kriminaalpoliitika arvudes: võrdlusi statistikast ja ... · mille põhjal esitab vabariigi...

Kriminaalpoliitika arvudes: võrdlusi statistikast ja uuringutestComparative data on crime and justice in Estonia

Kriminaalpoliitika arvudes: võrdlusi statistikast ja uuringutestComparative data on crime and justice in Estonia

JustiitsministeeriumKriminaalpoliitika osakond

Tallinn2013

Väljaandja:JustiitsministeeriumTõnismägi 5a15191 TallinnTelefon: 620 8100Faks: 620 8109e-post: [email protected] võrgukodu: www.just.ee

Kujundus: DADA ADTrükk: Ecoprint

ISBN 978-9949-9109-7-7 (trükis)ISBN 978-9949-9109-8-4 (pdf )

5

Hea lugeja

2013. aastal tähistab justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond kümnendat aastapäeva. Tänavu täitub ümmar-gune tähtpäev – 20 aastat – ka kuriteoennetuse nõukogul. Nende aastate jooksul on justiitsministeeriumis tehtud palju kriminaalpoliitikat, kuritegevuse olukorda ja elanike arvamusi käsitlevaid uuringuid. Uuringutel põhinev poliitika on eraldi rõhutatava väärtusena leidnud tee kriminaalpoliiti-ka arengusuundadesse ja ka poliitikat kujundavate inimeste igapäevasesse tööellu.Peale selle et uuringute ja statistika toel saab teha paremaid otsuseid kuritegevuse vähendamise nimel, on nendel andmetel teinegi kaalukas tähendus. Peame väga tähtsaks, et kriminaal-statistika ilmub kindla aja tagant ja meie uuringud on avalikud.Käesolev kogumik sisaldab nii sisu kui ka kogumise viisi mõttes väga erinevaid andmeid. Kogumik katab kindlasti rohkem valdkondi kui iga-aastane kuritegevuse aastaraa-mat, rõhutades ühtlasi rohkem võrdlevat perspektiivi, seda nii ajalises kui ka teiste riikide kontekstis.

Head uurimist!Jako SallaKogumiku koostaja

Dear reader

The year 2013 is the 10th anniversary of establishing the Criminal Poli-cy Department of the Ministry of Justice. It is also the 20th anniversary of the Crime Prevention Council. Many studies have been conducted in the Ministry of Justice throughout those years, dealing with criminal policy, crime situation and residents’ opinions. Research-based policy as a value has found its place in current criminal policy guidelines and certainly in the daily work of people shaping the policy.In addition to helping make better decisions for reducing crime, the knowledge gained from studies and statistics has another important meaning. We consider it a value per se that criminal statistics are published with unwavering regularity and our studies are public. The public must have access to data gathered by the state and to informa-tion that is reliable.This collection contains a wide range of data and places it’s stress on comparative perspective, both in the time dimension and across different countries.

Have a good study!The collection’s preparerJako Salla

6

SISUKORDTABLE OF CONTENTS

SisukordTable of contents

9 Prioriteedid Priorities10 Kriminaalpoliitika arengusuunad Criminal policy guidelines18 Kuritegevusvastased prioriteedid Anti-crime priorities20 Karistuslike ja mittekaristuslike meetmete üldistatud skeem Generalized scheme of punitive and non-punitive sanctions

21 Kuritegevuse näitajad ja tajumine Crime figures and sense of crime22 Registreeritud kuriteod Number of registered criminal offences23 Kuritegevuse levik Distribution of crime24 Vargus Theft25 Varguse ohvrid Theft victims26 Tarbijapettus Consumer fraud27 Vägivald Violence28 Tapmine Homicide29 Vägivald laste hulgas Violence among children30 Kuritegevuse ohu tunnetamine Sense of the crime threat31 Kuritegevushirm Fear of crime32 Kodulähedase kuritegevuse probleem Problem of crime near home33 Mure kuritegevuse pärast Concern about crime34 Koduvägivalla levik Spread of domestic violence35 Perevägivallatsejad pere ja sõprade ringis Domestic violence perpetrators in circle of friends and family36 Füüsilise perevägivalla tõsidus Seriousness of physical domestic violence

7


37 Hinnang perevägivalla raskusele Opinion on seriousness of domestic violence38 Alaealiste kuritegevus Juvenile offenders39 Korruptsiooni tajumine Euroopas Perception of corruption in Europe40 Kokkupuuted korruptsiooniga aasta jooksul Encounters with corruption in a year

41 Õiguskaitseasutuste tegevus statistikas ja elanike hinnangutes

Criminal justice institutions in statistical perspective and in public perception

42 Politsei eri rahvuste võrdse kohtlejana Fairness of the police in treating people from different ethnic background43 Politsei rikaste ja vaeste võrdse kohtlejana Fairness of the police in treating rich and poor people 44 Kohus eri rahvuste võrdse kohtlejana Court's fairness in treating people from different ethnic background45 Kohus rikaste ja vaeste võrdse kohtlejana Court's fairness in treating rich and poor people 46 Politsei vägivalla ennetajana Perception of corruption in Europe47 Politsei sissemurdmiste avastajana Police success in catching house burglars48 Rahulolu politsei tegevusega Satisfaction with treatment from police49 Politsei legitiimsus Police legitimacy50 Hinnang kohtute tööle Performance of courts51 Kohtunike suhtarv Rate of judges52 Prokuröride suhtarv Rate of prosecutors53 Lahendatud kuriteod Solved crimes54 Jälitustegevus kriminaalmenetluses Surveillance in criminal procedure55 Konfiskeerimine kriminaalmenetluses Confiscation of criminal assets56 Keskmine menetluse pikkus alaealise kahtlustatava jaoks Average length of proceeding for a juvenile suspect57 Keskmine menetluse pikkus alaealise süüdistatava jaoks Average length of court proceeding for a juvenile58 Keskmine kohtueelse menetluse pikkus alaealise kannatanu jaoks Average length of pretrial proceeding for a juvenile victim59 Lähenemiskeeld kriminaalmenetluses Restraining order in criminal procedure60 Vahistatute arv Number of persons detained for investigation61 Vahistatute suhtarv Rate of persons detained for investigation62 Ohvriabi Victim support service

8


63 Karistuste täideviimine Execution of punishments64 Karistusliku järelevalvesüsteemi maht Scope of penal supervision system 65 Süüdi mõistetud vangide arv Number of convicted inmates66 Vangide suhtarv Euroopa Liidus Prison population rate in the European Union67 Vangide suhtarvu muutus eri riikides Evolution of prison populations in selected countries68 Vanglast vabanemine Release from prison69 Vanglast vabanenute retsidiivsus Recidivism of convicts released from prison70 Narkokurjategijad vanglas Drug offence perpetrators in prison71 Tapjad vanglas Homicide perpetrators in prison72 Vangistuse kestus Length of prison sentence73 Vangistuse keskmine kestus Average length of prison sentence74 Põgenemised vanglast Escpes from prison75 Vangistuse kulu Cost of a day in prison76 Personali suhtarv vanglas Rate of cutodial staff in prison77 Alaealised kinnistes asutustes Juveniles in closed facilities78 Kriminaalhooldusaluste jaotus Distribution of probationers79 Kriminaalhooldusaluste suhtarv eri riikides Rate of persons under probation in selected countries80 Kriminaalhoolduse tulemused Results of probation81 Elektroonilise valve alla määratud isikute arv Persons placed under electronic monitoring

9

PRIORITEEDID PRIORITIES

PrioriteedidPriorities

10


Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018

Eesmärgid1. „Kriminaalpoliitika arengsuundadega aastani 2018“

(edaspidi arengusuunad) määratletakse pikaajalised eesmärgid ja tegevused, millest avalik sektor peab lähtuma oma tegevuse kavandamisel ning elluviimisel.

2. Kriminaalpoliitika eesmärgiks on ühiskonna turvalisuse tagamine süütegude ennetamise ja nendele reageeri-mise, süütegudega tekitatud kahju vähendamise ning õigusrikkujatega tegelemise kaudu.

3. Kriminaalpoliitika esmasteks eesmärkideks on korduv-kuritegevuse ning alaealiste kuritegevuse ennetamine. Alaealiste kuritegevuse ennetamine võimaldab ära hoida kuritegusid täiskasvanueas; korduvkuritegevuse ennetamine vähendab kuritegude arvu ning kuri-teoohvriks langemise riski.

4. Kuna ühiskonnale tekitavad kõige suuremat kahju organiseeritud kuritegevus, sealhulgas majandus-, korruptsiooni-, küber- ja inimkaubanduse kuriteod, ning isikuvastased kuriteod, sealhulgas perevägivald, siis tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata nimetatud

kuritegude ennetamisele ning neile reageerimisele.5. Avalik sektor peab oma tegevuseesmärkide seadmisel ja

poliitika väljatöötamisel, eriti sotsiaal- ja hariduspoliitikas ning asulate planeerimisel, kriminaalpoliitika arengusuun-dadega arvestama. Iga ministeerium annab kord aastas Justiitsministeeriumile arengusuundade täitmisest aru, mille põhjal esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule hiljemalt 1. märtsiks iga-aastase ülevaate kriminaalpoliitika arengu-suundade elluviimisest. Kriminaalpoliitika tulemuslikkuse hindamisel lähtutakse nii iga-aastastest ohvriuuringute andmetest kui ka kuritegevuse statistikast.

Põhimõtted6. Kriminaalpoliitika kavandamisel ja elluviimisel tuleb

avalikul sektoril teha koostööd era- ja mittetulundussek-toriga, kaasates vabatahtlikke. Avaliku sektori ülesanne on arendada keskkonda, kus nii mittetulundus- kui ka erasektor saaksid täita oma rolli süütegude ennetamisel.

7. Süütegude ennetamine peab toimuma eelkõige koha-likul tasandil. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on ko-halikku elanikkonda ning era- ja mittetulundussektorit kaasates vähendada süütegusid soodustavaid tegureid.

8. Kriminaalpoliitilised otsused ning seadusemuudatused peavad põhinema teaduslikel uuringutel ning kvaliteet-se statistika analüüsil. Selleks et vältida kvaliteedis järele andes ja kiirustades koostatud eelnõusid, tuleb kõikide

11


olulisemate eelnõude puhul teha eelnevad mõju-uurin-gud. Kvaliteetse ja tervikliku statistika saamiseks tuleb jätkuvalt arendada e-toimiku menetlusinfosüsteemi.

9. Kriminaalpoliitika peab arvestama võimalikke tulevi-kuriske ning olema valmis Eestis seni veel tundmatute või vähe levinud rassilise, etnilise ja religioosse taustaga probleemide, näiteks sundabielud, aumõrvad, inimkau-banduse sihtriigiks saamine, ennetamiseks ning neile reageerimiseks.

10. Kannatanu ja tunnistaja väärikas kohtlemine kriminaal-menetluses suurendab inimeste usaldust õiguskaitse-süsteemi vastu, aitab ära hoida teiseseid kannatusi ning leevendada kuriteoga tekitatud kahju. Õiguskaitseasu-tused ja kohtud peavad võtma tarvitusele meetmed, et vältida kannatanute ja tunnistajate kriminaalmenetlusega kaasnevate teiseste kannatuste tekkimist, sealhulgas välti-ma menetluse venimist ning tagama isikuandmete kaitse.

11. Nüüdisaegsete kohtuekspertiisiliikide (DNA, IT jt) arendamine ning nende kasutamise laiendamine aitab tagada kvaliteetsema, säästlikuma ning isikute põhiõi-gusi vähem riivava kriminaalmenetluse.

12. Digitaalse e-toimiku menetlusinfosüsteemi arendamine aitab kaasa kriminaalmenetluse osapoolte paremale koostööle ning vähendab halduskoormust. Riik peab neid infosüsteeme arendama järjepidevalt, tagades

sealjuures ekspertiisi- ja karistusandmete rahvusvahelise kasutamise võimaluse.

Alaealiste kuritegevuse ennetamine13. Alaealiste kuritegelikule teele sattumise vältimiseks

ning riskilaste varajaseks tuvastamiseks tuleb kohalikel omavalitsustel välja töötada kasvukeskkonnas esinevate probleemide varajase tuvastamise süsteem, Sotsiaalmi-nisteeriumil koos kohalike omavalitsustega tuleb aren-dada lapsevanemate vanemlikke oskusi ning parandada valdkonna spetsialistide koostööd.

14. Koolikeskkonnas esinevate probleemidega tegelemine aitab vältida alaealiste kuritegelikule teele sattumist. Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb koos kohali-ke omavalitsuste ja koolidega rakendada meetmeid koolikohustuse mittetäitmise, koolikiusamise ning teiste koolikeskkonnas esinevate õpilaste vaimset ja füüsilist turvalisust mõjutavate probleemide vältimiseks.

15. Alaealiste kuritegudele paremaks reageerimiseks tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumil tagada alaealiste komisjonide ning nende kohaldatavate mõjutusvahen-dite ühtlane kvaliteet üle Eesti, soodustada kohalike komisjonide loomist ning tagada, et süütegude arutelu alaealiste komisjonis ei ületaks üldjuhul 14 päeva.

16. Erikoolid ei tohi soodustada alaealiste korduvõigusrikku-

12


misi, vaid peavad toetama alaealiste iseseisvat õigus-kuulekat toimetulekut. Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb arendada erikoolid toimivateks õppekasvatusasu-tusteks: korrastada infrastruktuur, individualiseerida õppe-kasvatustöö, tagada vajalikud tugiteenused ning koos kohalike omavalitsustega tagada erikooli lõpeta-nute järelhooldus.

17. Alaealiste kurjategijatega seotud kriminaalasjade kiire menetlemine aitab vähendada noorte tulevasi süüte-gusid ning vähendab kriminaalmenetlusega alaealisele kaasnevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Prokura-tuuril ja politseil tuleb tagada, et alaealiste kriminaalasja-de kohtueelne menetlus ei kestaks üldjuhul üle ühe kuu.

Korduvkuritegevuse ennetamine18. Korduvkuritegevust mõjutavad eelkõige sõltuvusprob-

leemid ja süüdimõistetute hilisem toimetulematus. Narkomaaniaravi vangistuse alternatiivina annab lisaks sõltuvusest võõrutamisele või selle kontrolli alla saami-sele kasu ka retsidiivsuse vähenemise kaudu. Justiitsmi-nisteeriumil tuleb koos Sotsiaalministeeriumiga tagada narkomaania sõltuvushäirega kurjategijate ravikohad ja -võimalused; samuti tuleb Sotsiaalministeeriumil arendada ja kinnitada narkomaanide ravi- ja rehabilitat-siooniteenuste kvaliteedistandardid.

19. Kinnipeetavate vabanemisjärgse toimetuleku soodus-tamiseks tuleb Justiitsministeeriumil koostöös Sotsiaal-ministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning mittetulun-dusühendustega luua üle-eestiline tugiisikusüsteem vanglast vabanenute iseseisva toimetuleku toetamiseks. Korduvkuritegevuse vähendamiseks tuleb tagada rehabilitatsiooniprogrammid kurjategijatele, sealhulgas seksuaalkurjategijatele.

20. Justiitsministeeriumil tuleb koos teadusasutustega luua korduvkurjategijate seire rahvusvaheliselt võrreldav süsteem, mille eesmärgiks on anda sotsioloogilist teavet kriminaalkaristuse saanud isikute toimetuleku ning edasise elutee kohta (retsidiivsuse uuring).

21. Kinnipidamisasutuses peaksid viibima kõige ohtlikumad kurjategijad, samal ajal tuleb soodustada alternatiivka-ristuste kasutamist (ÜKT, sõltuvusravi, leppimine jne). Kuna vangistuse suur osakaal soodustab korduvkuri-tegevust, tuleb Justiitsministeeriumil kinnipeetavate arvu lääneeuroopalikule tasemele viimiseks lõpule viia vanglate reform ning sulgeda laagri tüüpi vanglad: liita Tallinna ja Harku vangla ning avada uus Tallinna vangla, samuti sulgeda Murru vangla.

Isikuvastaste kuritegude ennetamine22. Alkoholi liigtarvitamine on peamine isikuvastaste kurite-

13


gude toimepanemist soodustav tegur. Vabariigi Valitsusel tuleb heaks kiita riikliku alkoholipoliitika raamdokument, mille eesmärgiks on alaealiste alkoholitarvitamise ning sellest tulenevate kahjude vähendamine; alkoholi riskitar-vitamise ja sellest tekkivate kahjude vähendamine.

23. Perevägivald on raske isikuvastane kuritegu, mille tunnistajaks ning ohvriks olemine lapseeas suurendab tõenäosust puutuda vägivallaga kokku täiskasvanuna nii ohvri kui ka toimepanijana. Laialdane teavitamine perevägivallast kui raskest isikuvastasest kuriteost aitab kaasa selle kuriteo suhtes negatiivse hoiaku kujundami-sele ühiskonnas ning võitlemisele selle vastu, seetõttu tuleb Sotsiaalministeeriumil suurendada ühiskonna teadlikkust perevägivallast, kaasates selleks politseid ja kohalikke omavalitsusi. Prokuröridel tuleb sobivatel juhtudel koos ohvriabitöötajatega rakendada ohvri ja kurjategija lepitamist.

24. Isikuvastaste kuritegude ohvritele, sealhulgas inim-kaubanduse ja perevägivalla ohvritele, tuleb Sotsiaal-ministeeriumil koostöös kohalike omavalitsuste ja mittetulundussektoriga tagada üle Eesti piisaval hulgal varjupaiku. Politseil tuleb teavitada sihtrühmi abi saamise võimalustest ning abivajajad ohvriabitöötajate juurde suunata. Sotsiaalministeeriumil tuleb arendada ohvriabisüsteemi, muutes seda kliendikesksemaks.

25. Alaealise kannatanuga isikuvastastes kuritegudes tuleb politseil ja prokuratuuril tagada kiire kohtueelne menet-lus, mille pikkus üldjuhul ei tohiks ületada kolme kuud.

Organiseeritud ja raske peitkuritegevuse ennetamine26. Organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tuleb

vähendada kuritegevusest saadavat tulu kurjategijate poolt. Õiguskaitseasutustel tuleb keskenduda krimi-naaltulu äravõtmisega seotud meetmetele, muu hulgas tuleb selleks tagada valdkonna spetsialistide süsteemne koolitus.

27. Organiseeritud ja piiriülese kuritegevuse vastases võitluses tuleb kasutada ning arendada rahvusvaheliste organisatsioonide justiits-, politsei- ja tollikoostöö inst-rumente. Prokuratuur ja uurimisasutused peavad ühiselt planeerima ressursse prioriteetsete valdkondadega tegelemiseks.

28. Raskete ning suure kahjuga majandus- ja korrupt-sioonikuritegude vastu võitlemiseks tuleb tagada igas uurimisasutuses ning ringkonnaprokuratuuris piisav arv nimetatud kuritegude menetlemisele spetsialiseerunud uurijaid ning prokuröre. Korruptsioonikuritegude uuri-mise kvaliteet politseiprefektuurides peab paranema.

29. Küberkuritegevuse vastane võitlus peab keskenduma alaealiste seksuaalse kuritarvitamise vastasele võitlusele,

14


suurte arvutikelmuste tõkestamisele ning arvutiviiruste ja häkkimise leviku tõkestamisele. Küberkuritegevuse ennetamisel tuleb koostöös erasektoriga tegeleda haavatavate sihtrühmade (näiteks alaealised, eakad) teadlikkuse tõstmisega. Küberkuritegevuse paremaks piiramiseks tuleb tagada piisava hulga IT-spetsialistide olemasolu õiguskaitseasutustes.

Vastu võetud Riigikogu 9. juuni 2010 otsusega.

Guidelines for development of criminal policy until 2018

Objectives1. “Guidelines for Development of Criminal Policy until 2018” (herein-

after guidelines for development) define long-term objectives and activities on the basis of which the public sector shall plan and perform its activities.

2. The objective of criminal policy is to ensure public safety through the prevention of and responding to offences, reducing of damage caused by offences and dealing with offenders.

3. The primary objectives of criminal policy are the prevention of recidivism and juvenile delinquency. The prevention of juvenile

delinquency helps to prevent criminal offences in adulthood; the prevention of recidivism reduces the number of criminal offences and the risk of falling victim to crime.

4. Since organised crime, including economic crime, corruption crime, cybercrime and trafficking in human beings and criminal offences against persons, including domestic violence, cause the greatest damage to the society, enhanced attention shall be paid to the pre-vention of and responding to the abovementioned criminal offences.

5. The public sector shall take the guidelines for the development of criminal policy into account upon setting its operating objectives and development of policy, in particular of social and educational policy and upon planning of settlements. Each Ministry shall report to the Ministry of Justice on the implementation of the guidelines for the development, on the basis of which the Government of the Republic shall submit an annual overview concerning the imple-mentation of the guidelines for the development of criminal policy to the Riigikogu not later than by 1 March each year. The efficiency of criminal policy shall be assessed on the basis of the data of annual victim surveys and crime statistics.

PRINCIPLES6. Upon planning and implementation of criminal policy, the public

sector shall cooperate with the private and non-profit sector and involve volunteers. It is the task of the public sector to develop an environment where both, the non-profit and the private sector could fulfil their role in the prevention of offences.

15


7. The prevention of offences shall, first and foremost, take place at the local level. It is the task of local governments to reduce the factors contributing to offences by involving the local populations and the private and non-profit sector.

8. The decisions concerning criminal policy and amendments to legislation shall be based on scientific research and the analysis of high-quality statistics. In order to avoid draft legislation prepared in haste by compromising quality, prior impact studies shall be carried out in case of all the important draft legislation. The E-File processing information system shall be developed continuously in order to obtain high-quality and comprehensive statistics.

9. Criminal policy shall take potential future risks in to account and be ready for the prevention of and responding to problems with racial, ethnical and religious background unknown or rare so far in Estonia such as forced marriages, honour killings, becoming a destination country for trafficking in human beings.

10. Dignified treatment of victims and witnesses in criminal proceed-ings increases people’s trust in the system of legal protection, helps to prevent secondary victimization and alleviate damage caused by criminal offences. Law enforcement agencies and courts shall take measures to prevent secondary victimization of victims and witnesses by criminal proceedings, including avoiding delay of proceedings and ensuring personal data protection.

11. The development and expanding the use of modern types of foren-sic examination (DNA, IT, etc.) helps to ensure economical criminal proceedings of higher quality which violates less the fundamental rights of persons.

12. The development of the digital E-File processing information system facilitates better cooperation between parties to criminal proceedings and reduces the administrative burden. The state shall develop these information systems consistently by ensuring the possibility of international access to the examination and punish-ment data.

GUIDELINES FOR DEVELOPMENTPrevention of juvenile delinquency13. In order to prevent minors turning to crime and for early identifi-

cation of children at risk, the local governments shall develop a system for early identification of problems occurring in growing environment; the Ministry of Social Affairs together with local gov-ernments shall develop the parenting skills of parents and improve cooperation between the specialists of this field.

14. Dealing with the problems occurring in school environment helps to prevent minors turning to crime. The Ministry of Education and Research together with local governments and schools shall take measures for the prevention of non-performance of the obligation to attend school, bullying in schools and other problems occurring in school environment which affect mental and physical security of pupils .

15. In order to respond better to juvenile delinquency, the Ministry of Education and Research shall ensure even quality of juvenile committees and of the sanctions applied by them all over Estonia, facilitate the establishment of local committees and ensure that

16


the hearing of offences in a juvenile committee would not, as a rule, exceed 14 days.

16. Reform schools shall not induce repeat offending by minors, but shall support the ability of minors to cope independently and law-abidingly. The Ministry of Education and Research shall develop reform schools into functioning educational institutions: systema-tise the infrastructure, individualise schooling and education, ensure the necessary support services and together with local governments ensure continued care of pupils leaving a reform school.

17. Expedited proceedings in criminal matters related to juvenile perpetrators helps to decrease future offences committed by young people and reduces the potential negative effects to minors arising from criminal proceedings. The Prosecutor’s Office and the police shall ensure that the pre-trial procedure in criminal matters regard-ing minors would not last, as a rule, for more than one month.

Prevention of recidivism18. Addiction problems and later inability of convicted offenders to

cope affect recidivism most of all. Drug treatment as an alternative to imprisonment is useful due to the fact that, in addition to wean-ing off from or taking control over addiction, it reduces recidivism. ´The Ministry of Justice together with the Ministry of Social Affairs shall ensure the places and possibilities for the treatment of crim-inal offenders with drug addiction disorders and the Ministry of Social Affairs shall develop and approve quality standards for the services of the treatment and rehabilitation of drug addicts.

19. In order to facilitate the ability of released prisoners to cope, the Ministry of Justice shall, in cooperation with the Ministry of Social Affairs, local governments and non-profit associations, establish a national system of support persons for supporting the ability of released prisoners to cope independently. In order to reduce recidivism, rehabilitation programmes shall be ensured for criminal offenders, including sexual offenders.

20. The Ministry of Justice together with research institutions shall establish an internationally comparable system for monitoring recidivists, the objective of which is to provide sociological informa-tion concerning the ability of persons who have undergone criminal punishment to cope and their subsequent life (recidivism study).

21. The most dangerous criminal offenders shall stay at penal institu-tions but at the same time the use of alternative punishments shall be promoted (community service, addiction treatment, conciliation, etc.). Since the big number of prisoners facilitates recidivism, the Ministry of Justice, shall, in order to take the number of prisoners to the level of Western Europe, complete the reforming of prisons and close the camp-type prisons, join Tallinn and Harku prisons and open the new Tallinn prison and also close Murru prison.

Prevention of criminal offences against persons22. Alcohol abuse is the main factor facilitating commission of

criminal offences against persons. The Government of the Republic shall approve a framework document of national alcohol policy, the objective of which is to reduce drinking of alcohol by minors

17


and the damage caused thereby, risky drinking of alcohol and the damage caused thereby.

23. Domestic violence is a serious criminal offence against a person, being the witness and victim of which in childhood increases the likelihood of coming into contact with violence in adulthood both, as a victim and as an offender. Provision of broad range of information on domestic violence as a serious criminal offence against a person helps to develop a negative attitude to such a criminal offence in the society and to combat it, which is why the Ministry of Social Affairs shall raise awareness of domestic violence by involving the police and local governments. In appropriate cases, the prosecutors shall, in cooperation with staff members of victim assistance service, apply conciliation between a victim and a criminal offender.

24. The Ministry of Social Affairs together with local governments and non-profit sector shall ensure a sufficient number of shelters for victims of criminal offences against persons, including victims of trafficking in human beings and domestic violence, all over Estonia. The police shall inform the target groups of the possibilities to receive assistance and refer the persons who need assistance to the staff members of victim assistance service. The Ministry of Social Affairs shall develop the victim assistance system by making it more client-centered.

25. In the case of criminal offences against persons where the victim is a minor, the police and the Prosecutor’s Office shall ensure expedit-ed pre-trial proceedings which, as a rule, should not exceed three months.

Prevention of organised crime and serious hidden crime26. In combating organised crime the proceeds received by criminal

offenders from crime shall be reduced. Law enforcement agencies shall focus on measures related to confiscation of proceeds from crime and systematic training of specialists in this field shall be ensured for that purpose.

27. Judicial, police and customs cooperation instruments of interna-tional organisations shall be used and developed in combating organised and cross-border crime. The Prosecutor’s Office and investigative bodies shall plan together resources for dealing with priority areas.

28. In order to combat serious economic crimes and corruption caus-ing major damage, a sufficient number of preliminary investigators and prosecutors shall be ensured in each investigative body and district prosecutor’s office for processing the abovementioned criminal offences. The quality of investigation of corruption crimes in police prefectures shall be improved.

29. Combating cybercrime shall focus on combating sexual abuse of minors, prevention of major computer fraud and prevention of spreading of computer viruses and hacking. Upon the prevention of cybercrime, the awareness of vulnerable target groups (such as minors, elderly people) shall be raised in cooperation with the pri-vate sector. The existence of a sufficient number of IT specialists in law enforcement agencies shall be ensured in order to set bounds to cybercrime more efficiently.

Approved with the resolution of the Parliament of 9. June 2010.

18


Riigi kuritegevusvastased prioriteedid (2013)

Lähtudes Riigikogu kriminaalpoliitika arengusuundadest aastani 2018 ning vajadusest seada politseile ja prokura-tuurile kuritegevusvastases võitluses selged ja arusaadavad eesmärgid, peavad justiitsminister ja siseminister politsei ja prokuratuuri ühisteks prioriteetideks võitlust järgmiste kuritegevusliikidega: 1. alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastane

kuritegevus, eelkõige seksuaal-kuritegevus. Samuti on alaealiste poolt toime pandud kuritegudes ja alaealiste vastu toime pandud isikuvastastes kuritegudes eesmärk tagada nende kuritegude kiire kohtueelne menetlus;

2. perevägivald, eelkõige korduv vägivald; 3. organiseeritud ja raske peitkuritegevus, esmajärjekorras: 3.1. korruptsioonikuritegevus, 3.2. narkokuritegevus, eelkõige tugevatoimelistele

uimastitele ja alaealistele suunatud kuritegevus, 3.3. suure kahjuga majanduskuritegevus, 3.4. inimkaubandus, pöörates sealjuures tähelepanu kriminaaltulu tuvastamisele ja konfiskeerimisele kuritegude toimepanijatelt ning küber-

ruumis toime pandud kuritegudele. Justiitsminister ja siseminister hindavad korrapäraselt priori-teetide mõju ning lepivad kokku ühised sammud prioritee-tide elluviimiseks.Valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid seati esimest korda 2005. aastal siseministri ja justiitsministri Laulasmaa kohtumisel. Hiljem on prioriteete mõnevõrra muudetud, kehtivad prioriteedid kinnitati 26. märtsil 2013.

National anti-crime priorities (2013)

Pursuant to the parliament’s “Guidelines for Development of Criminal Policy until 2018” and the need to establish clear and understandable objectives for the Police and Prosecutor’s Office in the fight against crime, the Minister of Justice and the Minister of Internal Affairs deem the fight with the following types of crime as the joint priorities for the Police and Prosecutor’s Office:1. serious criminal offences against minors, primarily sexual crime.

The objective concerning the criminal offences committed by minors and against minors is also to guarantee prompt pre-trial procedure of these criminal offences;

19


2. domestic violence, primarily repeated violence; 3. organised and serious hidden crime, first of all: 3.1. corruption crime, 3.2. drug-related crime, primarily crime aimed at strong drugs and

minors, 3.3. economic crime involving major damage, 3.4. human trafficking, thereby paying attention to the identification of criminal proceeds and confiscation from the perpetrators of criminal offences and to the criminal offences committed in cyberspace.The Minister of Justice and the Minister of Internal Affairs assess the impact of the priorities on a regular basis and agree upon joint steps in order to implement the priorities. The anti-crime priorities of the Government were set for the first time at the Laulasmaa meeting of the Minister of Internal Affairs and the Minister of Justice held in 2005. Later, the priorities have been some-what changed, the priorities which are in force now were approved on 26th March 2013.

20


Kuriteole järgneb kohustluslik menetlus politsei või teise uurimisasutuse poolt/ criminal o�ence is followed by mandaory investigation by police or other authorities with investigative powers

Peale uurimist ja võimaliku toimepanija tabamist otsustab prokuratuur edasise tegevuse/after the investigation prosecutor will decide what to do with the suspect

Vangistuse kandmine/execution of the sentence

Asendamine üldkasuliku tööga/substitution by community service

Asendamine elektroonilise valvega/substitution by electronic surveillance

Asendamine narkoraviga/substitution by drug treatment

Asendamine seksuaalkurjategijatekompleksraviga/ substitution by complex treatment for sexual o�enders

Tingimisi vabastamine/conditional non-enforcementof imprisonment (probation)

Rahalise karistuse täitmine/execution of the pecunary punishment

Asendamine vangistusega/substitution by imprisonment

Asendamine üldkasuliku tööga/substitution by community service

Asendamine sõltuvusraviga/substitution by drug treatment

Tingimisi vabastamine/conditional non-enforcement of thepecuniary punishment

Hoiatus/admonition

Käitumiskontroll/supervision of conduct (probation)

Noortekodusse paigutamine/placement in a youth home

Erikooli paigutamine/ placement to the special school(closed institution)

Kohtu poolt mõistetavad karistuslikud meetmed/ punitive measures imposed by court

Mittekaristuslikud meetmed/ non-punitive measures

Vangistus/imprisonment

Rahaline karistus/pecuniary punishment

Alaealiste mõjutusvahedid/sanctions applicable for minors

Psühhiaatriline sundravi/ coercive psychiatric treatment

Menetluse lõpetamine prokuratuuris või kohtus/diversion from prosecution or court

Materjalide saatmine alaealiste komisjonile/ case referral to juvenile committee

Tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvi-tada kahjud/ pay the expences of criminal proceedings and compensate the damages

Mitte tarvitada narkootikume ja alluda ravile/ not to consume narcotic drugs and to undergo prescribed treatment

Teha üldkasulikku tööd/perfom community service

Maksta määratud summa riigituludesse/pay a �xed amount into the public revenues

Lepitus/ mediation

Karistuslike ja mittekaristuslike meetmete üldistatud skeemGeneralized scheme of punitive and non-punitive sanctions

21

KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME

Kuritegevuse näitajad ja kuritegevuse tajumineCrime figures and sense of crime

22


Registreeritud kuriteodRegistered criminal offences

31748

4125437163

35739

39570

35411

4097245721

51539

5779958497 59036 5741757168

5558651834

50375 5097748359

48340

4256740816

0

10000

20000

30000

40000

50000

60000

70000

1991 19921993 1994 19951996 1997 19981999 2000 20012002 2003 20042005 2006 20072008 2009 20102011 2012

Vaata lisa/Look for more:www.just.ee/kriminaalstatistika www.just.ee/crimestatistics

23


Kuritegevuse levikDistribution of crime

Registreeritud kuritegude arv 10 000 inimese kohta maakondades ja suuremates linnades 2012. aastalNumber of registered crimes per 10 000 citizens in counties and most populous cities in 2012.

Vaata lisa/Look for more: Raus, T. ja Timmusk, L. (2005). Kuritegevust mõjutavad sotsiaalmajanduslikud ja demograafilised tegurid. Justiitsministeerium.

360–449 (2)

270–359 (5)

180–269 (9)

90–179 (4)

TALLINN

TARTUPÄRNU

KOHTLA-JÄRVE NARVA

24


VargusTheft

Registreeritud vargusedRegistered thefts

33309

24719 24764

30423

38117

34 501

32331

26615

22471

25253

18628

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

35000

40000

45000

1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012

25


Varguse ohvridTheft victims

7%

9%

7%

5%

4%4%4%

3% 3% 3%

7%

5% 5%

2% 2%

6% 6% 6%

4%

4%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

9%

10%

1994 1999 2003 2008 2012

Vargus autost/Theft from car

Vargus kodust/Theft from home

Vargus garaažist või varjualusest/Theft from garage or shed

Isiklike asjade vargus/Theft of personal items

Aasta jooksul varguse ohvriks langenud elanikudInhabitants who were victimized through theft

Andmed/Data: Ohvriuuringud/Victimization surveys

26


TarbijapettusConsumer fraud

26%

31%

39%

26%

18%16%

14%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

1992 1994 1999 2003 2008 2010 2012

Elanike osakaal, keda aasta jooksul peteti kauba müümisel või teenuse osutamiselShare of inhabitants who were cheated when something was sold or a service was provided


27


Registreeritud vägivallakuriteodRegistered violent crimes

VägivaldViolence

68417448

82397696

89239328

7594

69797360

7843

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

28


TapmineHomicide

Vägivaldsete surmade arvNumber of violent deaths

93123

170

302

389

237

190

109122

128122 117

106 101 92 88

174

426

328293

267

227207

159 148123

99 95 91 8264 65

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

1980

1981

1982

1983

1984

1985

1986

1987

1988

1989

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

Andmed/Data: Surmapõhjuste register/Estonian Causes of Death Registry

29


11, 13 ja 15 aastaste laste osakaal, kes on enda sõnul osalenud vähemalt korra kakluses viimase 12 kuu jooksul% of children aged 11, 13 and 15 who report being involved in a physical fight at least once in the past 12 months.

Vägivald laste hulgasViolence among children

23%28%29%29%30%30%31%32%32%33%34%35%35%36%36%36%36%

37%38%39%39%42%42%43%43%45%49%

55%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

Saksamaa/G

ermany

Soome/Finland

Portugal/P

ortugal

Šveits/Switz

erland

Eesti/Esto

nia

Taani/Denmark

Rootsi/Sweden

Island/Ic

eland

Luksemburg

/Luxembourg

Holland/N

etherla

nds

Ameerika Ü

hendriigid/U

SA

Iirimaa/Ir

eland

Prantsusm

aa/France

Poola/Poland

Kanada/Canada

Ühendkuningriik/U

nited Kingdom

Itaalia

/Italy

Austria/A

ustria

Leedu/Lithuania

Slovakkia/Slovakia

Belgia/Belgium

Sloveenia/Slovenia

Rumeenia/Romania

Läti/Latvia

Ungari/Hungary

Tšehhi/C

zech

Rep.

Kreeka/Greece

Hispaania/Spain

Andmed/Data: UNICEF Office of Research (2013). Child Well-being in Rich Countries. Innocenti Report Card 11, UNICEF Office of Research, Florence.

30


Kuritegevuse ohu tunnetamineSense of the crime threat

Elanike osakaal, kes peab järgneva aasta jooksul tõenäoliseks järgneva juhtumistShare of people who consider the following likely to happen next year


2011

2012

45%

41%

29%27%

21%

6%

37% 37%

25% 24%

19%

8%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

Tahtlik petmine kauba või teenuse ostmisel/Intentional deception regarding goods or services...

Midagi varastatakse või kahjustatakse/Something stolen or damaged

Isikuandmete loata kasutamine/Unauthorized use of personal data

Koju murtakse sisse/Home will be burglarised

Vägivalla võivägivalla ähvarduseohvriks langemine/Victimization through violence or a threat of violence

Seksuaalkuriteo (nt vägistamise) ohvrikslangemine/Victimization through sex crime like rape

31


KuritegevushirmFear of crime

Üksi oma kodukandis pärast pimeda saabumist turvaliselt ja ebaturvaliselt tundvate inimeste osakaalThe proportion of residents feeling secure or insecure moving about in their home area alone after dark

Pigem turvaliselt/Mostly secure

Pigemebaturvaliselt/Mostly insecure

69%72%73%72%68%59%57%51%

31%28%27%28%32%41%43%49%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

20122011201020092004200019951993


32


Andmed/Data: Eesti Sotsiaaluuring, Statistikaame/Estonian Social Survey, Statistics Estonia

Kodulähedase kuritegevuse probleemProblem of crime near home

Leibkondade osakaal (%), kes peavad kuritegevust oma eluaseme läheduses probleemiksShare of households considering criminal activity near their home a probleem

40%

36%

32% 33% 33%35%

29%

21%

24%22%

18%

9%

15%12%

11%

17%

11%10% 11%

7%

17%

8% 9%7%

4%

28%

20%17% 18%

16%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

2004 2006 2008 2010 2012

Kirde-Eesti/North-Eastern Estonia

Põhja-Eesti/Northern Estonia

Kesk-Eesti/Central Estonia

Lääne-Eesti/Western Estonia

Lõuna-Eesti/Southern Estonia

Eesti kokku/Total

33


Mure kuritegevuse pärastConcern about crime

Inimeste osakaal, kes peavad kuritegevust peamiseks riigi ees seisvaks mureksShare of people considering crime the main concern for their country

43% 43%45%

33%

22%19%

19%

9%7% 7%

24% 24%23%

24%

17%15%

11% 11%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Eesti/Estonia

EL keskmine/EU average

Andmed/Data: Eurobarometer

34


Perevägivalla levikSpread of domestic violence

27%

69%

3%

9%

45%

28%

2%

16%

29%

60%

1%

13%

54%

27%

2%

4%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%

Jah/ Yes

Ei/ No

2012

2010

Kas teate oma perekonna- jasõprade ringis mõnda naist, kes on olnud mistahes liikikoduvägivalla ohver?/Do you know any women who have been a victim of any form of domestic violence in circle of friends and family?

Kui levinud onTeie arvates Eestis üldiseltnaiste vastu suunatudkoduvägivald?/How common do you think that domestic violenceagainst womenis in Estronia?

Ei oska öelda/Don't know

Väga levinud/Very common

Üsna levinud/Rather common

Mitte eritilevinud/

Not very commonÜldse mitte

levinud/Not common at all

Ei oska öelda/Don't know

Andmed/Data: Ohvriuuring 2012/Crime Victim Survey 2012 and Euroopa Komisjon/European Commission, Special Eurobarometer 344, Domestic Violence against Women

35


Andmed/Data: Euroopa Komisjon/European Commission, Special Eurobarometer 344, Domestic Violence against Women

Perevägivallatsejad pere ja sõprade ringisDomestic violence perpetrators in circle of friends and family

Tunneb kedagi oma pere või sõprade ringis, kes on naise suhtes kasutanud mistahes vormis koduvägivaldaKnows anyone in the circle of family and friends who has subjected a woman to any form of domestic violence

45%

36%

32% 31% 30% 29% 29% 28% 27%26% 26% 26% 25% 25%

21% 21% 21% 20% 19% 19% 18% 18%17% 15% 14% 14%

12% 10%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

Leedu/Lithuania

Soome/Finland

Eesti/Esto

nia

Poola/Poland

Rootsi/Sweden

Ühendkuningriik/G

reat Brit

ain

Läti/Latvia

Belgia/Belgium

Küpros/C

yprus

Taani/Denmark

Prantsusm

aa/France

Luksemburg

/Luxembourg

Sloveenia/Slovenia

Holland/N

etherla

nds

EL-i kesk

mine/ EU average

Iirimaa/Ir

eland

Kreeka/Greece

Rumeenia/Romania

Malta/M

alta

Hispaania/Spain

Portugal/P

ortugal

Austria/A

ustria

Ungari/Hungary

Saksamaa/G

ermany

Tšehhi/C

zech

Rep.

Slovakkia/Slovakia

Itaalia

/Italy

Bulgaaria/B

ulgaria

36


Füüsilise perevägivalla tõsidusSeriousness of physical domestic violence

Elanikud, kelle meelest on füüsiline vägivald naiste vastu suunatud perevägivalla liigina väga tõsinePeople who think that physical violence as a form of domestic violence against women is a very serious matter

94% 93% 92% 92% 91% 91% 90% 89% 89% 88% 87% 87% 86%85% 84% 84% 83% 81% 80% 78% 76% 76%

75% 73% 72% 72% 71% 67%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Rootsi/Sweden

Prantsusm

aa/France

Ühendkuningriik/G

reat Brit

ain

Küpros/C

yprus

Kreeka/Greece

Malta/M

alta

Iirimaa/Ir

eland

Taani/Denmark

Holland/N

etherla

nds

Belgia/Belgium

Luksemburg

/Luxembourg

Itaalia

/Italy

Soome/Finland

EL-i kesk

mine/ EU average

Saksamaa/G

ermany

Tšehhi/C

zech

Rep.

Hispaania/Spain

Bulgaaria/B

ulgaria

Slovakkia/Slovakia

Portugal/P

ortugal

Sloveenia/Slovenia

Austria/A

ustria

Ungari/Hungary

Rumeenia/Romania

Eesti/Esto

nia

Poola/Poland

Leedu/Lithuania

Läti/Latvia

Andmed/Data: Euroopa Komisjon/European Commission, Special Eurobarometer 344, Domestic Violence against Women

37


Andmed/Data: Ohvriuuring 2012/Crime Victim Survey 2012

Hinnang perevägivalla raskuseleOpinion on seriousness of domestic violence

Elanike hinnangud koduvägivalla erinevate vormide tõsiduselePeople’s perception on the seriousness of different forms of domestic violence

73%

80%

63%

52%

45%

24%

16%

32%

36%

43%

4%

3%

5%

11%

11%

0%

1%

0%

1%

1%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Füüsiline vägivald/Physical violence

Seksuaalne vägivald/Sexual violence

Psühholoogiline vägivald/Psychological violence

Piiratud vabadus/Restricted freedom

Vägivalla ähvardused/Threat of violence

Väga raskeVery serious

Üsna raskeFairly serious

Mitte eriti raskeNot very serious

Üldse mitte raskeNot at all serious

38


Alaealiste kuritegevusJuvenile offenders

2056 21142289

1845

1653 16101486

255 280 324 299 290 304 301

0

500

1000

1500

2000

2500

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Alaealiste kurjategijate arv/ Number of juvenile o�enders

Suhtarv 10 000 14-17 aastase elaniku kohta/ Number of juvenile o�enders per 10 000 14-17 year old juveniles

Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice

39


Andmed/Data: Transparency International

Korruptsiooni tajumine EuroopaPerception of corruption in Europe

Korruptsioonitajumise indeksi näitaja 2012. aastal (kõrgem näitaja viitab madalamale tajule)Corruption perception index score in 2012 (higher score refers to lesser perception)

90 90 88 86 8584 82 80 79

75 74 71 69 69 66 6564 63 61 58 57 55

5449 49 46

44 42 41 36

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Taani/Denmark

Soome/Finland

Rootsi/Sweden

Šveits/Switz

erland

Norra/N

orway

Holland/N

etherla

nds

Island/Ic

eland

Luksemburg

/Luxembourg

Saksamaa/G

ermany

Belgia/Belgium

Ühendkuningriik/U

nited Kingdom

Prantsusm

aa/France

Austria/A

ustria

Iirimaa/Ir

eland

Küpros/C

yprus

Hispaania/Spain

Eesti/Esto

nia

Portugal/P

ortugal

Sloveenia/Slovenia

Poola/Poland

Malta/M

alta

Ungari/Hungary

Leedu/Lithuania

Tšehhi/C

zech

Rep.

Läti/Latvia

Slovakkia/Slovakia

Rumeenia/Romania

Itaalia

/Italy

Bulgaaria/B

ulgaria

Kreeka/Greece

40


Kokkupuuted korruptsiooniga aasta jooksulEncounters with corruption in a year

Andmed/Data: Sööt, M-L., Vajakas, K. (2010). Korruptsioon Eestis: Kolme sihtrühma uuring. Tallinn: Justiitsministeerium

15%

27%

12%

8%

20%

14%

43%

43%

10%

18%

3%

4%

19%

11%

43%

38%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50%

Ettevõtjad/Entrepreneurs

Elanikud/Residents


Elanikud/Residents


Elanikud/Residents


Elanikud/Residents

2010

2006

Altkäemaksuon soovitud/Bribe has been asked from

Altkäemaksu on masktud/Bribe has beengiveb by

Otsene (isiklik) kokku-puude korruptsiooniga/Direct (personal) encounter with corruption

Kaudne (mitte-isiklik) kokkupuudekorruptsiooniga/Indirect (nonpersonal) encounter with corruption

41

ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION

Õiguskaitseasutuste tegevus statistikas ja elanike hinnangutesCriminal justice institutions in statistical perspective and in public perception

42


Politsei eri rahvuste võrdse kohtlejanaFairness of police in treating people from different ethnic background

Elanike osakaal, kelle hinnangul politsei kohtleb erinevast rassist/rahvusest kuriteoohvreid võrdseltShare of people who believe that police treats crime victims of different races/ethnic groups equally

Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010

80%

68%

56% 55% 55% 55% 54%52% 52% 51%

48% 47% 46% 45% 44% 41% 40% 38%32% 31%

23%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Eesti/Esto

nia

Leedu/Lithuania

Tšehhi/C

zech

Rep.

Holland/N

etherla

nds

Soome/Finland

Saksamaa/G

ermany

Sloveenia/Slovenia

Ühendkuningriik/U

nited Kingdom

Bulgaaria/B

ulgaria

Taani/Denmark

Poola/Poland

Hispaania/Spain

Norra/N

orway

Šveits/Switz

erland

Ungari/Hungary

Belgia/Belgium

Venemaa/Russi

a

Portugal/P

ortugal

Rootsi/Sweden

Prantsusm

aa/France

Iisrael/Is

rael

43


Politsei rikaste ja vaeste võrdse kohtlejanaPolice fairness in treating rich and poor people

Elanike osakaal, kelle hinnangul politsei kohtleb rikkaid ja vaeseid kuriteoohvreid võrdseltShare of people who believe that police treats rich and poor crime victims equally


76% 74%70% 67%

62% 62% 60% 58% 58%51% 49%

44% 42% 42% 38% 36% 36% 35%31% 30%

25%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Holland/N

etherla

nds

Taani/Denmark

Soome/Finland

Eesti/Esto

nia

Saksamaa/G

ermany

Belgia/Belgium

Šveits/Switz

erland

Norra/N

orway

Ühendkuningriik/U

nited Kingdom

Rootsi/Sweden

Hispaania/Spain

Tšehhi/C

zech

Rep.

Ungari/Hungary

Prantsusm

aa/France

Sloveenia/Slovenia

Portugal/P

ortugal

Poola/Poland

Bulgaaria/B

ulgaria

Iisrael/Is

rael

Leedu/Lithuania

Venemaa/Russi

a

44


Kohus eri rahvuste võrdse kohtlejanaCourt’s fairness in treating people from different ethnic background

Elanike osakaal, kelle hinnangul on erinevast rassist/rahvusest inimestel võrdne tõenäosus saada valesüüdistuse korral süüdimõistev otsusShare of people who believe that people from different races/ethnic groups have the same chance of being found quilty in court when falsely accused


79%

66% 65%62% 61%

58% 56% 56% 56% 54% 54%51% 50% 49% 48% 48% 46% 45%

42%36% 35%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

Eesti/Esto

nia

Holland/N

etherla

nds

Leedu/Lithuania

Taani/Denmark

Ühendkuningriik/U

nited Kingdom

Saksamaa/G

ermany

Norra/N

orway

Poola/Poland

Tšehhi/C

zech

Rep.

Soome/Finland

Venemaa/Russi

a

Šveits/Switz

erland

Sloveenia/Slovenia

Belgia/Belgium

Rootsi/Sweden

Prantsusm

aa/France

Ungari/Hungary

Bulgaaria/B

ulgaria

Hispaania/Spain

Iisrael/Is

rael

Portugal/P

ortugal

45



Kohus rikaste ja vaeste võrdse kohtlejanaCourt’s fairness in treating rich and poor people

Elanike osakaal, kelle hinnangul on rikkal ja vaesel võrdne tõenäosus saada valesüüdstuse korral süüdimõistev otsusShare of people who believe that rich and poor people have the same chance of being found quilty in court when falsely accused

67%59% 57% 55%

49% 49% 49% 47% 46% 45% 41% 41% 41%35% 34%

28% 26% 24% 20% 19% 19%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Taani/Denmark

Holland/N

etherla

nds

Norra/N

orway

Soome/Finland

Saksamaa/G

ermany

Ühendkuningriik/U

nited Kingdom

Eesti/Esto

nia

Šveits/Switz

erland

Rootsi/Sweden

Belgia/Belgium

Poola/Poland

Ungari/Hungary

Prantsusm

aa/France

Iisrael/Is

rael

Tšehhi/C

zech

Rep.

Hispaania/Spain

Sloveenia/Slovenia

Venemaa/Russi

a

Portugal/P

ortugal

Leedu/Lithuania

Bulgaaria/B

ulgaria

46


Politsei vägivalla ennetajanaPolice success in preventing violence

Elanike osakaal, kelle hinnangul on politsei vägivallakuritegude ennetamisel edukasShare of people who believe that police is successful in preventing violent crimes


63% 62%56% 54%

51% 50% 47% 47% 47% 46% 46% 45% 44% 42% 39% 34% 34% 34%32% 28%

24%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Hispaania/Spain

Soome/Finland

Taani/Denmark

Šveits/Switz

erland

Belgia/Belgium

Holland/N

etherla

nds

Ühendkuningriik/U

nited Kingdom

Poola/Poland

Saksamaa/G

ermany

Rootsi/Sweden

Tšehhi/C

zech

Rep.

Norra/N

orway

Prantsusm

aa/France

Sloveenia/Slovenia

Eesti/Esto

nia

Portugal/P

ortugal

Ungari/Hungary

Leedu/Lithuania

Bulgaaria/B

ulgaria

Iisrael/Is

rael

Venemaa/Russi

a

47


67%

54%46% 46% 44%

40% 40% 38% 36% 34% 34%31% 31% 30% 30% 29% 29% 28% 28%

21% 20%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Soome/Finland

Šveits/Switz

erland

Saksamaa/G

ermany

Hispaania/Spain

Tšehhi/C

zech

Rep.

Poola/Poland

Belgia/Belgium

Prantsusm

aa/France

Sloveenia/Slovenia

Ungari/Hungary

Holland/N

etherla

nds

Ühendkuningriik/U

nited Kingdom

Leedu/Lithuania

Eesti/Esto

nia

Portugal/P

ortugal

Rootsi/Sweden

Taani/Denmark

Bulgaaria/B

ulgaria

Norra/N

orway

Iisrael/Is

rael

Venemaa/Russi

a


Politsei sissemurdmiste avastajanaPolice success in catching house burglars

Elanike osakaal, kelle hinnangul on politsei koju sissemurdjate leidmisel edukasShare of people whe believe that police is successful in catching house burglars

48


Rahulolu politsei tegevusegaSatisfaction with treatment from police

Viimasel kokkupuutel politsei tegevusega rahul olnud elanike osakaalThe share of people who were satisfied with the treatment from police when they were last contacted


80% 79%73% 71% 71% 70% 69% 68% 68% 68% 68% 67% 64%

58% 58%53% 52% 51%

47%40% 37%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Rootsi/Sweden

Soome/Finland

Eesti/Esto

nia

Belgia/Belgium

Taani/Denmark

Norra/N

orway

Holland/N

etherla

nds

Hispaania/Spain

Portugal/P

ortugal

Sloveenia/Slovenia

Ühendkuningriik/

United Kingdom

Šveits/Switz

erland

Saksamaa/G

ermany

Prantsusm

aa/France

Tšehhi/C

zech

Rep.

Bulgaaria/B

ulgaria

Poola/Poland

Ungari/Hungary

Leedu/Lithuania

Iisrael/Is

rael

Venemaa/Russi

a

49

71% 68% 68% 67% 67%63% 63% 60% 60% 59% 58% 57% 56%

52% 52%46% 45% 45% 42%

31% 29%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Šveits/Switz

erland

Taani/Denmark

Saksamaa/G

ermany

Tšehhi/C

zech

Rep.

Poola/Poland

Iisrael/Is

rael

Rootsi/Sweden

Leedu/Lithuania

Soome/Finland

Prantsusm

aa/France

Holland/N

etherla

nds

Belgia/Belgium

Hispaania/Spain

Norra/N

orway

Portugal/P

ortugal

Eesti/Esto

nia

Ungari/Hungary

Ühendkuningriik/U

nited Kingdom

Bulgaaria/B

ulgaria

Sloveenia/Slovenia

Venemaa/Russi

a


Politsei legitiimsusPolice legitimacy

Elanike osakaal, kelle hinnangul tuleb politsei otsuseid toetada ka siis, kui nendega ei nõustutaShare of people who agree that there is a duty to back police decisions, even if one doesn’t agree


50


Hinnang kohtute töölePerformance of the courts

Elanike osakaal, kelle hinnangul teevad kohtud head töödShare of inhabtants who think that courts are doing good job


81% 77%73% 72%

69%62% 62% 61%

55% 54%47% 45% 45% 44%

36%32%

30% 26% 24% 23% 21%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Taani/Denmark

Norra/N

orway

Rootsi/Sweden

Šveits/Switz

erland

Soome/Finland

Holland/N

etherla

nds

Saksamaa/G

ermany

Prantsusm

aa/France

Ühendkuningriik/

United Kingdom

Belgia/Belgium

Ungari/Hungary

Eesti/Esto

nia

Poola/Poland

Iisrael/Is

rael

Hispaania/Spain

Tšehhi/C

zech

Rep.

Sloveenia/Slovenia

Bulgaaria/B

ulgaria

Venemaa/Russi

a

Leedu/Lithuania

Portugal/P

ortugal

51

27,8

24,3 23,6

21,219 18,4

18 17,816,7

15,2 14,8

11,5 11,2 11 10,79

0

5

10

15

20

25

30

Poola/Poland

Saksamaa/Germ

any

Leedu/Lithuania

Läti/Latvia

Rumeenia/Romania

Portugal/Portugal

Soome/Finland

Austria/Austria

Eesti/Estonia

Holland/Netherlands

Belgia/Belgium

Rootsi/Sweden

Norra/Norway

Itaalia/Italy

Prantsusmaa/France

Taani/Denmark


Kohtunike suhtarvRate of judges

Kohtunike arv 100000 elaniku kohtaNumber of professional judges per 100000 inhabitants

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu/Council of Europe, CEPEJ, Evaluation of European Judicial Systems

52

25,7

17,414,8 13,9 13,5 13,1

11,7 10,9 10,6

7,7 6,9 6,44,7 4,1 3,3 3

0

5

10

15

20

25

30

Leedu/Lithuania

Läti/Latvia

Poola/Poland

Portugal/Portugal

Taani/Denmark

Eesti/Estonia

Norra/Norway

Rumeenia/Romania

Rootsi/Sweden

Belgia/Belgium

Soome/Finland

Saksamaa/Germ

any

Holland/Netherlands

Austria/Austria

Itaalia/Italy

Prantsusmaa/France


Prokuröride suhtarvRate of prosecutors

Prokuröride arv 100000 elaniku kohtaNumber of prosecutors per 100000 inhabitants

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu/Council of Europe, CEPEJ, Evaluation of European Judicial Systems

53



Lahendatud kuriteodSolved crimes

24276 2356226660

23478 23460 23277

51834 50375 5097748359 48340

42567

46,8% 46,8% 52,3% 48,5% 48,5%54,7%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

0

10000

20000

30000

40000

50000

60000

2006 2007 2008 2009 2010 2011

Lahendatud kuriteod/Solved crimes

Registreeritud kuriteod/Registered crimes

Lahendamise %/Clearance %

54



Jälitustegevus kriminaalmenetlusesSurveillance in criminal procedure

5780

6827

76108370 7989 7648

8316

21652578 2339 2156 2015 1839 1848

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Jälitustoiminguteks antud lubade koguarv/Total number of permissions for surveillance activities

Kriminaalasjade arv, kus anti jälituslube/Number of criminal proceedings where permissions for survellance activities were granted

55


222 348 €

454 374 €

875 676 €

43 440 €

45 400 €

205 211 €

128 380 €

1 128 637 €

254 190 €

122 657 €

172 709 €

92 542 €

151 848 €

48 653 €

250 895 €

0 €

200 000 €

400 000 €

600 000 €

800 000 €

1 000 000 €

1 200 000 €

1 400 000 €

1 600 000 €

1 800 000 €

2 000 000 €

2009 2011 2012

Muu/Other

Kuritegelik ühendus/Criminal organization

Majanduskuriteod/Economic crime

Korruptsioon/Corruption

Narkokuriteod/Drug o�ences

Konfiskeerimine kriminaalmenetlusesConfiscation of criminal assets

Kuritegude toimepanijatelt konfiskeeritud rahaMoney confiscated from crime perpetrators

Andmed/Data:Justiitsministeerium/Ministry of Justice

56


Keskmine menetluse pikkus alaealise kahtlustatava jaoksAverage length of proceeding for a juvenile suspect

Keskmine kohtueelse menetluse pikkus alaealise kahtlustatava jaok kuudessAverage length of pretrial proceeding for a juvenile suspect in months

6,1 6,1

7,0

3,4

5,7

4,0

3,1

4,03,6 3,7

2,82,5

3,1

2,12,7

2,4 2,4 2,41,9

2,3

2,9

2,2 2,31,8

2,4

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

8,0

KOKKU/TOTAL

2012

2011

2010

2009

2008

Põhjapiirkond/District

Virupiirkond/District

Lõunapiirkond/District

Läänepiirkond/District

Andmed/Data: Ahven, A. (2013). Alaealiste kriminaalasjade menetlemise kiirus 2012. aasta II poolaastal. Justiitsministeerium

57



Keskmine menetluse pikkus alaealise süüdistatava jaoksAverage length of court proceeding for a juvenile

Keskmine kohtumenetluse pikkus alaealise süüdistatava jaoks kuudesAverage length of court proceeding for charged juveniles in months

4,5

2,72,4

6,8

3,73,7

2,9

4,13,6

4,1

3,22,9

2,1

4,8

3,13,12,8

1,2

4,6

2,6

4,4

1,5

2,3

3,9

2,9

3,6

1,82,3

5,6

3,2

2,3

1,01,4

2,9

2,01,8 1,71,4

4,6

2,4

0

1

2

3

4

5

6

7

8

KOKKU/TOTAL

2012 II

2012 I

2011 II

2011 I

2010 II

2010 I

2009 II

2009 I

Harju maakohus/County court

Pärnu maakohus/County court

Tartu maakohus/County court

Viru maakohus/County court

58


Lähenemiskeeld kriminaalmenetluseRestraining order in criminal proceedings

Kohtu poolt määratud lähenemiskeeldude arv ja politsei poolt registreeritud lähenemiskeelu rikkumiste arvNumber of restraining orders imposed by court and the number of violations registered by the police.

3

14

18

12

28

37

0

6

12 11

44

29

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

2006 2007 2008 2009 2010 2011

Määratud/Applied

Rikkumised/Violations


59


Keskmine kohtueelse menetluse pikkus alaealise kannatanu jaoksAverage length of pretrial proceeding for a juvenile victim

Keskmine kohtueelse menetluse pikkus alaealise kannatanu jaoks kuudes (ainult vägivallakuriteod)Average length of pretrial proceeding for a juvenile victim in months (only violent crimes)

2,9

3,63,4

3,8 3,8

4,8

1,41,7

1,3

1,9

1,3 1,2

4,3

5,4

4,8

5,7

5,1

6,1

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

2010 I 2010 II 2011 I 2011 II 2012 I 2012 II

Politsei/Police

Prokuratuur/Prosecution

KOKKU/TOTAL


60


Vahistatute arvNumber of persons detained for investigation

1671 1691

1540

1323

16391541

1505

12931355

1096

10241045

916

990

836

750 754

830

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012


61

85

59

50,5 49 46

34 31 28 25 25 25 2318 17 16

12

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Läti/Latvia

Eesti/Esto

nia

Leedu/Lithuania

Ungari/Hungary

Itaalia

/Italy

Holland/N

etherla

nds

Belgia/Belgium

Hispaania

Prantsusm

aa/France

Taani/Denmark

Tšehhi/C

zech

Rep.

Portugal/P

ortugal

Norra/N

orway

Rootsi/Sweden

Sloveenia/Slovenia

Soome/Finland


Vahistatute suhtarvRate of persons detained for investigation

Vahistatute arv 100000 elaniku kohta 2011. aastalNumber of detained persons per 100000 inhabitants in 2011

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.5/Council of Europe, SPACE I, 2011.5

62


OhvriabiVictim support service

171 191 171 197 207

29 112 133

223 274

30053333 3407

4013 4116 3978

46714510

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Ohvritele mõeldud hüvitiste arv/Number of persons who received victim compensation

Psühholoogilise abi kulude hüvitiste arve/Number of persons who received compensationfor psychological counselling

Ohvriabisse pöördumised/Number of persons who contacted victim support

Andmed/Data: Sotsiaalkindlustusamet/Estonian Social Insurance Board

63

KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS

Karistuste täideviimineExecution of punishments

64


Karistusliku järelevalve süsteemi mahtScope of penal supervision system

Andmed/Data: Ahven. A., Kruusement, A., Salla, J. (2013). Tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli kohaldamise analüüs. Justiitsministeerium.

2 520 2 8893 180

5 104

8 1339 618

10 3479 741

10 498

11 553 11 271 11 144 11 037 11 029 11 20910 235 9 869 9 303

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

..Süüdimõistetudvanglas/Convicts in prisons

..Kriminaal-hooldusalused/Probationers

Karistuslikujärelevalve all olevate inimeste koguarv/Total number of persons under penal supervision

65


Süüdi mõistetud vangide arvNumber of convicted inmates


0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

1922-1926

1927-1931

1932-19361980

19821984

19861988

19901992

19941996

19982000

20022004

20062008

20102012

2891 30633350

5 340

6 1536 588

6 430

3 5923 069

2 625 2 500 2 889 3 019 3 262 3 059

3 469

3 2652 666 2 667

2 541

66


Vangide suhtarv Euroopa LiidusPrison population rate in the European Union

Vangide arv 100 000 elaniku kohta 1. jaanuaril 2011Number of prisoners per 100 000 inhabitants on 1st January 2011

313305

231219

211192

174151150

147,5130

122120

116113

108105

9998

9691

7878

7168,568

60,559

0 50 100 150 200 250 300 350

Läti/ LatviaLeedu/ Lithuania

Eesti/ EstoniaTšehhi Vabariik/ Czech

Poola/ PolandSlovakkia/ Slovakia

Ungari/ HungaryHispaania/ Spain

Bulgaaria/ BulgariaInglismaa ja Wales/ England and Wales

Rumeenia/ RomaniaMalta/ Malta

Luksemburg/ LuxembourgPortugal/ PortugalHorvaatia/ Croatia

Itaalia/ ItalyKreeka/ Greece

Prantsusmaa/ FranceAustria/ AustriaBelgia/ BelgiumIirimaa/ IrelandKüpros/ Cyprus

Saksamaa/ GermanyTaani/ DenmarkRootsi/ Sweden

Holland/ NetherlandsSloveenia/ Slovenia

Soome/ Finland

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.1.4Council of Europe, SPACE I, 2011.1.4

67


Vangide arvu muutus eri riikidesEvolution of prison populations in selected countries

Vangide suhtarvu muutus 2002. ja 2011. aasta vahelEvolution of prison population rates between 2002 and 2011

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.1.5Council of Europe, SPACE I, 2011.1.5

28%

22% 22% 20% 20%

12% 12% 12% 11%

0%

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

Prantsusm

aa/France

Norra/N

orway

Šotimaa/Sco

tland

Iirimaa/Ir

eland

Belgia/Belgium

Itaalia

/Italy

Inglismaa ja

Wales/E

ngland and Wales

Austria/A

ustria

Taani/Denmark

Poola/Poland

Rootsi/Sweden

Leedu/Lithuania

Saksamaa/G

ermany

Soome/Finland

Portugal/P

ortugal

Läti/Latvia

Eesti/Esto

nia

Holland/N

etherla

nds

-2%-5%

-9% -9% -10%-13%

-26%

-31%

68


Vanglast vabanemineRelease from prison

Vanglast vabanenud süüdimõistetute jaotus vabanemise aluse järgiShare of released convicted prisoners by the type of release

1% 1% 1% 1% 2%9% 7% 6% 7% 7%

31%

13% 14% 13% 14%

8%

7% 7% 6% 6%

52%

72% 72% 73% 72%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2008 2009 2010 2011 2012

Karistusaja lõpp/End of sentence

Šokivangistuse lõpp/End of partialli enforced imprisonment (shock imprisonment)

Tingimisi vabastamine/Conditional release with probation supervision

Tingimisi elektroonilise valve allavabastamine/Conditional release under electronic monitoring supervision

Muud põhjused/Other causes


69


Vanglast vabanenute retsidiivsusRecidivism of convicts released from prison

Ühe aasta retsidiivsuse määr vabanemise viisi aluselOne year recidivism of convicts released from prison by type of release

48%

38%

21%

48%

30%

24%20%

51%

30% 28%

14%

50%

33%

25%

16%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

2011

2009

2007

2005

Karistusaja lõpp/End ofsentence

Šokivangistuse lõpp/End ofpartialli enforcedimprisonment (shockimprisonment)

Tingimisi elektroonilisevalve alla vabastamine/Conditional release under electronicmonitoring supervision

Tingimisi vabastamine/Conditional release with probation supervision


70


Narkokurjategijad vanglasDrug offence perpetrators in prison

Narkokurjategijate osakaal süüdi mõistetud vangide seasShare of sentenced prisoners whose main offence was drug crime


40%

28%24% 23% 22% 22%

20% 18% 18% 17% 17%16% 15% 15% 14% 13%

9%

0%5%

10%15%20%25%30%35%40%45%

Itaalia

/Italy

Norra/N

orway

Rootsi/Sweden

Taani/Denmark

Šveits/Switz

erland

Iirimaa/Ir

eland

Portugal/P

ortugal

Austria/A

ustria

Soome/Finland

Eesti/Esto

nia

Läti/Latvia

Holland/N

etherla

nds

Inglismaa ja

Wales/E

ngland and Wales

Saksamaa/G

ermany

Prantsusm

aa/France

Šotimaa/Sco

tland

Slovakkia/Slovakia

71

23%

18% 17% 16%13%

12% 12% 11% 11% 10% 10% 8% 8%7% 6% 6% 6%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

Soome/Finland

Eesti/Esto

nia

Itaalia

/Italy

Šotimaa/Sco

tland

Holland/N

etherla

nds

Šveits/Switz

erland

Läti/Latvia

Rootsi/Sweden

Iirimaa/Ir

eland

Portugal/P

ortugal

Inglismaa ja

Wales/E

ngland and Wales

Austria/A

ustria

Taani/Denmark

Saksamaa/G

ermany

Norra/N

orway

Prantsusm

aa/France

Slovakkia/Slovakia


Tapjad vanglasHomicide perpetrators in prison

Tapjate osakaal süüdi mõistetud vangide seasShare of sentenced prisoners whose main offence was intentional homicide


72


Vangistuse kestusLength of prison sentence

0-1 kuu/months

1-3 kuud/months

3-6 kuud/months

6-12 kuud/months

1-3 aastat/years

3-5 aastat/years

5-10 aastat/

years

10-20 aastat/

years

20 aastat või enam/20 years or

more

Eluaegne vangistus/Life impri-

sonment Muu/Other

Eesti/Estonia 0,1% 1,6% 3,7% 7,5% 24,6% 25,2% 23,1% 11,9% 0,8% 1,5% 0,0%

Leedu/Lithuania 0,2% 1,5% 1,4% 4,5% 30,1% 24,2% 24,3% 17,3% 0,2% 1,4% 0,0%

Läti/Latvia 0,1% 0,3% 1,2% 3,8% 20,6% 21,1% 37,9% 13,7% 0,2% 1,1% 0,0%

Soome/Finland 1,1% 4,3% 6,4% 9,7% 31,0% 18,2% 15,5% 7,3% 0,1% 6,5% 0,0%

Norra/Norway 3,7% 9,8% 8,5% 16,7% 27,0% 12,2% 10,8% 7,6% 0,8% 0,0% 2,9%

Saksamaa/Germany

1,5% 8,8% 12,9% 20,5% 19,6% 24,5% 7,4% 1,3% 0,0% 3,4% 0,0%

Holland/Netherlands

12,8% 9,5% 7,9% 14,0% 26,1% 9,6% 10,2% 6,2% 0,5% 0,5% 2,7%


Mõistetud vangistuse kestus karistust kandvatel kinnipeetavatelLength of sentence for prisoners

73

23,6

16,2 15,9

10,9 10,6 9,7 9 8,9 8,67,5 7,3 6,1 5,1 3,8 3,6 3,3 3

2,7 2,20

5

10

15

20

25

Portugal/P

ortugal

Eesti/Esto

nia

Tšehhi/C

zech

Rep.

Poola/Poland

Leedu/Lithuania

Itaalia

/Italy

Austria/A

ustria

Prantsusm

aa/France

Inglismaa ja

Wales/E

ngland and Wales

Saksamaa/G

ermany

Belgia/Belgium

Soome/Finland

Läti/Latvia

Norra/N

orway

Holland/N

etherla

nds

Taani/Denmark

Iirimaa/Ir

eland

Šotimaa/Sco

tland

Rootsi/Sweden


Vangistuse keskmine kestusAverage length of prison sentence

Vangistuse kestuse indikaator kuudes 2010. aastal vanglasse saabunud ja vanglas viibinud süüdimõistetute karistusaja pikkuse järgiIndicator of the average length of prison sentence in months based on the entries to prison and the total number of prisoners in 2010

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.13.2/Council of Europe, SPACE I, 2011.13.2

74

48,2

38,2 36,2 34,9

12,18,8 5,8 5,1 4,6

2,3 2,3 2,2 1,6 1,5 1,1 0,9 0,5 0 00

10

20

30

40

50

60

Taani/Denmark

Norra/N

orway

Soome/Finland

Austria/A

ustria

Portugal/P

ortugal

Belgia/Belgium

Eesti/Esto

nia

Holland/N

etherla

nds

Prantsusm

aa/France

Iirimaa/Ir

eland

Leedu/Lithuania

Itaalia

/Italy

Inglismaa ja

Wales/E

ngland and Wales

Läti/Latvia

Saksamaa/G

ermany

Poola/Poland

Tšehhi/C

zech

Rep.

Rootsi/Sweden

Šotimaa/Sco

tland


Põgenemised vanglastEscapes from prison

Vanglast põgenemiste suhtarv 10 000 kinnipeetava kohta 2010. aastalRate of escapes per 10 000 prisoners in 2010


75

330

260

215 193 178159

117 117109 102 96 95

5434 32

20 14 110

50

100

150

200

250

300

350

Norra/N

orway

Rootsi/Sweden

Holland/N

etherla

nds

Iirimaa/Ir

eland

Taani/Denmark

Soome/Finland

Inglismaa ja

Wales/E

ngland and Wales

Itaalia

/Italy

Saksamaa/G

ermany

Austria/A

ustria

Prantsusm

aa/France

Šotimaa/Sco

tland

Portugal/P

ortugal

Tšehhi/C

zech

Rep.

Eesti/Esto

nia

Poola/Poland

Leedu/Lithuania

Läti/Latvia


Vangistuse kuluCost of a day in prison

Keskmine ühe kinnipeetava kulu päevas 2010. aastal eurodesAverage amount spent per day for the detention of one person in 2010 in Euros


76


Personali suhtarv vanglasRate of custodial staff in prison

Vangide arv ühe vanglatöötaja kohta 2011. aastalNumber of prisoners per staff member in 2011

5,41,9

3,1 2,8 4,5 4,8 5,2 2,8 2,7 3,41,6 1,4 1,7 1,5 1,5

2,3

35,831,1 29,8 29

20 18,5 18,115,8 15,1

11,39 7,8 6,9 6,1 5,5 5

0

5

10

15

20

25

30

35

40

Läti/Latvia

Itaalia

/Italy

Portugal/P

ortugal

Austria/A

ustria

Eesti/Esto

nia

Leedu/Lithuania

Poola/Poland

Inglismaa ja

Wales/E

ngland and Wales

Saksamaa/G

ermany

Šotimaa/Sco

tland

Rootsi/Sweden

Iirimaa/Ir

eland

Holland/N

etherla

nds

Taani/Denmark

Norra/N

orway

Soome/Finland

Vangide arv ühe kinnipidamisetagamisega seotud vanglatöötaja kohta(sh valvurid) 2011. aastal/Rate of prisoners per custodial sta� member in 2011

Vangide arv ühe muu funktsiooniga vanglatöötaja kohta (sh meditsiin, sotsiaaltöö, haridus) 2011. aastal/Rate of prisoners per other sta�member (education,medicine,social work) in 2011


77


Alaealised kinnistes asutustesJuveniles in closed facilities

143124

79 8168 72 71 67

90 89

72

52

3443

5336

0

20

40

60

80

100

120

140

160

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Alaealiste arv erikoolides õppeaasta alguses/Juveniles in closed educational institutions in the beginning of the school year

Alaealiste arv vanglates kalendriaasta lõpus/Juveniles in prisons in the end of the year

Andmed/Data: Justiitsministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium/Ministry of Justice and Ministry of Education and Research

78


Kriminaalhooldusaluste jaotusDistribution of probationers

1691

5988 61276648

62515667

50154415

394

368 505

528672

978

569

570

26

183140

89

55

57

107153 1127

1508

1357

12

618663

502

399

363

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012

Šokivangistus/ Shock imprisonment

Üldkasulik töö/ Community work

Alaealiste mõjutusvahend/Sanction applicable forminors

Vanglast ennetähtaegselt vabastatud/Prematurely released from prison (Parole)

Käitumiskontroll(v.a vanglast ennetähtaegseltvabastatud)/ Supervision of conduct (without prematurely released persons)

Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of JusticeVaata lisa: Ahven, A., Kruusement, A., Salla, J. (2013). Tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli kohaldamise analüüs. Tallinn: Justiitsministeerium

79

664

540

369290 284 234

220 191 176 172146 136 71 48 46

0

100

200

300

400

500

600

700

Poola/Poland

Eesti/Esto

nia

Belgia/Belgium

Inglismaa ja

Wales/E

ngland and Wales

Prantsusm

aa/France

Leedu/Lithuania

Holland/N

etherla

nds

Saksamaa/G

ermany

Austria/A

ustria

Taani/Denmark

Rootsi/Sweden

Iirimaa/Ir

eland

Itaalia

/Italy

Norra/N

orway

Soome/Finland


Kriminaalhooldusaluste suhtarv eri riikidesRate of persons under probation in selected countries

Kriminaalhooldusaluste suhtarv 100 000 elaniku kohta 2011. aastal/Total number of persons under the supervision or care of probation agencies per 100 000 population in 2011

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE II, 2011.1.3/Council of Europe, SPACE II, 2011.1.3

80

89% 88% 87% 85% 82%75% 74% 74%

70% 68% 66% 66% 64%52%

48%

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

Portugal/P

ortugal

Norra/N

orway

Soome/Finland

Itaalia

/Italy

Holland/N

etherla

nds

Eesti/Esto

nia

Belgia/Belgium

Leedu/Lithuania

Inglismaa ja

Wales/E

ngland and Wales

Austria/A

ustria

Saksamaa/G

ermany

Šotimaa/Sco

tland

Poola/Poland

Rumeenia/Romania

Iirimaa/Ir

eland


Kriminaalhoolduse tulemusedResults of probation

Kriminaalhoolduse edukalt lõpetanud inimeste osakaal kõigist 2011. aastal lõpetanud klientidestShare of persons who completed the supervision or care of probation agencies out of all exits from probation system in 2011

Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE II, 2011.4.2/Council of Europe, SPACE II, 2011.4.2

81


Elektroonilise valve alla määratud isikute arvPersons placed under electronic monitoring

167188

115141

158 148

15

31 31

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Vahistamise asemel/Replacement of detention

Lühiajalise vangistuse asemel/Replacement of the short-term prison sentence

Vanglast ennetähtaegselt vabastatud/Prematurely released fromprison (Parole)

Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of JusticeVaata lisa: Ahven A. ja Kruusement, A. (2013). Elektroonilise valve kohaldamine. Tallinn: Justiitsministeerium

kriminaalpoliitika arvudes: võrdlusi statistikast ja ... · mille põhjal esitab vabariigi...

Documents