külaleht nr. 39

Upload: saaretiux

Post on 17-Oct-2015

370 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

  • KLALEHT NR.39

    Aprill 2014

    3. mail toimub Laimjala valla talgupev

    Sremel,

    kus tehakse korda valla puhkeala.

    10. mail on talgupev Kahtla koolis.

    Saareklade talgupev on planeeritud

    17. maile.

    Kuna sellesuvine klade kokkutulek

    toimub kunagise Saare Lastekodu uel,

    alustame lastekodu ueala korrastamist.

    Iga abistav ktepaar on vga oodatud!

    Saareklade III kokkutulek toimub 9. 10. augustil 2014. a.

    Kokkutuleku teine pev on

    Sulle mulle laadapev.

  • 26. veebruar Mathias-Anthony ONeill ema: Hanna-Liisa ONeill

    isa: Leo-Fergal ONeill

    vanaema: Anne Saar vanaisa: Jri Saar vanavanaema: Lea Saar

    Maa tuleb tita lastega

    ja tita lastelastega (H. Runnel)

    Suured ja vikesed juubilarid

    27. veebruar Romet Traumann 5 12. mrts Tiiu Talvist 50 12. mrts Ruudi Kull 5 14. mrts Mia-Isabella ONeill 5 20. mrts Karoli Reinart 5 6. aprill Eha Ennemuist 50 17. aprill Kadri Saar 20 24. aprill Karl Ls 5 24. aprill Aleksander Jginlv 30 13. mai Pille Ls 30

    _______________________________________________________________________________________

    Vljaandja: MT Saareklade Selts Saaremetsa kla 4-8 Arvelduskonto EE41 1010 2200 6951 2011 Laimjala vald Saaremaa KLALEHT EE58 1010 2200 7596 2011 Trkiarv: 70 e-post: [email protected]

    Toimetasid Eha Ennemuist ja Tiiu Riis http://kuutoukajad.blogspot.com

    Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest

    Aerupaatide orienteerumine Laimjala laidudel

    Kas teadsid, et Laimjala vallas on 99 vikest saart ja laidu? Kas teadsid, et Laimjala on oma kohanime saanud just tnu paljudele laidudele? 28. juunil toimub Laimjala valla laidude peal ja mbruses orienteerumisvistlus aerupaatidel. Osalema on oodatud 2-liikmelised vistkonnad koos aerupaatidega nii lhedalt kui ka kaugelt. Tegemist on kogupereritusega, kus vaatamist ja tegemist jtkub kigile. Tule pane end proovile ning naudi kauneid kadakaid ja rannajoont!

    https://www.facebook.com/events/716609441712180/

    Neljapeval, 17. aprillil

    kell 17.00 avatakse

    Orissare kultuurimajas

    Kalev Koeli maalinitus.

    Kalev Koel on jaanuaris

    50 aastaseks saanud Saarekla

    mees, kelle pintsel liigub viimastel

    aastatel ha vilkamalt.

    Seega peaks meie kandi rahvale

    ratundmisrmu jaguma piisavalt.

    Lisaks ht-teist muhulastele ja

    kigile teistele kunstihuvilistele.

    Nitus jb avatuks 2. juunini.

  • Meie klade tht Eha!

    Eha snnipev on veel nii vrskelt meeles, et raske on kohe

    midagi uut ja huvitavat tema kohta kirja panna. Peol eldi

    tema kohta juba nii palju kiidusnu!

    Aga kuna kik peole ei saanud tulla, kordamine on tarkuse

    ema ja hea inimese kohta pole hid snu kunagi liiga palju,

    siis laseme edasi! Mletan Eha juba esimesest klassist saadik, lksime koos

    Saarekla Algkooli I klassi. Eha oli meie kooli kige kribulam

    laps, ta oli kohe eriti pisike! Aga hakkamist otsast otsani tis

    oli ta sellegipoolest. Kui tema juba midagi otsustas, siis mingil

    moel oskas ta ka kik teised nusse saada ja alati sai tema

    plaanist asja.

    Tegelikult oskab ta teiste kaasatmbamise keerulist kunsti siiamaani filigraanselt. Tuletame meelde kasvi

    Saareklade klaplatsi snnilugu. Vi seda, kuidas ta ks-kaks oma kla esinduse valla mlumnguvistlustele

    korraldab. Vi kiirelt kla koori kokku paneb, sest seda on mingil peol esinema vaja. Kuidas ta koos Riisi

    Tiiuga klalehe kima pani. Vi... No neid niteid on juba meie klade elu phjal NII palju, et siin kiki les

    lugedes saaks leheruum ammugi otsa. Mis siis veel kooli- ja vallaelust rkida.

    Olen niteks isegi tema oskusliku rarkimise tulemusena ootamatult osalenud Pidel hel

    suusavistlusel, kuhu ta organiseeris mulle suusad... ja 45-number suusasaapad... Sit sai tehtud ja punktid

    kirja ja pealekauba tuli mulle just selle naljaka suusasidu tulemusena meelde, kuidas mulle suusatamine

    tegelikult meeldib...

    Ehaga koos olles saab alati naerda ja juhtub igasuguseid naljakaid asju. Kord tegime koos he maailma

    kalleima fotogi valmis! Meil oli klassikokkutulek ja osa meist lks ujuma. Eha ei tulnud, ta seisis kalda res

    plvini vees, fotoaparaat kes. tlesin, et tee minust ks pilt, vta hsti madalalt vee kohalt, et nagu hljes

    tuleks ujudes randa.

    Eha muidugi kummarduski vee kohale ja tegi pildi, aga mobiil rippus tal kotiga kaelas, nii et see sukeldus

    pildistamise ajal korraks ilusasti vee alla... ja prast loomulikult enam pilti ette ei vtnudki. Nii maksis minu

    hlge-foto Ehale terve uue mobiili, aga ta tles, et pole hullu, oligi juba aeg uus osta. Ja pilt tuli ju vgev!

    Selline ta on kui juhtub ka midagi tsist, leiab ta alati les selle suhkrutki, mis pipratera magusaks teeb. Tal on alati aega kuulata kikide inimeste muresid ja ikka leiab ta vimaluse aidata. Isegi kui tal endal midagi

    halba juhtub, oskab ta ka sellest olukorrast kige viksemagi naljakillu les leida ja nii on juba lihtsam edasi

    minna.

    Oma srtsakusele vaatamata on Eha vga kannatlik. Viimati veendusin selles just tema snnipeva pris-

    peval, kui ta seltskonda oma snnipevapeost veel kepsakaid pidulisi hest kohast teise transportis. Ta istus

    ja ootas rahulikult, kuni kik thtsad jutud olid aetud ning kui ta lpuks otsustas minema hakata, lksid

    mehed nagu lambukesed tema autosse, et koju saada.

    Eha on ka vsimatu ajaloo-uurija. Eelmisel aastal, kui koos Ennemuistide kokkutulekut korraldasime, ei

    judnud ma ra imestada, kui palju ta tegelikult meie klade ja suguvsa kohta teab. Meie vanemad

    inimesed on muidugi juba sna harjunud, et Eha sidab ue ja jlle on tal kaasas hulk ksimusi vanade

    aegade ja inimeste kohta. Vi on ta leidnud kuskilt peotie vanu koltunud fotosid ning pab nd

    tuvastada, kust pere inimesed neil lesvtetel on.

    Kui juba korraldamisest juttu tuli, siis on temaga alati vga vahva koos midagi teha. (Eha snnipeva ette

    valmistades tundsime temast vahel kibedat puudust, aga no kuidagi ikka saime hakkama :) )

    Muidugi, vahel on tal natuke muud mtted peas, mned asjad ununevad ra vi kaovad viimasel hetkel

    nppude vahelt. Aga ldiselt teevad need olukorrad jlle rohkem nalja, sest see poleks ju Eha, kui tal nii ei

    juhtuks! Ja lppude-lpuks on tal alati olemas ka plaan B, nii et kui kadunud asjad igeks ajaks vlja ei tule,

    siis saab kik lpuks ikkagi korda. Just see mnus loomingulisus teebki temaga koos millegi korraldamise nii

    toredaks!

    Viksin seda lugu siin jtkata lputult ja ma arvan, et igal lugejal tuleb Ehaga seoses meelde veel hulk hid

    omadusi. Igal juhul usun, et olete kik minuga nus: ilma Ehata ei oleks meie klade praegune elu kaugeltki

    mitte see, mis ta on. Ja ise on ta kigest 50-aastane!

    Lilleme Tiiu

  • Fotod Taimo Antsaar

  • EEHHAA VVAALLGGUUSS

    Vib-olla esimest korda elus suudeti ka mind tummaks la. llatuspidu imbus kll lbi, aga seda alles

    viimasel kuul. Olen aru saanud, et tegelikult hakati vaikselt susserdama palju-palju varem. Ja kingitus ei imbunudki lbi!

    Esimene kahtlus tekkis mul mrtsi alguses, kui Maret hakkas ksima mingist 5. aprilli esinemisest tlesin, et ei tea sellest midagi ja oleksin jutu unustanud, kui Maret poleks kohkunud: Oi, kki ma poleks tohtinud sulle sellest rkida!

    Jrgmiseks helistasin Mihkel Mererele, et ksida, kas ta saab memmede tantsurhma juubelile mngima tulla. Alustasin arvamisega, et olen liiga hiljaks jnud, aga Mihkel tles kohe vahele, et on juba ht-teist kuulnud. Rmustasin, et Mikk vi Vilmar on asja joonde ajanud, aga siis mainis Mihkel 5. aprilli Vale kuupev minu jaoks.

    Volikogus mrkasin meeste omavahel vahetatud kahtlasi pilke. Hakkasin pabistama. Kas ma peaksin ka kuidagi reageerima? Need, kellele ma hda kurtsin, ei teinud ldse sellist ngu, et nad oleks kuidagi millestki teadlikud. Tegelikult olid! Viimaks judsin jreldusele, et kui ma ei tohi midagi teada, siis pole mul vaja ka muretseda.

    Kaks ndalat enne snnipeva kisime Riisi Tiiuga Lillemel Leal klas. Ladusin kik letti, mida olin mrganud. Tiiu ja Lea muigasid Lpuks tles Tiiu, et pane siis vaim valmis, hakkame pidu pidama. Ikka veel ei saanud ma aru, et nad ise ongi kige suuremad korraldajad.

    Ndal enne snnipeva lppes peitusemng. Iga posti otsa (isegi Kopli kgi uksele) ilmusid lendlehed: EHA THTis pev! Riisi Tiiu andis mulle ametlikult teada, et pean olema laupeval kell 12 pidukleidis ootel. Auto sidab ue ja viib mu ra.

    Vat alles nd hakkasin ma tsiselt muretsema: mida nad siis plaanivad? Tiiu tles, et ei tea kike isegi veel tpselt, siis selgub, kui Lilleme Tiiu kohale tuleb. he olin sootuks unetu. Riisi Tiiu lubas Laimjalga tuua mulle tugitooli ning tles, et ma saan mugavalt istuda ja ei pea midagi tegema. Murelikuks tegi teadmine, et enne rahvamaja viiakse mind juuksurisse ja kosmeetiku juurde. Leppisin mttega, et mu pea vrvitakse punaseks, siniseks vi roheliseks ja toimub totaalne muutumine.

    Peopeval tundsin kergendust, kui kohtasin juuksurisalongis tuttavat ngu. Edasi lks tusvas joones. Vga kummaline oli muidugi nha ennast meigiga, aga kuna ma ei pidanud pev lbi peegli ees istuma, harjusin olukorraga. Kige imelikum oli istuda keset lava sellises thelepanu keskpunktis. Inimene harjub kigega ja lpuks seadsin ennast mugavamalt tugitooli ja lasin asjadel kulgeda omasoodu. Saal oli kll rahvast tis, kuid kik olid omad inimesed.

    KINGITUS on ooper omaette. Nagu ikka, sai kik alguse Lillemelt. Detsembri lpus oli seltskond koos ja tuli jutuks, et suvel pensionride ekskursioonil hakkasid minu akordionil klahvid kljest ra kukkuma. Mehed leidsid, et oleks vast uut pilli vaja. Prna Tiit tusis psti ja teatas phalikult, et kingib mulle juubeliks raha uue akordioni ostmiseks. Nobedamad nuti-mehed salvestasid selle ja lubasid internetti les riputada. Nalja ja nokkimist jagus mneks ajaks ning minu jaoks vajus see teema aegade hmarusse kuni kingitus kohale toodi.

    Tnaseks olen kuulnud, et pilli kinkimise idee tid Riisi Tiiuni mehed, kelle ma Lilleme Tiiu jutu jrgi oma snnipeval turvaliselt koju transportisin. Ja sellest ajast on msu olnud kvasti.

    Pidulikke juubelivastuvtte on korraldatud soliidsetele, tublidele ja austustvrivatele inimestele.

    Mingi Kopli Eha ei tundunud sellesse kategooriasse kuidagi sobivat. nnitlejad aga paistsid olevat rmsad ja nnelikud ning pidulikkuselgi oli vike Eha-kiiks kljes.

    Pidu ise oli kingitus kigile, kes kohale tulid 12 tundi Laimjala rahvamajas mdus linnulennul. Oma panuse panijaid oli nii palju, et neid loetleda ma ei jua ja kiki ei teagi. Kindlasti vin aga vlja tuua mned peasdlased: Prna Tiit ehk Tiit Lodi (kellest kik alguse sai), Saare Tiiu ehk Tiiu Riis (kes organiseeris, informeeris, kattis ja koristas), Lilleme Tiiu ehk Tiiu Talvist (kelle juhtimisel mdus pev lahedalt ja kes ti kaasa fantastiliselt hullu pillimehe), Ruth Riis (tnu kellele ngi rahvamaja vlja imeilus ja hubane).

    No nii, algul olin tummaks ldud, nd ei saa enam juttu lpetatud. Pidu oli aus, nnesoovid sdamest. Lisaks akordionile sain palju teisigi toredaid kingitusi. Teadmiseks neile, kes oma kingituse kaardi vahele panid: tnu teile on minu uus arvuti nd pris minu oma (vlg sai tasutud).

    AITH KIGILE!

  • ana jalakas jutustab

    Eha Ennemuisti lubadusest.

    2011. a suvel oli Kahtla kooli kokkutulek. Kevadel enne seda tassisin ma mda koolimaja vana

    pioneerimaleva lippu. ks tollane lpuklassi poiss ngi seda ja teatas, et sellised lipud tuleks ra pletada.

    Minus kui endises pioneeris tekitas taoline suhtumine vajaduse selgitada, et maailm pole must-valge.

    Vimalus avanes kooli kokkutulekul. Et aga jutt liiga pikaks ei veniks, otsustasin oma mtted panna

    luulevormi.

    Teistkordselt lugesin luuletuse ette selle aasta 5. aprillil Laimjala rahvamajas. Vastu tulles klaliste

    soovile panen selle nd ka Klalehes kirja. Siin ta on:

    PISIKESE PIONEERI MURE

    Pildil: Luuletuse esiettekanne Kahtla kooli

    kokkutulekul 2011.a

    Maleva lippur: Kalev Koel, assistendid vasakult:

    Kaidi Rannar (Pukk) ja Kati Vlinurm (Koel)

    Foto Kristiina Lindmets

    Tere! Mina olen pisike pioneer.

    Miskiprast vga kurb on praegu minu meel.

    Omal ajal olin ma ks virk ja tubli laps,

    nd ristitakse mind pea-aegu kurjategijaks.

    Ma uskusin, et Lenin oli tark ja lahke mees,

    kes meidki kskis ppida veel ja veel ja veel.

    Meil koolis oli nripidu, polnud julupuud,

    ent kodus toodi igal aastal juluks tuppa kuusk.

    Jah, oli miskit, millest kodus siis ei rgitud:

    et meilgi elas metsavend ja meid sai reedetud.

    Taat ra viidi, mitu peva oli kadunud,

    sks pandi, et ta metsavenda oli varjanud.

    See lugu siiski lahenes ja koju tuli taat,

    sest viijad olid inimesed, mitte mrtsukad.

    Ka kditamisest me majas suurt ei rgitud.

    Sellest vaikis ajalugu ja lukus olid suud.

    Kik see juhtus ammu ammu, aastaid enne mind. Meie plvkond vga turvaliselt tundis end.

    Me aitasime nrgemaid ja austasime vanu

    ning vanapaberit sai kokku veetud jrjepanu.

    Me koolimtsi, kaelartti kandsime, sest ksti,

    kuid laulu, tantsu, sporti, td sai tehtud ikka hsti!

    Ei saa meist keegi valida, mis ajal snnib ilma,

    ent hea vi halvaga saab igal ajal paista silma.

    Kes viriseb, see viriseb, olgu vim mis tahes,

    ja tegijatel igal ajal jtkub teotahet.

    Ehk mnda asja teeks ka mina praegu teisiti,

    kuid aeg siis oli selline ja tookord tehti nii.

    Siis taevas oli sinisem ja rohelisem rohi

    ja keegi meie lapseplve solvata ei tohi!