kuhu tüürivad maailma pensionifondid?
DESCRIPTION
Ärikatla RahakoolTRANSCRIPT
![Page 1: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/1.jpg)
© Swedbank
Kuhu tüürivad maailma pensionisüsteemid?Kaarel Roosa, Swedbank Investeerimisfondid AS
Kõik käesolevas ettekandes esitatud seisukohad kuuluvad ettekande autorile ning ei kattu ilmtingimata Swedbank Investeerimisfondid AS seisukohtadega
![Page 2: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/2.jpg)
© Swedbank 22
Millest täna räägime?
• Taustateadmised pensionisüsteemidest
• Pensionisüsteeme mõjutavad trendid– Rahvastik
– Ootused investeeringute tootlusele
• Milline on maailma pensionisüsteemide vastus trendidele
• Eesti pensionisüsteemi väljavaated ja väljakutsed
![Page 3: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/3.jpg)
© Swedbank 3
Taustateadmisi pensionisüsteemidest
![Page 4: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/4.jpg)
© Swedbank 4
Kaks kõige olulisemat vaadet pensionisüsteemile: piisavus ja jätkusuutlikkus
• Euroopa Komisjoni Roheline Raamat teemal “Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem” sätestab pensionisüsteemidele järgnevad eesmärgid:– Adekvaatse elustandardi kindlustamine
– Vaesusriski vältimine ning ebavõrdsuse vähendamine
– Sotsiaalse sidususe tagamine
• Euroopa tasandil vaadatakse pensionisüsteeme peamiseks kahest vaatenurgast:– Pensionide piisavus
– Jätkusuutlikkuse kindlustamine
Allikas: Euroopa Komisjoni “Roheline raamat”, http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=5551&langId=et
![Page 5: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/5.jpg)
© Swedbank 5
Esimene pensionisüsteem põhines põlvkondadevahelisel vara ümberjagamisel
• Esimene riiklik pensionisüsteem loodi aastal 1889 Saksamaal
• Pay as You Go (PAYG)
• Varade ümberjagamine oli enamikele riikidele algul ainus valik, sest inimesed ei olnud ise kogunud
Otto von BismarckSaksamaa kantsler, 1862-1890
![Page 6: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/6.jpg)
© Swedbank 6
Riiklik sotsiaalmaksust makstav pension (PAYG) kogutakse ühel kuul ning makstakse välja järgmisel
RIIK
Iga kuu: palgast kindel % riigi pensionikassasse (sotsiaalmaks)
Järgmine kuu: riik maksab PAYG süsteemi järgi kogutud maksu pensioniteks
Kui mina ükskord oma tööperioodi läbi saan, siis võimaldavad järgmised
põlvkonnad mulle sissetuleku
Pensionihüve saaja
Palgatöötaja
![Page 7: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/7.jpg)
© Swedbank 7
Eelfinantseeritud pensionisüsteemis kogutakse vara elu jooksul ning seda kasutatakse pensionipõlves
PENSIONI-FOND
RIIK
Kuu 1, 2 ... 540:Inimene, tööandja
ja/või riik suunavad iga kuu kindla %
pensioniks
Pikaajaline raha kasvatamine turgudel
Pensionipõlves iga kuu: väljamaksed
lähtuvalt elu jooksul kogutud säästudest
Palgatöötaja Sama palgatöötaja vanaduspõlves
![Page 8: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/8.jpg)
© Swedbank 8
Eelnevalt kogutud varadega süsteemid – defined benefitja defined contribution
Praeguseks kogunenud varad
Tulevased sissemaksed
Tulevane tootlus
Defined benefit Defined contributionPensioni suuruse kujunemine
• Pensioni suurus või asendusmäär on eelnevalt kokku lepitud
• Investeerimisrisk on plaani sponsori(ettevõte, riik) kanda
• Finantseerituse tase = varad / lubatud pensionihüved
• Pensioni suurus sõltub kogutud varadest
• Investeerimisrisk on koguja kanda
• Finantseerituse tase = varad / eesmärgiks seatud asendusmäär
PENSION
![Page 9: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/9.jpg)
© Swedbank 9
RIIK
Vahekokkuvõte: piisava pensionipõlve sissetuleku tagamine on ju imelihtne!
Järgnevad põlvkonnad maksavad rohkem sotsiaalmaksu = ajas suurenev riiklik pension
PENSIONI-FOND
Elu jooksul kõrvale pandud vara investeerimisrisk on kellegi teise kanda (defined benefit) ning pensioniplaan garanteerib kokku vähemalt 70% pensionieelsest sissetulekust
![Page 10: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/10.jpg)
© Swedbank 10
Maailma pensionisüsteeme mõjutavad trendid – rahvastiku vananemine ja tootlus
![Page 11: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/11.jpg)
© Swedbank 11
Eesti demograafiline tulevik on sarnane OECD riikide keskmisega
0
2
4
6
8
10
12
1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 2030 2040 2050
Estonia OECD Japan
Tööealiste (20-64) inimeste arv ühe pensioniealise (65+) kohta valitud riikides, 1950-2050
Allikas: OECD
Joon näitab, kui palju on potentsiaalset maksumaksjaid ühe pensionäri kohta
![Page 12: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/12.jpg)
© Swedbank 12
Rahvastiku vananemine on pensionisüsteeme kõige tugevamalt mõjutav trendRahvastikupüramiidi kahe joone vahel on need, kelle maksudest peetakse üleval seenioreid
Allikas: Statistikaamet, Eurostat
1,82,74,0Eesti
3,9
2010
1,92,4Euroopa Liit
20602035
Tabelis on väljendatud tööealiste ehk 15-64-aastastesse inimeste suhe üle 65-aastastesse
2060. aastal on Eestis iga 1,8 tööealise inimese kohta üks pensionär, kellele maksudest vanaduspensionit makstakse
![Page 13: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/13.jpg)
© Swedbank 13
Lisaks maksumaksjate ja hüvesaajate suhtarvu muutusele peavad inimesed üha kauem pensionipõlve
Oodatav pensionipõlv keskmiselt 16
aastat
Alates 2026 pensionipiir 65
aastat
Kuni 1993. aastani oli naiste
pensionipiir 55 ja meestel 60 aastat
![Page 14: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/14.jpg)
© Swedbank 14
Lihtsustatud arvutus: rahvastiku vananemise mõju I samba pensionile, kui muud tingimused jäävad samaks
Aasta 2010 – neljapeale vanaema
• 80 töötegijat, 20 seeniorit (suhe 4-1)
• Brutopalk 100 eurot kuus
• Pensionimaks 20% palgast
• Iga töötegija saab kuus 80 eurot
• Pensioni suurus 80 eurot ehk asendusmäär 100%
Aasta 2060 – kahepeale vanaema
• 65 töötegijat, 35 seeniorit (1,9-1)
• Brutopalk 100 eurot kuus
• Pensionimaks 20% palgast
• Iga töötegija saab kuus 80 eurot
• Pensioni suurus ca 37 eurot ehk asendusmäär ca 46%
![Page 15: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/15.jpg)
© Swedbank 15
Sotsiaalkulutuste suurendamine? Juba praegu on Euroopa sotsiaalkulude maailmameister!
Valitsuste sotsiaalkaitse kulutused
Allikas: Maailmapank
![Page 16: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/16.jpg)
© Swedbank 16
Kahele kiire kasvuga kümnendile on järgnenud aktsiahindade paigalseis – S&P500
Allikas: Bloomberg
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
180019
69
1971
1973
1975
1977
1979
1981
1983
1985
1987
1989
1991
1993
1995
1997
1999
2001
2003
2005
2007
2009
US
D
1970-79
16%
1980-89
231%
1990-99
317%
2000-09
-12,4%
![Page 17: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/17.jpg)
© Swedbank 17
Võlakirjaturud mõjutavad lisaks portfelli tootlusele oluliselt ka pensioni väljamaksete turgu
Allikas: Bloomberg
![Page 18: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/18.jpg)
© Swedbank 18
Vahekokkuvõte: reaalsus on see, et pensionisüsteeme tuleb kohandada vastavalt tänasele olukorrale
Järgnevad põlvkonnad on väiksemad, mis vähendavad
maksulaekumist
Ootused investeeringute tootlustele vähenevad
Pensionipõlve sissetuleku suuruse määramatus kasvab
? ??
?
?
?
??
?
![Page 19: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/19.jpg)
© Swedbank 19
Kuidas reageerivad trendidele maailma pensionisüsteemid?
![Page 20: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/20.jpg)
© Swedbank 20
Ajalooliselt soositi varajast pensionit, et vabastada töökohti noortele – täna toetatakse vanaduspõlves töötamist
66 eluaastani (2018)Itaalia
68 eluaastani (2046)UK
Pensioniea tõstmineRiik
65 eluaastani (2017)Ungari
65 eluaastani (2026)Leedu
65 eluaastani (2026)Eesti
50
55
60
65
70
75
Me
xico
Japa
n
Est
onia
Sw
ede
n
Un
ited
Kin
gdo
m
Irela
nd
Cze
chR
epub
lic
Fin
lan
d
Ger
man
y
Po
lan
d
Italy
c
Hun
gary
Fra
nce
c
Luxe
mb
ourg
Effective Official b
Men
Keskmine tegelik pensionile mineku aeg võrreldes ametliku pensionivanusega, 2004-2009
Allikas: OECD
![Page 21: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/21.jpg)
© Swedbank 21
Garanteeritud pensioni defined benefit plaanid on erasektoris ajalooks saanud ning pension kujuneb sissemaksetest ja tootlusest...
Allikas: The EconomistAllikas: Towers Watson, 2011
![Page 22: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/22.jpg)
© Swedbank 22
... kuid vastutuse suunamine inimestele on sissemakseid märgatavalt vähendanud
Keskmised aastased sissemaksed UK pensioniplaanidesse
Allikas: McKinsey Global Institute
• Väljakutseks on sissemaksete suurendamine DC skeemidesse, mis vähendab inimeste sõltuvust riiklikust pensionist
• Euroopas on valdavalt kaasatud pensionikogumisse ettevõtted ning makse suurus kujuneb läbirääkimistel ametiühingutega.
• Eestis makstakse II sambasse kokku 6%
![Page 23: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/23.jpg)
© Swedbank 23
Eesti pensionisüsteemi väljavaated ja väljakutsed
![Page 24: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/24.jpg)
© Swedbank 24
II sammas asendab riikliku pensioni vähenemise ning tagab süsteemi jätkusuutlikkuse
![Page 25: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/25.jpg)
© Swedbank 25
Pensioni piisavuse tagamiseks ehk elukvaliteedi säilitamiseks on III sammas
Valitud OECD riikide netopensioni osakaal pensionieelsest netopalgast (%)
111%100%
69% 65% 64%58% 54% 50%
40%
0
20
40
60
80
100
120
Kreeka Holland OECDkokku
Soome Tšiili Eesti Rootsi USA Jaapan
• Eeldused:
– Kogumist alustatakse 20-aastaselt ning kasutatakse kõiki võimalusi
– Keskmine pensionivara reaaltootlus on 3,5% aastas
– Töötegemisel ei ole pause Allikas: OECD statistika, 2008
• Eestis on valdavalt kasutatud hinnangut, kus tänased süsteemiga liitujad saavutavad kõikide sammastega ligi 65% varasemast sissetulekust:– I sammas: 20%
– II sammas: 20%
– III sammas: 25%
• Kõiki sambaid kasutades säilib pensionipõlves elukvaliteet, sest sarnaselt sissetuleku langusele vähenevad ka kulud(laenud makstud, lapsed kasvatatud jms)
![Page 26: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/26.jpg)
© Swedbank 26
Lõhe ootuste ja reaalsuse vahel on suur ning paljude inimeste pension jääb oodatust väiksemaks
Kui suur peaks olema teie enda pension või teie tulevikupension teie pensionieelsest palgast?
17%
10%12%
16%
23%
18%
3%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
Kuni 50% 60% 70% 80% 100% Üle 100% Ei oskaöelda
Oodatav asendusmäär
Vas
taja
d (
%)
II ja III sambaga liitunute arv
0
100000
200000
300000
400000
500000
600000
700000
II sammas III sammas (fondid +elukindlustus)
III sambaga on liitunud ligi 15% tööealistest.
Samas ootab ligi 64% inimestest pensioni asendusmääraks
vähemalt 60%.
Allikas: Swedbanki Eraisiku Rahaasjade uurimiskeskus, Balti säästuuuring 2011Allikas: Pensionikeskus, Finantsinspektsioon
Lõhet ootuste ja tegeliku pensioniks kogumise aktiivsuse vahel selgitab finantskirjaoskuse uuring:
• 60% elanikkonnast ei püstita pikaajalisi rahalisi eesmärke
• 2% elanikkonnast planeerib rahaasju pensionini, 13% vähemalt ühe aasta horisondis
Allikas: Uuring “Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas”, 2010
![Page 27: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/27.jpg)
© Swedbank 27
Kokkuvõte: maailm seisab oluliste valikute ees
1. Pensionisüsteemide tänased kõige suuremad väljakutsed on:• Rahvastiku kiire vananemine ning pikenev eluiga• “Uus normaalsus”, kus investeeringute tootlused võivad võrreldes
ajalooga väiksemaks jääda
2. Suured garanteeritud pensionid on ajalooks saamas ning vastutus liigub riigilt inimesele
3. Suur osa maailmast peab tõstma pensionile mineku ametlikku ja tegelikku vanust
4. Valik: tuleb leida tasakaal pensionikulutuste vähendamise, sissemaksete suurendamise ja maksude tõstmise vahel.
![Page 28: Kuhu tüürivad maailma pensionifondid?](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052207/568c39281a28ab0235a1509b/html5/thumbnails/28.jpg)
© Swedbank
Tänud kuulamast!
Käesolevas ettekandes avaldatud materjali ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena väärtpaberite omandamiseks. Isik, kes soovib fondidesse investeerida, võiks eelnevalt konsulteerida oma finantsnõustajaga ja pöörduma personaalse riskitaluvuse jm asjaolude väljaselgitamiseks Swedbankikontorisse või võtma ühendust Swedbanki investeerimistoega.
Swedbanki pensionifondide fondivalitseja on SwedbankInvesteerimisfondid AS. Tutvuge fondide prospektidega fondivalitseja kodulehel www.swedbank.ee/fondid
Fondidesse investeerimisega kaasnevad riskid. Fondi ajalooline tootlus ei garanteeri samasugust tootlust tulevikus. Fondi varade väärtus võib ajas kasvada või väheneda, mistõttu fondivalitseja ei anna garantiid investeeringu algsummas tagastamise kohta. Kapitalikasv sõltub erinevatest faktoritest, sh väärtpaberiturgude, intressimäärade ja valuutakursside liikumistest. Fondid, mis investeerivad arenevatele turgudele, on kõrgema riskiga kui arenenud turgudele investeerivad fondid. Fondi puhul on peab arvestama pikemaajalise investeerimishorisondiga, mis peaks looma parema potentsiaali tulu teenimiseks, kui tavapärane pangahoius.