Koloniaalimpeeriumide lagunemine.Aafrika. Ladina-Ameerika. Aasia riigid

Liia VijandPõlva ÜG

2011

Kolmas MaailmTunnused:• Väikese sõnaõigusega riigid (maailmaasjades)• Vaesed riigid• Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika, Okeaania

Iseloomulikud jooned:• Raske majanduslik olukord:

– arengumaade majandus sõltub emamaadest– arengumaade ülesandeks on toota emamaale tooraineid. – kui iseseisvuvad peavad noored arengumaad end ise ära majandama, – tihtipeale sõltuvus suurriikidest.– suurriigid tahtsid majandusliku abi vastutasuks ligipääsu maavaradele, kuid

arenguriigid jäid tihtipeale võlgadesse ja ei suutnud arendada oma majandust.• Sisepoliitiline ebastabiilsus – pidevad sõjalised riigipöörded (võimuvõitlus).• Omavahelised suhted on keerulised (piiriprobleemid, usulised suhted).

http://povertykayceen.blogspot.com/

Kolmanda maailma iseseisvumine• 1950ndatel püüti end eraldada nii NLst kui ka USAst, tekkis

nn Kolmas Maailm, • hiljem laienes nimetus kõigile maha jäänud riikidele s.o

arengumaadele

http://www.zootpatrol.com/index.php/2011/03/the-harsh-problems-faced-by-people-of-first-world-countries/

Koloniaalsüsteemi lagunemine

Koloniaalsüsteemi lagunemine saavutab hoo pärast Teist maailmasõda seoses:

• Euroopa vabadus- ja võrdõiguslikkuse ideede levikuga;

• koloniaalpoliitika muutumisega;• Euroopa suurriikide nõrgenemisega;• anglosaksi ideega kõigi rahvaste demokraatlikust

koostööst (ÜRO)• nn. kolmanda tee otsingutega

http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chinenud_Rahvaste_Organisatsioon

Koloniaalsüsteemi lagunemine

• 1955 – Bandungi konverents: 29 Aasia ja Aafrika riiki mõistavad hukka kolonialismi, rassilise diskrimineerimise ja tuumarelvad

• 1957 – 1. solidaarsuskonverents Kairos: 43 riiki (sh. NL) kuulutab rahumeelse kooseksisteerimise vajadust

• 1961 – Belgradi konverents: erimeelsused mõõdukate ja läänevastaste riikide vahel

http://www.memo.fr/en/article.aspx?ID=CON_COL_012

Troopiline Aafrika• Sõda tõstab Aafrika rahvaste eneseteadvust• Neile antud poliitilised lubadused täidetakse

osaliselt: Prantsuse Liit (1946) tagab õiguste ja kohustuste võrdsuse emamaal ja endistes kolooniates; Attlee valitsus Suurbritannias algatab konstitutsioonilise reforme, mis kutsuvad esile rahvusliku liikumise Aafrikas.

• 1950. aastatel luuakse föderatsioonid – poolautonoomsed üleminekustruktuurid: Briti Lääne-Aafrika Föderatsioon (1953) ja Nigeeria Föderatsioon (1954)

Aafrika riigid vabanesid koloniaalvõimu alt 1951-1990

• 1956 – Tuneesia saab sõltumatuse• 1957 – Ghana saab esimese musta Aafrika riigina

sõltumatuse• 1958 – esimene sõltumatute Aafrika riikide

konverents Accras• 1960 – Aafrika aasta – iseseisvus 17 riiki• 1961 – Sierra-Leone ja Tanganjika (1964 – Tansaania)• 1962 - Uganda, Ruanda, Burundi jne

http://stigiblogi.blogspot.com/2011/05/aafrika-sudames.html

Troopilise Aafrika riikide probleemid:• Ebaloomulikud riigipiirid, mis ei arvesta

hõimupiiridega• Vaesus – võimude mõtlematu tegevus:

• raisati mõttetult looduslikke varasid, • majandus oli purustatud, • riigid hõimu- ja kodusõdades

• Enamikus riikides valitsesid diktatuurid. • Riigipöörded, poliitiline ebastabiilsus –

relvakonfliktid• Korruptsioon, onupojapoliitika –

• tribalism – võimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määramisel.

http://povertykayceen.blogspot.com/

Ladina-Ameerika• Iseseisvusid juba 19.sajandil• Majandusraskused• Majandust iseloomustas:– Majandus ühekülgne

– Kuuba – suhkur– Kolumbia – kohvi– Tšiili – vask– Venetsueela – nafta

– põllumajandus – suurmaaomandid. – põhiliselt suunatud põllumajandussaaduste ja töötlemata

tooraine väljaveole.

http://howthehellshouldiknow-wallyworld.blogspot.com/2011/07/10-every-36-seconds-someone-starves-to.html

Ladina-AmeerikaJaguneb:– Reformimeelne rahvuslik liikumine – ei kapitalism ega kommunism

(Argentiina)– Vabaturumajandus: parempoolsed (Tšiili)– Vasakpoolsed (Nicaragua)

Che Guevara soovis Kuuba revolutsiooni ideed importida teistesse Ladina-Ameerika riikidesse.USA käivitas abiprogrammid majanduse mitmekesistamiseks, tingimuseks, et riigis valitseb demokraatlik kordChe Guevara edu ei saavutanud ja ta tapeti http://www.havana-guide.com/che-guevara-biography.html

Argentiina

1946 valiti Peroni Argentiina presidendiks ja ta kehtestas diktatuuri,

– juhtis riiki 9 aastat. – tehti palju reforme, et rahva elu paremaks muuta.

• 1950-ndate aastate keskel riigi majanduslik olukord halvenes ja ekspordi hinnad langesid.

• Peroni vastased sooritasid riigipöörde. • 1970. aasta esimesel poolel naasis Peroni riiki ja hakkas

uuesti valitsema• Alates 1982. aastast on Argentiina demokraatlik riik.• “Evita”

http://en.wikipedia.org/wiki/Juan_Per%C3%B3n

http://www.andriewongso.com/artikel/peristiwa_luar_biasa/3999/Evita_Peron/

Tšiili• 1970.a.- vasakpoolsed võitsid Tšiili üldvalimised. • President Salvador Allende Gossens püüdis ellu viia

sotsialistlikku poliitikat• riigistas tööstusettevõtteid, panku, tegi maareformi

• USA lõpetas Tšiili abistamise -> majanduslik olukord halvenes. • 1973 Tšiili armee eesotsas kindral Pinochetiga kukutas

Gosseini valitsuse. Kehtestati autoritaarne diktatuur:• Poliitiline tegevus keelati• Vasakpoolsete suhtes kasutati vägivalda• Turumajanduslikud ümberkorraldused• USA toetus

• 1980.a. - Pinochet loobus valitsemast, diktatuuri lõpp.

http://ontologicalstatus.blogspot.com/2011_07_01_archive.html

Nicaragua• 1970-ndate aastate lõpul tulid võimule

vasakpoolsed (sandinistid), kes kukutasid endine hirmuvalitseja ja kehtestasid diktatuuri:

• Parlament saadeti laiali• Seadused tühistati• Moodustati uus sõjavägi

• 1980-ndate aastate lõpp- NSVL katkestas sandinistide sõjalise abistamise ja riigis kehtestati demokraatia.

Ladina-Ameerika• 1980.-1990. aastail toimus enamikus Ladina- Ameerika

diktatuuririikides üleminek demokraatiale. • lõpetati aastaid kestnud kodusõjad • alustati demokraatlike ümberkorraldustega.

• Kesk- ja Lõuna-Ameerika maad ei suutnud ületada majanduslikku mahajäämust, vaesust ega vabaneda suurtest välisvõlgadest.

• võitlus uimastitootjate- ja kauplejatega. – võimsad narkomaffia organisatsioonid, kes pidasid võimude

vastu tõelist sõda. – paljude talupoegade ainus tuluallikas oli kokapõõsaste

kasvatamine -> maarahvas ei soovinud valitsust aidata.