hapnikutarve

üks kord kvartalis

keemiline hapnikutarveüldfosforisisaldusüldlämmastikusisaldusnaftasaadustesisaldus

määrata kvartaalne heitvee vooluhulkKuumtsinkimise tehase ühisvoolne tehnilise heitvee ja sadevee väljalask TL050 (proovivõtukoht nr GALV_2,

veepuhastusjaama tehnoloogiline heitvesi)

heljuvainesisaldusüks kord kuusüldfosforisisaldus

vesinikioonide sisaldusbiokeemiline hapnikutarve

üks kord kvartalisüldlämmastikusisaldus määrata kvartaalne heitvee vooluhulk

TL050 (proovivõtukoht nr GALV_3, tootmistehnoloogiline heitvesi)

heljuvainesisaldus

üks kord kuusüldlämmastikusisaldusüldfosforisisaldusnaftasaadustesisaldustsingi sisaldusbiokeemiline hapnikutarve üks kord kvartalis

17/47

keemiline hapnikutarvevesinikioonide sisaldusÜhealuseliste fenoolide sisaldusMäärata kvartaalne heitvee vooluhulk

1 väljalaskme koodi omistab keskkonnakompleksloa andja

Tabel 19. Suubla seire nõuded

19.1. Proovivõtu-nõuded

Proovivõtjatel peab olema vastav litsents. Proovide võtmisel ja analüüsimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 06.05.2002.a. määruse nr 30 ja Vabariigi Valitsuse 31.07.2001.a. määruse nr 269 nõuetest.

19.2. Analüüsinõuded

Analüüsid teha akrediteeritud või tunnustatud laborites

19.3. Suubla nimetus1

Suubla kood2

Seirepunkti nimetus

Seirepunkti koordinaadid

Kvaliteedi-näitaja nimetus Ühik Kvaliteedi-nõue

Piir-väärtus

Seire sagedus

Muuga laht 31

GALV_5

heljuvainesisaldus

üks kord viie aasta jooksul

keemiline hapnikutarvevesinikioonidesisaldusüldine soolasisaldus väljendatuna elektrijuhtivuse kaudunaftasaadustesisaldustsingi sisaldus

GALV_4GALV_5GALV_6

Bioloogiline seire. Määrata põhjaloomastiku Zn sisaldus (Macoma baltikas), põhjataimestiku biomass ja koosluste struktuur (rohevetikas, pruunvetikas ja punavetikas) ja põhjaloomastiku arvukus, biomass ja koosluse struktuur.

üks kord kolme aasta jooksul

1 mitme suubla ja seirepunkti olemasolul võib kvaliteedinäitajad esitada suublate ja proovivõtukohtade kaupa2 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja

18/47

Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed

Tabel 20. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused

Saasteaine

CAS /EINECS/ ELINCS nr Nimetus Heitkogus, tonni/a (täpsus 0,000)

1 2 3

7647-01-0 Vesinikkloriid 0.95*

1310-73-2 Naatriumhüdroksiid 0.95

7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.16

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 64.56

630-08-0 Süsinikmonooksiid 25.82

VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 2.58

PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 1.92

124-38-9 Süsinikdioksiid 40513

*arvutused põhinevad eelmisel soolhappe kogusel (10 t/a)Märkus: Kõik arvutused põhinevad eelmisel kütusekogusel (19300 m3)

Kütuse aastakulu liikide kaupa: Maagaas – 18682 000m3 (lõõmutusahi 17794 000 m3, lokaalsed kütteseadmed 888000 m3)

Lahusti või lahusteid sisaldava materjali tarbimine aastas liikide kaupa: Lahusteid või lahusteid sisaldavaid materjale ei kasutata

Tabel 21. Antud saasteainete heitkoguseid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK projektis toodust ja mis on saadud tunni aja keskmise mõõtmise tulemusena. Väljavõte LHK projektist saasteallikate kohta, kust välisõhku tohivad eralduda järgmised saasteainete heitkogused:

Saasteallikas Saasteaine

nimetus nr plaanil või kaardil

CAS/EINECS/ELINCS nr nimetus hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,000)

1 2 3 4 5

Metall-lindi puhastamine Joonis 2 pos 12 7647-01-0 Vesinikkloriid 0.03

19/47

Metall-lindi puhastamine Joonis 2 pos 12 1310-73-2 Naatriumhüdroksiid 0.03

Metall-lindi lõõmutamine Joonis 2 pos 12 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2.05

Metall-lindi lõõmutamine Joonis 2 pos 13 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.82

Metall-lindi lõõmutamine Joonis 2 pos 13 - Lenduvad orgaanilised ühendid 0.08

Metall-lindi lõõmutamine Joonis 2 pos 13 - Tahked osakesed 0.061

Metall-lindi tsinkimine Joonis 2 pos 15 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.005

Lokaalsed kütteseadmed (gaasipõletid)

Paiknevad hajusalt tootmisruumides

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.099



630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.046



- Lenduvad orgaanilised ühendused 0.005

*arvutused põhinevad eelmisel soolhappe kogusel(10 t/a)Märkus: Kõik arvutused põhinevad eelmisel kütusekogusel(19300 m3)

Kütuse maksimaalne kulu tunnis (kg/h) liikide kaupa : maagaas – lõõmutusahi 2031,2 m3

/h, lokaalsed kütteseadmed 202,7 m3/h

2031,2m3.Lahusti või lahusteid sisaldava materjali maksimaalne kulu (kg/h) liikide kaupa : Lahusteid või lahusteid sisaldavaid materjale ei kasutata

Tabel 22. Püüdeseadmete efektiivsuse kontrolli sagedusAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, tegevuskava koostamise ja muud eritingimused

23.1. Kõigist kavandatavatest tehnoloogia muudatustest, mis suurendavad saasteainete heitkoguseid üle saasteloaga lubatud piiri või halvendavad oluliselt nende hajumistingimusi, teatada muudatuste rakendamisele eelnevalt loa andjale ja kohalikule omavalitsusele.

23.2. Teostada uued saasteainete arvutused ja hajuvusarvutused protsesside või ventilatsiooni parameetrite muutumisel ning uute seadmete kasutusele võtmise korral samuti kütuse aastakäibe suurenemisel, mis põhjustab saasteainete heitkoguste suurenemist 10% võrra. Dokumendid saasteloa muutmiseks esitada vähemalt kaks kuud enne ümberkorralduste teostamist loa andjale.

23.3. Pidada dokumentaalselt tõestatud arvestust kütuse ja materjali kulu ning seadmete töötundide üle.

20/47

23.4. Saasteallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevast saasteallikast välisõhku eralduvate saasteainete kogused ei ületa saasteainetele kehtestatud laubatud heitkogust ja ei põhjustaks tootmisterritooriumist väljaspool välisõhku saastatuse taseme piirväärtuse ületamist.

23.5. Tavarežiimil töötades teostada metall-lindi lõõmutamisest välisõhku eralduvate lämmastikdioksiidi ja süsinikoksiidi sisalduse määramine heitgaasides Ultramat 23-ga. Mõõtmised teostada üks kord aastas.

23.6. Tavarežiimil töötades teostada lokaalsetest kütteseadmetest välisõhku eralduvate lämmastikdioksiidi ja süsinikoksiidi sisalduse määramine heitgaasides RBR Ecom. KD. Mõõtmised teostada üks kord aastas.

Tabel 24. Tegevusalas või tehnoloogiaprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad lahustid ja lahusteid sisaldavad valmistisedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 25. Tegevusalas või tehnoloogiaprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad lahustid ja lahusteid sisaldavad valmistisedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 26. Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja –seadmed ning püüdeseadmed

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, ja-seade Püüdeseadmed Saaste-allika nr plaanil või kaardil

Välisõhku eralduv saasteaine

EMTAK kood

Tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed Nimetus, tüüp Arv Puhastusaste, % Efektiivsus-kontrolli sagedus

CAS/EINECS/ELINCS nr

Nimetus Aasta keskmine heitkogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm 3

Nimetus, tüüp Arv Töötundide arv aastas

Projekt Tegelik

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

25611 Metall-lindi puhastamine

1 8760 - - Joonis 2 pos 12

7647-01-0 Vesinikkloriid 10

25611 Metall-lindi puhastamine

1 8760 - - Joonis 2 pos 12

1310-73-2 Naatriumhüdroksiid

10

25611 Metall-lindi lõõmutamine

1 8760 - - Joonis 2 pos 13

10102-44-0 Lämmastikdioksiid

328


1 8760 - - Joonis 2 pos 13

630-08-0 Süsinikmonooksiid

133.3

21/47


1 8760 - - Joonis 2 pos 13

- Lenduvad orgaanilised ühendid

13.5


1 8760 - - Joonis 2 pos 13

- Tahked osakesed 9.66

25611 Metall-lindi tsinkimine 1 8760 - - Joonis 2 pos 14

7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks

5

- Lokaalsed kütteseadmed 13 4380 - - Paiknevad hajusalt tootmisruumides

10102-44-0 Lämmastikdioksiid

340


630-08-0 Süsinikmonooksiid

138



14

*arvutused põhinevad eelmisel soolhappe kogusel(10 t/a)Märkus: Kõik arvutused põhinevad eelmisel kütusekogusel(19300 m3)

Tabel 27. Saasteallikatest, välja avatud põletusseadmetest ja lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel, välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade

Saasteallikas Väljuvate gaasideparameetrid


EMTAK kood

Nimetus Nr plaanil või

Nimetus Koordinaadid Ava läbimõõt

Väljumis-

Mahtkiirus V t , m

Tempera-

CAS/EINECS/ELINCS

Nimetus Heitkogus

Idapikkus Põhj-alaius

Maksimaaln

tonni/a

22/47

kaardil D, m kõrgus H, m

3 /s tuur T, °C

nr e hetkeline, g/s

1 2 3 4 5 6 7 8 8 10 11 12 13 14

25611 Metall-lindi puhastamine Joonis 2 pos 12

62263 77975 1 15.5 3.6 60 7647-01-0 Vesinikkloriid 0.03 0.95

25611 Metall-lindi puhastamine Joonis 2 pos 12

62263 77975 1 15.5 3.6 60 1310-73-2 Naatriumhüdroksiid 0.03 0.95

25611 Metallindi tsinkimine Joonis 2 pos 14

62317 78023 43 1.2 60 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks

0.005 0.16

*arvutused põhinevad eelmisel soolhappe kogusel(10 t/a)

Tabel 28. Äkkheide välisõhkuAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 29. Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused

Põletusseade Kasutatav kütus Saaste-allikanrplaanilvõikaardi


Katlatüüp Arv Nominaal-soojusvõimsussisse-antavakütuse koguse põhjal,MW th

Töö-tundidearvaastas

Nimetus Väävli-sisaldus,%

Aastas,tonni/ tuh m 3

CAS/EINECS/ELINCS nr

Nimetus Heitkogus

Väljuvate gaaside

mahuühiku kohta,

mg/Nm 3

Maksi-maalnehetkeline,g/s

tonni/a

Piir-väärtus

Aasta keskmine

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

Metall-lindi vertikaaltüüpi lõõmutusahi 1 18.84 8760 Maagaas 17794 Joonis 2 pos 12

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 328 2.05 61.72

23/47


630-08-0 Süsinikmonooksiid 133.3 0.82 24.63



13.5 0.08 2.46


- Tahked osakesed 9.66 0.061 1.92



Lokaalsed kütteseadmed 13 0.95 4380 Maagaas 888 Paiknevad hajusalt tootmisruumides

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 340 0.099 2.84


630-08-0 Süsinikmonooksiid 138 0.046 1.19



14 0.005 0.12

24/47



Märkus: Kõik arvutused põhinevad eelmisel kütusekogusel (19300 m3)

Tabel 30. Lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel eraldavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogusedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

25/47

Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

Tabel 31. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused

JÄÄTMELIIK 1 KOODINUMBER 1

TEKKIVAD JÄÄTMEKOGUSED

KÄIDELDAVAD JÄÄTMEKOGUSED, t/a

tonni põhitoodangu kohta 2

t/a Kogumine Vedu Taaskasutamine

Toimingukood 3

Kogus

Mustmetalliviilmed ja treilaastud 12 01 01 0.054 20000

Tsingituhk 11 05 02 0.0024 900

Muud ohtlikke aineid sisaldavad tööstusreovee puhastussetted 19 08 13* 0.00054 200

Ohtlikke aineid sisaldavad rasvaärastusjäätmed 11 01 13* 0.00019 70

Muud hüdraulikaõlid 13 01 13* 0.008 3

Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 13 02 08* 0.008 3

Puitpakendid 15 01 03 0.0002 100

Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sh nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus

15 02 02* 0.005 3

Paber- ja kartongpakendid 15 01 01 0.027 10

Plastpakendid 15 01 02 0.08 30

Komposiitpakendid 15 01 05 0.008 3

Metallpakendid 15 01 04 0.54 200

Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 15 01 10* 0.0054 2

1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit.2 Juhul kui seda saab arvutada.3 Jäätmete taaskasutamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 15 lõikele 8 või jäätmete kõrvaldamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 17 lõikele 2.

26/47

Keskkonnakompleksloaga reguleeritakse ainult otseselt tootmisprotsessis tekkivate jäätmete ja ohtlike jäätmete koguseid. Loaga ei reguleerita tekkivate jäätmete koguseid, mis ei ole otseselt seotud tootmisega (segaolmejäätmed, ehitus-ja lammutuspraht jne)

Tabel 32. Kõrvaldatavate jäätmete kogused Ei ole asjakohane, kuna käitises ei tegeleta jäätmete keskkonda viimisega. Tekkivad tavajäätmed anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele ja ohtlikud jäätmed anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale ettevõttele. Tsingituhk ja mustmetalliviilmed ja treilaastud lähevad osaliselt ekspordiks.

Tabel 33. Jäätmete ladustamine 1 kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane, kuna käitises ei tegeleata jäätmete taaskasutamisega ega kõrvaldamisega.Ohtlike jäätmete kogumisel ja säilitamisel tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida nendest tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004.a määrusega nr 39 “Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord” kehtestatud korrale märgistada ohtlikud jäätmed enne üleandmist jäätmekäitlejale.

Jäätmete liigiti kogumine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale ja korraldatud jäätmeveo tingimustele.

Tegevuses tekkinud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta pidada regulaarset arvestust. Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduse ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Käitise jäätmealase tegevuse aasta-aruandes näidata ära kõik tekkivad jäätmed s.h segaolmejäätmed, ehitus- ja lammutuspraht jne.

1 Vastavalt „Jäätmeseaduse" § 34 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatule.

Tabel 34. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõudedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 35. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldusAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 36. KeskkonnaseirenõudedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 37. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 38. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoksAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 39. Prügila või jäätmehoidla liik 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks.

27/47

Tabel 40. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed ja tavajäätmed, millele on seatud ladestamise piirkogus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks.

Tabel 40 1 . Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavate tavajäätmete piirkogus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks.

Tabel 41. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks.

Tabel 42. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks.

Tabel 43. Prügilaloa omaja iga-aastane aruandekohustus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks.

Tabel 44. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks.

Tabel 45. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks.

Tabel 46. Saasteainete sisalduse proovivõtu ja mõõtmise protseduurinõuded 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks.

Tabel 47. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks.

28/47

Tabel 48. Meetmed vee kasutamise, välisõhusaaste vältimise või vähendamise, jäätmetekke vältimise, minimiseerimise, jäätmete taaskasutamise, kõrvaldamise, reovee tekke vähendamise ning pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse kohta 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Andmed käitise jäätmete ladustamise ja vette suunatava äkkheite kohta estatakse jäätmehooldust ja veekasutust käsitlevates alajaotustes.

29/47

Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine

Tabel 49. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

Kasutatav kütus Energia tootmine, MWh/a

KN Nimetus Väävli-sisal-dus, %

Tuha-sisal-dus, %

Alumine kütte-väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm 3

Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m 3 Erikulu, t, m 3 , kWh või muud tooteühiku kohta

Elekter Soojus ja aur

Kokku Tootmis-protsessis

Ruumide kütmiseks ja olmevee soojen-damiseks

Sise-trans-pordiks

Muu Kokku Oma-tarve

Müük Kokku Oma-tarve

Müük

Tahkekütus

-

Gaasikütus

27112100 Maagaas 33.66 18682 17794 888 173846 173846

Vedelkütus

2710 Diiselkütus 0.2 0.1 43 100 100

Muu

Tabel 50. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

Tootmisetapid või kasutusalad

Energia tarbimine, MWh/a

Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a

Kokku Omatoodang Muu tarnija

Erikulu, Mwh tooteühiku kohta

Kokku Omatoodang Muu tarnija

Erikulu, Mwh tooteühiku kohta

Kokku Oma-toodang

Muu tarnija

-Valgustus

0.27 0.27

30/47

-Jahutus ja külmutus

0.03 0.03

-Sulatus

-Ventilatsioon

0.05 0.05

-Ruumide kütmine ja olmevee soojendamine

7981.1 7981.1

-Veetöötlusseadmed

0.05 0.05

-Lõpppuhastusseadmed

-Muu kasutus

15.8 15.8

-Kokku

16.2 16.2 4.3e-05 173846 173846 0.47

Tsinkimisliini lõõmutusahi jm. soojust tarbivad seadmedMuu kasutus

165504.9 165504.9

Tabel 51. Meetmed energia ja kütuse kasutamise vähendamise, tõhusama kasutamise kohtaAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 52. Andmed energiakulu arvestite tüüpide, paigutuse, kontrollimise mooduse ja sageduse kohtaAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

31/47

Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra

Tabel 53. Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseks

Lõhna allikas Nr. plaanil või kaardil Lõhnaaine või ainete segu 1

Kasutatud määramis-meetodid

Määramise teostaja Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus)

Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus

Meetmed lõhna vähendamiseks ja meetmete rakendamise tähtaeg

-

1 Juhul, kui võimalik määrata.

Tabel 54.1 VibratsioonAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 54.2 Välisõhus leviv müraAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 55. Meetmed lõhna, vibratsiooni ja müra vältimise või vähendamise kohtaAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

32/47

Omaseire

Tabel 56. Käitise omaseire kirjeldusAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 57. Veesaaste omaseireAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

1 Vastavalt keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määrusele nr 32 „Veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistud 1 ja 2 ning prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad 1 ".

Tabel 57.1 Pinnase ja põhjavee saastatuse omaseireAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 58. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll

Seade Hooldus Kontroll

Nimetus, tüüp, võimsus Tegevuse nimetus Sagedus Mõõdetav näitaja Mõõtmise sagedus

Mõõteseade

Nimetus, tüüp Töörežiim (kestus) Kalibreerimissagedus

Tehnoloogiaseadmed

CO-CO2 analüsaator CO ja CO2 määramine

Pidev Sensori automaatne kalibreerimine

Iga 3 tunni järel Manuaalne kalibreerimine standardgaasiga. Alternatiivne võimalus on varukontrollseadme saatmine hoolduseks ja kalibreerimiseks valmistajatehasesse.

Pidev Üks korda aastas

Portatiivne gaasi-analüsaator Hooldus valmistajatehases

Vastavalt vajadusele. Kalibreerimiste vahepeal on seade

CO, CO2, O2 Perioodiline Hooldus ja kalibeerimine toimub valmistajatehases

Perioodiline Üks korda aastas

33/47

hooldusvaba

Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed

-

Vee- ja reoveepuhastusseadmed

PH-meetrid Elektroodide puhastus

Üks kord kuus pH Pidev Puhverlahus - Üks kord kuus

Jäätmekäitlusseadmed

Kaalud Kontrollkaalumine Üks kord kuus Kaal Üks kord kuus Kontrollkaalud - Üks kord kolme aasta jooksul

Tabel 59. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine

Tootmise seire Pidada arvestust tootmises kuluva tooraine kohta Pidevalt

Jäätmetekke seire Pidada arvestust tootmises tekkivate jäätmeliikide ja koguste üle

Pidevalt

Tabel 60. Omaseire hinnang ja lisaandmedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 61. Avariide vältimine ja tagajärgede piiramine

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess

Võimaliku avarii ohu kirjeldus

Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Vastutaja ametikoht Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus ja viimase ülevaatuse kuupäev

Kemikaalide hoiustamine Mahutite lekkimine Kõikide üle 1 m3 mahutite all on basseinid, mis mahutavad kogu mahutis oleva kemikaali selle lekkimise korral. Soolhappe mahuti lekkimise korral pumbatakse avariibasseini sattunud

Tehnikajuht Hädaolukorra lahendamise plaan kuulub ülevaatamisele kui toimuvad muudatused tootmistegevuses

34/47

soolhape 1 m3 mahutitesse. Jäägid neutraliseeritakse soodaga.

Tootmine, ladu Tuleoht Toimitakse vastavalt Galvex Estonia OÜ tuleohutusjuhendile

Tehase juhi asetäitja Üks kord aastas

Tabel 62. Kemikaaliseaduse peatükkides 2, 3 ja 5 esitatud nõuete kohane teaveAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 63. Tegevushälbed

Tööde liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede

Puhastustööd Tsinkimisliin. Veepuhastusseadmed. Tootmisruumid Kaks korda kuus toimuvad hoolduspäevad. Väljastpoolt puhastatkse kõikida seadmete korpused.

Tööd tootmisseadmete rikete korral Tsinkimisliin Seadmed remonditakse ja hooldatakse vastavalt valmistajatehase poolt koostatud kasutusjuhendile

Tööd puhastusseadmete rikete korral Tsinkimisliin. Veepuhastusseadmed Peatatakse koheselt heitvee väljalaskmine, vastvõtumahutite täitumisel ka tootmisliin.

Tehnoloogiaseadmete töö alustamine Tsinkimisliin Tsingivanni sulatatakse 160 t tsinki. Leeliselise pesu tsirkulatsioonivann täidetakse pesulahusega.

Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine Tsinkimisliin. Veepuhastusseadmed Sulatsink tõstetakse vannist vormidesse ja jahutatakse. Tsink müüakse kuumtsinkimisega tegelevatele ettevõtetele. Terasejäätmed müüakse terase kokkuostuga tegelevatele ettevõtetele. Leeliselised pesulahused ja happelised söövituslahused juhitakse veetöötlusjaama neutraliseerimiseks. Moodustuv sete pressitakse ja antakse üle jäätmekäitlusfirmadele, Kasutamata jäänud kemikaalid antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusfirmale. Kõik õlid lastakse seadmetest välja ja antakse üle õlide kokkuostuga tegelevatele firmadele.

Muud tööd - -

Tabel 64. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed

35/47

Tegevuse lõpetamise korral kõik seadmed ja mahutid demenonteerida. Ohtlike aineid sisaldavad toor- ja abimaterjalid üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentis ja jäätmeluba omavale ettevõttele või müüa edaspidiseks kasutamiseks. Ohtlike aineid sisaldavad jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentis ja jäätmeluba omavale ettevõttele. Vajadusel määratakse käitisele tegevuse lõpetamise järgseks perioodiks keskkonnaseire kohustus.

Tabel 65. Kirjandus ja sisu üldarusaadav lühikokkuvõte

Käitise asendiplaan ja territooriumi kaart on lisatud (kompleksloa peatükk Joonised). Käitisele väljastati keskkonnakompleksluba 03.05.2007 saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 7 lõige 3 punkt 3 ja Vabariigi Valitsuse 7. mai 2002.a. määruse nr 150 § 3 lõige 1 punkt 5 nõudest, mis sätestab, et kompleksluba on nõutud, kui käitaja tegeleb mustmetallidele pinnete pealesulatamisega toorterase kuluga üle 2 tonni tunnis. Käitise põhitegevusalaks on Metallitöötlus ja metallpindade katmine (terasest metall-lindi tsinkimine) ning ülesseatud tootmisvõimsuseks on 400 000 t/a. Käitises tekkiv olmereovesi suunatakse lepingu alusel Muuga sadama ühiskanalisatsiooni. Olmereovett tekib ca 5400 m3 aastas. Käitises tekkiv tehnoloogiline heitvesi ning sademevesi suunatakse kahe väljalasu kaudu suublasse.

Tabel 66. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ajutise erandi sisu ja põhjendus Ajutise erandi kehtimise tähtaeg

algus lõpp

Seoses tsingitud terase nõudluse vähenemisega peatas ArcelorMittal Tallinn OÜ tootmisliini 11.09.2012. Alates 24.09.2012 on veevõtt merest ning igasugune veetöötlus peatatud. Kuna veemahutid on tühjendatud, siis TL050 Galv_2 ja TL050 Galv_3 veeproove võtta ei saa ning heivee seiret nimetatud väljalaskudes teotada ei saa. TL049 Galv_1 (territooriumi sadeveed) kohta tegi käitaja ettepaneku võtta proov üks kord kvartalis. Keskkonnaamet on nõus tegema ajutise erandi kuni tootmise taaskäivitamiseni ning lubab teostada sadevee väljalasul TL049 Galv_1 seiret üks kord kvartalis ja heitvee väljalaskudel L050 Galv_2 ja TL050 Galv_3 seiret ei teostata. Käitaja peab tootmise taaskäivitamisel kohaselt teostama seiret loas määratud mahus ning teavitama Keskkonnaametit.

24.09.2012 31.12.2013

Seoses tsingitud terase nõudluse vähenemisega peatas ArcelorMittal Tallinn OÜ tootmisliini 11.09.2012. Alates 24.09.2012 on veevõtt merest ning igasugune veetöötlus peatatud. Kuna veemahutid on tühjendatud, siis TL050 Galv_2 ja TL050 Galv_3 veeproove võtta ei saa ning heivee seiret nimetatud väljalaskudes teotada ei saa. TL049 Galv_1 (territooriumi sadeveed) kohta tegi kätaja 23.09.2013 avalduse kompleksloa muutmiseks. Keskkonnaamet on nõus tegema ajutise erandi kuni tootmise taaskäivitamiseni ning lubab teostada sadevee väljalasul TL049 Galv_1 seiret üks kord aastas ja heitvee väljalaskudel L050 Galv_2 ja TL050 Galv_3 seiret ei teostata. Käitaja peab tootmise taaskäivitamisel kohaselt teostama seiret loas määratud mahus ning teavitama Keskkonnaametit. Bioloogilise seire (seirepunktid GALV_4, GALV_5, GALV_6) teostamise tähtaega pikendatakse ajavahemiku võrra, mil tootmine tehases on peatatud.

01.01.2014 Tootmise taaskäivitamine

Tabel 67. Loa andjale loa nõuete täitmist kontrollida võimaldavate käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus

Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatus

36/47

Saasteainete heitkoguste seire Seireandmete tulemuste protokollid paberkandjal ühes eksemplaris.

Üks kord aastas koos loga määratud meetmete rakendamise tulemustega 1. maiks

Vastavalt seire tingimustele, millised on esitatud tabelis "Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire"

Välisõhu saastamisega seotud tegevuse aasta-aruanne

Vastavalt keskkonnaministri 13.detsembri 2006.a määruse nr 76 “Välisõhu saastamisega seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm” nõuetele.

Aruandeaastale järgneva aasta 31. jaanuariks paberil ja elektrooniliselt veebipõhises süsteemis OSIS(https://osis.keskkonnainfo.ee)

Vastavalt keskkonnaministri 13.detsembri 2006.a määruse nr 76 “Välisõhu saastamisega seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm” nõuetele.

Andmed saastetasu rakendamiseks saasteainete viimisel välisõhku

Vastavalt keskkonnatasude seaduses sätestatud korras



Suublasse juhitava heitvee seireandmed vastavalt seire tingimustele.

Heitveeanalüüside tulemuste protokollid paberkandjal ühes eksemplaris.

Kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Vastavalt seire tingimustele, millised on esitatud peatüki “ veevõtu ja heitvee ning teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimine” tabelis 6 "Saasteainete seirenõuded".

Suubla seireandmed väljalaskme mõjupiirkonnas vastavalt seire tingimustele.

Seireandmete tulemuste protokollid paberkandjal ühes eksemplaris.

Üks kord aastas koos loga määratud meetmete rakendamise tulemustega 1. maiks

Vastavalt seire tingimustele, millised on esitatud peatüki “ veevõtu ja heitvee ning teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimine” tabelis 7 "Suubla kvaliteedi- ja seirenõuded”.

Saastetasu ja vee erikasutuse tasu arvutus.




Veekasutuse aasta-aruanne Esitada vormikohane veekasutuse aasta-aruanne vastavalt Keskkonnaministri 17.01.2007.a määrusele nr 9 “Veekasutuse aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord”

Keskkonnaministri 17.01.2007.a määruses nr 9 “Veekasutuse aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord” sätestatud korras

Keskkonnaministri 17.01.2007.a määruses nr 9 “Veekasutuse aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord” sätestatud korras.

Käitise jäätmealase tegevuse aasta-aruanne.

Vastavalt keskkonnaministri 15.01.2010 määruses nr 1 "Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord" sätestatud korras.



Loaga määratud meetmete rakendamise tulemused.

Paberkandjal ühes eksemplaris. Iga aasta 01.maiks Mahus, mis kindlustab ülevaate saamise meetmete rakendamise ja käitise tegevuse kohta (andmed abimaterjalide ja toorme kulu kohta, andmed veekasutuse kohta jne).

37/47

Lähteolukorra aruanne Paberkandjal või elektroonselt ühes eksemplaris. Alates 2014. aastast - kompleksloa esmakordsel muutmisel.

Tööstusheite seaduses sätestatud korras.

Tegevuskava tsingi sisalduse vähendamiseks sademevees

Paberkandjal või elektroonselt ühes eksemplaris. Peale tootmise taaskäivitamist. Esitada tegevuskava tsingi sisalduse vähendamiseks sademevees vastavalt Vabariigi Valituse 29.11.2012 määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“.

38/47

Tabel 68. Kompleksloa nõuete läbivaatamise tulemused

Kuupäev Tulemus Uued nõuded, muudetud nõuded

30.10.2008 Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega, tehti ringkäik territooriumil ja vaadati üle tööprotsessid ning võimalikku keskkonnamõju ja häiringuid tekitavad tehnoloogiad. Ülevaatuse ajal ei toimunud käitises tootmistegevust. Samuti kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete täitmist, andmete tähtaegset esitamist ja keskkonna saastamise piiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust. Ülevaatuse käigus hinnati ka käitiselt kompleksloaga nõutud meetmete rakendamise ja andmete esitamise vastavust käitise poolt tegelikult esitatud andmetele:1. Aastal 2007 viidi läbi uuring Cr3+ sisaldavate passiveerimislahtustele ülemineku majanduslikest ja tehnoloogilistest võimalustest ning positiivsest keskkonnamõjust. Uuringu kokkuvõte esitatud käitaja 01.09.2008 kirja lisas. OTSUSTATI: Nõue on täidetud, vastav märge lisatud PVT tabelisse 2. Muudatus tehtud 17.11.2008.a.2. Toorme säästlik kasutamine. Röntgenseadme abil mõõdetakse pidevalt tsingikatte paksust ning korrigeeritakse õhunugade režiime, mille tulemusena liigne tsink puhutakse tsingitavalt teraslehelt tagasi tsingivanni. Röntgenseadme tööd kontrollitakse perioodiliselt laboris tehtavate tsingikatte paksuse mõõtmiste abil. Mõõtetulemused salvestatakse arvutisüsteemi Level 3.3. Kemikaalide säästlik kasutamine. Kõikide kasutatavate kemikaalide osas peetakse arvestust andmebaasis, iga kuu tehakse kemikaalide inventuur. Teraslindi leeliselise pesu (peamine komponent naatriumhüdroksiid) osatähtsus on vähenenud ning praeguste kvaliteedinõuete juures seda peaaegu ei kasutata. Võimalik, et leeliselise pesu osatähtsus suureneb siis, kui toodangule esitatavad kvaliteedinõuded suurenevad.Välja on vahetatud vedela naatriumhüdroksiidi mahuti (20m3) ja välja vahetamisel on raudkloriidi mahuti(20m3) 10m3mahutite vastu. Seoses soolhappe söövitamise sektsiooniliinilt demonteerimsega on vähenenud soolhappe üheaegselt hoitav maksimaalne kogus territooriumil 1t peale. Seoses eelnevaga on likvideeritud soolhappe mahuti, edaspidi hoitakse soolhapet 1 m3 konteineris või 25l kanistrites kemikaalide laos (nr.plaanil 3)OTSUSTATI: Viia sisse vastavad muudatused Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamise ja kasutamise tabelitesse 2 ja 4.4. Vee säästlik kasutamine. On parandatud lõõmutusahju põletite efektiivsust. Selle tulemusena on ära kadunud vajadussoolhappe kasutamise järele lindi puhastamisel. Soolhappega söövitamise sektsioon on liinilt demonteeritud ning kasutuselevõtt tulevikus välistatud. Soolhapet kasutatakse veel vaid seadmete hoolduseks ning aastane kasutatav kogus vähenes 10 tonnilt 2 tonni peale. Kastutatava vee kogus lindi pesuks on vähenenud. Endiselt kasutatakse pöördosmoosi teel saadud tarbevett, sellineettevalmistus on oluliselt keskkonnasäästlikum võrreldes demineraliseeritud vee tootmisega. Käitaja ettepanekulOTSUSTATI: muuta loas soolhappe aastast kasutatavat kogust 10 tonnilt 2 tonni peale. Viia sisse muudatus Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamise ja kasutamise tabelisse 2. Uusi välisõhumõõtmisi ei ole vaja teostada. Loasse väilisõhu saastamise peatüki tabelite alla lisada märkus “arvutused põhinevad eelmisel soolhappe kogusel (10 t/a)”Naatriumhüdroksiidi ja soolhappe kasutamise vähendamise nõue metall-lindi puhastamisel on täidetud soolhappe osas,eemaldada meetme kirjeldusest “ja soolhappe” ning lisada meetme rakendamis tähtaja lahtrisse märkus meetme muutmise kohta 17.11.2008.a.5. Välisõhusaaste vähendamine. Juhul, kui kasutatakse lindi leelisega pesu, suunatakse leeliselised aurud läbi kondenseerimisseadme, kus nad kondenseeritakse vesilahuseks. Vesilahus suunatakse töötlemiseks veepuhastusjaama.6. Energia ja kütuse tõhus kasutamine. Pidevalt kasutatakse teraslindi eessoojendust ahju põlemisgaasidega enne lõõmutust. Käitaja tegi ettepaneku vähendada kasutatava maagaasi kogust 18682000 m3-ni ning sellest kogusest arvutatud energiakogust 173846 MWh/a-ni. Vähendamine toimus tootmisprotsessi arvelt, kütmiseks kuluv kogus jääb samaks. Selle võimsuse alusel ei kuulu ArcelorMittal Tallinn OÜ

39/47

kasvuhoonegaaside loa taotlejate nimekirja. Keskkonnakompleksloa taotluses esitatud maagaasi kogus 19300 tuh m3 on saadud tehase projektandmetest, kuid Galvex Estonia OÜ tootmisprogramm pole siiani saavutanud projekteeritud tootmisvõimsust. OTSUSTATI:Loas vähendada kasutatava maagaasi kogust 18682000 m3-ni ning sellest kogusest arvutatud energiakogust 173846 Mwh/a-ni. Välisõhu saastamise peatüki arvutused jäävad muutmata ningpõhinevad eelmisel kütusekogusel (19 300 tuh m3), lisada vastavasisuline märge peatüki tabelite alla.7. Tootmise , jäätme-ja heitetekke ning keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed. Andmed tehasesse saabuva tooraine kohta sisestatakse koheselt arvutisüsteemi. Materjalikulu osas peetakse vahetusepõhjalist arvestust.Tekkivate jäätmete osas peetakse arvestust erinevates andmebaasides; terase ja tsingi kohta, mis lähevad koheselttaaskasutusse, eraldi. Jäätmed antakse üle jäätmekäitlusfirmadele, üleandmise kohta vormistatakse saatelehed. Saatelehed köidetakse kausta ja säilitatakse. 21. jaanuariks esitatakse Harjumaa Keskkonnateenistusele jäätmearuanne.Seoses transpordiskeemide muutumisega ja intergreerumisega ArcelorMittal Groupi on tekkinud uued jäätmeliigid: 15 01 03 Puitpakendid. Puitu kasutatakse terasrullide kinnitamiseks ja toestamiseks transpordil laevades. Nimetatud jäätmeid tekib projekteeritud tootmisvõimsuste saavutamisel 75 t/a.; 15 01 10 Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid. Osa kemikaale tarnitakse 1m3 konteinerites ja 25-30 liitristes kanistrites. See taara ei ole tagastatav ning seetõttu tuleb nad üle anda ohtlike aineid käitlevatele jäätmefirmadele. Jäätmeid tekib 1 t/a.; 15 02 02 Ohtlike ainetega (õlidega) saastunud absorbendid, puhastuskaltsud. Jäätmeid tekib 3 t/a.Harjumaa keskkonnainspektsiooni ettepanekul lisati loasse täiendavalt jäätmeliigid 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid 10 t/a; 15 01 02 Plastpakendid 30 t/a ja 15 01 05 Komposiitpakendid kuluga 3 t/a.Seoses tihedama õlide vahetusega on kahekordistunud utiliseeritavate õlide kogused järgnevalt: 13 01 13 Muud hüdraulikaõlid 3,0t/a ja 13 02 08 Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 3,0t/a. OTSUSTATI:Lisada loasse uued jäätmeliigid ning suurendada utiliseeritavate õlide koguseid. Jäätmehoolduse peatüki tabel 1 alla lisada märkus “Keskkonnakompleksloaga reguleeritakse ainult otseselt tootmisprotsesis tekkivate jäätmete ja ohtlike jäätmete koguseid. Loaga ei reguleerita tekkivate jäätmete koguseid, mis ei ole otseselt seotud tootmisega (segaolmejäätmed, ehitus-ja lammutuspraht jne)” ning tabel 3 alla “Käitise jäätmealase tegevuse aasta-aruandes näidata ära kõik tekkivad jäätmed s.h segaolmejäätmed, ehitus- ja lammutuspraht jne.”8. Tegevushälbed. Seoses liitumisega ArcelorMittal Groupiga on juurutamisel TPM (Total Productive Management)juhtimissüsteem, mis käsitleb puhastustöid ja seadmete hooldust ning remonti väga põhjalikult. Sellega seoses on alates augustist 2008 Galvex Estonia OÜ ärinimi ArcelorMIttal Tallinn OÜ. Samuti on muutunud käitaja e-post, kontaktisiku e-post. Vastavad muudatused on loa tiitellehel sisse viidud.

03.06.2009 Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega, tehti ringkäik territooriumil ja vaadati üle tööprotsessid ning võimalikku keskkonnamõju ja häiringuid tekitavad tehnoloogiad. Samuti kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete täitmist, andmete tähtaegset esitamist ja keskkonna saastamise piiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust.Ülevaatuse ajal ei toimunud käitises tootmistegevust. Käitis seiskas tootmise tsinkimisliinil ajutiselt 25.aprill 2009.a. Käitise taaskäivitamise prognoositav aeg on 01.01.2011a. Käitaja esitas Keskkonnaametile 12.05.2009.a ülevaate käitise ajutise sulgemise ajal rakendatavatest sulgemis ja järelhoolde meetmetest (vt Lisa 1).Käitise tegevuses ei esinenud 2008.aastal heite piirväärtuste ületamisi. Kõik aruanded, seireandmed jm materjalid on loa andjale õigeaegselt esitatud. Esines kahe jäätmeliigi loas lubatud koguste ületamisi. Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendeid (15 01 10) tekkis 2008.aastal kokku 1,7 tonni, seega 0,7 tonni enam kui loas lubatud. 1,7 tonnist moodustas tootmisega seotud jäätmete kogus 0,9 tonni ja ülejäänud 0,8 tonni tekkis ühekordselt seoses liini seadmete ülevärvimiseks ja kontori renoveerimiseks kulunud ehitusmaterjalide taarast.

Vt loa peatükki "Kompleksloa nõuete ajutised erandid".

40/47

Puitpakendeid (15 01 03) tekkis lubatud 75 tonni asemel 98,3 tonni aastas. Puitpakendite kogus varieerub sõltuvalt käitisele tooret toovate laeva trümmide mõõtmetest ning konstruktsioonist. Samas raudteetranspordi kasutamisel ei kasutata üldse puitelemente. Kasutatava puitpakendite kogust on raske ette ennustada. Seetõttu ei hakata praegu loas tekkivate puitpakendite kogust muutma. Antud punkti muutmine tuleb uuesti ülevaatamisele, kui selgub puitpakendite koguse püsiv suurenemine.Käitis tegeleb pidevalt heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning toorme ja energia säästliku kasutamise meetmete rakendamistega:· Energia säästlik kasutamine – 2008.aasta sügisel teostati lõõmutusahju voodrimaterjali vahetus. Ahju sisepind vooderdatifiibermaterjaliga. Fiibri sisepind kaeti täiendava kaitsematerjaliga, mis pikendab fiiberisolatsiooni eluiga oluliselt. Uuenduse tulemusena vähenes lõõmutusahju kütmiseks vajalik maagaasi kulu 5%.· Toorme säästev kasutamine - Liini sisendsektsioonis moderniseeriti kuumtsinkimisele saadetavate terasrullide alguses ja lõpus esineva mittesobiva materjali mahalõikamise seadet, mis võimaldab nüüd vajaduse korral enne tsinkimist lõigata rullide otstest maha suuremaid tsinkimiseks mitte sobiva materjali koguseid ning käidelda seda materjali mustmetalli jäätmetena.· Kemikaalide säästlik kasutamine - Kõikide kasutatavate kemikaalide osas peetakse arvestust andmebaasis, iga kuu tehakse kemikaalide inventuur. Teraslindi leeliselist pesu (peamine komponent naatriumhüdroksiid) 2008 aastal ei kasutatud. Teraslindi puhastamiseks 2008 aastal kemikaale ei kasutatud, see vähendas ka veepuhastusjaamas kasutatavate kemikaalide kogust.· Vee säästlik kasutamine - Seoses teraslindi leeliselisest pesust loobumisega 2008 aastal puudus vajadus ka pesu järgseks veega loputuseks. Seoses sellega vähenes kasutatava vee kogus. Endiselt kasutatakse pöördosmoosi teel mereveest saadud tarbevett, mis on oluliselt keskkonnasäästlikum võrreldes demineraliseeritud vee tootmisega.· Välisõhusaaste vähendamine ning energia ja kütuse tõhus kasutamine - Pidevalt kasutatakse teraslindi eessoojendust ahju põlemisgaasidega enne lõõmutust. Seoses lõõmutusahju vooderduse vahetamisega on vähenenud maagaasi kulu iga toodetud kuumtsingitud terase tonni kohta, seega tekkis ka põlemisprodukte vähem. Kuna teraslindi puhastamiseks kemikaale ei kasutatud, ei toimunud ka nende ventilatsiooni kaudu välisõhku sattumist.· Tegevushälbed ja õnnetuste vältimine - Seoses liitumisega ArcelorMittal Groupiga on jätkuvalt juurutatud TPM (TotalProductive Management) juhtimissüsteem, mis käsitleb puhastustöid ja seadmete hooldust ning remonti väga põhjalikult. 2008 aastal on üle värvitud kõik liinil olevad seadmed. Seadmed, mis võivad kujutada ohtu tööohutuse seisukohalt, on ümbritsetud piiretega, vältimaks inimeste sattumist töötsooni. Juurutamisel on lock-off süsteem, mis käsitleb ohutut seadmete seiskamise ja käivitamise organiseerimist hoolduse ja remondi ajal. Tuleohutusjuhendit vaadatakse üle korraliselt.Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni ettepanekul muutmisele kuuluvad punktid:· Ülevaate käigus kontrolliti diiselmahutite keskkonnakaitsemeetmeid. 4m³-ne mahuti, kus hoitakse diiselkütust avariigeneraatorite tarbeks, paikneb lekkevannis. Vastav info lisatud peatüki ”Toorme, abimaterjalide ja pooltoodete...” tabelisse 4 “Kemikaale ja tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus ning kaitsemeetmed”. 5m³-ne mahuti, kus hoiti diiselkütust sisetranspordi tarbeks, on tühjendatud ja ei ole hetkel kasutuses. Taas kasutusele võtmisel peab mahuti vastama Vabariigi Valitsuse 16.05.2001.a määruses nr 172 "Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded" toodud nõuetele. Vastav märkus lisatud PVT peatüki tabelisse 2.· Peatüki "Veevõtt ja heitvee ning teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimine" tabelisse 1 sai taotlusest kantud veehaarde geograafilised koordinaadid.· Sama peatüki Tabelisse 7 "Suubla kvaliteedi- ja seirenõuded" sai lisatud info õigusaktidest tulenevate proovivõtunõuete kohta.· Omaseire tabelisse 2 lisati taotluses olev info CO-CO2 analüsaatori kontrolli kohta.· 2008.aastal muutusid EMTAK-i koodid. Seoses sellega uuendati loa esilehel ja peatüki "Välisõhu saastamine" tabelites 2 ja 3 olevate

41/47

tegevusalade koode.· 2009.a veebruaris lõpetas tegevuse Harjumaa keskkonnateenistus. Teenistuse ülesanded võttis üle Keskkonnaamet. Seoses sellega muuta loa peatüki "Veevõtt ja heitvee ning teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimine" tabelis 8 Harjumaa keskkonnateenistus sõnaga Keskkonnaamet.

16.06.2010 Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega, tehti ringkäik territooriumil ja vaadati üle tööprotsessid ning võimalikku keskkonnamõju ja häiringuid tekitavad tehnoloogiad. Samuti kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete ja keskkonna saastamise piiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust.1. Tegevus- või alltegevusvaldkond (-valdkonnad), millele on antud kompleksluba, muudeti loa tiitelelehel vastavaks Vabariigi Valitsuse 7. mai 2002.a määrusega nr 150 Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate poolt kompleksloa taotluste esitamise tähtaegade kehtestamine. Muudetud alltegevusvaldkonnana loa tiitellehel märgiti: Mustmetallidele pinnete pealesulatamine toorterase kuluga üle 2 tonni tunnis.2. Parim võimalik tehnika. Esimese tabeli järel paiknenud viited kasutataud PVT dokumentide kohta toodi nimetatud tabeli ette, et võimaldada paremat ülevaadet. Käitise jälgitakse tegevuse vastavust PVT nõuetele, kõrvalekaldumisi ei ole esinenud.Käitaja tegi ettepaneku eemaldada parima võimaliku tehnika peatüki teisest tabelist nõue 5m³-se diiselkütuse mahuti taas kasutusele võtmisel viia vastavusse see veekaitsenõuetega vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.05.2001.a määrusele nr 172 “Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded”, kuna tegu on väikese hoidmisehitisega ning see ei vaja piiret. Nimetatud nõue jäeti kompleksloasse sisse, et mahuti taas kasutuselevõtmisel juhtida tähelepanu võimalikele vajalikele toimingutele, et mahuti vastaks nimetatud määruses toodud nõuetele.3. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine. Tabelis 1 lisati käitaja ettepanekul (esitatud 29.06.2010 saadetud kirjas) abimaterjalidena polüetüleenkile (96 t/a) ja kahekihiline PP (370 t/a), vähenes kartongi aastane kogus endise 1480 t pealt 185 t peale. Muutus on tingitud muutusest pakendamises. Muudatust jäätmehoolduse peatükis sisse ei viidud, sest umbes 95% pakendist läheb pakendatud kaubaga Eestist välja. Eestisse jääv pakend läheb taaskasutusse TVO kaudu.Käitises toimub pidevalt mahutite visuaalne kontroll.4. Veevõtt ja heitvee ning teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimine. Seoses teraslingi leeliselisest pesust loobumisega 2009. aastal, puudus vajadus ka pesu järgseks veega loputuseks. Sellest tulenevalt vähenes kasutatava vee kogus.Kuumtsinkimisliini seisaku ajal teostati veeseiret peatüki Kompleksloa nõuete ajutised erandid toodud nõuete kohaselt.5. Jäätmehooldus. Tabelisse 1 lisati käitaja ettepanekul uue jäätmeliigina „Metallpakend“ (kood 15 01 04). Tegemist on veopakendiga (teraslehtede ja ribadega), mis ei erine käitise tavalistest metalljäätmetest koodiga 12 01 01. Siiani saadeti need kõik Kuusakoskisse samas konteineris ühe koodiga. Seoses pakendiarvestuse täiustamisega saadab käitaja pakendist tekkiva osa eraldi koodiga 15 01 04.Ühtlasi suurendati käitaja ettepanekul jäätmeliigi „Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid“ jäätmekäitajale üleantavat maksimaalset kogust endiselt 1 tonnilt 2 tonni peale aastas.6. Välisõhu saastamine. Tabelis 1 parandati vesinikkloriidi CAS nr.Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seiret kuumtsinkimisliini seisaku ajal ei teostatud. Käitise töötamise ajal tuleb seiret teostada vastavalt Välisõhu saastamise peatüki tabelis 7 toodud nõuetele.7. Kirjandus ja sisu üldarusaadav lühikokkuvõte. Lisati sellenimeline peatükk.8. Kompleksloa nõuete ajutised erandid. Eemaldati ajutine erand, mis oli lisatud käitise tootmise peatamise tõttu kuumtsinkimise liinil. Käitaja teavitas Keskkonnaametit 18.02.2010 saadetud kirjas kuumtsinkimisliini taaskäivitamisest 16.02.2010.9. Kompleksloa andmise otsustamise ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja seisukohtade arvestamine ning otsuse põhjendmine peatüki tabelisse

42/47

lisati Viimsi Vallavalitsuse seisukoht, mis oli kompleksloa välja andmisel välja jäänud.10. Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus tabelisse viidi sisse muudatus tulenevalt keskkonnaministri 15.jaanuari 2010. a määruse nr 1 “Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord” vastu võtmisega.11. Kompleksloa vaidlustamine ja kompleksloa andmise põhjendus peatüki tabelisse lisati teave käitaja nimemuutuse kohta 2008. aastal.

28.09.2011 Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega, tehti ringkäik territooriumil ja vaadati üle tööprotsessid ning võimalikku keskkonnamõju ja häiringuid tekitavad tehnoloogiad. Samuti kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete ja keskkonna saastamise piiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust.

2010. aastal käivitati tehas peale 9-kuulist seisakut. 2010. aastal tsingiti 146,4 tuhat tonni terast, mis on 39% projekteeritud võimsusest.

Parim võimalik tehnika (PVT) ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnikaKäitise tegevus vastab parima võimaliku tehnika nõuetele.2010. aastal võeti kasutusele uue konstruktsiooniga tsingikangide kuumtsingi vanni laskmise seade. Seade võimaldab tsingikange vanni lasta aeglase kiirusega, tänu millele püsib tsingivanni temperatuur konstantsena ning tsingiräbu tekib vähem. Tsingikatte paksusemõõtja abil mõõdetakse pidevalt tsingikatte paksust ning vajadusel korrigeeritakse õhunugade reziime, mille tulemusena liigne tsink puhutakse tsingitavalt teraslehelt tagasi tsingivanni.

PVT peatüki tabelist 3 „Tegevuskava parima võimaliku tehnika rakendamiseks“ eemaldatakse ohtlike kemikaalide vähendamiseks rakendatud meetme kirjeldus, kuna see ei ole enam asjakohane. Teised tabelis olevate meetmete kirjeldused viiakse tabelisse 3 „Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika“, kuna nende meetemete rakendamise korral ei ole tegemist käitise tegevuse vastavusse viimisega PVT-ga, vaid tegemist on käitise paremaks toimimiseks rakendatavate meetmetega. Tabelis 3 ajakohastatakse vee säästliku kasutamise meedet. Kuna soolhapet enam ei kasutata metall-lindi puhastamisel ja vastav sektsioon on liinilt demonteeritud, siis eemaldatakse tabelist soolhappega söövitamist käsitlev informatsioon.

Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamineKasutatavate kemikaalide osas peetakse arvestust. 2010. aastal teraslindi leeliselist pesu ei kasutatud. See vähendas ka veepuhastusjaamas kasutatavate kemikaalide ning heitveest väljasadestuva muda kogust. Pöördosmoosi membraanide töötsükkli pikendamiseks kasutatakse hoolduskemikaale membraanidele tekkida võivate vetikate kasvu piiramiseks ning mineraalse sette tekkimise takistamiseks. Ülevaatuse käigus lisatakse tabelisse 1 „Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted“ antiskalant. Tabelisse 2 „Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted“ lisatakse membraanide perioodiliseks pesemiseks kasutatavad kemikaalid ning mikroorganismide kasvu kontrolli all hoidmiseks membraanidel kasutatav biotsiid.

Käitise kohapealsel ülevaatusel tekkis küsimus, kas 5 m3 diiselkütuse mahutil peab olema kaitsevann. Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määruse nr 172 „Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded“ § 2 lõige 2 kohaselt on 3-10 m3 naftasaaduste mahuti väike hoidmisehitis. § 7 kohaselt peavad suured ja keskmised hoidmisehitised (maapealsed mahutid) olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate naftasaaduste laialivalgumist. Sellest tulenevalt ei pea 5 m3 mahuti olema ümbritsetud piirdega. Küll peavad olema täidetud § 10 toodud nõuded.

43/47

Veevõtt ja heitvee ning teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimine2010. aastal teraslindi leeliselist pesu ei kasutatud ning seetõttu puudus vajadus ka pesujärgseks veega loputuseks. Seire on käitaja poolt teostatud loas toodud ulatuses. Ülevaatuse käigus muudetakse veevõttu ja heitvett käsitlevat peatükki. Kuna tabel 1 käsitleb lubatud veevõttu pinnaveehaardest, siis eemaldatakse tabelist Muuga sadama ühisveevärgist võetava vee kohta käiv informatsioon ja see lisatakse peatükki „Kirjandus ja sisu üldarusaadav lühikokkuvõte“. Tabelist eemaldatakse veehaarde koodi järel olev tärn, mille kohaslet ei kuulu Muuga lahest vee võtmine vee erikasutuse tasu objekti hulka. Keskkonnatasude seaduse § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta veekogust vett erikasutuse korras , seega kuulub ka Muuga lahest vee võtmine vee erikasutuse alla ning Muuga lahest vee võtmise korral tuleb tasuda vee erikasutustasu.Tabelis 4 „Heitvee väljalaskmed, sh avariilaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa“ eemaldatakse kuumtsinkimise tehase saastunud sademevee väljalasu (TL049) sademevee lubatud vooluhulgad ja saasteainete lubatud kogused, kuna neid on raske prognoosida. Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a määrusega nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”, on kehtestatud nõuded sademeveele, mille kohaselt tohib sademeveelaskme kaudu veekogusse juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa lisaks lisas 1 loetletud ohtlike ainete sisalduse piirväärtustele heljuvainesisaldust 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldust 5 mg/l. Seega ei ole põhjendatud tabelis 4 punktis 4.1.12 olev nõue sademeveega üldfosfori, üldlämmastiku ja BHT keskkonnda viimise eest saastetasu arvutada. Vastavalt on muudetud tabeli punkti 4.1.12.Kuna kuumtsinkimistehase ühisvoolsel tehnilise heitvee ja sadevee väljalasul TL050 on kaks erinevat seirepunkti (GALV_2 ja GALV_3), milledest teostatava seire tulemusi arvestatakse saastetasu arvutamisel, siis on väljalaskme koodi taha märgitud ka mõlemad seirepunktid. Ülevaatuse käigus selgus, et väljalasu TL050 kaudu suublasse juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused ei olnud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määruse nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ § 5 nõuetega. Ülevaatuse käigus viikase väljalasu TL050 kaudu suublasse juhtava heitvee suurimad lubatud saasteainete sisaldused vastavusse õigusaktiga kehtestatud piirväärtustega. Ülevaatuse käigus muudetakse BHT7, heljumi ja üldfosfori piirväärtusi ning suublasse juhtitavate saasteainete lubatud heitkoguseid.Muuga lahe bioloogilline seire teostati 2011. aasta lõpus. Ülevaatuse käigus tegi käitaja ettepaneku vähendada bioloogilise seire sagedust, kuna seire tulemused on olnud sarnased ja seire teostamine on kulukas. Vastava otsuse tegemiseks esitada Keskkonnaametile 2012. aasta ülevaatuse materjalidega ülevaade teostatud bioloogilise seire tulemustest ning võtta ekspertidelt hinnang, millise intervalliga oleks vajalik ja mõistlik teostada Muuga lahe bioloogilist seiret. Ülevaatuse käigus muudeti Muuga lahe seire sagedust kuna väljalaskude TL049 ja TL050 kaudu suublasse juhitav heitvesi vastab nõuetele ning saasteainete osas ületamisi ei ole esinenud v.a mõned korrad seirepunktis GALV_3 üldfosforisisalduse osas. Muuga lahe seiret tuleb teostada üks kord viie aasta jooksul.

JäätmehooldusKäitises toimub jäätmete liigiti kogumine. Käitise tegevuses tekkis 2010. aastal puitpakendi jäätmeid (koodiga 15 01 03) rohkem kui loas märgitud. Puitpakendite kogus sõltub sellest, kuidas on käitisesse saabuv tooraine pakendatud. Seoses sellega on käitises suurenenud ka tekkiva puitpakendi kogused. Ülevaatuse käigus suurendatakse loas tekkiva puitpakendi (koodiga 15 01 03) kogust. 2010. aasta augustis muutus keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määrus nr 26. Seoses sellega muudetakse jäätmehoolduse peatüki tabeli 2 pealkirja. Uueks pealkirjaks on „Kõrvaldatavate jäätmete kogused“. Jäätmehoolduse peatüki tabeli 3 seletavasse kirjeldusse lisatakse nõue jäätmete liigiti kogumise kohta, mis peab toimuma vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale

44/47

Välisõhu saastamineSeoses lõõmutusahju vooderduse vahetamisega on vähenenud maagaasi kulu iga toodetud kuumtsingitud terase tonni kohta. Teraslindi puhastamiseks ei kasutatud kemikaale ning seetõttu ei toimunud ka nende välisõhku sattumist. Ülevaatuse käigus ajakohastatakse peatüki tabelit 7 „Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire“ kasutatavate mõõteriistade ja seadmete kalibreerimissagedust. Üks kord aastas saadetakse analüüsiseadmed kalibreerimiseks valmistajatehasesse. Seadme kalibreerimise ajal kasutatakse aga varuseadet.

OmaseireOmaseire peatüki tabelit 2 „Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll“ ajakohastatakse tehnoloogiaseadmete kalibreerimisega seonduvat teavet. Tehnoloogiaseadmete hooldust ja kontrolli teostatakse loas toodud ulatuses.

TegevushälbedSeoses liitumisega ArcelorMittal Groupiga juurutatakse käitises Total Productive Management juhtimissüsteemi, mis käsitleb puhastustöid ja seadmete hooldust ning remonti. 2010. aastal jätkati ohutuspiirete ehitamist.Õnnetusi ja avariisid käitises ei toimunud. Tegevushälbeid käsitlevast tabelist kustutati söövitusvanni puudutav teave, kuna käitises ei kasutata enam happelisi söövituslahuseid.

Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatusAruanded ja saastetasude kalkulatsioonid on õigeaegselt esitatud. Seoses keskkonnatasude seaduse muudatustega muudetakse saastetasu rakendamiseks saasteainete viimisel välisõhku, vee erikasutuse ja saastetasu andmete esitamise kohta käivat teavet. Andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus sõnastatakse järgmiselt: „Vastavalt keskkonnatasude seaduses sätestatud korras „. .Suubla seireandmete esitamise tähtaeg sõnastatakse järgmiselt:“Üks kord aastas koos loga määratud meetmete rakendamise tulemustega 1. maiks“. Ajakohastati veekasutuse aasta-aruande esitamist käsitlevat informatsiooni, kuna muudetud keskkonnaministri 17.01.2007 määruse nr 9 kohaselt on käesoleval hetkel veekasutuse aastaaruande esitamise tähtaeg 01. märts.

Ülevaatuse käigus täiendati kirjandust ja sisu üldarusaadavat lühikokkuvõtet käsitlevat peatükki olmereovett puudutava informatsiooniga.

10.12.2012 Ülevaatuse käigus tutvuti kohapeal käitise tegevusega, tehti ringkäik territooriumil ja vaadati üle tööprotsessid ning võimalikku keskkonnamõju ja häiringuid tekitavad tehnoloogiad. Samuti kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete ja keskkonna saastamise piiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust.

2011 aastal töötas tehas vahelduva koormusega kogu aasta jooksul. Tsingiti 198,14 tuh tonni terast, mis moodustab 53% projekteeritud võimsusest. Tootmise kasv 2010 aastaga võrreldes 35%. 05.10.2012 saatis käitaja e-kirja, mille kohaselt seoses tsingitud terase nõudluse vähenemisega peatas ArcelorMittal Tallinn OÜ tootmisliini 11.09.2012. Alates 24.09.2012 on veevõtt merest ning igasugune veetöötlus peatatud, liini seadmed on konserveeritud. Liin on esialgsete plaanide kohaselt peatatud kuni 31.12.2012, siis võetakse juhtkonna poolt uus seisukoht edasiste tähtaegade osas ning teavitatakse ka Keskkonnamet. Peale tootmisliini peatamist kasutatakse tehast vahelaona, teistest ArcelorMittal tehastest tuuakase tooted ning müüakse edasi. Ülevaatuse ajal oli laos 1000 tonni tsingitud terast. Kõik tehase territooriumil olevad mahutid ja torustikud olid tühjad ning ohtlikke ained

1. Lisati peatükki 12 „Kompleksloa nõuete ajutised erandid“ heit- ja sadevee seire erand.

45/47

sisaldavad abimaterjalid kemikaalide laos.08.01.2012 teavitas käitaja, et juhatuse otsusega peatatakse igasugune majanduslik tegevus kaheks aastaks, kuni 31.12.2014. Nimetatud aeg on orienteeruv, tehase taaskäivitamine eeldab olulist nõudluse kasvu tsingitud lehtterase järele meie majandusregioonis. Tööle jäävad ainult mõned töötajad, kes hakkavad tegelema peatud ettevõtte haldamisega. Keskkonnaamet lisas ajutise erandi (kirjeldav tekst) kompleksloa peatükki 12 „Kompleksloa ajutised erandid“. Enne tootmise taaskäivitamist peab käitaja teavitama Keskkonnaametit ning võrdlema komplesloa ajakohasust tegeliku olukorraga.

Parim võimalik tehnika (PVT) ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnikaKäitise tegevus vastab parima võimaliku tehnika nõuetele.2011. aastal teostati kogu tootmishoone katuse katmine täiendava kattematerjaliga, mis vähendas oluliselt soojakadusid. Katuses olevate õhutusluukide kinni-lahti asendit juhitakse automaatselt toimivate reguleerimisseadmetega. Valmistati kompaktne kuumutusahi keraamiliste põletite korpuste põletamiseks. Varasemalt toimus põletamine oluliselt suuremas ahjus, mis põhjustas liigset maagaasi kulu. Jahutustorni ventilaatoritele paigaldati reguleerimise automaatika, ventilaatorid lülitatakse tööle vastavalt jahutusvajadusele. Tänu kasutusele võetud meetmetele vähenes maagaasi kulu ja elektrienergia kulu toodetud terase tonni kohta.Tsinkimisliini sisendsektsioonis võeti kasutusele mahalõikamisele kuuluva defektse teraslindi koguse mõõtmise seade. See meede võimaldab pidada täpsemat tooraine kasutamise arvestust. Täiustati Thermo Radiometrie RM paksusemõõtja kalibreerimise metoodikat. See võimaldab tsingikatte senisest täpsemat reguleerimist ning vähendab tsingi kulu. Paksusemõõtja näitude õigsust kontrollitakse perioodiliselt laboris tehtavate tsingikatte paksuse mõõtmiste abil. Mõõtetulemused salvestatakse arvutisüsteemi Level 3.Kõikide kasutatavate kemikaalide osas peetakse arvestust andmebaasis, iga kuu tehakse kemikaalide inventuur. Teraslindi leeliselist pesu (peamine komponent naatriumhüdroksiid) 2011. aastal ei kasutatud. See vähendas ka veepuhastusjaamas kasutatavate kemikaalide ning heitveest väljasadestatava muda kogust. Toimub keskkonnajuhtimissüsteemi pidev arendamine. Jätkuvalt on juurutatud TPM (Total Productive Management) juhtimissüsteem, mis käsitleb puhastustöid ja seadmete hooldust ning remonti väga põhjalikult. 2011. aastal on oluliselt täiendatud visualiseerimise ja ohutustehnika osa.

Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamineÜlevaatuse ajal oli põhitooraine (tsinkimata terase) ladu tühi. Tsingivannist välja tõstetud tsink oli valatud kangideks. Kogusele 173,3t otsitakse praegu ostjat. Alles oli 10 positsiooni kasutamata kemikaale ja õlisid, neid hoitakse nõuetekohases kemikaalide laos. Suuremates kogustes oli ainult vedelat naatriumhüdroksiidi 4 tonni ning 1,2t kolmevalentse kroomi põhjalist passivatsioonikemikaali. Ülejäänud kemikaalide kogused jäävad juba alla 100kg. Tegemist kemikaalidega, mida võib veel kasutada mitme aasta möödudes. Alles oli ka väiksemates kogustes ohtlikke aineid mitte sisaldavaid abimaterjale; pakendikilet jm. AM Tallinn poolt toodetud valmistoodangut (tsingitud terast rullides) oli laos veel 110t, otsitakse ostjat.AM Group kavatseb siiski mingi aja jooksul kasutada AM Tallinn ladu AM Group teistest tehastest saabuvate teraserullide hoiustamiseks ja ümberlaadimiseks. Teraserullide ümberlaadimisel ei kaasne ArcelorMittal Tallinn OÜ tegevuses olulisi keskkonnamõjusid. Meie laos kasutatakse ainult elektri abil töötavaid kraanasid teraserullide veoautodele ümberlaadimiseks.

Veevõtt ja heitvee ning teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimine

46/47

2011. aasta andmed veekasutuse kohta, samuti heitvee analüüsi tulemused ettenähtud proovivõtukohtadest on saadetud õigeaegselt Keskkonnaameti Harju kontorile. Käitaja esitas ülevaatusel 2012. aastal võetud heitvee ja sadevee seire tulemused. 2011. aastal teostati Muuga lahe bioloogiline seire, tulemused näitasid tsingisisalduse vähenemist põhjaloomastikus. Teraslindi leeliselist pesu 2011. aastal ei kasutatud, puudus vajadus ka pesujärgseks veega loputuseks. Endiselt kasutatakse pöördosmoosi teel saadud tarbevett, selline ettevalmistus on oluliselt keskkonnasäästlikum võrreldes demineraliseeritud vee tootmisega. Kuna alates 24.09.2012 on veevõtt merest ning igasugune veetöötlus peatatud, siis IV kvartalis Muuga lahest veevõttu ei toimunud.Veevõtu ja heitvee osas taotleb käitleja ajutist erandit saasteainete seire osas kuni tootmise taaskäivitamiseni. Kuna veemahutid on tühjendatud, siis TL050 Galv_2 ja TL050 Galv_3 veeproove võtta ei saa. TL049 Galv_1 (territooriumi sadeveed) kohta tegi käitaja ettepanekus võtta proov üks kord kvartalis. Keskkonnaamet on nõus tegema ajutise erandi ning lisab info erani kohta kompleksloa peatükki 12 „Kompleksloa ajutised erandid“.

JäätmehooldusTekkivate jäätmete osas peetakse arvestust erinevates andmebaasides; terase ja tsingi kohta, mis lähevad koheselt taaskasutusse, eraldi. Jäätmed antakse üle jäätmekäitlusfirmadele, üleandmise kohta vormistatakse saatelehed. Saatelehed salvestatakse või köidetakse kausta ja säilitatakse. Ajutise tootmise seismise ajal tekib jäätmetest ainult segaolmejäätmeid.

Välisõhu saastamineSeoses täiendavate meetmete rakendamisega on vähenenud maagaasi kulu iga toodetud kuumtsingitud terase tonni kohta, seega tekkis ka põlemisprodukte vähem. Kuna teraslindi puhastamiseks kemikaale ei kasutatud, ei toimunud ka nende ventilatsiooni kaudu välisõhku sattumist. Välisõhku eralduvate saasteainete osas teostatakse perioodilist omaseiret. Seoses tehase ajutise peatamisega ei tööta alates 11.09.2012 metall-lindi vertikaaltüüpi lõõmutusahi. Ajutise tootmise seismise ajal kasutatakse gaasikütet ainult kontori ruumide kütteks. Orienteeruv gaasikulu 2000m3 kuus kütteperioodil, mis moodustab kompleksloas olev gaasi kogusest 18682000m3 aastas, tühise osa.

OmaseireTehnoloogiaseadmete hooldust ja kontrolli teostatakse loas toodud ulatuses. Õnnetusi ega avariisid käitises toimunud ei ole.

Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatusAruanded ja saastetasude kalkulatsioonid on esitatud loas toodud ulatuses õigeaegselt ning peetakse kinni keskkonnatasude seaduse nõuetest. 2011. ja 2012. aasta suubla heitvee seire andmed esitatud Keskkonnaametile õigeaeselt. 2011. aastal rakendatud meetmete tulemused esitati Keskkonnaametile 30.04.2012.

47/47

keskkonnaministri 20

Documents