KIK finantseerimise korra nõuded ja abikõlblikud kulud

Enn SelgisKIK Jõgevamaa esindusenn.selgis@kik.ee

27.01.2010

Finantseerimise kord

• Finantseerimise kord (kinnitatud KIKi nõukogus 10.03.2009)

• reguleerib Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) poolt antavate toetuste kasutamist ja keskkonnaprojektide elluviimise aruandlust.

• reguleerib KIKi tegevust keskkonnatasude seaduse alusel KIK poolt antavate toetuste menetlemisel.

Kasutatavad mõisted

• Sihtfinantseerimine: sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud KIKi poolne toetus, mida tohib kasutada ainult teatud liiki kulutuste katteks või teatud tingimuste tagamiseks, kusjuures toetuse andja (KIK) kontrollib toetuse sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist antakse tegevuskulude katteks ja põhivara soetamiseks.

• Programm: Ühisele eesmärgile suunatud keskkonnaprojektide või tegevuste kogum.

Keskkonnaprogrammi jagunemine

Keskkonnaprogramm jaguneb 8 valdkondlikuks programmiks

• veemajandus• jäätmekäitlus• keskkonnakorraldus• looduskaitse • metsandus• kalandus• keskkonnateadlikkus• maakondlik

Kasutatavad mõisted (2)

• Projekt: kindla eesmärgi saavutamiseks kavandatud ühekordse iseloomuga ajaliselt piiritletud tegevuste kogum.

• Kiireloomuline taotlus: on rahastamise taotlus mille kiire rahuldamine on hädavajalik keskkonnakahju vältimiseks, keskkonnareostuse likvideerimiseks või inimese tervise kahjustamise vältimiseks või mille rahuldamata jätmine kiireloomulisena toob kaasa olulise programmi eesmärke täitva projekti ära jäämise.

• Jätkuprojekt: pikaajaline projekt mida viiakse ellu etappidena mitme aasta jooksul

• Taotlus: KIKi poolt kinnitatud vormi kohane dokument, milles sisaldub informatsioon tegevuse kohta, mille elluviimiseks finantseerimist taotletakse.

Kasutatavad mõisted (3)

• Toetuse saaja: isik või asutus, kelle seadusest tulenevaks ülesandeks või põhikirjaliseks eesmärgiks või huviks on projekti tulemus või kes tulemust hiljem kasutab. Toetuse saajaks on taotluse esitaja, projekti arendaja ja tööde tellija.

• Teostaja: isik või asutus, kellega toetuse saaja on sõlminud projekti elluviimiseks töövõtu- vms lepingu ning kellele ta on kohustatud selle lepingu alusel tööde eest tasuma.

• Omafinantseerimine: toetuse saaja või kolmanda osapoole (kaasfinantseerija) rahaline osalus projektis

Finantseerimise taotlemine

• Projekti finantseerimise taotlemiseks esitab toetuse taotleja KIKi poolt käesoleva korraga kinnitatud vormikohase taotluse ühes eksemplaris

• Informatsiooni taotlusvooru kohta avaldab KIK vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. Taotlusi hinnatakse kaks korda aastas.

• Maakonna piires kavandatud projekti taotluse esitab toetuse taotleja KIKi maakondlikusse esindusse.

• Üleriikliku projekti taotluse esitab toetuse saaja KIKi Tallinna esindusse

Omafinantseering

Omafinantseering peab olema rahaline ning vastama

abikõlblikkuse nõuetele

Omaosaluse nõuded• Avalik-õiguslik juriidilised isikud (va riigiasutused) 10 %;• Äriühingud (ka omavalitsuse osalusega) 50 %;• Reovee- ja joogivee projektidel kõigil 20 %;• Kui kanalisatsiooni ja/või reoveepuhasti rekonstrueerimise

või ehitamise korral põhjustab üle 50% reostuskoormusest tööstusreovesi, siis peab omafinantseerimine olema vähemalt 50%. Sama põhimõte ka joogivee puhul;

Omafinantseering (2)

• Maasoojusenergial põhinevate küttesüsteemide arendamisel 50 % (taotlejaks ainult avalik-õiguslikud juriidilised isikud);

• SA ja MTÜ on soovitatav 10%;• kui SA või MTÜ projekti eesmärk või tulemus on

seotud sihtasutuse ja/või mittetulundusühingu asutajate ja/või liikmete ja/või partnerite ettevõtlusega ja/või projekti tulemust kasutatakse hiljem otseselt või kaudselt ettevõtluses, siis 50%;

• omafinantseering ei ole nõutav keskkonnateadlikkuse programmis avalikelt alus-, põhi- ja keskharidust andvatelt haridusasutustelt ning huvikoolidelt.

Omafinantseering (3)

ReovesiJoogivesi

Reovesi,joogivesikui 50% reostus-

koormusest või tarbimisest

seotud tööstusega

Jääkreostus,mittetehnilised,

veekogud

Jäätmed

Omavalitsus

20% 50%

10% 10%

Omavalitsuseosalusega äriühing

50% 50%

Äriühing 50% 50%

Riigiasutus 0% 0%

MTÜ, SA 0%, soov 10% 0%, soov 10%

MTÜ, SA (ettevõtlusega tegelev)

50% 50%

Abikõlblikkuse periood

• Sihtfinantseeritavate kulutuste abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru tähtajast ja lõpeb rahastamise otsuse kehtivusaja möödumisel;

• Rahastamise otsuse kehtivusaeg on 24 kuud alates KIKi nõukogu otsuse tegemise kuupäevast;

• Omafinantseeritavate kulutuste abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru avalikustamise kuupäevast ja lõpeb rahastamise otsuse kehtivusaja möödumisel

Abikõlblikud kulutused

Finantseerimise korra LISA 1 http://www.kik.ee/?op=body&id=69

• määratleb ja liigitab toetuse saaja poolt elluviidavate projektid kulutuste (sh asjade ostukulu ja/või tegevuskulu) abikõlblikkuse;

• on aluseks toetuse saajale projekti eelarve, kuluaruandluse ja väljamaksetaotluste koostamisel;

• KIK sihtfinantseerib toetuse saajale ainult selle dokumendi kohaselt abikõlblikuks aktsepteeritud kulutust;

• KIK aktsepteerib toetuse saaja kohustusliku omafinantseeringuna ainult selle dokumendi kohaselt abikõlblikuks aktsepteeritud kulutust;

• Toetuse saaja kohustuslikku omafinantseeringu osa ületavat toetuse saaja rahastust aktsepteeritakse piirangutevabalt.

Abikõlbulikkuse kriteeriumid

Sihipärakriteerium

• kulutus peab olema vajalik ja põhjendatud projekti eesmärkide saavutamiseks ja elluviimiseks;

Abikõlbulikkuse kriteeriumid (2)

Ajakriteerium: • kulutus peab olema toetuse saaja raamatupidamises

tekkepõhiselt kajastatud ja kulutuse aruandlus KIK-le esitatud ning KIK-is registreeritud sihtfinantseerimis-lepingus märgitud lõpptähtajaks;

• kulutus on abikõlblik alates KIKi selle taotluse vooru tähtajast, millisesse taotlus esitati;

• toetuse saaja poolt omafinantseeritav kulutus on abikõlblik, kui see on toetuse saaja raamatupidamises tekkepõhiselt kajastatud pärast KIK-is taotluse registreerimise kuupäeva, kuid mitte varem kui alates taotlusvooru avalikustamise kuupäevast;

Abikõlbulikkuse kriteeriumid (3)

Realiseerimiskriteerium• kulutuse aluseks olev majandustehing peab olema

lõpetatud, st kaup või teenus peab olema toetuse saaja või tema lepingupartneri poolt kirjalikult tõendatult kätte saadud

Liigikriteeriumid: • kulutus peab üheselt vastama Abikõlblikud kulutused

punktis 3 esitatud üldliigitusele;• Abikõlblikud kulutused punktis 4 esitatud

valdkonnapõhised lisatingimused peavad olema täidetud

Abikõlbulikkuse kriteeriumid (4)

Hinnakriteeriumid• kulutus peab olema teostatav või teostatud õiglase

turuhinnaga;• omahind peab olema kulupõhine

Allikakriteerium• ükski kulutus ei tohi olla kaetud topelt mitmest

rahastamisallikast

Abikõlbulikkuse kriteeriumid (5)

Õiguskriteerium• kulutus peab vastama Eesti Vabariigis kehtivate

õigusaktidega kehtivatele normidele

Rahakriteerium• kulutus peab olema rahaline

Abikõlbulikkuse kriteeriumid (6)

Tõenduskriteerium• Toetuse saaja kohustus on tõendada KIK-le kulutuse

abikõlblikkust. • KIK määratleb kulutuste abikõlblikkust ainult

kirjalike tõendusmaterjalide põhjal

Kui kasvõi üks abikõlblikkuse kriteerium pole toetuse

saaja poolt täidetud ja selgelt tõendatud, siis KIK ei

aktsepteeri kulutust abikõlblikuna.

Asjade ostmine

• Asjadel on projektis rakendamiseks vajalikud tehnilised omadused;

• Asjad vastavad nende kohta kehtivatele normidele ja standarditele;

• Kasutatud asjade soetuseks ei ole eelmise seitsme (7) aasta jooksul kasutatud riiklikku või Euroopa ühenduse toetust;

• Kasutatud asja hind on uue samalaadse asja hinnast madalam;

• Asjade ost peab olema tõendatud raamatupidamise algdokumendiga, nt arvega.

• Maa ja kinnisvara ost ei ole abikõlblik kulutus

Teenuse ostmine

• Abikõlblikud teenuseliigid on sisseostetud teenus või

omatarbe korras saadud hüve;• Toetuse saaja tõendab või kinnitab teenuse pakkuja

kvalifikatsiooni;• Sisseostetud teenus peab olema tõendatud

raamatupidamise algdokumendiga, nt arvega, omatarbe korras saadud teenus peab olema tõendatud raamatupidamisõiendiga.

Teenuse ostmine (2)

Omafinantseeringust on abikõlblikud:• Ehitusliku projekti ettevalmistus (eelprojektid,

detailplaneeringud, tasuvusuuringud, arengukavad, keskkonnamõjude hindamised).

• Omanikujärelvalve• Ekspertiisidele ja ekspertarvamustele (v.a

kaitsekorralduskavad).

Teenuse ostmine (3)

Abikõlblik ei ole:

• Kulutus finantsteenusele (näit. kapitalirendi intressimaksed, tehingutasu, finantsjuhtimine) ja audititeenusele;

• Kulutus juriidilisele teenusele (nõustamine, notaritasu, kohtukulu jms);

• Üldjuhtimisteenuse kulutus• Trahvikulu

Omatarbeteenus

• Toetuse saaja teeb oma vahenditega• N: toitlustab kooli söökla, sõidutab kooli enda buss• Omatarbe korras saadud teenus peab olema tõendatud

raamatupidamisdokumentidega – raamatupidamise õiend

Vastuvõtukulud

KIK ei sihtfinantseeri külaliste või äripartnerite

vastuvõtmisel tehtud kulutusi toitlustamisele,

majutamisele, transpordile või kultuurilisele

teenindamisele ega teisi tulumaksuga

maksustatavaid kulutusi, nt kingitused ja

annetused.

Vastuvõtukulud - toitlustamine

• Kui koos toitlustatakse töötajaid ja külalisi, siis võib jagada arve osadeks proportsionaalselt töötajate ja külaliste suhtele

• Töötajate toitlustamisele tehtud kulud kuuluvad maksustamisele tulu- ja sotsiaalmaksuga (tulumaksuseaduse § 48, sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7) ning ei ole abikõlblik kulu

• Külaliste puhul rakendatakse tulumaksuseaduse § 49 lg 4 ning seda juhul kui kulud kannab juriidiline isik. Nimetatud sätte alusel maksustatakse külaliste toitlustamiseks üle piirmäära tehtud kulud tulumaksuga ja see osa ei ole abikõlblik

Personalikulu

• Töötasukulu• Mootorsõiduki kasutamise kulu• Lähetuskulu• Konverentsi ja seminari osavõtukulu

Töötasu

• töölepinguga või tööandja käskkirja/korraldusega projekti heaks töötava töötaja töötasu koos maksudega,

• Töötasu suurus peab olema kooskõlas asutusesisese ja/või piirkonna keskmise palgatasemega vastavasisulise töö eest

Töötasu (2)

• Kui töö projektis ei ole töötaja ainus tööalane suhe toetuse saaja või projekti partneriga, tuleb täita tööajatabelit ning ilma tööajatabelita on töötasu abikõlbmatu kulu

• Töötaja puhkusetasu ja sellelt seadusandlikus korras arvestatud maksud on abikõlblikud proportsionaalselt projekti eesmärkidel töötatud ajale.

• Puhkusekompensatsioon ja sellelt seadusandlikus korras arvestatud maksud ei ole abikõlblik kulu.

Mootorsõiduki kasutamise kulu

• Toetuse saaja asutuse sõiduki kasutamise omamaksumus ja/või toetuse saaja töötaja isikliku sõiduki kasutamise omamaksumus, mille hüvitise ülemmääraks on 4 EEK/km.

• Erandeid kohaldab KIK eriotstarbeliste sõidukite (nt buss, paadid, laevad jms) kasutamise puhul, vastavalt toetuse saaja omahinna kalkulatsioonile.

Mootorsõiduki kasutamise kulu (2)

• Ilma omahinna arvutamise metoodikat, võib KIK hüvitada mootorsõiduki kasutamise kulu sõiduautodele maksimaalselt 2 EEK/km ja bussidele maksimaalselt 7 EEK/km

• Ilma sõiduaruandeta on mootorsõiduki kasutamise kulu abikõlbmatu!

• Mootorsõiduki amortisatsioon ei ole abikõlblik kulu.

Lähetuskulu

Lähetuskulu hõlmab järgmised alajuhud: • Sõidukulu• Majutuskulu• Päevaraha• Kindlustuskulu.

Lähetuskulu (2)

• Lähetuskulu on abikõlblik, kui see on põhistatud toetuse saaja organisatsiooni juhi poolt algatatud lähetuskäskkirja/ korraldusega ning kinnitatud lähetus-aruandega.

• Majutuskulu peab olema tõendatud arvega ja maksekviitungiga. Majutuskulu arve peab olema varustatud majutatu nimega.

• Sõidukulu peab olema tõendatud piletiga või kviitungiga. Pilet ja/või kviitung peavad olema varustatud kuupäeva ja hinnaga. Lennupilet peab olema varustatud sõitja nimega.

• Kindlustuskulu on abikõlblik, kui kindlustamine on seadusest tulenev nõue ja peab olema tõendatud arvega ja nimelise poliisiga, mille kehtivusaeg hõlmab lähetusaruandes märgitud perioodi.

Lähetuskulu (3)

• Majutuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär:• riigisisese lähetuse korral on 1200 krooni ööpäevas

• välislähetuse korral 2000 krooni ööpäevas

• Päevaraha maksuvaba piirmäär:• välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 500 krooni

• siseriikliku lähetuse puhul ei ole ette nähtud maksuvaba päevaraha. Seega siseriiklike lähetuste puhul töötajatele päevaraha maksmisel tuleb edaspidi tasuda erisoodustusmaksud ning kulu ei ole abikõlblik

• Siseriiklikul lähetusel päevaraha ja toitlustamine ei ole abikõlblik - erisoodustus

Konverentsi- ja seminari osavõtukulu

• Toetuse saaja oma töötaja tööalastest konverentsidest ja seminaridest osavõtt

• Seotud projekti eesmärgi täitmisega• Tõenduseks kutse või tunnistus

• Ei ole: koolituste/õppereiside korraldamine, ega ka konverentsi/seminari nime all koolituse korraldamine või sisse ostmine

Projektijuhtimise kulutus

• abikõlblik maksimaalselt 10% ulatuses kogu projekti eelarve mahust

• Täies ulatuses ostetava asja või tellitava tööna teostatava projekti puhul personalikulu ja sisseostetud teenuse korras projektijuhtimise kulu ei ole abikõlblik (omafinantseeringust võib olla)

Projektijuhtimise kulutus (2)

• Täies ulatuses ostetava asja või tellitava tööna teostatava projekti puhul on projektijuhtimise kulutus abikõlblik ainult MTÜ-d, SA-d, alus- põhi- ja keskharidust andvatele haridusasutustele ning huvikoolidele keskkonnakorralduse, looduskaitse, metsanduse, kalanduse ja keskkonnateadlikkuse valdkondades tingimusel, et projekti raames ostetakse asju ja/või teenust vähemalt kolme erineva lepingu alusel.

Mis asi on projekti juhtimine?

• Projektijuhtimise eesmärgiks on garanteerida projekti tulemuslik läbiviimine ajagraafiku piires

• Töö koosneb järgmistest etappidest:• Projektiga seonduva informatsiooni kogumine ja analüüs

• Projektimeeskonna kokkupanek

• Projekti plaani koostamine ja esitamine

• Projekti aktiivne juhtimine ja jälgimine, et projekti areng toimuks ajagraafikus, eelarve piires ning ilma takistusteta

• Lõpparuande koostamine ja esitamine

Erisoodustus

• Erisoodustuskulu ja sellelt seadusandlikus korras arvestatud maksud ei ole abikõlblik kulu.

Üldkulu

Kulutus, mis pole projekti otsekulu, kuid tuleneb otseselt

tegevusest, mis on KIK poolt projekti finantseerimis-

otsusega aktsepteeritud• bürootarbed (paber, kirjutusvahendid, kaustad,

kirjaklambrid jms.)• sideteenused (telefoni-ja faksiteenus, posti ja

elektroonilise andmesidega seotud jooksvad kulutused)• kommunaalkulu (küte, vesi, elekter, koristamine jms.)• ruumide rent• kontoritehnika rendikulu MTÜ-dele ja SA-dele• tarkvara uuendamise kulu MTÜ-dele ja SA-dele

Üldkulu (2)

• Abikõlbliku üldkulu ülemmäär on 7% kogu projekti abikõlblikust maksumusest (MTÜ ja SA 10%)

• Üldkulu on lubatud eelarvestada kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikust maksumusest ilma metoodikata

• Ehitus- ja remonditöökulu, organisatsiooni juhtimise ja juhiga seotud kulu ei ole abikõlblik üldkulu.

• Kulutus kontoritehnika ostmiseks ei ole abikõlblik üldkulu (va. MTÜ-d ja SA-d)

• Kulutus kontorisisustuse ostmiseks või rentimiseks ei ole abikõlblik kulutus

• Täies ulatuses ostetava asja või tellitava tööna teostatava projekti puhul üldkulu ei ole abikõlblik kulu (va. MTÜ-d ja SA-d)

Käibemaks

• Käibemaks on abikõlblik kulutus, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane või kui toetuse saajal on võimalik tõendada, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele on toetuse saaja lõpptarbija, kellel ei ole õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata toetuse saajale ka muul moel.

Projekti tulu

• Kui projekti tegevuste tulemusena tekib projekti elluviimise perioodis tekkepõhine tulu, siis KIK aktsepteerib projekti elluviimise kulutusi abikõlblikuna nimetatud tulu võrra väiksemas summas

• N: osavõtumaksud, trükiste müük, piletite müük

Algdokument

• raamatupidamise algdokument on alati majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, mis fikseerib raamatupidamiskohustuslase vara või kohustuste koosseisus toimunud muutuse

• arve võib, kuid ei pruugi kuuluda raamatupidamise algdokumentide hulka

Algdokument (2)

Näiteid erinevatest algdokumentidest• tellija poolt väljastatud arved• sularahakviitungid• maksekorraldused• saatelehed• lepingud, volitused• aktid, otsused, käskkirjad, protokollid, korraldused jne.• panga väljavõtted• kassadokumendid (kassa sissetuleku ja väljamineku orderid)• tellijale esitatud arved (sh ka veel tasumata arved)• kuluaruanded• lähetuskulude aruanded koos kuludokumentidega• panga teatis intressi või teenustasu kohta• palgaleht• põhivahendite kaardid, arvestuslehed• laoarvestuslehed, inventuuriaktid

Algdokument (3)

Algdokumendi kohustuslikud andmed:• dokumendi nimetus ja number• koostamise kuupäev• tehingu majanduslik sisu• tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa)• tehingu osapoolte nimed• tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid• majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast

esindava isiku allkiri, mis kinnitab majandustehingu toimumist• vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber

Dokumendid peavad olema varustatud raamatupidamiskirjendiga,mis sisaldab kontode koodi ja projektitunnust!

Avalikustamine

• Projekti teostamisel kohustusliku infotahvli ja projekti lõpetamisel kohustusliku tänutahvli valmistamise ja paigaldamise kulu on abikõlblik kulutus

• Keskkonnaprogrammi toetusele viitamise juhendhttp://kik.ee/?op=body&id=23

Tänan tähelepanu eest!

www.kik.ee