7/28/2019 Klaleht nr. 36

1/8

KLALEHT NR.36

September 2013

Aastad mduvad linnulennul.

Jlle on aeg teile teada anda lhenevast klakokkutulekust.

Saareklade III kokkutulek toimub 9. 10. augustil 2014. a.

Kokkutuleku teine pev on Sulle mulle laadapev.

Thelepanu!!!

Kuulutame vlja fotokonkursi AastaringSaareklades!Ootame kigi huviliste fotosid,

mis on pildistatud Saaremetsa vi Saarekla klas.

Meil on kaunis loodus, huvitavad inimesed ja nii mnigi vaatamisvrsus.

Et rii td veidi kergemaks muuta, valib iga osaleja oma tde hulgast

ise vlja viis fotot, milles on see miski eriline ja saadab konkursile.

Oma valik saatke meiliaadressile

eha.ennemuist@gmail.com

hiljemalt 2014. aasta juuni lpuks.

Parimad pildid avaldatakse

Saareklade kalendris 2015.

mailto:eha.ennemuist@gmail.commailto:eha.ennemuist@gmail.commailto:eha.ennemuist@gmail.com

7/28/2019 Klaleht nr. 36

2/8

Hissa pulmad!

12. juuliKristina Traumann ja

Indrek Kepp

Suured ja vikesed

juubilarid

03. august Maria Vahter 25

16. august Priit Lodi 25

28. sept Merle Vli 50

13. okt Arno Vana 45

31. okt Enn Kng 50

03. augustil thistasid

Railda ja Vambola Koel

50. pulma-aastapeva

Maa tuleb tita lastega

ja tita lastelastega(H. Runnel)

30. august Scarlett Marii Tagakla

ema: Kristiina Cleghorn

isa: Rando Tagakla

vanaema: Doris Saar

vanaisa: Rein Saar

vanavanaema: Lea Saar

Vljaandja: MT Saareklade Selts Saaremetsa kla 4-8

KLALEHT Arveldusarve 102 200 695 120 11 SEB Laimjala vald SaaremaaTrkiarv: 70 e-post:koplike@hot.eeToimetasid Eha Ennemuist ja Tiiu Riis http://kuutoukajad.blogspot.com

mailto:koplike@hot.eemailto:koplike@hot.eemailto:koplike@hot.eemailto:koplike@hot.ee

7/28/2019 Klaleht nr. 36

3/8

EEHHAA VVAALLGGUUSSSuvel on nii palju juhtunud, et mned jutud tuleb jtta

jrgmisesse lehte. Sgisel kogunebki vib-olla vhemmaterjali. Ennemuistide kokkutulekust saab seega lugedanovembris, kui ka DVD-d rahval kes. Kes soovib veel

Ennemuistide kokkutuleku DVD-d saada, andku mrku!Meelde tuletada vivad ka need, kes suuliselt oma sooviedastasid, sest olen litubli unustaja.

Kesolev lehenumber on eriti tore kaasautorite rohkuse tttu. Onnha, et me ei toimeta siin remaal ksinda. Augustis saabus linnast maale

puhkama 25 a Triin Loide. Kes ta on? Minu ema Vilve ja Triinu vanaema Malve on ed.Lugemishuvilistele on ehk tuttav Triinu kirjanduslik pseudonm Nirti. Tnini on tema suurimakssaavutuseks 2010. a saadud Betti Alveri kirjandusauhind romaani Ja anna meile andeks meie vlad eest.

Klajuttude rahoidmiseks otsustasin avalikult teada anda, mis minu palgega lahti on. Ja kega. Sattusin

suure koera hammaste vahele. Kik kis nii kiiresti, et peale ehmatuse ei judnudki suurt midagi tunda.Maas lamades (arvatavasti automaatne kaitseasend) olin mina paremas seisus kui pealtngijad, sest minateadsin, et silmad ja nina on peas ning kondid terved.

nneks ei olnud ma ksi, minu lhedal olnud inimesed reageerisid kiiresti ja igesti. Tarkust phetaguma sai meie silmis uue, otsese thenduse. Mitu korralikku laksu koolipikutega vastu koera peadlpetas rnnaku. Kohe kutsuti kiirabi ning kohapeal, kiirabiautos tikiti minu psele kolmepisteline muster.Jrgneval ndalal olin arstide pideva thelepanu all, sest psk lks siiski mdanema. Ega see ole mulesimene kord inimesi oma hirmsa vljangemisega hirmutada. Ndseks on kik enam-vhem normaalne.

Kuna Osku oli mu suur sber, mtlesime tkk aega, mis siis juhtus. Vlja mtlesime, vib-olla. Koera

arvates kujutasin ma endast ohtu vikesele poisile, kelle ta oli vtnud oma kaitsealuseks. Algul arvasime, etta rndas ilma ette hoiatamata, kuid lpuks taipasin, et seekord ei seadnud ta oma tagumikku mulle ettesgamiseks, vaid edasiliikumise takistamiseks. kki avaldas mju ka paar peva varem saadud marutaudivastane sst? Vaktsineerimise tagajrjel petakse ju haigus kergel kujul lbi... Need kik on ainult oletused.Enamik inimestest on lugu kommenteerinud, eldes: Loom on loom.

Koer ei rnda ilma phjuseta, kuid inimene ei oska sageli mrke lugeda. Sama vib elda ka inimloomakohta. Mis selgub kige hullemate mrtsukate puhul? - Oi, kuidas see vimalik on? Ta oli nii vaikne jatagasihoidlik! Ega ilma phjuseta ole rahva seas liikvel tlus: Kaitse mind sprade eest, vaenlastega tulenise toime.

Arvamusi juhtunu kohta on seinast seina. Olen nende kigigapri, sest igaks lheneb asjale oma vaatenurgast. Mulle ei meeldiloo lpp, kuid saan aru, et antud olukorras oli see ainuke lahendus.Oskut Kahtlas enam ei ole. Ehk pidi see minuga juhtuma, et hoidara mni hullem nnetus, vib-olla mne lapsega...

Elu veerebki mest les ja alla. Vahest hakkab nd kiklesmge minema.

Kaunist, vrvikirevat sgist teile kigile!

7/28/2019 Klaleht nr. 36

4/8

Linnast maale

Soov linnaelust puhata ei ole eestlasele mitte midagi vrast.Paljud inimesed veedavad oma puhkuse kas isiklikus maakodusvi siis sidavad sugulaste juurde kostile. Sel aastal hinesinminagi maale pgenejate ridadega ning klastasin Saarekla, hteimearmast, pisut uniselt Saaremaa idarannikul tukkuvat klakest.Valik ei olnud juhuslik, meie perekonnal on antud kohaga juba

aastakmneid sidemed olnud ning tdi Vilve Ennemuist lubasmul lahkelt enda juures peatuda ja oma unaaeda kuritarvitada.

Olen kll kunagi lapseplves Saareklas kinud, kuid need muljed olid hgused, ega ma ieti ei teadnud, mismind ees ootab. llatusin meeldivalt - loodus oli vga kaunis, inimesed heatahtlikud ja sbralikud ningkiiresti talu hoovi les ehitatud tulease vimaldas tundide kaupa praksuvat leeki jlgides mediteerida ningtepoolest linnaelu hsteerilisest rtmist nrve puhata. Talu tagant algab matka- ja seenerada, linnud laulsid

ja tdi kass Miisu noolis rahulolevalt piima, ise mind silmanurgast valvsalt jlgides. Noppisin mtlikultjalgadelt puuke ja olin eluga rahul. Phe torkas mte, et Tallinnas vaatavad inimesed ksteist pilguga:Kuidas saaksin ma tema pealt kasu ligata?. Mitte ainult inimesed, vaid ka kajakad ei ole enam kurblikudmerelaulikud, vaid lihtsalt ringilendavad elad raisakotkad, kes ainult ootavad vimalust sinu vileib pihta

panna. Saaremaal vaatavad inimesed aga ksteist pilguga: Kuidas ma saaksin teda aidata?...Mulje uniselt tukkuvast kaluriklast purunes aga kiiresti, sest klavanemast tdittar ti elu igal htul otsesgilaua rde. Runnakaid ja notti mugides tulid klauudised ise koju ktte kuskil toimub laat, kuskilmingi muu ritus, sdatakse muinastulesid ja tehakse hoogsalt klalehte. Elu kib. Kas sa oled ka huvitatudosalemisest? Muidugi ma olen. le said vaadatud sulle-mulle laat, kust ma hankisin kige maitsvamaidtomateid, mida vib endale ldse ette kujutada, le said vaadatud Abali ordu poolt rajatud Blesta kivi jamatkarajad ning nii suuri kukeseeni ja pldmarju, kui Saareklas kasvab, ei ole ma kuskil varem ninud.

Pldmarjambrikesega mda kiviaedu ja misa ringi uidates hakkasid vanaema ja tdi Vilve rgitud loodelama. Siin varemetes oli kunagi klooster, siin panid poisid kulu plema, siin toimus pidu, siin majas nidatikino ja siin kurameeris vanaema minu toonase noore ja veel pahaaimamatu vanaisaga. Siit Kopli rehalauksest toodi kunagi hobuseid vlja ja siin nurgas oli kodulutnnike.

Lpuks hakkas siiski ka veidi kurb mis seisab ja laguneb, paljudes taludes on sees ks vanake,kohalikpood on kinni pandud ja ilma tdi Ehata ma ei tea, kuidas Vilve sa saaks. Pisike Saarekla onkapitalistlikule elumudelile jalgu jnudei too piisavalt raha sisse, ei ole piisavalt kasumlik, paneme kinni,kolime ra, vaadake ise, kuidas hakkama saate. Mul on hea meel, et Saareklalased siiski kige kiustesaavad hakkama. Eriti hea meel on mul selle le, et lasteaednikust klavanemal on td on lapsi, ontulevikku, on tulevikku, on lootust. Ehk leidub ka keegi, kes lagunemisele piiri paneb, vssakasvanudlastekoduhoone pldmarjavartest vlja kaevab ja... Jah, aga mis edasi? Istusime Ehaga lkke mber jafantaseerisime, mida kike me teeks, kui vidaksime kolmkmmend miljonit eurot. Raha jks puudugi!Teeks hotelli, puhkekeskuse, rajaks kardirajad vi turismitalu hobustega vi... Jagaks seda ilu ka teisteinimestega! Ning looks tkohti... Saareklas, nagu ka teistes vikestes kohtades le Eesti, on niaring

inimesed, ka noored inimesed tahaksid kll maal elada, aga see nuab raha. Arved tahavad maksmist, taludremonti, selleks on vaja td (sest viketalupidamine on Eestis sujuvalt vlja suretatud krgemalt poolt jakik ei taha pidada kahtesadat lehma), aga td ei ole. Td ei ole aga osaliselt ka selleprast, et ei oleinimesi ja riiki loomulikult ei huvita. Niaring, millest on raske vlja murda.

Oleks ainult raha... Jlle see raha! Kik taandub rahale, rahale, rahale, see hirmus needus poeb isegiSaarekla idllilisse ellu sisse, mitte midagi ei saa enam rahata, heast tahtest ja soovidest justkui enam ei

piisaks.

Siiski, Blesta kivi kohta loen ma netist: Kivi pstitamisega pab Abali ordu mitte lasta vanu traditsioonehvitada ja tekitada eestlastes rohkem huvi Phja tsivilisatsiooni ja oma eelajaloo vastu. Mul on hea meel,et ma olen palju paremas seisus kui Abali ordu mul ei ole vaja pstitada kivi, et minus tekiks huvi oma

ajaloo ja traditsioonide vastu. Mul on selleks perekond ja jutud, mis Saareklas lpuks ometi liha luudelekasvatasid ja elavaks said. Jb le ainult loota, et ka minul avaneb kunagi vimalus oma lastelastele rkidailusatest suvedest, mis ma Saareklas veetnud olen ja huvitavatest seikadest, mis minuga juhtunud on.

Triin Loidehttp://hundiorg.wordpress.com/

http://hundiorg.wordpress.com/http://hundiorg.wordpress.com/http://hundiorg.wordpress.com/

7/28/2019 Klaleht nr. 36

5/8

7/28/2019 Klaleht nr. 36

6/8

KirjadAutor Aleksei Rand

Kirjutatud 1961. aastalKloostrimgi

Saarekla ringkonna keskuses, Saare Lastekodu abimajandi uel on mbritsevast maastikust erinev kuplitaolinevrdlemisi jrskude nlvadega krgendik, mis kannab nime Kloostrimgi.

Selles mes leidub rohkesti pool-kinnivarisenud lubjaga mritud kike, vlve ja keldreid. mberkohandatult onmnda neist kasutatud siloauguna, jhoidlana jm.

Kloostrimest lne pool on mitmekordseid plemisjlgi kandvad, hsti silinud vanaaegse katoliku kiriku mrid,mida omal ajal misnik, nd lastekodu abimajand mberehitatult viljakuivatina aidana kasutab. Et tegemist onvanaaegse katoliku kiriku mridega, tendab ehitusviis: phjast lunasse suunduvate mride lunapoolne otsasein

moodustab teraviku, annab ehitusele laeva kuju. Samas otsaseinas seespool, nn altariruumis (ndses kuivatiktteruumis) on silinud mrikapid, omaaegsed kirikuriistade, nn sakramendiriistade panipaigad.

Rahva mlu andmeil asunud sellel mel juba ammu enne rvrtlite tulekut vabade saarlaste linnus, sest siinolnud ks Ida-Saaremaa ruumikaim ja varjurikas sadam. Sadam moodustus praegustest Sauna- ja Tepulahest, midandki meretusude ajal Sadama-riaauk veega hendab. sna suure svisega laevad olid tormivarjus seisnudLuhinalpes.

Sadama olemasolu testab hulk tnaseni silinud kohanimesid: Sadamasilm (meresilm, mis LuhinalpeSaunalahega hendab), Sadamakoppel, Sadamalugas, Sadamavesiaed ja Sadamavrav.Selleaegsed, so X XII sajandi laevad polnud kuigi sobivad pikemateks ulgumere-situdeks, mistttu kasutativimalikult palju varjulisemaid saartevahelisi teid. Laevad sitsid phjast lunasse ja vastupidi, mitte mberKbassaare nagu tnapeval. Sideti Saare ja Undu vahelt Kiudulpe, Vltasombi, Ardlasombi, Riidlahe kaudu

Suurevljame ja Kalmeme vahelt Karjassaare juurest Viksesse vina Tornime all asuvasse sadamasse, mida siiskaitses Torniga linnus (meenutagem A. Saali ajaloolisi jutustusi).Tornime sadamasilda vis 60-70 a tagasi hsti mrgata Tornime vanakalmistust phja pool, sellega pris lhestikkuvallseljaku jrsul idapoolsel nlval. Samas lheduses kirdes heinamaa sees on Kantsilaid. Tornime vana kalmistu

phjapoolsest osast on haudade kaevamisel leitud tihti odaotsi jm metallesemete jnuseid, nagu neid mnikmmendaastat tagasi leiti koos inimluudega Kalmeme kruusaaukudest. Need leiud koos primuste ja katkendlike ajaloolisteandmetega annavad tuge rahvamlule, mille jrgi 1227. a. Saaremaa vallutamise suurlahing olevat toimunud Vikesevina Saaremaapoolsel kaldal Tornime linnuse lhistel.

Tuleme nd jlle tagasi selle vana laevatee lunapoolsesse suudmesse Saarelinnuse jasadama juurde. On usutav,et selle vinataolise meretee kaitseks vis siin asuda linnus, kuna siin oli sadam ja saarest lnes said alguse Vihu jaVaike jgede kaudu sisemaale suunduvad kaks ulatuslikku veeteed. Nendele jgedele pses ainult Vaikelahe kaudu,

mida vis edukalt kontrollida Saare linnus.Vikese krvalpikena olgu mrgitud, et igasugune suuremate raskuste transport toimus peamiselt vett mda, sest

teid ju polnud: krgematel aladel kasvas tihe plismets, madalmikel olid veerikkad jed, sood ja rabad, mis tegid maalliikumise raskeks. Ka talvel toimus liiklemine peamiselt jgesid ja jrvi pidi, siis muidugi regedega jl. Kaevamisteltsaadud leiud testavad, et asustatud olid sel ajal peamiselt ainult veterannad.

Tuleb veel meenutada, et veeseis oli tol ajal tunduvalt krgem. Ndsed madalamad heinamaad, mis kannavadsoode, niitude, sompide ja paode nime, olid mitme meetri sgavuselt veekatte all. Praeguste turbarabade asemellainetasid suured jrved ja praegused poolkuivanud jed olid piisavalt veerikkad, et neil said vabalt sita selleaegsedlaevad.

Mlemad sisemaised veeteed vimaldasid psemise suurde sisejrv (mille asemel laiuvad tnapeval suur KaredaKoigi raba ja nendega henduses olevad sood), ning selle mbruse asustatud paikadesse.

Nende veeteede hises suudmes, Vaike lahte viiva Sreme Suuresilma krval Tulitu talu lhedal olla pletatudmrgutuld merelt saabuvatele laevadele. Sellest ka talu nimi. (praegu Rtlite talutoim.)

Saarekla saare lunapoolsemal tipul Pihlatsis, laidude-nasvade vahelt vljasolev krgem kuppel kannab Paagimenime. Kllap siingi asus paak-mrgutuli, sest siit hargnes laevatee: ks tee phja, teine lnde.

Kuna viikingiteaegne kaubitsemine vis muutuda oma kega vtmiseks, rstamiseks, asusid kaubateede reslinnused. Ka siin vaadeldud veeteede res on niisugused kindlustatud punktid asunud.

7/28/2019 Klaleht nr. 36

7/8

ks niisugune linnus on olnud Vaike ehk Kuke je res Audlas, Aruklast luna-edelas, kus je krgel kaldalvrdlemisi hetasane paik kannab Linname nime; klas on ka Kantsi nimeline talu. Lheduses on veel Kalmemgi,kust kruusavtmisel on leitud inimluid ja muistsete relvade osi.

Allikate lahest lbivoolava Vihu- ehk Palgialuse je res Neemikla lhedal on Tkera- ehk Tkemetsa mgi jasellest mitte kuigi kaugel ka Linnamgi.

Selle veetee ks haru on Kareme ja Veere-Plde vahelt Kivisilla juurest Oti asula pllumgede vahelt suubunudpraegusesse Levalapaosse. Ka Kivisilla juures olla linnus asunud.

Vib oletada, et need linnused olid htlasi lbisitvate aluste peatuspaigad, mgipunktid ja mnel mral ehklaodki, kus hoiti vahetamiseks toodud kaupa.

lalkirjutatust vib jreldada, et Saare linnusel oli vtmepunktina sna kaalukas koht sellel tiheda liiklusegaveeteede suudmealal, kuna meresidus lid suure eduga kaasa just saarlased ise - nii rahulikus kaubitsemises kui kaseiklus- ja rsteretkedel, teenides sellega Lnemere isandate tunnustava nimetuse.

Nii saab mistetavaks, miks rvrtlid prast maa vallutamist pidid siia tugevate mridega kantsi ehitama -liiklemine merel ja veeteedel jtkus ju ka uute isandate ajal. Tuli ehitada ja kuhu siis mujale, kui just purustatudlinnuse varemeile: see sobis samahsti nagu rvrtli rautatud saabas videtu kaelale. Maskeerimiseks aga (sesttegutseti siin ju jumalariigi huvides paganate pramisega) nimetasid vallutajad oma saagitsejate pesa kloostriks nunnade kloostriks koguni!

Sellest moraal: juba sellel sngemal ajastul, kui maksis veel tiel mral teline raudrusika igus, kardeti rahvasteiglast hukkamistu nrgema kallal teostatud julma lekohtu prast ja oldi sunnitud hbitegude varjamiseks kasutamamungakuube ja veriste kte pesemiseksphitsetud vett.

Ajaloolistel andmetel olla Saarekloostri mungad 1343. a Jri lestusu ajal rahvatasujate eest pgenema

psenud (rahva andmeil mingi salatee olemasolu tttu) ja ka kloostrivara ja vrtasjad kaasa viinud, hiljem ohtusattudes need Putlamgedel maasse peitnud. Seal on eraettevtjad seda varandust otsides mitme suure kivialuse lahtikaevanud, ettevtmise tulukuse kohta andmed puuduvad.

Pgenikel olla nnestunud Pide lossi kaitsjatega hineda, kellega koos nad vangistatud ja Tumala hiiemel kahukatud.

Snumeid Saarte Terviseradadelt&Moments (vt. andmoments.ee) seiklus- ja elamus-reise korraldav firma otsustas vtta 20 reisihuvilisegasgise vastu Saareklas Tammelao klasadamas.

Reisi korraldajaks ja giidiks oli MT Saarte Tervisrajad ks liikmetestAndrei Gritenko, kes on tuntud Eesti jalgrattaspordi maailmas.

Laupeva hommikul kogunesid huvilised Blesta kivi juures. Sealtedasi alustati maastikujalgratastel situ Laidunina majaka juurde. Huvisihtpunkti juda oli suur, sest paljud osalejad kuulsid majakast esimestkorda. Sidutrass sai seekord valitud lbi Rannakla ja sealt edasimda metsa ja kadakaaruteid. Ilm oli sgiseselt kaunis, siin seal

lahesoppides kohtas kalastajate paate ja peanuppe. Uudistamist olikigil.

8 km sai lbitud pundiga sna kiiresti ja peale tunnist rattamatkaoldi kohal. Mugava matkakgi varustusega sai kigile keedetud kiir-makarone, mis vrskes hus peale fsilist koormust maitsesid hsti.Osalejad tutvusid ka kaasavetud reklaamvoldikuga Laiduninamajakast, et htul vastata edukalt piirkonnateemalise viktoriiniksimustele.

Phapev otsustati samuti tervislikult sisse juhatada ning siissuundus kogu seltskond jalgratastega MT Terviserajale. Peagi jtsidosad osalejad rattad raja veerele, et nautida rahulikult kaunist sgist

Leede metsas. Tore oli kohata rajal ka teisi klalisi, kes metsas sgistnautisid. rituse kige noorem osavtja oli 1,5 kuune Hugo, kes emaseljas olevas khukotis mlemad matkad lbi tegi. Seiklushuvilised jidsgise vastuvtmisega saarel igati rahule. Sipelgad loodusrajal

Elamusterohket sgist kigile!

Ada Traumann

7/28/2019 Klaleht nr. 36

8/8

Aino Lodi15.11.1935 08.09.2013

Aino td said tehtud,muretsemised muretsetud.

Pikk haigus vsitas ja viimaks oli aeg minna.

Oma Saarekla-aegses elus jagus Ainol td kllaga:kaupluses, kolhoosi kontoris, lastekodus. Ka kodustoimetas ta pidevalt: loomadega, aias, pllul

Ning kaks poega tuli suureks kasvatada.

le kahekmne aastatagasi ji Aino poegadegaksi, haigus viis krvaltabikaasa Ivandi. Kuigipoistest olid selleks ajaksjuba noormehed kasvanud,jid nad siiski Prna-poisteks, oma ema lasteks.

Kik seni on lapsed, kui elavad emad

ja saatuse poolest rikkad on nemad.

(Olivia Saar)