KOOL JA KODU6

Lastevanemate Kool

/Teksti koostanud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi psühholoog Anu Pajo/

Mälu ja õppimine

Kõik on sündinud õppijaks. Sünnist kuni kolmeaastaseks saamiseni avastame miljoni muu asja hulgas, kuidas sooritada niisuguseid üliraskeid tegevusi nagu istuma tõusmine, seismine, kõndimine, rääkimine, iseseis-valt söömine, teiste inimestega suhtlemine, mängimine jne. Me oleme superõppijad.

Iga kord kui me mingit in-formatsiooni meelde tuletame, muutub teekond selle juurde kindlamaks, sest rada muutub selgemaks ja kergemini läbita-vaks, kui seal on juba palju käi-dud. Mida rohkem me ühte uut rada kõnnime, seda kiiremini muutub see tuttavaks ning siis ei olegi see enam uus rada, vaid tuntud rada.

Mälu on nii võimas, et seda on võimatu terve elu jooksul ära kasutada. Küsimus ongi rohkem selles, kuidas seda kasutada ja kuidas infot sinna talletada. Me ei salvesta infot vastumeelselt. Kui miski ei püsi meeles, siis probleem on rohkem selles, et ei ole õigesti salvestatud.

Mälu on meele omadus hoida alles sajad tarbe-

tud asjad ja unustada hädavajalik

Õppimiseks kasutame aju välimisi nelja kihti. Aju jagu-neb vasakuks ja paremaks aju-poolkeraks. Vasakpoolne on seotud verbaalsete oskustega: rääkimine, lugemine, kirjuta-mine. Parempoolne peamiselt ruumiliste oskustega, näiteks mõõtmine, suunatunnetus ja esemete käsitsemine. Vasak poolkera kasutab saadud infot loogiliselt, otsib seoseid. Parem kasutab infot jällegi kujundlikult, emotsionaalselt, otsib tundeid. Emotsioonidega seotud sünd-mused salvestuvad paremini. Kui mõtleme liiga emotsionaalselt, siis vasak – loogilisem ajupool ei tööta. Armunud olekus on loogikaga väga vähe seost.

Juhul kui meeleelundite kau-du hangitud info on äratanud aju tähelepanu, tagatakse selle säilimine lühikeseks ajaks, mille vältel aju infot töötleb ja tõlgen-dab. Lühimälus toimub materjali nimetamine ja automaatne läbi- ehk ülekordamine. Kui miski on meie tähelepanu äratanud, siis ajus hakkavad toimuma igasu-gused keerulised protsessid, mis

üritavad nähtut ja kuuldut sal-vestada, panna riiulisse. Kergem on meelde jätta seda, mis pakub huvi, sest siis me kas teadlikult või alateadlikult tegeleme sellega rohkem.

Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. Teadlased on avasta-nud, et naiste ja meeste ajud on oma ehituselt ja funktsioonidelt erinevad. See ei tähenda, et üks oleks teisest parem. On asju, mida teevad naised paremini ja on asju, milles on jällegi mehed osavamad.

Kuidas õpitut paremini meelde jätta?

Võib ju mõelda, et mis siis selles õppimises nii erilist on, tuupida oskab ju igaüks. Ent asi selles ongi, alati ei ole tuupimine see õige lahendus. Kiirmeetodil tuupimine on tavaliselt lühiajali-ne efekt. Aga on olukordi, kus see on jällegi ainuvõimalik lahendus. Näiteks võõrsõnade meelde jätmisel, mõne telefoninumbri meelde jätmisel, mida on vaja mõne hetke pärast kasutada vms. Pähetuupimine on vajalik võte siis, kui materjal on loogiliseks lahtimõtestamiseks arusaamatu.

Kõik algab keskendumisest.Õppimise juures on oluline,

et oleks loodud sobiv keskkond keskendumiseks. Me ei saa rää-kida alati halvast mälust, et mitte midagi ei jää meelde. Tihtipeale on asi lihtsalt selles, et me ei kuulanudki! Kõik, mis meis pole suuri tundeid tekitanud, kipub ununema, sest me ei kasuta seda infot regulaarselt. Kui õpitud võõrkeelt ei kasuta, kipub see ununema.

Mõned võtted efektiivse-maks õppimiseks

• Lõdvesta ja püüa vabaneda erutusest, ärritusest või murest. Kui sa ei suuda vabaneda, siis on keskendumine raskendatud kui mitte võimatu.

• Korda äsjaloetud valemeid, definitsioone, võõrsõnu oma-ette suulises kõnes. Igaüks võib olla ei tunne end sedasi mugavalt, ent see tõesti aitab. Kui kuuled ennast rääkimas, ütlemas valjuhäälselt teatud definitsiooni, siis töötab lisakssilmamälule (mis on inimesel üks tugevamaid) ka kuulmis-mälu.

• Rakenda materjali mällu talle-

tamiseks läbikirjutamise võtet. Kirjutades sa sunnid ennast rohkem kaasa mõtlema, ei ole väliseid ärritajaid. Aitab paremini süveneda.

• Jutusta olulised asjad kiiresti teistele edasi. Mõnele sõbrale, oma vanematele või mõnele teisele. Sa kuulsid, mõtlesid läbi ning annad edasi.

• Püüdke äsja omandatule ko-hene rakendus leida. Näiteks moodustage uue õpitud mõis-tega kohe paar lauset, siis ku-nagi hiljem on kergem meelde tuletada. On sõna, moodustad sellest mingi naljaka lause ning hiljem tuleb ka sõna paremini meelde.

• Just naljakate seoste leidmine aitab ka uuel materjalil pare-mini meelde jätta.o Olete kindlasti märganud,

et kui kuulete mõnd uut sõna või väljendit, hakkate automaatselt mõtlema, mis teil sellega seostub. Või kui keegi püüab kirjeldada min-git sündmust, püüate seda enesele ette kujutada. Või kui õpite mõnes aines uut teemat, püüate seda kokku viia juba õpituga.

o Kui suudate luua õpitavas isiklikke, emotsionaalseid seoseid, õnnestub meelde-jätmine paremini ja asjad püsivad ka väga hästi mee-les.

• Õpi jaokaupa (väiksemate portsjonite kaupa).

• Sea õpitavad sõnad või muud olulised asjad riimidesse.

• Väga hea on õppida väikestes gruppides. Mitte väga suur. Üks teab ühte asja paremini ja teine teist. Siis sedasi oma kaaslasele seletades, töötab aju palju kõvemini. Rääkija mõt-leb asja üle palju pingsamalt, et ikka õiget juttu räägiks.

• Teoreetiline osa saab sel-gemaks ja jääb kindlamalt meelde, kui see lahti mõtestada näidete varal.

• Küsimuste esitamine ja nen-dele vastamine ergutab mõtte-tööd ja parandab ka mälu

• Tuleb lõpetada negatiivne sisendus, et mingi aine on üle mõistuse raske. 9/10 juhtu-meist tagab asja optimistlik kättevõtmine ja visa püüdlemi-ne ka raskete ainete õppimises kindla edu.

”Inimene, kes endasse usub, teeb imesid!” kommenteerib Lastevanemate Liidu juhatuse liige Aivar Haller

Juriidiliselt on lapsevanem ainus isik, kelle otsustada on teatud valikud lapse haridusteel. Seega on lapsevanemal ja õpeta-jal võrdselt tähtis osa kujundada lapse arengukeskkonda. Kõige rohkem saab vanem aidata nii, kui püüab kaasa mõelda ja mõista lapse mõttekäike. Ainult usalduse abil on lapsel võimalik saada edukogemust, tänu millele tekib eneseusk. Inimene, kes usub endasse, teeb imesid! Me ei jõua lapsevanemana kunagi ära õppida seda, mida laps erinevates ainetes parasjagu omandab. Küll aga saame aidata tal mõista ja võtta omaks olulisi põhiväärtusi, nagu ausus, teadlikkus ja vastutus. Mõistmine, et vabaduse eeldus on kord ja et vastutab see, kes otsus-tab, aitab lapsel saada hakkama iseseisvalt. Mida varem laps seda mõistab, seda parem abiline on vanem talle olnud.

Ammu koolitee lõpetanud emal-isal on päris mitu võimalust, kuidas aidata oma lastel lahenda-da koduseid ülesandeid, näiteks kooliõpikud, internetileheküljed ja..aeg. Aeg lapse jaoks: lapse kõrval istumiseks, lapsega koos õppimiseks.

Aita lapsel õppida

Õpetamiseks lapsele korra- ja tööharjumusi, peaksid vane-mad lapse koolitöödega algusest peale kursis olema, muidu võib juhtuda, et laps ei tahagi hiljem kooliasjadest rääkida ega koos õppida. Kui vanemad tunnevad lapse tegemiste vastu huvi, siis

hiljem tahavad nad ka ise, et kooliasjad oleksid korras, ning lepivad sellega, et neid kontrol-litakse, õigem oleks küll öelda, et tuntakse huvi. Hiljem küsib ta ise abi, kui on vaja.

Koduseks tööks jäetud üles-ande lahendamisest pole kasu, kui laps sellest aru ei saa. Sageli tuleb näha vaeva rohkem, kui konk-reetne õppetükk nõuab. Isegi siis, kui lapsele on see vastumeelt. Vastutustunde kujunemiseks peab laps kodust saama harjumuse teha tulemuse nimel tööd. Väljaku-junenud õpiharjumustega lapse argipäeva mahtuvad sel juhul ka sport ja huviringid.

Koolis seletab ja räägib õpe-taja, kuidas näiteks referaati teha, kuid paraku ei saa õpetaja ühtki referaati koos õpilasega teha – praktiline oskus tuleb endal omandada. Selles osas saavad va-nemad last õpetada ja juhendada, vastasel juhul tehakse referaadi tarbeks lihtne koopia ning tee-masse ei süüvita. Mitmesuguseid trükiseid ja raamatukogudes leiduvat kirjandust oskavad lap-sed järjest vähem kasutada. Kui laps ise ei oska kohe vastata ega saa aru, mida tahetakse, siis on aineõpik kõige parem abimees!” Kuna õpikutekst on pahatihti liialt keerukas ja sellest arusaa-mine võtab kaua aega, siis pigem loobutaksegi, sest lastel on ju kogu aeg kuhugi kiire.

Last tuleb julgustada

Päris paljudele lastele on rasked matemaatikaülesanded. Põhjuseks võib olla see, et lapsed ei suuda sageli keskenduda ega mõtteid koondada ning pakuvad vastuseidki huupi. Sellisel juhul

aitab vaid see, kui vanemad võtaksid aega, istuksid koos lapsega rahulikult maha ja tekstid asjad selgeks. Laps vajab sageli ka julgustavat sõna. Laps tahab näha, et vanem tunneb tema tegemiste vastu huvi. Ka nende õppeainete osas, mis on lemmi-kud. Laps peab õppima vastavalt võimetele. Kui vajalikud mõisted on õppimata või korrutustabel pole peas, siis ei saa halvas hindes süüdistada kedagi teist. Abiks on, kui püstitada lapsega koos konkreetseid eesmärke: kui kontrolltöö on läinud halvasti, siis tuleb veel harjutada ning järele vastata. Edasi tuleb liikuda sammu kaupa.

Matemaatika harjutamiseks saab otsida internetist abimater-jale. Miksikese õpi¬keskkonnast on suur abi. Pranglimist ehk kiiret peastarvutamist saab iga laps ise harjutada. Lisaks leiab Miksikesest suure hulga vir-tuaalseid viktoriine-harjutusi uute teadmiste omandamiseks ja õpitu kinnistamiseks. ui laps on harjunud tööd tegema, siis on tal ka hiljem elus lihtsam.

Õppimisel abiks:

- www.miksike.ee – veebileht, mis võimaldab oma õppema-terjale üles panna ja teiste omi lugeda. Koondab õpetlikku lu-gemist-harjutamist õppeainete kaupa.

- www.keeleveeb.ee – portaal, mille kaudu saab teha pärin-guid enam kui 50 sõnastikus.

- www.et.wikipedia.org – vee-bientsüklopeedia. Kuna tegu on online-entsüklopeediaga, mida lugejad saavad ise täien-dada, siis tasub loetu eri alli-

katest siiski üle kontrollida.- www.ekk.edu.ee – riikliku

eksami- ja kvalifikatsiooni-keskuse koduleht, kus saab tutvuda varasemate aastate eksami- ja tasemetööde üles-annetega.

- http://www.estonica.org/index_est.html - esseistlik teabekogu

Meedia mõju lapsele on ettearvamatult suur

Mitmed uurimused nii Amee-rika Ühendriikides, Saksamaal kui ka Eestis näitasid, et televiisor on kõige populaarsem meedia-tarbimise vorm. Samuti näitasid uuringud, et need õpilased, kes vaatasid televiisorist palju vägi-valdseid filme, muutusid teisteinimeste suhtes vähem kaas-tundlikuks.

Ameeriklased Smith ja Mackie räägivad uurimusest, kus 22 aasta jooksul uuriti meedia mõju lastele. Uurimus näitas, et need lapsed, kes vaatasid 8aas-taselt telerist rohkem vägivalda, sooritasid 30aastaselt rohkem vä-givaldseid kuritegusid. Uuringud näitasid ka, et pikaajaline vägival-la vaatamine muudab inimesed tundetuks ja nüristab reaktsioone, muutes inimesed ükskõikseteks ja kõike aktsepteerivateks. Samasu-gustele tulemustele jõudis 2005. aastal Saksamaal ka sotsioloog Kaikitis, kes väidab, et televiiso-rist vaadatav vägivald on kõige ohtlikum alla 8 aastastele lastele, sest nad ei oska veel hästi eristada fantaasiast tegelikkusest.

Vägivallastseenid võivad seetõttu lapsi väga sügavalt trau-meerida. Televisioonis ei näidata sageli vägivalla tagajärgi, see

iseloomustab näiteks multifilme.Seepärast ei taju lapsed vägi-valdse teo võimalikke tagajärgi ja peavad neid süütuks naljaks. Uurimuse kohaselt viib televi-sioonis nähtav vägivald laste agressiivsuse suurenemise ja an-tisotsiaalse käitumiseni, suure-neb hirm ise vägivalla ohvriks sattuda, kaob empaatiavõime vägivallaohvrite suhtes, suureneb soov ise vägivaldseid tegusid sooritada ja hirm vägivalla ohv-riks sattuda. Samuti väidavad uuringud, et liialdatud vägival-lastseenide vaatamine mõjutab laste kognitiivseid, afektiivseid ja käitumuslikke hoiakuid. Suu-renevad spontaanne agressiivsus, enda maksmapanemise vajadus, antisotsiaalsed hoiakud, samas väheneb empaatiavõime, lapsed muutuvad tegeliku vägivalla suh-tes tundetuks. Seega võib arvata, et mida rohkem lapsed kuulevad uudistes katastroofidest, hukku-nutest ja vägivallast, seda vähem kaastundlikeks nad vägivalla ohvrite suhtes muutuvad.

Smith ja Mackie toonitavad atraktiivse välimusega inimeste

kasutamise rolli meedias, et nende abil vaatajate hoiakuid kujundada. Nad ütlevad, et at-raktiivsed inimesed meeldivad tavaliselt kõigile ja me kaldume sageli nõustuma nendega, kes meile meeldivad. Kui me seos-tame hoiakuobjekti meeldiva ini-mesega, siis meile tundub, et see objekt peaks meile meeldima (nt reklaamis või poliitikas). 2006. aastal arvasid mõned Ruupori ümarlauas osalenud noored, et nad ei lase meedial oma arvamust mõjutada, kuid lisasid samas, et tegelikkuses mõjutab meedia ikkagi noorte arvamust. See keh-tib eriti reklaami puhul. Samas vestluses leiti, et loomulikult mõ-jutab meedia meie seisukohtade kujunemist, me oleme ju teatud mõttes meediaproduktid, kuna kanname seda, mida reklaamitak-se, mis on massiteabevahendites kuulutatud moes olevaks, ja tea-me seda, millest ajakirjandus on meid teavitanud.

Mõistmist, koostööd ja eneseusku soovides,

Tiia Mikson, õppealajuhataja

Laps vajab ema-isa abi ja tuge

VÄIKE SPIKKER LAPSEVANEMALE

1. Küsi klassijuhatajalt tema telefoninumber/meiliaadress ning õpetajate toa number. Uuri, kuidas saab kätte aineõpetajaid.

2. Kui suuremaid muresid pole, käi õppeaastas vähemalt korra klassi laste-vanemate koosolekul ja/või klassijuhatajaga vestlemas. Anna tagasisidet koolimuljete kohta, uuri lapse tegevust. Palu endale rääkida näiteks mõni nali, millega laps on tunni ajal seotud olnud.

3. Uuri, kas koolis on ka lastevanematele mõeldud loenguid ja osale. 4. Pöördu klassijuhataja poole, kui laps ootamatult puuduma jääb – selleks,

et küsida õppimist ja anda infot tema puudumise kohta. 5. Külasta vähemalt kord nädalas e-kooli, ka siis, kui lapse sõnul on tal

õppimisega kõik korras. Veendu, kas klassijuhataja või aineõpetaja pole sinna kirjutanud Sinu lapse kohta kiitust või märkust, mõnd soovitust või palvet.

6. Näita üles kodanikukohust: anna klassijuhatajale teada, kui laps räägib kodus narrimisest, tõukamisest, kiusamisest. Muidu võib kiusajal jääda mulje, et nii võibki. Ja kiusataval, et nii peabki.

Lapsevanemad on oodatud kooli kui partnerid

KOOL JA KODU 7

1. jaanuaril toimus Tor-mas Tähelepanu Start tea-tevõistluste I etapp.

Osalesid 2.-5.klassi õpi-lased, keda juhendas õpeta-ja Kaja Raimets. Saavutati I koht.

Võistkonnas olid: Karl Kolts, Artem Kivisild, Germo Ottender, Madera Rummel, Marit Miller, Kelli-Karita Jefimov, Helis Ojala, BrittaPähkel, Egle Tiitus, Kristo Villemson, Gert Pooga, Gennart Ennist, Susan Piirak, Katriin Susi, Keidi Kolts, Karl-Sander Nool, Ilmar Jakobson, Ken Mägimets, Ingerliis Jüriado, Maarit Re-hema, Mariin Sarap, Märt-Hendrik Holm, Andreas Alnek, Kuldar Nool.

7. veebruaril toimusid Põltsamaal Jõgevamaa

koolinoorte 1.-3. klasside rahvastepalli võistlused. Juhendajaks õpetaja Kaja Raimets. Jällegi saavutati nii poiste kui tüdrukute arvestuses I kohad.

Tüdrukute võistkond: He-lis ojala, Britta Pähkel, Gerta Jürjens, Maia Pruuli, Berit Puusepp, Kristiine Roots, Triinu Arula, Heleen Roos.

Poiste võistkond :Alex-Anton Lojander, Herman Heuer, Filip-Sander Saar, Termet Ploovits, Gert Pooga, Kaimo Aljas, Ragnar Joosep, Siljar Lääts.

Veebruaris toimusid ka koolisisesed teatevõistlused 6. klassidele. Võistkonnas oli 5 poissi ja 5 tüdrukut. Võistlused olid huvitavad ja õpilastele meeldisid.

I koht – VIb klass, II

koht - VIa klass, III koht – Vic klass.

Kolmandal õppeveeran-dil toimusid ka VII klassi tütarlaste rahvastepalli-võistlused:

I koht - VIId klass, II koht - VIIb klass, III koht - VIIc klass.

VIId klassi võistkonnas mängisid: Geithy Ott, Ker-tu Ütt, Kersti Allik, Silja Goroško, Jaanika

Jõesoo, Grete Mai Roht-mets.

VIII - IX klassi tütarlas-te korvpallivõistlustel jagu-nesid kohad järgmiselt:

I koht - VIIIc klass, II koht - IXb klass, III koht – IXe klass.

VIIIc klassi võistkonnas mängisid: Kärt Kukke, Kristi Toit, Kristi Vaimel, Riin Ema-jõe, Erle Kaasik. VIII – IX klassi neidude parim mängija oli Kärt Kukke.

X – XII klassi neidude korvpallivõistluste tule-mused:

I koht - XIa klass, II koht - Xa klass, III koht – XIIb klass.

XIa klassi võistkonnas mängisid: Aliina Aabla, Mari-Liis Meikop, Sigrid Strantsov, Sille Talumets, Maria Alnek, Piret Kuivits. X – XII klassi neidude parim mängija vaiel-damatult oli Sille Talumets.

Kahju on sellest, et küm-nest klassist osales vaid kolm võistkonda. Samas aga kur-detakse, et spordiüritusi ei toimu.

Politsei soovib, et kõik ini-mesed sõidaksid turvaliselt ja kasutaksid turvavööd ja laste turvavarustust. Igal aastal kaotab just turvavöö kinnitamata jät-mise tagajärjel Eestis elu 35-40 inimest. Paljud neist on noored, kes pole kodust ja lapsepõlvest saanud kaasa harjumust autos alati turvavöö kinnitamiseks. Me kõik soovime, et noored oleksid seaduskuulekad ning jääksid liikluses ellu ja terveks.

Märtsikuus teevad politseini-kud kontrolle kõigi Lõuna-Eesti koolide ja lasteasutuste juures nii hommikustel kooli saabumise kui pärastlõunastel kojusõidu kellaaegadel. Kontrollijad fik-seerivad turvavarustuse kasu-tamise nõuete rikkumisi, kuid reeglina hoiatuskampaania ajal juhte ei trahvita, vaid piirdutakse suulise hoiatusega. Jagatakse infomaterjale ning teavet selle kohta, et viimane aeg on lõpetada lapse tervise ohtuseadmine.

Aprillikuu kestel kontrollib politsei samade koolide ning lasteaedade juures, kas hoiatus-

kampaania on inimesi piisavalt mõjutanud. Neile, kes kõigest hoolimata jätkuvalt rikkumisi toime panevad, rakendab politsei seadusega ettenähtud maksi-maalse karistusmäära lähedasi karistusi. Rahatrahv turvavarus-tuse kasutamise nõuete eiramise eest on kuni 3000 krooni. Polit-sei ei pea õigeks uue põlvkonna kasvatamist vaid karistuse hir-mus. Seepärast loodame väga, et tõhus hoiatuskampaania avaldab mõju ja meil ei ole vaja inimesi trahvida.

Õpetaja, lasteaiakasvataja, lapsevanem!

Ka sina saad kindlasti mi-dagi ära teha, et rohkem lapsi ja noori kinnitaks autosõidul turvavarustuse. Ka sina suudad päästa täna ja ka tulevikus mõne inimese elu!

Õige eeskuju ja rikkumis-tele tähelepanu pööramise abil teeme üheskoos Eesti turvali-semaks!

Lõuna Politseiprefektuur

Hea õpetaja, kasvataja, lapsevanem!

“Mina, Mortimer”, Birk Rohelend

Köide: pehme LK: 118 Il-mumisaeg: 15.03.2007

Mortimer on 23-aastane üli-õpilane, kes avastab saatuse tah-tel, et senine elu on olnud justkui klišeedest koosnev kaardimajake ja tema kontroll olukordade üle vaid illusioon. Nii saab alguse ärkamine – saabub luupainajalik reaalsus, mis vaheldub absurdi-maigulise unenäomaailmaga.

Kiiresti saab selgeks, kui kohutavalt keeruline võib tege-likult olla see, mis pealtnäha on tundunud nii lihtne.

Mari Kleini arvustus: “Eh-matus, ahastus, viha, süütunne, igatsus. Sisevõitlus käegalöömi-se ja mustast august väljaronimi-se vahel. Õlekõrtest haaramine ja kiusatustele vastupanu. Kõike seda sisaldab Birk Rohelendi romaan “Mina, Mortimer”. 23-aastase tudengipoisi Mortimeri tavapärane elu laguneb laiali, kui tema sõber, kellel pealtnäha millestki puudust pole, teeb ootamatult enesetapu. Romaani teeb eriliseks see, et rõhk pole niivõrd loo jutustamisel või põh-juste otsimisel, kuivõrd tunne-temöllul, mida sõbra kaotamine Mortimeris tekitab.

Kahtlemata on siin lõike, mis võiks olla olemata, ning lauseid, mis võiks olla lühemad, kuid üldiselt on tegu noore inimese kohta hästi kirjutatud raamatuga. Eriti niivõrd keerulistel teemadel

nagu enesetapp ja lein. Tabud, millest tavaliselt palju rääkida/kirjutada ei taheta ja mille käsit-lemisel on kerge vääratada, on siin pandud arusaadavasse keel-de ning võiksid aidata näiteks lapsevanematel paremini mõista lapsi, kes leina läbi elavad. Tun-dus tohutult hea materjal noorte hingemaailma mõistmiseks. Kirgastav ja võimas.”

“Mu kuninganna”, Kamille Saabre

Köide: pehme LK: 104 Il-mumisaeg: 11.01.2007

Kamille Saabre „Mu kunin-ganna” on Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Täna-päev 2006. aasta noorsooromaa-nivõistlusel äramärgitud töö

Välja näen nagu egiptlane.Mõtlen ja tunnen nagu eest-

lane.Käitun nagu šveitslane, kuna

see on mu hetke elukoht.Kes ma siis olen või kuhu

kuulun?Passis seisab Kamille Saabre,

eestlane.Kuid südames on tempel

armastlane. See tähendab Ar-mastuse Maa kodanik. Maa, millel ei ole riigi, kultuuri, keele ega loodetavasti ka ahtaks kuiva-nud mõttepiire. Armastlane usub armastusse. Ilusasse, puhtasse ning igavesse. Vahel selgelt või-matusse, kuid siiski võitmatusse. See on armastlase koodeks..

Jätkame noorteromaanide tutvustamist. Noorteromaanid pole mõeldud ainult noortele. Selleks, et mõista noori, on vaja teada ka nende tundeid ja mõtteid. Seetõttu kutsume üles kevadvaheajal raamatuid lugema ka õpetajaid ja las-tevanemaid.

Raamatukogu soovitab lugeda

SPORT

1.-3.klassi tüdrukute võistkond saavutas Jõgevamaa koolinoorte rahvastepalli võistlustel oma vanuseklassis I koha

SPORT SPORT

Elu koos jalgpalliga

Meie oleme jalgpallipoisid Herman ja Filip Sander. Me ju-tustame oma paarist viimasest päevast.

Eile oli meil tähtis võistlus. Me saime napilt esimese koha.

Õnneks võitsime penaltid. Kõik mängijad lõid sisse. Väravavaht lasi ka ühe sisse, aga meie võit-sime siiski. Mina olin kaitse ja minu sõber Filip Sander oli rünne. Filip lõi 11 väravat terve turniiri peale kokku, mina lõin ühe penalti edukalt sisse. Meie pereliikmed olid meid toeta-mas ja olid väga uhked kui me esimese koha saime. Võistlus oli reedel ning Filip võis minu juurde ööseks jääda.

Hommikul, kui ärkasime, hakkasime Hermani arvutis ühte jalgpalli mängu mängima. Pärastlõunal läksime Herma-niga Põltsamaa kunstmurule jalgpalli mängima ja kutsusime ka teisi sõpru. Natukese aja pä-rast tulid sinna suured poisid ja hakkasid meiega norima. Nad ütlesid, et me oleme kobad. Ot-sustasime nende vastu mängida.

Me võitsime väga libedalt. Seis jäi 7-0 meie kasuks. Lõpuks tüdinesime ära ja läksime koju. Järgmine päev oli jälle võistlus, saime kahjuks kolmanda koha. Kaotasime Tartu Tammekale ja Põlva Lootosele. Mõlemale kaotasime 0-1.

Filip Sander Saar,Herman Heuer, 3b

Millal hakkasite jalgpalli mängima?

Filip Sander kuue aastaselt ja Herman seitsme aastaselt

Kuidas teile jalgpall meel-dib ja kes on teie eeskujud?

Meile meeldib jalgpall väga. Hermani eeskujuks on portugallane Cristiano Ronaldo ja Filipi eeskuju brasiillane Ronaldinho.

Kuhu te tahaksite jalgpal-lis jõuda?

Hea karjäärini.Kas mängite jalgpalli ka

iga päev?Herman mängib seitse päe-

va ja Filip käib trennis viis korda nädalas

Kas te peale jalgpalli ka midagi muud teete?

Filip käib peale jalgpalli-trenni ka muusikakoolis, pois-tekooris ja näiteringis. Herman käib ainult poistekooris.

Kas lapsed teevad vähe või palju sporti?

Meie klassist teevad ena-mus sporti.

Miks peaks sporti tege-ma?

Et olla tugev ja mitte pak-suks minna. Sport treenib kõiki lihaseid ja teeb tugevaks.

Filip Ja Herman

Järgmise veerandi võistlused:7. märtsil Tabiveres Tähelepanu Start II etapp.14. märts Viljandis 1.-3. klaside rahvastepalli poolfi-

naal.Alanud on poiste korvpallivõistlus, mis toimub turnii-

risüsteemis ja jätkub ka neljandal õppeveerandil. IV veerandil on plaanis läbi viia klassidevahelised võrk-

pallivõistlused. Ootame aktiivset osavõttu!Eelmisel õppeaastal viisid aktiivsed jalgpallihuvilised

poisid läbi poiste jalgpalliturniiri. Miks mitte ka sel aastal?

KOOL JA KODU8

Alates kolmandast veeran-dist käivad kõik 2. klassi õpilased ujumas, et omandada ujumise algõpetuse kursusel vajalikud oskused. Klassijuhataja Valli Kulu kogus kokku 2c klassi laste mõtted ujumisest.

Kolmapäevased ujumistunnid

Igal kolmapäeval sõidame klassiga ujulasse. Kooli juur-de sõidab suur buss, mis viib klassi ujuma. Meie buss sõidab alati välja 9.50. Ujumist õpetab meile treener Lea Vilms. Me oleme klassiga juba ära õppinud jalaga veepõhja puudutamise, selili ujumise, kõhuli ujumise ja nägu vees ujumise. Vahepeal, kui aega üle jääb, siis me võime vette hüpata. Mulle meeldibki kõige enam vette hüppamine. Kui ujumise aeg läbi saab, siis tulevad teised minu klassi lap-sed ujuma ja minu rühm läheb pesema, kuivatama ja riidesse panema. Kui teine rühm on ka valmis, siis on aeg kooli minna. Ka tagasi läheme bussiga.

Triin Helen Pariis, 2c

Ujumine on tore

Kui tahad ujujaks saada, pead palju harjutama. Mina käin oma klassiga igal kolmapäeval ujumas ja mõnikord käin püha-

päeval veel ka. Kui me klassiga käime, siis sõidame bussiga. Koos on alati tore ujuda. Meid õpetab treener Lea Vilms. Uju-mine on tore, kui see selge on. Koos teistega on alati kõige toredam ujuda.

Gerli Hansschmidt, 2c

Ujulas käimine

Meie käime oma klassi-ga ujulas, sõidame sinna igal kolmapäeval bussiga. Kui me ujulasse jõuame, siis läheme kohe ujuma. Alguses me saame natuke niisama ujuda, siis aga hakkame õppima. Me oleme juba ära õppinud vee alla minemise ja lauaga ujumise. Kui aeg läbi saab, siis läheme pesema, pane-me riided selga ja ootame, kuna buss järgi tuleb.

Külliki Vainu, 2c

Ujumisest

Selle veerandi algusest hak-kasime ujumas käima. Meie klass käib ujumas kolmapäeviti. Ujumist õpetab meile treener Lea Vilms. Olen selle ajaga päris pal-ju õppinud. Näiteks harjutame pea vee all ujumist. Vees on sooja 27-28 kraadi. Basseinis on vesi kloorine. Ma loodan sellel aastal ujumise päris selgeks saada.

Laura Lisett Kirjutaja, 2c

Ujumise algõpetus kõikidele teise klassi

õpilastele

Tore vastlapäev ka ilma lumetaOotasime juba ammu vast-

lapäeva, et pikka liugu lasta, aga kahjuks lumi ei tulnud ega

tulnud ja liug jäigi laskmata. Otsustasime siis, et teeme klassiõhtu. Päev algas väga

lõbusalt. Külla tulid suured sõbrad 12c klassist, mängisi-me ja laulsime nendega koos

ning sõime nende valmistatud võileibu.

Lõunaks pakkusid koka-tädid hernesuppi ja vastla-kukleid. Tunnis keerutasi-me vastlavurri. Pärast tunde alustasime oma klassiõhtuga. Kõigepealt vastasime vikto-riini küsimustele. Küsimused olid seoses vastlapäevaga. Kõik võistkonnad olid tublid ja said auhindu. Edasi õpetas iga õpilane mingi uue mängu, võistlesime veel kiiruses ja osavuses ning tantsisime ja maiustasime vastlakuklitega. Kuigi lund ei olnud oli meil ikkagi tore vastlapäev.

Grete Koho ja

Sigrid Kinguste, 1c

Meie klass käis vastla-päeval matkamas. Lund ju ei olnud, liugu lasta ei saa-nud, aga matkata sai ikka. Nii matkasimegi Kuningamäele. Ronisime kõrgele mäkke, kust avanes ilus vaade. See oli tõesti kõrge mägi. Meiega oli kaasas ka Glenni isa. Ta tegi lõkke üles, meisterdas grilli-misvardad ja tegi meist pilte. Grillisime vorste, leiba ja jõime peale kuuma jooki, mille võt-sime kodust termosega kaasa. Kui saime kõhud täis ja jutud aetud puhastasime natuke ka metsaalust okstest puhtamaks. Oksad panime lõkkesse. Tagasi matkates võtsime ka lauluviisi üles. Käisime ja nägime pal-ju, olime väsinud aga meile meeldis see matk väga. Tore, et õpetaja Kaja Raimets meile sellise päeva korraldas.

Britha Kondas, 2b

11 d klassi õpilased viisid meediatunni raames õpilaste hulgas läbi küsitlusi

SÕBRAPÄEVEesmärk: teada saada, kuidas tähistavad õpilased sõbrapäeva.Osalejad: 50 poissi ja 50 tüdrukutLähedaste(sõpradega) ühine ettevõtmine, pidu – 39 P, 46 tKaartide ja minikingituste tegemine – 42 T, 26 PÕhtu veetmine perega – 3TKallistamine ja õnnitlused – 38T, 36pSuured kingitused lähedasematele sõpra-dele – 13 T, 23 PKokkamise õhtu koos sõpradega – 5TSMSi saatmine – 25T, 20PHelistamine lahedasematele sõpradele – 12T, 28 PSõprade seltskonnas – 14T, 12PEi pööra sellele päevale tähelepanu – 6 P

NAISTEPÄEVEesmärk: mida soovivad tüdrukud naistepäevaks saada? Mida kingivad poisid naistepäevaks naistele ja kellele poisid pööravad naistepäeval enim tä-helepanu?Osalejad: 60 õpilast, 30 poissi ja 30 tüdrukut.

KOOLITOITEesmärk: teada saada, kuidas õpilased on rahul koolitoiduga ja kas nad kasutavad ka võimalust juua koolis tasuta piima.Osalejad: 50 õpilast - 25 põhikoolist (PK) ja 25 gümnaasiumist(G) .

Hinnake koolitoitu (5 palli süsteemis)?PK: keskmine 2 palli.G: keskmine 3,5 palli .

Kas joote koolis tasuta piima? PK G JAH 11 17 EI 9 5 EI JOO ÜLDSE PIIMA 5 3

Eesmärk: teada saada, kas õpilased eelistaksid, et neil oleks söök laual või tahavad nad seista järjekorras?Osalejad: 30 27 õpilast soovis, et söök oleks laual. Põhjendus: ei peaks seisma järjekorras, väheneks tundidesse hilinemine igaüks saab tõsta nii palju toitu, kui ära jõuab süüa

Mida soovivad tüdrukud naistepäevaks saada?

Lilli 85%Kaarte 45%Kingitusi 28%Kommikarpe 15%Ei tea veel 6%

Mida kingivad poisid naistepäevaks naistele?

Lilli 90%Kommikarpe 25%Ei tea veel 12%Mõne keti või eseme 8%

Kellele pööravad poisid naistepäeval enim tähelepanu?

Ema 75%

Tüdruksõber 30%

Sõbrannad 22%

Klassiõed 3%

Õpetajad 2%

Vastlapäeval käisid meil külas suured sõbrad. Nad rää-kisid, mida vastlapäeval tehti vanasti. Kuna lund ei olnuid, siis me kelgutada ei saanud. Me meisterdasime paberist lennukit ja siis võistlesime, kelle lennuk liugleb kaugemale. Veel tegime suurte sõpradega vurri ja käepae-la. Minu arust oli tore!

Katariina Noormägi

Vastlapäeval aitasid suured sõbrad meil lennukeid teha ja me tegime lennukite võistlust ja mina võitsin selle, sest minu lennuk lendas kõige kaugemale. Veel meeldis mulle vurri teha ja ka käepaelakesi. Mütsi-mäng oli ka tore ja selle võitsin jällegi mina. Veel rääkisime suurtega igasuguseid asju

Piia –Liis Piiskoppel

Mina sain lennukite võistlu-sel 2.koha. Kahest vurrist, mis olid nööbist, tegin kaelakee.

Samuel Axel Maikalu

Mina olen Anu. Nüüd räägin ma vastlapäevast. Kui ma koos õpetajaga Lille saali läksin, siis ma ei teinud seal õpetajaga mida-gi, sest ma hakkasin seal suurte sõpradega mängima. Tegime koos igasuguseid ägedaid asju.

Anu Peetsalu

Vastlapäeval meeldis mulle see, kui vurri tegime ja see, kui paberist lennukeid meisterdasi-me. Pärast tegime võistluse, kelle lennuk lendab kaugemale. Minu lennuk keeras tagasi joone taha. Koos suurtega tegime ka käepaela ja mängisime igasuguseid mänge. Veel rääkisid suured sõbrad, mis vanasti vastlapäeval tehti.

Erki Veeväli

1a klassi õpilaste meenutusi omamoodi vastlapäevast

koos 12a klassi õpilastega

1a meisterdas vastlapäeval nööbivurre

Aitäh 12 a klassile

ja nende õpetaja Aire`le meeldejääva

vastlapäeva eest!

Kui siin vaid lund oleks...

2b klassi lapsed vastlapäeval vorste grillimas