kose gÜmnaasiumi Õppekava · kose gümnaasiumi õppekava kehtestatud 31.08.2015. a direktori...

Kose Gümnaasiumi õppekava Kehtestatud 31.08.2015. a direktori käskkirjaga nr 1-3/44, jõustub 01.09.2015. a

1

KOSE GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA

Kehtestatud direktori 31.08.2015. a käskkirjaga nr 1-3/44

Jõustub 01.09.2015. a


2

Sisukord

KOSE GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 1. Üldsätted ............................................................................................................................. 8 2. Kooli väärtused ja eripära, õppe- ja kasvatuseesmärgid ................................................... 10 3. Pädevused .......................................................................................................................... 13 4. Õppe- ja kasvatuspõhimõtted põhikoolis ja gümnaasiumis .............................................. 28 5. Õppekorraldus ................................................................................................................... 32

6. Tunnijaotusplaan põhikoolis õppeaineti ja klassiti ........................................................... 36 7. Õppesuundade kirjeldused ja tunnijaotusplaan gümnaasiumis ......................................... 37 8. Kursused ja nende jagunemine klassiti gümnaasiumis ..................................................... 43 9. Mittestatsionaarse õppe tunnijaotusplaan ......................................................................... 49 10. Liikluskasvatuse teemad ja nende käsitlemise maht põhikoolis ja gümnaasiumis ........... 50

11. Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted põhikoolis ja gümnaasiumis ............... 53 12. Lõimingu põhimõtted põhikoolis ja gümnaasiumis .......................................................... 66 13. III kooliastme loovtöö temaatika valik, juhendamine, töö koostamise ja hindamise

korraldus ............................................................................................................................ 69 14. Õpilasuurimuse või praktilise töö korraldus ja hindamine ............................................... 73 15. Kooli õppekava välise õppimise või tegevuse arvestamine koolis õpetatava osana ......... 78

16. Hindamise korraldus põhikoolis ja gümnaasiumis ........................................................... 81 17. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord ................................................................. 89 18. Põhikooli lõpetamine ........................................................................................................ 91

19. Gümnaasiumi lõpetamine .................................................................................................. 92 20. Kose Gümnaasiumi koolieksam ........................................................................................ 94

21. Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus põhikoolis ning õpilaste nõustamine gümnaasiumis ................................................................................................ 97

22. Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse ja õppe korraldamise põhimõtted põhikoolis ................................................................................. 98

23. Individuaalse õppekava koostamine või muu tugisüsteemi määramine õpilasele, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused ...................................................................... 102

24. Karjääriteenuste korraldus põhikoolis ja gümnaasiumis ................................................. 106 25. Teadmiste ja oskuste tõendamine varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu

eksternidel ....................................................................................................................... 106 26. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted ......................................................... 110 27. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord ........................................................... 111 28. Rakendussätted ................................................................................................................ 112

PÕHIKOOLI AINEKAVAD 29. Ainevaldkonna „Keel ja kirjandus“ üldiseloomustus .................................................... 113

30. Eesti keel ......................................................................................................................... 119 31. Kirjandus ......................................................................................................................... 146 32. Ainevaldkonna „Võõrkeeled“ üldiseloomustus .............................................................. 166

33. A – võõrkeel inglise keel ................................................................................................. 172 34. B – võõrkeel vene keel .................................................................................................... 217

35. Ainevaldkonna „Matemaatika“ üldiseloomustus ........................................................... 229 36. Ainevaldkonna „Loodusained“ üldiseloomustus ............................................................ 256 37. Loodusõpetus .................................................................................................................. 263 38. Bioloogia ......................................................................................................................... 284

39. Geograafia ....................................................................................................................... 295 40. Füüsika ............................................................................................................................ 305

41. Keemia ............................................................................................................................ 316


3

42. Ainevaldkond „Sotsiaalained“ üldiseloomustus ............................................................. 325

43. Inimeseõpetus .................................................................................................................. 334 44. Ajalugu ............................................................................................................................ 354 45. Ühiskonnaõpetus ............................................................................................................. 370

46. Ainevaldkonna „Kunstiained“ üldiseloomustus ............................................................ 381 47. Muusika ........................................................................................................................... 389 48. Kunst ............................................................................................................................... 410 49. Ainevaldkonna „Tehnoloogia“ üldiseloomustus............................................................. 419 50. Tööõpetus ........................................................................................................................ 428

51. Käsitöö ja kodundus ........................................................................................................ 434 52. Tehnoloogiaõpetus .......................................................................................................... 445 53. Ainevaldkonna „Kehaline kasvatus“ üldiseloomustus.................................................... 453 54. Kehaline kasvatus ............................................................................................................ 459

55. Valikaine „Informaatika” üldiseloomustus .................................................................... 488 56. Valikaine „Arvuti töö- ja visuaalse eneseväljenduse vahendina“ 5. klass ...................... 492 57. Valikaine „Arvuti kasutamine loovtöös“ 8. klass ........................................................... 494

58. Valikaine „Loovtöö alused“ ainekava ............................................................................. 497

GÜMNAASIUMI AINEKAVAD 59. Ainevaldkonna „Keel ja kirjandus“ üldiseloomustus .................................................... 499 60. Eesti keel ......................................................................................................................... 506

61. I kursus ”Keel ja ühiskond” ............................................................................................ 509 62. II kursus ”Praktiline eesti keel I” .................................................................................... 512

63. III kursus ”Meedia ja mõjutamine” ................................................................................. 515 64. IV kursus ”Praktiline eesti keel II” ................................................................................. 518 65. V kursus ”Teksti keel ja stiil” ......................................................................................... 521

66. VI kursus ”Praktiline eesti keel III” ................................................................................ 523

67. VII kursus „Loovkirjutamine“ ........................................................................................ 526 68. VIII kursus „Õigekirja üldkursus“ .................................................................................. 528 69. X kursus „Tekstiõpetus " ................................................................................................ 529

70. Valikaine “Meediaõpetus”I, II, III kursus ....................................................................... 530 71. Kirjandus ......................................................................................................................... 533

72. I kursus ”Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine” ........................................................ 538 73. II kursus “Kirjandus antiigist 19. sajandini” ................................................................... 542 74. III kursus „Kirjanduse põhiliigid ja - žanrid“ ................................................................. 549

75. IV kursus „20. sajandi kirjandus” ................................................................................... 553 76. V kursus „Uuem kirjandus“ ............................................................................................ 557

77. Valikkursus „Müüt ja kirjandus“ .................................................................................... 561 78. Valikkursus „Draama ja teater“ ...................................................................................... 567

79. Valikkursus „Kirjandus ja film“ ...................................................................................... 570 80. Valikkursus ”Kõne ja väitlus” ......................................................................................... 575 81. Valikaine „Näitlejameisterlikkuse alused“ üldiseloomustus .......................................... 579 82. I kursus „Näitlejameisterlikkus“ ..................................................................................... 581 83. II kursus „Näitlejameisterlikkus“ .................................................................................... 581

84. III kursus „Näitlejameisterlikkus“................................................................................... 582 85. I kursus „Lavakõne ja lavaline liikumine“ ...................................................................... 582 86. II kursus „Lavakõne ja lavaline liikumine“ .................................................................... 583 87. III kursus „Lavakõne ja lavaline liikumine“ ................................................................... 583 88. Ainevaldkonna „Võõrkeeled“ üldiseloomustus .............................................................. 584 89. Inglise keel ...................................................................................................................... 590 90. I kursus „Üldkeel“ ........................................................................................................... 597


4

91. II kursus „Üldkeel“ ......................................................................................................... 598

92. III kursus „Üldkeel“ ........................................................................................................ 599 93. IV kursus „Üldkeel“ ........................................................................................................ 600 94. V kursus „Üldkeel“ ......................................................................................................... 600

95. VI kursus „Üldkeel“ ........................................................................................................ 601 96. VII kursus „Üldkeel“ ....................................................................................................... 601 97. VIII kursus „Üldkeel“ ..................................................................................................... 602 98. IX kursus „Üldkeel“ ........................................................................................................ 602 99. X kursus „Üldkeel“ ......................................................................................................... 602

100. XI kursus „Üldkeel“ ........................................................................................................ 603 101. XII kursus „Üldkeel“ ...................................................................................................... 603 102. XIII kursus „Üldkeel“ C1 ................................................................................................ 604 103. Valikkursus „Tunne oma kodupaika – turisminduse alused I“ ....................................... 604

104. Vakikkursus „Turisminduse alused II“ ........................................................................... 605 105. Valikkursus „Tõlkimise alused I“ ................................................................................... 605 106. Valikkursus „Tõlkimise alused II“ .................................................................................. 606

107. Valikkursus „Ärikeele alused I“ ...................................................................................... 607 108. Valikkursus „Ärikeel II“ ................................................................................................. 608 109. Valikkursus „Inglise ärikeel /Business English“ ............................................................. 609 110. Valikkursus „Akadeemiline inglise keel / Academic English“ I, II, III ......................... 610

111. Vene keel ......................................................................................................................... 612 112. I kursus „Eesti ja maailm” ............................................................................................... 613

113. II kursus „Kultuur ja looming” ....................................................................................... 614 114. III kursus „Keskkond ja tehnoloogia” ............................................................................. 615 115. IV kursus „Haridus ja töö” .............................................................................................. 616

116. V kursus „Inimene ja ühiskond” ..................................................................................... 617

117. Valikkursus „Sissejuhatus vene-eesti tõlketeooriasse“ ................................................... 619 118. I kursus „Sissejuhatus suulisesse tõlkesse” ..................................................................... 620 119. II kursus „Sissejuhatus kirjalikku tõlkesse” .................................................................... 620

120. Valikkursus „Vene ärikeel“............................................................................................. 621 121. I kursus „Vene ärikeel I” ................................................................................................. 622

122. II kursus „Vene ärikeel II” .............................................................................................. 623

123. Saksa keel ........................................................................................................................ 625 124. I kursus „Eesti ja maailm“ ............................................................................................... 626

125. II kursus „Kultuur ja looming“ ....................................................................................... 628 126. III kursus „Keskkond ja tehnoloogia“ ............................................................................. 629 127. IV kursus „Haridus ja töö” .............................................................................................. 631

128. V kursus „Inimene ja ühiskond” ..................................................................................... 633

129. Ainevaldkonna „Matemaatika“ üldiseloomustus ............................................................ 635 130. Kitsas matemaatika ......................................................................................................... 640 131. I kursus „ Arvuhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused“ ......................................... 643

132. II kursus „Trigonomeetria“ ............................................................................................. 644 133. III kursus „Vektorid. Joone võrrand“ .............................................................................. 645 134. IV kursus „Tõenäosus ja statistika“ ................................................................................ 646 135. V kursus „Funktsioonid I“ .............................................................................................. 647 136. VI kursus „ Funktsioonid II“ ........................................................................................... 648

137. VII kursus „Planimeetria. Integraal.“ .............................................................................. 649 138. VIII kursus „Stereomeetria“ 12. klass ............................................................................. 649 139. Valikkursus . „Matemaatika ülesannete praktikum I.“ ................................................... 650 140. Valikkursus „Matemaatika ülesannete praktikum II.“ .................................................... 651


5

141. Valikkursus „Matemaatika ülesannete praktikum III.“ ................................................... 652

142. Valikkursus ülesannete praktikum IV.“ .......................................................................... 653 143. Lai matemaatika .............................................................................................................. 654 144. I kursus „Avaldised ja arvuhulgad“ ................................................................................ 655

145. II kursus „Võrrandid ja võrrandisüsteemid“ ................................................................... 657 146. III kursus „ Võrratused. Trigonomeetria I“ ..................................................................... 658 147. IV kursus „Trigonomeetria II“ ........................................................................................ 659 148. V kursus „Vektor tasandil. Joone võrrand“..................................................................... 660 149. VI kursus „Tõenäosus, statistika“ ................................................................................... 661

150. VII kursus „Funktsioonid I. Arvjadad“ ........................................................................... 662 151. VIII kursus „Eksponent- ja logaritmFunktsioon“ ........................................................... 663 152. IX kursus „Trigonomeetrilised Funktsioonid. Funktsiooni piirväärtus ja tuletis“ .......... 664 153. X kursus „Tuletise rakendused“ ...................................................................................... 665

154. XI kursus „Integraal. Planimeetria“ ................................................................................ 666 155. XII kursus „Sirge ja tasand ruumis“ ................................................................................ 667 156. XIII kursus „Stereomeetria“ ............................................................................................ 667

157. XIV kursus „Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine“ ....................... 668 158. Valikkursus „Planimeetria . Hulknurkade ja ringide geomeetria” .................................. 668 159. Valikkursus „Matemaatika ülesannete praktikum I“ ..................................................... 670 160. Valikkursus „Matemaatika ülesannete praktikum II“ ..................................................... 672

161. Valikkursus „Matemaatika ülesannete praktikum III“ .................................................... 673 162. Ainevaldkonna „Loodusained“ üldiseloomustus ............................................................ 675

163. Bioloogia ......................................................................................................................... 682 164. I kursus „Rakud“ ............................................................................................................. 684 165. II kursus „Organismid“ ................................................................................................... 686

166. III kursus „Pärilikkus“ ..................................................................................................... 688

167. IV kursus „Evolutsioon ja ökoloogia“ ............................................................................ 690 168. Valikkursus „Inimese anatoomia ja füsioloogia“ ............................................................ 692 169. Valikkursus „Keskkond. Abiootiline keskkond“ ............................................................ 694

170. Geograafia ....................................................................................................................... 696 171. I kursus „Rahvastik ja majandus“ ................................................................................... 698

172. II kursus „Maa kui süsteem“ ........................................................................................... 700

173. III kursus „Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid“ ............................... 703 174. Valikkursus „Globaliseeruv maailm“ (sotsiaalainete valdkond) .................................... 704

175. Keemia ............................................................................................................................ 707 176. I kursus „Keemia alused“ ................................................................................................ 709 177. II kursus „Anorgaanilised ained“ .................................................................................... 711

178. III kursus „Orgaanilised ained“ ....................................................................................... 712

179. Keemia valikkursus „Kuidas kulgevad keemilised protsessid” ...................................... 714 180. Füüsika ............................................................................................................................ 717 181. I kursus „Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika“..................................... 719

182. II kursus „Mehaanika“ .................................................................................................... 721 183. III kursus „Elektromagentism“ ....................................................................................... 723 184. IV kursus „Energia“ ........................................................................................................ 725 185. V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ .................................................................. 727 186. Füüsika valikkursus „Füüsika ja tehnika“ ....................................................................... 729

187. Füüsika valikkursus „Teistsugune füüsika“ .................................................................... 733 188. Füüsika vakikkursus „Kuidas asjad töötavad?“ .............................................................. 737 189. Valikaine „3D modelleerimine“ üldiseloomustus ........................................................... 739 190. I kursus „3D modelleerimine“ ........................................................................................ 740


6

191. II kursus „3D modelleerimine“ ....................................................................................... 740

192. Valikkursus „Joonestamine“ ........................................................................................... 741 193. Valikkursus „Arvuti kasutamine uurimistöös“ ............................................................... 744 194. Valikkursus „Rakenduste loomise ja programmeerimise alused“ .................................. 747

195. Valikkursus „Andmebaaside alused“ .............................................................................. 750 196. Ainevaldkonna „Sotsiaalained“ üldiseloomustus .......................................................... 752 197. Ajalugu ............................................................................................................................ 760 198. I kursus „Üldajalugu“ ...................................................................................................... 763 199. II kursus „Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)“ ...................................... 767

200. III kursus „Eesti ajalugu II (kuni 19. sajandi lõpuni)“ .................................................... 770 201. IV kursus „Lähiajalugu I - Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel“ ....................... 773 202. V kursus „Lähiajalugu II - Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel“ ............................ 776 203. VI kursus „Lähiajalugu III - 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm“ .............. 778

204. Ühiskonnaõpetus ............................................................................................................. 782 205. I kursus „Ühiskona areng ja demokraatia“ ...................................................................... 787 206. II kursus „Majandus ja maailmapoliitika“ ...................................................................... 789

207. Kursuse „Inimeseõpetus“ üldiseloomustus ..................................................................... 791 208. I kursus „Perekonnaõpetus“ ............................................................................................ 793 209. Valikkursus „Inimene ja õigus“ üldiseloomustus ........................................................... 797 210. I kursus „Õiguse alused“ ................................................................................................. 799

211. II kursus „Asjaõigus ja omand“ ...................................................................................... 800 212. III kursus „Lepinguõigus“ ............................................................................................... 801

213. Valikkursuse „Psühholoogia“ üldiseloomustus .............................................................. 802 214. I kursus „Suhtlemispsühholoogia“ .................................................................................. 805 215. II kursus „Suhtlemispsühholoogia“ ................................................................................. 806

216. Valikkursus „Euroopa Liit“ ............................................................................................. 808

217. Valikkursuse „Filosoofia ja poliitilise väitluse“ ainekava .............................................. 814 218. Valikkursus „Kriminaalpoliitika ja vangistuse täideviimine“ ......................................... 820 219. Valikkursus „Sissejuhatus päästealasse“ ......................................................................... 822

220. Valdkonna „Kunstiained“ üldiseloomustus ................................................................... 825 221. Muusika ........................................................................................................................... 832

222. I kursus „Uusaegse helikeele kujunemine“ ..................................................................... 834

223. II kursus „Rahvuslikkus muusikas“ ................................................................................ 835 224. III kursus „Muusika 20. ja 21. sajandil“ ......................................................................... 836

225. Valikkursus „Koorilaul“ .................................................................................................. 837 226. Kunst ............................................................................................................................... 838 227. I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ ................................................................................... 840

228. II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” .................................................. 841

229. Valikkursus „Praktiline kunst I ja II“ .............................................................................. 843 230. Ainevaldkonna „Kehaline kasvatus“ üldiseloomustus.................................................... 844 231. Gümnaasiumi kehalise kasvatuse ainekava üldosa ......................................................... 850

232. I kursus „Kergejõustiku, suusatamise ja orienteerumise tutvustus” ............................... 853 233. II kursus „Korvpalli, võrkpalli ja võimlemise tutvustus” ............................................... 855 234. III kursus „Kergejõustiku, suusatamise ja orienteerumise treening” .............................. 857 235. IV kursus „Korvpalli, võrkpalli ja võimlemise treening” ............................................... 859 236. V kursus „Kokkuvõte kehalisest kasvatusest” ................................................................ 861

237. I valikkursus „Sissejuhatus - kehalised võimed ja liikumisoskused” ............................. 864 238. II valikkursus „Sissejuhatus - liikumine välistingimustes” ............................................. 866 239. III valikkursus „Kehalised võimed ja liikumisoskused” ................................................. 868 240. IV valikkursus „Liikumine välistingimustes” ................................................................. 869


7

241. V valikkursus „Kokkuvõte - kehalised võimed ja liikumisoskused” .............................. 871

242. Valikkursus „Tants ja tantsuline liikumine“ ................................................................... 873 243. I kursus „Ujumine“ ......................................................................................................... 874 244. II kursus „Ujumine“ ........................................................................................................ 875

245. III kursus „Ujumine“ ....................................................................................................... 876 246. Valikaine „Usundiõpetus“ üldalused .............................................................................. 878 247. Usundiõpetuse I valikkursus „Inimene ja religioon“ ...................................................... 880 248. Usundiõpetuse II valikkursus „Eesti usuline maastik“ ................................................... 883 249. Valikaine „Riigikaitse“Üldalused ................................................................................... 885

250. I valikkursus „Riigikaitse“ .............................................................................................. 888 251. II valikkursus „Praktiline õpe välilaagris“ ...................................................................... 894 252. Valikaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe“ üldalused ......................................................... 897 253. Valikkursus „Majandusõpetus I“ .................................................................................... 900

254. Valikkursus „Majandusõpetus II“ ................................................................................... 901 255. Valikkursus „Ettevõtlusõpetus I“ .................................................................................... 902 256. Valikkursus „Ettevõtlusõpetus II“ ................................................................................... 903

257. Valikaine „Uurimistöö ja praktilise töö alused“ üldiseloomustus .................................. 904 258. I kursus „Uurimistöö alused” .......................................................................................... 906 259. II kursus „Uurimistöö alused” ......................................................................................... 908 260. Valikaine „Arvutigraafika ja pilditöötlus“ üldiseloomustus ........................................... 910

261. I kursus „Arvutugraafika ja pilditöötlus“ ....................................................................... 911 262. II kursus „Arvutugraafika ja pilditöötlus“....................................................................... 911

263. Valikkursus „Visuaalne meedia ja videotöötlus I ja II“ .................................................. 912 264. Ainevaldkonna „Tehnoloogia“ üldiseloomustus............................................................ 914 265. Valikkursus „Toiduvalmistamise tehnoloogia“ üldalused .............................................. 918

266. Valikkursus I kursus „Toiduvalmistamise tehnoloogia“ ................................................. 919

267. Valikkursus II kursus „Toiduvalmistamise tehnoloogia - toiduvalmistamise praktika õppeköögis”..................................................................................................................... 921

268. Valikkursus I ja II kursus “Puidutehnoloogia” ............................................................... 922

269. Valikkursus „Peremajandamine“ .................................................................................... 925 270. Valikaine „Nccad ja 4D embroidery tarkvara“ üldalused ............................................... 927

271. I kursus „Nccad ja 4D embroidery tarkvara“ .................................................................. 928

272. II kursus „Nccad ja 4D embroidery tarkvara“ ................................................................. 929 273. Valikaine „B-kategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistus“ I ja II kursus ..................... 930


8

KOSE GÜMNAASIUM

Kehtestatud

Direktori 31. augusti 2015. a

käskkirjaga nr 1-3/44

KOSE GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

Kose 31. august 2015. a

Kose Gümnaasiumi (edaspidi „Kooli“) õppekava on kehtestatud „Põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse“ § 17 lg 2, Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 1 „Põhikooli

riikliku õppekava“ § 24 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi

riikliku õppekava“ § 19 lg 4 alusel.

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Kooli õppekava on kehtestatud ühe tervikdokumendina põhikoolile ja gümnaasiumile

ning koosneb järgmistest osadest:

1) õppekava üldosast, milles on vajadusel eristatud eraldi põhikooli ja gümnaasiumit;

2) põhikooli ainekavadest ainevaldkondade õppeainete kaupa, milles on õppeainete

õpitulemused ja õppesisu kirjeldused klassiti;

3) gümnaasiumi ainekavadest ainevaldkondade õppeainete kaupa, milles on esitatud

kohustuslike kursuste ja kooli pakutavate valikkursuste ning valikõppeainete

kursuste kavad.

1.2. Kooli õppekava on koolis õpingute (õppe- ja kasvatustegevuse) alusdokument, mis on

koostatud riiklike õppekavade alusel tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17

lõikest 1, põhikooli riikliku õppekava § 24 lõikest 1 ja gümnaasiumi riikliku õppekava §


9

19 lõikest 1, milles eelkõige tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike

õppekavade raames ning milles kirjeldatakse õppe rõhuasetused ja tegevused õppekava

täitmiseks.

1.3. Kooli õppekava koostamisel on lähtutud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, riiklikest

õppekavadest, haridus- ja teadusministri 12. oktoobri 2011. a määrusest nr 62

„Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord“

§ 1 lõikest 3 ja Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 „Laste

liikluskasvatuse kord“ § 6 lõikest 3.

1.4. Kooli õppekava on väljundipõhine õppekava, milles kõrgeim õpiväljund on omandatud

üldpädevused, so suutlikkus asjatundlikult, loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida

teatud tegevusalal või -valdkonnas, perekonnas, tööl, avalikus elus, kultuurikandjana.

Üldpädevused on kirjeldatud põhikoolile põhikooli riikliku õppekava § 4 lõikes 4 ning

gümnaasiumile gümnaasiumi riikliku õppekava § 4 lõikes 3. Üldpädevused on

valdkonna- ja aineülesed ja nende kujunemise tagamine õpilastel on kõigi koolis

tegutsevate isikute ühine eesmärk.

1.5. Väljundipõhises õppes on rõhuasetus õpilaste poolt õppimise kaudu õppeprotsessi

lõpuks omandatavate õpitulemuste/pädevuste omandamisel ja nende hindamisel.

Õpilastel lastakse demonstreerida õpitulemuste/pädevuste omandatust võimalikult

erinevates olukordades tulenevalt õpitulemuse väljundverbist ja antakse soorituste kohta

tagasisidet tuues välja õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning andes soovitusi

edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpitulemuse/pädevuse omandamist. Kooli

õppekavas esitatud õppesisule pühendatakse arvestatav hulk aega, lähenedes õppesisule

mitmekesiselt nii, et õpilased õpivad õpitut kasutama erinevates situatsioonides.

1.6. Väljundipõhise õppe õpikäsitlus väljendub selles, et õpetamine on õpilase vaimse,

sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna organiseerimine viisil, et õpilane saavutab

õppekavas kavandatud õpitulemused/pädevused.


10

2. KOOLI VÄÄRTUSED JA ERIPÄRA, ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID

2.1 Kose Gümnaasiumi väärtused

Kõik koolitöötajad lähtuvad oma tegevuses põhikooli riikliku õppekava § 2 lõikes 3 ja

gümnaasiumi riikliku õppekava § 2 lõikes 3 sätestatud üldinimlikest ja ühiskondlikest

alusväärtustest milleks on ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus,

lugupidamine enda ja teiste vastu, vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu,

patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus,

solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.

Kose Gümnaasiumi põhiväärtused on järgmised:

SALLIVUS JA KIUSAMISEST VABA ÕPPEKESKKOND – peame väärtuseks

tolerantset ja võrdset suhtumist õpilaste seas. Kose Gümnaasiumis koheldakse kõiki

eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades inimese eneseväärikust ja isikupära.

Teeme kõik selleks, et vältida koolis vägivalda ja kiusamist.

TERVISLIK ELU- JA MÕTTEVIIS – väärtustame füüsilise ja vaimse keha tervislikku

funktsioneerimist tervisliku eluviisi kaudu, luues eelduse headele mõtetele. Kose

Gümnaasiumi õpilane on haritud, terve, mõtte- ja tundevõimeline, erksa sotsiaalse

närviga noor inimene, kelles peab olema tasakaal hinge, mõistuse ja keha vahel.

JULGUS, ENESEKINDLUS JA AUSUS – väärtustame õpilastes julgust öelda ja mõelda, enesekindlat ja ausat ellusuhtumist endasse ja teistesse.

KULTUURI HOIDMINE JA SÄILITAMINE – väärtustame teed uute teadmiste ja arengu juurde, austades oma kultuuripärandit ja seistes selle säilimise eest.

2.2 Eripära

Kooli eripära väljendub avatud õpikeskkonnaga kogukonna kooliks olemisest, kus

edendatakse innovatsiooni, loovust ja innovaatilisi õppemeetodeid, mis on suunatud õpilaste

motivatsiooni ja tulemuslikkuse suurendamisele. Õppe kavandamisel ja korraldamisel

keskendutakse eelkõige õpilaste praktilise intelligentsuse kujunemise toetamisele kõikides

üldpädevustes. Kool toetab iga õpilase individuaalset arengut.

Kose Gümnaasium:

Kose gümnaasium on kogukonnakool, mille muudavad omanäoliseks selles töötavad

enam kui 20 kooli vilistlast, mistõttu võib seda pidada kogukonna vaimu kasvulavaks,

mis annab kindla stardipaku edasise hariduse omandamisel ning kuhu ollakse valmis

tagasi pöörduma, et kohalikku elusse-olusse vääriliselt tagasi anda.

Kose gümnaasium panustab õpilase individuaalse arengu suunamisse. Töötades

põhikoolis õpilastega kõigis riigieksamiainetes tasemerühmades, on igal õpetajal

võimalus fokusseerida konkreetse rühma võimetele vastavalt õppetöö suund ja

meetod, luues nii õpilastele vajalik, piisav ja märkamist tagav õpikeskkond ja areng.

Kose gümnaasiumi põhikooli lõpetanu on omandanud tugeva ja konkurentsivõimelise

põhihariduse, mis tagab õpilasele enesekindla vundamendi hariduse omandamiseks

gümnaasiumis või kutseõppes.

Kool tagab gümnaasiumihariduse kõigile piirkonna õpilastele, kes näevad õppimises

võimalust ja tahet ning teadmistes eeldust ja edasiviivat jõudu, et olla võimeline


11

kandideerima ja silma paistma konkurentsivõimelisel haridusmaastikul.

Kool kannab endaga kaasas mitmeid pikaajalisi traditsioone, näiteks spordi, koorilaulu

ja rahvatantsu näol ning pakub oma õpilastele enam kui 22 koolisisest huviringi,

alustades laulu- ja tantsuringidest ning lõpetades male- ja kaberingi ning rokikooliga.

Lisaks õppetööle toetab Kose Gümnaasium huviharidust, tehes tugevat koostööd

keskuses asuvate huvikoolidega (kunsti-, muusika- ja spordikool), luues nii võimalusi

igal lapsel oma vajadustest lähtudes areneda ka väljaspool õppetööd. Huvikoolile

lisaks tegutseb vallas mitu huviklubi (tennis, jalgpall, karate, jne).

Kool võimaldab õpilastel õppida ka mittestatsionaarses õppes ning tagab vajadusel

eksternõppe e-õppekeskkonnas.

Koolivormi (1. – 4. klass) kaudu eemaldab kool noores ja kujunevas inimeses

välimuse põhjal hinnangute andmise võimaluse, luues kõigile võrdsed võimalused

ning lubades keskenduda eneseotsimisele, maailmapildi ja inimlike väärtuste

kujunemisele hinnangutevabas õhkkonnas.

2.3 Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid

Kose Gümnaasiumi eesmärgiks on luua klassikalise ja tugeva üldhariduse kaudu

tingimused tervete, haritud, kultuursete, eetiliste väärtushinnangutega läbilöögivõimeliste

ja õnnelike noorte inimeste kujunemiseks.

Seame eesmärgiks, et kooli lõpetajad kasvaksid maailmakodanikeks, jäädes samal ajal

tunnustama ja austama Eesti ja kodukandi kultuuri.

Seame eesmärgiks, et Kose Gümnaasiumi lõpetanud noormehed ja neiud oleksid valmis

pidevaks, elukestvaks õppeks, orienteeruksid maailma, Euroopa ja Eesti ajaloos,

kultuurikoosluses, aktuaalsetes probleemides ning inimeste elulaadi variatsioonides

maailma eri osades.

Kooli eesmaärgiks on olla kodule partneriks lapsele arengukeskkonna loomisel.

Lõpetades kooli on õpilane omandanud üld-, kooliastme- ja ainevaldkonnapädevused.

Õppe- ja kasvatuse aineüleseks eesmärgiks on põhikooli riikliku õppekava § 4 lõikes 4 ja

gümnaasiumi riikliku õppekava § 4 lõikes 3 esitatud üldpädevuste, põhikooli riiklikus

õppekavas § 7, § 9, § 11 kooliastmeti kirjeldatud pädevuste ning põhikooli riikliku

õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava ainevaldkonnakavades esitatud

valdkonnapädevuste kujunemine, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18.

detsembri 2006. a soovituses, „Võtmepädevuste kohta elukestvas õppes“, sätestatut.

Lõpetades kooli on õpilane saavutanud riiklikes õppekavades esitatud õpitulemused.

Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku

2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega: õpilasel, kes lõpetab põhikooli, on teadmised

ainevaldkonnaalaste faktide kohta, põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused vastava

teabe kasutamiseks, et täita ülesandeid ja lahendada tavalisi probleeme, kasutades lihtsaid


12

reegleid ja töövahendeid ning suutlikkus töötada ja õppida juhendamisel, kuid mõningase

iseseisvusega.

Gümnaasiumi lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas

kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemel kirjeldatud üldnõuetega: õpilasel, kes lõpetab

gümnaasiumi, on ainevaldkonna-alased laiaulatuslikud faktilised ja teoreetilised teadmised,

ainevaldkonna-alased kognitiivsed ja praktilised oskused konkreetsetele probleemidele

lahenduse leidmiseks ning suutlikkus juhtida ise oma õppimist vastavalt juhtnööridele

olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, kuid mis võivad muutuda, juhendada kaaslaste

tavatööd, võtta mõningane vastutus õppimise hindamise ja edendamise eest.

Kool toetab iga õpilase individuaalset arengut.

Kool aitab kaasa põhikooli õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks,

kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja

avalikus elus. Gümnaasiumi õpilastele on loodud tingimused, et õpilased omandaksid

teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed

kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.

Põhikooli õpilasele on tagatud eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne

areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. Gümnaasiumi õpilasele on tagatud

tingimused, mis võimaldavad neil leida endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna,

millega siduda enda edasine haridustee.

Koolis on loodud põhikooli õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav

õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise

mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning

sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Gümnaasiumiõpilased valmistatakse ette

toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke

teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina

isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides

ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.

Põhikooli õpilasel, kes on läbinud kooli õppekava, on kujunenud põhilised väärtushoiakud

ning õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust

tegude tagajärgede eest. On loodud alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena,

perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja

inimeste mitmekesisusse. Põhikooli õpilased on jõudnud selgusele oma huvides,

kalduvustes ja võimetes ning omavad valmisolekut õpingute jätkamiseks järgneval

haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma

tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.

Gümnaasiumi õpilane, kes on läbinud kooli õppekava, omab iseseisvust, tal on kujunenud

oma maailmapilt ning tal on valmisolek elus toime tulla, õpilasel on kujunenud adekvaatne

enesehinnang, iseseisva õppimise ja koostööoskus, ta on tuttav edasise haridustee

võimalustega ning on teadlik enda võimekusest, õpilasel on välja kujunenud

kodanikuoskused, -aktiivsus ja –vastutus.


13

3. PÄDEVUSED

3.1 Aineüleded pädevused

Pädevus on teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal

või -valdkonnas loovalt, ettevõtlikult, paindlikult ja tulemuslikult toimida ning on oluline

inimeseks ja kodanikuks kujunemisel. Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks.

Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused. Üldpädevused kujunevad õppeainetes

taotletavate õpitulemuste kaudu, aga ka läbivate teemade käsitlemise kaudu ainetundides,

tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujunemist toetavad ja suunavad õpetajad

omavahelises koostöös ning kooli, kodu ja kogukonna koostöös.

Aineüleste pädevuste kaudu, milleks on üld- ja valdkonnapädevused, taotletakse õpilasel

riiklikes õppekavades kirjeldatud suutlikkuste kujunemist. Vastav suutlikus on kujunenud, kui

seda on tõendatud.

Koolis kujundatavad kaheksa üldpädevust on:

kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate

moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga,

loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri

sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja

ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust;

teadvustada oma väärtushinnanguid; oskus väärtustada oma kooli pikka ajalugu ja

traditsioone;

sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku,

abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut;

teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada ühiskondlikku mitmekesisust,

religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;

aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;

enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid

külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke

eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;

õpipädevus – planeerida õppimist ja oma aega ning seda plaani järgida; suutlikkus õppida

individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja

karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme

lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpitu ja päriseluga; analüüsida oma teadmisi

ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;

suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii

emakeeles kui ka põhikooli lõpus vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes

suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja

põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada

eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili;

väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;


14

matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada

matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus

kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha

tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; , ohte

ja nende vältimist; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;

ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja

oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi,

aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja

ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada

tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid

riske;

digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti

muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes;

leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;

osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel;

kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd

erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma

privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja

väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus; suutlikkus ja tahe oma teadmisi tutvustada ka

kaasõpilastele. IKT õpetus ja digipädevuste kujundamine toimub Kose Gümnaasiumis,

kõikides õppeainetes lõimituna õpetajate ühistööna.

Üld- ja valdkonnapädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu. Üldpädevuste kujundamine

toimub peamiselt meetodite valiku kaudu ning ainevaldkonna kirjeldustes esitatud viisil.

Valdkonnapädevused realiseeruvad õpitulemuste saavutamisel. Õpitulemuste saavutamine

ning meetodite valik vastavalt õpitulemustele on detailsemalt kirjeldatud õpetaja töökavas.

Üldpädevuste kujundamine ei ole midagi sellist, mis on delegeeritud ainult õppeainetele või

ainevaldkondadele. Üldpädevused väljendavad kogu kooli tegevuse üldist taotlust, milleks on

õpilasel vajaliku suutlikkuse kujundamine.

Kooli kogu tegevus on korraldatud üldpädevuste kontekstis, sh õpetuse kavandamine,

mõtestamine, läbiviimine ja tagasisidestamine. Ka õppetunnivälises tegevuses on

õppimisvõimalused ning üldpädevused aitavad paigutada koolis tehtavad tegevused laiemasse

konteksti. Näiteks on kooli üritused nii kavandatud ja läbi viidud, et nad lähtuvad

üldpädevustest. Kuna üldpädevuste omandamine on efektiivsem kontsentreeritult ja

reflekteeritult ning koos võimalusega kinnistada ja harjutada, siis ei panustata koolis mitte

ühekordsetele üritustele, vaid traditsioonilistele üritustele. Kooli üritusi ei kavandata mitte

üksikult ja iseenesest vaid üldpädevuste kujundamise osana.

Üldpädevustest lähtuvalt on nii aineõpetus kui õppetunniväline tegevus sihipäraselt läbi

mõeldud. Üldpädevused realiseeruvad kogu koolipere tegevuse kaudu ning õppekeskkonna

kujundamise kaudu.


15

Üldpädevused suunavad ka koolipere valmisolekut reageerida sihipäraselt erinevates

olukordades nii õppetöö ajal kui ka õppekavaväliselt. Näiteks võimaldab adekvaatne ja

üldpädevustest lähtuv koolitöötajate käitumine õppida õpetajate eeskujust seda, kuidas tuleks

täiskasvanute maailmas reageerida situatsioonile, kui kellegi väljaütlemised on solvavad või

provokatiivsed. Õpetajate käitumine on ka eeskujuks olukordades, kus tekivad „laineid

löövad“ sündmused. Selle kõige saavutamiseks toimub koolis kriitiliste olukordade kogumine

ja tarvilike käitumismustrite lahtikirjutamine. Oluline on ühine arusaam sellest, kuidas

reageerida rikkumistele, kuidas tunnustada ja toetada õpilaste positiivseid ideid ja

omaalgatusi.

Üldpädevusi aitavad kujundada erinevad koolis toimuvad tegevused, kuna nad on teadlikult

kavandatud ja mõtestatud. Üldpädevuste kujunemine toimub ka keskkondades, mida kool

suunata või kujundada ei saa.

Üldpädevuste kujunemisel on oluline tagasisidestamine, mis toimub koolis kujundava

hindamise kaudu. Tagasisidestamine üldpädevuste kujunemise kohta annab informatsiooni

sellest, mil määral teadlikult kavandatud ja mõtestatud üldpädevuste kujunemine tegelikult

toimib. Koolipoolse tagasisidestamise kõrval on oluline ka õpilase enesehindamise roll

üldpädevuste kujunemise tagasisidestamisel, mis võimaldab jälgida õpilasel oma tegevust

ning õpetajal saada informatsiooni, mida õpilase välise tegevuse ja käitumise vaatlemine ei

võimalda.

Tagasisidestamine võimaldab hinnata üldpädevuste kujunemist ja saavutatust. Üldpädevuse

kujunemise kohta tagasisidestamine võimaldab aru saada, kas üldpädevuste kujunemine

toimub või mitte. Kuna „pädevust“ määratletakse kui asjakohaste teadmiste, oskuste ja

suhtumiste kogumit, siis tagasisidestamise toimub teadmiste, oskuste ja suhtumise tasanditel.

Üldpädevuse kujunemist jälgitakse tagasisidestamise kaudu õpilastega peetaval

arenguvestlusel, millele eelneb õpilase eneseanalüüs ja õpetajapoolne analüütiline tagasiside,

mille põhjal peetakse vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus „Põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse“ § 37 lõige 3 tähenduses ning direktori kehtestatud dokumendis

„Arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord“ sätestatu kohaselt.

3.2 Kooli traditsioonilised üritused ja tegevused üldpädevuste kujundamise osana

Kose Gümnaasium lähtub ülekooliliste ning koolidevaheliste projektide ja sündmuste

kavandamisel kooli traditsioonidest ja läbivatest teemadest, olles samas avatud uuendustele.

Erinevad projektid ja sündmused toetavad üldpädevuste saavutamist.

Traditsioonilised ülekoolilised projektid on ainepäevad, tervisepäevad, sõbrapäeva tantsud,

matkad, rahvakalendri ja riiklikud tähtpäevad, kooli aktused, kontserdid, kooli sünnipäeva

tähistamine, spordipäevad, mälumängud/viktoriinid, stiilipidu, öölugemine, vilistlaste

kokkutulekud, vilistlaste poolt korraldatud tulevikupäev, teemanädalad, õpilaskonverentsid.

Traditsioonilised koolidevahelised projektid on maakondlikud lauluvõistlused, laulu-ja

tantsupidu, spordivõistlused, aineolümpiaadid, konkursid, ainepäevad, karjääripäevad,

õpilasvahetus, koostöö sõpruskooliga Soomes.


16

Tegevused Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega Õpilaskonverentsid Konverentsist osavõtt ja selle organiseerimine arendab

ettevõtlikkuspädevust (esinemisjulgus), konverents on seotud

väärtuspädevustega (oskus kaaslast kuulata), õpipädevusega (õpilane

suudab tekstist leida ja mõista seal leiduvat teavet ning seda suuliselt ja

kirjalikult esitleda), suhtluspädevusega (õpilane oskab suhelda eakaaslaste

ja täiskasvanutega, esitab ettekandeid korrektselt), ettevõtlikkuspädevusega

(õpilane osaleb ühistegevustes, vastutab võetud kohustuste täitmise eest).

Läbivad teemad on elukestev õpe ja karjääri planeerimine (erinevate

külaliste kogemuste ja karjääriga tutvumine), keskkond ja jätkusuutlik

areng (sõltuvalt teemast käsitletakse keskkonda ja selle hoidmist, õpilaste

vastutust oma ümbritseva keskkonna hoidmises), kultuuriline identiteet

(õpilane kui kohaliku kogukonna liige, uuritakse kohaliku kultuuri ajalugu),

teabekeskkond (õpilane suudab teabekeskkonda kasutada oma eesmärkide

rakendamisel), tehnoloogia ja innovatsioon (konverentsil esitlemine

erinevate tehnoloogiliste vahendite abil).

Loodusnädal Loodusnädal on seotud enesemääratluspädevuse kujundamisega, mille

tulemusena õpilane mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub

vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda

säästes. Läbiv teema on keskkond ja jätkusuutlik areng, kus taotletakse

õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja

keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning

väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna-ja

inimarengu küsimustele.

Tervisedendust

toetavad üritused –

praktilised

liiklusõpped,

spordipäevad,

rahvastepallivõistlused,

korvpallivõistlused,

tervisenädal,

ujumisnädal,

leivapäev, jalgrattaloa

koolitus

Tervisedendus, pidev kehakultuuri ja sportlik eluviis toetab sotsiaalsete

pädevuste kujundamist. Läbivatest teemadest on tervisedendus seotud

tervise ja ohutusega (õpilase kujunemine vaimselt, emotsionaalselt,

sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline

järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist

edendava turvalise keskkonna kujundamisele).

Üldkogunemised Kogunemised on seotud väärtuspädevustega (viisakus, lubaduste täitmine,

õpilane teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida, kaaslaste

tunnustamine), sotsiaalsete pädevustega (õpilane oskab ohtlikke olukordi

vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda, teab, kelle poole

erinevate probleemide korral pöörduda, hoiab puhtust ja korda).

Läbivad teemad on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus (õpilane kui aktiivne ja

vastutustundlik kogukonnaliige), tervis ja ohutus (turvaline käitumine,

õpilane kui sotsiaalne ühiskonnaliige), väärtused ja kõlblus (taotletakse

õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ja järgib

üldtunnustatud väärtus- ja kõlbluspõhimõtteid, ei jää ükskõikseks, kui neid

eiratakse, ja vajadusel sekkub oma võimaluste piires).

Kalendritähtpäevad Kalendritähtpäevade tähistamine toetab enesemääratluspädevuse

kujundamist (teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse

ja teistesse rahvustesse lugupidavalt).

Läbivatest teemadest on kalendritähtpäevade tähistamine seotud kultuurilise

identiteediga (väärtustab omakultuuri).


17

Võõrkeelepäevad Võõrkeelepäevad aitavad kaasa väärtuspädevuse kujundamisele, mille

tulemusena õpilane tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri. Omab

ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teisest

rahvusest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt. Samuti aitab

kaasa suhtluspädevuse kujundamisele, mille tulemusena õpilane suudab end

olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja

asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja

järgib õigekirjareegleid. Valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis

võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning

lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste.

Läbivaks teemaks on kultuuriline identiteet, kus taotletakse õpilase

kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste

mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo

vältel, kellel on ettekujutus kultuuri mitmekesisusest ja kultuuriga määratud

elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist

mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Õpilasi

suunatakse uurima ja tundma huvi erinevate keelt puudutavate teemade

vastu, leidma endas esinemisjulgust läbi ettekannete ning väärtustama

ettevõtlikkust. Võõrkeelepäevade raames teevad õpilased koostööd

omavahel erinevate klasside ja õpilastega. Tutvutakse erinevate rahvuste

omapärade ja traditsioonidega. Läbi erinevate tegevuste käsitletakse

kultuurilist identiteeti, väärtusi ja kõlblust. Tutvustatakse erinevate riikide

kultuuri, kombeid ja tavasid.

Emakeelepäev Õpilased oskavad hinnata ja väärtustada meie emakeelt. Kultuuri- ja

väärtuspädevus –suutlikkus hinnata oma ja teiste maade ja rahvaste

kultuuripärandit ning nüüdiskultuuri sündmusi; väärtustada kunsti ja

loomingut ning kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke

väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist mitmekesisust; olla salliv ja

koostööaldis ning panustada ühiste eesmärkide saavutamisse; sotsiaalne ja

kodanikupädevus – toimida vastutustundliku kodanikuna, toetada

ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi

ja kõlbluspõhimõtteid; austada ühiskondlikku mitmekesisust, rahvuste

omapära; suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja

viisakalt väljendada emakeeles, arvestades olukordi ja mõistes

suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; väärtustada õigekeelsust,

kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt; digipädevus – suhelda ja teha

koostööd erinevates digikeskkondades. Elukestev õpe ja karjääri plaanimine

- arendatakse iseseisva õppimise oskust ja vastutusvõimet ning oskust

iseseisvalt leida ja analüüsida oma arengu vajadustest tulenevat. Õpe

võimaldab õpilasel kujundada eneseanalüüsiks vajalikku sõnavara, et

analüüsida oma huve ja võimeid, nii ainealaseid kui ka üldoskusi ja

teadmisi. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Eri liiki tekstide käsitluse kaudu

hakkavad õpilased märkama ühiskonnas probleeme ja otsima neile

lahendusi. Väärtused ja kõlblus ning kultuuriline identiteet. Oma keele ja

kirjanduse väärtustamise kaudu õpitakse lugu pidama endast ning rahvast.

Aabitsapidu Aabitsapeoga toetatakse väärtuspädevuse (kaaslase kuulamine ja

tunnustamine), õpipädevuse (õpilane tunneb rõõmu teadasaamisest ja

oskamisest), sotsiaalse pädevuse (õpilane hindab loovust ja tunneb rõõmu

liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest) kujunemist.

Etlejate konkursid Toetab väärtuspädevuse kujundamist (õpilane oskab ilu märgata ja hinnata).

Läbivatest teemadest on etlejate konkurss seotud kultuurilise identiteediga

(õpilane väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust).


18

Solistide konkurss Toetab sotsiaalse pädevuse kujundamist (õpilane hindab loovust ning

tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest).

Läbivatest teemadest on solistide konkurss seotud kultuurilise identiteediga

(õpilane väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust).

Kauni käekirja

konkurss

Kauni käekirja konkurss toetab kultuuri- ja väärtuspädevuse (läbi oskuse ilu

märgata), õpipädevuse (läbi oskuse end häälestada ülesandega

toimetulemisele) kujundamist.

Õhtulugemine Õhtulugemine toetab kultuuri- ja väärtuspädevuse (läbi kaaslase kuulamise

oskuse), sotsiaalse ja kodanikupädevuse (läbi loova eneseväljenduse) ning

suhtluspädevuse (läbi oskuse suhelda eakaaslastega) kujundamist.

Läbivatest teemadest on õhtulugemine enim seotud kultuurilise identiteedi

loomisega, väärtustades omakultuuri.

Teatrikülastus Teatrikülastus toetab eelkõige kultuuri- ja väärtuspädevuse (õpilane on

viisakas, oskab kuulata, oskab ilu märgata ja hinnata) ning sotsiaalse

pädevuse (õpilane hindab loovust) kujundamist. Läbivatest teemadest on

teatrikülastus enim seotud kultuurilise identiteedi loomisega (õpilasel on

ettekujutus kultuuri mitmekesisusest).

Matemaatikaalased

võistlused „Känguru”

Matemaatikavõistlus toetab eelkõige õpipädevuse kujundamist (õpilane

oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi

ülesannet täites mõtestada); matemaatika, loodusteaduste ja

tehnoloogiaalane pädevus (õpilane arvutab ning oskab kasutada

mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates

eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades). Läbiv teema on

elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, mis seondub antava hinnanguga

õpilase võimele abstraktselt ja loogiliselt mõelda. Oma tunnetusvõimete

reaalne hindamine on üks olulisemaid edasise karjääri planeerimise

lähtetingimusi. Õpilast suunatakse arendama oma õpioskusi, otsustamis- ja

infoga ümberkäimise oskusi.

Jõulnädal Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamine (õpilane peab lugu oma

perekonnast ja peretraditsioonidest), sotsiaalse ja kodanikupädevuse

kujundamine (õpilane hindab loovust ja tunneb rõõmu loovast

eneseväljendusest ja tegevusest. Läbivateks teemadeks kultuuriline

identiteet (õpilase kujunemine kultuuriteadlikuks inimeseks) ning väärtused

ja kõlblus (taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks).

Õpilastööde näitused,

koolimaja

kaunistamine

tähtpäevadeks

Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamine (õpilane oskab märgata ja

hinnata ilu), õpipädevus (õpilane oskab sihipäraselt vaadelda, märgata

erinevusi ja sarnasusi ning neid kirjeldada). Läbivateks teemadeks

kultuuriline identiteet (õpilase kujunemine kultuuriteadlikuks inimeseks)

ning väärtused ja kõlblus (taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt

arenenud inimeseks).

Aktused Aktustega aidatakse kaasa mitmete pädevuste kujunemisele.

Väärtuspädevus – õpilane tunneb üldtunnustatud väärtusi ja

kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning

sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires, tunneb ja austab oma keelt ja

kultuuri. Õpipädevuse kujundamise tulemusena õpilane suudab väljendada

ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist.

Enesemääratluspädevuse kujundamise tulemusena õpilane on aktiivne ja

vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi

demokraatlikust arengust. Läbivaks teemaks on kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus, kus taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning

vastutustundlikuks kogukonna-ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab

ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse

tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi

kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Ning samuti


19

kultuuriline identiteet, kus taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks

inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte-ja käitumislaadi

kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus

kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast

ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on

kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.

Õpilasesinduse

presidendi valimine

Õpilasesinduse presidendi valimine toetab sotsiaalse pädevuse kujundamist,

kus õpilane vastutab oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest.

Õpilasesinduse juhatusse valitud liikmed suudavad hinnata oma võimeid

ning võimalusi, oskavad ette näha võimalikku edu ja ebaedu, oskavad olla

meeskonna liikmed. Valijad õpilased mõtlevad kriitiliselt, oskavad hinnata

teiste ideid ning põhjendada oma valikuid ja seisukohti.

Enesemääratluspädevuse kujundamise tulemusena tunnetab õpilane end

ühiskonnaliikmena. Samuti kujundab suhtluspädevust – õpilane oskab

argumenteeritult väidelda, kasutab korrektset ning väljendusrikast keelt.

Läbiva teemana on siin elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, millega

taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu,

täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning

kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke

kutsevalikuid. Samuti kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse

õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja

ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja

mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end

ühiskonnaliikmena.

Õpetajate päev Õpetajate päev toetab õpipädevuse kujundamist, kus õpilane oskab oma

loomingus käsitada töövahendeid ning kasutada tehnikaid ja materjale.

Samuti toetab sotsiaalset pädevust, kus õpilane vastutab oma valikute,

otsustuste ja endale võetud kohustuste eest, suudab hinnata oma võimeid

ning võimalusi, oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu. Suhtluspädevuse

kujundamisel oskab argumenteeritult väidelda, kasutab korrektset ja

väljendusrikast keelt. Õpetajate päeva läbivaks teemaks on elukestev õpe ja

karjääriplaneerimine, millega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes

on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja

töökeskkonnas.

Rebaste nädal Rebaste nädal toetab sotsiaalse pädevuse kujundamist, kus õpilane vastutab

oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest. Rebaste nädalal

peavad õpilased tajuma hea tava piire, mis kujundab oskust mõelda

kriitiliselt ja loovalt, arendada ning hinnata enda ja teiste ideid, põhjendada

oma valikuid ning seisukohti, olla meeskonna liige.

Väärtfilmide

vaatamine

Aitab kujundada väärtuspädevust, aitab teadlikult kaasa eesti rahvuse,

keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja arengule, õpilane mõistab eesti

kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab, väärtustab

ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone. Läbivaks teemaks on

kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks

inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi

kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus

kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast

ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on

kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.

Töövarjupäev Töövarjupäev aitab kaasa sotsiaalse pädevuse kujunemisele, kus õpilane

vastutab oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest, suudab

hinnata oma võimeid ning võimalusi, oskab ette näha võimalikku edu ja

ebaedu. Samuti toetab ettevõtlikkuspädevuse kujundamist, mille

tulemusena õpilane oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise

võimaluste kohta, on teadlik erinevatest töövaldkondadest, tööturu


20

suundumustest, kavandab oma karjääri. Läbivaks teemaks on elukestev õpe

ja karjääri planeerimine, millega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks,

kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu-

ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu,

sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Samuti kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus, millega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning

vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab

ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse

tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi

kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele.

Kooli sünnipäev Kooli sünnipäeva tähistamine aitab kaasa väärtuspädevuse kujundamisele,

mille tulemusena õpilane käitub eetiliselt, järgib üldtunnustatud väärtusi ja

kõlbluspõhimõtteid. Läbivaks teemaks on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus,

millega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks

kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise

põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end

ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele

traditsioonidele ja arengusuundadele. Samuti kultuuriline identiteet, millega

taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab

kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana, väärtustab

omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja

koostööaldis.

Mälumänguturniir Mälumänguturniir aitab kaasa väärtuspädevuse kujundamisele, aitab

teadlikult kaasa eesti rahvuse, keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja

arengule, õpilane mõistab eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri

kontekstis; mõistab, väärtustab ja austab oma ja teiste rahvaste

kultuuritraditsioone. Mälumäng aitab kaasa õpipädevuse kujundamisele,

mille tulemusena õpilane on teadmishimuline, oskab õppida, mõtleb

süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele. Samuti

toetab suhtluspädevuse kujundamist, mille tulemusena õpilane suudab end

olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja

asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja

järgib õigekirjareegleid.

Läbivaks teemaks on teabekeskkond, millega taotletakse õpilase kujunemist

teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat

teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma

eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.

Vabariigi aastapäev Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine aitab eelkõige kaasa

väärtuspädevuse kujundamisele, mille tulemusena õpilane käitub eetiliselt,

järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, aitab teadlikult kaasa

eesti rahvuse, keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja arengule, mõistab

eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab,

väärtustab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone. Läbiva

teemana on kindlasti kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse

õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja


mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena

ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja

arengusuundadele. Samuti kultuuriline identiteet, millega taotletakse

õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa

inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist

ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga

määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja

kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.


21

Lõpukell ja tutipidu Sündmus aitab kaasa sotsiaalse pädevuse kujundamisele, kus õpilane

vastutab oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest. Läbivaks

teemaks on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse õpilase

kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja


mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena

ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja

arengusuundadele.

Õppeaasta lõpuaktus Aitab kaasa väärtuspädevuse kujundamisele, kus õpilane käitub eetiliselt,

järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid. Läbivaks teemaks on

kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse õpilase kujunemist

aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonna aliikmeks, kes

mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning

kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma

tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele.

Sõbrapäevatantsud Kehakultuuri pädevus väljendub kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi

väärtustamises elustiili osana. See hõlmab oskust anda objektiivset

hinnangut kehalise vormisoleku tasemele ja kasutada sobivaid vahendeid

ning meetodeid kehaliste võimete arendamiseks. Kunstipädevus - leida

erinevates spordiliikumises ilu, leida uusi loomingulisi lähenemisi, märgata

ilu liikumises ja enda ümber.

Klassidevaheline

korvpallivõistlus

Kehakultuuri pädevus väljendub kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi

väärtustamises elustiili osana. See hõlmab oskust anda objektiivset

hinnangut kehalise vormisoleku tasemele ja kasutada sobivaid vahendeid

ning meetodeid kehaliste võimete arendamiseks. Läbiv teema „Väärtused ja

kõlblus” seostub spordis ausa mängu põhimõtete järgimisega. Sportlikus

tegevuses kehtivate reeglite mõistmine ja järgimine igapäevaelus toetab

kujunemist kõlbeliseks isiksuseks. Matemaatikaalane pädevus sümbolid,

meetodid, aeg, korduste arv, ruum, tulemuste võrdlemine, analüüs.

3.3 Rõhuasetused koolitöötajate tegevustes, mis on suunatud üldpädevuste kujundamisele

Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

Alusväärtused on igapäevaselt kõigile kättesaadavad, neid järgitakse tegevuste

kavandamisel ning erinevaid töövorme kasutades arutatakse õpilastega alusväärtuste üle.

Õpetajad arutavad tundides õpilastele eakohaselt päevakajalisi sündmusi või ühiskonnas

ja maailmas esiplaanil olevaid aktuaalseid küsimusi. Arutelusid läbi viies õpetaja käsitleb

mingi sündmuse, nähtuse või seisukoha erinevaid tahke, demonstreerides teatud

mõtteviisi: igal nähtusel on mitu põhjendust, igal sündmusel on vähemalt mitu tõlgendust,

igal seisukohal on vähemalt üks vastandseisukoht.

Koolis keskendutakse teiste loomingu väärtustamisele eelkõige õpilaste suutlikkuse

kujundamise kaudu vältida plagiaati kirjalike tööde koostamisel. Korrektse

viitamissüsteemi kasutamist kirjalikes töödes jälgivad kõik õpetajad alates juba esimesest

kooliastmest.

Koolis kujundatakse õpilaste ilumeelt ühelt poolt koolis valitseva esteetilise

õppekeskkonna kaudu. Teisalt järgitakse põhimõtet: esitatavad kirjalikud tööd peavad

alati olema korrektselt ja esteetiliselt vormistatud.


22

Sotsiaalse- ja kodanikupädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

Vastutustunde kujundamine toimub koolis eelkõige kokkulepete sõlmimise ja

kokkulepetest kinnipidamise jälgimise teel. Kokkulepete saavutamine tähendab osapoolte

ärakuulamist ja teineteisega arvestamist (selle mõistmist, kas kokkulepet on võimalik

täita) ning kõigi osapoolte kokkuleppega nõustumist. Oluline roll on selle juures õpetajatel

asjakohases suhtlemises ja kannatlikkusel asju läbi rääkida ning järjekindluses

kokkulepetest kinnipidamist jälgida.

Demokraatliku mõtteviisi kujundamine õpilastes toimub igapäevase õppe- ja

kasvatusprotsessi korralduse kaudu. Õppeprotsessi kavandamine on avalik, st õpilased

peavad veerandi või kursuse alguses teadma, mida õpitakse, millised on oodatavad

õpitulemused, kuidas toimub hindamine ning millised on hindamiskriteeriumid. Kõik

muutused õppeprotsessi käigus arutatakse õpilastega läbi. Välistatud on ootamatud

kokkuvõtvad hindamised.

Õpilasi käsitletakse õppeprotsessis partneritena, õpetajad võtavad kursuse, veerandi,

õppeteema lõpus neilt tagasisidet õppeprotsessi läbiviimise kohta.

Kehtestatud reeglite järgmisel näitavad õpetajad õpilastele ise eeskuju

kose gÜmnaasiumi Õppekava · kose gümnaasiumi õppekava kehtestatud 31.08.2015. a direktori...

Documents