Nr. 96 Jaanuar-veebruar-märts 2010

E E S T I M E T O D I S T I K I R I K U A J A K I R I

IGAVESEDSEADUSED:

kümme käsku

INTERVJUU:

Yuri Velloso aasta Eestis

ENESEABI:

tähista tervenemist

LASTELAEGAS:

Lõuna-Eestilapsed kohtusidVõrus

u kallis kaasteeline Urve Aulis on pannudmind seekord veidrasse olukorda � kirjutanud valmis loo toimetaja sünnipäevatähistamisest (vt lk 6) ja esitanud mulleküsimused, mida olen harjunud ise teistelt päri-

ma. Andes ühelt poolt au Urve järjekindlusele ja hoidmaksteiselt poolt kokku masu-aegse ajakirja niigi nappi ruumi,püüan mahutada vastused tema küsimustele toimetaja veeruraamidesse. Omalt poolt lisan, et tean nüüd täpselt: Tallinnakirik SAAB endale tõesti oreli, sest Urve lihtsalt TEEB asjad ära!

� kuus küsimust toimetajaleKuidas Sinust sai kristlane?

Teoreetiliselt läbi ajaloo õppimise. Mõeldes oma esivanematele, keson läbi sajandite ristitud, laulatatud ja viimsele teekonnale saadetudHaljala kirikus. Praktiliselt tänu abikaasa Andresele.

Miks valisid kodukoguduseks Tallinna metodisti koguduse? Tänu pastor Toomas Pajusoole, kes meid Andresega laulatas ja

kogudusse kutsus.

Sinu kutsumus? Kuidas jõudsid selleni oma elus ja töös? Kuidas üldse defineerida kutsumust? Tunnen, et elu on mu teele

toonud valikuid ja võimalusi, mida ma ise pole osanud ei tahta egaendale paluda. On mul õigus nimetada seda Isa hoolitsuseks ja armuks?

Mis ajendab Sind taas tõusma ja jätkama, kui eluraskused pikali viru-tavad?

Protestantlik, et mitte öelda puritaanlik kasvatus. Teadmine, et omakohust tuleb täita ja vastutust kanda. Kõik see kokku polegi alati ehkkõige parem kombinatsioon, kuigi seda võiks ju ka tööteraapiaksnimetada.

Lemmiklaul uues lauluraamatus? Vaimulikud rahvaviisid.

Sinu elu juhtsalm Piiblist? See, mis räägib usust, lootusest ja armastusest (1Kr 13:13). Ja mulle

meeldib väga Koguja elutarkus.

TOIMETAJA VEERU ASEMEL ...Indeks 78228 ISSN 1406-2291Nr. 1 (96) 2010(jaanuar-veebruar-märts) Hind 30 krooni

SELLES NUMBRIS

� PiibelToomas PajusooMida võime õppida kümnestkäsust? ......................................3

� Meilt ja mujalt Uudised ja sündmused..........5-7Maire IvanovaTT � mis see on? ....................12Mõttetalgud �Tähetorni� argipäevas ..............................14

� AjaluguSaaremaa venna Tiimi elulugu ....................................13

� OrelifondisUrve AulisTäiuslik tervik pakkus orelirõõmu ................................8

� IntervjuuSest otsekui taevad on maast kõrgemal � ..............................9

� Lastelaegas ........................16

Väljaandja: EMK kirjastustoimkondNarva mnt 51, 10152 TallinnTel: 6688 479 e-post:

koduteel@metodistikirik.eewww.metodistikirik.ee/Koduteel

Toimetuse kolleegium: Anneli Klausson,Tarmo Lilleoja, Toomas Pajusoo, PriitGregorios TammToimetaja: Kärt Jänes-KappKujundaja-küljendaja: Taimi PärnaKirjasaatjad: Imbi Herm (Rakvere), Arvi Lindmäe (Saaremaa), Irja Saksing (Kärsa ja Ahja)

Esikaanel: talvine Pärnu (foto KülliKuusemaa), Rakvere (foto KaidoLasberg), Haapsalu (foto UrmasRahuvarm), Tallinn (foto Kärt Jänes-Kapp), Tartu (foto Priit GregoriosTamm).

M

Toimetaja toimetamised: mõnikord jääb aega ka ristitütar Lisanna jaoks.

KODUTEEL 1/2010 3

PIIBEL

�K

ümnes käsus on väl-jenduse leidnud kõikkõlblusnormid, midainimene normaalsekseluks vajab. Eetika

valdkonnas pole viimasel neljal tu-handel aastal suudetud midagi uni-versaalsemat välja mõelda. Kümmekäsku ei ole iganenud, vaid igavesedseadused.

David Wilkerson on oma blogisöelnud, et kümme käsku on igavesedseadused, mille Jumal on paika pan-nud selleks, et ühiskond iseennast eihävitaks. Ometi ei ole kõik kümnekäsu üle rõõmsad ega tegutse nendejärgi. Näiteks otsustas USA ülemko-hus 2005. aastal, et Piibli käske ei to-hi eksponeerida kohturuumides.Ülemkohtu arutelu ajendas deka-loog Kentucky osariigi kohtu ees.Ülemkohus otsustas viie poolt- janelja vastuhäälega, et käskude ava-lik eksponeerimine on ebaseaduslik,sest USA-s on kirik ja riik eraldatud.

Eelduste kohaselt peaks just uskli-kud huvituma kümne käsu tundma-õppimisest. Kahjuks ei oska sugugikõik usklikud kümmet käsku nime-tada või siis ei pea neid eriti oluli-seks. See on üks põhjus, miks alusta-da piibliõppe sarja kümnest käsust.

Ajalehe Newsweek uudiste rubrii-gis kirjutati uurimusest, mille järgi

ainult 49 protsenti protestantidest ja44 protsenti katoliiklastest suudabloetleda vähemalt nelja käsku küm-nest. Üks levinud vabandus kõlab:me elame Kristuse Uue Seaduse jaarmu all ning juutidele antud käsu-seadusega pole meil otsest pistmist.Kuid ärgem unustagem Jeesuse sõ-nu, mis kehtivad ka Uue Seaduseusklikele: �Ärge arvake, et ma olentulnud Seadust või Prohveteid tühis-tama. Ma ei ole tulnud neid tühista-ma, vaid täitma.� (Mt 5:17)

Apostel Paulus lisab: �Seaduselõpp on Kristus, õiguseks igaühele,kes usub.� (Rm 10:4) Jeesus kaotasainult Vana Seaduse käsukombedja seega pole enam tarvis lepitus-ohvreid. Jeesus sai ise JumalaTalleks, �kes kannab ära maail-ma patu� (Jh 1:29). Olles Jumalalapsed, peame olema valmiskuuletuma Tema käskudele jasee tõestabki meie armastust Te-ma vastu. Jeesus ütles: �Kui teiepeate minu käske, siis te jääteminu armastusse, nõnda nagumina olen pidanud oma Isa käs-ke ja jään tema armastusse.� (Jh 15:10)

Jumala kümnel käsul on tänapäeva inimesele oluline sõnum, mis võib teda puu-dutada.

Mooses sai need käsud kolmandalkuul pärast Iisraeli laste väljumistEgiptusest. Need mahtusid kahele kivitahvlile, mida nimetati käsulau-dadeks. Esimesed neli käsku õpeta-sid rahvale, milline peab olema nende suhe Jumalaga. Viies kuniüheksas käsk käsitlesid käitumistteiste inimeste suhtes ja kümneskäsk inimese mõtteid.

Piiblis on kümne käsu tekst esita-tud kahel korral: Teises Moosese raa-matus (20:1�17) ja Viiendas Mooseseraamatus (5:6�21).

Vaatleme kümmet käsku lähemaltja püüame saada selgust, milline ondekaloogi praktiline tähendus täna-päeva kristlasele.

Mida võime õppida kümnest käsust?TOOMAS PAJUSOO

Alustame sarjaga Piibli kümnest käsust ehk deka-loogist, mida võib õigusega nimetada inimkonna õigus-süsteemi alustalaks.

Joon

istu

s: V

ILJA

VE

NTS

EL

ANDRUS KASK

Mulle meeldib tehasüüa. Ma teen sedasisetunde järgi jama ei vaja ei kaaluega juhendeid, vaid

vaatan, mis mul on, ja kujutangi jubaette, mis sellest saab. Aga kord aastasvõi kahe aasta jooksul võtan ma kapiotsast vana Salme Masso kokaraama-tu ja vaatan mõne asja üle. Näiteksvalmistasin kord haugi ja mul tekkisküsimus, kui kaua ma pean haugikeetma. 25 minutit, seisis raamatus.Aga kas ei oleks olnud lihtsam, kuimul oleksid need keemisajad seinapeal, et ma neid näeksin ja saaksinkontrollida kerge vaevaga? Ja teisalt

� kui ma kõiki neid asju teaksin peastja teeksin süüa rangelt eeskirjade jär-gi, kas ma naudiksin seda? Kas eioleks parem, kui ma teeksin sedarõõmust ja ühtlasiteaksin ka reegleid,mis aitavad mind siis,kui ma midagi unustanvõi kui ma ei ole endaskindel?

�Kui Issand nägi, etta pöördus vaatama,siis Jumal hüüdis tedakibuvitsapõõsast ja üt-les: �Mooses, Mooses!�Ja tema vastas: �Siinma olen!�

Siis ta ütles: �Ära tule siia, võta ja-latsid jalast, sest paik, kus sa seisad,

on püha maa!� Ja ta jätkas: �Minaolen sinu vanemate Jumal, Aabra-hami Jumal, Iisaki Jumal ja JaakobiJumal!�

Aga Mooses kattis oma näo, sest takartis Jumalale otsa vaadata. Ja Is-

sand ütles: �Ma olen kül-lalt näinud oma rahva vi-letsust, kes on Egiptuses,ja ma olen kuulnud nen-de kisendamist sundijatepärast; seetõttu ma teannende valu ja olen allatulnud neid egiptlastekäest päästma ja neidsellelt maalt viima healeja avarale maale, maale,mis piima ja mett voo-lab, kaananlaste, hettide,

emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebu-uslaste asupaika.� (2Ms 3:4�7)

Esimene käsk on lähtealuseks kõi-gile ülejäänutele. J. John oma raama-tus �10 käsku 21. sajandil� illustreeribseda võrdlusega: �Nii nagu päikeasub päikesesüsteemi keskel ja pla-needid tiirlevad ümber tema, nii tiir-levad kõik teised käsud ümber esime-se käsu. Jumal ise paikneb käskudekeskmes ja hoiab neid kõiki koos.�

Veel enne, kui Jumal andis omarahvale need käsud, tuletas ta neilemeelde, kes Ta on: �Mina olen Issand,sinu Jumal, kes sind tõi väljaEgiptusemaalt, orjusekojast.� OsvaldTärk on öelnud: �Meil on hea ja kasu-lik teada, mida Jumal on teinud meieesivanematele, kuid usk muutub ela-vaks ja tõeliseks alles isikliku koge-muse kaudu, mida oleme läbi elanud.�

Olen nõus Tärgiga, et meie koge-mus muudab usu reaalseks. Egiptuseorjapõlvest vabanemine sai iisraellas-tele võimsaks Jumala pääste koge-museks. Neid ei päästnud vaarao ja tasõjavankrite käest mitte võõrad juma-

lad Baal või Molok, vaid elav IssandJumal. Minu meelest kõige suuremJumala armastuse väljendus omarahva vastu on siin tõsiasi, et Jumaltegi oma rahvale head, päästes neidveel enne, kui Ta esitas neile omanõudmise: �Sul ei tohi olla muid ju-malaid minu palge kõrval!�

Uuest Testamendist leiame analoo-gilise olukorra, kus apostel Paulus üt-leb kirjas roomlastele: �Ent Jumalteeb nähtavaks oma armastuse meievastu sellega, et Kristus suri meieeest, kui me olime alles patused.� (Rm5:8) Siingi näeme, kuidas Jumal kin-kis meile päästmise veel enne, kui meTeda tundsime. Seda me nimetameJumala armuks. Seepärast ütlebkiPaulus: �Sest teie olete armu läbipäästetud usu kaudu � ja see ei oleteist enestest, vaid see on and Juma-lalt �, mitte tegudest, et ükski ei saakskiidelda.� (Ef 2:8�9) Johannes on agakirjutanud: �Selles on armastus � ei,mitte selles, et meie oleme armasta-

nud Jumalat, vaid et tema on armas-tanud meid ja on läkitanud oma Pojalepitusohvriks meie pattude eest.�(1Jh 4:10)

Kuidas siduda neid Uue Testa-mendi kirjakohti Moosesele antudesimese käsuga? Usun, et kui Jumalon meid päästnud oma armust, naguTa omal ajal päästis Iisraeli rahva, siisTa ei oota meilt midagi muud kuimeie vastuarmastust. See tähendab,et Ta on meile kõige tähtsam ja kal-lim, kelle kõrval jäävad varju kõikselle maailma ebajumalad.

Inimene, kes mõistab esimest käs-ku, peab Jumala tahtmise leidmistoma elu tähtsaimaks eesmärgiks.Veelgi enam � talle ei piisa ainult sel-le leidmisest, vaid ta soovib seda kainnukalt rakendada. Ta kummardabhea meelega Jumala ees ja palvetab:�Näita mulle oma tahet ja ma täidanseda rõõmuga.� Kui me seda ei tee,siis me lihtsalt petame iseennast. Kuieksime esimeses käsus, ei suuda meellu rakendada teisigi Jumala antudkäske. Siit saab kõik alguse.

Seoses esimese käsuga on lõpukskasulik mõtiskleda, kuidas ma kasu-tan oma aega, raha ja jõudu. Kelleletahan ma muljet avaldada või meeldi-da? Kas see on minu Jumal suure al-gustähega?

KODUTEEL 1/20084

KT

Jumal ootab meie armastust,

usaldust Tema vastu.

Ja kui me vahelkogeme abitust,

on meil ka käsud,millele vajadusel

toetuda.

ESIMENE KÄSKMina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi väljaEgiptusemaalt, orjusekojast. Sul ei tohi olla muid ju-malaid minu palge kõrval! (2Ms 20:2�3)

�

Mõtteid esimese käsu kohta

�

MEILT JA MUJALT

Jumala ja Moosese vahel tekkis kontakt,sõprus, usaldus. �Ma olen näinud oma rahvakannatamist ...� ütles Jumal Moosesele. Käsudtulid hiljem. Kui vanemad armastavad omalast, siis nad armastavad teda juba enne, kuilaps on sündinud. Neil on ootused lapse suh-tes. Nad armastavad teda. Nad ei pane ju pla-kateid keeldudega ja käskudega hälli ümber.Kui laps kasvab, siis tulevad keelud ja käsud,aga kõige alus on armastus ja usaldus.

Taavet ütles: �Ära võta minult ära oma Vai-mu!� Taavet käis koos Jumalaga ja teadis, etosadus on parem kui ohvrid.

Joosua raamatus (1:5�9) ütleb Jumal: �Olevahva ja tugev! Ära kohku ja ära karda, sest Is-sand, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lä-hed!� Kas siin ei räägita mitte usaldusest, hoo-limisest ja armastusest?

Mis on siis, kui on raskused? Kui lapsed eikuula sõna? Kui tööandja teeb liiga? Aabrahampandi proovile ja ta pidi loobuma millestki, misoli talle väga kallis. Ta oli selleks valmis, sest tateadis, et Jumal on elu andja ja kuna ta oli Ju-mala sõber, oli tal armastus ja usaldus Jumalavastu.

Jumal on andnud inimesele elu ja Jumalalon selleks plaan. Keegi võib arvata, et ta on ju-ba 80 ja teda ei puuduta enam mingi plaan.Aga Jumal tahab, et ka 80-aastane saaks pääs-tetud. Võib ju küsida: �Noh, ma olen päästetud,mis seal enam plaanida?� Aga sugulased,naabrid ei ole. Keegi peab nende pärast palu-ma ja elama nende keskel, et Jumala armastusneid puudutaks.

Sa võid keelitada inimesi ja korrata inimes-tele käske aastaid, aga kui pole armastust nen-de vastu, siis ei aita see ei sind ega neid. Kui sakannad Jumala armastust, tunnevad inimesedselle ära ja tahavad seda.

Efeslaste kirjas on koguduse (ja kõigi uskli-ke) ülesehitamiseks palve, mis aitab meil arusaada meelevallast, mille Jumal oma lastele onandnud (vt Ef 1:15�23; 3:14�21). Me palumetarkust, et tunda Issandat ja tema väge. Jumalei oota, et teeksime lihtsalt mehaaniliselt ära,mida ta ütleb. Jumal ootab meie armastust,usaldust Tema vastu.

Ja kui me vahel kogeme abitust, on meilka käsud, millele vajadusel toetuda.

LOE TÄIENDAVALT= J. John. 10 käsku 21. sajandil. Tallinn: Allika kirjastus, 2006.= Osvald Tärk. Kümme käsku. MõtteidPiibli eetikast. Tallinn: Eesti Kristlik Kirjastus,1990.

Tallinnas alustassuur Alfa-kursusTallinna koguduses alustas 10. jaanuaril Alfa-kursus, kus on rekor-

diline arv osalejaid. Pärast viimaste aastate mõõnaperioodi, kui osalejaid oli erakordselt vä-

he, alustasime organiseerimist sügisel, kui ilmus üks huviline. Tunnistan,et viimaste aastate vähest osavõttu mäletades kahtlesin, kas saame kokkuvähemalt kümme inimest, et vestlusgrupp toimiks. Kuid tundub, et aeg oliküps ja Jumal ise tuli meile appi, andes koguduse pastorile Toomas Paju-soole inspiratsiooni kutsuda kogudust jaanuari alguses üles nädalasekspalveketiks, sest algamas oli Eesti Evangeelse Alliansi palvenädal. Eest-palvet Alfa-kursuse õnnestumise pärast pidas kogudus hoolega ja just tolnädalal toimuski �plahvatuslik� registreerumine Alfa-kursusele. Täna-seks on kirjas 40 osalejat, kelle üle Alfa meeskonnal on suur rõõm.

Kursusest võtab osa suur hulk koguduse noori, et valmistuda tuleva-se Noorte-Alfa korraldamiseks. Nad õpivad nii läbi osalemise kui ka ju-ba praktiliselt kaasa aidates � muusikat tehes, vestlusgruppe juhtides,kohvilauda kattes.

Meeskond on meil suur, rohkem kui kakskümmend inimest, vägaüksmeelne ja innukas: meil on kolmteist loengupidajat, kelle hulgas niisuperintendent Taavi Hollman kui ka koguduse pastor Toomas Pajusoo,ja terve hulk ustavaid abilisi, kes aitavad nii eestpalvetega, kohvilauavalmistamisel-katmisel, vestlusgrupi juhtidena kui ka kõikvõimalikeskorralduslikes küsimustes. Jumal on andnud kogudusele nii palju pü-hendunud, andekaid ja töökaid inimesi! Võime olla südamest tänulikudsellise suurepärase meeskonna eest, kelle suurimaks sooviks on, et Ju-mal võiks ligi astuda neile, kes Teda Alfa kaudu otsivad.

INNA VÄLJA

Tallinna koguduse tänavukevadise suure Alfa-kursuse esimene kogunemine.

Foto

d: U

NO

LO

OR

IS

�

KODUTEEL 1/20106

MEILT JA MUJALT

Alliansspalvenädal 2010

12.�17. jaanuarini peeti EestiEvangeelse Alliansi palvenä-

dalat kaheksas linnas: Tallinnas, Tar-tus, Viljandis, Rakveres, Jõhvis, Võ-rus, Kärdlas ja Kuressaares.

2010. aasta palvenädala kava panidkokku Hollandi ja Tðehhi EvangeelneAllianss teemal �Tunnistajaks olemi-ne�, käsitledes seda just Euroopa kon-tekstis.

Eesti Metodisti Kiriku jaoks on pal-venädalal osalemine juba ammunetraditsioon. Palvenädala raames jut-lustasid meie kirikutes 12. jaanuarilTartu Püha Luuka kirikus pastor Sil-ver Kurvits Kristlikust Nelipühi Kiri-kust, Rakvere koguduses pastor ErgoNaab Rakvere adventkogudusest ningVõru Elupuu kirikus Rünno SaatmanPäästearmee Võru korpusest. Tallinnametodisti kirikus jutlustas 16. jaanua-ril pastor Veljo Kaptein Olevistest.Meie koguduste karjastest jagasidoma mõtteid Hans Lahi 13. jaanuarilRakvere adventkirikus, Kaupo Kant14. jaanuaril Võru adventkirikus, 15.jaanuaril Priit Tamm Tartu Maranatakoguduses ja Ele Paju Võru EELK Ka-tarina kirikus ning superintendentTaavi Hollman palvenädala viimaselõhtul Tallinna Jaani kirikus. TaaviHollman teenis sõnavõtuga kaasa ka10. jaanuaril Tallinna alliansspalvenä-dala avajumalateenistusel Oleviste ki-rikus, kus kõneles ka Olav Pärnamets.

EMK Sakussaare ja Rakvere kogu-duse pastori Hans Lahi mõtteid palve-nädalast Rakveres: �Olen Jumalale tä-nulik alanud aasta alliansspalvenädalaeest, mida peeti Rakveres nii nagu mit-metes teisteski Eestimaa linnades.Rakveres toimus traditsiooniline pal-venädal taasalustatud kujul juba kol-mandat aastat järjest, Rakvere kogu-duse pastorina kogesin seda aga esi-mest korda. Nädal algas meie meto-disti kirikust, järgnesid teenistusedadventkirikus, Karmeli vabakogudu-ses, EELK Kolmainu koguduses ningviimane teenistus vabakogudusesHüüdja Hääl.

Ühendavaks teemaks oli EuroopaEvangeelse Alliansi ettepanekust läh-tudes �Sina oled minu tunnistaja�. Kõ-neldi evangeelse kuulutustöö olemu-sest, võimalustest ja raskustest. Jutlu-sele järgnes ühine palveaeg. Oleksinsiiski oodanud rohkemat koguduse-

liikmete osavõttu: kuigi teenistusedtoimusid eri kirikutes, olid enamastikohal ühed ja samad kuulajad.

Palvenädala lõpus toimus pastoritekokkusaamine, kus vaatasime tagasimöödunud päevadele ja tänasimekoos Issandat. Oleme koguduste kar-jastega ka hiljem kohtunud ja mõtteidvahetanud: vaadanud ettepoole, kui-das ühtse Kristuse kogudusena teeni-da selle linna kogukonda. On rõõm tõ-deda, et ühisosa, mis meid ühendab,on palju suurem kui erinevused, misüksteisest eraldavad. Võin ka isiklikukogemuse põhjal öelda, et omavaheli-ne suhtlemine ja koos teenimine onmeid vaimulikult rikastanud.

Vanas Testamendis (Ps 133) on ükspalveteekonna laul Taavetilt, milles onsõnad: �Vaata, kui hea ja armas on see,et vennad üheskoos elavad! ... Sestsinna on Issand seadnud õnnistuse,elu igaveseks ajaks.� See on see, millepärast ka Jeesus on palvetanud omaülempreesterlikus palves, mis on too-dud Uue Testamendis Johannese kir-jas: �... et nad kõik oleksid üks (nii na-gu Sina, Isa, Minus ja Mina Sinus, etnemadki oleksid meis), et maailmusuks, et Sina oled Minu läkitanud.�

Pärnusse jõudis palvenädal ühe-kordse aktsioonina � konfessioonide-ülese palveõhtuna 13. jaanuaril Saa-lemi kirikus, kus osales ka EMK Pär-nu koguduse pastor Tõnu Kuusema.Pärnu Agapes jutlustasid jaanuarikuupühapäevadel oikumeenilised külali-sed.

Palvenädal toimus ka Haapsalus,ent Eesti Evangeelse Alliansi täitev-sekretär Indrek Luide on öelnud, etHaapsalus on tegemist juba nii aja-loolise kogunemisega, et EEA ei julgeseda alliansi ürituseks pidada.

Alliansspalvenädalatel pandi niiTallinnas kui Tartus kokku ohvrikor-jandus Haiti maavärina ohvrite heaks.Eesti Evangeelne Allianss annetasHaitile kokku 10 624 krooni, mis onjuba ka Haitisse saadetud.

EEA/KT

Pidu oreli ja ajakirja sõpradele

9.jaanuaril tähistas 50. sünnipäe-va meie kiriku ajakirja toimeta-

ja Kärt Jänes-Kapp. 10. jaanuari teenistusel anti juubila-

rile üle juhtkonna tänulilled, kirikuli-sed tervitasid teda sooja käteplaksuta-

misega. Pärast jumalateenistust palussünnipäevalaps sõbrad ühisele lõuna-tunnile. Juubilari erisoov oli kingitustetoomise asemel panna kokku annetusajakirja ja orelifondi toetuseks.

Pastorid Olav Pärnamets ja ToomasPajusoo laususid tänusõnu ajakirja us-tava toimetamise eest, mis on kestnudaastast 1996. Lugejaskond kiitis Kärdisilmaringi ning vaimulikku tuumakust.Ainuüksi tema toimetajaveerud onklass omaette. Erialasele kogemuste-pagasile viitab tõik, et Kärt töötab pike-mat aega ajakirja Horisont toimetuses.

Koduteel tõusule viimine pole ol-nud kergete killast ülesanne. Muigegameenutas juubilar uute suundade sis-setoomise vaeva ja valu. Luuletusedhakkasid järjekindlalt ilmuma luule-sõbra Õie Puideti õhutusel. Tavaliselttuleb peale käia kirikujuhtidele, leidateemasid, tuletada kirjutajatele meel-de tähtaegu. Silma peab peal hoidmanii kodu- kui välismaa kirikuelul, vajaon arvestada noorte erisoovidega, ka-jastada toimkondade uudiseid, semi-nari elu-olu, misjonäride rännakuid jalastelgi olgu oma nurk! Toimetaja mu-re on kirikuüritustel fotoaparaat käe-ulatuses pidada, sest ametlikku päeva-piltnikku pole varnast võtta. Õnnekson toimetus suutnud leida mõnegi us-tava kirjasaatja, osanud vajalikud�hammasrattad� käigus hoida ja haa-kuma panna.

JUUBILARID Kuressaare kogudusesHelju Kohl � 1. veebruar 80Vladimir Väli � 11. veebruar 95Airi Aus � 12. veebruar 20Leida Umal � 4. märts 80

Tallinna kogudus ÕNNITLEBHelga Häkkinen � 5. jaanuar 85Kärt Jänes-Kapp � 9. jaanuar 50Herki Tomberg � 9. jaanuar 40Olav Pärnamets � 25. jaanuar 73Taavi Hollman � 4. veebruar 41Vello Virgste � 22. veebruar 70Paul Lilleorg � 4. märts 75Gerda Aliide Tartlain � 9. märts 103Senta Astrid Zvirgzdin � 13. märts 80Voldemar Koplik � 20. märts 85Lii Lilleoja � 27. märts 50

Gerda Aliide Tartlain � 9. märts 103

Foto

: RIS

TOVA

AB

KODUTEEL 1/2010 7

Viljakaks kujunes Koduteel algata-tud mälestuste kogumine Eesti Meto-disti Kiriku 100. juubeli eel. Praegu onteoksil kauaaegse kirikujuhi Olav Pär-nametsa mälestuste jäädvustamine.Kui ajakirja Koduteel aastate lõikessirvida, koorub välja hindamatu kiri-kulooline materjal.

Muredest juubilar palju ei pajata-nud. Kõrvalseisja ei pruugi teada, ettoimetuse töö käib tillukese toakesemõttelises osas, arupidamised tihti-peale kiriku kohviku melus mõne kok-kulükatud laua ümber. Alailma on ku-kil rahamured, ajakirja levitamine ontõsine vaevanägemine.

Koosviibimise põhimeeleolu väljen-dus kõige selgemini ühislaulus �Musüda, ärka üles�, mida juubilari lem-miklauluna esitas teist korda veel Jaa-ni kirikust saabunud solist Maren Üle-vain. Lea Kangur laulis mitu soololau-lu, need vaheldusid sõnavõttudega pi-duvõõrastelt ja loeti ette �Hea InimeseAukiri�. Aukirjale jäid sõprade allkir-jad ja andide vaagnale kopsakad sum-mad annetusena ajakirjale Koduteelning Kärdile viimasel ajal südamelä-hedaseks saanud Hugo Lepnurme mä-lestusoreli ehitamise toetuseks.

URVE AULIS

Tartus Luuka kirikus kogunesEKNi teoloogiline komisjon

4.veebruaril pidas Tartu PühaLuuka kirikus oma töökoosole-

kut Eesti Kirikute Nõukogu teoloogi-line komisjon.

Komisjon tegeles oma koosolekulristimise temaatikaga, püüdes määrat-leda sellealase töö konkreetsemaidsuundi. Tartusse sõideti n-ö vaheldu-seks seni ainult Tallinnas toimunudkoosolekutele. Komisjon on ellu kut-sutud 2008. aastal, et tegeleda EestiKirikute Nõukogu liikmeskirikuid hu-vitavate teoloogiliste teemade süven-datud käsitlemisega. Iga liikmeskiriknimetas komisjoni oma esindaja. Ko-misjoni kuuluvad Arne Hiob (EELK),Mattias Palli (EAÕK), Vello Salo(RKK), Heigo Ritsbek (EKEK), MeelisMaikalu (EKNK), Peeter Roosimaa(EEKBKL), Ergo Naab (SPAKEL) jaPriit Gregorios Tamm (EMK). Konsul-tandina töötab kaasa Ingmar Kurg jakomisjoni tööd juhib Eerik Jõks.

Koosolekule oli ettekandjaks kutsu-tud Tartu ülikooli professor TarmoKulmar, kes kõneles komisjonile init-siatsioonist religiooniloolises perspek-

tiivis. Lõunat pidas komisjon kirikuvastas asuvas ajaloolises Park-hotellis.

PRIIT GREGORIOS TAMM

Eesti Kirikute Nõukogu teoloogilinekomisjon Püha Luuka kirikus.

Metodistide töö Haitil

Haiti maavärinas hukkus Ühine-nud Metodisti Kiriku humani-

taarabikomitee (United MethodistCommittee on Relief ehk UMCOR)üks silmapaistvamaid liidreid SamDixon, keda tundis ka nii mõnigieestlane.

Sam Dixon oli pärit Põhja-Caroli-nast, kus ta teenis 24 aastat pastorina.1998. aastal asus ta tööle Globaaltee-nistuse Peakomiteesse ja 2007. aastalsai temast ÜMK humanitaarabikomi-tee tippjuht, kelle koordineerida olidkriisiabi, katastroofijärgne ülesehitus-töö, majanduse arendamise küsimu-sed, terviseteenused ja rahuprotsessid.Sam Dixon aitas korraldada pääste-operatsioone nii tsunami-järgses Indo-neesias, Aafrika näljahädapiirkonda-des kui ka tornaadodest räsitud aladelAmeerikas.

Haitile nõupidamisele sõitnud SamDixon viibis 12. jaanuaril Port-au-Prince�i hotellis Montana koos kollee-gidega, kellest neli päästeti rusude altelavana 14. jaanuaril.

Sam Dixon on külastanud ka Ees-tit. See oli aastal 2006 ja tema peami-ne eesmärk oli osaleda tol korral Ees-tis peetud Ühinenud Metodisti Kirikupensionikomitee koosolekul. Pärastseda külastas Sam Dixon ÜllasTankleri kutsel Pärnu kogudust, kus tajutlustas ning kõneles metodisti misjo-nitööst maailmas Agape koguduse iga-kevadisel väljasõidul, mida nimetatak-se koguduse uuendusseminariks. Sa-muti tegi ta koos Üllasega väikeseringreisi ning külastas lühidalt Paide,Tartu ja Võru kogudust.

ÜMK Põhja- ja Baltimaamaade piis-kopi Christian Alstedi üleskutsel osa-lesid Eesti Metodisti Kiriku kogudused24. ja 31. jaanuaril erikorjanduses,mille tulu läks Haiti maavärinaohvrite

abistamiseks. �Sellises olukorras tun-dub, et meie ei saa midagi erilist ärateha, kuid pidage meeles, innukad pal-ved ja rahaline toetus võib tuua esilemuutusi!� rõhutas piiskop Alsted omapöördumises. EMK annetas Haiti toe-tuseks kokku 19 415 krooni (sh Tartukogudus 1310, Haapsalu 6000, Kohtla-Järve 1000, Kuressaare 1500, Paide1500, Pärnu 2000 ja Tallinn 6105 kroo-ni), mis jõuab Haitile ÜMK abiorgani-satsiooni UMCOR vahendusel. KT

Sam Dixon 2006. aastal kõnelemasPärnu Agapes, tõlgib Meeli Tankler.

Alustas EMK liturgiaraamatu redaktsioonikomisjon

Valminud on Ühinenud MetodistiKiriku �Book of Worship�i� ehk

jumalateenistuste raamatu eestikeel-ne tõlge. Kirikuvalitsus on võtnudeesmärgiks metodistide liturgiaraa-matu avaldamise eesti keeles, et sedasaaksid kasutada eeskätt pastorid,aga ka teemast huvitatud ilmikud.

Kirikuvalitsuse moodustatud re-daktsioonikomisjon kogunes Tallinnametodisti kirikus esimest korda 11.veebruaril. Koosolekul valiti komisjoniesimeheks Priit Gregorios Tamm. Ko-misjoni kuuluvad Olav Pärnamets,Taavi Hollman, Üllas Tankler, UrmasRahuvarm, Tarmo Lilleoja ja Kärt Jä-nes-Kapp. Tõlketöö teinud PriitGregorios Tamm andis ülevaate teh-tust ja olulisematest põhimõtetest, mi-da ta teksti tõlkides on järginud. Ta rõ-hutas, et metodistidel on põhjust omaliturgia üle uhkust tunda ja et see vää-rib igati tunnustamist ja kasutamist.

KT

Foto

: PR

IIT G

RE

GO

RIO

S T

AM

M

Foto

d: Ü

LLA

STA

NK

LER

�Book ofWorship�i� ehkjumalateenistus-te raamat peaksvarsti olema kät-tesaadav kaeesti keeles.Fo

to: K

odut

eel

KODUTEEL 1/20108

ORELIFONDIS

ell kuus alustas trom-petisolist Aarne Otskontserti palaga �An-gels Suite Snell� ningaltariesisele asusid tal-

veöö ja härmatise värvi rüüdes koori-neiud. Pastor Toomas Pajusoo tervitasesinejaid ja kuulajaid ning andis �oh-jad� dirigent Tiia-Ester Loitmele. Vilu-nud meistri (NB! Aasta muusik 2008)silmavaatest, käeviipest, ainuüksi ole-musest piisas lauljate sütitamiseks jakuulajate lummamiseks. Esinejad pai-gutusid sujuvalt ringi, solistid jõudsidalati õigele kohale, kavas oli loomin-gulisi uperpalle, mille vahele põimu-sid vabas vormis selgitussõnad � ühte-kokku täiuslik elamuslik tervik. Kuu-lajad istusid kunstnik Piibe Piirma jaabimeeskonna härmatisekujundeistilmestatud saalis, käes sama käegakujundatud jõulupunased kavalehed.

Tütarlaste hõbehäälne tertsettalustas 17. sajandi prantsuse heliloojaMarc Antoine Charpentier� ülistuslau-luga �Quam pulchra es� ehk �Kui kau-nis on ...�. Seoses Felix Mendelssohnijuubeliaastaga on paljudel veel värs-kelt meeles selle kuulsa saksa heliloo-ja oratooriumi �Elias� suurejoonelisedettekanded Eesti parimais kontserdi-saalides �Ellerheina�, Riikliku Aka-deemilise Meeskoori ja sümfooniaor-kestri koostöös. Meie saalis pidid tü-tarlapsed hakkama saama vaid ise-enese jõul ja klaveri toel. Ilmekas olidirigendi loetud ja tertseti suust kõla-

ma hakkav piiblitekst: �Tõsta oma sil-mad� ja samuti järgneva koori sõnad:�Vaata, ei tuku ega jää magama see,kes Iisraeli hoiab�. On raske kirjelda-da muusika, sõnade, lauljate särasil-made, koorijuhi ja klaverisaatja esi-tuslikku tasakaalu, üksteisemõistmistja sellest sündinud koosmõju.

Kui klassikateoste tõlgitsejaile teebau taktitundeline truuksjäämine auto-ritekstile, siis ajas lähemale tulles võibüllatada ootamatu lähenemisega. Nii-suguseid �rosinaid� kontserdil jagus.Võtame kas või trompetisti improvi-satsioonilised kaasmängud ülituntudMaasalo laulule �Tasa, tasa jõulukel-lad kajavad�, Berlingi �Valgetele jõu-ludele�, Adami �Jõuluööle�, rääkima-ta pillimängija enda soolodest. Rabaskoori vilistlase solisti Eliis Pärna või-mas hääl, ilma saateta ja üdini vabaesitus näiteks Piret Ripsi laulus �Matõusen tuhast üles�.

Et lauljatele pisut puhkust anda,tutvustas Toomas Pajusoo orelifonditegevust ja lõppsihti. Just sama päevahommikul kandis fond orelimeisterGuido Schumacherile üle esimesemiljonilise sissemakse. Nüüd asubmeister Belgias orelit ehitama ja kuiJumal annab, hüüab 2011. aastal meiekirikusaalis orel!

Dirigent Loitme jutustas pisutkontserdi eelloost ja kokkupuuteistorelikunstnik Hugo Lepnurmega. Te-ma mälestused ulatuvad tagasi ühisteesinemisteni Kaarli kirikus, kui �Eller-hein� laulis veel Heino Kaljuste käeall. Lõbus oli väheke hilisem kokku-saamine Tallinna konservatooriumis.Õppejõud Lepnurm sisenenud ruumi,ulatanud üliõpilasele terekäe ja mille-gipärast tundunud see tervitus kättkuidagi ülespoole tõmbav. �Kas pro-fessor tõesti osutab mulle, noorele al-gajale, nii suurt au?� mõtelnud tu-deng. Lugu olnud aga selles, et oreli-

õppejõud püüdnud selle liigutusegaoma muhedal moel kätte saada oreli-klassi võtit tudengi selja taga seinalasunud kapist.

Kontserdi ajendiks oli üks paduvih-mane ilm, mil Tiia-Ester Loitme pagesvarjule meie heategevuslike andidesaali. Seal tuli jutuks Lepnurme mä-lestusoreli heaks tehtav ning dirigen-dil tärkaski mõte teha üks heategukoos �Ellerheinaga�.

Mida lõpupoole, seda enam sooje-nes saal. Võluvalt seletas koorijuhttraditsionaali �I Saw Three Ships�ehk �Kolm laeva� sisu, millele järg-nes sädelev esitus. Lõpupalast � OlavEhala �Jõuluinglist� � jäi kuulajaileilmselgelt väheseks. Lisapala lausanõuti välja. See oli �Oh mis hõiska-mist ja rõõmu�, mille teise salmi ajaldirigeeris koorijuht saali. �Ellerhein�� rahvusvaheliste laululahingute japlaadistuste mitmekordne võitja � tä-nas kummardusega kuulajaid, needlillede ja meenetega peaesinejaid. Di-rigent tutvustas �tagala� kindlusta-jaid: koormeister Ülle Sanderit, kont-sertmeister Katrin Kuldjärve, ooperi-lauljast hääleseadjat Mare Jõgevat.Dirigent ütles lihtsalt ja selgelt:�Nüüd on ots!� ning kõik paluti oreli-kohvikusse südamesoojusega kaetudlaudade juurde. Liigutav oli hetk, kuitütarlapsed laulsid aatriumi rõdult�Õnnista ja hoia�, misjärel läks lahtihüva roa maitsmiseks ja muljete va-hetamiseks.

Kontserdi piletimüügi tulu ulatus3500 kroonini, jaanuaris lisas �Eller-hein� sellele eriannetusena veel 5000krooni, ohverdades tasu osalemiseeest Mendelssohni oratooriumis�Elias.� Saadud elamus oli aga hinda-matu väärtusega!

Pärast kontserti esimese hingetõm-bega ülestähendusi teinud

URVE AULIS

2009. aasta 11. detsembrilandis �Ellerhein� Tallinnakirikus jõuluootuskontser-di sarjas �Orel kirikusse!�.Tütarlapsed laulsid, toeta-maks Hugo Lepnurmemälestusoreli ehitust.

K

Täiuslik tervik pakkus orelirõõmu

KODUTEEL 1/2010 9

2009. aastal võis EMK Võru koguduses ja palju-del metodistide üritustelnäha toimetamas ja kaasalöömas üht tumedapäistenergilist noormeest, keslõpuks juba ka natukeeesti keelt rääkis, eriti lastega. See noormees oliYuri Velloso.

uri saabus Eestisse 31. detsembril 2008kell 23.55 koos ilu-tulestikuga ja lahkus 12. jaanuaril 2010.

Ta astus 2009. aastal EMK Võrukoguduse liikmeks ja esindas kogu-dust ilmikdelegaadina EMK 2010.aasta aastakonverentsil Pärnus.

Yuri lõi käed külge igas töös, midaoli vaja teha: tegeles noorte, laste javanadega, juhtis kodust jüngrigrup-pi, lõi kaasa Alfas ja ülistusgrupis,aitas ehitada Võrru helisüsteemi, jut-lustas pühapäevahommikuti Võruskorra kuus, aga ka Viitkal, Sakus-saares, Aseris, Haapsalus, Kärsal jm.

Lisaks Eestile külastas ta aastajooksul veel Lätit, Leedut, Rootsit,Norrat, Inglismaad, Põhja-Iirimaad,Saksamaad, Venemaad, Udmurtiat.

Ja sai enne ärasõitu jõudu proovi-da ka tõelise põhjamaa talvega.

YURI VELLOSO on sündinud 27. juunil 1989 Brasiilias NovaIguacu linnas, kuhu jõudmiseks Riode Janeirost kulub autoga 15�25 mi-nutit. Ta elas lapsepõlves ühes majaskoos ema, tädi ja vanaemaga. Nadolid sel ajal kõik katoliiklased. Kol-meaastaselt hakkas Yuri käima laste-aias ja viieselt läks kooli, nagu Brasii-lias üldiselt kombeks. Kui Yuri oliseitsmene, abiellus tema ema uuesti

ja Yuri sai endale kasuisa, kellega taon kogenud tõelist isa-poja suhetning keda ta kutsub isaks. Yuri kasu-isa on alati olnud kristlane ning me-todisti kiriku liige. Nii et kui 1999.aastal sündis Yurile vend, ja vane-mad otsustasid ta ristida mitte katoli-ku, vaid metodisti kirikus, oli ainultaja küsimus, et kogu pere liituks sel-le denominatsiooniga.

Mõne aasta pärast jättis Yuri siiskiJumala, kuigi käis jätkuvalt igal pü-hapäeval kirikus ühelt poolt oma va-nemate ja teiselt poolt teatud temalepandud kohustuste tõttu. Ent pärastseda, kui ta oli mitu aastat elanudvaimselt ja emotsionaalselt tühja elu,pöördus Yuri 2006. aasta jaanuaristaas Jumala poole, kes muutis tedatäielikult. Jumal juhtis ta läbi kiirevaimse kasvu protsessi ja sellest ajastpeale on Yuri tee kulgenud käsikäesJumalaga.

Yuri koolitee möödus kodulinnaerakoolis, mille ta lõpetas seitsme-teistkümneselt. Seejärel astus ta ühteBrasiilia parimasse kõrgkooli � Rio de

Janeiro ülikooli (UFRJ ehk FederalUniversity of Rio de Janeiro), kus õp-pis poolteist aastat arhitektuuri.

2008. aasta alguses andis JumalYurile mõista, et ta peaks lahkumaoma perest ja oma maalt � loobumaharjumuspärasest mugavast kesk-konnast ning minema kuhugi, kusJumal saaks teda õpetada ja ette val-mistada, kus ta kõigest tuttavasteemal olles õpiks lootma üksnes Ju-mala peale ja üksnes Jumalale elama.Yuri mõtetest käis läbi palju paiku,kuhu ta võiks minna, aga Jumal ütlesiga kord väga selgelt �ei�. Yuri palve-tas mitu kuud. Sama aasta juulis ava-nes tal võimalus osaleda misjonireisil,mis suundus Eestisse ning sai teokstänu Eesti Metodisti Kiriku ja Brasii-lia Metodisti Kiriku Rio de Janeiropiirkonna sõprussuhetele. Eestis ol-dud kolme nädala jooksul andis Ju-mal Yurile mõista, et see on see koht,kuhu ta peab tulema. Hiljem kinnitasJumal seda korduvalt mitmel viisil.

Võrru minek ei olnud Yuri idee. Al-guses ta mõtles, et see paik saab ole-

Sest otsekui taevad onmaast kõrgemal �

Yuri koos ema, kasuisa ja vennaga.

Y

INTERVJUU

KODUTEEL 1/201010

ma Tallinn, aga ta jättis asja Jumalahooleks. Ja pärast mõningaid kohtu-misi Eesti metodistide juhtidega, kaa-sa arvatud Taavi Hollman ja KaupoKant, kellest sai Yuri pastor, langesotsus, et on kõige parem, kui Yuri lä-heb Võrru. Yuri lootis, et see on ka Ju-mala tahe, ja täna on ta veendunud, etnii see oli.

Miks ja kuidas Sinust ikkagi justmetodist sai?

Mina ja mu ema saime metodisti-deks tänu mu isale pärast seda, kuisündis mu vend. Niisiis ei olnud seeminu suur otsus.

Pärast seda kui mu ema ja isa abi-ellusid, lasid nad mul pühapäevitikäia eri kirikuis. Ühel pühapäevalläksin katoliku kirikusse, teisel meto-disti kirikusse. Mulle kui lapselemeeldis rohkem metodisti kirikus,sest seal pakuti lastele sobilikke tege-vusi, samal ajal kui katoliku kirikuspidin jälgima üksnes teenistust.

Milline on Su esimene mälestus kiri-kus(käimises)t?

Ma ei mäleta eriti hästi oma varastlapsepõlve kirikus. Kahjuks on muvaraseimad mälestused ajast, mil olinjuba Jumalast kaugel. Aga mäletanvarasemast siiski sündmust, kui sainmetodisti kiriku liikmeks, samuti se-da, kuidas ma sain Püha Vaimuga ris-titud.

Millised oleksid need kolm põhjust,miks võiks liituda just metodisti ki-rikuga? Sinu kodukogudusega Bra-siilias? Kodukogudusega Võrus?

Ma arvan, et polegi olemas min-geid erilisi põhjusi, miks saada justmetodisti kiriku liikmeks. Ma olen

veendunud, et kristlane peaks kuulu-ma niisugusesse kogudusse, olgu seesiis metodisti kogudus või mitte, mil-le õpetusega ta nõustub, mille teeni-mine ja jumalateenistus talle meeldibja kus ta tunneb, et teda aktsepteeri-takse, kus ta tunneb end nagu kodus� st tajub kristlikku kogukonnatun-net. See ei pea olema metodisti kogu-dus, aga nagu ütleb jumalasõna, mepeame koos käima. See tähendab, etigaüks peab olema koguduse liige,mitte ainult külastama üht või siis mi-tut kogudust.

Mina isiklikult olen metodist, sestolen nõus enamikuga metodistlikustõpetusest ja doktriinist ning peami-selt seepärast, et mulle väga meeldibmetodistidele iseloomulik ühendusehoidmine üle maailma. On hea kuulu-da denominatsiooni, mis järgib samuprintsiipe igal pool.

Niisiis, kui keegi tahab astuda mi-nu eelmisse, Brasiilia kogudusse, võiminu praegusesse, Võru kogudusse,siis peaks ta seda tegema seepärast,et ta tunneb end selles koguduseshästi, et ta leiab sealt inimesi, kes ar-mastavad ja toetavad teda alati, iga-suguses olukorras.

Mille poolest need kaks erinevad?Mille poolest sarnanevad?

Muidugi erinevad needkaks kogudust väga paljus.Erinevusi on nende vahelilmselt rohkemgi kui sarna-susi. Aga eetilistel põhjustelma neid siinkohal ei võrd-leks ega tooks ka midagi esi-le. Loeb üksnes see, et mõle-mad kogudused teenivadsüdamest ja siiralt sama Ju-malat.

Kas möödunud aasta Eestis oli selli-ne, nagu ootasid või ette kujutasid?

Tegelikkuses osutus 2009. aastaparemaks, kui ma oskasin oodata.Jumal tõi mind Eestisse, et töötadaminu elus väga põhjalikult, ja sedaTa tegi. Ta tahtis mind ka kasutadaja taas pean ütlema, et Ta kasutasmind rohkem, kui ma võimalikukspidasin.

Mis oli kõige raskem või ootama-tum? Kõige toredam?

Kõige raskem oli hakkama saadaomaenese asjadega. Olla valmis jaavatud, et Jumal saaks töötada muelu väga delikaatsetes sfäärides.Enamikul juhtudel pole kerge vaba-neda teatud asjadest või muuta omavaateid elule. Aga on väga meeldivteada, et läbi selle kogemuse ja Jee-suse õpetuse olen ma praegu võime-line nägema ja mõistma asju hoopisparemini. Ja kõigel ongi ju lõpuksüks eesmärk: olla Jeesuse jünger tä-hendab saada nii Tema moodi kuivähegi võimalik.

Kõige imelisem oli näha nendeõpetuste ja Jumala tegutsemise tule-must oma elus. Iga päev tähendas õp-pimist, liikumist Jeesuse kui tõeliseõpetaja poole.

Võru koguduse aastapäevalised 2009. Yuri koos Võru noortega.

Yuri EMK noortetoimkonna koosolekul.

Foto

d: V

õru

kogu

dus

KODUTEEL 1/2010 11

Mis sündmused ja inimesed sellestEestis elatud aastast kõige enammeelde jäävad?

On raske öelda, mis sündmus mul-le kõige enam meelde jääb � kõik,mis kogesin, oli väga eriline. Kindlas-ti ei unusta ma mõningaid reise, nagusõitu Venemaale Udmurtiasse. Seeoli ilmselt kõige uskumatum reis, misma kunagi olen teinud.Jumal, Tema vägi ja Temariigi üleloomulik olemusoli nii lähedal, nii tajutav,et see jääb alati minuga.

On veelgi raskem öel-da, kes mulle inimestestkõige enam meelde jääb.Ma arvan, et mulle jäävadmeelde kõik näod, kõikhetked. Aga muidugi mä-letan ma eriliselt neid, kesolid mulle lähemal, nagumu pastorid ja nende pe-red ja Taavet � mu parimsõber Eestis. Ma jään alatimeenutama oma kogudustja seda ühtse pere tunnet, nende toe-tust. Ja muidugi kõiki teisi sõpru, ke-da ma leidsin kõikjal üle Eesti.

Mis on Sinu arvates see kõige täht-sam või näiteks kolm tähtsamat as-ja, mida aasta jooksul saavutasid?Teistele õpetasid? Ise õppisid?

Tänu Jumalale saavutasin ma pal-ju � eriti asju, mis juhtusid isiklikultminu elus. Lühidalt kokku võttes olidkolm kõige tähtsamat minu arvatesjärgmised: jõudmine äratundmisele,et Jeesus on minu Issand ja Õpetaja;isiklikum side Jumalaga; kindlamteadmine sellest, mida Jumal tahabmulle ja minult. Ma usun, et nii palju,kui suudan, püüan õpetada ka teiste-le kõike seda, mida ise siin õppisin.

Mida tahaksid tuleviku päevadeksöelda Koduteel lugejale ja Eesti me-todistidele nüüd, kui oled Eestistlahkumas?

Lootke kõiges Jumala peale. Mitteainult sõnades, aga lastes lahti kõi-gest, mida Jumal meis näha ei taha,ning elades ja pühendudes sellele, etsaada üha rohkem Jeesuse sarna-seks. Jumal armastab meid rohkem,kui me eales suudame ette kujutadavõi mõista, ja seetõttu suri Jeesus ris-til iga inimese pärast. Sellepärast, ja

sellepärast, kes Ta on, peaksimemeie andma oma elu sajaprotsendili-selt Talle, usaldades, et Tema oskabmeie eluga paremini hakkama saadakui me ise. Anda oma elu täielikultTalle ei tähenda, et jätame kõik selja-taha, vaid see tähendab, et teeme kõi-ke, mida Tema tahab, ükskõik, kusme oleme.

Eesti metodiste tahaksin julgusta-da muutma maailma, nagu iga krist-lane on kutsutud tegema. Meil kuimetodistidel on eesmärk saada Jee-suse sarnaseks ja teha Talle jüngreid.Selleks peame olema veelgi ühtse-mad ja kindlamad, astudes välja japüüdes jõuda nendeni, kes meidümbritsevad. Jumal kutsub oma ini-mesi muutma seda maad, niisiispeaksime kõik liitu-ma Jumala plaanigaviia meid välja meiemugavusest. Ärgemlaskem oma muga-vus- ja turvatundelvõi isegi kartusel ta-kistada saamast Ju-malalt parimat või Ju-malale parimat tege-mast.

Mis on Su enda plaa-nid edaspidiseks?

Plaanin minna tagasi Brasiiliasse,korraldada seal oma elu ja astudaneed sammud, mida Jumal tahab, etma 2010. aastal astuksin. Need ontegelikult suured ja ma saan neid as-tuda ainult siis, kui Jumal mindaitab ja juhib, nagu Ta juba teeb.Niisiis ei ole mul praegu järgmisteksaastateks muid suundi kui jätkata

alustatuga ning elada Jumala tahtekohaselt elu, mis ei kuulu mulle.

Milline on olnud Su elu suurimkiustatus?

Ma arvan, et suurim on alati olnudkiusatus teha asju omal viisil ja mõel-da ainult iseendale ning jätta Jumalsellest kõigest väljapoole. Aga Jumalon selle kallal töötanud aastaid ja eri-ti siin Eestis. Nii et nüüd püüan maesimest korda lihtsalt liituda Jumalaplaaniga ega püüa sundida Tedaomaks võtma minu plaani.

Millal said endale esimese Piibli? Seda ma ei mäleta. Aga mäletan,

et kohe pärast tagasipöördumist Ju-mala juurde 2006. aastal veetsin mamõned puhkusepäevad ühe kristla-sest sõbra kodus. Seal laenasin sõbraisalt õppepiibli ja lugesin seda igapäev. Kõigi oma selgituste ja õpetus-tega meeldis see mulle väga. Nii etkui läksin koju tagasi, ostsin ühe esi-mese asjana endale samasuguse. Seeon mul alles ja ma kasutan seda täni-ni. See ei näe enam kuigi kena välja,sest olen seda kasutanud neli aastatja kirjutanud sinna rohkesti isiklikkemärkusi. Aga lõppude lõpuks polePiiblid tehtud selleks, et nad headvälja näeksid, vaid et neid kasutataksja loetaks, eks ju?

On Sul Piiblis oma lemmiktegelane? Oo-jaa! Mu lemmik (peale Kolm-

ainu Jumala muidu-gi) on prohvet Elias.Tema usk, pühendu-mine, võidmine jajulgus olid imetlus-väärsed.

Millise lõigu Piiblistvaliksid oma mo-toks?

See on raske kü-simus. Aga on ükskirjakoht, mida Ju-mal mulle alati

meenutab, kui tahab, et ma Temamõtteid, teid ja plaane usaldaksin:�Aga minu mõtted ei ole teie mõtted,ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Is-sand. Sest otsekui taevad on maastkõrgemal, nõnda on minu teed kõr-gemad kui teie teed, ja minu mõttedkõrgemad kui teie mõtted.� (Jesaja 55:8�9)

Jutlustamas.

Yuri ja Taavet meie talves :):):).

KT

KODUTEEL 1/200812

MAIRE IVANOVATT koordinaator Eestis

t ä h e n d a blahtiseleta-tult tähistatervenemist.Tegemist on

eneseabiprogrammiga, mis mõeldudmitmesuguste probleemidega võitle-vatele inimestele. Alguse on TT saa-nud Ühendriikidest California osarii-gist. Mõne lugeja jaoks on ehk tuttavRick Warren, kes on kirjutanud raa-matu �Eesmärgist juhitud elu�. TTongi alguse saanud Rick Warreni ko-gudusest ja selle originaalmaterjaliCelebrate Recovery on kirjutanud ko-guduse abipastor John Baker. TTprogramm on analoogselt anonüüm-sete alkohoolikute programmiga ülesehitatud kaheteistkümnele sammule.TT peamine ja suurim erinevus AA-ston see, et Kõrgem Jõud pole jäetudkuidagi ebamääraseks, nii et igaüksvõib tõlgendada seda enda usulistelevaadetele sobivalt (olgu see või puu-kummardamine), vaid selleks on Jee-sus Kristus.

Aastal 2007 külastas Pärnut gruppÜhendriikidest Asbury sõpruskogu-dusest. Oli imeilus karge maikuuning sõitsime koguduserahva ja küla-listega Tahkuranda. Minule kui endi-sele noortejuhile anti ülesanne tutvu-da nende lastetööjuhiga. Juhtus aganii, et sattusin minibussis kõrvutiAsbury koguduse TT juhi GlenGrusendorfiga ning viisakusest kaas-sõitja vastu pärisin, millega ta tege-leb. Mida enam ta oma tööst ja TTprogrammist jutustas, seda enamtundsin, et tegemist on millegagi, miska Eestis võiks töötada. Nii juhtuski,et kogu päeva, pea iga kohvipausi jamuu vaba hetke, vestlesin Gleniga

ning lastetöötegijale ütlesin vaid põ-gusa �tere�. Mäletan, et õhtul kirikus-se tagasi jõudes palvetasin: �Jumal,see tundub ebarealistlik, aga kui seekuidagi on võimalik, siis palun, et TTjõuaks ka Eestisse.�

Kuidas TT Eestisse jõudis2008. aasta veebruaris, kui olin

õpingutega seoses raamatukogureisilAmeerikas, külastasin Asburys TTkogunemist. Tegemist oli jumalatee-nistust meenutava üritusega, mida il-mestasid suurepärane ülistus ningäärmiselt ausad tunnistused sellekohta, kuidas Jumal on inimesi va-bastanud alko-, narko- ja muudestsõltuvusest, leinast, traumaatilistestkogemustest, ebafunktsionaalsetestkäitumismustritest jpm. Ma polnudiialgi kogenud nii ehedat jumalatee-nistust, sellist ausust, ja samas mõist-nud, et see kõik ongi nii � Jumal tões-ti on need inimesed vabaks teinud jaselles keskkonnas ei mõista keegineid hukka. Iga eksija ja iga problee-midega võitleja on teretulnud. Värs-kendav, võrreldes kristlikes ringkon-dades üsna levinud rõõmsa maskikandmisega ka siis, kui südames onraske � lihtsalt selleks, et olla aktsep-teeritav, et jätta mulje, et sinuga onkõik korras. Samas on aga inimhin-gedes palju valu, välja ütlemata kaht-lusi ja võitlusi.

2008. aasta sügisel arutlesimeEMK haridustoimkonnas, millistestmaterjalidest oleks abi grupitöös.Mainisin TT-d ning äkki olid kõik sel-lest huvitatud. Möödus veel mõni kuuja otsustasime, et 2009. aasta suveltuleks korraldada koolitus ning otsi-da vahendeid materjalide tõlkimiseksja väljaandmiseks. Ressursside otsi-misega on tegelenud Thea Kant. Ole-me tänulikud Globaalteenistuse Pea-

komiteele (GBGM), kelle toetust aitasvahendada Üllas Tankler, ningEuroopa Metodisti Kiriku alko- janarkoprobleemidega tegelevale fon-dile. Osaliselt on seda laiahaardelistprojekti toetanud meie haridustoim-kond ning koolituse osas TeoloogilineSeminar.

Grete Lepa asus 2009. aasta juuniskibekiirelt materjale tõlkima ning ju-ba augustis 2009 toimus Agape kiri-kus EMK haridustoimkonna ja Teo-loogilise Seminari ühine koolitus.Osalejaid mitmetest konfessioonidestoli ligi 50, teiste seas Eesti Evangeel-sete Üliõpilaste Ühenduse noored.Koolitusel viibinutest nakatas ideekorraldada eneseabigrupp kindlastikõige rohkem Tartu rahvast, ehkkipositiivset vastukaja andsid teisedkining grupi alustamist pidasid realist-likuks ka võrulased.

TT TartusPärast tihedat kooliaasta algust,

reklaami tuttavate seas, Raadio 7-sning Pereraadios alustasime esimeseTT grupiga 9. novembril Tartus Roositänaval. Esimesel korral tuli kohalekaheksa meest ja kaheksa naist, kel-lele hiljem on lisandunud veel mit-med. Mõningase juurdetulemise jaärajäämise järel käib koos 19 inimest(meeste grupp on kolme võrra väik-semaks jäänud, kuna tegu oli Võrumetodistidega, kes nüüd kogunevadoma linnas). Osalejatest pooled onEesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühen-duse tegev- või vilistlasliikmed, kon-fessionaalne taust on kirju. Naistegruppi juhatan ma ise, abiliseks

TT � mis see on?

TT

KODUTEEL 1/2010 13

Kristin Aavakivi EELK Tartu Pauluse kogudu-sest. Meeste gruppi veavad Joel Pulk EELKTartu Pauluse kogudusest ja Indrek SoidlaEELK Nõo kogudusest.

Teemad, millega tegeleme, on tõsised. Ollespraeguseks läbinud pool programmi, on mulje,et osalejate arvates on kooskäimistest olnudkasu. Ka mu enda kogemus on see, et kui alus-tasin grupijuhina pigem missioonitundest, taju-des, kui oluline see töölõik on, siis aja jooksulnäen üha enam, kuidas Jumal on gruppi kasu-tanud mu enda jaoks, tuues esile unustusehõl-ma vajunud teemad, mis mu elu mõjutavad,kuigi ma pole nende mõjust teadlik olnud. Ehk-ki sellised avastused võivad kohati olla eba-meeldivad, on ilmne, et Jumal toob need asjadpinnale, et saaksime nendega tegeleda ningneed Talle üle anda.

Originaalversioonis kuulub TT-sse kaht tüü-pi kogunemisi: suured koosolekud ülistuse jatunnistustega (see, millest USA-s osa võtsin)ning väikegrupid, kus läbitakse 12 sammu. Väi-kegruppides on mehed-naised eraldi. Hetkelpole meil veel nii palju ressurssi, et korraldadakahte üritust, mistõttu koguneme kord nädalasvaid 12 sammu läbimiseks, mille eel laulamepool tundi ülistuslaule ja palvetame. Seejäreljaguneme gruppidesse, kus on võimalik rääki-da töövihikus ette antud teemadel.

Uus grupp VõrusRõõm on sellest, et TT on laienenud ka Võr-

ru. Käisin krõbekülmal 19. jaanuaril kohal, etnäha inimesi, kes kogunesid Võru metodisti ki-rikusse esimesele TT-le, kus osales seitse meestja kuus naist. Tiit Toome, üks meestegrupi juh-te, oli isegi suppi keetnud, et töölt tulnuil oleksvõimalikult mõnus õhtul viibida. Struktuurilton Võru grupi õhtud samalaadsed kui Tartus.Naistegruppi juhib Ele Paju. Viimastel andme-tel on Võru grupp kasvanud 18 inimeseni(üheksa meest, üheksa naist) � kui palju lõpuksstabiilselt käima jääb, see selgub aja jooksul.

Plaanid edasiseksLoodame, et TT laieneb veelgi. Plaanime

EMK haridustoimkonnaga TT programmi tut-vustada pastorite osaduspäevadel aprillis ningmillalgi taas koolituse korraldada, et välja õpe-tada uusi TT juhte kogudustele, kus soov prog-rammi alustada. Suurem osa materjale on jubatõlgitud eesti keelde, nii et loodame lähemalaastal anda välja kogu komplekti � neli töövihi-kut ja juhi materjali. Vastav leping on juba sõl-mitud. Ühtlasi on materjal olemas vene keeles,paraku küll Ukrainas. Tegelen sellega, et vene-keelne materjal oleks edaspidi kättesaadav kaEestis.

Saaremaa venna TIIMI ELULUGUMäed liiguvad ja künkad kõiguvad küll, aga minu heldus ei liigu su juurest ja minu rahuseadus ei kõigu, ütleb Issand su halastaja. (Js 54:10)

Kuressaare kogudusel oli põhjust rõõmustada koos oma kõige va-nema koguduseliikmega, sest vend Vladimir Välil täitus

11. veebruaril 95 eluaastat. Olgugi, et tema passis seisab Vladimir Vä-li, tunnevad teda kõik nii koguduses kui ka laiemalt Tiimina, talukohajärgi Tammi Tiimina. Aga kutsutagu teda nii või teisiti, kui Tiimi omaelulugu jutustab, jääb üle üksnes imetleda tema haruldast mälu.

�Olen sündinud Saaremaal Sauveres, 20 km kaugusel Kuressaarelinnast. Mu sünni- ja lapsepõlvekodu asub üleval Sauvere mäel. Kui jõu-dis kätte aeg, mil pidin hakkama koolitarkust taga nõudma, läksin Sau-vere kooli esimesse klassi. Koolitöös ja -tegevuses olin aktiivne. Mindpandi kooli pidudel sageli laulma ja üheksaselt mängisin juba näiden-dites peaosi. Parasjagu koolitarkust saanud, asusin isatalus vanemateletoeks ja abiks. See oli aeg, kui külades oli palju noori. Käisin nendegakoos tantsupidudel, aga et külas oli ka usklikke, kes pidasid kodudespalvetunde ja jumalateenistusi, külastasime noortega ka neid üritusi.Mingil ajal hakkasin tundma rahutust hinges ja tohutut väsimust. Mittefüüsilist väsimust, vaid vaimset. Et sellest vabaneda, hakkasin Jumalatpaluma. Ma ei mõistnud muud kui Meie Isa palvet. Kui olin seda ennemagamaminekut palunud, tundsin pisut kergendust. Nii käisin edasikülapidudel ja ka vaimulikel koosolekutel. Jumala Vaim puudutas mindseal nii tugevasti, et hakkasin sageli nutma, aga ma ei tahtnud teistelenoortele näidata, et olen nii hale ja vilets. Seepärast palusin vaikselt ko-dus: �Oh Jumal, ma tahan oma elu Sulle anda, aga luba, et ma tantsu-pidudel võiksin ka ikka käia.� Nähtavasti ei võtnud Jumal seda palvetkuulda, sest rahutus ja südamepiin aina kasvasid.

(järgneb)Ajakirjale Koduteel vahendanud ARVI LINDMÄE.

Foto

: AR

VI L

IND

MÄ

E

Tiimi vendadega: Arvi Lindmäe, Tiimi, Arno Tuulik. Seisab Tiimipoeg Arvi Väli.

KT

KODUTEEL 1/201014

MõttetalgudMõttetalgud väljaspool Tallinna ki-

rikut olid kokku lepitud juba sügisel.Talgute eesmärgiks oli edasiste sihti-de seadmine ja seetõttu alustas su-perintendent Taavi Hollman teema-kohase mõtisklusega, mille aluseksEsimese Moosese raamatu kirjakoht(13:14�18), mis algab sõnadega: �JaIssand ütles Aabramile, pärast seda

kui Lott tema juurestoli lahkunud: �Tõstanüüd oma silmad ülesja vaata paigast, kus saoled, põhja ja lõuna ja hommiku jaõhtu poole, sest kogu maa, mida sanäed, ma annan sinule ja su soole iga-veseks ajaks! ��

Sissejuhatuseks rõhutas superin-tendent, et hiljuti valminud EMKarengukavast peab saama alus, mille-le tugineb meie edaspidine konkreet-sem tegevus. Seepärast ei olnud kok-kutulemise eesmärk rääkida tehtust,vaid vaadata tulevikku, pidades mee-les, et piiskop Christian Alsted on ko-gu Põhja-Euroopa ja Baltikumi piir-konnas võtnud suuna uute kogudusterajamisele. Ühises arutelus jõudsidkokkutulnud järeldusele, et olulineon leida võimalused, kuidas kirik ter-vikuna saaks aidata kohalikel kogu-dustel misjonitööd teha. Teisisõnu �peame leidma tee, kuidas ulatuksime

metodistidena oma ki-rikust väljapoole, ko-gukonda. Kajama jäimõte, et suured visioo-nid on head, aga meidaitaksid palju edasikonkreetsed ülesan-ded ja tegevus, milleraames inimesed kuu-leksid ka evangeelsetsõnumit. Eriti südame-lähedane oli see mõtenoortetoimkonna juhi-le Lemme Aulisele, kestahaks edaspidi noor-teüritusi korraldadanii, et noored saaksidpanustada oma ener-

giat ja ressurssi ka selle paiga heaks,kus üritus toimub.

Konkreetsemalt olid kõne all veeljüngerluse projekt, elukestev õpe,koolitustöö, programm �Tähista ter-venemist� (loe ka lk 12), sidemed Bra-siilia Metodisti Kirikuga (loe ka lk 9),juulisse kavandatud evangelismikoo-litus noortele, suvine misjon kogudus-tes. Tänavune suvekonverents toimub5.�7. augustil teemal �Effataa�. Tegija-tes on tärganud idee viia konverentsiedasi äratusnädala või -nädalalõpuvormis � korraldada mõnes piirkon-nas �suvekonverents ratastel�, misvõiks toimuda sügisel. Veel tulid ju-tuks Ida-Virumaa piiblikooli, seminarija haridustoimkonna koostöö ning16.�18. juulile kavandatud suur misjoniüritus Jõhvis, kuhu oodataksetoetajaid, kas või näiteks eestikeelselasteprogrammi läbiviijad.

Superintendent tõdes lõpetuseks,et kuigi talgud ei lõppenud konkreet-se programmi koostamisega, aitasmõttevahetus kõiki edasi. Kodutöönajäi igaühe ülesandeks mõelda, millinevõiks olla meie tegevuskava, et seeoleks rakendatav nii kiriku, üksikko-guduse kui toimkonna tasandil. Järg-mine ümarlaud tuleb kokku 7. mail.

�Tähetorni� argipäevVeel enne mõttetalgute algust tut-

vustas �Tähetorni� direktor MallTamm kokkutulnutele lastekeskuseruume. Möödunud aastal naaber-majast �Tähetorni� hoonesse levinud

Mõttetalgud �Tähetorni�argipäevas22. jaanuari hommiku-poolikul kogunes laste-keskusesse �Tähetorn� kirikuvalitsuse ja toim-kondade järjekordneümarlaud. Arutleti kiriku-elu üldiste küsimuste üle,aga jõuti tutvuda ka nii remondis uuenenud �Tähetorni� ruumide kuiviimase aja tegevusega.

Kevadel alustatakse lastekeskuse väga halvas sei-sus oleva fassaadi renoveerimisega, mida toetavadmitmed organisatsioonid, sh Põhja-Tallinna valit-sus ning tänu EMK liikmetele ka ES Sadolin ASning vabatahtlikud Eestist ja USA-st.

Ümarlaual olid esindatud lastetöö (Ele Paju), hari-dustoimkond (Thea Kant, Maire Ivanova), ordinat-sioonikomisjon (Olav Pärnamets), Teoloogiline Se-minar (Meeli Tankler), kirikuvalitsus (Artur Põld,Tõnu Kuusemaa), lastekeskus �Tähetorn� (MallTamm), noortetoimkond (Lemme Aulis), Koduteel(Kärt Jänes-Kapp) ja naistöö (Valentina Põld).

Foto

d: K

odut

eel

KODUTEEL 1/2010 15

põlengu jäljed on kindlustushüvitiseja ehitusfirma Johanna tublide töö-meeste kaasabil kadunud: maja onseest renoveeritud, teisel korrusel ontehtud ilus remont. Lindorff Eesti ASon kinkinud �Tähetornile� arvutid jamööblit, mootorratturite ühinguWIMA Estonia MTÜ toel on saadudarvutitesse programmid. Lastekeskustöötab taas täiel jõul.

Hoolimata tulekahjust ei jäänudära ka lastekeskuse jõulupidu, millestMall Tamm näitas kokkutulnuile vi-deot. Tänu lahketele annetajatelesaid lapsed kingitused jõuluvanalt,keda abistasid �Tähetorni� ammusedsõbrad Norra misjoniorganisatsioo-nist Mission in Europe, mida juhibOle Saltnes. See organisatsioon ontoetanud lastekeskust jõulukinkideostmisega mitu aastat, samuti naguLauri ja Helvi Siljoranta Soomestning Lasnamäe vene nelipühi kogu-duse inimesed.

Küsimusele, kuidas EMK terviku-na saaks lastekeskuse tööle kaasaaidata, vastas Mall Tamm, et kõik al-gab inimestest. Ta rõhutas, et lihtneon ära anda endale mittevajalikke as-ju, hoopis raskem pühendada aega jateadmisi: näiteks õpetada hädasolija-tele, kuidas, kus ja mis dokumentide-ga toetustega seonduvaid asju ajada

või kuhu peaks üldse minema, et toe-tust saada; kuidas majandada olukor-ras, kus sissetulekut ei olegi jne.

�Tähetornis� käib lapsi, kes vajak-sid tugiisikuid, kes nendega regulaar-selt (nt kord nädalas) tegeleksid �aitaksid koolitöid teha, mängiksid,käiksid kusagil väljas. Vajalikud onasjatundlikud, kaastundlikud jaempaatilised vabatahtlikud, kes võ-taksid aidata konkreetset peret. Niiosalevad keskuse töös juba kaks neli-pühilasest vabatahtlikku, kes aitavadperedel majandada või siis näitekssõidutavad ühe lapse arsti juurde ajal,kui üksikema rinnalapsega koduspeab olema. Nad aitavad ka doku-mente vormistada, lastekaitsega su-helda. Tihtipeale ei tea inimesed omaõigusi ega võimalusi, ei tea, et lihtnekäik kohaliku omavalitsuse sotsiaal-või lastekaitsetöötaja juurde annabkilahenduse suurele probleemipuntrale.Nendega tuleb esimesel korral kaasaskäia, sest nad ei tea, kuhu minna, kar-davad, et ei saa riigikeeles suheldud.Või siis pole neil sobilikke rõivaidametiasutuse külastamiseks. Lõpuksnad ei lähegi, sest enesehinnang onmadal, mistõttu välditakse võõraidolukordi. Kui aga tugiisiku abil suhtedametnikega sõlmitud, kogevad nad, etametnik pole mingi koll, vaid ongiseatud selleks, et hätta sattunut omavõimaluste piires aidata. Sellega võibteinekord tugiisiku töö mõne konk-reetse inimesega isegi otsa saada.

Kuna lastekeskuses on vaid kolmpõhikohaga töötajat ja iga päev majas15�25 last, ei saa nemad pereliikmeidkuigi palju reaalselt aidata muuga kuinõustamise või toidupakikesega (või-malusel). Tugiisik oleks seega suu-reks abiks nii lapsele, tema perele kuilastekeskuse töötajale, aga ka igatmasti ametnikele.

Abivajajaid on praegusel ajal palju,Mall Tamm arvab, et tegelikku üle-vaadet on neist isegi raske saada. Iga-üks, kes märkab hädasolijat ning ta-hab ja saab aidata, võiks seda teha nii,nagu võimalused lubavad. Lastekes-kus eelistaks muidugi sotsiaaltööd õp-pinud või tugiisiku koolituse läbinudinimesi, keda keskusel ei oleks enamvaja täiendavalt juhendada.

Lastekeskuses käivad Tallinna üli-kooli vahetusüliõpilased, kes aitasidremondi järel maja korrastada, agahetkel abistavad lapsi koolitöödesning sisustavad nende vaba aega.Jaanuari lõpus korraldasid Tðehhistpärit tudengid lastele Tðehhi õhtu,momendil on lastekeskuses abiks üli-õpilane Leedust.

WIMA Estonia MTÜ inimesedkäivad tihti külas ja üks neist on ju-ba terve aasta kord nädalas lastegakoos koolitöid tegemas. InimeneLoovuskoolist õpetab vähemalt kordkuus lastele huvitavaid käsitöötehni-kaid � juba on selgeks saadud vilti-mine ja ehete valmistamine. Üks res-tauraatori elukutsega ema, kelle lap-sed ka lastekeskuses käivad, tutvus-tab kord nädalast mitmesuguseidkunstitehnikaid.

�Tähetorni� head partnerid onPäästearmee Kopli korpus ningPeeteli kiriku sotsiaalkeskus. Mõle-mad tegelevad lastega, sest paikne-vad lastekeskuse läheduses. Pääste-armees käivad väiksemad lapsedkaks korda nädalas huvitegevustestosa saamas õhtuti, kui �Tähetorni�uksed suletakse. Päästearmeelasedsaadavad lapsed pärast otse trammi-le, et nad õhtusel ajal tänavale seikle-ma ei satuks. Peeteli sotsiaalkeskusabistab aga koostöös kohaliku oma-valitsuse lastekaitsjatega noori, kes�Tähetorni� east juba väljas, kuid mit-mel põhjusel siiski veel oma eluga isetoime ei tule.

�Tähetorni�, nagu kõigi meie eel-arvet koormab aga külm ja luminetalv, nii et nad on tänulikud iga anne-tuse eest. KT

Suurbritannia saatkonna vahendu-sel külastasid �Tähetorni� 2008.aastal Briti armee sõdurid, kes kin-kisid lastele nukutoad.

Jaanuari lõpus korraldasid Tðehhistpärit tudengid lastele Tðehhi õhtu.

JANA TAMMTartu Püha Luuka koguduse pühapäevakooliõpetaja

Ühel külmal detsembrikuu hommikul tõttas Tartu PühaLuuka koguduse kiriku hoovi väikesi lapsi. Vaatamatakrõbedale pakasele oli kõigi silmades põnevus ja ootus-ärevus. Reisi Võrumaale oodati juba mõnda aega janüüd oli see tähtis päev käes. Meie pühapäevakoolilap-sed ja -õpetajad sõitsid külla Võrumaa koguduste lastele.

Kohtumispaigaks sai 12. detsembril Võru kogudusekirik. Saabudes tervitas meid mõnus laste sumin ja soekirik. Improviseeritud lava ette oli tõmmatud eesriie,mis veelgi lisas põnevust � mingi üllatus ootas ees.Tutvumine läks ladusalt, kohal olid Võru, Tartu, Ruus-mäe ja Viitka lapsed ning õpetajad.

Päeva programm algas suurepärase jõululooetendusega, mida näitasid Võru koguduse noored.Nägime kõiki: Jeesuslast, Maarjat, Joosepit, karjaseid,kolme tarka ja inglit, kes oli tõeliselt suur ja aupaiste-ga, nii nagu inglile kohane. Etenduse järel läks lahtisuur trall. Jagunesime kahte rühma: suuremad ja väik-semad. Vaheldumisi sai käia meisterdamise ja piiblilookuulamise toas, laulda ning lustida koos suurepärasemängujuhi Elega. Võrus õpitud mänge tuletame siianimeelde ja paksust pagarist laulame nõrkemiseni! Igalaps sai koju kaasa hulga väikesi toredaid meisterdusi,mida aitas teha tädi Agnes: inglid ja isegi väikese jõu-lusõime. Loomulikult ei puudunud sellelt toredalt peoltka mõnus söök ja jook. Kehakinnituse krooniks olisuurepärane vahukooretort, mida pakutakse ainultVõru kirikus!

Meie ühise päeva lõpetasime rongkäiguga Võrukiriku uude ehitatavasse ossa. Koos tänasime Issandatilusa päeva eest ning saatsime teele palved, et üsna

varsti saaksime taas kokku juba uue kiriku katuse all.Ilusat päeva jäävad meenutama toredad pildid, midajagame ka teiega.

Ootame Lõuna-Eesti lapsi kevadel külla Tartusse jaloodame, et meie sõprussidemed üha tugevnevad. Heaon teada, et kusagil üsna lähedal on teisigi lapsi, kesarmastavad Jumalat ja oma koguduse pühapäevakooli,kes palvetavad koos ja õpivad tundma Issandat.

Olge väga õnnistatud ja kohtumiseni Tartus!

LASTELAEGAS

Lõuna-Eesti pühapäevakoolilastekohtumispäev

Foto

d:

JAN

A T

AM

M

ISSN 1406-2291