koeru keskkooli arengukava 2009-2015€¦ · 1.12 maa-ala kujundus (pargi piirded jm) 2010 1 000...
TRANSCRIPT
1
LISA
Koeru Vallavolikogu
26. veebruari 2009
määrusele nr 1
Koeru Keskkooli arengukava
2009-2015
Muudetud ja täiendatud
1. Koeru Vallavolikogu määrusega 29. septembrist 2011 nr 15
2. Koeru Vallavolikogu määrusega 23. veebruarist 2012 nr 8
3. Koeru Vallavolikogu määrusega 20.juunist 2013 nr 11
1. Visioon ( Koeru VV määrus 29. september 2011 nr 15)
Missioon:
Koeru keskkooli missioon on aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, kes on
valmis elukestvaks õppeks, arendab ennast pidevalt ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb
ennast Eesti kodanikuna, kaasvastutajana Euroopa ja maailma tuleviku eest ning väärtustab
tervislikku eluviisi.
Visioon:
Koeru keskkool on turvalise õpikeskkonnaga jätkusuutlik ja innovaatiline kool, mis tagab hariduse
omandamiseks võrdsed võimalused kõikidele õpilastele.
Põhiväärtused:
Areng ja teadmised.
Turvalisus ja koolirõõm.
Ühtekuuluvus ja meeskonnatöö.
Lugupidamine enese ja kaasinimeste vastu.
Eesti keele ja kultuuri hoidmine.
Rahvakultuuri traditsioonide hoidmine.
Sporditraditsioonide hoidmine ja tervislik eluviis.
Loodushoid, kokkuhoid ja säästev areng.
2. Hetkeolukord
ISELOOMUSTUS
Esimesed andmed hariduse andmisest Koerus pärinevad aastast 1724, mil õpetati lapsi kiriku
juures, on teda , et 1727. aastal tegutses Koeru kihelkonnas kool. Praeguses asukohas asub kool
alates 1920.a., kui Aruküla mõisas alustas tegutsemist Koeru Algkool. 1974.a. valmis uus
koolimaja ja 1978.a. lõpetas keskkooli I lend.
Koeru Keskkoolis on praegu (sügis 2008) 303 õpilast ja 19 klassikomplekti, sealhulgas kaks
tasandusklassi. Tasandusklassid on meie koolis tegutsenud juba 3 aastat, eelmisel õppeaastal
lõpetas edukalt üks tasandusklass - 9c. Õpilaste arv on viimastel aastatel vähenenud: 2002.a oli
403 õpilast. Õpilaste arvu vähenemine on toimunud peamiselt 1.klassi tulevate õpilaste arvu
2
vähenemise tõttu, käesoleval õppeaastal kõigest 16 õpilast. Kuna sündide arv vallas on
suurenenud, siis koolitulevate õpilaste arv hakkab kasvama.
1.klassi astunud õpilased
Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008
Õpilasi 21 24 23 28 30 20 26 23 15
Sündide arv Koeru vallas
Sünniaasta 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008
Lapsi 18 27 24 26 22 26 30 28
Õpilased on pärit peamiselt Koeru vallast, vähemal määral ka Kareda ja Paide vallast, teistest
valdadest üksikuid.
Õpilaste arv seisuga jaanuar 2009
Omavalitsus Õpilasi Osakaal
Koeru vald 271 90,0%
Kareda vald 14 4,7%
Järva-Jaani vald 2 0,7%
Paide vald 4 1,3%
Paide linn 2 0,7%
Roosna-Alliku vald 1 0,3%
Albu vald 1 0,3%
Pala vald 2 0,7%
Haapsalu linn 1 0,3%
Saue vald 1 0,3%
Tallinn 1 0,3%
Võhma linn 1 0,3%
Kokku 301
Kool tegutseb 7,8 ha suurusel maa-alal, kus asuvad kolm õppehoonet: uus maja, mõisamaja ja
valitsejamaja. Lisaks on koolil veel staadionimaja, tall, garaaž ja kuur. Katlamaja asemele on
alustatud praegu juurdeehituse ehitamisega. Õppehoonete olukord võimaldab õppetööd läbi viia,
kuid on siiski suhteliselt kehv.
Õppehoonete seisukord
Õppehoone Puudused
Uus maja Turvavalgustus puudulik
Suitsuandurid + ATS puuduvad
Seinade soojustus puudub
Ventilatsioon ei ole töökorras
Elektrisüsteem ja valgustus osaliselt
renoveerimata
Söökla ja köök renoveerimata
Arvutiklass väike ja ei vasta
tervisekaitsenõuetele
3
Aula puudub
Ainekabinette vähe (bioloogia, keemia,
eriõpe, suur auditoorium)
Raamatukogu ruumid puuduvad
Poiste tööõpetuse ruumid renoveerimata
Mõisamaja Siseruumide viimistlus teostamata, va
saal
Fassaaditööd teostamata
Katus vajab renoveerimist
Valitsejamaja Katuse- ja laekonstruktsioonid
renoveerimata
Katus renoveerimata
Fassaad renoveerimata
2.korruse konstruktsioonide ja
viimistlustööd teostamata
Puuduseks on paiknemine kolmes õppehoones, ideaalne oleks ühes kompaktses hoones Häirib ka
ruumipuudus, sest uus maja on ehitatud 8-klassilise kooli projekti järgi. Eriti tekitab pingeid
vajadus anda osa ruume Koeru Muusikakooli kasutusse.
Leevendust toob juurdeehituse 1. etapi alustamine, mis võimaldab alustada koondumist ühte
kompaktsesse hoonesse. 1. etapi valmides saavad uued ruumid arvutiklass, autoõpetus, inglise
keel, muusikaõpetus, poiste tööõpetus, majandus- ja remondiruumid, huvijuht, õpilasomavalitsus
ja arhiiv. Vabanevate ruumide arvel saab alustada söökla ja raamatukogu välja ehitamisega.
Mõisamajas anname muusikakoolile raamatukogu ja autoõpetuse ruumid. Oluline on, et jätkuks
kooli renoveerimise ja juurdeehituse projekti elluviimine, mis annaks meile uue fuajee-garderoobi,
kunstiõpetuse, tüdrukute käsitöö, aula, õpetajate tööruumid ja teised kooli edukaks kaasaegsel
tasemel toimimiseks vajalikud ruumid.
Materiaal-tehniline baas on üldiselt rahuldav, õpilaste pingid on enamasti kaasaegsed, uuendamine
toimub regulaarselt. Tehnilisi vahendeid on piisavalt. 2005.a läksime üle e-kooli süsteemile, sel
ajal muretsesime kõikidesse klassiruumidesse arvutid. Videoprojektorid on 9 klassiruumis,
projektorite muretsemine jätkub.
Õppetöö tulemustega võib rahule jääda. Üleminek uute hariduskorraldustega on olnud edukas.
Möödunud õppeaastal jäi klassikursust kordama ainult üks õpilane, kuna ei käinud koolis.
Riigieksamite tulemused on olnud head: igal aastal üle Eesti keskmise.
Laialdased võimalused on huvitegevuseks, praegu on võimalik osaleda 27 huviringis (tantsu-,
laulu-, näite-, loodussõprade, raamatusõprade, kunsti- jt ringid, noorkotkad, kodutütred jt). Lisaks
veel võimalus osaleda Koeru spordiklubi ringides ja Koeru Muusikakoolis.
Õpetajate kaader on olnud püsiv ja vastab kvalifikatsiooninõuetele. Paljud õpetajad on omandanud
nõutava haridustaseme töö kõrvalt õppides. Käesoleval õppeaastal on puudus keemia- ja
bioloogiaõpetajast, millele oleme leidnud ajutise lahendusi. Lähiaastatel teisi õppeaineid õpetajate
puudus ei ähvarda, küll võib see tekkida kaugemas tulevikus.
Õpetajate jaotus haridustaseme järgi 2008/2009 õa
Õpetajaid 37
Kõrgharidus 33
Keskeri 2
Keskharidus 2 lõpetavad kõrgkooli
4
Õpetajate jaotus vanuse järgi 2008/2009 õa
Vanus 20-30 31-40 41-50 51-60 üle 60
Õpetajaid 7 6 11 7 6
Osakaal 18,9% 16,2% 29,7% 18,9% 16,2%
EESMÄRGID
Kooli edukaks kaasaegsel tasemel toimimiseks on vaja realiseerida järgmised eesmärgid.
Meie peaeesmärk on luua kaasaegne õpikeskkond, mis võimaldab õpilastel kujuneda pidevalt
arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda,
kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning
kandma kodanikuvastutust.
Oluline on kaasaegse õppekeskkonna loomine, mis vastab tervisekaitse nõuetele ja oleks hästi
tehniliselt varustatud.
Oluline on õpilaste arvu vähenemise peatamine.
Gümnaasiumiosa on vaja edasi arendada, kujundades kooli piirkondlikuks hariduskeskuseks.
Kasutada ära uusi võimalusi kooli arendamiseks, milleks on maadlussuuna arendamine.
Kooli tegevus- ja arenguvõimalused sõltuvad suurel määral õpilaste arvust. See sõltub aga valla
elanike arvust, mis peaks hakkama suurenema.
Edaspidises tegevuses juhindume järgmistest põhimõtetest.
Meie eduka tegevuse aluseks on hea mikrokliima.
Õpilast tuleb kohelda vastavalt tema eeldustele. Ainult eelnevale edule saavad tugineda
tulevased õnnestumised.
Väga tähtis on personalil näha õppetööd ja kooli tegevust kogu tervikuna. Kooli tegevuse
raamid väljenduvad arengukavas, õppekavas, põhieesmärkides ja teistes dokumentides.
Väga oluline on tegelemine enesearendamise ja -täiendamisega.
Hea kool eeldab koostööd õpilaste, lastevanemate ja õpetajate vahel.
Selleks, et kool suudaks kohaneda meie kiiresti muutuva ühiskonnaga, on vajalik pidev
koolisisene arendustöö. Igal aastal koostatakse aastaeesmärgid.
Töötamine Koeru Keskkoolis nõuab meilt lojaalsust kooli tegevuse kohta võetud otsuste ja
eesmärkide suhtes. Neid ei või ignoreerida ja see kehtib nii laste kui täiskasvanute kohta. Me
oleme oma eesmärgid täitnud, kui meie kooli vilistlased ütlevad: "Minu õpinguteaeg Koeru
Keskkoolis on olnud üks õnnelikumaid ja kasulikumaid perioode minu elus".
Õpilaste loovuse, individuaalsuse ja erivõimete arendamise eesmärgil loob kool jätkuvalt
võimalusi osalemiseks laulukoorides ja ansamblites, kunstiringis, näiteringis, spordiringides,
rahvatantsuringides, muusikakoolis jms.
Suurt tähelepanu pöörame tervislike õpitingimuste loomisele ja terviseõpetuse arendamisele.
5
Gümnaasiumi osa õppekavas loeme oluliseks mitmekülgse eri suundumusega hariduse
omandamist, selle saavutamiseks tuleb jätkata tööd valik- ja vabaainete kursuste süsteemi
täiustamiseks.
Õppetöö kaasaegsemaks muutmisel näeme ette siduda maksimaalselt arvutiõpetust ja
kasutamist erinevate õppeainetega. Eesmärgiks on kujundada välja kooli infokeskus, mis
kujuneks õpilastele üheks oluliseks õppimiskohaks.
Õppe- kasvatustöö korraldamisel arvestame põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajate huve,
võimeid ja vajadusi, et nad suudaks konkureerida õpingute jätkamisel, suudaks edaspidises
elus ja töös toime tulla. Selleks: säilitada põhikoolis akadeemilisuse-pragmaatilisuse
optimaalset suhet, väärtustades töö- ja kutseõpetust, kehalist kasvatust, terviseõpetust ja teiste
oskusainete õpetamist, anda õpilastele võimalikult palju valikuvõimalusi, et arendada oskust
otsustada ja vastutada, kasutada maksimaalselt ära tugiõppe, logopeedilise abi ja nõustamise
võimalusi, pakkuda õpilastele valikute tegemisel suuremat nõustamis- ja konsulteerimisalast
abi.
Õppe- ja ainekavade koostamisel lugeda õigeks: egalitaarsusele ja võrdsusele suunatust,
rahvuslikkusele ja maailma avatusele suunatud tasakaalustatust.
Väga oluline on koolisisene personali arendamine ja maksimaalselt pakutava täiendõppe
võimaluste ärakasutamine selleks, et informatsiooni saada ja vahendada, saada tuge ja ka
kahtlustele kinnitust teooriast ja teiste praktikast, anda personalile motivatsiooni tööks. Selleks:
töötada läbi teiste koolide kogemused, koostöö ja konsulteerimine Eesti kursuste süsteemi
rakendunud koolidega, koostöö ja konsulteerimine sõpruspiirkondade koolidega väljaspool
Eestit (Ilmajoe Jaakko Ilka Koulu), koostöö Eesti Vabariigi Haridusministeeriumiga ja Järva
Maakonna Haridusosakonnaga, koolis korraldatavad metoodilised seminarid, ajurünnakud,
teabepäevad jms. info levitamiseks ja läbitöötamiseks, õpetajate enesetäienduse
stimuleerimine, õppimiseks võimaluste loomine.
Selleks, et teada saada lastevanemate kooliga seotud vajadusi, toimub üks kord aastas
lastevanemate üldkoosolek, korraldatakse üritusi, kus saaksid osaleda ka lapsevanemad.
Kool teenib õpilaste huve ja arenguvajadusi ning õpilasi puudutavates küsimustes tuleb sageli
otsuseid langetada koostöös õpilastega. Osalemine koolielu korraldamisel suurendab õpilaste
teadlikkust ja vastutustunnet, arendab aktiivsust ja algatusvõimet. Koolis tegutseb oma
põhikirja alusel õpilaste omavalitsus.
Personali koolitus toimub kindla kava ja sisuliste kokkulepete alusel. ( Koeru VV määrus 23.
veebruar 2012 nr 8)
Planeerimisel lähtutakse kooli arengukava eesmärkidest ja uue õppekava rakendamise
vajadustest. . ( Koeru VV määrus 23. veebruar 2012 nr 8)
Koeru Keskkooli algklassid ja Koeru Muusikakool tegutsevad jätkuvalt Aruküla mõisa
peahoones. Kunsti, tüdrukute käsitööklassid ja pikapäevarühm tegutsevad mõisa kõrval asuvas
valitsejamajas. Nendes ruumides toimub huvi-, põhi- ja gümnaasiumihariduse andmine,
täiskasvanute koolitused kui ka mitmesugused üritused. ( Koeru VV määrus 20. juuni 2013
nr 11)
Aruküla mõisa peahoone ja valitsejamaja vajavad renoveerimist, et säilitada olemasolev
kunstiväärtus ja ajalugu ning parandada oluliselt õppimistingimusi, millega luuakse eeldused
parema ja konkurentsivõimelisema üld- ja huvihariduse saamiseks kohalikele ja piirkondlikele
lastele ning täiskasvanutele. ( Koeru VV määrus 20. juuni 2013 nr 11)
6
3. Analüüs ja muutusvajadused
TUGEVUSED
Gümnaasiumihariduse saamise võimalus
Mitmekülgsed võimalused õpilastel tasuta või suure soodustusega huvitegevuseks (sport,
tants, kunstiringid, muusikakool jne.)
Rahulik miljöö
Väike kollektiiv
Heal tasemel IT võimalused
- Arvutid kõigil töökohtadel (klassiruumides, õpetajate toas jm)
- Internetiühendus kõikidel töökohtadel + Wifi
- Head printimis- ja paljundusvõimalused
- Videoprojektorid pooltes klassiruumides
Head tehnilised võimalused
Õppekirjanduse ja –vahenditega varustatus hea
Mõisakool
Autoõpetuse saamise võimalus gümnaasiumi õpilastele
Toimivad arenguvestlused
Toimiv E-kool
Tugevad ja kvalifitseeritud aineõpetajad
Kooli hea tase ja maine
Traditsioone hoitakse
Hästi toimivad tugisüsteemid (logopeediline abi, tugi- ja parandusõpe, tasandusklassid)
Kooli tegevust toetav vald
Hästi toimiv õpilastransport
Vallas on üks kool, mis võimaldab vahendeid koondada
Hea eelhariduse olemasolu ja head suhted lasteaiaga
Kool asub arenevas piirkonnas
Võim ja vaim astuvad ühte jalga
Sihipärane õpetajate ja personali täiendkoolitus
Head välissuhted
Riigieksamite tulemused head
NÕRKUSED
Ruumipuudus koolis
Kool asub kolmes õppehoones
Kooli spordikompleks vajab renoveerimist
Puudub tantsusaali (peeglitega sein)
Raske leida noori erialaõpetajaid ja kasvatajaid
Õpilaste arv langeb
Elukvaliteet hakkab Koerus ajale jalgu jääma
- Korteripuudus, kohalik elamuehitus tagasihoidlik
- Teeninduse ja kaubanduse kehv olukord
Õpilaste mõjutusvõimalused ebapiisavad
Aula, kogunemiseks mõeldud saali, suurema auditooriumi puudumine
7
OHUD
Gümnaasiumiosa kadumine
Õpetajate kaadri vananemine, ei leita uusi erialaspetsialiste
Juurdeehituse rahastamisvõimaluste kadumine
Kohalike töökohtade vähenemine, mis tingib elanike lahkumise
Õpilaste arvu vähenemine
Gümnaasiumiõpilaste arvu vähenemine
Valdade ühinemise tagajärjel Koeru ääremaastub
Naaberkoolide lähedus
VÕIMALUSED
Euroopa ja Eesti tugisüsteemidest raha hankimine kooli arendamiseks
Kooli juurdeehituse jätkamine
Maadlussuuna arendamine
Valikainete süsteemi arendamine gümnaasiumis ja põhikoolis
Õpilaste arvu kasvamine tänu sündide arvu suurenemisele, kui ka valla elanike arvu
kasvule
Kooli kujunemine piirkondlikuks hariduskeskuseks
Koostöö suurendamine teiste asutuste, lastevanemate ja peredega
Õppimistingimuste kaasajastamine
MUUTUSVAJADUSED
Koeru Keskkooli arendamine piirkondlikuks hariduskeskuseks
Raskejõustiku suuna arendamine
Haridusasutuste inventari ja õppevahendite pidev kaasajastamine
Õpilaskodu loomine
Erialakaadri leidmine ja koolitamine
Kooli juurdeehituse jätkamine
8
4. Tegevuskava
Jrk. Nr. Teema Aasta Vastutaja Maksumus VV osa
Finants. Allikas
1 Koeru Keskkooli arendamine piirkondlikuks hariduskeskuseks
1.1 Juurdeehituse I etapp 2008 6 000 000 3 400 000 KOIT
1.2 Juurdeehituse I etapp 2009 8 000 000 2 600 000 KOIT
1.3 Juurdeehituse I etapi sisustamine 2009 300 000 300 000
1.4 Söökla ja raamatukogu ruumide renoveerimine (450 m2) 2009 1 500 000 1 500 000
1.5 Vana osa soojustamine ja viimistlemine 2009 500 000 500 000
1.6 Peamaja vana osa turvavalgustus ja ATS 2009 150 000 150 000
1.7 Juurdeehituse II etapp 2010 20 000 000 10 000 000 EL toetusprojektid
1.8 Juurdeehituse III etapp 2012 10 000 000 5 000 000 EL toetusprojektid
1.9 Maa-ala kujundusprojekt 2008 200 000 investeeringutoetus
1.10 Maa-ala kujundusprojekt 2009 160 000 investeeringutoetus
1.11 Maa-ala kujundus (peahoone tänavapoolne külg) 2009 300 000 100 000 KIK
1.12 Maa-ala kujundus (pargi piirded jm) 2010 1 000 000 500 000 KIK, Mõisakoolid
1.13 Maa-ala kujundus (peahoone) 2011 300 000 100 000 KIK
1.14 Aruküla mõisa peahoone renoveerimine ( Koeru VV määrus 20. juuni 2013 nr 11)
2013-2015
Koeru Vallavalitsus
1000 000 eurot
150 000 eurot
Koeru vald, toetusprojektid
9
Õppe ja kasvatustegevuse tegevuskava 2011-2013 ( Koeru VV määrus 29. september 2011 nr 15)
Õppe-kasvatustöö eesmärk: Tulemusliku õppe- ja kasvatustöö organiseerimine parimal võimalikul moel.
prioriteet tegevus tulemus 2011 2012 2013 maksumus vastutaja
1. õppekava Õppekava üldosa Üldosa on vastavuses uue
riikliku õppekavaga
x Direktor,
õppealajuhataja
Ainekavad ja
hindamise
kriteeriumid
Kriteeriumid on välja
töötatud klassiti ja aineti
x Õppealajuhataja,
õpetajad
Õpetaja töökava ja
lõiming
Õpetajad on töökavad veebi
üles laadinud
x õpetajad
Õppesuundade
väljatöötamine
On olemas kolm õppesuunda x direktor
Tunnijaotusplaan
põhikoolis ja
gümnaasiumis
Võimalik koostada
tunniplaan klassiti.
x x x õppealajuhataja
Majandusõppe
õppeplaani
lülitamine.
Majandusõpe toimib
kõikides kooliastmetes.
x x x direktsioon
Lõimitud loovtööde
sisseseadmine
kolmandas
kooliastmes
Loovtööd valmivad igal
aastal vastavalt planeeringule
x direktsioon
liikluskasvatus Liikluskasvatus toimib igas
kooliastmes õppekavas
ettenähtud korras.
x x x direktsioon
2.Õppekorral- Õppeedukuse Ühtsed printsiibid x x x õppealajuhataja
10
dus ja meetodid analüüs,
tasemetööde ja
eksamite
läbiviimine
õppeedukuse tulemuste
analüüsiks, mis võimaldavad
konstruktiivset analüüsi.
Lugemisoskuse
kontroll
algklassides
2.klassi lõpuks on
lugemisoskus omandatud.
x x x Algklasside õpetajad,
logopeed,
õppealajuhataja
Andekate toetamine Aineolümpiaadidel ja
ainealastel võistlustel
osalemine
x x x Sõidukulud
eelarvest
Direktor, aineõpetajad
Arvutiklassi
kasutamine
Valikuline ainetundide
läbiviimine arvutiklassis
vastavalt plaanile.
x x x õppealajuhataja
Õppekavaga seotud
õppekäigud ja
ekskursioonid
On ainekavas ja õp.
Töökavas planeeritud ja
osaliselt kooli poolt
rahastatud.
x x x Kooli eelarve,
erinevad projektid
Direktor, aineõpetajad
Õppekirjanduse
soetamine
On olemas vajalikud õpikud
ja töövihikud.
x x x eelarve Direktor,
raamatukoguhoidja
Tasandusklasside
moodustamine
Vajadusel on moodustatud
tasandusklassid.
x x x eelarve direktor
e-kooli kasutamine Korrektselt täidetud e-kool.
x x x eelarve direktor
3.Koolikultuur,
väärtushinnan-
gute
kujundamine ja
loovuse
arendamine
Kodukorra
täiendamine ja
kaasajastamine
Rakendunud täidetav
kodukord.
x x x direktor
Koolikohustuse
täitmise jälgimine
Koolikohustuse täitmine
100%
x x x direktor
11
Õpilaste
tunnustamine
Toimiv kirjeldatud
tunnustus-süsteem
x õppealajuhataja
Kooli ajaloo
jäädvustamine
Kooliajaloo kogumik x x x direktor
Huviringid, nende
töö tutvustamine
Õpilaste kaasatus
huviringidesse x%
x x x huvijuht
Klassidevahelised
ja ülekoolilised
üritused
Sagedus vähemalt 1x kuus. x x x Huvijuht,
klassijuhatajad
Traditsioonilised
üritused ja
tähtpäevad,
kontserdid
Toimiv tööplaan. x x x Huvijuht
Osalemine valla ja
maakonna üritustel
Osalemisprotsendi tõusev
trend.
x x x Huvijuht
Koolileht Luuakse elektrooniline
koolileht
x x Huvijuht
Õpilasesinduse töö Toimiv ÕE x x x Huvijuht
Tervist edendavad
ettevõtmised
2x aastas x x x Projektid Tervisenõukogu
4.Õpilase
võimetest ja
huvidest lähtuv
areng
Õpiabi ümarlaud,
õpiabi süsteemne
võimaldamine ja
sotsiaalsete
probleemide
ennetamine
Tugisüsteemide rakendumine
vastavalt vajadusele, koostöö
valla sotsiaaltöötajatega
x x x Õppealajuhataja,
sotsiaalpedagoog,
parandusõpetaja,
psühholoog, logopeed
Arenguvestlused Toimunud vestluste
fikseerimine
x x x Direktor,
klassijuhatajad
Arenguvestlused Uus arenguvestluse kaardi
vorm
x Õppealajuhataja
12
Tegevuskava
Jrk
nr
Teema Aasta Vastutaja Maksumus VV osa Märkusi
1 Töötada välja kooli tunnustamissüsteem 2012 Direktor, töörühm
2 Kooli koosseisud viia vastavusse uue põhikooli-
ja gümnaasiumiseadusega
2011 Direktor
3 Võtta tööle sotsiaalpedagoog 2011 Direktor
4 Läbi viia töötajate arenguvestlusi regulaarselt Direktsioon
5 Koostada ürituste plaan aasta ja veerandite
kohta ja arutada läbi
regulaarselt Huvijuht
6 Moodustada huvitegevuse koordineerimiseks
nõukogu (aktiiv)
2011 Huvijuht, direktor
7 Töötada välja ja avalikustada psühholoogi
juures käimise kord
2011 Psühholoog, direktor
8 Jälgida, et õpiabi ümarlauas kavandatavad
meetmed rakendatakse.
regulaarselt õppealajuhataja
9 Jälgida, et ei kahjustataks kooli mainet regulaarselt Kooli töötajad
10 Hankida skanner-paljundaja raamatukokku 2012 direktor 1000
11 Hankida skanner kunstiõpetusse 2012 direktor 150
12 Hankida uus keraamikaahi kunstiõpetusse 2013 Direktor, kunstiõpetaja 2500
13 Paigaldada turvakaamerad mõisakompleksi 2012 Direktor
14 Renoveerida kooli garderoobid 2012 Direktor 20000
15 Laiendada ja renoveerida võimla riietusruumid 2013 Direktor 15000
16 Renoveerida võimla jõusaal 2013 Direktor 20000
13
17 Uuendada valitsejamaja katus ja
katusekonstruktsioonid
2013 Direktor 100 000
18 Rajada kergejõustiku- ja jalgpallistaadion 2011 Direktor 300 000
19 Uuendada klasside mööblit regulaarselt Direktor
20 Parendada hoonetevahelist arvutisidet 2012 Infojuht, direktor
21 Renoveerida kooli söökla köök 2011 Majandusjuhataja,
direktor
30 000 ettekirjutus
22 Soojustada peahoone vana osa ja võimla 2012 direktor 400 000 CO2
23 Osta uusi kaasaegseid õppevahendeid regulaarselt Direktor,
õppealajuhataja
24 Suurendada raamatukogu kogusid regulaarselt Raamatukoguhoidja,
direktor
25 Kaardistada õppekäigud, ekskursioonid,
õuesõppepäevad vastavalt vanuseastmetele
(valla allasutused, ettevõtted, matkad,
väljasõidud jm)
Õppeaasta
algul
Õppealajuhataja,
huvijuht
26 Vilistlaskogu aktiviseerimine seoses läheneva
vilistlaste kokkutuleku, kooli aastapäevaga.
2011 kevad Huvijuht
Võimalusel moodustada MTÜ, mis toetaks
kooli tegevust projektitööga
2011 Vilistlaskogu
27 Kooli kodulehele kooli lõpetajate nimekirjad 2011 Infojuht
28 Küsitlus, tagasiside koostööpartneritelt
uurimaks nende rahulolu ja ootuseid
regulaarselt Töörühm
Täiendused Koeru Vallavolikogu määrusega nr 8, 23. veebruar 2012
(1) Ülesanded:
1) Personali pidev arendamine ja täiendkoolitus.
2) Ühistunde loomine ja meeskonnatöö arendamine.
3)
Personali pidev arendamine ja
täiendkoolitus 2012 2013 2014
14
Koolituspõhimõtete väljatöötamine x eelarve direktor
Tunnustussüsteemi väljatöötamine x eelarve direktor
Õpetajate täiendõppe ja ümberõppe
korraldamine x x x eelarve õppealajuhataja
Sisekoolituste korraldamine x x x eelarve õppealajuhataja
Õpetajate osalemine ainesektsioonide töös x x x
JOL,
eelarve õppealajuhataja
IKT koolitus x x eelarve õppealajuhataja
Abipersonali koolitused x x x eelarve majandusdirektor
Ühistunde loomine ja meeskonnatöö
arendamine
Parimate koolituskogemuste tutvustamine
kolleegidele x x x eelarve õppealajuhataja
Klassijuhatajate ja aineõpetajate osalemine
kooliüritustel x x x õpetajad
Kogu personali ühised üritused ja
koosviibimised x x x
eelarve,
omaosalus direktor
15
5. Arengukava muutmine Arengukava vaadatakse igal aastal läbi ja viiakse vajadusel sisse parandused ja täiendused
lähtudes muutunud olukorrast ja sisekontrolli tulemustest. Arengukava muutmist ja
täiendamist korraldab kooli direktor.