IRLi VISIOON

Head IRLi liikmed ja kaasamõtlejad. Teie ees on erakonna visiooniprojekt, kuhu ootame ideid, ettepanekuid ja kommentaare. Teil on erakonna

maailmavaatelise pale kujundamisel oluline roll. Ajame koos Eesti asja.

(projekt)

Ajame Eesti Asja

- 2 -

EESTI OLUKORRASTEesti on hea riik. Kuid inimlik ja õige on soovida,

et ta oleks veel parem. Seda soovib ja selle nimel on valmis vaeva nägema ka IRL. Meil on kindlad seisukohad, mida ja kuidas saaks paremini. IRLi eesmärk on, et Eesti riik tagaks eesti rahva, keele ja kultuuri püsimise nii täna, homme kui ka kaugemas tulevikus.

IRL on olnud Eesti Vabariigi taastamise juures algusest peale. Siis oli küsimus tegeliku sõltumatuse tagasivõitmises. Täna me muretseme elukvaliteedi, heaolu ja eneseteostusvõimaluste pärast, mis on sama tõsised mured. IRL annab endale aru, et aeg ei oota: iga vajalik muutus ja reform, mida me ei tee, on kaotus ja mahajäämus. Maailm tõmbub kokku ja on kõigi ees valla ning on meie endi teha, kui kodune ja ligitõmbav on Eesti kõigepealt meile endile selles uues koosluses. Peame tegema kõik, mis vaja, et aidata ennast ja meie lapsi kindlama elujärje ja tur-valisema tuleviku poole. Vaid nii kestab Eesti riik, millele tema rahvas uhke võib olla.

Eesti areng on olnud kiireMe ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et Eesti

areng viimase 20 aasta jooksul on olnud näiline. Meil läheb paremini kui kunagistel saatuse-

kaaslastel Nõukogude Liidust. Meil läheb mitmeski mõttes paremini kui meie naabritel Lätis ja Leedus või sõpradel Gruusias. Kuid see ei ole oluline, sest me ei võistle ega ehita oma riiki kellelegi ettenäita-miseks. Oluline on vaid see, kui rahul me ise oma riigiga oleme.

Ekslikult on väidetud, et oleme pidanud tegema liiga palju reforme liiga kiiresti. Eesti riigi jalule-tõusmiseks ja püsimajäämiseks olid need reformid hädavajalikud. Praegu ei saa me enam rääkida liiga kiiretest muutustest. Pigem võib juhtuda, et kui me kiiresti ei otsusta ega tegutse, jääme hiljaks eesti rahva tuleviku kindlustamisega. Me tegime õige va-liku, kui seadsime sihiks tõeliselt iseseisva Eesti riigi. Nüüd on aeg iseseisvuse võimalused täies mahus ära kasutada Eesti inimeste hüvanguks.

Tänastest otsustest sõltub inimeste usaldus ja lootus kindlale tulevikule, mis on vältimatuks eel-tingimuseks kahanemisele pööranud sündide arvu taastõusuks ja tervena elatud eluaastate lisandumi-seks.

Lisaks põhjalikele muutustele ühiskonna- ja riigi korralduses on meie taasiseseisvumise esime-sed aastakümned langenud ajale, mil kogu maailma majandus täielikult teiseks muutub. Eesti inimesed pidid kohanema vaba turu konkurentsiga.

Me oleme uskunud, et avatud majandus toob meile edu ja jõukuse. Me oleme otsustanud, et riik ja ettevõtlus peavad olema võimalikult lahutatud, sest riigil puudub moraalne õigus valida võitjaid. Me oleme teadnud, et viimasel kahel aastakümnel toimunud majanduse täieliku reformimise vältel on meie avatus ja välisinvesteeringud Eestisse olnud paratamatud, vajalikud ja kasulikud.

Eesti valikud sõltuvad üleilmastumisestMeie valikud ei ole kaugeltki lõppenud. Me ela-

me koos Euroopa Liidu ja kogu maailmaga läbi töös-tuspõhise majanduse teisenemist. Informatsioon ja selle peadpööritava kiirusega arenevad edastusviisid on hakanud asendama tooraine, masinate ja tradit-siooniliste töövormide tähtsust.

Niivõrd suur elumuutus keerab pea peale ka tavaarusaama tööst ning inimese eluviisist. Digi-taalmajanduse ja infotehnoloogia mõju igas elu-valdkonnas erinevatele protsessidele on põhjalikult muutnud ja muudab veelgi globaalse kaubanduse, majanduse ja koostöö loomust.

Tootmises muutuvad üha tähtsamaks juhtimine, logistika ja pidevalt uuenev tarkvara, klassikaliste sisendite osatähtsus muutub samas üha väiksemaks. Nii nagu trükikunst avas igaühele juurdepääsu tead-mistele ja telefon lõi täiesti uue suhtlusdimensiooni, tekitavad 21. sajandi algul loodud võimalused infor-matsiooni saamiseks ja edastamiseks püsivaid muu-tusi sotsiaalsetes käitumismudelites, uusi väärtusi ja uusi globaalseid institutsioone.

Tänapäeval osalevad ühe toote valmistamises inimesed erinevatest maailmajagudest. Nuustakul programmeeritud toote võib Kalkuta serveri vahen-dusel 3D printerist välja võluda üliõpilane Alaskal. Ettevõtted proovivad kaasata kõige efektiivsemat tööjõudu üle maailma. Riigi- ja keelepiirid oman-davad teistsuguse tähenduse. Majandusprotsessid kiirenevad. Kõrgemat tööviljakust ei saavutata enam kiiremate ja võimsamate masinatega, vaid parema hariduse, kiirema kommunikatsiooni ja inimeste kõrgema moti veeritusega.

I

EESTI OLUKORRA LÜHIKÄSITLUS

- 3 -

Koos majanduskeskkonnaga muutub ka konku-rents. Üha vähem konkureerivad omavahel riigid, üha rohkem majanduspiirkonnad. Veelgi enam – konkureerivad nende piirkondade majandusharud teiste piirkondade majandusharudega, ühe kandi kogukondlikud võrgustikud teistega.

Euroopa majandus- ja rahanduskriis näitab, et tugevamad on kogukonnad, kus lisaks nn mood-sale majandusele on ka tugev traditsiooniline ette-võtlus. Sellised kogukonnad suudavad ka välisabi ja rahvusvahelise logistika- või impordivõimekuse kokkukuivades ise hakkama saada. Veel tugevamad on need, kes vähemalt mõnes valdkonnas suudavad globaalselt konkureerida ja toota midagi, milleta teised hakkama ei saa.

Nüüdismaailmas on kõikjal, ka meil siin Eestis, uue arengu mootoriks inimene. Inimene, kes tun-netab oma juuri ja saab sellest enesekindlust kogu maailmas tegutsemiseks. Inimene, keda tiivustab väikerahva osaks olemise rõõm ja kohustus. Inime-ne, kelle tugev kultuur ja hea haridus on osaks tema enda kogukonna väärtushinnangutest. Inimene, kes tahab jõukohast tööd teha, mitte niisama laiselda. Tööinimene, kes väärib selle eest ka tubli tunnustust ja kõrgelt hindamist, sest iga töö on väärtuslik.

Tasakaalustatud ja kestliku majanduse võtme-ressurss on haritud ja motiveeritud inimesed ja tugev kogukond, mis suudab globaliseeruvas maa-ilmas kaitsta oma liikmete huve.

Inimesed on ka Eesti kõige suurem väärtus. Ini-mesed on Eesti rahva kestmise ainus võimalus. Meie poliitika peab olema suunatud kõigele sellele, mis aitab rahva arvu tõsta ja rahva elujärge parandada.

EESTI UNIKAALSED VÕIMALUSED JA EELISED

Oma riik ja kultuurEestil on moodsas läbipõimunud majanduskesk-

konnas unikaalne eelis. Meil on väga selgelt välja kuju-nenud kultuuriline taust, kõrgelt arenenud kirjakeel ja kõigile eestlastele tajutav vaimne pidepunkt Eesti maa, kultuuri ja looduse näol. Need on iga tugeva kogukon-na kestmise ja kasvamise kõige olulisemad kompo-nendid. Omakeelne riik on Eesti kogukonna kõrgeim väljendusvorm ja parim iseolemise tugipunkt.

Me näeme, et Eesti on piisavalt väike, et tegutse-da maailmas ühtsena oma huvide eest seisva kogu-konnana. Riik, omavalitsused, kodanikuühiskond ja ettevõtjad ning kõik tööinimesed saavad üheskoos tegutseda meie rahvaarvu ja jõukuse kasvatamise ning inimeste heaolu nimel.

Loodus ja asukohtEesti kogukonna teine peamine konkurentsiee-

lis on meile looduse poolt antud. Eestlased on oma

kodupaigas elanud juba väga kaua ning tänu sellele armastavad oma maad ja oskavad asukoha pakutavaid eeliseid suurepäraselt enda heaks rakendada. Meie loodusliku konkurentsieelisega majandusharud on viimased tuhat aastat olnud põllumajandus – täna-päevaselt öeldes toiduainetetööstus – ning kaubandus ehk tänapäeva mõttes laevandus, logistika ja transiit.

Eesti vajab konkurentsivõimelist ja jätkusuutlik-ku maa- ja põllumajandusettevõtlust ehk nii toidu-tootjaid kui toidutöötlejaid, kes tagaks kodumaise ja tervisliku toiduga Eesti tarbija vajadused.

Eesti põllumajandus annab juba täna olulise osa Eesti ekspordist, kuid põllumajandus omab suuremat potentsiaali, võimet ja ka loomulikku konkurentsieelist, et oluliselt suurendada eksporti ja leida oma toodangule uusi välisturge. Siin seisab IRLi arvates ees suur töö, sest tugev põllumajandus toetab jätkusuutlikult meie majanduse ja ajalooliselt väljakujunenud elukeskkonna arengut ja kestmist.

Sõltuvalt rahvusvahelisest poliitilisest kliimast oleme erinevatel aegadel olnud kapitali akumulee-rimise paik ehk finantskeskus, kuid see pole olnud meie majandusliku heaolu nurgakivi. Edu ei saa üles ehitada valdkonnale, mis sõltub liiga palju rahvusva-helisest poliitikast.

Eesti kogukonna üleilmsusLigi üks kuuendik eestlastest elab või töötab väl-

jaspool Eestit. IRL käsitleb välismaal elavaid eestlasi eesti kogukonna lahutamatu ja väärtusliku osana. Eesti majandusele ja kultuurile võiks nende senisest tihedam kaasamine ja liitmine meie võrgustikku tuua olulist lisaväärtust ja tõsta meie konkurentsivõimet. Palju on siin õppida näiteks Iirimaalt ja Israelilt.

Kvaliteetne majandusruum ja omanike riikEesti senised otsused on olnud suunatud Eesti

majandusvabaduse hoidmisele ja me oleme siin erinevate edetabelite järgi saavutanud olulist edu. See on hea platvorm, millelt me saame edasi minna.

Eesti inimesed on talude päriseksostmisest saadik soovinud olla omanikud, kuid erinevalt põhjamaa-dest ja Euroopa vanadest riikidest ei ole meil olnud ei aega ega ajaloolistel põhjustel ka võimalusi laia ja jõu-ka kodumaiste omanike ringi tekkeks. Omanike ringi ja nende jõukuse suurenemine tugevdavad Eestit ja me otsime pidevalt võimalusi seda arengut toetada.

ÜhistegevusJaan Tõnisson tõi Eesti poliitikasse ühistegevu-

se mõiste. Ühistegevus ei olnud eesmärk omaette, eesmärk oli leida vahendid edukuse võimalikult laiaks jaotumiseks eestlaste hulgas. Tõnissoni raja-tud majanduslikule ja poliitilisele ühistegevusele tu-gines eesti keskklassi teke, millest sai nii rahvusliku liikumise kui Eesti riikluse selgroog. Ühistegevus on tõusuteel ka tänapäeval.

- 4 -

Rahvusliku poliitika üle-sanne tänases maailmas

Iseseisev riik on meie rahvusliku eneseteostuse suurim saavutus ja ainuvõimalik keskkond eesti rahvuse ja kultuuri püsimiseks läbi aegade. IRL usub, et Eesti riik on loodud Eesti rahvuslike huvide kaitseks ja edendamiseks. Eesti on ainus riik, kus räägitakse eesti keelt. See teeb Eesti riigi eriliseks kõigi teiste riikide kõrval.

Rahvusliku poliitika ülesanne on tunnistada ja mõista toimuvaid muudatusi. Rahvuslik poliitika peab leidma ning kujundama nendest muudatus-test võimalused oma kogukonna inimestele. Meil on valida, kas lasta muudatustel endast riigi ja rahvana üle rullida, jättes end turgude ja globalisee-rumise meelevalda või muutusi tervitada, neis uusi võimalusi näha ning pidevalt leida ja luua meile uusi teid uuenevas maailmas kasvada ja jõukaks saada.

Meie jaoks ei ole ühiskond indiviidide olelus-võitlus, kus läbi edu realiseerib üksikisik oma perso-naalset heaolu. Eesti riigi ülesanne on tagada rahva kestmine ning rahvuslik majandus peab olema pere-de jõukuse teenistuses.

Rahvuslik poliitika tähendab ka seda, et väär-tustatakse eri põlvkondadesse kuuluvaid inimesi. Noorte ja eakate probleemid on mitmes mõttes sarnased. Neil on keeruline olla tööturul võrdväärne partner tööandjatele ning konkurent keskealistele ja ühiskonna arenguteede valikul ei peeta nende häält sama oluliseks kui keskealiste oma.

Me oleme veendunud, et Eesti riigi arendamisel on oluline väärtustada kõiki vanusegruppe ning toetada inimeste eneseteostust maast-madalast kuni kõrge eani. Kui vanasti sai rääkida kolmest põlvkon-nast, siis nüüd tegutseb üheaegselt neli põlvkonda. Riigi arendamisel peab sellega arvestama. Väikese rahvana peame toetama sellist majanduskeskkonda, kus töökatel noortel inimestel ja tublidel vanavane-matel on kõik võimalused töö ja pereelu ühitamiseks ehk neil on aega nii laste kasvatamiseks kui profes-sionaalseks tegutsemiseks ühiskonnas.

IRLi eesmärgid on• Eesti rahvaarvu kasv• Eesti inimeste jõukuse kasv• Eesti julgeoleku kasv

IRLi panus demokraatia ja riigi kestmisseIRL ei tee inimeste eest otsuseid, vaid kehtestab

selged ja erapooletud reeglid, mille raames peab igaüks saama tegutseda iseseisvalt, oma parimatest kavatsustest lähtudes ja ise oma tegude eest vastu-tades. Vastutuse tajumine ja vastutuse võtmine nii inimese kui riigi poolt on inimeste vabaduse peami-ne garantii.

Me edendame ettevõtlikkust ja iga inimese või-malusi oma elu ise korraldada. Meie arvates on õiglu-se eelduseks see, et inimestel oleksid võrdsed võima-lused ja vabadus ise oma eesmärkide poole püüelda.

Me hoiame ühiskonnas tasakaalu ja oleme vastu üksikute isikute, ettevõtete ja ühiskonnagruppide erihuvide eelistamisele teiste kodanike arvelt. Lap-sed ja perekond on riigi erilise kaitse all, sest nendes on meie riigi kestmine.

Me säilitame selle väärtusliku vaimse, hingelise ja materiaalse kapitali, mille eelnevad põlvkonnad on meile jätnud.

Me otsime ja tunnistame ühiskonna probleeme, et keskenduda toimivatele lahendustele ja hoiduda eelarvamustest. Me usume, et ühiskonnaelu parema korraldamise aluseks on demokraatia, avatud dis-kussioon, ideede võistlus ja kodanike osalus otsuste langetamisel. Meie jaoks on oluline patriotism koos aktiivse rahvusvahelistumise ja globaalse vastutuse-ga. Oma riigi hoidmine on suur vastutus, kuid me ei karda seda kanda ja oleme selle üle uhked. Me ei ole valmis ohverdama eestlaste ja oma riigi huve ükskõik millise teise jõu või kogukonna huvides.

IRL hoiab väärtusi, mis hoi-avad ja arendavad Eestit

Me seisame selle eest, et Eesti oleks Eesti ini-mestele parim koht, kus luua oma pere, kasvatada lapsi ja lapsena kasvada ning veeta vanaduspõlve. Õppimine ja eneseteostus peavad olema turvaliselt kättesaadavad võimalused igas eas inimesele.

Me seisame selle eest, et meie laste jaoks säiliks ja kasvaks see hingeline, vaimne, looduslik ja ma-teriaalne kapital, mille on koos oma riigiga meile pärandanud meie esivanemad. See tähendab ka kir-jutamata oskusteabe, traditsioonide ja oskuste eden-damist ning ülekandmist järgmistele põlvkondadele.

Me usume traditsioonidesse ja väärtustesse, mis on püsinud läbi aegade – perekond, kodu, eraomand

II

RAHVUSLIK POLIITIKA

- 5 -

ja austus nende ees, tänu kellele me olemas oleme.Me oleme seisukohal, et turvatunde tagamiseks

on vältimatu seaduste ülimuslikkus ja õigusriik, kus kõik on seaduse ees võrdsed ja igaühel on õigus kaitsele, kui ohustatakse tema elu, tervist, isiklikku vabadust, vara, au ja väärikust või teisi põhiseaduse-ga tagatud õigusi ja vabadusi. IRL usub, et inimesel on õigus ja kohustus esitada arvamusi ja langetada otsuseid vastavalt oma südametunnistusele. Meile on pühad demokraatia, sõnavabadus, usuvabadus ja inimese vabadus ise oma elu korraldada ja kohustus oma tegude eest vastutada. Me usume, et inimesel on õigus saada andeks ja end parandada, kuid see ei tähenda karistamatust.

Me oleme seisukohal, et Eestisse on oodatud inimesed, kes austavad meie maa keelt, kultuuri, traditsioone ja põhiseaduslikke väärtusi.

Me usume, et riigi õigused ei ole piiramatud ja inimesed vajavad kaitset ka riigi ja ametnike tarbetu sekkumise, bürokraatia ja võimu kuritarvitamise eest. Seda on võimalik teha vaid hoolikalt hoitud võimude tasakaalu, selgete seaduste ja nende täitmi-se järelevalve kaudu.

Meie eesmärk ja taotlus on järjekindlalt luua keskkonda, kus igaühel on vabadus ja võrdsed või-malused oma võimete teostamiseks ning igaüks vastutab ka oma otsuste eest. Me soovime ühiskon-da, mille vabadel liikmetel on võrdsed võimalused rakendada oma potentsiaali ning saada isiklikult osa Eesti edust. Eesti on edukas siis, kui iga riigi koda-nik saab oma panuse eest ühiskonnale ka isiklikult vääriliselt tasutud.

Meie eesmärk on elukeskkond, mis pakub vää-rika ja täisväärtusliku elu täna, kuid tagab sellise elukeskkonna ka tulevastele põlvedele.

Eestis ei tohi olla võitjaid ja kaotajaidIRL on alati olnud sellise poliitika eestvedaja, mis

taotleb ja toetab Eesti ühtlast arengut. Me oleme vastu killustumisele ja kihistumisele ühiskonnas. Me ei soo-vi ühiskonda, mis koosneks võitjatest ja kaotajatest või eelistatutest ja hüljatutest. Me soovime Eestit, kus ükski inimene ei ole oma probleemidega üksi.

Me peame nägema igas inimeses väärikat ja võrd-set partnerit, mitte väetit abivajajat. IRL tunnustab ja tänab edukaid, kuid märkab ja haarab kaasa neid, kel-lel pole õnnestunud ühiskonnas täie jõuga panustada.

Me oleme veendunud, et riik ei saa võtta endale lapsehoidja rolli ning inimestelt ära vastutust enda, oma pere ja töö ees. Riigi tugi on vajalik võimalikult võrdsete võimaluste loomiseks, et igaüks saaks en-nast oma võimete piires teostada. Õiglaselt loodud ja sisukalt toimivad võimalused aitavad kõrvaldada tõkkeid inimese enesearengu teel ning toetavad aktiivset panustamist nii enda kui kogu ühiskonna hüvanguks.

Me usume, et nõrgemaid tuleb kaitsta ja aidata

ning kedagi ei tohi jätta maha. See ei tohi tekitada olukorda, kus inimesed hakkavad käituma vastus-tundetult ja abi ära kasutama või kus riigi abi hakkab lõhkuma ühiskonna traditsioone ja väärtusi. Abiva-jajad tuleb aidata uue tee algusesse, kuid nad peavad suutma seda teed ise käia. Riik ei tohi luua õpitud abitust, kus inimesed arvavad, et nende heaolu sõl-tub eelkõige riigist või tööandjast või veel kellestki teisest, mitte inimesest endast.

Riigi poliitika keskmes peab olema rahva kestmine

Eesti rahva iseolemine ja kestmine on meie riigi kõrgeimad eesmärgid. Selle eelduseks on keskkonna loomine, kus rahvaarv taas kasvule pöörab.

Me oleme veendunud, et oluline eeldus rahvas-tikupoliitika tähtsuse tõusule on lapsevanema rolli ning sõnaõiguse senisest suurem väärtustamine.

Me seisame selle eest, et sündivust takistavad põhjused läbi arutataks ja ühisel jõul kõrvaldataks. Eelkõige peame siin oluliseks, et noored emad ja isad saaksid mõistlikul viisil osaleda laste kasvata-mise kõrvalt ühiskonna- ja tööelus ning kolme ja enama lapse kasvatamine ei oleks noorele perele majanduslikult talumatult raske.

Me saame aru, et lisaks perekondadele väga vaja-likule majanduslikule toele, peab muutuma lapsesõb-ralikumaks kogu Eesti poliitika. Väga paljudel otsustel on mõju sellele, kas Eesti on turvaline koht laste sün-dimiseks ja kasvamiseks. Ühiskonna väärtushinnan-gutes peame taas vaatama õppimishimulistena kõiki-de väärikate eakate poole, kes on vaatamata rasketele oludele suutnud üles kasvatada põlvkondade kaupa tublisid lapsi ja noori, õpetanud neile tööharjumusi ning väärtustanud lapsi kui elu jätkajaid. Austades meie esivanemate pärandit peame taas õppima näge-ma lapsi ja lastega peresid elu loomuliku ja täisväär-tusliku osana. Iga perekond, kus kasvab vähemalt üks laps, on meie jaoks täisväärtuslik perekond.

Me teeme kõik selleks, et praegune majanduslik ebavõrdsus lastega perede kahjuks peab taanduma nii laste kasvatamise ajal kui ka lapsi kasvatanud vanemate vanaduspõlves. Õiglases ja kestlikus ühis-konnas aidatakse üksteist ja toetatakse neid, kes seda kõige rohkem vajavad. Praegu ja lähemas tule-vikus on nendeks abivajajateks lastega perekonnad ja eakad inimesed.

Haridus võrdsustab võimalusi ja loob jõukust kogu ühiskonnale

Eesti peab oma haridussüsteemi kujundama nii, et me suudaksime parimal viisil kasutada Eesti asukohast, ajaloost, traditsioonidest, loodusest ja muust tulenevad eelised.

Me usume, et kui pakume Eesti noortele võrd-seid võimalusi saada parimat võimalikku haridust nii Eestis kui ka maailmas, võidavad kokkuvõttes

- 6 -

nii noored kui Eesti. Lähtuda tuleb ühtluskooli põ-himõttest, mille sõnastas juba Johannes Käis: „Igal riigikodanikul on õigus haridusevalguse osaliseks saada niisugusel määral, kui seda võimaldavad te-male ta omad võimed ja vaimuanded.” Hariduses tuleb kasutada kõiki võimalusi võimalikult kõrge ja ühtlase taseme saavutamiseks. Selleks tuleb toe-tada omandivormide paljusust ja erakoole kohelda riiklike haridusasutustega võrdselt. Haridus peab olema tasuta lasteaiast kuni ülikooli lõpetamiseni, sest inimese andekus ja võime ühiskonda panusta-da ei sõltu tema vanemate elujärjest.

Me väärtustame alusharidust, mille tuumaks on tugev põhikool, kust õpilased ei kuku välja, vaid kus igaüks aidatakse järje peale. Alushariduse osa on noores inimeses loova mõtlemise ning panustamise ärgitamine ja eesmärkide seadmise ning nende ni-mel pingutamise oskuse teke.

Me peame õigeks, et noorel on võimalik pärast põhikooli teha valik haridustee jätkamiseks ilma ühiskonnapoolse näpuganäitamiseta, kus üht teed peetakse lugupeetavamaks kui teist. Gümnaasium ja kutsekool peavad olema võrdväärsed valikud.

Kõrgkoolid peavad olema autonoomsed, sest vaid nii tagame noortele võimaluse saada mitme-kesine ning paindlikult oludega kohanev haridus. Tasuta kõrghariduse tuum on kvaliteetse hariduse kättesaadavaks tegemine kõigile andekatele noor-tele.

Üldhariduses tuleb vähendada väljalangemust ja tagada baashariduse ühtlane kvaliteet, mis võimal-daks omandada eriala või saada vajalikud teadmised oma ettevõtte käivitamiseks. Eestis on praegu üle 100 000 erialata tööealise inimese. Ümberõpe ja uue eriala omandamine on tarvilik väljakutse ka keskea-listele ja vanemas keskeas inimestele.

Eesti on eestikeelsuse ja -meelsuse ainus hoidja

Eesti keele ja kultuurikeskkonna hoidmine, aren-damine ja kaitsmine on Eesti rahvusliku poliitika üks eesmärke. Omakeelne haridus, teadus, kirjan-dus, teater, kultuur, omakeelne asjaajamine on eest-lase jaoks üks täisväärtusliku ja vaba elu tingimusi.

Eesti keel on vanem kui riik või raha. Meie ema-keel peab püsima ka siis, kui riigid peaksid lahus-tuma uues majanduses ja raha asenduma bittidega arvutites. Eesti riigi on eesti rahvas loonud selleks, et meil kõigil oleks parimad arengutingimused ja parim elukeskkond maailmas. Eestikeelsus on selle elukeskkonna võõrandamatu komponent. Eesti-keelsus on Eestis elavate inimeste inimõigus – riik-lik sõltumatus meie kõigi poliitiline õigus.

Me ei sunni oma keelt kellelegi peale. Kõigile Eesti inimestele tuleb luua võrdsed võimalused panustamaks Eesti arengusse ja meie riigi elus osalemiseks. Eesti keele kõnelemine on siiski Eestis

elamisel eelis, mida me ei saa ega taha kelleltki ära võtta. Kõik võõrad, kes tahavad rajada Eestis kodu ja siinses elus osaleda, meie elukeskkonda panustada, on teretulnud. Eesti on neile avatud ja me usume, et nad rikastavad Eestit. Osates põlisrahva keelt on neil lihtsam seda teha.

Tänapäeva globaalses majanduses ja poliitilises lõimituses on võõrkeelte oskamine elementaarne. Avatus uutele suundadele ja osalemine üleilmses kultuuriruumis on meie eneseväljenduseks ja aren-guks hädavajalik. Ent osaleda saab maailmakultuu-ris vaid siis, kui meil on sellele midagi pakkuda ja kui me mõistame, mida öeldakse. Avatus maailmale tugevdab eestlust, mitte ei nõrgenda. Eesti peab olema maailmakultuuri subjekt, muidu lakkaks ta olemast.

Me tahame olla ja peame olema osalised üle-ilmses suhtlusvõrgustikus, uues majanduses ja rah-vusvahelistes organisatsioonides. Hoides samal ajal oma keelt ja kultuuri ei pea me muretsema teistesse kultuuridesse lahustumise pärast.

Ühistegevus on tugeva kogukonna alusMe toetame kohalike kogukondade ühistege-

vust. See on hädavajalik, sest kogukondlik koostöö ja ühistegevus hoiavad ühiskonda koos, seovad inimesi omavahel ja teevad nii riigi kokkuvõttes tugevamaks. Me usaldame kodanikke ja usume tugevatesse kogukondadesse, heategevusse ja ko-danike soovi edendada oma kogukonna heaolu läbi vabatahtliku tegevuse ja annetuste.

Riigi ülesanne saab olla kogukonnatunde tekki-miseks vajalike tingimuste loomine ning kohaliku identiteedi hoidmisele kaasaaitamine. Eesti saab tasakaalus tervikuks tänu kogukondade ja eri piir-kondade vastastikusele mõjule ning toele, mitte riigipoolsele sunnile.

Majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste jõukuse kasv

Majanduspoliitika ülesanne on elamisväärt elu-keskkonna ja seda tagava elujõulise majanduse pidev taasloomine. Tark majanduspoliitika arvestab Eesti eelistega ja parandab puudusi. Rahvusliku majandu-se areng on ainuke strateegiline võimalus majandus-oludest tingitud väljarände tagasipööramiseks.

Me usume, et vaba turumajandus on ainuvõima-lik viis inimestele paremate võimaluste ja väärikama elukeskkonna tagamiseks. Aus on samal ajal tunnis-tada, et maailmamajanduses on konkurents karm ja oma kogukonna huve kaitsevad kõik valitsused.

Eesti peab siin tegema oma valikud ja leidma viisid, kuidas oma rahvusliku rikkuse loomisele kõige enam toeks olla ja tagada, et meie ühine rik-kus looks kõigile õiglased võimalused inimväärseks toimetulekuks. Eesti valik on aidata avada välisturge ja luua ausat konkurentsi Eesti ettevõtjatele. Eesti

- 7 -

riik ja meie riigiametnikud peavad kasutama kõiki kanaleid, et toetada eksportivaid ja eesti inimestele jõukust loovaid ettevõtjaid välisturgudel.

Meie eesmärk ettevõtluspoliitikas on aidata Eesti firmadel jõuda rahvusvahelise väärtusahela tippu. Nii suudame tagada kestliku majanduskasvu, mis põhineb uutel teadmistel ja oskustel. Selleks peame toetama ettevõtlikkust, ausat võistlust ja madalaid makse. Iga pingutust tuleb väärtustada ja igaüks peab saama oma töö vilju nautida.

Majandus toimib seda paremini, mida vähem riik pärsib vaba ettevõtlust ja eraalgatust. Ettevõtted ei loo ennast ise. Eesti inimeste jõukuse kasvatami-seks peavad riik ja omavalitsused looma võrdsed võimalused kõigile, kes soovivad Eestis arendada oma ettevõtteid ja luua töökohti. IRL ei tee ebaõig-lasi takistusi väliskapitalile, ettevõtetele ja kaupa-dele Eesti turul konkureerimisel, kuid me soovime eelisarendada sellist ettevõtlust, millest laekuv tulu jääb Eestisse. IRL kaitseb ettevõtteid riigi tarbetu sekkumise eest majandusse.

Majanduses loodav lisaväärtus peab jõudma Ees-ti elanikeni. Riigi poliitika peab olema suunatud nii majanduslike, juriidiliste kui moraalsete motivaa-torite leidmisele ja rakendamisele, mis suurendaks Eesti kogukonna juurdepääsu kapitalile ning jätaks võimalikult suure osa teenitud kapitalist kogukonna käsutusse.

Mida rohkem on ühiskonnas omanikke, seda stabiilsem ja tugevam on ühiskond. Me ei pea õigeks kodu kui omandi maksustamist. Maksupoliitika peab innustama looma uusi väärtusi, mitte sundima sõltu-ma sotsiaalabist. Selleks peab tulude maksustamine olema proportsionaalne ja arvestama esmavajaliku sissetulekuga ja laste arvuga. Maksustada tuleb eel-kõige tarbimist ja reostamist, mitte väärtuse loomist.

Tasakaalus eelarve on iseolemise üks eeldusi. Meie riigi rahaasjad on paremas korras kui ena-mikus Euroopa Liidu riikides. Ülejõu laenamine ja tulevaste põlvede arvelt rahakulutamine on kaasa toonud tõsised kriisid paljudes lääne maades ja sama teed käies tabaks ka Eestit sama saatus. Riik, kes on võlgades, ei ole vaba.

Eesti kultuur tehku Eesti suuremaksAlalhoidliku maailmavaate osaks on kultuuri

järjepidevus ja püsivus. Eesti rahvuskultuur peab olema terve ja elav ning sõltuma võimalikult vähe riigi otsustest. Kultuuritegijatel peab oleme võimalik ise otsustada oma ettevõtmiste üle. Meie jaoks moo-dustavad rahvakultuur, kõrgkultuur ja massikultuur ühtse terviku, mille põimumisel tekkiv on Eestile ainuomane ja maailmas ainulaadne.

Eesti rahvuse ja meie kultuuri säilimise tagamine on Eesti Vabariigi olemasolu õigustus ning peamine ülesanne. Rahvusel on tunnused. Keele kõrval on peamiseks selliseks tunnuseks kultuuriline eripära.

Seega tagab rahvuse säilimise kultuuriidentiteedi hea tervis ja areng.

Üleilmastumise ja infovahetuse kiire kasvuga kaasnev väärtuste muutumine leiab vastukaalu paik-kondliku eripära tugevnemise näol. Üleilmastu-misega kaasnev surve pealiskaudsuse levimisele ning ühetaolisustumisele tõstab kultuuriidentitee-tide säilitamis- ja tugevdamisvajaduse esile kõikjal maailmas.

Eesti on nimetatud protsesside mõjuväljas ning meie erakonnal on suur vastutus eesti kultuuri ees. Me peame looma poliitika, mis võimaldab meil kultuurrahvana lisada maailmale vaimset rikkust oma väärika eripäraga. Meie kultuuripoliitika peab rajanema veendumusel, et maailm on seda rikkam, mida enam leidub seal erinevusi.

Rahvakultuur arendab meie inimeste loovust ning avardab võimalusi tegeleda enesele meelepä-rase kultuurilise huvialaga. Rahvakultuuri edenda-miseks tuleb soodustada paikkondliku eripära – nii keelelise kui kombelise – kasvatamist. Ühistegelike ja viimase 150 aastaga eestlastele armsaks saanud kultuurihobide (koorilaul ja rahvatants) kõrval tuleb edendada ka selliseid, mis põhinevad individuaalse loovuse arendamisel (käsitöö, pillimäng jne).

Kõrgkultuur – professionaalne loovtegevus ja kunstimeisterlikkus on rahvuse visiitkaart ning vää-rikuse tugisammas. Kaunite kunstide kestmise ja arengu pandiks on vastav akadeemilise hariduse süsteem, mis suudab eesti tippkultuuri loojaid ette valmistada tasemel, mis lubab võistelda maailma tippudega.

Talentide kujunemist toetab püramiidi alumise astmena laste ja noorte huviharidussüsteem, mis võimaldab ettevalmistust nii tippu pürgimiseks kui ka loovtegevuseks hobina hiljem täiskasvanuna. IRL pakub lahendusi, mis tagavad, et kultuuriobjektide ülalpidamiskulud ei kaaperdaks sisuliste tegevuste vahendeid.

Massikultuur – omakeelse ja kvaliteetse, meie kultuuriidentiteedil põhineva massikultuuri levita-mine ja arendamine on rahvuse säilimise tagamiseks oluline. Meie ülesanne on luua kestlik grandisüs-teem, mille eesmärgiks on soodustada kultuuriorga-nisatsioonide koostööd ringhäälinguga. Tänu sellele saavad sündida ühiskonna arengut mõjutavad ning eesti identiteeti tugevdavad saated ja sarjad. Eriliselt tuleb keskenduda noortele mõeldud programmide-le. Eestikeelse popmuusika, filmikunsti ja laiemalt audiovisuaalse loomingu toetamine ning levitamine avalik-õigusliku raadio ja tele vahendusel on mööda-pääsmatult vajalik.

Välispoliitika kaitseb Eesti huve ja väärtusiIRLi välis- ja kaitsepoliitika lähtub eesti rah-

vuslike huvide printsiibist. Meie eesmärk on välis-poliitiliste suhete ja riigikaitselise valmiduse kaudu

- 8 -

parimal viisil tagada Eesti riigi ja eesti kogukonna elukeskkonna ja elujärje vaba areng.

Meie välispoliitika on väärtuspoliitika. Me aus-tame oma liitlassuhteid, toetame Euroopa ühisväär-tuste kaitsmist ja oleme aktiivsed oma vabaduse eest seisvate sõprade abistamisel.

Eesti julgeolek peab kasvamaIRL on seisukohal, et ennekõike peame oma riiki

ise kaitsma. Ainult iseseisva kaitsevõime vankuma-tul hoidmisel ja arendamisel võime häda korral loota välisabile.

Eesti väiksust, võimaliku vastase arvukust ja meie rahva ajaloolist kogemust silmas pidades on

selge, et ainus toimiv riigikaitsemudel on tasakaalus ja lõimunud riigikaitsesüsteem, mis tugineb ajatee-nistusel, reservarmeel, pideval väljaõppel ning kogu ühiskonna valmidusel riiki kaitsta ja riigikaitses osaleda.

Kõige aluseks on tugev kaitsetahe. Kaitsetahe tugineb rahva psühholoogilisel kaitstusel, mille vun-damendiks on kindlad ühisväärtused, arusaam Eesti riigis ja laiemalt maailmas toimuvast ning tugev kogukonnatunne.

Jätkuvalt riigikaitsesse vähemalt 2% SKP-st panus-tamine on möödapääsmatu. See on investeering, mis tagab pikaajaliselt meie sõltumatu ja vaba arengu kõi-gis teistes valdkondades.

Kommentaarid ja ettepanekud saab saata:

e-postiga aadressilevisioon@irl.ee

või

postiga IRLi kontorissePaldiski mnt. 13Tallinn 10137