KONSULAARTEENISTUS2008

KONSULAARTEENISTUS2008

Välisministeerium

Konsulaarosakond

6377 440

konsek@mfa.ee

www.vm.ee

Koostajad: Lauri Bambus, Signe Matteus,

Kerli Veski, Monika Tabor, Triin Hiiesalu, Maiga Võsu

Keeletoimetaja: Epp Väli

Kujundus: Enno Piir / Ilmsilm

1 Töö kiidab tegijat (lad.k)

Auctorem opus laudat1

Austatud lugeja

Traditsiooniline konsulaartegemiste kokkuvõte on taas kaante vahele saanud. Usun, et ülevaade ühest tööaastast, väike prognoos aastaks 2009 ning soovitused ja konsulaarjuhtumid on kasulik lugemisvara igaühele, kellel on olnud kokkupuuteid välisministeeriumi või välisesinduste konsulaartegemistega.

2008. aasta läheb konsulaarajalukku mitmete uute ülesannetega. See oli esimene aasta täisliikmena Euroopa Liidu ühtses viisaruumis (Schengenis), esmakordselt tegelesime piraatluse vastu võitlemise ja Eesti kodaniku päästmisega pantvangistusest, esimest korda viisime läbi kodanike suurevakueerimist sõjaseisukorra väljakuulutanud riigist. Käivitasime mitu uut projekti (nt konsulaarvalvetelefon Tallinnas) ja jätkasime traditsiooniliste projektidega (sh ministeeriumi osalemine turismimessil Tourest). Ei saa märkimata jätta ka üha kasvanud konsulaarteenuseid meie välisesindustes.

Ühinemine Schengeni õigusruumiga oli väljakutse nii Eestile kui ka teistele ühtse viisaruumiga 21.12.2007 ühinenud Euroopa Liidu liikmesriikidele ning kogu aasta on tulnud tublisti töötada, et kinnitada: Eesti on usaldusväärne riik. Eesti võtab oma partnerlust ühendustes ja organisatsioonides tõsiselt, sest teeme ju oma tööd südamega. Juba enne Schengeniga ühinemist langes suurem viisakoormus meie esindustele Peterburis, Moskvas, Minskis, Pihkvas ja Kiievis, kuid pärast Schengeni õigusruumiga ühinemist kasvasid meie viisastatistilised numbrid ja protsentuaalne osakaal nimetatud esindustes veelgi.

Rääkides Schengenist tuleb kindlasti ära märkida ka meie suurt tööd viisaesinduslepingute sõlmimisel. 2008. aastal on meie esindused Minskis ja Pihkvas menetlenud ka neid viisataotlusi, kus reisisihiks on Soome Vabariik. Seevastu Eestit on Schengeni viisaküsimustes hakanud maailmas esindama juba viis Euroopa Liidu riiki: Ungari, Soome, Läti, Saksamaa ja Sloveenia. 2009. aastal näeme ette üha laiemat viisaesinduslepingutega maailma katmist. Nii peaks Eestit Schengeni viisaküsimustes esindama hak-kama Holland, Leedu, Hispaania, Prantsusmaa jt. On üsna tõenäoline, et 2009. aastal avarduvad Eestil võimalused olla veelgi enam esindatud Ungari ja Soome poolt.

Meenutades 2008. aastat peab kindlasti esile tooma ka mais toimunud V aukonsulite konverentsi. Ühtlasi on hea meel, et aasta-aastalt oleme suutnud kasvatada Eesti tuntust ja aukonsulitega esinda-tust selliselt, et 2009. aasta jaanuarikuu seisuga on meil juba 109 aukonsulit peaaegu 60 riigis. Üksiti on meeldiv tõdeda, et mitukümmend aukonsulikandidaati on ootamas ametisse määramise otsust. Seepärast loodame, et samasugune intensiivne töö meie aukonsulite võrgustikuga jätkub tänavugi ning et meie kodanikud välismaal saavad sellest abi ja tuge.

Aasta-aastalt on suurenenud meie välisesinduste pakutavate konsulaarteenuste maht. Möödunud konsulaaraasta oli konsulaarabi büroole uusi ja ka pooleliolevaid (ning isegi aastaid kestvaid) juhtu-meid täis. Piraatidega võitlemine Somaalia rannikuvetes mässis endasse nii kolleege välisministeeriumis kui ka Eesti esindustes laias maailmas. Augustikuu ärevad päevad panid proovile paljud meist kriisi-olukordades tegutsemiseks. Koostöös esindustega aitasime paljudel eestlastel, kaasmaalastel ja Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel evakueeruda sõjakeerisesse sattunud Gruusiast. Kindlasti jäävad meelde ka 2008. aasta ärevad sündmused populaarsetes turismimaades Tais, Indias, Egiptuses jm, kus kas neis riikides viibinud kaasmaalased või nende Eestimaale jäänud lähedased vajasid suuremat konsulaar tuge. Koostöös poliitikaosakondade ja paljude esindustega oleme suutnud välisministeeriumi kodulehel anda operatiivsemat teavet maailmas toimuva kohta. Nii oleme ühiselt populariseerinud eestimaalaste välisriigis viibimise registreerimist. Eelpool nimetatud olukordades on registreerimisest suurt abi, sest konsulaarosakonnalt oodatakse kriisi puhul kiiret konsulaarabi pakkumist.

Konsulaartoimingute jätkuv kasv meie välisesindustes kinnitab, et peame pidevalt minema kaasa kõikvõimalike infotehnoloogiliste arengutega. Nii valmistavad konsulaarosakonna dokumendibüroo kolleegid koostöös haldus- ja IT-osakonnaga uute seadmete-abivahendite töösse võtmist 2009. aastal. Jutt on sõrmejälgede hõivamise skanneritest, mille kasutuselevõtmist kodanike passitaotluste menet-lemiseks oleme planeerinud juba 2009. aasta suvekuudeks.

Vaadates tagasi 2008. aasta töödele ja tegemistele, võime öelda, et see aasta ei olnud kerge. Samas on keerulised probleemid ning edukad hakkamasaamised selle aasta huvitavaks teinud. Siinkohal soovin tänada kõiki kolleege ja sõpru nii välisministeeriumis kui ka välisesindustes ning partnereid nii Eestis ja välismaal toreda koostöö eest.

Soovin kõikidele vaid meeldivaid konsulaarjuhtumeid. Oleme selleks, et lihtsustada meie kodanike, kaasmaalaste ja Eesti külaliste toimetamisi nii, et see tugevdaks heasoovlikkust Eesti vastu.

Lauri BambusKonsulaarosakonna peadirektor

Üks aasta Schengenis

„No more passport, just pass the port!” Nii võeti 2007. aasta 21. detsembril vastu Tallinna sada-masse saabujaid. See oli päev, mil isikute vaba liikumise põhimõte rakendus Eesti kodanike jaoks täies mahus: Eesti liitus Schengeni ruumiga ja Eesti kodanikud said võimaluse reisida piirideta Euroopas lõpuks täiesti vabalt. Passikontrolli järjekorrad Euroopa-sisestel piiridel said möödanikuks.

Schengeni ruumi laienemist ei oodanud mitte üksnes Eesti ja teiste uute liikmesriikide kodanikud. See oli oluline sündmus ka Euroopasse saabujaile, kes olid seni viisat vajanud. Kui varem tuli taotleda eri Euroopa riikide külastamiseks eri viisasid, siis nüüdsest piisab ühe Schengeni liikmesriigi viisast, mis võimaldab sisenemist kokku 25 riiki.2

Eesti välisesinduste väljastatud viisaga saab nüüd reisida kõigisse Schengeni liikmesriikidesse ja teiste Schengeni liikmesriikide väljastatud viisad kehtivad sisenemiseks Eestisse. Schengeni ruumi saabu-mise eel tuleb siiski meeles pidada, et viisa taotlemiseks tuleb pöörduda selle riigi esindusse, mis on peamine sihtriik. Nii näiteks ei võeta viisataotlejat vastu Prantsusmaa välisesinduses, kui tegelikult soovitakse tulla Eestisse sõpru külastama.

Esinduslepingud viisade väljastamisel

Ehkki Eesti eesmärgiks on oma välisesinduste võrku laiendada, jääb meie esindatus maailmas siiski piiratuks. Enne Eesti liitumist Schengeni ruumiga tähendas see viisataotlejate jaoks sageli peavalu, sest viisataotlus tuli üldjuhul esitada isiklikult ja tihti tähendas see pikki reise teistesse riikidesse, kuna elukohariigis Eesti esindust ei olnud.

Et muuta viisataotlemine kättesaadavamaks ning hõlpsamaks, on loodud süsteem, mille koha-selt võib üks Schengeni riik esindada viisade väljastamisel ka teist riiki. Praeguse seisuga esinda-vad Eestit viisade väljastamisel Läti, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Ungari, Holland 38 riigis:

Albaania (Ungari), Angoola (Saksamaa), Araabia Ühendemiraadid (Soome), Aserbaidžaan (Läti), Boliivia (Saksamaa), Bosnia ja Hertsegovina (Ungari), Bangladesh (Saksamaa), Botswana (Saksamaa), Dominikaani Vabariik (Saksamaa), Elevandiluurannik (Saksamaa), Filipiinid (Soome), Ghana (Saksamaa), India (Ungari), Indoneesia (Soome), Iraan (Soome), Jamaika (Saksamaa), Kasahstan (Läti), Kenya (Holland), Madagaskar (Saksamaa), Makedoonia (Ungari), Moldova (Ungari), Montenegro (Ungari), Namiibia (Soome), Nigeeria (Holland), Pakistan (Ungari), Peruu (Soome), Ruanda (Saksamaa), Serbia (Soome), Sri Lanka (Saksamaa), Sudaan (Saksamaa), Süüria (Soome), Tai (Soome), Tansaania (Soome), Trinidad ja Tobago (Saksamaa), Tuneesia (Soome), Uganda (Saksamaa), Usbekistan (Läti).

2 Schengeni ruumi kuuluvad riigid: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Šveits (al.12.12.2008), Tšehhi, Ungari.

Kuna maid, kus Eestil esindatust ei ole, on ikkagi piisavalt palju, peame läbirääkimisi veel mitmete riikidega, kes on ehk tulevikus nõus Eesti nimel viisasid väljastama. 2009. aasta esimesel poolel jõus-tuvad esinduslepingud Hispaania ja Hollandiga ning jõuavad lõpule läbirääkimised esinduslepingu sõlmimiseks Leeduga.

Eestil endal on teiste Schengeni liikmesriikide esindamiseks küll piiratud võimalused, kuid alates 01.04.2008 väljastab Eesti Soome nimel viisasid Minskis ja Pihkvas. Ka teised riigid on väljendanud huvi, et Eesti neid esindama hakkaks.

Viisavaba reisimine

Välisministeerium töötab aktiivselt ka selle nimel, et Eesti kodanike viisavaba liikumise võimalused laieneksid. Suurimaks läbimurdeks 2008. aastal tuleb kahtlemata pidada viisavabadust Amee-rika Ühendriikidega. Ameerika Ühendriikide viisavabadusprogramm (Visa Waiver Program) annab teatud riikide kodanikele võimaluse külastada Ameerika Ühendriike kuni 90 päeva jooksul turismi- või ärireisiga ilma viisat taotlemata. Eesti kodanikud saavad viisavabadusprogrammi alusel rei-sida Ameerika Ühendriikidesse alates 17. novembrist 2008, oluliseks tingimuseks on mikro-kiibiga varustatud biomeetrilise passi olemasolu. Samuti on vajalik saada elektroonilisest reisiloa taotlemise süsteemist (ESTA) reisiluba ja kehtiv edasi-tagasi pilet, mille lahkumiskuupäev on 90 päeva jooksul pärast Ameerika Ühendriikidesse saabumist.

Alates 2008. aastast saavad Eesti kodanikud reisida viisavabalt ka Türki ning Taivani.

Välisminiministeeriumile on jätkuvalt äärmiselt oluline viisavabaduse saavutamine Eesti kodanikele Brasiiliasse reisimisel. Euroopa Komisjon peab Brasiiliaga Euroopa Liidu liikmesriikide nimel viisa-vabaduse läbirääkimisi, Eesti omalt poolt aga jälgib tõsiselt läbirääkimiste kulgu ning rõhutab jooksvalt Brüsselis toimuvates töörühmades viisavabaduslepingu sõlmimise vajadust kiiremas korras.

Eesti kodanikud saavad juba alates 1. maist 2004 siseneda kas kehtiva passi või isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel järgmistesse Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) liikmesriikidesse: Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Leedu, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik, Taani, Tšehhi, Ungari ning Šveitsi Konföderatsioon.

Järgnevas tabelis on loetletud kolmandad riigid, kuhu reisimiseks Eesti kodanikud ei vaja viisat.

RIIK TINGIMUSEDAlbaania Tavapassiga reisijale kuni 90 päeva korraga Ameerika Ühendriigid Kuni 90 päeva, turism ja ärireis, kehtiv elektrooniline reisiluba (ESTA) Andorra Kuni 90 päeva poole aasta jooksul Anguilla Kuni 90 päeva poole aasta jooksul Antigua ja Barbuda Kuni 30 päeva korraga Argentina Kuni 90 päeva poole aasta jooksulAruba Kuni 90 päeva korragaAustraalia Kuni 90 päeva korraga, turism ja ärireis, eelnev elektrooniline registreerimine eVisitor’i võrgulehelBarbados Kuni 28 päevaBelize Kuni 30 päeva korraga (edasi-tagasi pilet, hotelli broneering)Bermuda Kuni 90 päeva poole aasta jooksulBoliivia Kuni 30 päeva korragaBosnia ja Hertsegoviina Kuni 90 päeva korragaBriti Neitsisaared Kuni 90 päeva poole aasta jooksulBrunei Kuni 30 päeva (vajalik kehtiv Eesti Vabariigi pass, kehtiv pilet tagasi Eestisse või kolmandasse riiki,

piisavad rahalised vahendid) Colombia Turismi eesmärgil kuni 180 päeva aasta jooksulCosta Rica Kuni 90 päeva poole aasta jooksulDominica Ühendus Kuni 21 päeva Dominikaani Vabariik Kuni 30 päeva (turistikaardiga, mis väljastatakse piiril) Ecuador Kuni 90 päeva korraga El Salvador Kuni 90 päeva korragaFidži Kuni 90 päeva poole aasta jooksulFilipiinid Kuni 21 päevaGrenada Kuni 90 päeva poole aasta jooksulGruusia Kuni 90 päevaGuatemala Turismi eesmärgil kuni 90 päeva korragaHaiti Kuni 90 päeva poole aasta jooksulHollandi Antillid Kuni 30 päeva poole aasta jooksulHonduras Kuni 90 päeva poole aasta jooksulHongkong, Macau – Hiina RV erihalduspiirkonnad

Kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Horvaatia Kuni 90 päeva poole aasta jooksul Iisrael Kuni 90 päeva poole aasta jooksul Jaapan Kuni 90 päeva poole aasta jooksulKanada Kuni 180 päeva (täpse aja määrab vajadusel piirivalve) Kiribati Kuni 90 päeva poole aasta jooksulLõuna-Korea Kuni 90 päeva poole aasta jooksulMakedoonia Kuni 90 päeva poole aasta jooksulMalaisia Kuni 90 päeva korragaMaroko Kuni 90 päeva poole aasta jooksulMauritius Kuni 6 kuud aasta jooksul. Kaasas peab olema pass, mis kehtib vähemalt kuus kuud pärast

reisi lõppemist, tagasisõidupilet ja hotellibroneering. Võidakse kontrollida piisavate rahaliste vahendite olemasolu

Mehhiko Kuni 90 päeva poole aasta jooksulMoldova Kuni 90 päeva poole aasta jooksulMonaco Kuni 90 päeva poole aasta jooksulMontenegro Kuni 90 päeva korragaMontserrat Kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Nicaragua Kuni 90 päeva poole aasta jooksulPanama Kuni 90 päeva poole aasta jooksulParaguay Kuni 90 päeva poole aasta jooksulPeruu Turismi eesmärgil kuni 90 päeva poole aasta jooksulPuerto Rico Kuni 90 päeva, turism ja ärireis, kehtiv elektrooniline reisiluba (ESTA) San Marino Kuni 90 päeva poole aasta jooksulSerbia Kuni 90 päeva korragaSingapur Kuni 30 päeva korragaSt Lucia Kuni 30 päeva korragaSvaasimaa Kuni 60 päeva korragaTaivan Kuni 30 päeva korraga, kehtiv pilet Taivanist lahkumiseksTrinidad ja Tobago Turismi eesmärgil kuni 30 päeva Tšiili Kuni 90 päeva poole aasta jooksulTuneesia Eesti turistid, kes sõidavad Tuneesiasse organiseeritud turismigrupi reisiga, on vabastatud

viisanõudest. Piisab väljaostetud Tuneesia hotellikohtade ettenäitamisest.Türgi Kuni 90 päeva poole aasta jooksulUkraina Kuni 90 päeva korragaUruguay Kuni 90 päeva korragaUus-Meremaa Kuni 90 päeva poole aasta jooksulVenezuela Turistidele kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Riiki sisenemisel tuleb täita DEX-2 Turisti

Sisenemise kaart (DEX-2 Tourist Entry Card), mida väljastavad volitatud lennufi rmad enne saabumist sihtkohta või saabumisel riiki immigratsiooniametnikud.

Vatikan Kuni 90 päeva poole aasta jooksul

Viisastatistika

Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga on mõjutanud viisataotluste arvu Eesti välisesindustes: võrreldes varasemate aastatega võime täheldada viisataotluste arvu langust. Viisataotluste arvu langusele on kaasa aidanud Schengeni viisaruumis liikmeksoleku ajal mitmed tegurid. Kindlasti aga see, et teiste Schengeni riikide väljastatud viisadega on nüüdsest võimalik ka Eestisse reisida. Samuti ei väljasta enam mitmed meie Euroopas asuvad välisesindused viisasid, kuna Schengeni viisat tuleb üldjuhul taotleda väljaspool Schengeni viisaruumi.

2006. aastal oli vastuvõetud viisataotluste arv 129 255 ning 2007. aastal oli see arv 113 153, kuid 2008. aastal oli viisataotluste arv 101 469. Neist ligi 80 000 esitati Venemaal, Eesti peakonsulaadis Peterburis (38 895) ja suursaatkonnas Moskvas (32 502) jaPeterburi peakonsulaadi kantseleis Pihkvas (8 497). Viisa-taotluste arvu suuruse poolest torkavad 2008. aastal silma ka välisesindused Kiievis (8 607) ja Tbilisis (1 937).

Schengeni viisaruumi liikmeksolek ja sellega kaasnenud uus viisapoliitika tähendab uut vastutust meie konsulitele, kes peavad viisataotlusi läbi vaadates meeles pidama illegaalse immigratsiooni ning julgeolekuohtu – ja enam mitte ainult Eestile, vaid ka teistele Schengeni liikmesriikidele.

Välisministeerium püüab omalt poolt anda parima, et viisataotlejatele saaks osaks veelgi parem tee-nindus ning et meie koostöö teiste Schengeni liikmesriikidega laieneks ja Eestisse reisimisest huvitatuil muutuks viisataotluste esitamine senisest lihtsamaks.

RIIK TINGIMUSED

Konsulaarteenused

Eesti konsulaarteenistus osutab väga erinevaid konsulaarteenuseid nii Eesti kui ka välisriigi kodanikele. Täita tuleb sealhulgas nii notari kui ka migratsiooni- ja sotsiaaltöötaja ülesandeid. Konsul on oma tege-vuses ühest küljest seotud Eesti õigusaktides ettenähtud reeglitega ja teisest küljest asukohariigi õiguse, kultuuri ja tavadega. Sestap võib konsuli tegevus paista kodanikule vahel liigselt reglementeeritud ja arusaamatuna. Et kodanik saaks sellist teenust nii siseriiklikult kui ka välismaal Eesti välisesinduses ning tagatud oleks isikute võrdne kohtlemine, on konsulile ette nähtud kindlad toimingud ja sooritused, mida ta ühe või teise konsulaartoimingu puhul peab tegema. Nt tuleb esmakordselt isikut tõendavat dokumenti taotledes tuvastada isik või alaealise lapse puhul tema vanem, taotlejal tuleb esitada taot-lemise õigust tõendavad dokumendid ning täita ankeet. Keerulised ning aeganõudvad võivad olla ka küsimused, mis tulenevad Eesti notariaal- või perekonnatoiminguid reguleerivatest õigusaktidest. Ka esmapilgul kõige lihtsamana näiva tõestamistoimingu tegemine on Eesti õigusaktidega rangelt regulee-ritud, mistõttu konsul vajab selleks ettevalmistusaega ja eri dokumente tõestamistoimingu taotlejalt.

Konsulaarteenistuse üks oluline ülesanne on jälgida, kuidas rahvusvaheliste lepingutega garanteeritud õigused ja kohustused tegelikult realiseeruvad. Selle raames tehakse tihedat koostööd teiste minis-teeriumidega, et kujundada Eesti õigussüsteemi nii, et see arvestaks üha enam teiste riikide õiguse ja õiguskultuuriga. Paindlik õigussüsteem võimaldab nii konsulaarteenuste osutamisel kui ka teistes valdkondades enam vastata oma kodanike ootustele nii välisriigis kui ka Eestis.

Kuna välisministeeriumi üheks eesmärgiks on kodanikusõbralik ning efektiivne konsulaarteenistus, oli ka 2008. aastal sarnaselt varasemate aastatega üheks märksõnaks konsulaarteenuste kvaliteedi ja koda-niku teenindamise taseme tõstmine. Igal aastal läbib üha uusi välisministeeriumi diplomaate konsulaar-kursuse, mille lõpus toimub atesteerimine ja konsulikutse omistamine.

2008. a lõpuks oli konsulaarametniku kutse 111 diplomaadil ning konsulaarametniku erikutse (st õigus teha ka notariaaltoiminguid) 38 diplomaadil.

Ikka ja jälle tuleb tunnistada, et sageli sõltub konsulaarteenuse osutamine ka teenuse taotleja korrekt-susest ja koostöövalmidusest.

Alljärgnevalt tutvustame enim osutatavaid konsulaarteenuseid ning anname soovitusi konsuli ja koda-niku vahelise asjaajamise heaks sujumiseks.

Tõendid konsulile teadaolevatest asjaoludest

Kui Teil on vaja tõestada välisriigi või Eesti ametiasutuses ühe või teise juriidilise fakti õigsust, pidage selles küsimuses konsuliga nõu.

Konsul võib välja anda tõendi näiteks juhul, kui Teil on Eesti dokument, mis on dokumendi tunnis-tusega (apostille’ga) kinnitamata ning Teil on vaja tõendada oma perekonnaseisu, haridust vms. Vaja võib minna ka tõendit selle kohta, et Eesti riik ei keela oma kodanikul välisriigis ettevõtlusega tegeleda või et Tallinn ja „Tallin” on üks ja sama linn. Lahendused sõltuvad aga alati konkreetse asutuse nõud-mistest või asukohariigi eripärast.

Tõendite väljastamisel tugineb konsul Eesti rahvastikuregistri andmetele. Tõendi väljastamine võib takerduda põhjusel, et isikuandmed rahvastikuregistris on puudulikud või ebakorrektsed. Siinkohal ei saa konsul aidata enne, kui isiku andmed on rahvastikuregistris täpsustatud.Andmete muutmine võtab aga aega, mis võib tähendada isegi seda, et kavandatud pulmapidu tuleb edasi lükata.

2008. AASTAL VÄLJASTATI 611 TÕENDIT.

Soovituseks: Hoolitsege õigeaegselt selle eest, et Teie andmed rahvastiku-registris oleks õiged. Juhiseid, kuidas seda teha välisriigis olles, saate nii Eesti konsulilt asukohariigis kui ka välisministeeriumi konsulaar-osakonnast.

Rahvastikuregistri andmeid saab kodanik kontrollida ise aadressil https://portaal.riik.ee/x/kodanik või tellida kirja teel andmete välja-võtte.

Tõestamistoimingud

Konsulaarametnikud on üldjuhul volitatud tegema lihtsamaid notariaaltoiminguid, nagu näiteks no-tariaalset kinnitamist (allkirja ja ärakirja ning dokumendi tõlke või tõlkija allkirja õigsuse kinnitamist). 38 konsulaarametnikule on omistatud erikutse, mis tähendab, et neil on õigus lisaks notariaalsele kinnitamisele ka tehinguid tõestada (volitused, notariaalset tõestamist vajavad avaldused). Viimane eristab Eesti konsulaarteenistust selgelt teiste riikide vastavatest teenistustest, kuna eraõiguse keeru-kuse tõttu notariaalseid toiminguid välisesindustes üldjuhul ei tehta.

2008. AASTAL TEHTI 816 TÕESTAMISTOIMINGUT.

Allkirja või dokumendi ärakirja ametlik kinnitamine

Kui Teil on vaja esitada või edastada Eesti ametiasutusele Eestis välja antud dokumendi ärakiri, võib konsulaar-ametnik kinnitada ametlikult Eesti dokumendi ärakirja, väljatrüki või väljavõtte õigsust. Näitena võib tuua:• kui seoses Eesti passi taotlemisega on taotlusele vaja lisada Eestis välja antud abielu- või sünnitunnistus;• kui seoses pensioni taotlemisega on Pensioniametile vaja esitada Eesti avaliku dokumendi kinnitatud ärakiri.

Allkirja võib ametlikus korras kinnitada näiteks järgmisel juhul: • kui tellite Eesti perekonnaseisuasutusest abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi, tuleb

tõendi taotlusankeedil Teie allkirja õigsust kinnitada.

Dokumendi ärakirja või allkirja ametlik kinnitamine asendab eespool nimetatud juhtumitel notariaalset kinnitamist ja on tasuta.

2008. AASTAL KINNITATI ALLKIRJA VÕI DOKUMENDI ÄRAKIRJA 753 KORRAL.

Soovituseks: Kui Teil on kavas taotleda välisesinduses notariaalse tõestamise teenust, soovitame eelnevalt uurida informatsiooni välisministee-riumi kodulehel (http://www.vm.ee) konsulaarteenuste rubriigis, konsulaarosakonnast või Eesti välisesindusest, kas seal töötab eri-kutsega konsulaarametnik.

Kui Te soovite taotleda välisesinduses notariaalse tõestamise teenust, soovitame selles konsuliga eelnevalt nõu pidada ja ajas kokku leppida. Nii väldite asjatute arusaamatuste tekkimist ja väär-tusliku aja kadu.

Avaliku dokumendi legaliseerimine

Lihtsustamaks välisriigis välja antud dokumendi tunnustamise protseduuri Eestis ja Eestis välja antud dokumendi tunnustamist välisriigis, ühines Eesti Haagi 1961. aasta välisriigi avaliku dokumendi le-galiseerimise nõude tühistamise konventsiooniga. See tähendab, et kui dokument kinnitatakse do-kumendi tunnistusega (apostille’ga), tunnustatakse seda dokumenti ilma täiendavate formaalsusteta kõigi konventsiooniga ühinenud riikide territooriumitel. Tänaseks kehtib konventsioon 95 riigi terri-tooriumil. Täpse riikide loetelu ja andmed pädevate asutuste kohta leiate aadressilhttp://hcch.e-vision.nl/index_en.php?act=conventions.authorities&cid=41

Kuid selleks, et kasutada eespool nimetatud konventsiooniga mitte ühinenud riikide (näiteks Kanada) dokumente Eestis ja vastupidi, tuleb dokument legaliseerida.

Legaliseerimine on formaalsus, millega konsulaarametnik kinnitab avalikul dokumendil allkirja ning vajaduse korral pitseri või templi ehtsust. Selle protseduuri eesmärk on tõendada dokumendi ehtsust teise riigi territooriumil.

Nimetatud formaalsuse täitmist nõutakse nii Eestis kui ka välisriikides, välja arvatud riikides, kellega Eesti on sõlminud õigusabilepingu. Need riigid on Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Ukraina. Vastavate lepingute kohaselt tunnustatakse Eestis lepingus nimetatud avalikke dokumente, mis on koostatud või tõestatud ühes eespool loetletud riikidest. Eestis välja antud lepingus nimetatud avalikke doku-mente tunnustatakse nimetatud riikides täiendavate formaalsusteta, st neis riikides kasutatavat doku-menti ei ole vaja täiendavalt legaliseerida või tunnistusega (apostille’ga) kinnitada.

Näiteks pidi kümme aastat tagasi välisriigis abiellunud paar pärast lapse sündi tõendama Eesti pe-rekonnaseisuasutuses oma abielulisust, et kanda ema ja isa andmed lapse sünnitunnistusele. Seda rõõmsat sündmust aga varjutas välisriigi dokumentidele esitatav legaliseerimise ja dokumendi tunnis-tusega (apostille’ga) kinnitamise nõue. Välisriigiga, kus paar oli abiellunud, ei sidunud neid enam miski. Samuti ei olnud nad arvestanud sellise ettearvamatu aja- ja rahakuluga. Ka ei ole sellise asjaajamise positiivne tulemus alati garanteeritud.

Soovituseks: Kui Te olete välisriigis ja Teile väljastatakse välisriigi asutuse do-kument (haridust tõendav dokument, sünni-, abielu- või surma-tunnistus, kohtuotsus, volitus jne), soovitame selle aegsasti kas legaliseerida või kinnitada dokumendi tunnistusega (apostille’ga). Soovitame seda teha isegi siis, kui Teil esialgu polegi plaanis doku-menti teises riigis kasutada. Aastate pärast võib see üsna kulukaks ja aeganõudvaks ettevõtmiseks osutuda.

Tähelepanu!Kui Te soovite Eesti notari koostatud volikirja välisriigis kasutada, küsige notari käest notariaalakti originaali ehk volikirja, millel on nii Teie kui ka volitaja allkiri. Tavapäraselt väljastatava volikirja ärakirjaga, kus Teie kui volitaja allkirja ei ole, võib Teil välisriigis ette tulla asjatuid arusaamatusi.

Kui Te soovite kasutada Eesti haldusdokumenti välisriigis, teavitage oma soovist ka dokumendi väljas-tajat. Selle teabe andmine võimaldab ametnikul vormistada paber nii, et see vastaks ka rahvusvahelise dokumendisuhtluse nõuetele. See tähendab, et dokumendil peab olema selle välja andnud ametniku nimi, allkiri ja asutuse tempel.

2008. AASTAL LEGALISEERITI EESTI VÄLISESINDUSTES JA VÄLISMINISTEERIUMIS 1238 DOKUMENTI JA APOSTILLE’GA KINNITATI VÄLISMINISTEERIUMIS 262 DOKUMENTI.

Vaatamata eespool kirjeldatud dokumenditunnustamise süsteemile esineb seoses dokumendi tun-nustamisega ka erandeid. Näiteks kui olete välisriigis abielu lahutanud, ei piisa enne 01.05.2004 välis riigis toimunud lahutuse Eestis tõendamiseks dokumendi legaliseerimisest või apostille’ga kinnitamisest. Siinkohal tuleb nõuetekohaselt kinnitatud välisriigi lahutuseotsusega täiendavalt pöörduda välisriigis toimunud abielulahutuse tunnustamiseks Tallinna Linnakohtusse. Pärast kohtuotsusega abielulahu-tuse tunnustamist saab seda fakti tõendada Eesti riigiasutustes, sealhulgas Eesti rahvastikuregistris.

Paraku pole harv juhus, kui isik, kes on elanud pikemat aega välisriigis, on Eestis sõlmitud abielu välis-riigis lahutanud, kuid Eestis loetakse teda jätkuvalt abielus olevaks.

Teatud lihtsustuse neisse suhetesse on toonud Euroopa Liidu liikmesus. See tähendab, et pärast 01.05.2004 Euroopa Liidu liikmesriigis lahutatud abielu tõendamiseks piisab nõuetekohaselt kinni-tatud dokumendist ning täiendavalt pole Tallinna Linnakohtusse vaja pöörduda.

Tähelepanu!Eesti kodanikul lasub kohustus teavitada Eesti rahvastikuregistrit nii välisriigis sõl-mitud abielust kui ka abielu lahutusest. Seda võib teha nii Eesti välisesinduse kaudu (vt dokumendi edastamine) või postitades nõuetekohaselt kinnitatud otsus aadressil: Siseministeerium, rahvastiku toimingute osakond, Pikk tn 61, Tallinn 15065, Eesti.

Eesti pass ja isikutunnistus

Seoses eelmise põlvkonna Eesti kodaniku passi vahetamisega moodustasid sarnaselt varasemate aas-tatega ka 2008. aastal suure osa konsulaarteenustest toimingud Eesti passiga. Passi taotlemine on mugav neile, kellele on pass kord juba väljastatud. Sellistel puhkudel ei pea ette võtma reisi Eesti vä-lisesindusse, vaid Teil on võimalik passi taotleda otse Kodakondsus- ja Migratsiooniametist posti teel. Ülevaatliku ja täpse informatsiooni passi taotlemise kohta leiate aadressil http://www.pass.ee.

Paraku komplitseerivad välisriigis passi taotlemist posti teel riigilõivu tasumisega seonduvad probleemid. Kui Te taotlete passi posti teel, ei ole Teil võimalik riigilõivu passi taotlemise eest tasuda välisesindusele, vaid see tuleb kanda otse Eestisse Rahandusministeeriumi kontole. Juhul kui Teie eest tasuvad riigilõivu Eestis elavad sugulased või head tuttavad, tuleb taotlusele lisada täiendav selgitus, et riigilõiv tasuti Eestis ning märkida riigilõivu tasunud isiku nimi.

Tähelepanu!Juhul kui Te taotlete passi välisriigist posti teel ning soovite seda kätte saada välisriigis, palume taotlusele kirjutada oma tegelik aadress või kontaktandmed välisriigis, mitte Eesti aadress. See võimaldab välisesindusel Teiega kohe ühendust võtta ja informeerida passi välisesindusse saabumisest.

Juhul kui selles riigis, kus Te soovite passi kätte saada, on lisaks Eesti välisesindusele ka Eesti aukonsul, on Teil võimalik pass kätte saada aukonsuli käest.

Kui Te olete oma alaealisele lapsele juba kord taotlenud isikut tõendavat dokumenti, võib seda edaspidi teha posti teel. Te ei pea Eesti välisesindusele isiklikult taotlust esitama.

Kui Teie lapsele on väljastatud isikut tõendav dokument, siis on tal 15-aastaseks saamisel võimalus passi taotleda Kodakondsus- ja Migratsiooniametist posti teel. Selleks ei pea tulema isiklikult Eesti välisesindusse.

Kui Te lisate passitaotlusele välisriigis välja antud dokumendi, peab see olema legaliseeritud või kinnitatud dokumendi tunnistusega (apostille’ga), kui välisleping ei näe ette teisiti. Kui passi taotlusele lisatav dokument ei ole eesti, vene või inglise keeles, peab dokument olema tõlgitud.

Esmase passi taotlejad peavad taotluse edastamiseks pöörduma isiklikult Eesti välisesindusse.

Alates 01.09.2006 on välisesinduse vahendusel võimalik taotleda lisaks passile ka Eesti isikutunnistust.

2008. AASTAL EDASTATI EESTI VÄLISESINDUSTE KAUDU 4005 EESTI KODANIKU PASSI TAOTLUST NING 2431 ISIKUTUNNISTUSE TAOTLUST, VÄLJASTATI 5334 PASSI JA 3133 ISIKUTUNNISTUST.

Dokumentide tellimine

Isikul on võimalus Eesti välisesinduste kaudu tellida Eesti ametiasutuste väljastatavaid dokumente (abielu-, sünni-, surma-, abielulahutuse ja nimemuutmise tunnistusi, tõendeid, Politseiameti karistus-registri teatisi, arhiividokumente: teatisi töötamise, õppimise, koonduslaagris viibimise, omandi ole-masolu jms kohta, ning teisi dokumente).

Konsulid aitavad meie kodanikke ka vastupidistel juhtumitel, mil vajatakse dokumente välisriigist. Sel juhul tuleb pöörduda välisministeeriumi konsulaarosakonna dokumendibüroosse, kes aitab inimesel dokumendi tellimusküsimustikku täita või vajadusel välja selgitada, millist tõendit täpselt vajatakse. Siitsamast saab tellitud dokumendi hiljem ka kätte. Paraku ei saa alati garanteerida tellimuse täitmist. Mõnedest, eelkõige sõdadest laastatud või tagasihoidlikult arenenud arhiiviasutuste süsteemiga riikidest võib dokumendi saamine võtta aega kuni aasta või soovitud dokument võib koguni saamata jääda. Euroopa riikidest jõuab dokument isikuni üldjuhul kuu aja jooksul.

Samas võib teenuse osutamine takerduda ka välisriigi asjaajamisse. Nimelt tuleb välisriigis paljudel juhtudel dokumendi eest tasuda sularahas, teistel juhtudel rahvusvahelise ülekande või krediitkaardiga. Siin saab välisesindus vahendada üksnes asjakohast teavet, kuna dokumendi tellimise teenuse osuta-mine pole alati võimalik.

Tähelepanu!Palume arvestada asjaoluga, et perekonnaseisutunnistus (sünni-, abielu- ja abielulahutuse tunnistus) antakse isikule, kelle kohta perekonnaseisuakt on koostatud, samuti tema esindajale.

Surmatunnistus antakse surnu abikaasale, sugulasele või hõimlasele.

Dokumendi maksumuse kohta, sõltuvalt tellitavast dokumendist, saab täpsemat informatsiooni Eesti välisesindustest.

Dokumendi tellimisel kirjutage taotlusele korrektselt oma kontaktandmed. Tellitud dokumentide saabumisel Eesti välisesindusse võetakse tellijaga ühendust dokumendi tellimistaotlusel näidatud aadressil või telefonil.

2008. AASTAL TELLITI 1088 DOKUMENTI.

Dokumendi edastamine

Isikul on võimalus Eesti välisesinduse kaudu taotleda dokumendi edastamist Eesti või välisriigi ameti-asutusele, kui välislepinguga pole ette nähtud teistsugust korda.

See tähendab, et dokumendi edastamine on avalik teenus, mille käigus on isikul võimalik taotleda dokumendi edastamist ametiasutusele ning ametiasutusel isikule.

Juhised, kuidas taotleda dokumendi edastamist välisministeeriumi või välisesinduse kaudu, leiate välis-ministeeriumi kodulehelt (http://www.vm.ee).

Tähelepanu!Kui Te soovite edastada välisriigis välja antud dokumenti Eesti asutusele, et tõendada ühte või teist juriidilist fakti, peab see dokument olema legaliseeritud või kinnitatud dokumendi tunnistusega (apostille’ga), kui välisleping ei näe ette teistsugust korda, ning tõlgitud.

Kui Te soovite dokumenti edastada välisriigi asutusele, kehtivad Eestis välja antud dokumendile ees-pool nimetatud nõuded.

2008. AASTAL EDASTATI 2621 DOKUMENTI.

Tõlketeenuse osutamine

Riigis, kus pole võimalust teha välisriigis antud dokumendist eestikeelset tõlget ja Eestis antud doku-mendist asukohariigikeelset tõlget, osutavad konsulaarametnikud tõlketeenust juhul, kui nad valdavad piisavalt mõlemat keelt. Sageli on konsulaarametniku tõlkeabi ainus lahendus näiteks dokumentide taotlemiseks Eestist. 2008. AASTAL OSUTATI TÕLKETEENUST 369 KORRAL.

Perekonnaseisutoiming välisesinduses

Konsulaarametnik võib põhjendatud vajaduse korral koostada Eesti kodaniku taotlusel sünni- ja surma-akti perekonnaseaduse kohaselt eeldusel, et sünd ja surm ei ole registreeritud asukohariigis.

Tänapäeval vajadus nimetatud teenuse järele peaaegu puudub, sest sünni või surma fakt fi kseeritakse asukohariigis üldjuhul alati.

Abieluakt koostatakse välisministeeriumi igakordsel nõusolekul ja eeldusel, et see tegevus on asukoha-riigis lubatud.

Konsulaarametnik on eespool nimetatud aktide koostamisel võrdsustatud perekonnaseisuametnikuga. Samas peab arvestama asjaoluga, et välisesinduse dokumentide kasutamine on üldjuhul piiratud vaid kahe riigi territooriumiga. See tähendab seda, et kui dokument antakse välja näiteks Oslos Eesti suursaat-konnas, siis on dokumenti võimalik kasutada Norras pärast selle legaliseerimist Norra välisministeeriumis ja Eestis (siin kehtib see formaalsusteta). Samas ei pruugi teised riigid seda dokumenti tunnustada.

Lisaks eespool nimetatule on mõningatel juhtudel tekkinud takistusi välisesinduses sõlmitud abielu tunnustamisega.

Kehtiva rahvusvahelise tava- ja eraõiguse kohaselt loetakse välisesinduses sõlmitud abielu kehtivaks ainult juhul, kui see on lubatud asjassepuutuva välisriigi õiguse või välislepingu või vastastikuse kokku-leppe alusel. Eri riikides on konsulaarametniku pädevus perekonnaseisuametnikuna erinev. Näiteks Soome, Suurbritannia ja veel mõned riigid ei aktsepteeri Eesti konsulaarametniku tegevust abielu registreerijana.

2008. AASTAL TEOSTATI 7 PEREKONNASEISUTOIMINGUT.

Kodakondsusest vabastamine

Eesti kodakondsusest loobutakse mitmel põhjusel. Kõige levinuma põhjusena võib siinkohal välja tuua teise riigi kodakondsuse omandamise.

Eesti kodakondsusest loobumine on kohustuslik isikutele, kes on saanud Eesti kodakondsuse natura-lisatsiooni korras ning soovivad omandada teise riigi kodakondsust.

2008. AASTAL EDASTATI 34 KODAKONDSUSEST VABASTAMISE TAOTLUST.

Muud konsulaarteenused

Konsulaarametnik teeb konsulaarteenuste raames toiminguid, mis on seotud Eesti laevaga (registreerib konsulaarpiirkonna sadamasse saabunud Eesti riigilipu all sõitva laeva kapteni teated laeva ja laevapere kohta, väljastab Eesti laevale ajutise liputunnistuse ning pikendab laevadokumente, teostab riiklikku järelevalvet välismaal Eesti riigilipu all sõitvate laevade üle, vahendab Eesti ja välisriigi lennu ja laevaloa taotlusi), annab kätte välismaalase passe, vahendab välisriigi kodanike elamisloataotlusi, edastab Eesti rahvastikuregistrile Eesti kodanike sünni-, surma-, abielu- ja nimevahetuse fakte kajastavaid dokumente.

2008. AASTAL• VÄLJASTATI 2 LIPUTUNNISTUST,• VAHENDATI 93 LENNULOA JA 27 LAEVALOA TAOTLUST,• VÄLJASTATI 47 VÄLISMAALASE PASSI,• EDASTATI AMETIABI KORRAS 48 DOKUMENTI,• EDASTATI 1464 ELAMISLOA TAOTLUST NING VÄLJASTATI 1506 ELAMISLUBA.

Konsulaarabi

Reisidokumendi kaotus

Välismaal viibides saab reisidokumendi (passi või ID-kaardi ehk isikutunnistuse) varguse, kaotamise või kasutamiskõlbmatuks muutumise korral taotleda Eesti välisesindusest tagasipöördumisdoku-menti. Eesti kodanikele antakse tagasipöördumistunnistus ning Eestis elamisloa alusel elavale isikule, kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument, antakse tagasipöördumise luba.

Tagasipöördumisdokument väljastatakse üldjuhul kuni kolme tööpäeva jooksul, võimaluse korral taotluse esitamise päeval. Tagasipöördumisdokumendi puhul on vajalik silmas pidada, et see võimal-dab vaid Eestisse naasta, poolelijäänud reisi sellega jätkata ei saa.

Eesti kodaniku välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele saab taotleda tagasipöördumistunnistust sünnitõendi või sünnitunnistuse alusel.

Alates 1. maist 2004 on võimalik riikides, kus Eestil välisesindust ei ole, pöörduda reisidokumendi kao-tuse või varguse korral Euroopa Liidu ükskõik millise liikmesriigi esindusse, kus väljastatakse ajutine reisidokument (Emergency Travel Document), millega saab koju tagasi pöörduda. Teiste liikmesriikide esindusest saavad Eesti kodanikud abi samal alusel vastava riigi kodanikega, muu hulgas tuleb ka teenustasu maksta samas ulatuses.

2008. AASTAL VÄLJASTASID EUROOPA LIIDU TEISED LIIKMESRIIGID EESTI KODANIKELE AJUTISE REISIDOKUMENDI 11 KORRAL.

Tähelepanu! Tagasipöördumistunnistust saab taotleda üksnes juhul, kui pass või ID-kaart on kadu-nud, varastatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud. Tagasipöördumistunnistuse väl-jastamisel edastatakse asjakohane informatsioon Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ning kadunud, varastatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud pass või ID-kaart tun-nistatakse kehtetuks.

Vaatamata piirikontrolli puudumisele Schengeni liikmesriikides reisides, peab kas pass või ID-kaart isikut tõendava dokumendina ikkagi kaasas olema.

2008. AASTAL VÄLJASTATI 467 TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUST JA 47 TAGASIPÖÖRDUMISE LUBA.

Südasuvel helistas Stockholmi saatkonda murelik Eesti kodanik, kes teatas, et on just saabunud Arlanda lennuväljale pulmareisilt Hiinast koos oma vastse abikaasaga (samuti Eesti kodanik). Kodanik kurtis, et kaotas Pekingi lennujaamas enne pardale minekut ära nii enda kui ka abikaasa passi. Murelikuks muutis kodanikku asjaolu, et järgnev lend Tallinnasse pidi toimuma samal päeval mõne tunni pärast. Koostöös konsulaarabi bürooga tehti selgeks, et isikud on tõepoolest Eesti kodanikud ja vajadusel on võimalik mõlemale tagasipöördumistunnistus väljastada. Konsul selgitas kodanikele tagasipöördumis-tunnistuste andmise võimalust, palus koheselt fotod teha ning rongiga lennujaamast Stockholmi sõita. Kodanikud olid juba valmis saatkonda sõitma, kui lennusaatjatel õnnestus Pekingi lennukist passid üles leida ja õnnelik abielupaar sai asuda Tallinna poole teele.

Eesti kodanik N sünnitas võõrsil viibides. Kuna laps sündis riigis, kus ei ole Eesti esindust ega aukonsulit, pöördus N lapsele reisidokumendi saamiseks välisministeeriumisse. Välisministeeriumi konsulaarabi büroo väljastas lapsele tagasipöördumistunnistuse ning toimetas selle abivalmitele Saksa kolleegidele asukohariigis. N sai lapse tagasipöördumistunnistuse Saksamaa kohapealsest esindusest kätte.

Soovituseks: • Välismaal olles hoidke pass kindlas kohas. Passi ja ID-kaarti hoidke

eraldi.• Tehke passi- ja viisalehekülgedest koopiad, see kiirendab asjaajamist

olukordades, kus on vaja tõendada asukohariiki sissesõiduloa oma-mist juhul, kui pass on kadunud või varastatud.

• Reisile minnes võtke lisaks passile kaasa ka ID-kaart, millega on või-malik Euroopa Liidu liikmesriigist koju tagasi pöörduda juhul, kui pass on kadunud, varastatud või muutunud kasutuskõlbmatuks.

• Registreerige passi vargus politseis, et vältida hilisemaid võima-likke sekeldusi.

Rahaline abi

Rahalise abi andmisel kehtib hädasolija suhtes eelkõige põhimõte „oska ennast ise aidata”. Abi osutamisel on oluline, et abivajaja ise oleks koostööaldis ja huvitatud oma probleemidele lahenduse leidmisest. Konsul saab hädasolijat abistada eelkõige ühenduse võtmisel pereliikmete ja/või tuttavatega.

Üldjuhul korraldatakse rahalise abi andmine selliselt, et lähedased kannavad välisministeeriumi arveldusarvele (Hansapank a/a 221006104336, viitenumber 700025262) vajaliku summa, mis pärast arvele laekumist makstakse asukohariigi valuutas hädasolijale saatkonnas välja.

Samuti on võimalik kasutada rahalise abi saamiseks rahvusvahelisi rahasaatmisteenuseid American Express, Western Union või MoneyGram jt.

2008. AASTAL AIDATI HÄDASOLIJAID RAHALISE ABI SAAMISEL 99 KORRAL.

Saatkonda helistas abipalvega Eesti kodanik S, kes asus Antverpenis ja teavitas, et temalt olevat nädal tagasi rahakott ära varastatud, aga nüüd tahaks koju sõita.

Konsul selgitas talle, kuidas on võimalik saatkonna vahendusel raha saada, see aga S-ile ei sobinud. Vanematel polevat nii palju raha ja miks ta peaks tulema Brüsselisse, kui asub hoopis Antverpenis. Konsul selgitas, et raha saab kätte ainult saatkonnast, kui sõbrad summa välisministeeriumile üle kannavad. S teatas seepeale, et temal pole ka sõprade kontakte, kuna mobiil on kadunud, ning lõpetas kõne.

Veidi aega hiljem helistas Antverpeni mereklubi töötaja, kes nõudis saatkonna garantiikirja laeva pileti ostmiseks liinil Antverpen-Helsingi samale kodanikule. Konsuli selgituse peale, et saatkond ei anna garantiikirju ja kodanik peab ikka ise ennast aitama, küsis helistaja: „Milleks see saatkond üldse olemas on?”. Konsul selgitas veel kord, et Eesti riigis on rahalise abi andmine seadusega reguleeritud ja „ise-tegevust” saatkond teha ei saa. Selle peale arvas mereklubi töötaja, et ka nemad ei ole nõus eestlasi ilma garantiikirjata enam aitama, sest väga mitmed meie kaasmaalased on jätnud osutatud abi eest tagasi maksmata.

Konsul tundis seejärel huvi, kas S-il töökoht ikka on. Selgus, et on küll – Soomes. Konsul tegi ettepane-ku, et S võtaks oma fi rmaga ühendust ja palugu tööandjal garantiikiri anda.

See nõuanne toimiski.

Õnnetusjuhtumid

Paljud konsulaarabi vajanud isikud on tunnistanud, et nad ei osanud enne kartagi, et nendega võib reisil olles midagi juhtuda. Ent nii nagu Eestiski juhtub inimestega õnnetusi, juhtub neid ka võõrsil viibides. Kui kodus on üldjuhul teada, kust kiiresti abi saab, siis välisriigis hoiavad rahulik tegutsemine ja kõne konsulile võimalikud läbielamised enam kontrolli all. Õnnetusjuhtumi või ootamatu haiges-tumise korral võtab konsul ühendust lähedastega, aitab korraldada infovahetust haigla ja lähedaste vahel ning haige Eestisse toimetamist.

Tähelepanu!Haigekassas kindlustatutel on Euroopa Liidus (samuti Islandil, Liechtensteinis ja Norras) liikudes abiks ELi ravikindlustuskaart, mis annab õiguse saada nendes riikides vältimatut arstiabi. Kindlustuskaitse tõendamiseks välisriigis tuleb enne reisile minemist võtta Eesti Haigekassast ravikindlustuskaart.

Vältimatut arstiabi osutatakse vastavalt viibimisriigi seadustele. See tähendab, et Eestis kindlustatud inimene peab teises riigis osutatud raviteenuse eest tasuma samas ulatuses nagu asukohariigi kindlus-tatu. Tihti ollakse ebameeldivalt üllatunud, kui mõnes riigis tuleb abivajajal kõigepealt ise arved tasuda ja alles seejärel saab esitada osalise ravikulude hüvitamise taotluse. Oluline on teada, et haigekassa haige transpordikulusid ei kata.

2008. AASTAL OSUTATI ABI 66 KORRAL ÕNNETUSJUHTUMITES KANNATADA SAANUD VÕI OOTAMATULT HAIGESTUNUD EESTI KODANIKELE.

A sattus Belgias avariisse, mille tagajärjel toimetati ta raskete kehavigastustega haiglasse. A-l ei olnud reisikindlustust, kuid õnneks oli tal Haigekassa ravikindlustus olemas. Konsul organiseeris koostöös kannatanu pojaga haige transpordi Belgiast Eestisse esimesel võimalusel.

A jõudis õnnelikult koju ning tema poeg kirjutas välisministeeriumile tänulikult järgmise kirja: „Ma tahaksin käesoleva kirjaga siiralt tänada ja kiita Eesti Vabariigi konsulit, nagu ka tema abilisi, kes

aitasid nii nõu kui ka jõuga toimetada Belgias autoavariisse sattunud isa tagasi Eestisse. Ta aitas nii suhtlemisel haigla arstidega kui Eesti ametkondadega ja käitus suurepäraselt isa rahustava

psühholoogina. Konsul sõitis ka ise kohale, vaatas, et paberid oleks korras ja võttis isiklikult vaevaks toimetada isa otse lennukisse. Tänu tema hoolele saame täna jätkata isa ravitsemist juba Eestis. On väga kõva sõna olla Eesti Vabariigi kodanik, kellel on niivõrd väärikad ja abivalmid konsulid. Aitäh, et olete osanud valida oma meeskonda suurepärase inimese, tõelise Eesti mehe.”

Soovituseks: Ärge unustage reisikindlustust vormistada. Juhul, kui pole sõlmitud reisikindlustuslepingut, mis hõlmaks haige Eestisse transportimise kulud, tuleb need kulud katta abivajajal ja tema perekonnal. Haige-kassa ega välisesindused transpordikulusid ei hüvita.

Alaealised ja teovõimetud isikud välismaal

Aeg-ajalt juhtub, et seiklushimulised alaealised lähevad laia ilma omapead uitama. Varem või hiljem satuvad täiskasvanud saatjata rändavad alaealised kohaliku politsei huviorbiiti ning neist teavitatakse saatkonda. Konsul võtab viivitamata ühendust alaealise vanematega ning korraldab koostöös lapse-vanemate ja vajadusel ka elukohajärgse omavalitsusega lapse Eestisse toimetamise.

Konsulaarametnikel tuleb välisriigis abi osutada ka psüühiliselt häiritud isikutele ning isikutele, kes põevad vaimuhaigusi. Ka nende Eestisse toimetamise operatiivsus sõltub suures osas lähedaste ja omavalitsuste koostöövõimest.

2008. AASTAL AITASID KONSULAARAMETNIKUD 33 KORRAL KAASA ALAEALISTE JA TEOVÕIMETUTE ISIKUTE EESTISSE NAASMISEL.

Eestis psühhoneuroloogiahaiglas ravil viibinud O otsustas omavoliliselt raviasutusest lahkuda ning Austriasse reisida. Seal sattus ta politseiga vastuollu ning ta toimetati kohalikku psühhiaatriakliinikusse. Konsul, kodaniku raviarst Eestis ning omaksed tegid koostööd, et patsient tagasi Eestisse toimetada. Kuna O-l ei olnud reisikindlustust, tuli lennupiletite eest maksta pereliikmetel. Ravikindlustus oli O-l olemas, mistõttu täiendavaid kulusid ei pidanud omaksed kandma.

Eesti kodanik A abiellus rootslasega. Rootsi tuli koos A-ga elama ka tema poeg varasemast suhtest. Rootsi sotsiaaltöötajatele jäi aga eestlanna silma kui ebastabiilne isik, kes ei tule emarolliga toime. Leiti, et lapse jaoks on parim, kui ta paigutada Rootsi turvakodusse. A-le tekkinud olukord ei meeldinud ning ta „varastas” lapse turvakodust ära ja pöördus temaga tagasi Eestisse. Ta ei saa aga Rootsi sõita poja täisealiseks saamiseni, kuna laps on siiani Rootsis tagaotsitav.

Kuriteo ohvrid

Välismaal kuriteo ohvriks langenud Eesti kodanikku abistab konsul meditsiinilise ja õigusabi leidmisel, vaja-duse korral nõustab kannatanut politseile avalduse esitamisel ning viibib protokolli koostamise juures.

2008. AASTAL OSUTASID KONSULID 45 KORRAL ABI KURITEO OHVRITELE.

K oli teel Saksamaale tööle. Varssavi raudteejaamas oli ta hetkeks suigatanud ja ärgates avastanud, et raha ja laptop on kadunud. Pass oli siiski alles. Umbes nädala veetis ta sotsiaalmajas, oskamata kuhugi pöörduda, kuid sealt paluti tal lahkuda. Politsei soovitas tal saatkonnaga ühendust võtta. Hädasolija K suutis võimalike lahenduste otsimisel kaasa mõelda ja tuletas meelde mitme lähedase telefoninumbrid. See aitas konsulit kohe kõvasti. Saksamaal asuv tööandja kinnitas, et K on tõesti tööle oodatud ja oli valmis rahaga toetama, kuid ülekande saanuks teha järgmisel päeval, sest oli ise parajasti laevareisil. K vend oli puhkusel Iirimaal ja telefonile ei vastanud. Nii tuli abi paluda K emalt, kes poja olukorra üle sugugi ei imestanud. Veidi kulus küll aega, kuni ta arvuti juurde jõudis, et internetipangas makse sooritada. K probleem lahenes seega kahe tunniga ja ta sai jätkata teekonda Saksamaale.

Surmajuhtumid

Konsuli jaoks üks emotsionaalselt raskemaid ülesandeid on välismaal surnud Eesti kodaniku pereliik-mete teavitamine lähedase inimese surmast. Surmajuhtumite korral aitab konsul lähedastel korraldada formaalsusi, mis on vajalikud põrmu Eestisse toimetamiseks. Nii saab konsul varustada kohalikku amet-konda surmatunnistuse välja andmiseks vajalike andmetega, vahendada suhtlemist matusebürooga ning vajadusel väljastada kirstu või urni pitseerimise tõendi. Kehtiva reisikindlustuse korral organiseerib põrmu Eestisse saatmist kindlustusfi rma. Sellistel puhkudel on konsulil vaid konsulteeriv roll. Juhul, kui reisikindlustuslepingut sõlmitud ei olnud, saab konsul küll abistada pereliikmeid põrmu Eestisse toomise korraldamisel, kuid kõik sellega seotud kulud tuleb katta omastel.

2008. AASTAL TEAVITATI KONSULAARAMETNIKKE 57 VÄLISRIIGIS SURNUD EESTI KODANIKUST.

Soovituseks: Kuna autoõnnetusi ja muid sekeldusi juhtub autoturistidega liigagi tihti, on vastavate soovitustega artikkel lisatud ka välisministeeriumi kodulehele http://www.vm.ee/est/kat_429/5825.html

M uppus Tuneesias turismireisil viibides basseini. Kuna M oli enne reisi vormistanud reisikindlustuse, ei tulnud lahkunu pereliikmetel suuri kulutusi kanda. Aukonsul vahendas lähedastele lahkunu surma-tunnistuse ning aitas korraldada asjaajamist põrmu transportimisel Eestisse.

L sooritas Egiptuses viibides enesetapu. Hüvastijätukirjas, mis tema juurest leiti, palus ta oma põrm matta Egiptuses, kus ta olevat alati tahtnud surra. Kuna ta ei olnud vormistanud reisikindlustust, palusid kohalikud asutused välisministeeriumil välja selgitada, kas L-il on omaksed, kes võiksid põrmu matmisega seotud kulutused korvata. Selgus, et L-il ei olnud ühtki lähisugulast. Seejärel võttis välis-ministeeriumi konsulaarabi büroo ühendust L-i elukohajärgse omavalitsusega. Väikse valla volikogu otsustaski kõik L-i matmisega seotud kulutused enda kanda võtta.

Kinnipeetud Eesti kodanikud

Konsuli ülesannete hulka kuulub ka välisriigis seadusega pahuksisse läinud Eesti kodanike abistamine. Sagedasim kinnipidamise põhjus on illegaalselt riigis viibimine, kuid on ka raskemaid kuritegusid, nagu röövimised, narkootikumide vedu jms. Kinnipidamise korral tuleb meeles pidada, et kinnipeetul on kindlad protsessuaalsed õigused: talle peab olema tagatud võimalus võtta ühendust Eesti välisesin-dusega, samuti peab olema tagatud õigusabi ehk advokaadi teenus ning vajadusel tõlge kinnipeetu jaoks arusaadavasse keelde. Konsul saab jälgida, et Eesti kodanike kohtlemine kinnipidamisel ning vanglas vastaks rahvusvahelisele tavale. Juhul, kui ilmnevad tõsised kõrvalekaldumised, saab konsul juhtida sellele vastavate ametkondade tähelepanu. Kinnipeetu palvel külastab konsul teda vanglas.

Samas on mõned müüdid visad kaduma. Väär on arusaam, et Eesti riik peab tasuma kinnipeetu õigusabi, tõlgi või teiste teenuste eest. Asukohamaa määrab riikliku kaitsja ja kui see kinnipeetut ei rahulda, saab ta palgata endale oma kulul sobivama kaitsja. Samuti on väär arusaam, et konsul ise võiks olla kinnipidamisel või kohtus isiku kaitsjaks või et konsul tuleb ja vabastab kinnipeetu kohe vanglast. Ka ei saa konsul nõuda kinnipeetule vanglas paremaid tingimusi, kui on ülejäänutel.

Soovituseks: • Nõudke, et Teie kinnipidamisest teavitataks kohe Eesti konsulit.• Ärge kirjutage alla dokumentidele, kui Te nende sisust aru ei saa.

Asukohariik peab tagama tõlke Teile arusaadavasse keelde. • Asukohariigis tohib Teie kaitsjaks olla vaid selle riigi tegutsemis-

litsentsiga advokaat. • Oluline on teada, et teise riigi seaduste mittetundmine ei vabasta

vastutusest ning konsul ei saa kedagi vabastada talle määratud karistusest.

Tähelepanu!Olge hoolikas ja tasuge välisriigis määratud trahvid, sest enamasti need ei aegu, ning maksmata trahv võib saada takistuseks järgmisel korral riiki sisenemisel. Trahvi tasumata jätmise eest võib teid ähvardada vanglakaristus.

Riiki sisenemise keeld on seotud isikuga, mitte dokumendiga. Teadmiseks: uue passiga piiriületuse katsetamine juhul, kui Teie suhtes on kehtestatud riiki sisenemise keeld, võib lõppeda karmi rahatrahvi või isegi vanglakaristusega.

Saatkonda Roomas pöördus abipalvega Itaalias karistuse saanud G, kes teatas, et ta ei nõustu määratud karistusega (2 aastat tingimisi ja trahv 3000 eurot). Kuna G raha õigeaegselt ära ei maksnud, tuli talle teade karistuse täitmisele pööramisest. G aga arvas, et saatkond saab karistuse olematuks muuta, põhjendades, et tema seda kuritegu toime ei pannud ja advokaat soovitas tal kõik omaks võtta, et kiiresti koju saada.

Konsul soovitas trahv ära maksta, vastasel juhul tuleks G-l kogu karistus täies ulatuses ära kanda.

Viimasel kolmel aastal suurenesid märkimisväärselt juhtumid, kus Eesti kodanikud peeti välis riigis piirikontrolli käigus kinni seoses narkootikumide veoga. Avastati nii allaneelatud kui ka pagasis veetavaid narkootilisi aineid. Enamasti on tegu noorte inimestega vähemkindlustatud peredest, kellele oli tehtud ahvatlev ettepanek kas kergesti teenida või minna tasuta eksootilisele reisile.

24aastasele tütarlapsele pakkus sõber võimalust töötada tulusalt ettekandjana Hispaanias. Seal viibi-des tehti tütarlapsele ettepanek sõita nädalaks Venezuelasse puhkama, loomulikult „tööandja” kulul. Venezuelast lahkudes palus „tööandja” neiul kaasa võtta Euroopasse toimetamiseks kohver rõivaste ja voodipesuga, kellegi tuttava kingitus. Tollikontroll Venezuela piiril leidis neiu kohvrist märkimisväärse koguse narkootilist ainet ning tütarlaps vahistati.

Eesti kodanikud peeti narkootikumide veos kahtlustatavatena kinni nii Lõuna-Ameerikas, Euroopas kui ka Aasias.

Välisministeeriumile teadaolevalt võib karistusmäär narkootikumide veo eest ulatuda viieteistkümne aastani ning karistust tuleb kanda vanglates (eeskätt Lõuna-Ameerikas, aga ka Aasias), kus nii kliima kui ka olmetingimused erinevad euroopalikest olulisel määral.

Ühegi juhtumi puhul pole „tööandja” ja reisi fi nantseerija tasunud õigusabi eest ega katnud olmekulusid vanglas. Kõik kulud tuleb kanda kinnipeetul ja tema perekonnal.

2008. AASTAL OSUTATI EESTLASTEST KINNIPEETUTELE ABI 200 KORRAL.

Abi välismaal hättasattunud Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele

Alates 1. maist 2004 osaleb Eesti Euroopa Liidu ühises konsulaarkoostöös, mis tähendab muu hulgas seda, et riikides, kus Eestil esindust pole, võivad Eesti kodanikud konsulaarabi saamiseks pöörduda Euroopa Liidu liikmesriikide esindustesse. Samuti on meie esindused valmis abistama Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikke.

Konsulaarabi osutatakse õnnetuse, surmajuhtumi või haiguse korral, arreteerimise, kinnipidamise või vangistamise korral, kuriteo ohvriks langemise ning dokumentide kaotamise/varastamise korral. Abi osutanud riigi esindusele tuleb maksta teenustasu selle riigi määratud ulatuses.

Euroopa Liiduga liitumisest kuni käesoleva ajani pöörduvad Eesti kodanikud Euroopa Liidu liikmes-riikide esindustesse üldjuhul ajutise reisidokumendi saamiseks, ent 2008. aastal anti korduvalt abi ka Eesti kodanikest kinnipeetutele Lõuna- Ameerikas.

Endiselt on jõus ka Eesti, Läti ja Leedu vahel 1999. aastal sõlmitud konsulaarkoostöö leping, mis näeb ette vastastikku konsulaarabi osutamist riikides, kus ühel riigil esindust ei ole, teisel aga on.

2008. AASTAL AIDATI EUROOPA LIIDU TEISTE LIIKMESRIIKIDE KODANIKKE 15 KORRAL.

TEISTE EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE ESINDUSED OSUTASID EESTI KODANIKELE 2008. AASTAL ABI KOKKU 42 KORRAL.

Eesti kodanik E langes Bangladešis viibides kuriteo ohvriks, temalt varastati nii dokumendid kui ka raha, alles jäid talle vaid juhiload. E, olles tutvunud välisministeeriumi kodulehel konsulaarinfoga, palus kohe lähedaste abi rahaülekande tegemiseks Western Unioni teenust kasutades. Kuna ta selgitas välja, et Bangladešis ei ole Eesti esindust, helistas ta välisministeeriumisse, muretsedes, kuidas oleks tal võimalik saada ajutine reisidokument. Välisministeeriumi konsulaarabi büroo võttis ühendust Saksamaa saatkonnaga Bangladešis ning palus väljastada E-le Emergency Travel Document. Sama päeva õhtuks oli E-l dokument käes.

Soovituseks: • Enne reisile asumist tehke kindlaks, kas antud riigis on Eestil välis-

esindus. Varustage ennast vajalike kontaktandmetega.• Eesti esinduse puudumisel selgitage välja Euroopa Liidu muu liik-

mesriigi esinduse asukoht, selle lahtiolekuajad ja telefoninumbrid.

Tööle välisriiki

Järjest enam pöördutakse välisministeeriumi konsulaarosakonna ja meie konsulite poole välisesin-dustes probleemidega, mis on seotud välismaal töötamisega. Sageli on siirdutud välismaale ametisse töö ja tööandja kohta eelnevalt informatsiooni kogumata. Esimese ajalehekuulutuse peale kohvreid pakkides ja välismaale ametisse kiirustades võite end leida üksi võõra riigi lennujaamast ilma töö ja rahata või, halvemal juhul, langeda inimkaubanduse ohvriks.

Paljud on usaldanud pimesi tuttavate ja sõprade soovitusi ning kirjutanud töölepingule alla selle sisu-ga lähemalt tutvumata. Selline kergeusklikkus maksab aga valusasti kätte juhul, kui töötaja välisriigis haigestub või temaga muu õnnetus juhtub. Seetõttu tuleks töölepingu sõlmimisel pöörata erilist tä-helepanu punktidele, mis on seotud sotsiaalsete tagatistega.

Samuti jäetakse eelnevalt välja selgitamata, kas ja mis tingimustel nõutakse sihtriigis töötamiseks töö-luba. Illegaalselt välisriigis töötamisele aga järgneb üldjuhul riigist väljasaatmine ning üsna tihti riiki sissesõidukeelu kohaldamine mitmeks aastaks.

Paraku ei saa välisministeerium ega ka meie välisesindused petukauba osalisteks langenuil aidata la-hendada vaidlusi tööd vahendanud fi rmaga, näiteks nõutada maksmata jäänud palka või lepingus ettenähtud töö tagamist. Meie esindused saavad aidata petetuid Eestisse tagasipöördumisel, väljasta-des tagasipöördumise dokumendi, või lähedastega ühenduse võtmisel rahalise abi korraldamiseks.

Kui plaanite minna tööle Euroopa Liidu liikmesriiki, võtke peale passi kaasa ka ID-kaart. Tööloa vor-mistamisega võib minna mitu kuud ja selle aja jooksul saate reisidokumendina kasutada ID-kaarti.

Juhime tähelepanu asjaolule, et tagasipöördumistunnistust saab taotleda üksnes juhul, kui pass on kadunud, varastatud või muutunud kasutamiskõlbmatuks. Tagasipöördumistunnistuse väljastamisel edastatakse asjakohane informatsioon Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ning pass tunnistatakse kehtetuks.

Täpsema ülevaate saamiseks, millele eelnevalt välisriiki tööle minnes tuleks tähelepanu pöörata, soo-vitame tutvuda sotsiaalministeeriumi koduleheküljega alalõigus Tööotsijale http://www.sm.ee/.

Tähelepanu!• Konsulaarametnik ei saa tegeleda töö vahendamisega ega taotleda kellelegi asukoha-

riigis tööluba.• Konsulaarametnik ei saa lahendada vaidlusi tööandjaga ega nõuda välja Teie saamata

jäänud töötasu.

Eesti fi rma vahendusel suundus Hispaaniasse laevaehitustehasesse tööle 20 eestlast. Väidetavalt ei kannatanud töötajate elamistingimused mingit kriitikat ja palka ei olnud neile makstud juba kaks kuud. Aeg-ajalt anti veidi toiduraha, kuid sellest piisas vaevalt, et hing sees püsiks. Viimases hädas pöördusid töötajad abi saamiseks saatkonda. Konsul suhtles eestlaste töödejuhatajaga ning soovitas töötajatel ühendust võtta ametiühingute esindajatega. Kohe, kui laevaehitustööliste ametiühingu esindaja käis kohapeal, paranesid elamistingimused võluväel. Tehas maksis töötajatele välja ka palga. Viis eestlast suundusid palga kätte saades tagasi Eestisse, ülejäänud jäid kohale. Konsul palus neil probleemide tekkides kindlasti saatkonda teavitada.

Soovituseks: • Kontrollige, kas välismaal töötamise võimalust pakkuv ettevõte

on seaduslik.• Töövahenduse eest tasu küsimine on ebaseaduslik. • Ametliku töövahendusteenuse litsentsiga fi rmad on fi kseeritud

sotsiaalministeeriumi koduleheküljel. • Sõlmige võimalikult üksikasjalik tööleping. Kontrollige kõiki detaile,

eriti neid punkte, mis käsitlevad töövõtja sotsiaalseid tagatisi. • Uurige, millise kindlustuse on tööandja Teile teinud ja kas selle kind-

lustusega on kaetud kõik Teie tööga kaasnevad võimalikud riskid.• Selgitage välja, kas sihtriigis töötamiseks on nõutav tööluba.

Registreerimine

Eesti kodanikel on nii Eesti välisesindustes kui ka välisministeeriumis võimalik registreerida enda lühi-ajaline viibimine välisriigis või enda sealne uus elukoht.

Ajutiselt välisriigis viibimise registreerimine on mõeldud eelkõige turistidele, kes lähevad kõrgendatud ohuga piirkonda (kus on sõjaseisukord, terrorismioht vms). Välisriigis püsivalt elava Eesti kodaniku registreerimine on mõeldud neile, kes elavad välisriigis (ei viibi seal turistina). Taotlusankeedil olevad andmed edastatakse Eesti rahvastikuregistri volitatud töötlejale, kes kannab uued elukoha andmed registrisse. Korrektsete elukohaandmete olemasolu rahvastikuregistris võimaldab tagada kodanikule õigused, mida riik korraldab rahvastikuregistri andmetele tuginedes.

Nii püsivalt kui lühiajaliselt registreerunute antud informatsiooni alusel saame vajadusel olukorras, kus piirkonnas viibivate Eesti kodanike elule või tervisele on karta tõsist ohtu, korraldada operatiivset konsulaarkaitset kas Eesti esinduse või Euroopa Liidu muu liikmesriigi saatkonna kaasabil.

Registreerimisankeedid on saadaval välisministeeriumi kodulehel: http://www.vm.ee/

Täidetud ankeedi võib saata välisministeeriumile (kas faksiga +372 6377 454 või posti teel aadressile Islandi väljak 1, Tallinn 15049) või asukohariigis asuvale Eesti välisesindusele või aukonsulile. Samuti on võimalik interneti-põhine registreerimine aadressil http://www.vm.ee/registreerumine/

2008. AASTAL REGISTREERITI KOKKU 6282 VÄLISRIIGIS VIIBIVA EESTI KODANIKU ANDMED.

Soovituseks: Vahel on ka kodustel vaja reisil olijale midagi teatada. Juba enne reisile minekut tasub kokku leppida koduga sidepidamise võimaluses.

Reisimine kriisipiirkonda

Plaanides sõitu riikidesse, kus võivad toimuda rahvarahutused või relvastatud konfl iktid või puhkeda epideemiad või kus on ebastabiilsed ilmastikutingimused, tuleb arvestada võimalike riskidega ning sellega, et reisitakse omal riisikol. Enne reisile asumist tuleks hoolega läbi mõelda, kas võetav risk on õigustatud ning millised võivad olla sellise seikluse tagajärjed. Sihtriigi kohta tuleks hankida võimali-kult palju teavet, et saada adekvaatne pilt võimalikest ohtudest. Kindlasti tuleb sõlmida reisikindlus-tusleping.

Tähelepanelik tuleks olla liikumisel rahvarikastes kohtades, turistide hulgas populaarsetes ostu- ja meelelahutuskeskustes, samuti religioossetes kogunemispaikades. Eriti ettevaatlik tuleb olla välismaa-laste seas tuntud ööklubides, baarides ja restoranides, mis on sageli olnud terrorirünnakute sihtmär-giks. Samuti on soovitav mitte külastada kohti, mida ei hõlma politsei-, sõjaväe- ega muude julgeole-kuüksuste valve.

2008. aastal oli konsulaarteenistusele oluliseks katsumuseks kaasmaalaste evakueerimine sõjaseisu-korra väljakuulutanud Gruusiast. Konsulaarkaitse operatiivseks tagamiseks töötati välisministeeriumi konsulaarosakonnas ööpäevaringselt, kogudes esmalt infot kriisipiirkonnas viibivate Eesti kodanike kohta ning jagades seejärel neile evakueerumisvõimaluste-alast teavet. Konsulaarabi andmisel on raske üle hinnata ka Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist koostööd. Gruusia kriis kinnitas, et selline koostöö on väga vajalik. Eesti aitas Gruusiast evakueeruda üheteistkümnel Euroopa Liidu kodanikul, Leedu toimetas kriisipiirkonnast ära kuus ning Poola seitse Eesti kodanikku.

2008. AASTAL OSUTATI ABI KOKKU 141 KRIISIPIIRKONNAS VIIBINUD EESTI KODANIKULE.

Soovituseks: • Enne reisile asumist sõlmige kindlasti reisikindlustusleping. Välis-

ministeerium ega välisesindused ei tasu haigla- ega transpordi-arveid.

• Täitke registreerimisankeet ja edastage see välisministeeriumi konsulaarosakonda, et konsulaarteenistusel oleksid olemas nii Teie kui ka Teie lähedaste kontaktandmed.

• Reisimisel nakkushaiguste riskipiirkonda viige ennast kurssi, millis-tesse haigustesse on sihtriigis oht nakatuda ning tehke vajalikud kaitsesüstid.

• Sihtriigis järgige kohalike pädevate ametiasutuste soovitusi ja teateid nii turvalisuse kui ka epidemioloogilise olukorra kohta riigis.

Konsulaarmissioonid

Vastavalt konsulaarseadusele võib konsulaarametnik asukohariigi välisministeeriumi nõusolekul osutada konsulaarteenust ja konsulaarabi välisriigis, kus Eestil välisesindust ei ole. Lühiajaline konsulaar-missioon tugineb rahvusvahelises praktikas konsulaarsuhete Viini konventsioonile.

Konsulaarmissioone lähetatakse riikidesse, kus Eesti Vabariigil välisesindusi ei ole, kuid esineb põhjendatud vajadus konsulaartoimingute, peamiselt Eesti kodaniku passi taotluste edastamise järele, arvestades asjaoluga, et aukonsulite pädevus ei võimalda mitmeid konsulaartoiminguid sooritada.

Nimetatud asjaolust tingituna korraldatakse missioone eeskätt riikidesse, kus on suur Eesti kodanike kogukond.

Konsulaarmissioonidega alustati 2005. aastal: toimusid lühiajalised lähetused Brasiiliasse, Austraaliasse ning Venezuelasse, 2006. aastal toimusid konsulaarmissioonid Argentinasse, Austraaliasse, Uus-Mere-maale ja Brasiiliasse, 2007. aastal Austraaliasse ning 2008. aastal taas Austraaliasse ja Uus-Meremaale.

30.09–09.10.2008 Austraalias ja Uus-Meremaal.Seekordse missiooni käigus, mis hõlmas Perthi, Melbourne’i, Sydneyt, Wellingtoni ja Aucklandi, võttis konsulaarametnik vastu 153 Eesti kodaniku passi taotlust ning 146 isikutunnistuse taotlust.

Aukonsulid

Konsulaarteenistuses on kutsekonsulite kõrval märkimisväärne osa ka Eesti Vabariigi aukonsulite tegevusel.

Aukonsulid on asukohariigis ühiskondlikult kõrgel positsioonil olevad lugupeetud inimesed, kes soo-vivad oma teadmiste ja oskustega edendada Eesti ja asukohariigi vahelisi suhteid nii äri, kultuuri kui ka muudes elutähtsates valdkondades. Eesti aukonsulite taust on kirev, paljud neist on tegevad äris – ettevõtjate ja nõustajatena, lisaks haridussfääris, õigusalal või kultuuri valdkonnas. Aukonsulid ei saa oma töö eest Eesti riigilt tasu.

Arvestades eestlaste reisi- ja seiklushimuga, on äärmiselt oluline, et Eesti kodanikud saaksid abi ja nõu ka nendes maailma riikides, kus Eestil diplomaatilisi esindusi pole, ning et abivajaja ei peaks abi saami-seks läbima pikki vahemaid. Selleks toimubki järjepidev aukonsulite võrgustiku väljaarendamine.

Tänu Eesti aukonsulite ülemaailmsele võrgustikule oleme esindatud sellistes kaugemates regioonides nagu Kagu-Aasia, Austraalia, Aafrika, Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika – kokku on ametis 109 aukonsulit 54 riigis (seisuga 1. jaanuar 2009).

2008. aastal alustas tegevust üksteist aukonsuli juhitavat konsulaarasutust: Uus-Meremaal (Wellington), Tuneesia Vabariigis (Tunis), Austraalia Ühenduses (Perth), Taani Kuningriigis (Klaksvik), Brasiilia Liitvabariigis (Rio de Janeiro), Soome Vabariigis (Kotka), Leedu Vabariigis (Klaipeda), Singapuri Vabariigis (Singapur), Kenya Vabariigis (Nairobi), Makedoonia Vabariigis (Skopje), ja Indoneesia Vabariigis (Jakarta).

Konsulaarpiirkond muutus kolmel juhul: kolisid kaks aukonsulit Taanis ja üks Hollandis (Amsterdamist Hollandi Antillidele).

Tegevuse lõpetasid aukonsul Egiptuse Araabia Vabariigis, aukonsul Iisraeli Riigis ja aukonsul Norra Kuningriigis (Bergen). 2009. a algul lõpetab tegevuse ka aukonsul Saksamaal (Kiel).

2009. aastal ootavad avamist aukonsuli juhitavad konsulaarasutused Albaania Vabariigis (Tirana), Hispaania Kuningriigis (Las Palmas de Gran Canaria), Taani Kuningriigis (Odense), Ameerika Ühendriikides (Texas) ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigis (Amman).

Lisaks on 2008. aastal menetlusse võetud aukonsuli kandidaadid Aserbaidžaanis, Austrias, Gruusias, Haitil, Hispaanias, Hollandis, Kasahstanis, Kolumbias, Kreekas, Malis, Mehhikos, Norras, Peruus, Portugalis, Prantsusmaal, Rumeenias, Šveitsis, Soomes, Sri Lankal, Sudaanis, Süürias, Tais, USAs.

Enamalt jaolt on aukonsuliteks välisriigi kodanikud, kes on väga hästi kursis Eesti eluoluga. Välisminis-teeriumi ja aukonsulite vahel toimub regulaarne infovahetus ning lisaks korraldab välisministeerium paariaastase intervalliga aukonsulite konverentse, mille eesmärgis on Eesti olulisemate ühiskonna- ja majanduspoliitiliste arengute tutvustamine. 2008. aasta kevadel toimus V aukonsulite konverents. Nelja tegusa päeva sisse mahtusid konsulaarteemaline seminar välisministeeriumis, tutvumine Eesti kaitseväe Tapa väljaõppekeskusega ja kahepäevane väljasõit Tartusse, kus olid läbivateks teemadeks IT ja haridus.

Levinumad aukonsulite teostatavad konsulaartoimingud on passide ja tagasipöördumisdokumentide väljastamine, dokumentide edastamine ja tellimine ning konsulaarabi osutamine hädasolijaile.

Konsulaarseadusest tulenevalt on aukonsuli peamised ülesanded: • osutada konsulaarabi ja teatud konsulaarteenuseid ning kaitsta

Eesti kodanike ja juriidiliste isikute õigusi ja seaduslikke huve;• jälgida konsulaarpiirkonna poliitilist, majandus-, ühiskonna- ja

kultuurielu; • Eesti tutvustamine ning suhete loomine ja arendamine konsu-

laarpiirkonna ametiasutuste ja -isikutega.

AMEERIKA ÜHENDRIIGIDSuursaatkond WashingtonisTel (1 202) 588 01 01e-mail: Emb.Washington@mfa.eehttp://www.estemb.orgPeakonsulaat New YorgisTel (1 212) 883 06 36e-mail: nyconsulate@nyc.estemb.orghttp://www.nyc.estemb.orgAukonsul Los Angelesis Tel (1 818) 340 5766e-mail: jaaktreiman@gmail.comAukonsul ChicagosTel (1 312) 595 25 27e-mail: Marju1e@hotmail.comAukonsul PortsmouthisTel (1 603) 433 0929e-mail: irjacilluff o@aol.com Aukonsul Seattle’isTel (1 206) 310 2153e-mail: paulraidna@hotmail.com

ARMEENIAAukonsul JerevanisTel (374 10) 263973, (374 10) 220138 e-mail: aries@arminco.com, info@conference.am

AUSTRAALIAAupeakonsul SydneysTel (61 2) 98 10 74 68e-mail: estconsyd@bigpond.comAukonsul HobartisTel (61 3) 6229 17 05e-mail: consul@estonia.com.auAukonsul PerthisTel. (618) 93 84 27 57e-mail: anuvanhattem@aol.com

AUSTRIASuursaatkond ViinisTel (43 1) 50 377 61 11e-mail: Embassy.Vienna@mfa.eehttp://www.estemb.atAupeakonsul SalzburgisTel (43 662) 84 84 96e-mail: henn-jueri.uibopuu@sbg.ac.atAukonsul ViinisTel (43 1) 503 08 08e-mail: rainer@henn-holding.at

BELGIASuursaatkond BrüsselisTel (32 2) 779 07 55e-mail: Embassy.Bruemb@mfa.eehttp://www.estemb.beAukonsul AntwerpenisTel (32) 322 24 002, Mob. (32) 473 92 73 51e-mail: antoine.vuylsteke@lin.vlaanderen.beAukonsul La Louvière’isTel (32) 64 541 247, Mob. (32) 476 492 315e-mail: vanB@swing.be

BRASIILIA Aupeakonsul São PaulosTel (55 11) 3759 3800/ 3759 3899e-mail: jsaukas@cimcorp.com.brAukonsul SantosesTel (55 13) 32 31 48 86e-mail: estoniabras@hotmail.comAukonsul Rio de JaneirosTel. (55 21) 22 19 89 52 e-mail: oskar@osklen.com

BULGAARIASuursaatkond Sofi asTel (359) 2 937 9900e-mail: Embassy.Sofi a@mfa.eehttp://www.sofi a.vm.ee/Aukonsul Sofi asTel (359 2) 986 16 61, 981 3711e-mail: transexim@abv.bg

COSTA RICAAukonsul San JosésTel/faks (506) 259 30 94e-mail: siirak@racsa.co.cr

DOMINIKAANI VABARIIKAukonsul Santo DomingosTel (1 809) 385 2839e-mail: consulestonia@yahoo.com

ECUADORAukonsul QuitosTel (593 2) 29 86 666e-mail: gromero@law.com.ec

EGIPTUSErimissioon KairosTel (20) 2 /2728 9216e-mail: embassy.cairo@mfa.eehttp://www.kairo.vm.ee/

FILIPIINIDAupeakonsul ManilasTel (632) 832 32 83, 832 32 95e-mail: jnpena@mydestiny.netAukonsul OlongaposTel (632) 832 32 83, 832 32 95e-mail: jnpena@mydestiny.net

GRUUSIASuursaatkond Tbilisis Tel (995) 32 365 122e-mail: Embassy.Tbilisi@mfa.eehttp://www.tbilisi.vm.ee/

HIINASuursaatkond PekingisTel (86 10) 64 63 79 13e-mail: embassy.beijing@mfa.eehttp://www.peking.vm.ee/Aukonsul MacausTel (853) 28 33 22 66e-mail: liustech@macau.ctm.net

HISPAANIASuursaatkond MadridisTel (34 91) 426 16 71e-mail: Embassy.Madrid@mfa.eehttp://www.estemb.esAukonsul BarcelonasTel (34 93) 416 00 11, 237 15 95e-mail: baltic@sefes.esAukonsul SevillasTel (34 95) 408 10 60e-mail: consul.estonia.sevilla@gmail.com

HOLLANDSuursaatkond HaagisTel (31 70) 302 90 50e-mail: embassy.haag@mfa.eehttp://www.estemb.nl/Aupeakonsul Hollandi AntillidelTel (5999) 4614 900e-mail: wiboaris@xs4all.nlAukonsul RotterdamisTel (31 10) 231 06 39, Mob (31) 622 20 96 93e-mail: jan.brouwer@downstream.nl

IIRIMAASuursaatkond DublinisTel (353 1) 219 67 30e-mail: embassy.dublin@mfa.eehttp://www.estemb.ie

Eesti diplomaatilised ja konsulaaresindused (seisuga jaanuar 2009)

IISRAELErimissioon Tel AvivisTel (972) 35 282 854e-mail: embassy.telaviv@mfa.ee

INDIAAukonsul New DelhisTel (91 11) 295 523 70/71e-mail: anika@airtelbroadband.in Aukonsul MumbaisTel (91 22) 65768803, 65768806, 65768809e-mail: khush2002@vsnl.com

ISLANDAupeakonsul ReykjavíkisTel (354) 511 11 11e-mail: jon@jarl.is

ITAALIASuursaatkond RoomasTel (39 06) 844 07 510e-mail Embassy.Rome@mfa.eehttp://www.estemb.itAukonsul TorinosTel (39 011) 81 71 307e-mail: consolatoestone@studioboidi.itAukonsul FirenzesTel (39 055) 588 313, 580 955e-mail: info@consolatoestonia.euhttp://www.consolatoestonia.euAukonsul GenovasTel (39 010) 24 64 317e-mail: estoniaconsulate@hugotrumpy.it; ejk.dir@hugotrumpy.itAukonsul NapolisTel (39 081) 55 14 510 e-mail: studio-forte@libero.itAukonsul MilanosTel (39 02) 5832 5411e-mail: consolatoestonia@barranco.itAukonsul CagliarisTel (39 07) 044 294e-mail: info@consolatoestoniasardegna.ithttp://www.consolatoestoniasardegna.it/

JAAPANSuursaatkond TokiosTel (813) 54 12 72 81e-mail: Embassy.Tokyo@mfa.eehttp://www.estemb.or.jp

KANADASuursaatkond OttawasTel (1 613) 789 42 22e-mail: embassy.ottawa@mfa.eehttp://www.estemb.caAupeakonsul TorontosTel (1 416) 461 07 64e-mail: consul@heinsooinsurance.caAuasekonsul TorontosTel (1 416) 461 07 64 (ext. 224)e-mail: theinsoo@heinsooinsurance.caAukonsul VancouverisTel (1 604) 408 26 73e-mail: Estonia@discoverycapital.comAukonsul MontrealisTel (1 514) 397 7441e-mail: mforget@mtl.fasken.com

KENYAAukonsul NairobisTel (254 20) 2420880e-mail: kadri.h.ayal@gmail.com

KREEKASuursaatkond AteenasTel (30 210) 74 75 660 e-mail: embassy.athens@mfa.eehttp://www.estemb.grAukonsul PireusesTel (30 210) 417 94 80e-mail: evep@pcci.grAukonsul Th essalonikisTel (30 2310) 260707, 260709 e-mail: fl orina@otenet.grAukonsul PatrasesTel (30 210) 892 0214e-mail: iyp@magna-marine.com

KÜPROSAupeakonsul NikosiasTel (357 22) 55 50 00e-mail: estoniaconsulate@cytanet.com.cye-mail: George.Loizou@cy.pwc.com

LEEDU Suursaatkond VilniusesTel (370 5) 278 02 00e-mail: Embassy.Vilnius@mfa.eehttp://www.estemb.ltAukonsul KlaipėdasTel (370 460) 41 290e-mail: VirginijusB@prl.lt

LIIBANONAukonsul BeirutisTel (961 4) 41 54 18, 91 68 68e-mail: estonia@estonia-lb.com

LUKSEMBURGAukonsul LuxembourgisTel (352) 26 26 02 02e-mail: lex.thielen@barreau.lu

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIKAukonsul KaplinnasTel (27 21) 913 38 50e-mail: jrknipe@iafrica.comAukonsul JohannesburgisTel (27) 82 550 63 63e-mail: estonia@mweb.co.za

LÄTISuursaatkond RiiasTel (371) 678 12 020, 678 12 026e-mail: Embassy.Riga@mfa.eehttp://www.estemb.lv

MAKEDOONIAAukonsul SkopjesTel (389 2) 322 9225

MALTAAukonsul SliemasTel (356) 21 378 888, 21 343 790e-mail: info@oswaldarrigoltd.com, imports@kryptonchemists.com

MAROKOAukonsul CasablancasTel (212 22) 26 96 05e-mail: abk@wanadoo.net.ma

MEHHIKOAukonsul MexicosTel (52 55) 52 80 80 80, 52 82 02 46e-mail: Lebrun.claude@lfm.edu.mx

MOLDOVA Aukonsul ChişinăusTel (373 2) 2 719017e-mail: eesti_consul@olexpo.md

MONACOAukonsul MonacosTel (377) 97 77 78 08e-mail: mauroserra@exel-monaco.comhttp://www.exel-monaco.com/

NORRASuursaatkond OslosTel (47) 22 54 00 70e-mail: Embassy.Oslo@mfa.eehttp://www.estemb.noAukonsul TrondheimisTel (47) 73 80 21 50e-mail: trond.brekke@bbrekke.noAukonsul TromsøsTel (47) 77 60 35 00, 68 31 37 e-mail: per.kongsnes@bedriftskompetanse.no Aukonsul StavangerisTel (47) 51 63 50 00e-mail: malthus@malthus.no

PAKISTANAukonsul IslamabadisTel (92 51) 26 11 916e-mail: malik137@comsats.net.pk

POOLASuursaatkond VarssavisTel (48 22) 88 11 810e-mail: Embassy.Varssavi@mfa.eehttp://www.estemb.plAukonsul SzczecinisTel (48 91) 812 3820e-mail: rkornecki@kornecki-stankiewicz.plAukonsul PoznańisTel (48 604) 558 899, (48 61) 886 28 40e-mail:konsulat@wsus.poznan.pl Aukonsul Krakowis Tel (48 12) 4291210e-mail: P.Paluch@kppm.pl

PORTUGALSuursaatkond LissabonisTel (351) 21 319 41 50 e-mai: embest@embest.pthttp://www.embest.ptAukonsul PortosTel (351) 22 340 25 00e-mail: mario.ferreira@douroazul.comAukonsul TavirasTel (351) 281 321 779e-mail: consuladoestoniaalgarve@yahoo.com

PRANTSUSMAASuursaatkond PariisisTel (33 1) 56 62 22 00e-mail: estonie@mfa.eehttp://www.est-emb.frAukonsul Toulouse’is Tel (33 5) 61 70 08 45 e-mail: hberdoy@wanadoo.fr Aukonsul LyonisTel (33 4) 78 57 42 20 e-mail: estonia-lyon@orange.frAukonsul NancysTel (33 3) 83 40 24 00e-mail: lcharbonnier.avocat@anancy.frAukonsul Lille’isTel (33 3) 20 52 02 36e-mail: consulatestonie@orange.fr

ROOTSI Suursaatkond StockholmisTel (46 8) 54 51 22 82e-mail: info@estemb.sehttp://www.estemb.seAukonsul VisbysTel (46 498) 21 88 93e-mail: veljo@swipnet.seAukonsul MalmösTel (46 40) 23 60 10, 24 37 80e-mail: lars.soderstrom@forenadebil.seAukonsul KarlskronasTel (46 455) 824 90e-mail: info@advokatfi rmanwerner.se, lars.werner@advokatfi rmanwerner.seAukonsul EskilstunasTel (46 16) 132092e-mail: harriet@lagebo.seAukonsul GöteborgisTel (46 31) 604 960 e-mail: estconsulate@viab.se

SAKSAMAA Suursaatkond BerliinisTel (49 30) 254 606 00, 254 606 11e-mail: Embassy.Berlin@mfa.eehttp://www.estemb.deAukonsul HamburgisTel (49 40) 450 40 26e-mail: estland@t-online.deAukonsul Düsseldorfi sTel (49 211) 432 237e-mail: estonianconsulate@metallnrw.deAukonsul LudwigsburgisTel (49 71) 4130 82 02e-mail: Konsulat.Estland@t-online.deAukonsul MünchenisTel (49 89) 46 23 14 30e-mail: estonianconsulate.bayern@klmunich.de

SINGAPURAukonsul SingapurisTel (65) 6324 2777e-mail: sonny@estonia-consul.sg

SOOME Suursaatkond HelsingisTel (358 9) 622 02 60 e-mail: Embassy.Helsinki@mfa.eehttp://www.estemb.fi Aukonsul OulusTel (358) 500 39 12 41e-mail: jyrki.ristiluoma@gmail.comAukonsul TurusTel (358 2) 333 61 22e-mail: rector@utu.fi , keijo.virtanen@utu.fi Aukonsul Nylandise-mail: kickan007@yahoo.comAukonsul TamperesTel (358 3) 214 91 11e-mail: tuomo.marttila@borenius.comAukonsul KotkasTel (358 20) 790 8800e-mail: kyosti.manninen@portofkotka.fi

SUURBRITANNIA Suursaatkond LondonisTel (44 20) 7589 34 28e-mail: Embassy.London@mfa.eehttp://www.estonia.gov.ukAukonsul CheltenhamisTel (44 1242) 22 44 33e-mail: jpb@bpe.co.uk, john.beevor@bpe.co.ukAukonsul Šotimaal, PaisleysTel (44 141) 562 6675e-mail: iain.lawson27@ntlworld.comAukonsul WalesisTel (44 18) 74 611 777 e-mail: rogerjones.battle@btinternet.com

ŠVEITSAukonsul ZürichisTel (41 1) 926 88 37e-mail: estland@bluewin.chhttp://www.baltics.ch/konsulat/

TAANI Suursaatkond KopenhaagenisTel (45) 39 46 30 70e-mail: Embassy.Copenhagen@mfa.eehttp://www.estemb.dkAukonsul ÅrhusisTel (45) 70 10 05 55e-mail: sk@f-t.dkAukonsul HolsteinborgisTel (45) 55 459 005e-mail: holstein@holsteinborg.dkAukonsul RønnesTel (45) 56 93 15 00e-mail: es@bhstrans.dkAukonsul SkivesTel (45) (45) 96 16 16 16e-mail: jba@sparbank.dkAukonsul Fääri saartelTel (298) 479 500

TAIAukonsul BangkokisTel (662) 690 3779e-mail: chairman@regents.ac.thhttp://www.estonia.or.th

TŠEHHISuursaatkond PrahasTel (420) 257 011 180e-mail: embassy.prague@estemb.czhttp://www.estemb.cz/

TŠIILIAukonsul SantiagosTel (56 2) 235 44 40e-mail: gleisner@terra.cl

TUNEESIAAukonsul TunisesTel (216) 717 88 654e-mail: jbouraoui@estoniaconsulate-tunisia.com

TÜRGISuursaatkond AnkarasTel (90 312) 40 56 970e-mail: Embassy.Ankara@mfa.eehttp://www.estemb.org.trAukonsul IstanbulisTel (90 212) 315 70 71e-mail: tuncay.ozilhan@anadolugrubu.com.trAukonsul AntalyasTel (90 242) 312 00 01e-mail: ethem@akaytour.com, estonia@akaytour.comAukonsul IzmirisTel (90 232) 469 79 69e-mail: esrefbaltali@baltali.com.tr

UKRAINASuursaatkond KiievisTel (380 44) 590 07 80, 590 24 40e-mail: Embassy.Kiev@mfa.ee, Consulate.Kiev@mfa.eehttp://www.estemb.kiev.uaAukonsul SimferopolisTel (380 652) 511 622e-mail: offi ce@elephant.crimea.ua

UNGARISuursaatkond BudapestisTel (361) 354 25 70e-mail: Embassy.Budapest@mfa.eehttp://www.estemb.hu/Aupeakonsul BudapestisTel (361) 485 52 00, 485 5409e-mail: bereczki@ludens.elte.hu

URUGUAY Aukonsul MontevideosTel/ faks (598 2) 710 9589 e-mail: ramirorvillamil@hotmail.com

UUS-MEREMAAAukonsul WellingtonisTel (64 4) 29 31 361e-mail: estoconz2@xtra.co.nz

VALGEVENEPeakonsulaat MinskisTel (375 17) 219 8830 e-mail: consulate.minsk@mfa.eehttp://www.estemb.by/

VENEMAASuursaatkond MoskvasTel (7 495) 737 36 40, 737 36 48e-mail: Embassy.Moskva@mfa.ee, Consulate.Moskva@mfa.eehttp://www.estemb.ru/Peakonsulaat PeterburisTel (7 812) 702 09 20, 702 09 24e-mail: Consulate.Peterburg@mfa.eehttp://www.peterburg.estemb.ruPeterburi Peakonsulaadi Pihkva KantseleiTel (7 811 2) 725 380e-mail: Consulate.Pskov@mfa.ee

VENETSUEELAAukonsul ValenciasTel (58 241) 826 1580 e-mail: fundar@cantv.net

www.vm.ee