mAI 2012Erilehe kujundas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Eigo Kaljurand, 680 4603, eigo.kaljurand@lehed.ee

Korteriühistute leht

ÕHK–VESI SOOJUSPUMBAGA SAAB ÄRA KASUTADA KA VENTILATSIOONI JÄÄKSOOJUST SAADES NII 35% TOETUST KREDEXILT! VENTILATSIOONI JÄÄKSOOJUSE JA VÄLISÕHU KOOSKASUTAMISEL SAAB MAJALE EHITADA KÜTTESÜSTEEMI, MIS ON KUNI 3x TASUVAM, KUI VAID VENTILATSIOONI JÄÄKSOOJUSE KASUTAMINE MAASOOJUSPUMBAGA!

IGA HOONE ON UNIKAALNE! VÕTA ÜHENDUST JA KÜSI KALKULATSIOONI NING PAKKUMIST!

www.ait-nord.ee • tel. 6 580 870 • gsm. 56 647 805 • info@ait-nord.ee

NÄIDISMAJA 1.

AASTANE SOOJUSKULU KÜTTELE: 200 MWhÕLIKÜTTE MAKSUMUS: 100 EUR/MWhKÜTTE PEALE KULUB AASTAS: 20 000 eurotSOOJUSPUMPADE INVESTEERIGU MAKSUMUS: 23 000 eurotHOONE SÄÄST PÄRAST SOOJUSPUMPADE PAIGALDAMIST: 10 400 eurot aastas

LIHTTASUVUSAEG: 2,3 AASTAT!

NÄIDISMAJA 2.

AASTANE SOOJUSKULU: 600 MWhKAUGKÜTTE MAKSUMUS: 66 EUR/MWh KÜTTE PEALE KULUB AASTAS: 39 600 eurotSOOJUSPUMPADE INVESTEERIGU MAKSUMUS: 72 000 eurotHOONE SÄÄST PÄRAST SOOJUSPUMPADE PAIGALDAMIST: 18 000 eurot aastas

LIHTTASUVUSAEG: 4 AASTAT!

SOOJUSPUMBADKORTERIÜHISTUTELE JA TÖÖSTUSHOONETELE

Eesti Lennuakadeemia õhk-vesi soojuspumbad.

Saksamaal arendatud ja toodetud Alpha-innoTec soojuspumpasid on Eestis paigaldatud juba 5 aastat. Tuginedes tugevale insenertehnilisele teadmisele ning kvaliteetsele tootele, oleme selle ajaga Eestis rajanud suurimad maasoojuspumpade ning õhk-vesi soojus-pumpadel töötavad soojussõlmed. Tuntumad nendest Eesti Lennuakadeemia õhk-vesi soojuspumba kaskaadsüs-

teem võimsusega 210 KW ning uue Eesti Meremuuseumimerevee baasil soojuspumba süsteem võimsusega 400 kW.Kuna fossiilsed kütused aina kallinevad, oleme otsustanud pakkuda kiirelt tasuvaid lahendusi ka kortermajadele!

Korraldame kogu töö alates projekteerimisest kuni teos-tuseni!

Küttekulude arvutamisel on aluseks võetud keskmise aasta kraadpäevad ning kütteveegraafi k 55°/45°.

2Korteriühistute leht

Korteriühistu käekäik pakub kodu ostjale suurt huvi

Signe Kalberg

Kui on tekkinud soov osta endale korter majja, mida hal-dab kas ühistu ise või on selleks palgatud haldur, on ostjal õige uurida maakleri käest üht-teist ka ühistu enda kohta. Pärast ostu-müügilepingu sõlmimist on seda hilja teha ja tagantjä-rele tarkus olukorda ei muuda.

„Tavaliselt annavad kor-teriühistute esindajad meel-sasti maakleritele vajalikku informatsiooni selle kohta, mis võiks tulevast korterioma-nikku ja ühistu liiget huvitada,” ütles kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Eve Kaunis.

Paraku leidub siiski ka neid, kes informatsiooni välja ei anna. „Tegelikult on ju väga oluline, et korteri ostab majja isik, kes on ühistu heast käe-käigust huvitatud ning küsib ühistu tegevuse/maja seisu-korra kohta maksimaalselt informatsiooni ja teab täpselt, mida ostuotsus endaga tule-vikus kaasa võib tuua,” lisas Kaunis.

Endale kodu ostjad tunne-vad tavaliselt väga suurt huvi selle vastu, mis korteriühistus toimub. Kaunis ütles, et ostu-

Kõige rohkem tunnevad kin-nisvara ostjad huvi selle vastu, mis remonditöid on korteri-ühistus tehtud.

huvilised küsivad sageli, mis remonditööd on elamus teh-tud ja mis renoveerimistööd on lähiajal kavas. Huvi on põhjendatud, sest tavaliselt on remonti tehtud laenu eest ja selle tasumiseks lisandub iga-kuine makse ka üüriarvele. Ka siis, kui ühistu kogub remondi jaoks alles raha, on see korteri omaniku jaoks oluline teave, sest tegu on lisaväljaminekuga. „Soovitan ostjal tutvuda oste-tava korteri kommunaalkulude arvetega – siis ta teab arvestada oma igakuiste orienteeruvate maksetega tulevikus,” ütles Kaunis. Tasub muidugi ka uurida, kas elamus on kavas teha mingeid remonditöid, mis võiksid ebamugavusi tekitada. Need võivad olla näiteks kütte-süsteemi uuendus või akende vahetus.

Kõige parema ülevaate annab ühistu majanduslikust seisust majandusaasta aru-anne, mis on kättesaadav ka mittetulundusühingute regist-ris. Aga igaüks ei oska bilanssi lugeda ja arvude rägastikus võib juhtuda, et kasumi asemel loetakse kahjum ja vastupidi ning siis on eksiarvamused kiired tekkima.

Korteriühistu esindaja peaks oskama vastata üsna paljudele küsimustele. Alusta-des eelkõige sellest, mis tööd on elamus tehtud: mis seisu-

korras on elektrijuhtmestik, torustik, küttesüsteem, katus. Selle kohta, kas elamule on väljastatud energiamärgis, peaks olema teave kõikidele elanikele üleval juba trepikojas. Saladuseks ei peaks olema, kas korteriühistu on remonditööde tegemiseks võtnud laenu. Kui laen on võetud, siis millal, kui palju ja kui pikaks ajaks.

Tavaliselt räägitakse need asjad selgeks üldkoosolekul, kui arutatakse laenu võtmist ja selgitatakse ka võetava kohus-tuse täitmisega kaasnevaid kulutusi.

„K i nd last i peab ost ja küsima, kas ostetava korteri eelmisel omanikul on korteri-ühistu ees mingeid võlgnevusi – vastavalt seadusele tuleb ostjal need võlgnevused kor-terühistule ise tasuda,” sõnas Kaunis. Tasub mõelda sellele, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Selleks et teada saada, mis nõuded on ühistul oma liikmetele, tuleks kindlasti tutvuda kodu-korraga.

Vahel on ka küsimusi, mil-lele ei anna vastust majandus-aasta aruanne ega kodukord. Maakleri sõnul uuritakse muude küsimuste kõrval sedagi, kas elamu seinad on väga läbikostvad, ega trepiko-janaabritel ei ole koeri, kasse või väikseid lapsi.

Enne uue kodu ostmist võiks korterühistu käest ka uurida, milline on majas kodukord. Kas rõdul tohib kuivatada pesu, pidada korteris koduloomi või pidutseda öö otsa.

Foto: Rene Suurkaev/EPL Arhiiv

Küsi Korteriühistult•• Kui suurt osa korteritest kasutavad omanikud ja kui suurt osa üürnikud? •• Mis kokkuleppeid sisaldab ühistu põhikiri ja/või kodu-kord? •• Kas uutele ja vanadele liik-metele kehtivad samad män-gureeglid?

•• Kas ühistul on reserve? •• Kuidas on lood võlgnikega?•• Kuidas on reservid kaitstud inflatsiooni eest? •• Mida sisaldab hooldus- ja haldustasu? •• Kuidas toimub kulude jao-tus, kas korterite, ruutmeet-rite või korteris elavate ini-meste arvu järgi?

•• Mis on olnud viimaste aas-tate suuremad erakorralised väljaminekud? •• Kui sageli korteriühistu liikmed vahetuvad? •• Kas ühistul on olnud koh-tuvaidlusi?•• Kas arendajal on hea maine? Allikas: lVM Kinnisvara

Kui jutuks tuleb kortermaja renoveeri-mine, korteri soojapidavus, küttekulude vähendamine vms, suunduvad pilgud esmalt ikka akendele.

Staažika aknafirma Fenster Aken juht Janek Raap märgib, et hea akna nõuded ongi anda tuppa valgust ning pidada võimalikult hästi sooja.

Kui esimese nõudmise täitmine korter-maja puhul sõltub suuresti sellest, kui suur on projekti kohaselt aknaava, siis soojapida-vuse osas saab korteriomanik akent valides ise palju kaasa rääkida.

Soojapidavusest saab Raapi sõnul kõnelda, kui aken on 70-millimeetrise aluslä-bimõõduga ja viiekambrilise profiiliga. Paneelmajadele paigaldatakse tavaliselt kahekordsed klaaspaketid, mis sisaldavad selektiivkihti ja argooni ning mis tõstavad akna soojapidavust 20–30%.

„Kes tahab veelgi soojapidavamat akent, siis on võimalik paigaldada ka kolmekordne pakett,” märgib Raap. „Meie viimased talved on nüüd olnud nii külmad, et tasuks eelistada kolmekordset paketti. Hinna ja kvaliteedi suhtelt on kolmekordsed paketid mõistliku hinnaga ega ole enam nii kallid kui varemalt.” Raap tõdeb, et kõik eramaja ehitajad lasevad paigaldada enamasti kolmekordse paketiga akna, et rohkem küttekuludelt kokku hoida. Sama kehtib ka kortermajas, kus üheks tööks fassaadisoojustamise ja küttesüsteemi reno-veerimise kõrval ongi akende vahetus.

soojapidavuse koefitsientRaap juhib tähelepanu asjaolule, et Kredexi kortermajade renoveerimise toetuse kritee-

Fensteri aknad peavad hästi sooja

riumites on nõutav akna soojapida-vuse koefitsient 1,1.

„Sellega eksitatakse klienti kohati, sest üks on akna ja teine on klaaspaketi soojapidavus,” nendib Raap. „Jälgida tuleb klaaspaketti ja profiili – kummalgi on oma soojapida-vuse koefitsient. Kui aknamüüja dek-lareerib, et viiekambrilise, 70-milli-meetrise läbimõõduga profiiliga akna klaaspaketi soojapidavuse väärtus on 1,1, siis akna soojapida-vuse koefitsient tuleb keskmiselt 1,3 – klaaspakett on soojapidavam kui profiil.” Selline aken Kredexi toetuse kriteeriumitele aga ei vasta. Vastava

Fenster võttis oma akende puhul standardmõõduna kasu-tusse ka 36 millimeetri paksusega klaaspaketi, et muuta aknad veelgi soojapidavamaks, kusjuures akna hinda see ei tõsta. „Aken muutub veel 7–8% võrra soojapidavamaks ja põhimõtteliselt sama raha eest, mis õhema liistudega aknad mak-savad.”

Niisuguseid nüansse ei jälgita tavaliselt suurte hulgi imporditud akende puhul – loeb maht ja odav hind, mitte detailid, osutab Raap.

Õigesti paikaSuurt rolli akna juures mängib ka selle paigaldamine – kui tahes heast aknast ei ole soovitud kasu, kui ta on valesti paigaldatud. Fens-ter on välja töötanud oma paigal-dustehnoloogia, millele ettevõte annab ka viieaastase garantii. „Poole aasta jooksul aken n-ö istub ja sätib end avasse ning tahab see-järel reguleerimist, mida me teeme kliendile tasuta,” märgib Raap, lisa-des, et akna nagu autogi puhul on tähtis ka regulaarne hooldus, mida nende ettevõte samuti oma paigal-datud ja ehitatud akendele teeb.

„Fenster on aknaturul oma niši leidnud, nõudes kvaliteeti,” tõdeb Fensteri juht. Toote hind on selle-võrra laiatarbekaubana müüdava-test akendest mõnevõrra kõrgem, kuid sellevõrra ka kvaliteetsem.

Fenster kasutab akende tootmi-

seks väga kvaliteetseid, üldtunnusta-tud tootjate valmistatud materjale. Fenster on näiteks üks vähestest, kes kasutab Baltikumis üksnes A-klassi profiili, mille eelis B-klassi ees on see, et ta ei „mängi” nii palju ehk on suurem tõenäosus, et talvel ei puhu raamide vahelt läbi ja suvel ei käi akna avatav osa vastu lengi.

Fenster kasutab maailma suurima profiilitootja Veka aknaprofiile. Klaas-paketid on tehtud maailma juhtivate tootjate nagu Saint Gobain, Pilkinton, Glaverbel klaasist, niisamuti sulused, mida valmistavad Siegenia-Aubi, GU, Romb jne.

Enne akna tehasest väljaminekut tehakse sellele ka mitmekordne kvali-teedikontroll.

FeNsterAknatehas:Aadress: saha tee 24, 74201 loo tel: 638 8300, faks: 638 8301e–r: 9–17 e-post: loo@fenster.ee

tellimine ja info üle-eestilisel lühinumbril 1775 (kehtib tavatelefonile helistamise hind)www.fenster.ee

väärtuse saab kolmekordse paketiga, mis on Raapi sõnul ka Euroopa stan-dard, millest võiks juhinduda ka see aknavahetaja, kes Kredexi kriteeriu-mitega arvestama ei pea.

Raap nendib, et väiksema soojapi-davusega akna paigaldamisel ei pruugi korter küll külmaks jääda, aga kütta tuleb sellevõrra rohkem, ning muidugi siis ka niigi arutult kallile küttele suurem summa kulutada.

„Kui majas vahetada kõik hästi soojapidavate akende vastu välja, võib maja kütte kokkuhoid olla vägagi märkimisväärne,” tõdeb Fensteri juht.

3 Korteriühistute leht

Kinnisvara haldamise tarkvara elKis on haldurile töövahendiks, mis aitab tal võtta vastu õigeid otsuseid.

Selleks, et kinnisvara haldajal ja omanikul oleks selge ülevaade investeeringute tasuvusest ja kinnisvaraga toimuvast, vajab ta suurt hulka teavet ja selle ana-lüüsi. Tulemuslikult saab hallata vaid seda kinnisvara, mille kohta on olemas ja koon-datakse järjepidevalt informatsiooni. Kuna paberi-pliiatsiga andmete koonda-mise ajajärk hakkab lõppema, siis on aeg tutvuda uute lahendustega. Seda enam, et nad muudavad meie elu kergemaks, töö kordades kiiremaks ja efektiivsemaks.

Juba aastaid on olnud kättesaadavad haldurit/hooldajat ja omanikku abistavad kinnisvarahaldusprogrammid ja teema ei tohiks olla enam professionaalsele haldu-rile uus.

Uus on aga projekteerijate lähenemine – hooldusraamatu koostamine hakkab pea samaaegselt projekteerimisetapi algusega. Ja need ei ole üksikud novaato-rid, vaid asi on hakanud laiapõhjalist kan-depinda omama.

ELKIS on kasutusel mitmete kauban-duskeskuste, uute korterelamute, büroo-hoonete ja paljude projekteerimisetapis olevate sotsiaalobjektide halduskorraldu-ses.

Elektrooniline andmebaas võimaldab ühildumist enamiku kasutatavate raama-tupidamisprogrammidega, mis võimaldab automaatset arvete genereerimist raa-matupidamisprogrammist, lähtudes ELKIS-esse sisestatud kulujaotuspõhimõ-

Elektrooniline hooldusraamat – halduri igapäevane abilinetetest. Lisaks sellele on ELKIS-e lisavõi-malusena välja töötatud programmiga pihuarvuti kasutamine, mis võimaldab objektil olles vaadata teavet objekti tarindite, ruumide, arvestite, hoolda-jate, tegevuste, lepingute ja rentnike/omanike kohta. Ka igakuised mõõdi-kute näitude lugemised saab kohe objektil sisestada pihuarvutisse, mis wifi või 3G olemasolul sünkroniseeri-takse automaatselt programmi andme-baasiga.

Elkis Grupp OÜ juhi Martti Vaidla sõnul on korteriühistute ja ühisuste haldamiseks valminud spetsiaalne moodul, mis võimaldab lisaks ülaltoo-dule ka ülevaatlikumat infobaasi korte-riomaniku kohta, viivisearvestust ja paindlikumaid kulujaotusvõimalusi.

Miks siis ikkagi ELKIS-t kasutada? Väheneb paberitöö ja vajadus pöör-duda infosaamiseks pabermaterjali kaustade poole. Kiireneb kuluarvestus ja arvete väljastamine ja väheneb aja-kulu mõõturite näidikute võtmisel. Paraneb infovahetus haldusfirma sise-selt ja info säilimine halduri vahetu-mise korral.

elkis Grupp oütuvi 12/iii-14, 10119 tallinnGsM: +372 53 460 605 e-post: info@elkis.eewww.elkis.ee

KiNNisVArA hAldAMise ANdMebAAs ELKISsisaldab:•• põhiandmeid, mida vajatakse ula-tuslikus mahus iga kinnisvaraobjekti haldamiseks. Need on hooldustege-vuste klassifikaator, tarindite, ruu-mide ja arvestite loetelud; •• rentnike ja rendilepingute arves-tust, loendis on võimalik näidata: ren-ditõusu kuupäev ja hinnatõus prot-sentides, üüritavate ruumide loetelu, rentniku kasutuses olevad arvestid; •• korteriomanike ja korterite arves-tust, andmeid kasutatakse hooldus-kulude jaotamisel;•• hooldusfirmade ja hoolduslepin-gute arvestust; •• mõõturite näidukäitu, kus peetakse arvestust tarbitud vee, elektri, gaasi ja soojuse üle. Näitude sisestamiseks

on erinevaid võimalusi (otse süsteemi, pihuarvutiga, üle interneti jne); •• probleemiedastus, võimaldab sises-tada hoonete probleeme, •• dokumendihaldust, mis võimaldab sisestada nii skaneeritud tekste (nt lepingud, seadmete kasutusjuhendid) kui ka .xls- ja .doc-failidena koostatud dokumente ja pilte. Määratletud doku-mente saab muuta loetavaks üle inter-neti.•• hoone passi, mis põhineb eKhhl-ivälja töötatud vormil ja mille koostab sisestatud andmetest süsteem auto-maatselt;•• avariiolukordade juhendeid, mis on standardlahendustena eelnevalt sisestatud ja mida saab iga kinnisvara eripära ja tehnoloogiat arvestades enesele sobivateks muuta. •• meelespead, mis programmi sisene-

misel iga kord teatab etteantud nn kriitiliste tähtaegade saabumisest (lepingu tähtaegade saabumise, arvestite taatlemise, korralise hool-duse vajaduste jne kohta). •• hooldustööde planeerimist, kus on määratud hoolduskulude aastaeel-arve ja hooldustööde ajagraafik, nii tööde kaupa kui ka hooldustegevused nädalate, kuude ja kvartalite ajagraa-fikutena; ••hooldustööde tellimist, mida saab täitjale edastada elektronkirja, sõnumi, interneti või faksi teel nii, kuidas on täitjaga kontaktandmed sisestatud ja seadistustega määra-tud, •• aruandlust, mis annab ülevaated tehtud töödest ja kulutustest perioo-dide ja objektide lõikes, võrreldes pla-neerituga.

Foto: Elkis Grupp OÜ

elKis-e kinnisvarahaldustarkvaraga hallatakse enam kui 1 000 000 m2 kinnisvara.

4Korteriühistute leht

Käes on aeg hakata mõtlema oma kinnistu küttesüsteemi hooldusele ja miks mitte ka uuendamisele.

Peeter Kõiva, Kolmeks OY Balti regiooni müügijuht, soovitab enne umbropsu otsustamist asjale ka natuke sisulisemalt mõelda. Kas lasta muretult vanaviisi edasi ja halada suurte küttearvete pärast või mõelda, mida annaks probleemi lahendamiseks ära teha.

„Mind kutsuti hiljuti ühte Õismäe soojussõlme, mis oli üks esimesi 1995. aastal välisabi korras paigalda-tuid. Neis kõigis olid Kolmeksi kütte- ja tarbeveevõrgu pumbad. Ühistu esimees küsis minult arvamust senini töötava küttepumba kohta, kuna konkureerivat toodet pakkuv firma oli soovitanud selle välja vahe-tada. See polnud ilmselt esimene kord, kus absoluutselt töökorras pump (vähimategi lekke märkideta ja ka hääletu ehk laagrid täiesti korras) tahetakse lihtsalt välja vahetada! Ja millega – ikka märgmootoriga varus-tatud nn poepumba vastu, mille elu-iga „tänu” oma odavale ehitusele on mitu korda lühem.” Muuseas, mitu korda olete teie selle 17 aasta jooksul oma küttepumpa vahetanud? Maini-mata ei saa jätta ka hinda, sest isegi väidetavalt sagedusmuunduriga

Tajutava säästu tagavad vaid õiged valikudmärgmootorpump (mis tegelikku-ses on kaugel tõelisest sagedus-muundurist) on isegi oma hinna poolest kallim kui Kolmeksi paku-tav pikaealine ja ökonoomsust tagav uus SC-seeria pump.

Ja isegi kui te pole veel jõudnud oma küttesüsteemi kahetoruliseks ümber ehitada, pakub SC-seeria pump võimaluse hiljem küttevõr-gus väikseimaidki tarbimismuu-tusi tajuv tundlik diferentsiaalrõ-huandur lihtsalt juurde ühendada. Nii on tagatud parim võimalik lahendus optimaalselt toimiva küt-tevõrgu näol.

Küsige endalt: kas selle nn poe-pumba puhul on teil võimalik vaja-duse korral pelgalt tihendeid või näiteks laagreid vahetada? Mui-dugi mitte, sest neid lihtsalt polegi! Rikke puhul tuleb taas uus pump soetada, selle asemel et rik-nenud osa tühise aja- ja rahaku-luga välja vahetada.

Siit ka soovitus: vaadake oma soojasõlm uue pilguga üle ja kui seal on mõni hooldust vajav punane Kolmeksi pump, siis parim lahendus teie jaoks on see ellu äratada. Selleks võite pöörduda Kolmeksi hoolduspartnerite OÜ Clemson või AS-i Filter poole.

Ja alati on Kolmeksi pumpade

omanikel võimalik olemasolevale pesale (mis ei vaja vahetamist) paigaldada uus asendussari kas püsikiirusega mootori või juba ökonoomsema sagedusmuundu-riga varustatud ühiku näol.

Kui mootor varustada veel ka nn kiirliitmik-pistikuga (on juba kõigil uutel SC-seeria pumpadel standardsena), pole näiteks tihen-divahetuse korral vajagi kaasata muidu kohustuslikku elektrikupa-beritega inimest.

Õhk on küttevõrgus võõrkehaTeine oluline asi, millega Kolmeks saab kasulik olla, on algupärased Spirortechi õhu ja võõriste eemal-dusseadmed.

Mõistab ju iga koolis käinu ele-mentaarset füüsikalist tõde: nii kaua kui meie terastorudest küt-tevõrgus on õhku, toimub ka oksü-deerumine ja selle tagajärjel eral-duvad võrku soovimatud osised. Targem on õhust lahti saada ikka seal, kus ta kõige intensiivsemalt eraldub – soojusallika (kortermaja puhul tavaliselt soojusvaheti) järel. Kui paigaldame sinna Spiro-Venti õhueraldi, võime kindlad olla, et meie probleemid vähene-vad märgatavalt. Veelgi parema tulemuse tagab vaakumpõhimõt-

tel töötav mudel Superior (teabe leiate www.kolmeks.com). Ja veel: OÜ Clemson pakub teile ka Superio-riga teostatavat õhutusteenust. Seda juhul, kui te ei pea esmalt ots-tarbekaks oma seadet soetada. Ent pärast õhust lahtisaamist on vaja ka seal ringlevad võõrkehad kinni püüda, et nad ei ohustaks pumpa, ventiile ega soojusvahetit. Seega asendame oma senise arhailise, vana mudafiltri tänapäevasema SpitoTra-piga. See töötab hoopiski gravitat-sioonijõul, püüab väikseimadki paha-lised kinni ega vaja mingit töö kat-kestamist, et tekkinud koormast vabaneda. Avate vaid korraks seadme põhjas paikneva kuulkraani ja pesetegi sodi hetkega välja. Lihtne ja muretu.

KolMeKs oYtallinna kontor ehitajate tee 110 12618 tallinntel 600 2015, faks 672 7400 Mobiil 5656 4457e-post: tln@kolmeks.ee www.kolmeks.com

Foto: Kolmeks OY

Korteri Abimees OÜKopli 98 11711 TallinnTel 516 1092Faks 604 0615E-post info@korteriabi.ee

Meie kliimati ngimustes viibib inimene siseruumides ligi 95% oma ajast. Et ennest hästi tunda ja säilitada kõrget töövõimet, peab ruumide sisekliima olema tervislik ja mugav. Valdav enamus Eesti hooneid on energeeti liselt ebaefekti ivsed. Eesti kortermajade keskmine soojatarbimine aastas on 300kWh/m2, analoogse kliimaga arenenud riikides (nagu Soomes ja Rootsis) aga alla 150kWh/m2. Seega maksavad Eesti korteriomanikud kütt ekulude eest reeglina 50-55% rohkem kui lähinaabrid. Korteri Abimees aitab korteriomanikke projekteerimise täislahendusega, taotleme ehituslubasid ning aitame KredEx-ilt ehitustöödeks toetust saada.

Mitt e ainult elektripirnistEnergiasääst korterelamus

Küsi pakkumist juba täna!Projekt kätt e nelja nädalaga!

(+372) 516 1092

www.korteriabi.ee

• Fassaadi- ja katuse projekt• Venti latsioonisüsteemi projekt

• Kütt esüsteemi projekt • Soojusvarustuse projekt

5 Korteriühistute leht

raamideta rõduklaaside süsteem, mis võimaldab klaasida isegi ümara kujuga rõdusid, on saanud üha populaarsemaks, kinnitab As-i Mal-merk Fassaadid osakonnajuhataja toomas Keernik.

•• Mis on raamideta klaasimise süs-teem?

See on klaasimissüsteem ilma ver-tikaalprofiilideta. Rõduklaaside süs-teem koosneb ülemisest ja alumisest alumiiniumjuhtprofiilist ning klaasi-dest, mille küljes on horisontaalrulli-kud. Klaaside vahele võib paigaldada tihendid. Horisontaalrullikute ja -pro-fiilide konstruktsioon võimaldab pro-fiilide vahel klaase üksteise järel liigu-tada. Äärmine klaas avaneb 90o sis-sepoole, järgmine liigub selle kohale ja avaneb järele. Lõpptulemusena saab rõduklaasid nagu raamatulehed avatuna sissepoole seina äärde lükata ja terve rõdu on tervikuna ava-tud. Samal moel on klaase ka kerge pesta.

•• Mis on põhilised erinevused võr-reldes teiste raamideta süsteemi-dega?

Esimene ja kõige tähtsam erinevus on võimalus klaase üle nurga sõidu-tada. Selle süsteemiga on võimalik klaasida erinevate nurkadega rõdusid ja isegi ümara kujuga rõdusid. Iga

Raamideta rõduklaasid on kui raamatulehedklaas on varustatud rullikute süs-teemiga, millel on neli kuullaagrit ja mis teeb klaaside liigutamise veel kergemaks. Süsteemil on vaid üks, kandev profiil – ülemine. Alumine profiil täidab ainult juhtprofiili osa.

•• Kas paigaldatakse koos klaasi-misega ka välimised veeplekid?

Kogu lodža pikkuses paigalda-takse väljapoole veeplekk, kaits-maks piiret niiskuse eest. See on hinna sees.

•• Kui tugev on karastatud klaas?Karastatud klaas on klaas, millel

termilise töötlemisega on suuren-datud vastupidavust löögile ja tem-peratuuri muutustele. Purustav jõud 6 mm karastatud klaasile on 425 MPa, samal ajal kui tavalisel klaasil on see väärtus on 150 MPa ehk ligi kolmekordne erinevus.

•• Mis värvi profiile on valikus?Profiilide standardvärv on valge

RAL 9010. Teisi värve saab eraldi tellida valides RAL-värvi kataloo-gist. Plastosad on mustad.

•• Kui palju suudavad klaasid kaitsta tuule ja vihma eest?

Klaasimise süsteem kaitseb rõdu piisavalt vihma ja tuule eest, selle pärast ei ole vaja muretseda.

süsteemiga. Sellise süsteemiga ei saa klaasida sooje eluruume.

Samal ajal toas, mille ees on klaa-situd rõdu, on tunduvalt soojem. Eks-pertide hinnangul annab klaasimine soojuse kokkuhoidu kuni 15 protsenti aastas.

Ühte asja võib kindlasti öelda: raa-mideta rõduklaaside süsteem täidab edukalt neid funktsioone, mille jaoks ta on mõeldud. Väga oluline klaasi-missüsteemi tellimisel on õige firma

valik, kes suudaks garanteerida kva-liteetse paigalduse ja sertifitseeritud toote. Kui olete otsustanud, siis Mal-merk Fassaadid klaasib teie rõdu, lodža või terrassi.

•• Miks peaks tellima klaasimise Malmerk Fassaadidelt?

Selleks on mitu põhjust. Meil on rõdusüsteemide tootmise kogemust juba üle kümne aasta. Meie spetsia-listid teevad kõik vajalikud mõõtmi-sed ja pakuvad parima tehnilise lahenduse. Kvalifitseeritud paigalda-jad teevad nõuetekohase paigalduse. Rõdusid klaasides kasutatakse kõige moodsamaid ja kvaliteetsemaid materjale. Paigaldust tehakse igal aastaajal. Firma jaoks on peale klas-sikaliste normatiivsete nõuete täit-mise tähtis kliendi rahulolu tehtud töödega.

As Malmerk Fassaadid Valdeku 132, 11216 tallinntelefon: 659 9247Faks: 659 9248e-post: rodu@malmerk.eewww.malmerkfassaadid.ee

•• Kuidas toimub klaaside puhas-tamine?

Klaaside sise- ja välispindu saab puhastada rõdult, sest klaaside ava-misel pööratakse välispind sisse. Puhastamiseks saab kasutada tava-list kodukeemiat.

•• Milline on niimoodi klaasitud ruumi soojapidavus?

Rõdu klaasimise süsteemil kasuta-takse alumiiniumprofiile ja ühekord-set klaasi, seega on tegemist külma

Gaasitrassi piisava läheduse korral on tegemist ökonoomse investeeringuga hoone tarbevee -ja küttesüsteemi.

Gaasiküte on üks mugavamaid võimalikke variante toasooja tagamiseks.

Juhul, kui investeering gaasitrassiga liitumiseks osutub liiga kalliks või võimatuks trassi kauguse või puudumise tõttu, tasub kaaluda alternatiivseid võima-lusi. Näiteks vedelgaas (propaan). Vedelgaasi saab ka-sutada ka ajutiselt, näiteks kuni maagaasitrassi ehitus viibib, aga sooja on ju kohe vaja. Kaasaegsed gaasikat-lad töötavad nii propaani kui ka maagaasiga, seadista-mine toimub automaatselt.

Aitame Teil teha parima hinna -ja kvaliteedisuh-tega seadmete valiku. See ei puuduta mitte ainult gaasiseadmeid. Gaasikatlale lisaks on võimalik mada-lamate püsikulude saavutamiseks paigaldada ka õhk-vesi soojuspump. Suurema osa aastasest perioodist töötab õhk-vesi soojuspump, kasutades ära õhus lei-duvat soojust, väga madalate välistemperatuuride kor-ral (alla -15 C) lülitab automaatika järele gaasikatla, et aidata tagada küttesüsteemi vajalikku temperatuuri. Hinnavõit võrrelduna gaasi kwh hinnaga on 2-3 kordne.

Enne gaasikatla kasuks ot-sustamist tuleb kindlasti selgeks teha, milliseks kujunevad inves-teeringud gaasitrassiga liitumi-seks, vajalikud kooskõlastused, gaasiprojekt, katlamaja ehitus, küttesüsteemi iseärasused. Sa-muti tuleb üle vaada olemasolev küttesüsteem- üksi katel maja ei küta.Gaasikatla valikul on kind-lasti mõistlik valida gaasikondensaadikatel, mis on küll hetkeinvesteeringult kallim, kuid on võrrelduna nn. tavalise gaasikatlaga püsikulude osas ca 10-12% säästlikum. Gaasikondensaadikatla kõrgem kasutegur saavutatakse tehnoloogia abil, milline eraldab suitsu-gaasist liigse soojuse, mis eraldub kondensaadina. Tavalise gaasikatla suitsugaaside temperatuur on ca 160 C, kondensaadikatla suitsugaaside temperatuur ei ületa 80 C. Samuti on gaasikondensaadikatel tunduvalt keskonnasäästlikum, kuna põlemisprotsess on viidud väga täiuslikuks ja põlemine toimub minimaalsete jää-kidega.

Sfi nks Ehituse spetsialistid aitavad Teil langetada õige otsuse lähtuvalt hetkeolukor-rast ja Teie reaalsetest võimalustest.

Gaasiküte Teie kodus

Tel. +372 640 3206Mob. +372 508 0602

Aadress: Vabaõhumuuseumi tee 4E-mail: info@sfi nksehitus.ee

Koduleht: www.sfi nksehitus.ee

6Korteriühistute leht

Õige aeg soojustustöödeks!

JÄÄVESI

LUMISOOJUSTATUD

SOOJUSTAMATA

Soojus väljub hoonest Tekivad jääpurikad

Vesi valgub hoonesseKatused ja rennid lagunevad

Jääpurikad ja jäätamm tekivad, kui katusealune on soojus-tamata. Soe õhk väljub hoonest ja sulatab katuse ülaosas lume. Alla räästani valguv vesi jäätub, sest katuse ja õhu temperatuur on seal madalam.

Jää taha kogunev vesi valgub hoonesse ja kahjustab hoone seinu , lagesid ja soojustust.

Suured jääkogused lõhuvad katust ja renne. Ilmade soojenedes on sulav jää ohuks inimeste eludele.

Soojustamata katusealused tähendavad suuri küttekulusid.

Puistevill hoiab soojust

Puistevillaga tekib ühtlane, ilma jätkukohtadeta, kõiki tühemikke täitev, torusid ja juhtmeid ümbritsev kohev isolatsioonikiht.

Puistevill on väga heade soojusomadustega, säästlik ja tõhus soojustamise viis.

• Korteriühistutele maksevõimalus kuni 12 kuud• Ei vaja pangagarantiid.• Sissemakse kokkuleppeline• Intress 0%

Teostatavad tööd;• Käiguteede ehitus• Tuulesuunajate ehitus• Trepikodade luukide vahetus• Puistevilla müük ja paigaldus• Termograafia mõõdistamine

Info@puistevill.eeTel: 5061571

6521192www.puistevill.ee

Kohaletulek ja konsultatsioon

on tasuta!

Müüme ja paigaldame kogu Eesti ulatuses puistevilla, kivivilla, klaasvilla ja tselluvilla.

Tegutseme ÜLE EESTI

õhus soojustamise viis.

Puistevilla

kampaania hind

15 EUR/m3

TEOSTAME TÖID KORTERIÜHISTUTELEKA JÄRELMAKSUGA!

Teostame ka katuseehitust korterühistutele.

Priit LiivisteSigne Kalberg

„Sõiduauto parkimisega on meil olnud probleeme juba sest ajast, mil mu poeg Tallinnasse Mustamäe teele korteri ostis. Kuna korteri eelmisel omani-kul polnud kindlat ehk ostetud parkimiskohta, siis polnud ka meie pere autole nn ametlikku ehk märgistatud platsikest ette nähtud,” kõneleb Mustamäe elanik Katrin.

Korteriühistu oli aastal 2006 nõus parkimiskoha selle maja juures ka leidma, kuid maksta oleks tulnud 30 000 krooni. Sellise summa eest osta autole koht asfaldiribal polnud arukas. Kuna Katrin sõitis ka ise autoga, oleks seega pere vajadus olnud kaks parkimiskohta.

Autod pidid Katrin ja ta poeg parkima seega kõnnitee äärde, mis oli ka omajagu keeruline,

Pealinna elurajoonide parkimismured veel niipea ei laheneLinnavalitsus kiitis heaks kava, mille kohaselt rajatakse lähiaastail Lasnamäele, Mus-tamäele ja Õismäele juurde 90 uut parkimisala.

Paljude Mustamäe elamute juures on suur puudus parkimiskohtadest.

Foto: Tiit Blaat

7 Korteriühistute leht

tel: 550 1111, 550 1112

info@euro-project.ee

www.euro-project.ee

Renoveerimisegaenergiasäästlikuks!Renoveerimisega

energiasäästlikuks!FASSAADITÖÖDKATUSETÖÖDVUUGITÖÖD

RÕDUDE REMONTTREPIKODADE REMONT

PROJEKTEERIMINE

FASSAADITÖÖDKATUSETÖÖDVUUGITÖÖD

RÕDUDE REMONTTREPIKODADE REMONT

PROJEKTEERIMINE

EUROPROJECT

EUROPROJECT

ANNA OMA TREPIKOJALE UUSNING TURVALINE NÄGU!Partner Korteriühistule:

• Elektri– ja sidekilbiuksed• Kuivmootoriga pumpade hooldus

ja remont• Spirotech tooted

Vaata lähemalt: www.clemson.ee

Võtke meiega ühendust:tel +372 526 8679, e-post info@clemson.ee

• Elektri– ja sidekilbiuksi oleme valmistanud ja paigaldanud Lasnamäel, Mustamäel, Õismäel ja Viimsis.

• Koostöös Kolmeks OY-ga teostame kuivmootoriga pumpade hooldust ja remonti.• Müüme, rendime ja paigaldame Spirotech tooteid, et eraldada küttesüsteemist õhk

ja muud soovimatud mikroosakesed.

Meie tarnija:

Võtke meiega ühendust:tel +372 526 8679, e-post info@clemson.ee

IDEEST PAIGALDUSENI

kuna parkimiskohtade puudus selle viiekordse maja juures on ilmne. Kehtib reegel, et kes ees, see mees. See tähendab, et kui õhtul juhtub maja elanik veidi hilisemale ajale jääma, pole enam autole ühtegi vaba kohta. Ja kui siis „omanikuga” parkimiskoht on tühi, ei tohi sinna ikkagi autot panna, sest omanik lubab halvimal juhul kutsuda politsei, auto teisal-daja või parimal juhul sõimab majanaabri südamest läbi. „Probleem on ka külalistega, kes autoga tulevad, sest ega nemad tea, et iga vaba koht on kellegi oma,” märgib Katrin.

Katrini sõnul pole uusi par-kimiskohti aga pole juurde teh-tud, kuigi maja ees on olemas selleks ruumi. Olukord on juba nii hulluks läinud, et õhtul on autod ruumipuudusel pargi-tud ka teiste autode ette, vabale teeosale, mis on väga kitsas ja peaks jääma ikkagi sõitmiseks.

Põhja-Eesti regionaalhaigla vahetus läheduses J. Sütiste teel elav Heiki leiab, et parki-miskohtade juurdeehitamine ei lahenda probleemi lõplikult, vaid lükkab reaalsete lahen-duste leidmise lihtsalt kauge-masse tulevikku.

Kui 50 korteriga maja saab juurde näiteks 10 parkimis-kohta, on see ikkagi pikemas perspektiivis vaid ajutine lahendus, sest elujärje para-nedes suureneb autode hulk ilmselt praegusega võrreldes veelgi.

„Olen ise samuti autooma-nik ja igapäevane peavalu oma kodumaja juures parkimiskoha leidmiseks on äärmiselt tüütu, aga pooldan pigem autode arvu vähendamist linnas ning ühistranspordi osatähtsuse suurendamist, kui kogu vaba pinna muutmist parkimisplat-siks,” on Heiki veendunud.

Probleem süveneb iga aastagaEesti korteriühistute liidu Tal-linna ja Harjumaa osakonna juhataja Raimo Jõgeva sõnul on paljude Mustamäe ja Õis-mäe korteriühistute jaoks par-kimisprobleem üsnagi tõsine. Otsest lahendust pole aga kusagilt võtta juba ainuüksi sel põhjusel, et maa-ala, kuhu

LinnaL on raha oLEMas•• korteriühistutel on võima-lik linnalt toetust taotleda mitmetele tegevustele, sh hoovis asuvate teede ja kor-teriühistute esiste kõnniteede rajamiseks ning remondiks; parkimisplatsi, prügimajade või prügikonteinerite rajami-seks või parendamiseks jne. •• linnaeelarves on 2012. aastaks eraldatud selleks 639 000 eurot; •• Parkimisala laiendamine või väljaehitamine on ehitus-seaduse mõistes ehitamine ning see nõuab vastavat projekti. •• Tallinna linna omandis ole-

vale maale ehitamine saab toimuda vaid eelnimetatud projekti alusel ja kirjalikul kokkuleppel, mis vormista-takse asjaõiguslepinguga ning kantakse kinnistusraa-matusse. •• Tallinna linn on nende korteriühistute kasuks, kelle sooviks on olnud parkimisala ehitamine või laiendamine, seadnud isikliku kasutusõi-guse. •• Isiklik kasutusõigus annab ühistule õiguse ehitada linna maale ja omada linna maal sinna ehitatud ehitist või raja-tist. Allikas: Tallinna linnavalitsus

parkimiskohti rajada saaks, on niivõrd väike, et sellest ei tõu-seks probleemi lahendamiseks märkimisväärset kasu.

„Linn hõikas välja kohad, kus võib parkimisalad linna maale välja ehitada, aga korte-riühistutel selle projekti oma-poolse rahastamise võimalust eriti ei ole ja see kõik on praegu veel üsna ideefaasis,” nendib Jõgeva, kelle sõnul on peami-seks takistuseks ühistute oma-vahendite nappus.

Magalarajoonides on Jõgeva ütlust mööda esmatähtis praegu ikkagi see, et teha kõik energiasäästu saavutami-seks – korteriühistud ei saa maja renoveerimiseks võetud laenu kõrvale enam teist suurt finantskohustust lubada.