KÕIGE KUUMEMAD LOODUSVÖÖTMED

Hanna Sein8a

2010

POOLKÕRBED JA KÕRBED

POOLKÕRBED JA KÕRBED Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm.

POOLKÕRBED JA KÕRBED Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga

mitmekordselt.

POOLKÕRBED JA KÕRBED Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga

mitmekordselt. Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on

öise eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates sademete tulekut.

POOLKÕRBED JA KÕRBED Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga

mitmekordselt. Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on

öise eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates sademete tulekut.

Enamus inimestest on elama kogunenud oaasidesse, sest seal on põhjavesi maapinna lähedal.

POOLKÕRBED JA KÕRBED Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga

mitmekordselt. Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on

öise eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates sademete tulekut.

Enamus inimestest on elama kogunenud oaasidesse, sest seal on põhjavesi maapinna lähedal.

Kõrbete tüübid on savikõrb, lössikõrb, soolakõrb, kivikõrb ja liivakõrb.

POOLKÕRBED JA KÕRBED Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga

mitmekordselt. Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on

öise eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates sademete tulekut.

Enamus inimestest on elama kogunenud oaasidesse, sest seal on põhjavesi maapinna lähedal.

Kõrbete tüübid on savikõrb, lössikõrb, soolakõrb, kivikõrb ja liivakõrb.

Tuntuimaks taimeks on kaktus, loomaks kaamel.

POOLKÕRBED JA KÕRBED Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga

mitmekordselt. Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on

öise eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates sademete tulekut.

Enamus inimestest on elama kogunenud oaasidesse, sest seal on põhjavesi maapinna lähedal.

Kõrbete tüübid on savikõrb, lössikõrb, soolakõrb, kivikõrb ja liivakõrb.

Tuntuimaks taimeks on kaktus, loomaks kaamel. Inimesed tegelevad enamjaolt rändkarjakasvatusega.

.

POOLKÕRBED JA KÕRBED Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga

mitmekordselt. Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on

öise eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates sademete tulekut.

Enamus inimestest on elama kogunenud oaasidesse, sest seal on põhjavesi maapinna lähedal.

Kõrbete tüübid on savikõrb, lössikõrb, soolakõrb, kivikõrb ja liivakõrb.

Tuntuimaks taimeks on kaktus, loomaks kaamel. Inimesed tegelevad enamjaolt rändkarjakasvatusega Keskkonnaprobleemidest on väga ohtlik kõrbestumine ehk

kõrbealade laienemine.

.

POOLKÕRBED JA KÕRBED

VAHEMERELISED ALAD

VAHEMERELISED ALAD Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas

Vahemere ääres.

VAHEMERELISED ALAD Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas

Vahemere ääres. Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi,

ning soe ja sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt.

VAHEMERELISED ALAD Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas

Vahemere ääres. Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi,

ning soe ja sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt.

Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe.

VAHEMERELISED ALAD Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas

Vahemere ääres. Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi,

ning soe ja sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt.

Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe. Palju on vulkaane ja geoloogiliselt aktiivseid piirkondi.

VAHEMERELISED ALAD Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas

Vahemere ääres. Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi,

ning soe ja sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt.

Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe. Palju on vulkaane ja geoloogiliselt aktiivseid piirkondi. Pruunmullad.

VAHEMERELISED ALAD Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas

Vahemere ääres. Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi,

ning soe ja sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt.

Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe. Palju on vulkaane ja geoloogiliselt aktiivseid piirkondi. Pruunmullad. Tüüpiline on kõvalehine taimkate, kus puurindes on põuale

vastupidavad õlipuud, pistaatsiad, seedrid. Paljud lehed on jäigad ja kaetud vahaga.

VAHEMERELISED ALAD Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas

Vahemere ääres. Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi,

ning soe ja sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt.

Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe. Palju on vulkaane ja geoloogiliselt aktiivseid piirkondi. Pruunmullad. Tüüpiline on kõvalehine taimkate, kus puurindes on põuale

vastupidavad õlipuud, pistaatsiad, seedrid. Paljud lehed on jäigad ja kaetud vahaga.

Inimesed on maastikke oluliselt mõjutanud, raiunud metsi maha, harinud põldu ja karjatanud loomi.

VAHEMERELISED ALAD Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas Vahemere

ääres. Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi, ning

soe ja sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt. Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe. Palju on vulkaane ja geoloogiliselt aktiivseid piirkondi. Pruunmullad. Tüüpiline on kõvalehine taimkate, kus puurindes on põuale

vastupidavad õlipuud, pistaatsiad, seedrid. Paljud lehed on jäigad ja kaetud vahaga.

Inimesed on maastikke oluliselt mõjutanud, raiunud metsi maha, harinud põldu ja karjatanud loomi.

Tänu heale kliimale on neis kohtades eriliselt hästi arenenud turism.

VAHEMERELISED ALAD

SAVANNID

SAVANNID Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool.

SAVANNID Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool. Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed,

talvepoolaastal troopilised õhumassid.

SAVANNID Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool. Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed,

talvepoolaastal troopilised õhumassid. Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad

olla väga erineva pikkusega.

SAVANNID Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool. Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed,

talvepoolaastal troopilised õhumassid. Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad

olla väga erineva pikkusega. Leidub rohu-, põõsas,- ja puusavanne, hõrendikke ja

savannimetsasid.

SAVANNID Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool. Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed,

talvepoolaastal troopilised õhumassid. Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad

olla väga erineva pikkusega. Leidub rohu-, põõsas,- ja puusavanne, hõrendikke ja

savannimetsasid. Kuival aastaajal muutub muld väga kõvaks, vihmasel ajal aga

imab rohkesti vett.

SAVANNID Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool. Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed,

talvepoolaastal troopilised õhumassid. Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad

olla väga erineva pikkusega. Leidub rohu-, põõsas,- ja puusavanne, hõrendikke ja

savannimetsasid. Kuival aastaajal muutub muld väga kõvaks, vihmasel ajal aga

imab rohkesti vett. Kõrge rohttaimestik, enamasti kõrrelised ning üksikud

kuivalembelised puud-põõsad. Tuntud taimed on akaatsiad, ahvileivapuud, piimalilled.

SAVANNID Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool. Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed,

talvepoolaastal troopilised õhumassid. Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad olla

väga erineva pikkusega. Leidub rohu-, põõsas,- ja puusavanne, hõrendikke ja

savannimetsasid. Kuival aastaajal muutub muld väga kõvaks, vihmasel ajal aga

imab rohkesti vett. Kõrge rohttaimestik, enamasti kõrrelised ning üksikud

kuivalembelised puud-põõsad. Tuntud taimed on akaatsiad, ahvileivapuud, piimalilled.

Loomadest on levinud Aafrika elevant, lõvi, sebra, kaelkirjak, jaanalind jt.

SAVANNID Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool. Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed,

talvepoolaastal troopilised õhumassid. Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad olla

väga erineva pikkusega. Leidub rohu-, põõsas,- ja puusavanne, hõrendikke ja savannimetsasid. Kuival aastaajal muutub muld väga kõvaks, vihmasel ajal aga imab

rohkesti vett. Kõrge rohttaimestik, enamasti kõrrelised ning üksikud kuivalembelised

puud-põõsad. Tuntud taimed on akaatsiad, ahvileivapuud, piimalilled. Loomadest on levinud Aafrika elevant, lõvi, sebra, kaelkirjak, jaanalind

jt. Tegemist on maavaraderikka piirkonnaga.

SAVANNID

VIHMAMETSAD

VIHMAMETSAD Hõlmavad ekvaatorilähedase ala, langevad kokku ekvatoriaalse

kliimavöötme piiridega.

VIHMAMETSAD Hõlmavad ekvaatorilähedase ala, langevad kokku ekvatoriaalse

kliimavöötme piiridega. Igavene suvi, kuumus ja niiskus. Päike on aasta läbi seniidis või

selle lähedal. Sajab aastas u 1500-2000mm. Suur õhuniiskus.

VIHMAMETSAD Hõlmavad ekvaatorilähedase ala, langevad kokku ekvatoriaalse

kliimavöötme piiridega. Igavene suvi, kuumus ja niiskus. Päike on aasta läbi seniidis või

selle lähedal. Sajab aastas u 1500-2000mm. Suur õhuniiskus. Raua ja alumiiniumirikkad ferralliitmullad. Tüüpilised loomad elavad puudel. Tavalised on ahvid, laisikud,

kiskjad.

VIHMAMETSAD Hõlmavad ekvaatorilähedase ala, langevad kokku ekvatoriaalse

kliimavöötme piiridega. Igavene suvi, kuumus ja niiskus. Päike on aasta läbi seniidis või

selle lähedal. Sajab aastas u 1500-2000mm. Suur õhuniiskus. Raua ja alumiiniumirikkad ferralliitmullad. Tüüpilised loomad elavad puudel. Tavalised on ahvid, laisikud,

kiskjad Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab

seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest.

VIHMAMETSAD Hõlmavad ekvaatorilähedase ala, langevad kokku ekvatoriaalse

kliimavöötme piiridega. Igavene suvi, kuumus ja niiskus. Päike on aasta läbi seniidis või

selle lähedal. Sajab aastas u 1500-2000mm. Suur õhuniiskus. Raua ja alumiiniumirikkad ferralliitmullad. Tüüpilised loomad elavad puudel. Tavalised on ahvid, laisikud,

kiskjad Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab

seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja

põõsaid praktiliste pole. Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust.

VIHMAMETSAD