kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa
DESCRIPTION
Kordamine 8. klassi füüsikat mehaanika osaTRANSCRIPT
![Page 1: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/1.jpg)
FÜÜSIKA 8. KLASSILE
Kordamine 2. osaJõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis.
Andrus Metsma
![Page 2: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/2.jpg)
AINE TIHEDUS
AINE TIHEDUSEKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja selle keha ruumala jagatisega.
![Page 3: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/3.jpg)
MIDA NÄITAB AINE TIHEDUS
Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass.
![Page 4: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/4.jpg)
TIHEDUSE MÕÕTÜHIK
Tiheduse ühiku saamiseks tuleb massiühik jagada ruumalaühikuga.
Tihedust tähistatakse valemites kreeka tähega roo
![Page 5: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/5.jpg)
MIS ON GRAVITATSIOON?
GRAVITATSIOONIKS ehk gravitatsioonliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust.
Gravitatsioon on nähtus. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus.
![Page 6: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/6.jpg)
GRAVITATSIOONIJÕUD
Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust.
Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest.
Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud.
Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud.
![Page 7: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/7.jpg)
GRAVITATSIOONIJÕU MÕISTEKAART
![Page 8: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/8.jpg)
MIS ON RASKUSJÕUD? VALEM. ÜHIK.
RASKUSJÕUKS nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu.
![Page 9: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/9.jpg)
MIS ON RASKUSJÕUD? VALEM. ÜHIK.
F – jõudm – keha massg–
gravitatsiooniline kiirendus
![Page 10: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/10.jpg)
JÕU ÜHIK JA TÄHIS
Jõu ühikuks on 1N
Jõu tähiseks on F
![Page 11: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/11.jpg)
JÕU MÕISTE
![Page 12: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/12.jpg)
GRAVITATSIOON
![Page 13: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/13.jpg)
RASKUSJÕUD
![Page 14: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/14.jpg)
HÕÕRDUMINE
HÕÕRDUMINE on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis taksitab nende kehade liikumist teineteise suhtes.
Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil.
![Page 15: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/15.jpg)
HÕÕRDEJÕUD
Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes.
Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele.
![Page 16: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/16.jpg)
HÕÕRDUMISE TEKKIMINE
Kokkupuutes olevate pindade konaruste haakumine on hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks.
![Page 17: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/17.jpg)
HÕÕRDEJÕU LIIGID
Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikuma hakkamist, nimetatakse seisuhõõrdejõuks.
Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks.
![Page 18: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/18.jpg)
MILLEST OLENEB HÕÕRDEJÕU SUURUS?
![Page 19: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/19.jpg)
HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB RÕHUMISJÕUST Mida tugevamini kehi kokku suruda, seda
rohkem pinnakonarudi haakub ja seda suurem on hõõrdejõud.
Hõõrdejõu suurendamiseks pingutatakse masinate veorihmu.
![Page 20: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/20.jpg)
HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB PINDADE TÖÖTLUSEST
Mida sügavamad on pinnakonarused, seda rohkem kehad haakuvad ja seda suurem on hõõrdejõud.
Hõõrdejõu suurendamiseks puistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. Et tööriistad püsiksid paremini käes, tehakse käepidemed karedad. Hõõrdejõu vähendamiseks lihvitakse kehade pindu.
![Page 21: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/21.jpg)
HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB KEHADE MATERJALIST
Hõõrdejõu suurendamiseks tehakse kingatallad materjalist, mis jää peal ei libise; viiuli poogna jõhve hõõrutakse kampoliga. Hõõrdejõu muutmiseks määritakse suuski.
![Page 22: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/22.jpg)
HÕÕRDUMINE
![Page 23: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/23.jpg)
HÕÕRDUMINE
• Mis on deformatsioon?
![Page 24: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/24.jpg)
MIS ON DEFORMATSIOON?
DEFORMATSIOONIKS nimetatakse keha kuju muutmist.
![Page 25: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/25.jpg)
DEFORMATSIOONI LIIGID
Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub. Elastse deformatsiooni liigid: tõmbe, surve, painde, vääne, nihke.
Deformatsioon on plastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu.
![Page 26: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/26.jpg)
ELASTNE DEFORMATSIOON
A- kokkusurutud õhk hoiab palli seina sirge.
B - kokkupõrkel seinaga deformeerub palli kest.
C – palli hakkab elastsusjõu mõjul taastama esialgset kuju.
Elastsusjõu mõjul liigub pall tagasi.
![Page 27: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/27.jpg)
PLASTILINE JA ELASTNE DEFORMATSIOON
Keha kuju ei taastu pärast deformeeriva jõu lakkamist.
Keha kuju taastub pärast deformeeriva jõu lakkamist.
![Page 28: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/28.jpg)
DÜNAMOMEETER
Deformatsiooni nähtusel põhineb dünamomeetri töö.
Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetris tekkiva elastsusjõuga.
Elastsusjõud on võrdeline vedru pikenemisega ehk deformatsiooni ulatusega.
Vedrus tekkiv elastsusjõud on võrdne kehale mõjuva raskusjõuga.
![Page 29: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/29.jpg)
DEFORMATSIOON
![Page 30: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/30.jpg)
RÕHUMISJÕUD
![Page 31: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/31.jpg)
RÕHK
![Page 32: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/32.jpg)
RÕHK RÕHUKS
nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega.
Rõhk näitab pinnaühikule mõjuvat jõudu.
Rõhu tähis on p. Rõhu ühik on 1 Pa (paskal).
![Page 33: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/33.jpg)
MIDA NÄITAB RÕHK? VALEM ÜHIK.
![Page 34: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/34.jpg)
LUIK, HAUG JA VÄHK
Kui puudub üksmeel sõbrameeste seas, siis nendel kuidagi ei veaja rist ning viletsus on nende ettevõte. Kord Luigel, Vähil, Havil tekkis mõte, mis koos nad ühistööle viis, et koormat vedada ja selleks siisnad kohe kolmekesi rakendusid ette.
Kuid kuis ka püüaksid, ei koormat paigast saa: Luik tahab pilvi lennata, Vähk ronib tagurpidi, Havi kisub vette. Ei meie otsusta, kes nendest süüdi seal, kuid koorem praegugi on koha peal.
Ivan Krõlov
![Page 35: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/35.jpg)
RESULTANTJÕUD
RESULTANTJÕUKS nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku.
Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse.
Kui keha liigub ühtlaselt või püsib paigal, siis temale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist, see tähendab resultantjõud on võrdne nulliga.
![Page 36: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/36.jpg)
PASCALI SEADUS
Vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi.
![Page 37: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/37.jpg)
KUIDAS ARVUTATAKSE VEDELIKUSAMBA RÕHKU?
Rõhk vedelikus on võrdeline vedelikusamba kõrgusega ja vedeliku tihedusega.
Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhu(p) saab arvutada valemist p = ρgh, kus h on vedeliku samba kõrgus q vedeliku tihedus ja g = 9.8 N/kg.
![Page 38: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/38.jpg)
ARCHIMEDESE SEADUS
o Vedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt välja tõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga.
o Üleslükke jõuks nim. jõudu, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles.
![Page 39: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/39.jpg)
MILLAL KEHA HELJUB VEDELIKUS?
KEHA HELJUB VEDELIKUS, kui keha asub vedelikus või gaasis ja ei tõuse ega lange.
Üleslükkejõud on võrdne kehale mõjuva raskusjõuga.
Keha heljub, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusega võrdne.
![Page 40: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/40.jpg)
MILLAL KEHA UJUB VEDELIKUS?
KEHA TÕUSEB VEDELIKUS ÜLES siis kui üleslükkejõud on võrdne raskusjõuga.
Keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem.
![Page 41: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/41.jpg)
MILLAL KEHA UPUB VEDELIKUS?
KEHA UPPUMISEL on üleslükkejõud raskusjõust väiksem.
Keha upub vedelikus ja gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusest suurem.
![Page 42: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/42.jpg)
KONTROLLI TEADMISI
Täida lüngad:
Jõud
Kehad vedelikus ja gaasis
Küsimusi ja vastuseid: (vaatamiseks kasuta Internet Explorerit)
Jõud
Kehad vedelikus ja gaasis
Füüsika põhivara 1. osa – sissejuhatus ja mehaaniline liikumine leiad siit:Avanevate vastuste vaatamiseks kasuta jällegi Internet Explorerit
![Page 43: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/43.jpg)
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.real.edu.ee/images/stories/fyysika/f_4.pdf
http://www.real.edu.ee/images/stories/fyysika/f_5_6.pdf
http://www.fizika.ru/
http://www.kke.ee/index.php?lang=est
E. Pärtel - Füüsika mõistekaardid põhikoolile , Tartu 2004
![Page 44: Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022012314/558e2d141a28aba3468b457a/html5/thumbnails/44.jpg)
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
anmet.jg 2010