�Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 21 (346) 13. veebruar 2008

Lk. 2KG korraldas sel aas-tal üleriigilise etlejate konkursi! Lk. 3

KG - 30 - esimesena tutvume kooli eesti keele osakonnaga! Lk. 4

Kuidas kekaõpsid suusatamas käisid:-)algus eelmises lehes

Täname Tallinna Kesk-raamatukogu direktorit meie vilistlast Kaie Holmi koolile kingitud haruldase raama-tu eest.

Urve Aedma, kooliraamatukogu juhataja

Juht tänabAitäh Merle Rekayale ja

tema abilistele kõrgetaseme-lise vabariikliku etlejate kon-kursi korraldamise eest ja palju õnne Laura Oolupile (6a), keda pärjati nooremas vanuseastmes eripreemiaga!

Eve Tuisk, eesti keele osakonna juhtaja

Tänan kõiki maakond-likul ansamblite konkur-sil osalenud lauljaid ja nen-de juhendajaid Laine Lehtot, Mai Randa, Pilvi Karu ja Helle Randa.

Veikko Lehto, Muusikaosakonna juhataja

Õpilaste sünnipäevad

Piret Põlder 12E 14.02Kristjan Mäeots 2B 15.02Villu Vahter 10D 15.02Kati Räim 3B 15.02Eliis Pint 8A 16.02Marek Kesküll 5B 16.02Sander Suurhans 12D 16.02Maris Tustit 11E 16.02Kerstin Schmidt 12F 16.02Marek Hendrikson 10D 17.02Liis Kubits 3A 17.02Kirsti Kask 4A 18.02Regine Trei 7B 18.02Amor Luup 9B 18.02Liina Sepp 12F 19.02Merli Ränk 10B 20.02Kati Altmets 12A 20.02Raigo Põld 8B 20.02

Meie edukad vokaalansamblid!Neljapäeval, 7. veebrua-

ril Kuressaare Gümnaasiu-mi aulas toimunud maa-kondliku vokaalansamblite eelvooru tulemusena selgu-sid parimad kollektiivid, kes sõidavad Saaremaad esinda-ma üleriigilisele A.Mattiiseni nim. vokaalansamblite kon-kursile Jõgeval 7.-8. märtsil.

KG huvikooli Inspira esindas 8 ansamblit: 4.kl. an-sambel Cherry Girls, Särts, Mandlike, Kapriis, Sa:rlaine, neidude ansambel ja JEPPS. Neile pakkusid konkurent-si Hundinuiad ja Varsaka-bi SÜG-ist ning Orissaare Gümnaasiumi tütarlastean-sambel.

Žürii (Tiit Paulus, Anni Väli, Malle Stint, Siivi Kaa-sik ja Maria Väli) otsusega

sõidavad märtsi alguses Jõ-gevale 4. kl. ansambel (juh. Veikko Lehto), Hundinuiad (SÜG, juh.Mari Ausmees), Orissaare Gümnaasiumi tü-tarlaste ansambel (OG, juh.Anne Kann), Mandlike (juh.

Pilvi Karu), Kapriis (juh.Hel-le Rand), Sa:rlaine (juh.Lai-ne Lehto), neidude ansam-bel (juh.Mai Rand) ja JEPPS (juh.Veikko Lehto).

Laine Lehto, muusikaõpetaja

Neidise tegemistest ja plaanidestInspira neidudekoor Nei-dis osaleb märtsi lõpus John Hoybye suurvormi „Hope“ ettekandel

7.-8. veebruaril Leisis toi-munud Saaremaa neidude-koori laululaagris osalenud Neidise lauljad said ainu-laadse kogemuse töös vo-kaalsuurvormiga. Nimelt on käesoleva aasta alguses üle-saaremaalise neidudekoori suureks väljakutseks harju-tada kontserdiküpseks John Hoybye „Hope“. Proovi-dega tehti algust juba 2007.aasta detsembrikuus, aga esimene tõsisem kokkulaul-

mine koos saatebändi ja so-listiga leidis aset möödunud nädalavahetusel. Tegemist on 8-osalise ligikaudu poo-letunnise teosega, mis oma kaasaegse pop-jazziliku he-likeele ja rütmika poolest nõuab lauljailt väga paind-likku vokaalikäsitlust. Peale neidudekoori (dir.A. Kann, koormeister L. Lehto) on teose esitusse kaasatud ka tenorisolist (Sass Pääsk) ja saatebänd koosseisus: Kai-rit Levit (klaver), Dea Oide-kivi (orel), Jarmo Moilanen (löökpillid) ja altsaksofon (Pille-Rite Rei).

Eestis toimus teose esma-ettekanne autori enese di-rigeerimisel Tartu Jaani ki-rikus Europa Cantat 2007 laulunädalal möödunud aasta juunis. Saaremaa pub-lik näeb-kuuleb J.Hoybye`i „Hope`i“ 28.-29. märtsil Kuressaares toimuva üle-riigilise koolikooride kon-kurss-festivali raames ning 4.aprillil Orissaare Kultuu-rimajas.

Laine Lehto, Neidise dirigent

Tähelepanuks moe- ja õmblemishuvilistele!

Selleaastane kooli moe-loome konkurss “KG Look 2008” saab toimuma 27. märtsil 2008.a. Ürituse ju-hendiga saate tutvuda kooli kodulehel. Nõel näppu!

Raili Kaubi, käsitööõpetaja

Sünnipäevad

Teated

� Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Meie KG, 13. veebruar 2008

Ülemaaline ilulugejate 15.võistulausumine Reedel, 8.veebruaril toi-

mus Kuressaare Linnateatris ülevabariigiline etlejate kon-kurss. Linnateatrisse oli tul-nud 36 etlejat koos juhendaja-tega Eesti eri maakondadest, kes kõik hakkasid omavahel võistulausuma. Ürituse kuu-lutas oma avakõnega ava-tuks Kuressaare abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Ar-go Kirss. Seejärel sai kuula-ta tütarlasteansambli Mand-like repertuaarist paari lugu, misjärel oli esinemiskord noorema vanuseastme etle-jatel. Iga vanuseastme vahe-peal oli jalgade sirutamiseks tee- ja küpsisepaus. Peale keskmise vanuseastme võist-lusvooru olid pealtvaatajate arvamused vastakad. Ühed arvasid, et tase oli suhteliselt tasavägine ning esile ei osa-tud kedagi tõsta. Teised aga leidsid, et favoriidid olid sel-gelt eristuvad. Samas ei tea-tud, milline on žürii maitse ning eristumine võis olla li-bedale teele minek. Kui aga oli lõppenud gümnaasiumi vanuseastme mõõduvõtmi-ne, tuli vast kõigil saalisoli-jatel tõdeda, et žüriil läheb raskeks, sest tase oli ühtla-selt tugev.

Korralduse poole pealt peeti, võrreldes maakondli-ku etlejate konkurssiga, pa-remaks seda, et kogu üritus toimus suures saalis. Nii oli huvilistel võimalus võrrelda erinevaid vanuseid ja tase-meid. Küsitavaks aga jäi see, millised on žürii hindamise kriteeriumid: kas etleja peab olema ka näitleja või hinna-takse oskust anda infot eda-

si häälega.Kogu võistulausumist oli

hindamas kaks žüriid. Ühe nendest moodustasid Kures-saare Gümnaasiumi õpilased Minna Meisterson, Hanna Martinson, Sabiine Suuster, Raine Metsalu ja Juta Alt-mets. Nemad said välja va-lida KG lemmikud. KG õpi-laste arvates oli see väga hea ning tasemel üritus. Silma hakkas lugejate siirus ja au-sus palasid esitades. Mõned esinejaid jäid meelde, teised mitte, aga see näitab, et ta-se oli kohati väga erinev. Pä-risžürii koosseisu kuulusid Aare Toikka ja Tiina Reba-ne VAT teatrist, vabakutseli-ne näitleja Hans Kaldoja, KG vilistlane Keete Viira ja Kris-tiina Oomer Eesti Harrastus-teatride Liidust. Arvamused olid selles lõbusas seltskon-nas väga positiivsed. Arva-ti, et üritus on väga kihvt ja ülimalt rõõmsameelne. Kõik kohalviibijad said kindlasti kogemuse võrra rikkamaks ning õpilaste silmaring suu-renes meeletult. Tuli ju välja sõeluda see õige proosapala ja luuletus. Materjali suhtes oli antud vabad käed ning osalejad said läbi töödel-da palju huvitavaid teoseid, mille seast valida see sobi-lik pala. Lõppude lõpuks oli materjali valik siiski äär-miselt hea. Esinejaid oli hu-vitav kuulata. Mõni ajas ko-he oma rida, teadis, mida ta seal laval teeb. Loeti publi-kule ning žüriile, mitte ise-endale. Lausa rõõm oli kuu-lata, kuidas suudetakse nii ilmekalt esineda. Žürii isik-

likult lootis, et mõned nen-dest ilulugejatest jõuavad ka teatrilavale, sest oleks ääre-tult kurb, kui sellised anded läheksid raisku. Samuti mai-niti ära, et kõik maakonnad oleksid võinud olla esinda-tud ja osalejate arv oleks või-nud olla suurem. Lõplikku otsust oli siiski ääretult ras-ke teha. Tase on aastatega üha tõusnud. Nooremas ja keskmises vanuseastmes oli otsust natuke lihtsam lange-tada kui vanemas, sest seal on õpilased nagu filtrist lä-bi lastud.

Ülemaalise ilulugeja-te võistulausumise tulemu-sed:

Noorem vanuseaste: Eri-preemiad – Maria Zaitse-va (Jõhvi Vene G), Laura Oolup (KG), laureaadid – Maria Pihlak (SÜG), Ken-neth Norden (Kehra Güm) Laura Elisabeth Konsand (Nõo PK), Grand Prix- Mar-kus Pulk (Tln Inglise Kol-ledž, KG lemmik – Kenneth Norden

Keskmine vanuseaste:

Eripreemiad - Eliisa Seedre (Põlva ÜG), Indrek Jõe (Keh-ra Güm), laureaadid - Liisa Saaremäel (SÜG), Karmen Kozma (Aseri KK), Riko Osi-la (Jõgeva ÜG), Grand Prix- Anna Talvi (Lümanda PK), KG lemmik - Riko Osila

Vanem vanuseaste: Eri-preemiad - Marian Hei-nat (SÜG), Kadri Toomsalu (Tartu Karlova Güm), lau-reaadid - Jörgen Liik (SÜG), Virgo Ernits (Jõgeva Güm), Ilja Massalov (Loksa 1. KK), Grand Prix - Doris Tääker (Tln Vanalinna Hariduskol-legium), KG lemmik - Doris Tääker

Loodame, et sellelaad-ne vabariiklik üritus ei jää KDs viimaseks ning soovi-me tänada selle ürituse pea-korraldajat, KG eesti keele ja kirjanduse õpetajat Merle Rekayat.

Liis Kaal, Katre Kirst, humanitaarsuuna

meediakursuse töö

Kooli 2008 a. meistrivõistlused korvpallisVõistluse süsteem: Võist-

lused toimuvad kolmes ala-grupis: I alagrupp: 12 A, 11 B, 11 E II alagrupp: 12 B, 11 A, 11 C III alagrupp: 12 E, 11 A, 11C.

Alagrupis mängivad kõik võistkonnad omava-hel läbi. Võidab võistkond, kes saavutas enim võite. Kui

kaks võistkonda saavutavad ühepalju võite, arvestatak-se omavahelist mängu. Ala-gruppide võitjad mängivad omavahel 1.- 3. kohale, ala-gruppides II jäänud mängi-vad 4.- 6. kohale, alagruppi-de III kohad selgitavad 7.- 9. koha.

Ajakava: 13. veebruar:

16.00 11 E - 11 B 16. 45 11 F - 10 A 17. 30 11 C - 11 A. 20.veebr: 16.00 12 A - 11 E 16.45 12 B - 11 F 17.30 11 C - 12 E 27. veebruar 16.00 12 B -10 A 16.45 12 E - 11 A 17.30 12 A - 11 B

Finaalid 5. märtsil, 12. märtsil, 26. märtsil.

Iga võistkond tuleb män-

gu 1 kohtunikuga. Kui võistkonnal ei ole

kohtunikku, siis mängu ei toimu!

Jälgige ajakava võimla uksel!

Sirje Metsküll, peakorraldaja

3Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Meie eesmärgidEesti keele osakonna olu-

lisimaks eesmärgiks iga-päevatöös on meie riigikee-le heatasemeline õpetamine. Koolilõpetajad peavad väär-tustama eesti keelt ja kul-tuuri, tundma kirjandust ja edukalt toime tulema ees-ti keele eksami sooritami-sega - suured eesmärgid ja

suur töö õpetajaile. Eksami-tulemustega on meie õpe-tajad aga rahul. Vaatamata arvukale õpilaskonnale, ole-me suutnud tagada, et ek-sami sooritavad positiivselt kõik lõpetajad nii põhikoo-lis kui gümnaasiumis. Õp-petöövormid on osakonnas mitmekesised: meie osakon-na pedagoogid õpetavad nii

väitlema, etlema, kõnet pi-dama, raadiosaateid tege-ma, artikleid kirjutama kui näidendeid lavastama, esi-tama. Keel on kõige alus, seetõttu meie osakonnal nii eriilmelisi väljundeid ongi. Oluliseks peame koostööd teiste KG aineosakondade-ga: meie suureks abiliseks on kooli raamatukogu, kel-

lega koos korraldame näi-tusi, viktoriine, planeerime üritusi. Muusikaosakonnaga koos valmistame ette aktu-seid ja aitame erinevate üri-tuste sõnalise poole etteval-mistamisega, klassiõpetajate osakonnaga laabub koostöö kirjanduspäevade raames ja nii on ka mitmete teiste osa-kondadega.

KG 30 - Meie kooli eesti keele osakond

Meie inimesedKuressaare Gümnaasiumis

on aegade jooksul töötanud pal-ju eesti keele õpetajaid. Nendeks olid Helgi Allik (ka õppealaju-hataja), Silvi Piipuu (ka õppe-alajuhataja), Ester Kuusik (Kal-

jo), Sirje Kreisman, Hilja Nook, Rein Tootma (ka klassiväline), Jüri Salme (ka õppealajuhataja), Anne Trei, Ilse Au (praegu ÕNNe toas), Sirje Ess, Tarmo Sibrits, Sanne Haab, Maria Pärn (prae-gu vene keel)

Milline on eesti keele õpetaja eredaim seik koolielust? Mida ta teeb koolivabal ajal? Milline on tema lemmikteos? Milline teos on hetkel pooleli? Kes ta oleks, kui ta ei oleks õpetaja? Milline loominguline töö vedeleb tema lauasahtlis?

Malle Tustit on KG-s töö-tanud 30 aastat. Talle on eri-ti hingelähedane 2007. aasta viimane detsembrikuu kir-jandustund, kus üks armas klass kinkis talle omavalmis-tatud piparkooke ilusate soo-videga – see oli hästi liigutav. Koolivabal ajal tegeleb Malle Tustit koduste majapidamis-töödega, lugemise, muusika kuulamise ja pisut TV vaa-tamisega. Talle meeldivad

päike ja valgus, kevad, lilled ning kõik, mis on elus kau-nis. Lemmikautoriks on Mal-le Tustitil A.H.Tammsaare. Viimane teos, mille lugemi-se ta lõpetas, oli „Kuristik rukkis“. Teist elukutset pea-le õpetajaameti ta endale ette kujutada ei oska. Lauasahtlis vedeleb Malle Tustitil mõni luuletus, mida ta avaldama ei kipu.

Maret Laurson on KGs töötanud 30 aastat. Tema ere-daim seik koolitööst on järg-mine: „FANTASTILINE!“ hüüatas uurimiskonverent-si „Kes jõuaks üles lugeda“ (2001.a) eesistuja, Eesti Las-tekirjanduse Teabekeskuse direktor Anne Rande Rah-

vusraamatukogu saalis, kui oma ettekande „Ahhaa, Priit Pärn!“ lõpetas KG 7. klas-si õpilane Liisa Vipp (see-kord kogu Saare maakonna esindaja). Oli hea tunne küll! Meelierutav ja alatiseks jääb südamesse ka esimene eesti keele päev, mille tähistami-sest võtsime osa Tartus, kus oli ka üle-eestilise emakeele-olümpiaadi lõpetamine. An-nika Albert sai 6. ja Veronika

Pruul 8. koha, aga uurimis-töö eest oma valdkonnas 1. koha. Ülikooli aulas oli ak-tus ja Kristjan Jaak Petersoni kuju juures pidas kõne Han-do Runnel. Kõne oli runnelli-kult lööv, aga väga südamlik ja eesti keelt ülistav.“ Ma-ret Laursonile meeldib Do-ris Kareva luule, omal ajal jättis talle väga sügava mul-je romaan Auguste Rodinist ehk „Alasti tulin ma“ (David

Praegu õpetavad KG-s eesti keelt ja kirjandust Malle Tustit, Heidi Truu, Maret Laurson, Merle Rekaya, Marit Tarkin, Eve Tuisk ja Kadi Kips. Foto: Gert Lutter

Meie KG, 13. veebruar 2008

� Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Weiss). Hetkel on tal pooleli Mihhail Bulgakovi ja Jelena Bulgakova „Meistri ja Mar-garita päevik“ ning A.Gailiti „Leegitsev süda“. Koolivabal ajal tegeleb Maret Laurson koduste toimetuste, enese-täiendamisega keele, kirjan-duse ja kunsti vallas, vaheae-gadel väikese Mia-Mariiga. Kirjanduskangelastest ei ole Maret Laurson veel omanäo-list leidnud ning lauasahtlis vedeleb tal mõni realiseeri-mata mõte, magistritöö.

Heidi Truu on KG-s töö-tanud samuti 30 aastat. Sel-le aja jooksul on tal olnud palju eredaid seiku tundi-dest. Kõige eredamalt mee-nub aga veidi vallatu poiss, kes sõi tunnis salaja komme. Kui õpetaja Heidi Truu tema lauale lähenes, tegi poiss üs-na malbe näo ja pakkus ka temale kommi. Koolivabal ajal tegeleb Heidi Truu maja-pidamistöödega, loeb, küp-setab, lahendab ristsõnu ja vaatab aeg-ajalt telerit. Talle meeldib loodus: kevad, kui saab vaadata õitsvaid õuna-puid, suvi ja kirevad lilled, talvel lumega tuisumöllus kõndida. Tema viimase aja lemmikkirjanik on R. Pilc-her. Viimasena luges ta teo-seid „Kaksikute tähtkuju“ ja „Tühi maja“. Heidi Truu ei suuda end mingi teise elu-kutse esindajana kujutada kui õpetaja.

Marit Tarkin (Kütt) on KG-s töötanud 13 aastat. Te-ma eredaim seik tunnist või mõnest õpilasest: „Ma ei saa siin eristada üht eredaimat - põnevat on juhtunud väga palju, samuti on palju värvi-kaid õpilasi. Kalleimaks jää-vad muidugi õpilased, kelle-ga olen kõnelemas, etlemas, olümpiaadidel käinud. Aga fakt on muidugi see, et õpi-lased on niinimetatud gaasi-kontori ringidel käinud, kui etteütluses näiteks sõna al-manahh õigekirjaga eksisid, ka on 305 akende all panto-miimi tehtud, tundi hilinejad on laulnud (muide ka Marit ise) ja tunnid on välja jõud-

nud kooli metsagi. Kooliva-bal ajal tegeleb Marit Tar-kin perega, pisitütre ja kahe suurema neiu kasvatamise-ga ning lugemisega. Tema lemmikteosed ja -autorid on Steinbeck „Hommiku pool Eedenit“, Gailiti, Ristikivi, Woolf. Hetkel avastab Ma-rit uuesti Tammsaaret. „Lu-gesin üle 3. osa, nüüd loen 4. osa.“ Kui Marit Tarkin ei oleks õpetaja, siis tegeleks ta kindlasti mingi loomingulise alaga, mis võimaldaks suhel-da, elu avastada ja analüüsi-da. Piisavalt on temas orga-niseerimis- ja juhtimistahet. „Võimalusi peaks olema, kui ma ei oleks õpetaja:-)“ Kirjan-dustegelastest leiab ta endast aeg-ajalt nipernaadilikku ru-tiinist põgenemise soovi ja maretvaalikku eluanalüüsi-janu, emana on aga eesku-juks Mary Poppins. Laua-sahtlis, tunnistab ta ausalt, on tal pooleliolev magist-ritöö, kuid endale on luba-tud, et sinna see ei jää. Mõt-tes aga on lasteraamat, „sest laste maailm on nii vahva ja kodus on hetkel tõelised ins-piratsiooniallikad olemas“ – eks aeg näitab, kui kaugele minu unistused jõuavad.“

Merle Rekaya (Rätsep) on KG-s töötanud 13 aas-tat, 14. läheb. Tema eredaim seik tunnist või mõnest õpi-lasest: „Igal aastal juhtub ju midagi põnevat, mulle enda-le meeldivad alati 11. klas-si kirjandustunni kohtuprot-sessid teose tegelase üle. Teisena meenub mulle Mar-gus Vaheri abituuriumis öel-dud lause: „Õpetaja, ma tu-len reedeti kooli ainult teie etteütluse tekstide pärast, need on head.“ Kes on aega-de jooksul neid kirjutanud, on ilmselt nii nutnud kui naernud, sest kerged need küll ei ole.“ Merle Rekaya-le tundub, et viimastel aasta-tel tal koolivaba aega ei ole-gi, aga kui siiski, siis ta loeb, tantsib rahvatantsu, reisib ja ronib ronimisseinal. Tema lemmikteos on Jane Austi-ni „Uhkus ja eelarvamus“,

aga hetkel on tal pooleli abi-tuuriumi kirjandid, mis on „võrratu „filosoofiline“ lu-gemisvara“. Abituuriumi kirjandeid lugedes tundub talle, et kirjandustegelastest sarnaneb ta kõige rohkem lõputult tuuleveskitega võit-leva don Quijotega, sest rää-gi või ära räägi – vead, mida ei tohiks teha, korduvad kir-jandist kirjandisse. Võib-ol-la on Merle Rekaya ka Faus-ti moodi, sest ta arvab, et tema otsingute teekond on veel sügavalt pooleli. Mer-le Rekaya on algklassidest peale tahtnud õpetajaks saa-da, seega muud elukutset ta endale ette kujutada ei oska. “Ma olen elu jooksul katse-tanud ka teisi ameteid – rei-sijuht, keeletoimetaja, kas-vataja, kindlustuse hindaja jne ning aru saanud, et õpe-tajatöö on neist kõigist kordi raskem, aga ikkagi tahan olla õpetaja.“ Lauasahtlis vede-leb tal lahtistel lehtedel ise-endale kirjutatud luuletusi. Lehelugejatele soovib Merle Rekaya järgmist: “Ootama-tult on talv vahele jäänud ja kevadet on õhus tunda – see tuleb ikka kiiresti südamesse lasta. Olge mõnusad!“

Eve Tuisk (Paomees) on KG-s töötanud kolm ja pool aastat. Tema eredaimad sei-gad koolielust seostuvad en-nekõike tema eelmisel aastal lõpetanud klassiga (29. len-nu c klass) või siis õpilaste-ga, kellega veedab aega pä-rast tunde: etlemisproovid, ürituste ettevalmistamised, vestlused koridoris, lehvitu-sed 305 klassi ukse vahelt. Viimase õppeaasta kõige meeleolukamad tunnid on toimunud kooli aulas: erine-vate klassidega on seal lavas-tatud näidendeid või loetud hämaras valguses romantili-si armastuskirju. Koolivabal ajal tegeleb Eve Tuisk rah-vatantsu, ujumise, lugemi-se, ronimsseinal ronimisega – seda kõike koos abikaasa-ga - ning loomulikult kodus-te majapidamistööde ja oma kasside Imbi ning Ärniga.

Tema vaieldamatuteks lem-mikteosteks on O.Wilde’i „Dorian Gray portree“ ja A.Kivirähki „Rehepapp ehk November“. Viimased pool aastat on tal pooleli Haru-ki Murakami „Norra mets“, kuna seda tuleb lugeda va-heldumisi 8. ja 10. klassi ko-hustusliku kirjanduse ning abituuriumi kirjanditega. Kirjandustegelastest sarna-neb ta ehk kõige rohkem „Tõe ja õiguse“ Indrekuga – talle meeldib samuti vaikselt ilma suurema kärata omi as-ju ajada, samas kui ikka lii-ga palju ebameeldivat on si-semusse kogunenud, võib ta ootamatult pursata või lei-da lohutust maatööst nagu Indrekki. Eve Tuisk ei suu-da end kellegi teisena pea-le õpetaja ette kujutada – see amet oli ju tema unistus juba algklassides.

Kadi Kips on meie kõige noorem kolleeg – ta on KGs töötanud pool aastat. Tema eredaimad seigad koolielus seostuvad ennekõike enda-koostatud etteütluste ettelu-gemisega – õpilased on temalt võõrsõnade õigekirja harjuta-des küsinud, kas ta tarbib mi-dagi või kas ta on ikka päris terve.:) Koolivabal ajal tege-leb Kadi Kips enamasti töö-tamisega: koordineerib tõl-kebüroos Pangloss tõlkijate tööd ning on Oma Saares kee-letoimetaja/korrektor.

Tema lemmikteos on J. Londoni „Martin Eden“ ning hetkel on tal pooleli A.Kivirähki „Mees, kes tea-dis ussisõnu“. Temperamen-ditüübilt ja iseloomuoma-dustelt sarnaneb ta enam Arno Taliga, kellele meeldis üksipäini uidata ja maailma-asjust mõtiskleda, suutma-ta leida päris oma kohta siin päikese all, kuid kes teatud asjus ja arvamistes kõiguta-matu meelega alati lõpuni en-dale kindlaks jäi. Kui Kadi ei oleks õpetaja, oleks ta tõlkija või keeletoimetaja. Lauasaht-lis vedeleb tal mõni luuletus, paar maali ning pliiatsi- ja söejoonistused.

KG 30 - Meie kooli eesti keele osakondMeie KG, 13. veebruar 2008

�Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Siin on nimekiri uutest raa-matutest ja õppematerjali-dest igale eale ja maitsele. Tulge avastage uusi maailmu ja saage rikkamaks!

Tarkuseraamatud:

Johnson, Jinny. Ookea-nielu entsüklopeedia. • Morgan, Sally. Ohustatud loomaliikide atlas. • Wal-lace-Murphy, Tim. Mõista-tuslikud vabamüürlased • TEA laste- ja noorteentsük-lopeedia.

Lasteraamatud:

• Priilinn, Ketlin. Anna ja tema merisiga Julius. • Ran-nap, Jaan. Aptsihh! Aptsihh! Aptsihh!. • Lewis, Clive Sta-ples. Lõvi, Nõid ja riidekapp. • Lewis, Clive Staples. Vii-mane lahing. • Lewis, Clive Staples. Imetegija õepoeg. • Lewis, Clive Staples. Hobu-ne ja tema poiss. • Lewis, Clive Staples. Prints Caspian

KG - 30 Eesti keele osakondTraditsioonid, mis on aja-proovile vastu pidanud

Eesti keele ja kirjanduse õpetamist toetavad üritused kannavad eesmärki anda õpilastele võimalus olla mit-mesugustes rollides: olla ko-geja, vastuvõtja, lugeja, kuu-laja, aktiivne mõtleja, otsija, infohankija, võrdleja, arvus-taja, tekstide mõtestaja, ül-distaja, näitleja, esineja, hin-daja...

Iga aasta novembrikuus korraldatakse KG kirjandus-päevi, mil etendub kaks teat-riõhtut – põhikooli teatriõh-tu ja Suur Teatriõhtu – ning

kontrollitakse lugemist vik-toriini näol. Kõikideks ni-metatud üritusteks annavad eesti keele osakond ja raa-matukogu sügiseti teada kir-janike ja teoste nimed, mille ainetel nädala vaimukatsu-mised toimuvad. Tavaliselt on valitud autorid aasta juu-bilarid või peavad raama-tud ise ilmumissünnipäeva. Näitemänguõhtuteks pea-vad iga klassi õpilased leid-ma endi keskel stsenaristi, lavastaja ja näitlejad, kes 10-minutilise minilavastuse loo-valt ja vahvalt maha mängi-vad. Asjatundlik žürii valib laureaadid ja grand prix’.

Ülekoolilisel kirjandus-viktoriinil esindab igat klas-si neljaliikmeline lugejate võistkond. Viimastel aastatel on kaasa löönud ka õpetaja-te ning direktsiooni võist-konnad.

Kirjanduspäevade kõrval on oluline sündmus emakee-lepäev. Aastaid tagasi pee-ti meie koolis Helgi Alliku eestvedamisel keelekonve-rentse, kuhu kutsuti esinema erinevaid keeleteadlasi. Aas-tast 1997 korraldatakse aga Maret Laursoni ideel ema-keelepäevaaktuseid meie keele auks.

Viimaste aastate vabariiklik-ke saavutusi:

2004/2005Mihkel Miller vabariiklikul

kõnekonkursil II koht (M. Tar-kin)

Kristiina Kruuse vabariik-likul emakeeleolümpiaadil pa-rima uurimistöö preemia uuri-

mistööga Mats Traadi „Harala elulugudest“ (M.Tarkin)

2006/2007Hanna Martinson saavu-

tas vabariiklikul vendade Liivi-de luulekonkursil publiku pree-mia (E.Tuisk)

Laura-Liisa Perova pääses vabariiklikule emakeeleolüm-

piaadile uurimistööga „Õpetaja imidži ja rahvusliku identiteedi kujundamine suhtlusportaalis Orkut“ (E.Tuisk, M. Rekaya)

2007/2008Laura Oolup sai vabariikli-

kul etlejate konkursil eripree-mia nooremas vanuseastmes (E.Tuisk, G.Pihl)

Eesti keele õpetajate mõtteid ja meenutusi kogus Eve Tuisk, eesti keele osakonna juhataja

• Lewis, Clive Staples. Koi-duränduri teekond. • Lewis, Clive Staples. Hõbedane tool. • Wimberg. Buratino laulud. • Trull, Ilmar. Ise-loomuga loom. • Sõelsepp, Venda. Naeril nägu naerune. • Dahl, Roald. Nõiad. • Per-vik, Aino. Paula läheb linna elama. • Väike värsiaasta. • Ots, Loone. Koera-aabits. • Seero, Tõnu. Tubli lapse ju-turaamat. • Appelgren, To-ve. Vesta-Linne ja Nuusu. • Appelgren, Tove. Vesta-Lin-ne ja hirmus emme. • Nor-dqvist, Sven. Rebasejaht. • Nordqvist, Sven. . Vaene Pettson. • Kõdar, Jaak. Krii-mureinulised lood. I-III • Cousins, Lucy. Meisi läheb raamatukokku. • Schmidt, Annie M. G. Pluk ja punane autokraana • Lindgren, Ast-rid. Pöialpoiss Nils Karlsson kolib sisse.

Luuleraamatud:

• Maailma luule Kuldne klassika. • Ehin, Kristiina. Noorkuuhommik • Under, Marie. Luule • Beier, Priidu. Saatmata kirjad • Isamaa-laulud

Noorteraamatud:

• Laidla, Siiri. Pärnaõie-tee II. • Richter, Jutta. Havi-suvi • Vallik, Aidi. Mis sinu-ga juhtus, Ann?. • Kender, Kaur. Ebanormaalne • Ken-der, Kaur. Yuppiejumal. • Ajakiri “Muusa”- veebrua-rikuu number on pühenda-tud armastusele, kaasas CD värske eesti muusikaga

Õpetajatele:

• Tõldsepp, Aarne. Õpe-tame keemiat VIII klassis • Gordon, Thomas. Õpetajate kool • Kask, Märt. Füüsika ülesannete kogu gümnaa-siumile. • Loide, Rein-Karl. Molekulaarfüüsika ja termo-dünaamika. • Jõeäär, Veiko.

Inimene, ühiskond, kultuur. Kontrolltööde ülesandeid. • Saukas, Katrin. Under. • Goethe, Johann Wolfgang von,. Faust • Millises Eestis ma tahan elada? - Vabarii-gi Presidendi essevõistluse kogumik, kuhu on koonda-tus parimad võistlustööd. • Tootsen, Jaan. Hea uus ilm. – Film elust Eesti tarbimis- ühiskonnas, julgetest muu-tustest, õnnest ja rahust. • Eesti kotka-aabits. DVD Eestimaal pesitsevatest kot-kastest • Arvo Pärt 24 pre-lüüdi ühele fuugale – Mo-mente helilooja Arvo Pärdi elust ja loomingust • Rän-dur Tilk – keskkonnateema-line veemäng CD-ROM -il • Betti Alveri luulet – vahen-davad Katrin Saukas ja Ur-mas Lattikas.

Urve Aedma, kooliraamatukogu juhataja

Meie kohtumispaik on raamatukogu :-)

TeatedSuur Teatriõhtu �007 DVD

On valminud kaua oo-datud DVD “Suur Teatriõh-tu 2007”. Suur tänu plaadi autorile Arvi Tanilale suure töö eest õhtu kokkumontee-rimisel! Kõigil ostasoovijail pöörduda kooli raamatupi-damise osakonda. DVD hind 50.-

Marit Tarkin, ürituse peakorraldaja

Kadunud telefonKaks nädalat tagasi ka-

dunud mobiiltelefon Sony Ericsson W 810 kas koolis või koduteel. Ausal leidjal palun telefon tuua valvelauda!

Henry Pihl, 3B klass

Eelmisel kolmapäeval il-munud artiklis “Kurikad, rõngad, lindid...” oli väike-ne trükiviga. 8. - 9. klasside arvestuses sai auväärse kol-manda koha 9A klass mitte 9B klass. Vabandan eksituse pärast.

Ann Külaots, ��D klass

Lühidalt

Meie KG, 13. veebruar 2008

� Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Tänan kõiki õpilasi, kes esindasid meie kooli maa-konna bioloogiaolümpiaadil ja nende tublisid juhenda-jaid Sirje Keremed ja Gerta Nurka.

Reene Kanemägi, loodusteaduste osakonna

juhataja

Maakonna bioloogiaolüm-piaadil, mis toimus 9. veeb-ruaril, saavutasid oma va-nuseastmes esimese koha kaks meie kooli õpilast:

6. klasside arvestuses oli maakonna parim Riin Nõu-kas (6a) ja 10. klasside parim bioloogiatundja Kristjan Kii-rend (10a). Palju õnne teile!

11e klassi õpilane Uku-Rasmus Lind jagas 11. klassi-de arvestuses 3.-4. kohta.

Hästi esinesid veel Ka-ti Vahter (6a) ja Kelly Tal-vistu (6a), kes saavutasid 6. ja 8. koha ning Anni Kassuk (10e), kes sai kümnendate klasside arvestuses igati tub-li 4. koha.

12. klasside õpilased pakkusid tublit konkurent-si SÜG-i õpilastele, kuid pi-did seekord neile napilt alla vanduma.

Reene Kanemägi, loodusteaduste osakonna

juhataja

Muljeid esinejailt ja kuulajailt��. ja ��. jaanuaril toimus Saaremaa Ühisgümnaa-siumis noorte solistide ja duettide konkurss, seda juba ��. korda.

Käisime seda külastamas eesmärgiga saada teda, kui-das saarlastel üle-eestilisel konkursil läheb. Võistlustu-les oli tänavu väga palju an-dekaid noori ning nende et-teasteid hindas väärikas žürii koosseisus Sirje Medell, Ma-re Väljataga, Kaire Vilgats, Maian Kärmas, Priit Pruul, Anne Veesaar, Laura Junson ning KG vilistlane Erko Niit, kel endalgi võitude nimekir-jas sama konkursi grand prix. Kahe päeva vältel kõlasid la-valaudadel viisid nii Eesti- kui ka välismaalt, osavõtja-tel tuli taluda võistluspinget ning ootusärevust, lõpuks jagas žürii ka autasud välja. Loomulikult on oluline, kes mis koha sai, aga selle loo au-torite meelest on ka väga täh-tis teada, kuidas kuulajate-le-vaatajatele-kaasaelajatele üritus meeldis, mida arvasid võistlejad ise ning milliseid tähelepanekuid võis kuulda žüriilt.

Publiku arvamused olid järgmised:

Kõik oli tore, välja arva-tud mõned üksikud esine-mised. KG oli kõigist üle. Ainuke, kes ligilähedale pää-ses, oli Maria Väli. Kõige pa-rem solist oli kindlasti Kristel Aaslaid. Mis ma muud oskan öelda - Mikk

Hmm, duettidest meeldi-sid Tulla ja Kristel kindlasti (Kristel Aaslaid ja Tuuli Rand saavutasid duettide arvestu-ses 1. koha – toim.) ning ka Mirjam Kütt ja Linda Lapp. Kutid olid ka lahedad. Solisti-dest enam-vähem kõik, kuid tsipa rohkem meeldisid Tuu-li (Solistide arvestuses 2. koht - toim.), Kristel, Preedik, Kaia Oidekivi - parimad siiski saar- lased-, kuid Mari Ronimois oli ka hea ning kõik poisid - Maarja

Ma sain eile (25. jaanuar) superhea elamuse! Saarla-sed olid siiski üle kõige. Tuu-li ja Kristel olid minu kindlad

lemmikud. Aga Keit Trii-sa meeldis ka näiteks väga. Duettidest Mirjam Kütt - Lin-da Lapp. Külmavärinad jook-sid üle selja - Katri

Väga hea konkurss oli. Enne ei ole vaatamas käinud ja poleks uskunudki, et nii huvitav tuleb!

Meeldisid saarlased, KG-kad kõige enam, sest nende puhul oli vaatemängu roh-kem -Kristel Aaslaid, kõi-ge esimene esineja Tea Sööt, Tuuli Rand ja jube vägev vai-mukas esinemine oli Preedik Heinmaal. Häid esinemisi oli muidugi veel. Küll aga oleks võinud olla rohkem kiireid lugusid.- Liisi

Väga vägev oli. Erilised lemmikud olid kõik 3 poissi, Kristel, Tuuli ja siis üks tüd-ruk, kes laulis lugu “Burn”. Saarlased olid ikka peajagu teistest üle. Arvan, et need uinamuina laulud on oma aja ära elanud ja kuigi žürii hindas neid siiski veel kõr-gelt, olid publikule need sel-gelt igavad. Ka aeglast laulu saaks laulda huvitavalt, kui esitus natuke võimsamaks teha. Duettidest oli lemmik Kristeli ja Tuuli lugu. Kõige säravam esitus oli kindlasti Preedik Heinmaalt. Üldiselt võiks seda sära ja särtsu roh-kem olla - Annely

Ei oskagi nii väga kom-menteerida, kuna olin terve selle ajal greenruumis, kust ei saanud väga head ülevaadet tervele kontserdile. Enamik esinemisi jäi kahe silma va-hele. Aga ütleks isegi, et põ-hikooliosa oli sel aastal isegi põnevam kui gümnaasiumis, kuna teisel päeval oli suurem enamik lauludest aeglased ja peletasid keskendumisvõi-me.

On olnud paremaid ela-musi, aga ega ma selle aasta kohta ka midagi väga halba ei ütle. Järgmine aasta on 13. solistid (loe: 13. solistide kon-kurss) ja siis pöördub kõik pea peale ;)

Aga muidu Kristel Aas-laid tegi väga hea etteaste. Samamoodi ka Tuuli, Maria ning Britta – Liisi

Osalejad KGst arvasid konkursi kohta aga nii:

Preedik Heinmaa: Ma sain kuuenda koha. Esinemi-ne läks täitsa hästi. Proovis üks päev enne ei tulnud abso-luutselt välja, aga siis natuke harjutasime ja lõppkokkuvõt-tes tuli lugu ilusti välja. Esi-neda oli hea... eriti Saaremaal kodupubliku ees. Üldine ta-se on kogu aeg selline kõrge, selles suhtes ei ole muutunud midagi.... vabariigi tase.

Tuuli Rand: Kristeliga võitsime duetid ära. Solisti-dest ma sain teise koha, Kris-tel sai neljanda. Tase oli sel aastal hästi tugev. Duetiga me läksimegi sellise eesmärgiga, et võiks ära võita, sest eelmi-sel aastal jäime napilt teiseks. Kui võitsime, siis oli suur ker-gendus. Solistina läksin mõt-tega, et lähen laulan oma lau-lu. Näitan, mida ma teen. Ei kujutanud ette, et saan mingi koha, aga noh žürii järelikult arvas seekord nõnda. Selles suhtes, et ega need võistlused ei ole ka ju kõik tegelikult nii ausad, sest inimesed on nõn-da erinevad, kellele meeldib üks laul, kellele teine.

Hanna Martinson: Ma ar-van, et mul läks väga hästi. Ise ma olen küll väga rahul ja see on kõige tähtsam minu meelest. Ma sain julgustuse eripreemia. Mina võtan seda umbes nagu julgustust edas-pidiseks. Väga lahe oli. Mulle meeldis just see, et kõik olid hästi sõbralikud. Kui mida-gi läks sassi, siis ei olnud, et keegi hääletaks kohe välja. Tase oli minu meelest eelmis-te aastatega võrdne või isegi natuke allapoole, aga see on ainult minu arvamus.

Konkurss oli tõepoolest vägev, nagu eelpool kordu-valt mainitud, vabu istekohti saalis just kerge leida polnud ning tänu kuulajate valda-valt positiivsetele elamustele ootame juba ärevusega järg-mist, 13. konkurssi, mida ise kindlasti kuulama-vaatama läheme.

Sandra Sepp, Miina Kallas, Juula Saar, humanitaarsuuna

meediakursuse töö

Lühidalt

Juht tänab

Teated

Meie KG, 13. veebruar 2008

Teisipäeval, �9. veebruaril �008.a kooli meistrivõistlu-sed ujumises

Võistluste algus kell 16.00 (soojendusujumine kell 15.40).

Kavas: teateujumine 4x50 m (igast klassist 2T+2P), 50 m vabalt T, P, 50 m rinnuli T, P, 50 m selili T, P , 50 m lib-likat T, P.

Iga võistlusala 3 parimat autasustatakse kooli meistri-medali ja diplomiga, samu-ti teateujumise absoluutset 3 parimat klassivõistkonda.

NB! Teateujumise tule-musi arvestatakse klasside-vahelises võistluses 4-6 kl., 7-9. kl.- 10-12 kl.

Tulge võistlema ja kaasa elama!

Norma Helde, ujula juhataja

7Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

LühidaltNoored mälumängurid olid tublid.

Eesti koolinoorte mälu-mängu meistrivõistluste piir-kondlikus voorus saavutas nooremas grupis I koha KG võistkond (Kristiina Ader, Jorgen Holm, Anna-Lau-ra Nurmela (9a), Janno Tilk (9c)). Vanemas grupis saavu-tas XII ndate võistkond III koha ja X-ndate võistkond VI koha.

Maidu Varik, õppealajuhataja

Meie KG, 13. veebruar 2008

“Emotsionaalne side kooliga ei kao kunagi” - arvab KG vilistlane Indrek Saar

Meie kooli vilistlast Ind-rekut iseoomutab vend Kristjan: „Ta on väga laia sil-maringiga, põhimõttekindel ja kaitseb kiivalt oma seisu-kohti. Meie pere mehed on kõik kangekaelsed.“

Millisena mäletab Krist-jan Inderekut sellest ajast? „Raske on midagi kindlat väita, sest kui Indrek koo-lis käis, õppisin mina alles rääkima. Ma ei usu, et ta oli priimus, aga kindlasti oli ta aktiivne ja seltskondlik.“

Hetkel tegeleb Indrek Riigikogu tööga ja kohtuda sai temaga reedel, 1. veeb-ruaril väljasõidul Saaremaa-le, mis oli seotud fraktsiooni ja rahandusministriga.

Millised huvid olid Sul kooliajal?

Kui ma õpetajate tup-pa läksin enne tunni algust, siis küsiti: „Kas lähed kohe võimlasse edasi?“ Me nimelt mängiseme korvpalli häs-ti palju - see oli meil klassi-vendadega hobi, armastus ja nõrkus.

Lisaks sellele olin ka õpi-lasomavalitsuse juht ja Dis-

kofestivali organiseerija. Sotsiaalne suhtlemine ja va-baaja sisustamine enda pa-remal äranägemisel oli vä-ga oluline. Need tunnid, mis ei kulunud magamisele, said tihedalt sisustatud.

Millist rolli omas kooliajal poliitika?

Koolis on kindlasti oma hariduspoliitika, mis on sel-le kooli õpetajate ja direktori nägu. Õpilased omalt poolt üritavad ennast kehtesta-da ja hankida rohkem vaba-dust.

Otseselt mind erinevate erakondade maailmavaated kooliajal ei huvitanud.

Millal sündis idee kandi-deerida Riigikokku?

Pool aastat enne Riigiko-gu valimisi. Aasta enne olin ma veendud, et lähiaastatel ei ole poliitika minu jaoks. Nii nagu valdavale enami-kule eesti inimestest tundus see minu jaoks ropp ja rõve. Ma ei saanud aru, mida üks normaalne inimene peaks poliitikas tegema. Selline ot-sus sündis siiski, sest mulle

tundus, et meie tänase polii-tika häda seisneb halvusta-vas mõtteviisis. Selle jaoks, et midagi muutuks, pead Sa ise midagi tegema.

Kas praegune tehtud valik on õige!

Kindlasti, jah.

Mis on see miski, mida Sa kooliajast väga taga igat-sed?

Väga eriline tunne. Mida vanemaks Sa saad,

seda vähem on võimalik en-nast pettekujutelmaga lohu-tada. Tunne, et keegi hoolit-seb Sinu eest. Sinu vanemad, õpetajad seavad Sulle mingid piirid, muretsevad ja suuda-vad olla Sinu kaitseinglid. Alati on olemas kindel selja-tagune. Alustades iseseisvat elu saad aru, et nende ini-meste roll Sinu elus on väik-sem, siis üks hetk taipad, et vastutad kogu krempli eest ise. Seda muretust igatsen taga. Vahel oleks tore, kui ei peaks enda eest vastutama.

Kui palju Sa praegu meie kooli eluga kursis oled?

Sirvinud õpilsalehte Virgo Intacta ja sõbrunenud diktofoniga, jagab Indrek muljeid tööst ja koolist Laura-Liisale. Foto: Ülo Veldre

Ma olen kursis, juba selle-pärast, et siin koolis käib mi-nu vend.

Täiesti mööda ei ole sel-lest teemast kindlasti võima-lik käia, sest mitmed minu klassikaaslased ja keskkooli-aegsed tuttavad on siin koo-lis tööl.

Millal saab Sind jälle meie koolis näha?

Kooli juubelile ja vilistlas-te peole on kindlasti tore tul-la. See on väikene nostalgia laks. Näha kõiki neid inime-si ja mõelda: „See oli alles ei-le, aga nüüd on juba nii pal-ju aastaid mööda läinud.“ Ja muidugi on see minu kool ja ma tulen siia alati tagasi, sest emotsionaalne side ei kao kunagi.

Mida soovitad meie kooli-perele?

Tehke sama, mida mina täna. Võtke ühiskonnas sa-masugune vastustus ja olge aktiivsed, mis ei pea tähen-dama seda, et peaks kandi-deerima Riigikokku või ko-halikku volikokku. Võtke ühiskonnaprotsesside roh-kem vastustust ja edasipür-givaid seisukohti ja öelge neid ka välja. Nii väldime võimu võõrandumist rah-vast. Ei saa ootama jääda, et keegi teine meie eest selle töö ära teeks.

Laura-Liisa Perova

8 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Saaremaa Kaubamaja

Tesman AS Kuressaare Gümnaasium

kodulehekülg: http://www.oesel.ee/kge-post: kool@oesel.edu.ee

Peatoimetaja Marit Tarkin (Marit.Tarkin@oesel.edu.ee)Korrektuur eesti keele osakond

Avaldamiseks mõeldud materjalid tuleb saata iga nädala reede õhtuks. Hiljem saabunud materjalid avaldataksejärgmise nädala lehes. Materjalid tuleb saata toimetaja või küljendaja e-posti aadressile.

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Küljendaja/kujundaja Gert Lutter (gL@oesel.edu.ee)

Ajalehte toetavad:

Kekaöpside mäesuusakoolitusreis

Teise päeva ommikul vii-di meid Demanovski mäe-koobastesse, et selgitada välja köik klaustrafoobikud. See oligi hea ka, sest kui-gi vibra oli jalgadest kadu-nud oli liha hommikul veel nörk. Koopad olid päris sün-ged ja rajad viisid ikka päris sügavale mäekuninga juur-de. Koopakartjad tulid üsna kohe ilmsiks, aga önneks pi-dasid nad omil jalul vapralt vastu, kuni jälle maapöuest välja saime. Siis oligid löuna käes ja ruttu jälle mäele. Tä-na olen valmis fotosessioo-niks. Väike mägi on kahtla-selt tühi ning peagi selgus ka pöhjus - nimelt on eil-ne sula tänane jäärada. Tu-len seinalt kolinal alla, laua kant ei pea midagi ning saan vaid üksikud korrad mingi-tes vaaludes pidama. Täna tuleb sööstlaskumise päev. Teise laskumise teen suu-relt mäelt, kukun kõvasti ja valusti. Mötlen, et kodus on mul kusagil randmekaits-med ning pehme padi. Järg-miseks laskumiseks topin kinnastesse pabertaskuräti-kute pakid, millest oli edas-pidi suur abi. Tiia täna mäe-le ei tule, sest eile ületas ta

end suurelt mäelt laskumi-sega kohe mitme aasta pea-le ette. Mina, Inge ja Gabri-el, teeme võidu peale alla. Annan alla telemeeskonnale läbi mobla viimase hoiatu-se, et kaamerad soojas oleks ning laseme tuulel end tee-le lükata. Tuulepuhangud olid üsna karmid, sest tulid lumesajuga ning küljepealt, luues head eeldused rajalt metsasööstmiseks. Kohmit-sen oma lauaklambritega ja Inge – Gabriel saavad pa-raja edumaa, kuid juba kol-mandiku raja järel näen In-get noori mände kallistamas ning Gabrieli rajahöövlit te-gemas. Röömustan selle üle, et mölemad end veel liigu-tavad, aga ise pidama pi-kemaks jutuks jäisel kohal ei saa ja liuglen lumehelbe-kese tehnikaga allapoole. Kahjuks satun ka mina vars-ti mäe magnetvälja ja mind hoitakse pisut aega horison-taalis. Slalomistid saavad taas edu, mida nad käest enam ei anna. Nende parim aeg on 8 minuti kanti. Päe-va edenedes sajab üha enam lund ning tekib juba ka min-gi pidamine servadele ja vii-masel laskumisel saan juba

positiivseid emotsioone mö-nest teisest lumelaudurist mööda kihutades- jess!

Emotsioonid on laes, akud on täis uut energiat ning paras aeg hakata orgun-nima järgmise talve mäesuu-sareisi.

Johannes Kaju

Jah, Johannese jutule võib veel lisada: ärge kunagi seda nalja tehke, et mäesuusarei-sile murdmaasuusad kaasa võtate, sest muidu räägitak-se teist veel pikka aega anek-doote. Kartus, et äkki ei saa mäe peal hakkama ja tuleb hoopis murdmaaradadele liuglema minna, kaob kohe pärast esimest mäest lasku-mist. Mis sest, et see esime-ne laskumine 400 - meetrisel juba vähemalt pool tundi ae-ga võtab, see-eest on lõbus. Ja nagu me bussisõidu ajal professor Niibergi psühho-loogia loengust õppisime – kui naerda nii palju, et pole jõudu isegi püsti tõusta, siis selline naer annab inimese-le vähemalt kolm elupäeva juurde. Usun, et saime sel-lelt mäelt ja kogu reisilt vä-hemalt 100 päeva juurde!:)

Inge Jalakas

Meie KG, 13. veebruar 2008

LühidaltTund aega “prügijuttu”

Eelmises klassijuhataja tunnis käis 5. b klassil kü-las OÜ Saaremaa Prügila juhatuse liige Mihkel Pal-jak. Saime teada, et alates jaanuarist on kasutusel eri värvi prügikastid: papi ja paberi jaoks sinised, paken-dite jaoks rohelised ja sega-olmejäätmete tarvis hallid konteinerid.

Kas teate, et kui üks suur konteiner paberit täis koguda, jääb metsas üks puu kasvama? Või seda, et kui sama suur prügikast klaasi täis koguda, saab sel-lest hulga uusi pudeleid ja purke?

Saime tada, et pandi-märgiga pakendid, nagu pudelid ja plekkpurgid, tu-leb viia pudeliautomaati või pakendikonteinerisse. Eral-di konteinerid on paberi ja papi, mitmesugusete pa-kendite, segaolmejäätmete jaoks. Vähesel määral saab Kuressaare linna piires ära anda ka ohtlikke jäätmeid. Suuremad kogused tuleb viia Kudjape prügilasse.

Et prügi sorteerimine hästi selgeks saaks, jagati meid rühmadesse, kus pi-dime meile antud prügi ära sorteerima. Iga rühm näitas sorteeritud prügi ka ette ja Mihkel Paljak ütles, kas oli-me teinud õigesti.

Oli huvitav tund. Arva-me, et meil kõigil oleks aeg prügi sorteerimise kaudu parandada oma elukeskon-na kvaliteeti. Leidsime in-ternetist ühe toreda mängu, mis kindlasti aitab paremi-ni mõista, kuidas sorteerida prügi. Mäng asub aadressil: www.ragnsells.ee/public/files/Juss_sorteerib_prygi_ragn_sells_.swf

Kui soovid, et Eestimaa oleks puhas, sorteeri prügi!

Annaliis Lehto ja Mihkel Truu �B klassist