kool regionaalarenguks
DESCRIPTION
Maakooli ja kogukonna koostöö.Hiiumaa algatusiTRANSCRIPT
Küla mudel tehtud arenduskoolitusel 2005
Kool ja kogukond
Möödunud dekaadi kestel on käsil olnud maakoolide
abistamine et muuta nad enam vastukajaliseks oma
kogukondade vajadustele.
See lühiülevaade arutleb progressi valdkonnas:
koolide kasutamine kogukonna arengu ressursina.
See diskussioon peaks pakkuma huvi maaharitlastele,
kogukonna arengu praktiseerijaile ja
maakogukondade/omavalitsuste liidritele.
Maakoolid ja kogukonna vajadused
Maakoolid on traditsiooniliselt etendanud keskset
rolli oma kogukondades.
Põhihariduse andmise kõrval on nad sageli teeninud
kogukonna kultuurikeskusena.
Kogukond ja kool
Paljud maakogukonnad on silmitsi elukvaliteedi allakäiguga seoses 1980 majanduse mõõnaperioodiga ja 1990. globaalturu tingimuste kehtestumisega. Ettevõtteid on suletud ja paljud noored ja hea haridusega kodanikud on lahkunud linnadesse.
Täiendavalt, sotsiaalteenused, kaasa arvatud koolid, on regionaliseeritud või konsolideeritud kulude alandamise vahendina
Võimalusi jatkusuutlikuseks
Paljud maasektori eestkõnelejad usuvad et paljutõotav
suund revitalisatsioonile ja kogukondade ellujäämisele
peitub koostööpartnerluste loomisel koolidega
Visioon muutusteks
Siiski, tugevate partnerluste ehitamine pole kerge.
See nõuab ühist visiooni kogukonna ehitamise tähtsusest
ja kooli rollist kogukonna ulatusega pikaajalise muutuse
toetamisel.
Hea praktika näiteid
Koolid ja kogukonnad mõnedes maaregioonides on hakanud
koos töötama, et läbi viia katseid õpilastega, kes järgivad
nii hariduslikke kui ka kogukonna arengulisi eesmärke
Kolm tiheseoses varianti
Uurijad on identifitseerinud kolm selget, kuid seotud lähenemist,
mis võivad luua tugevaid suhteid koolide ja kogukondade vahel.
Iga lähenemisviis aitab õpilastel ja kogukonna liikmetel ületada
traditsionaalseid piire, mis on kogukondi ja koole lahutanud.
Kool kui kogukonna keskus
Esimene lahendus kasutab kooli kui kogukonna keskust. Kool saab elukestva õppe ressursiks ja laiaulatuslike teenuste levitamisvahendiks
Kooli ehitiste, tehnoloogiate ja hea haridusega õpetajaskonnaga saab luua ja läbi viia ulatuslikke hariduslikke ja ümberõppe võimalusi terve kogukonna jaoks.
Saab võrgustada koole ja kogukondi et aidata neil kasutada ressursse
ühiselt.
Tihe side õppekava kaudu
Teine lähenemisviis käsitleb kogukonda õppekava näol rõhutades kogukonna uuringut kogu tema kompleksuses.
Õpilased genereerivad informatsiooni kogukonna arenguks, läbi viies vajaduste hindamist, uurides ja monitoorides keskkonna ja maakasutuse mudeleid ja dokumenteerides koha ajalugu intervjuude ja fotoesseede abil.
Kui õpilased uurivad oma kogukonda ja on otseselt osalevad kohalike residentide elus, kalduvad nad väärtustama oma kogukonda kõrgemini.
Underi mälestuskivi tema isakodus Süllaotsal
Underi isakodu juurde minek 2005
Kohtumine Kaarina kooliga Soomest 2001
25 mail 2006
Kohateadlik õppekava
Haarab õpilasi õppima teadmisi oma kogukonna kohta läbi
otseste kohtumiste tema ajalooga.
Õpilased õpivad intervjueerima residente ja kokku seadma
narratiive mis aitavad alal hoida kogukondade ajaloolisi
kontekste tulevastele põlvkondadele.
Kolmas lähenemisviis, koolile põhinev ettevõte
... rõhutab kooli, kui ettevõtluse võimete arendajat.
Õpilased identifitseerivad potentsiaalseid teenuste vajadusi oma maakogukondades, asutavad ettevõtteid nende vajaduste suunal.
Maakoolide õppekava programmi REAL (Maa ettevõtlus läbi tegevusõppe). on asutanud ettevõtlusi, nagu: kingade parandus, delikatesside valmistamine ja päevahoiu keskus.
REAL on laiaulatuslik programm, mis viib läbi õppekava
koolitust ja toetavat võrgustikku.
Võidud ja kasud
Need kolm vastastikku seotud lähenemisviisi rajavad teed
mõtlemaks, kuidas koolid ja kogukonnad saavad töötada koos
vastastikuseks kasuks. Neist kooli-kogukonna partnerlustest
tulenevad pikaajalised võidud võivad tuua kaasa liiderjuhtimise
arengut, taasuuenenud kodanikuvastutust, ja taaselustunud
kogukonnatunnet.
Partnerlus
Kogukonna Arendamise Parnerlus, kujundati kohaliku
uuenemise ja kasvu võimekuse tugevdamiseks, kasutades
kohaliku koolipiirkonna ressursse nagu õpilased, õpetajad,
ehitised ja seadmed. Õpilaste osalemine võimaldas
noortel töötada täiskasvanutega kõrvuti ja arendada võimeid
ja kompetentse mis on vajalikud kodanike edukaks osalemiseks
Koha tähtsus Protsessi keskmes on koha tähtsus maainimeste uskumustes ja
väärtustes. Need inimesed valivad elu väikses maakogukonnas
kuna seal on midagi, mida nad kohas väärtustavad..
Nad võivad pidada väärtuseks keskkonda, inimesi, isolatsiooni,
võimalust olla iseseisev, väikest mõõtkava, või kombinatsiooni
neist karakteristikutest
Mis oleks ka põhjus, koht ja see, mida antud koht hakkab
tähendama loovad viljakandva pinna ühise eesmärgi ja
solidaarsuse tekkeks.
Mudeli rakendamine
Mudeliga liituvad visiooni ja konsensuse rajamise toimingud,
mis on sihitud kogukonna ühendamisele koostegevuseks.
Toimingud sisaldavad kogukonna ja kooli valmiduse
väljaselgitamist, kogukonna koordinaatori valikut ja
koolitamist ja seeria kohtumisi kogukonna liikmetega.
Kohtumised tipnevad koostööstruktuuri loomisega
kogukonna ja kooli jõustamiseks kohaliku arengu
probleemides. Osaledes neis tegevustes õpilased
arendavad vajalikke võimeid, et olla tegusad kogukonna
liikmed, tugevdada oma identiteete ja tööturuvalmidust.
Andmed
Kontekstid
Varjatud teadmine
Tegevus
Teadmine
Sotsialiseerimine= tegevus
ühiskonnaliikmena
Teadmise muundamine
Printsiibid
Protseduurid
Kontseptid
TarkusInternaliseerimine=sotsiaalsete väärtuste omaksvõtt
Eksternaliseerimine=/ osavõtlikkus/
Selge teadmineKombinatsioonid
Hea kool on kolmnurk, mille tippudeks on õpilane, õpetaja ja lapsevanem, sees aga koostöö ja hoolivus
KoostööHoolivus
Õpilane
Õpetaja Lapsevanem
Hea kooli mudel Lääne Virumaa Hariduspäevalt
Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis Jaan Undusk Ilmunud Sirp, 21 september 2007 edastab Balti-saksa filosoofi krahv Hermann Keyserling (1880–1946)mõtet:
“ Kultuur kui tervik saab tekkida ainult vaimse algatuse ja teatava loodusliku keskkonna ühismõjul, on oma loomult niisiis alati mingit tüüpi p a i g a t e a d v u sp a i g a t e a d v u s.”
Siia kuuluvad loodus, inimene, inimese ettevõtmised , s.o. kohalik praktika ja mõttemaailm
Reg_minister p6hikoolistÕpetajate Lehes 28 09 2007VALLO REIMAA, regionaalminister:
„Minu suurim mure on maakooli saatus – kuidas leida talle selles haridusruumis koht ?
Ja siin terendab mõttetalgulistele ning ka
lapsevanematele pikapäevakool ehk põhikool,
mis on ühtlasi huvikool, kohalik kultuurikeskus.
/ Järvamaa mõttetalgud /
Palade õpikoostöö partnerluse projekt:
2008- 2009Võimalik sisu: õpitegevused- - sotsiaalsete võimete suurendamine - kultuurikontaktid, - keeleõpe - ICT võimekus