kultuur 1997-2007 / culture 1997-2007

Kogumik annab ülevaate Eesti kultuurielu trendidest aastatel 1997–2007, keskendudes loome-majandusele. Käsitletud on elanikkonna kultuuris osalemist, kultuuriharidust, kultuurisektori töö-hõivet jpm. Kogumiku sissejuhatavas artiklis vaeb kultuuriminister Laine Jänes nii kultuuri praegust olukorda kui ka tulevikku. The publication gives an overview of the trends of cultural life in Estonia during 1997–2007 and concentrates on the creative industries. The publication discusses participation of population in culture, cultural education, employment in the cultural sector, etc. In the first article Laine Jänes, the Minister of Culture, discusses the current situation as well as future of culture.

KULTU

UR 1997–2007 CU

LTURE

ISBN 978-9985-74-466-6

KULTUURCULTURE

TALLINN 2009

EESTI STATISTIKASTATISTICS ESTONIA

KULTUURCULTURE

Kogumik annab ülevaate Eesti kultuurielu trendidest aastatel 1997–2007. Käsitletud on elanikkonna kultuuris osalemist, kultuuriharidust, kultuurisektori tööhõivet jpm.

Koostanud Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond (Kutt Kommel, telefon 625 9269). The publication gives an overview of the trends of cultural life in Estonia during 1997–2007. The publication discusses participation of population in culture, cultural education, employment in the cultural sector, etc.

Compiled by the Population and Social Statistics Department of Statistics Estonia (Kutt Kommel, +372 625 9269). MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYMBOLS X andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte data are confidential - nähtust ei esinenud magnitude nil … andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad data not available or too uncertain for publication .. mõiste pole rakendatav category not applicable Toimetanud Kairit Põder Inglise keel: OÜ Triangular, Elina Härsing, Heli Taaraste Küljendus: Alar Telk Kaane kujundanud Maris Valk Edited by Kairit Põder English by Triangular Ltd, Elina Härsing, Heli Taaraste Layout by Alar Telk Cover design by Maris Valk Kaanefoto/Cover photograph: Bulls ISBN 978-9985-74-466-6 Kirjastanud Statistikaamet, Endla 15, 15174 Tallinn Trükkinud Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn Aprill 2009 Published by Statistics Estonia, 15 Endla Str, 15174 Tallinn Printed by Ofset Ltd, 25 Paldiski Rd, 10612 Tallinn April 2009 Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2009 Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale When using or quoting the data included in this issue, please indicate the source

SAATEKS FOREWORD

KULTUUR. 1997–2007. CULTURE 3

SAATEKS

Alates eelmise sajandi teisest poolest on järjest enam pööratud tähelepanu kultuuri ja sellega seotud ettevõtluse panusele ühiskonda ja majandusse. Viimastel aastatel on ka Eestis hakatud järjest rohkem loomemajandusest rääkima. Olgugi et arusaamu ja ootusi loomemajanduse suhtes on mitmesuguseid, on siiski märgata teadlikkuse tõusu selle kohta, missugune on kultuuri roll ühiskonnas ja milline on loomemajanduse osa muude ettevõtlussektorite kõrval. Selle kogumiku eesmärk on seda teadlikkust süvendada.

Kogumik keskendub kultuuristatistika kõrval veidi põhjalikumalt loomemajandusele, püüdes leida ja välja tuua loomemajandusega rohkem või vähem seotud näitajaid nii kultuuristatistikast kui ka mujalt. Ehkki mitmeid loomemajanduse näitajaid püütakse endiselt leida, on paljude suhtes siiski ka üksmeelele jõutud ja nende põhjal saab vastuseid nii küsimustele “mis see on?” kui ka “milline see on?”.

Loomemajanduse puhul on kerge tekkima väärarusaam, et loovinimesed peaksid rohkem keskenduma kommertslikele eesmärkidele. Et kultuuriga luuakse palju väärtusi, mida teistes valdkondades (nii kultuuris kui ka väljaspool kultuuri) teadvustatakse alles aastaid või isegi aastakümneid pärast nende loomist, peaksid kultuuri loojad keskenduma pigem sellele teavitustööle, mis puudutab nende loomingut, kui pakkuma kultuuritooteid ja -teenuseid, mis on massidele kiiresti vastuvõetavad.

Kogumiku peatükid käsitlevad nii loomemajanduse olulisemaid näitajaid — ettevõtete majandustegevuse ja töötajate arvu kohta aastatel 1997–2007 — kui ka muud kultuuristatistikat. Peale selle on põhjalikumalt analüüsitud hariduse ja loomemajanduse olulisemaid kokkupuutepunkte. Kogumikus on ka põgus ajalooline ülevaade Eesti kultuuri arvudest, mis on mõeldud nii huvitavaks lugemiseks laiemale lugejaskonnale, kes soovivad tutvuda kogumikus käsitletud perioodi pikema perspektiiviga, kui ka neile, kes soovivad kunagi loetut meelde tuletada. Head lugemist! Kutt Kommel kogumiku koostaja

SAATEKS FOREWORD

KULTUUR. 1997–2007. CULTURE

4

FOREWORD

Since the second half of the previous century, increasingly more attention is being paid to what culture and the related business activities have contributed to the society and economy. During recent years, creative industries have more and more frequently been placed in the centre of discussion in Estonia as well. Although there exist different understandings of and expectations toward creative industries, growing awareness can be noticed regarding specification of the role of culture in the society and the role of creative industries in comparison with other business sectors. The aim of this publication is to enhance this awareness.

Besides culture statistics, the publication concentrates a bit more thoroughly on creative industries, striving to specify and present the indicators, originating from culture statistics or elsewhere, which are directly or indirectly related to creative industries. Although work on the specification of several indicators of creative industries continues, common consent has been reached with respect to a large number of indicators, and hence, based on them the questions “what is it?” and “what is it like?” can be answered.

While talking about creative industries, a common misunderstanding is that people engaged in creative work should pay more attention to commercial aims. As culture is a medium through which a lot of values are created that will be acknowledged in other fields of activity (in culture or outside it) years or even decades after they were created, people active in creating the culture should focus on the provision of information about their creative work rather than on the provision of cultural products and services easily and quickly accepted by the masses.

Chapters of this publication focus on the more essential indicators of creative industries regarding the economic activity of enterprises and number of employees during 1997–2007 as well as on other culture statistics. In addition to that, a more in-depth analysis of the important contact points of education and creative industries has been provided. The publication also contains a general historical overview of the Estonian culture in figures intended to attract a wider readership who wish to have a longer-term perspective on the period discussed in this publication. But, the collection is also meant for those who wish to recall the matters read about long ago. Enjoy reading! Kutt Kommel Compiler of the publication

SISUKORD CONTENTS


SISUKORD

Kultuur muutuste ajastul. Laine Jänes .................................................................................. 6

Kultuur ja loomemajandus. Kutt Kommel .............................................................................. 18

Kultuuristatistika metoodika areng ja probleemid. Kutt Kommel .......................................... 28

Näitajad ................................................................................................................................ 37

Haridus ja loomemajandus. Rain Leoma .............................................................................. 53

Tabelid.................................................................................................................................. 63

Kultuur ja statistika ajaloos. Marve Randlepp ....................................................................... 78

Lisa ....................................................................................................................................... 87

CONTENTS Culture at the era of changes. Laine Jänes .......................................................................... 13

Culture and creative industries. Kutt Kommel ....................................................................... 24

Development and problems of the methodology of culture statistics. Kutt Kommel.............. 32

Indicators .............................................................................................................................. 37

Education and creative industries. Rain Leoma.................................................................... 59

Tables................................................................................................................................... 63

Culture and statistics in the history. Marve Randlepp ........................................................... 83

Appendix............................................................................................................................... 87

KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL CULTURE AT THE ERA OF CHANGES


KULTUUR MUUTUSTE AJASTUL Laine Jänes Kultuuriministeerium

Möödunud aasta, mil tähistasime Eesti Vabariigi 90 aasta juubelit, kujunes oodatult ka kultuurivaldkonnas tagasivaatamise aastaks. Andsime hinnangu aastakümnete jooksul saavutatule ja tundsime uhkust selle üle, et vaatamata eri võimalustele kümnendite jooksul, oleme suutnud oma rahvuskultuuri hoida ja arendada olude ja majanduslike situatsioonide kiuste ning vahel ka tänu neile. Eriti raskeil aastail on inimesed otsinud ja leidnud just kultuurielust osa saades või selles kaasa lüües positiivseid ja emotsionaalselt tuge andvaid kogemusi, mis aitavad neid aegu üle elada ning ellu jääda.

Tänavune, 2009. aasta on loovuse ja innovatsiooni aasta. Tänapäeval tõdeme, et ilma majanduselu ja ettevõtluse oluliste muudatusteta ammenduvad meie riigi senised kasvuallikad. Ma leian, et neis ühiskonnale tähtsate muudatuste protsessides on oluline püüda luua uus suhtumine ka kultuurivaldkonda. See pole enam sussisahistajate maailm. Loomemajandus, mis on seotud loovuse ja emotsioonidega ning ka reaalse käegakatsutava tulemusega, võib oskusliku finantsjuhtimise ja professionaalse korraldamisega olla majanduse elavdamise mootor.

Nüüdsel ajal peame uskuma kultuurivaldkonna uutesse võimalustesse loomemajanduse ja kultuuriturismi arendamisel ning otsima ja leidma peale riigieelarve võimaluste mooduseid oluliste kultuuriinvesteeringute realiseerimiseks.

Tahan siinkohal toonitada, et samal ajal ei saa innustuda uuest niivõrd, et vana ja traditsiooniline täiesti kõrvale jäetakse. Peame hoidma tasakaalu. Meie kohus on säilitada seda baasilist omakultuuri ja kultuuripärandit, milleta ei saa end rahvusriigiks pidada ükski riik. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Riik on seega võtnud kohustuse hoolitseda meie kultuuri kui ühe omariikluse olemusliku tingimuse säilimise ja edendamise eest.

11. septembril 1993. aastal, kui avati Eesti Rahvusraamatukogu uus hoone, kirjutas Lennart Meri esimese sissekandena külalisraamatusse järgmised read: “Me avame täna Eesti Rahvusraamatukogu. Kui maailm areneb inimväärses suunas, saab sellest majast Eesti Vabariigi kõige tugevam kaitsekilp; Eesti Vabariigi kõige suurema viljakandvusega põld; kõige tootlikum tehas; kõige puhtam sünnitusmaja, kus rahvas iseennast taastoodab, sest rahvas koosneb inimestest ja inimene ei ela väljaspool kultuuri, nagu ei ela väljaspool kultuuri rahvus.”

Need on kuldsed sõnad. Nii õiged ja ilmselged. Kahjuks aga mitte kõigi jaoks ilmselged...

Seda enam on meie ülesanne ülalmainitut ikka ja jälle iseendile ning tulevastele põlvkondadele meenutada. Siis me kestame.

Kultuuriministeerium tegeleb mitme valdkonnaga: kaunid kunstid, kultuuriväärtused, kultuuriline mitmekesisus, meedia, autoriõigus ja sport.

Eri koalitsioonide tegevusest hoolimata on taasiseseisvusajal säilinud kultuuripoliitika raam, mis hõlmab endas tegevusi ja institutsioone, milleta me oma kultuuriruumi ette ei kujutaks. Siiski kostab nii kultuuriinimeste kui ka kultuuritarbijate seas järjest enam mõtteid, et seda raami saab ka uuema meetodiga ehitada.

Nõustun paljude loomeinimeste seisukohaga, et Eesti kultuuripoliitika põhialused vajavad põhjalikku arutelu ja ilmselt ka uut sõnastust, sest riigi taasiseseisvumisest ning iseseisva Eesti Kultuuriministeeriumi taastamisest on möödunud pea kakskümmend aastat. Üleilmastumise protsessis, mis on endaga kaasa toonud infoühiskonna, meedia ja transpordi tohutult kiire arengu, on aga maailm muutunud väiksemaks ja kättesaadavamaks ning meie võimalused suuremaks.

Kultuuri rolli väärtustamisest räägitakse ka Euroopas. Algselt vaid majandusühendusena loodud Euroopa Liit on viimastel aastate Euroopa Komisjoni kaudu kultuuritemaatika fookusesse tõstnud. Volinik Jan Figel rõhutas ka oma kahe aasta tagusel visiidil Eestisse: “Kultuur tuleb viia kõikidesse poliitikatesse ning nii kultuur kui ka loovus peavad muutuma Euroopas senisest kesksemaks teemaks.” Ühinen selle mõttega täielikult.

Loomemajandus võib olla majanduse elavdamise mootor

Eesti kultuuripoliitika põhialused vajavad põhjalikku arutelu ja ilmselt ka uut sõnastust



Usun, et aeg on küps ulatusliku kultuurifoorumi ellukutsumiseks, et analüüsida ja anda hinnang seni tehtule, vaielda läbi erimeelsusi tekitavad kitsaskohad, eelkõige kultuuri finantseerimise süsteem, ning panna kirja Eesti kultuuripoliitiline visioon järgnevateks aastakümneteks või vähemalt paariks aastakümneks. Kuigi väga suur panus selle idee elluviimisel langeb ministeeriumi õlule, olgu selleks kas või kümnete eri haldusala arengukavade suunamine ühte raamdokumenti, ei tohi ega saa riigi kultuuripoliitika sündida vaid paberi täiteks ja ametnike kabinetivaikuses. Selle peavad koostöös riigiga kujundama loomeinimesed ise.

Uut arengukava tehes struktureerisime oma eelarve rõhuasetused varasemaga võrreldes veidi ebatraditsiooniliselt. Toetusime neljale suurele peateemale ehk nn neljale vaalale. Need on loomeinimene, eesti kultuuri eksport, vaimne ja materiaalne kultuuripärand ning infrastruktuur.

Kultuuri kesmes on alati inimene — looja ja vastuvõtja. Loomeinimesed on meie maa sool. Eesti iseseisvuse ja taasiseseisvuse saavutamisel oli kultuuril märkimisväärne roll. Ärkamisaeg ja rahvuslik liikumine said oma jõu ja hoo kultuuri-, usu- ja haridustegelastelt nii sajand tagasi kui ka pikal taasiseseisvumisteel. Ilma 140-aastase laulupeotraditsioonita, 40 kirjata ja loomeliitude pleenumita poleks meie riik praegu iseseisev. See väide ei ole liialdus. Loomeliidud Eestis, 1997–2007 Artistic associations in Estonia, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

60

65

70

75

80

85

90

95

0

50

100

150

200

300

350

Loomeliidud Artistic associations

Töötajad Employees

Loomeliidud, arvArtistic associations, number

Töötjad, arvEmployees, number

250

Kultuuripoliitiliselt tähendab see loominguliste liitude ja valdkonna katuseorganisatsioonide jõulisemat toetamist ning pea 4500 riigipalgal oleva kultuuritöötaja töö tunnustamist. Praegu ei saa me rahul olla kultuuriinimeste töötasu tasemega võrreldes teiste valdkondadega. Maailma keeruline majandussituatsioon ei võimalda aga teha seda korrektuuri nii kiiresti, kui me seda ehk ise tahaksime.

Noorte huvitegevus nii kultuuri- kui ka spordivaldkonnas ja noorte loovuse stimuleerimine on teemad, mida ei tohi alahinnata. Noorte kultuurikasvatus on võtmetähenduslik nii kutseliste kultuuritöötajate kui ka tulevaste kultuuritarbijate järelkasvu tagamisel, sest kui pole osasaajaid, kaob ära tahe luua. Kui pole loojaid, pole riiki. Selle teadmisega töötas Kultuuriministeerium välja nn ringiraha seaduseelnõu, mille eesmärk on suurendada laste osalemist huvihariduses. Kahjuks on Riigikogu selle eelnõu praegu külmutanud.

Mõeldes järelkasvule, on ministeerium teist aastat ellu viinud projekti “Las laps loeb”, mille käigus kingitakse kõikidele sündinud lastele nende esimene raamat, mis sisaldab luuletusi ja jutte tuntud eesti lastekirjanikelt. Sündivatele lastele raamatute kinkimise eesmärk on propageerida lugemist, sest hariduse ja harituse seisukohast on lugemise tähtsusele vaja kahjuks järjest suuremat tähelepanu pöörata. Lastele ja noortele on suunatud mitu tegevust: näiteks toetame laste ujumise algõpet ning koolivaheaegade sisustamist kultuuri- ja sporditegevusega. Soodustame igati nende kultuuriasutuste tegevust, kus aidatakse lastel ja noortel kultuurieluga sinasõbraks saada.

Kultuuri keskmes on inimene

Joonis 1 Figure 1

Noorte kultuurikasvatus on võtmetähenduslik



Loome- ja huvikeskused, 1985, 1995, 2000 Creativity and hobby centres, 1985, 1995, 2000

1985 1995 2000

0

5

10

15

20

25

30

35

Keskused Centres

Osavõtjad (tuhandetes) Visitors (in thousands)

ArvNumber

Kultuuristatistika kogumik annab hea ülevaate sellest, et eestlased on suured kultuurihuvilised ja see huvi on aastatega järjest kasvanud. Üha rohkem käiakse teatris ja muuseumikülastuste arv on ületanud maagilise kahe miljoni piiri. Eesti filmid on kinoskäijate seas sama populaarsed nagu Hollywoodi toodang. Üks valukoht on kirjandusvaldkond — lugemishuvi ja ilukirjanduse lugemine on Eestis aastatega mõnevõrra vähenenud. Et seda tendentsi tõusuteele suunata, on Kultuuriministeerium kuulutanud järgmise, 2010. aasta lugemisaastaks. 20–64-aastaste elanike lugemus viimase 12 kuu jooksul, 2007 Reading behaviour in the age group 20–64 during the last 12 months, 2007

20–29

30–39

40–49

50–64

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Luges 1–3 raamatut Read 1–3 books

Luges rohkem kui 3 raamatut Read more than 3 books

%

Teine oluline kultuurielu vaal on eesti kultuuri eksport. Kultuur on vaieldamatult riigi parim tutvustaja. Ta ühendab eri rahvusi ja tavasid, sest sageli algab just kultuurisuhetest riikidevaheline ulatuslikum mõistmine ja koostöö. Eesti kultuurielu põhjalikum tutvustamine maailmas avardab ka meie loomeinimeste eneseteostusvõimalusi. Siinkohal on hea näide 2007. aastal toimunud Göteborgi raamatumess ja Eesti edu sel messil, sest saime kinnitust ka teiste riikide huvist eesti kultuuri ja kirjanduse vastu. Eesti väärtkirjanduse tõlkimine maailma keeltesse annab kõige laiahaardelisemal viisil ka teistele rahvastele võimaluse meie kultuuriga nende endi keeles paremini tuttavaks saada.

Kultuuri vahendaja ja eksportija on kahtlemata ka meedia. Eestis täidavad seda rolli nii meie rahvusringhääling kui ka teised meediakanalid. Praeguseks on Eesti Rahvusringhääling teinud esimesi samme, et luua teine telekanal, mis oma multikultuurse ja noortele suunatud

Joonis 2 Figure 2

Joonis 3 Figure 3

Kultuur on riigi parim tutvustaja



programmiga avardab eri ühiskonnarühmade infovajaduse rahuldamise võimalusi. 1. juulil 2010. aastal jõuab Eestis lõpule mitu aastat ettevalmistatud protsess — üleminek maapealse televisiooni analoogedastuselt digitaaledastusele. Juba praegu jõuab õhu kaudu leviv digitaalne telepilt igasse Eesti linna ja külasse ning digiboksi või digiteleviisori vahendusel saab tasuta vaadata seitset kohalikku telekanalit. Digitaalajastu toob tulevikus kaasa uusi võimalusi tutvustada oma riiki ja kultuuri väljaspool Eestit. Meie kuus kultuuriatašeed on esimesed pidepunktid Euroopa riikides, et luua kohapeal kultuurikontakte ja vahendada meie kultuurielu ja inimesi. Praegu tegutsevad kultuuriesindajad Prantsusmaal, Suurbritannias, Euroopa Liidu juures Brüsselis, Saksamaal, Venemaal ja Soomes. Soovime, et nende ring laieneks veelgi. Mõistes suurepärast võimalust tutvustada Eesti riiki kultuuri kaudu, soovime vaatamata keerulistele aegadele saata kultuuriesindaja meie naaberriigi pealinna Riiga. Pisut kaugemasse tulevikku lükkub võrgustiku laienemine ka Rooma, Viini, Peterburi ja Madridi. Eesti kultuuripäevade korraldamine välisriikides on saanud heaks traditsiooniks. 2008. aasta oli riigi juubeliaasta tõttu aga erakordne, sest Eesti kultuuripäevad toimusid koguni viies riigis: Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Venemaal ja Suurbritannias. 2010. aastal oleme planeerinud tutvustada Eestit koostöös sihtasutusega Tallinn 2011 Istanbulis ja kultuuripäevadel Prantsusmaal. 2009. aastal toimub Saksamaal Münsteri linnas järjekordne ESTO, mille korraldamist on Kultuuriministeerium aidanud nii nõu kui ka jõuga. Üheks lähiaastate suuremaks kultuuriekspordiartikliks kujunebki ilmselt just kultuuripealinna aasta Tallinn 2011, mis toimub koostöös Turu linnaga Soomes ja toob endaga kaasa kultuurituristide hulga märgatava kasvu. Suurim väärtus on huvitav ja terve aasta kestev kultuuriprogramm, mille eesmärk on tutvustada maailmale mitte ainult Tallinna, vaid kogu Eestit. Erakordselt oluline on Tallinnale antud võimalus korraldada 2010. aastal Eestis Euroopa Filmiakadeemia auhinnatseremoonia. See on suurepärane võimalus tutvustada Eestit, sest peale auhinnagala külaliste tuleb üritust kajastama sadu ajakirjanikke ja filmiauhindade tseremooniat kantakse televisiooni vahendusel üle enam kui 60 riigis.

Kultuuripealinna projekt annab meile võimaluse tutvustada maailmale sündmust, mis meie endi jaoks on kultuurielu traditsiooniline ja loomulik osa, võõraste jaoks aga unikaalne ja erakordne pärl — laulu- ja tantsupidu oma täies ilus ja uhkuses. Ma leian, et oleme siiamaani seda sündmust Eestist väljaspool siiski liiga tagasihoidlikult tutvustanud, ehkki peame end üdini laulurahvaks ja see traditsioon on kantud ka UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Loodame, et tulevikus saame ka uue võimaluse korraldada UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse valitsustevahelise komitee üks istungitest Tallinnas. Eelmisel aastal pidime sellest loobuma, sest Tallinnas ei leidunud ühtegi istungi korraldamise nõuetele vastavat saali. Selline olukord annab tunnistust, et infrastruktuuri olemasolu ehk n-ö investeeringute tegemise vajadust kultuuriobjektidesse ei saa alahinnata.

Eesti kultuuripoliitikale annab globaalset mõõdet järjest aktiivsem osalemine UNESCO töös tervikuna. Eelmisel aastal valiti Eesti ekspert inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kandetaotlusi hindava rahvusvahelise žürii esimeheks. See on suur tunnustus Eesti senisele tööle komitee liikmena. Peale selle tegeleme ettevalmistustega, et kandideerida UNESCO maailmapärandi valitsustevahelise komitee liikmeks. Eelmisel aastal esitasime taotluse seto leelo kandideerimiseks UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Tegemist on nimekirjaga, mis koondab kogukondlikke kultuurinähtusi, mis annavad nende kandjaile identiteedi ja järjepidevustunde. Seto leelo kandmine sellesse nimistusse oleks vääriline tunnustus seto kogukonnale ja leelokooridele, kes on säilitanud oma keelelist ja kultuurilist eripära ning aidanud laiemale avalikkusele teadvustada vaimse pärandi väärtustamise ja kaitse alla võtmise vajadust. Otsuse, millised taotlused rahuldatakse, langetab UNESCO 2009. aasta septembris. Kultuuriministeerium on asunud ette valmistama ka liitumist UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga. Teeme tööd selle nimel, et konventsioon ratifitseeritaks veel sel aastal.

Suure ja ambitsioonika sammu astus Kultuuriministeerium 2008. suvel, kui hakkasime koostama Eesti kultuuripärandi hoidmise ja väärtustamise arengukava aastani 2030, millest kujuneb valdkonna n-ö ühtne katusstrateegia, mis koondab enda alla kõik kultuuripärandiga seotud programmid ja arengukavad. Praegu toimib ministeeriumi valitsemisalas mitu programmi ja arengukava alates mõisakoolide restaureerimisest ning lõpetades Eesti ajalooliste looduslike pühapaikade uurimise ja hoidmisega. Peale nende on olemas

Tallinn 2011 on lähiaastate suurim kultuuriprojekt

Seto leelo UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja



kultuuriruumide toetus- ja arendusprogrammid: lõunaeesti keel ja kultuur, Setumaa, Kihnu ja saarte pärimusliku kultuurikeskkonna kultuuriprogramm ning viimasena Peipsiveere vanausuliste kultuuriprogramm, millega alustati alles sel aastal. Viimati nimetatu eesmärk on toetada Eesti põlisvähemuste hulka kuuluvate vanausuliste kultuurilist identiteeti ja kaitsta kultuurilist omapära. Järgmisest aastast jaguneb lõunaeesti keele ja kultuuri programm omasoodu kaheks — Mulgi ja Võru kultuuriruumi programmiks.

Suur ja mahukas on muinsuskaitsetemaatika, mille eesmärk on kaitsta meie rikkalikku kultuuripärandit, investeerides selle hoidmiseks mõisakoolidesse ja -kompleksidesse, pühakodadesse, linnustesse ja muudesse objektidesse. Oluline on kaitsta ka meie linnade ajaloolisi piirkondi. Järjest enam on meie inimesed hakanud väärtustama kultuuripärandit ja seisavad hea selle säilitamise ning korrastamise eest. Tõsi on, et riigi finantseerimine selles tegevuses pole veel nii progressiivselt tõusnud, nagu vajadus nõuab. Siiski oleme mitmete meetmete kaudu säärast eraalgatust igati soodustanud. Kultuuriministeeriumis on ettevalmistamisel ka muinsuskaitseseaduse muutmise seaduseelnõu. Uue seadusega luuakse tihedam koostöövõrgustik mälestise omanike ja riigi ning kohaliku omavalitsuse asjaomaste asutuste vahel, vaadatakse üle omanike ja riigi kohustused mälestise kaitsmisel ning kõrvaldatakse muud praktikast tulenevad puudused. Uus muinsuskaitseseadus peaks Riigikokku jõudma veel sel aastal. Muuseumide põhifondidesse kuuluvad säilikud, 1997–2007 Museum pieces in the main collections of museums, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

5,0

5,5

6,0

6,5

7,0

7,5

8,0

8,5

9,0

9,5

MiljonitMillions

Kultuuriministeerium tegeleb kultuuripärandi kaitse ja säilitamisega aktiivselt ka väljaspool Eestit. Üks huvitav algatus on eelmise aasta suvel Euroopa Liidu kultuuriministrite heakskiidu saanud Euroopa kultuuripärandi märgi kontseptsioon. Euroopa kultuuripärandi märgiga soovitakse rõhutada kultuuripaikade, monumentide, looduslike või urbanistlike objektide ning Euroopa ajaloo ja pärandi oluliste kohtade üleeuroopalist mõõdet. Peale Eesti märkis mitu riiki vajadust väärtustada märgiga ka Euroopa vaimset kultuuripärandit, mitte piirduda ainult kinnispärandiga. Balti riike näiteks tuues ollakse kindlasti nõus, et Balti ketil oli Euroopa ajaloos suur tähtsus ning see sobiks ideaalselt esindama üleeuroopalise tähtsusega vaimset pärandit.

Veel üks üleeuroopaline projekt, milles Eesti on aktiivselt kaasa löönud, on Euroopa digitaalraamatukogu Europeana portaali loomine. Möödunud aasta hilissügisel avatud portaal ühendab ühise mitmekeelse juurdepääsupunkti kaudu raamatukogusid, muuseume ja arhiive ning selle kaudu peaks 2010. aastaks olema võimalik lugeda-vaadata üle kümne miljoni ühiku Euroopa eri arhiivides ning kogudes talletatud digitaalset kultuuripärandit. Praegu saavad portaali kasutajad eri kogudes asuvaid üheteemalisi materjale kergesti võrrelda, näiteks uurida, mida on Euroopas paiknevates allikates kunstivoolude või kultuurisündmuse kohta talletatud. Eesti materjalidest on praegu eurooplastele kättesaadav rahvusraamatukogu digitaliseeritud aarded — portaali kasutajad võivad näiteks lugeda alates 1821. aastast Eestis ilmunud ajalehti.

Järjest enam väärtustatakse kultuuripärandit

Joonis 4 Figure 4



Raamatukogude teavikud, 2000–2007 Collections of libraries, 2000–2007

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

0

20

40

60

80

100

120

140

160

Raamatud (sadades tuhandetes) Books (in hundreds of thousands)

Ajakirjad (tuhandetes) Periodicals (in thousands)

Auvised (tuhandetes) Audio-visual documents (in thousands)

Neljas sammas, milleta kultuur läbi ei saa, on kõik, mis on seotud infrastruktuuriga. Muu hulgas kuulub selle alla ka kultuuriasutuste tehniline tugi ja uuenduslikud lahendused.

Kultuuriministeerium on oma institutsiooni taastamisest alates investeerinud kultuuriasutustesse kokku miljardeid kroone. Praeguseks on renoveeritud kõik teatrihooned peale Viljandis asuva teatri Ugala, mille uue hoone projekteerimine lõpetatakse 2009. aastal. Eurorahade abiga on uue elu ja väljanägemise saanud mitu muuseumi. Viimase kümnendi jooksul on renoveeritud ka Eesti Kontserdi Estonia ja Vanemuise kontserdimajad. Peale selle sai alguse Eesti Kontserdi ulatuslikum laienemine, mille käigus kerkisid kontserdimajad Pärnusse ja Jõhvi. Ees on aga ootamas uued otsused. Nii nagu ehitatud või praegu töös oleva kolme suure kultuuriobjekti, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Kumu ja Eesti Rahva Muuseumi (ERM) puhul peame alustama ettevalmistusi ka rahvusooperi juurdeehituseks. Eelmised otsused tehti üle kümne aasta tagasi. Meie ülesanne on vaadata nüüd samuti kümme aastat ette ja määrata juba praegu kindlaks järgmised kaks-kolm üleriigilise tähtsusega kultuuriobjekti, mida lähitulevikus projekteerima ning pisut pikemas perspektiivis ehitama hakata. Eelöeldu on võimalik ellu viia kooskõlas kultuurkapitali seadusega, sest 40% kultuurkapitali rahast läheb seaduse järgi kultuuriobjektide ehitamiseks. Nüüdseks on niimoodi rajatud EMTA uus hoone ja Kumu, järgmine on Eesti Rahva Muuseum.

Tänapäeva ühiskond on tihedalt seotud infotehnoloogia kasutamisega. Eri uuringute andmetel kasutab internetti ligi 70% Eesti 6–74-aastastest elanikest. Virtuaalsest maailmast vajaliku informatsiooni kättesaamise märksõnad on mugavus, kiirus ja kvaliteet. Seepärast tuleb kultuuriasutustel pidevalt mõelda sellele, kus ja kuidas teha kultuuriinfo kättesaadavaks, et see vastaks kõige paremini kasutajate ootustele. Olukorras, kus üha rohkem teavet sünnib ja levib ainult digitaalsena, ei saa ka meie selles arenguprotsessis kõrvalseisjateks jääda. Aastaid tagasi oli üks ministeeriumi rõhuasetusi rahvaraamatukogude internetiseerimine, mis nüüdseks on edukalt lõpule viidud. Praegu oleme rõhuasetused suunanud kultuuripärandi digitaliseerimisele. Digitaliseerimisprotsessis osalevad Eesti tähtsamad mäluasutused — muuseumid, arhiivid, raamatukogud ja rahvusringhääling — ning iga nädal sünnib nende töö tulemusel üha uusi digitaalsel kujul salvestatud kultuuriväärtusi.

Joonis 5 Figure 5

Infrastruktuuri on investeeritud miljardeid kroone

Internetti kasutab 70% elanikest



Internetiühendus leibkondades, 2005–2008 Internet connection in households, 2005–2008

2005 2006 2007 2008

35

40

45

50

55

60%

Seetõttu on Kultuuriministeerium alustanud tööd Eesti kultuuripärandi portaali loomiseks. Nagu varem kirjeldatud Europeanagi võimaldab see portaal eri valdkondlikes süsteemides asuva teabe ühtse infovärava kaudu kättesaadavaks teha. Enam ei pea kasutajad mitmes eri portaalis käimisele aega raiskama, vaid saavad digitaalse kultuuripärandiga tutvumiseks teha päringu ühes kohas. Samuti aitab portaal luua sidemeid eri valdkondlikes süsteemides oleva teabe vahel. Selliseid infoväravaid on loonud paljud Euroopa riigid, näitena võib tuua Itaalia Culturaitalia, Saksamaa BAM-portaali, Prantsusmaa Culture’i ja meie põhjanaabrite Kulttuurisampo.

Kultuuri toetava tehnoloogilise poole arendamise käigus jätkame muuseumide infosüsteemi (MuIS) rakendamist ja täiustamist ning teeme jõupingutusi, et lähitulevikus kasutaksid kõik Kultuuriministeeriumi haldusala muuseumid ajakohast tarkvara museaalide üle arvestuse pidamiseks ning virtuaalsete näituste loomiseks. Tulevikus on kavas siduda infosüsteem Euroopa digitaalraamatukoguga Europeana, et meie muuseumide väärtuslik pärand oleks kättesaadav kõikidele eurooplastele.

Igal riigil on kultuurivaldkonnas alati palju teha, sest kultuuri mõiste on lai, hõlmates inimesi, institutsioone, traditsioone, väärtushinnanguid, keelt jne. Seda nimekirja võiks jätkata veel ja veel. Kultuur peaks olema meie all, meie peal, meie ümber ja meie sees. Kultuuris peitub Eesti riigi püsimise jõud, see on meie riigi olemise idee ja kestmise tagatis.

Joonis 6 Figure 6

Alustatud on Eesti kultuuripärandi portaali loomist



CULTURE AT THE ERA OF CHANGES

Laine Jänes Ministry of Culture

Last year, when we celebrated the 90th anniversary of the Republic of Estonia, was also a year of retrospection in the sphere of culture. We reviewed the achievements of the past decades and felt proud that, through the varying outlooks in different decades, we have managed to preserve and develop our national culture, in spite of, but sometimes even thanks to the circumstances and economic situations. During particularly difficult years, people have sought and found participation in or contribution to the culture to be an experience that can provide positive and emotional support, helping to survive through these periods.

This year, 2009, is a year of creativity and innovation. We have seen that our growth sources could soon be depleted without major changes in economy and business. It is equally important to try to establish a new approach to the sphere of culture during this vital process of change. It is no longer merely a sphere of reclusive bookworms. With skilful financial management and professional administration, creative industries can become true motors of economy, combining creativity and emotions with tangible results. We have to believe in the new opportunities for culture in the development of creative industries and cultural tourism and find new sources for important cultural investments in addition to the state budget.

However, I would like to emphasise that our enthusiasm with change should never lead us to discarding the earlier values and traditions. We need to maintain a balance. It is our duty to preserve our own basic culture and cultural heritage, which is so vital for the identity of all nation states. The Constitution of the Republic of Estonia proclaims that the Estonian state shall guarantee the preservation of the Estonian nation, language and culture through the ages. Consequently, the state has the responsibility to preserve and develop our culture as an essential condition of our statehood.

On 11 September 1993, at the opening of the new building of the National Library of Estonia, President Lennart Meri made the following first entry in the visitors' book: "Today we open the National Library of Estonia. Assuming that the world will continue on the course of dignity, this building will become the strongest protective shield for the Republic of Estonia, the most fertile soil in the Republic of Estonia, the most productive factory, the cleanest birthing centre for the reproduction of the nation, because a nation consists of people, and people, as well as a nation, cannot live outside of culture." These are golden words. So true and clear. Unfortunately, not clear to everyone. However, this is all the more reason to remind ourselves and future generations of the above truth. Then we will endure.

The Ministry of Culture works in several fields. These include fine arts, cultural heritage, cultural diversity, media, copyright and sport.

Despite different coalitions formed by the parties at various times, the general cultural policy framework has remained unchanged throughout the period of independence. It includes measures and institutions, which are essential for our cultural environment. Yet, both the creators and users of culture are increasingly of the opinion that this framework can be rebuilt with new methods.

I agree with many creative individuals that the foundations of Estonian culture policy require thorough discussion and probably also reformulation, because nearly twenty years have passed since the restoration of national independence and re-establishment of the Estonian Ministry of Culture. The process of globalisation has propelled rapid development of information society, media and transport and, as a result, the world has grown smaller and more accessible while our opportunities have increased.

Appreciating the role of culture is also important for Europe. Having been initially only an economic community, the European Union has in recent years raised the topic of culture clearly into focus through the European Commission. When Commissioner Jan Figel was visiting Estonia two years ago, he also emphasised, "Culture must be integrated into all

Creative industries can be true motors of economy

Estonian cultural policy requires thorough discussion and probably also reformulation



policies and the themes of both culture and creativity must acquire more central role in Europe." I completely subscribe to this thought.

I believe that the time is ripe for creating a broad forum on culture to analyse and evaluate past results, debate over controversial points, in particular the system of culture financing, and to record Estonia's vision of cultural policy for at least a couple of decades ahead. Even though the Ministry will carry a large responsibility in implementing this idea, for instance, by converging dozens of development plans into a single framework document, the national culture policy should not and cannot be born in the offices, only to fill paper. The policy should be designed in cooperation with the government by the creative individuals themselves.

In the new development plan, we used slightly unconventional structure for budget priorities. We focused on four main themes, or the 'four whales'. These are creative individuals, export of Estonian culture, intangible and tangible cultural heritage, and infrastructure.

The human person — artist and recipient — is and remains the central element of culture. Creative individuals are the salt of our earth. Culture played a significant role in the struggles for establishment and restoration of Estonia's independence. The movement of national awakening received strength and momentum from the prominent personalities of culture, religion and education one century ago as well as during the long journey back to sovereignty. We would not be here today as an independent nation without the 140 years of Song Festivals, without the letter of 40 intellectuals, or without the plenum of artistic associations. This is not an overstatement.

For cultural policy, this means stronger support for artistic associations and umbrella organisations in different fields and recognition of the nearly 4,500 creative professionals who receive their salary from the state. We cannot be satisfied with the current salary level in culture in comparison to other sectors. However, the complicated situation in global economy does not enable to implement the adjustment at the rate we would like.

Offering recreational activities for the youth in culture and sports as well as stimulating the creativity of young people are challenges that should not be underestimated. Cultural education of the youth is crucial for ensuring continued replenishment of the pool of creative professionals and consumers of culture, because the desire to create fades fast without an audience. Without creators, there would be no state. In line with these considerations, the Ministry of Culture developed a proposal for a recreational activities act, which would have increased the participation of children in recreational education. Unfortunately, the Riigikogu has suspended the debate on this proposal.

Thinking of future generations, the Ministry has now for two years implemented the project "Let the Child Read", ensuring that all newborn children receive the first book of their lives, which contains poems and stories from prominent Estonian children's authors. The idea behind the gift of books to newborn children is to promote reading, because, unfortunately, reading of books requires our increasing care in order to nurture educated and cultured future generations. Many more lines of work are dedicated to the children and youth: for instance, we support swimming classes for children and provision of cultural and sports activities during school holidays. We facilitate in every way possible the work of the cultural institutions that help children and youth to become well versed in cultural life.

The collection of cultural statistics gives a reassuring confirmation that Estonians are very much interested in culture and this interest has only increased over the years. People make more visits to the theatres and the number of museum visitors has broken the magical landmark of two million. Estonian films are as popular as the production of Hollywood among cinema-goers. However, an area of concern is literature — interest in books and reading of fiction has somewhat decreased in Estonia in recent years. In order to reverse this trend, the Ministry of Culture has declared the next year, 2010, the Year of Reading.

The second important whale of cultural life is the export of Estonian culture. Culture is undoubtedly the best envoy of a state. It binds nations and traditions, because mutual understanding and cooperation often starts from cultural relations. Wider promotion of Estonian culture in the world expands the opportunities for self-expression of our creative individuals. A good case in point was the 2007 Book Fair in Gothenburg and Estonia's success at the Fair, which confirmed that other countries are interested in Estonian culture

The human person is always in the centre of culture

Cultural education of the youth is crucial

Culture is the best presenter of a state



and literature. Translation of Estonian literary works into other languages of the world is the most extensive opportunity for other nations to learn more about our culture in their own language.

Media is certainly a mediator and exporter of culture. This function is performed in Estonia by our Public Broadcasting Company and other media channels. The Estonian Public Broadcasting has already taken steps to create a second TV channel with a focus on multicultural and youth programming to expand the range of information available to different social groups. 1 July 2010 will mark an important date, which will complete a process that has been implemented over several years — the switch from analogue TV transmission to digital transmission. Digital programmes are transmitted over the air to every Estonian city and village already today and everyone with a set-top box or digital TV set can see seven local free-view channels. The future of the digital age will add even more opportunities for promoting our country and culture outside Estonia.

Our six cultural attachés are the first points of contact in the European countries for the establishment of new cultural contacts and presentation of our culture and people. Currently, cultural attachés are working in France, United Kingdom, Brussels at the European Union, Germany, Russia and Finland. We would like to expand this circle. We understand that culture provides an excellent opportunity to promote Estonia and, therefore, despite difficult times, we intend to send a cultural attaché to Riga, the capital of our neighbouring Latvia. Extension of the network to Rome, Vienna, St. Petersburg and Madrid will be put on hold for now. Organisation of the Days of Estonian Culture abroad has become a good tradition. 2008 was particularly special, being the jubilee year of the state, with Days of Estonian Culture taking place in as many as five countries: Finland, France, Germany, Russia and United Kingdom. In 2010, we will cooperate with the Tallinn 2011 Foundation to present Estonia in Istanbul and at the Days of Culture in France. The next world Estonian festival ESTO will take place 2009 in Münster, and the Ministry of Culture has assisted with the organisation as much as possible. One of the major culture export events in the years ahead will probably be the year of the Capital of Culture, Tallinn 2011, in cooperation with Turku, Finland, which should lead to a significant increase in cultural tourism. The greatest attraction of the year will be an interesting cultural programme throughout the year, which should present to the world entire Estonia, not only Tallinn. Another important opportunity is the organisation of the European Film Academy Awards ceremony 2010 in Tallinn. This will be an excellent chance to present Estonia, because in addition to the guests of the awards ceremony the event will attract hundreds of journalists and the ceremony will be broadcast in more than 60 countries.

The Capital of Culture project enables us to show to the world another event, which for us is a traditional and natural part of our cultural environment, but could prove to be unique and special gem for others — namely the Song and Dance Festival in its full glory. I believe we have so far been too modest in promoting this festival outside Estonia, even though we like to think of ourselves as a singing nation and this tradition has been entered in the UNESCO Intangible Heritage list. We also hope that we will have a new opportunity to hold in Tallinn a session of the UNESCO Intergovernmental Committee for Safeguarding of Intangible Cultural Heritage. Last year, we were unable to do it, because there were no adequate conference premises in Tallinn. This testifies to the fact that the availability of infrastructure, or the need to invest in cultural objects, cannot be underestimated.

The global dimension in Estonia's culture policy is reflected in increasingly active participation in the work of UNESCO. Last year, an expert from Estonia was elected chairman of the international panel for the examination of nominations for the Representative List of the Intangible Cultural Heritage. This is great recognition for Estonia's work in the Committee. In addition, we are preparing an application for membership in the UNESCO World Heritage Intergovernmental Committee. Last year, we nominated Seto leelo for the UNESCO Representative List of the Intangible Cultural Heritage of Humanity. This list includes expressions of cultural phenomena, which exist in a community and provide the bearers a sense of identity and continuity. Inscription of Seto leelo in this list would be a worthy recognition for the Seto community and leelo choirs that have preserved their linguistic and cultural identity and have helped to demonstrate the necessity of appreciation and protection of intangible heritage. UNESCO will decide on the nominations in September

Tallinn 2011 is the biggest cultural project in the years ahead

Seto community and leelo choirs to the UNESCO Representative List of the Intangible Cultural Heritage of Humanity



2009. The Ministry of Culture has also started preparations for signing the UNESCO Convention on the Protection of the Underwater Cultural Heritage. We try to achieve ratification of the Convention in this year.

A significant and ambitious step was taken by the Ministry of Culture in the summer of 2008, when we started drafting a Development Plan 2030 for the Preservation and Promotion of Estonian Cultural Heritage, which is envisaged as an umbrella strategy that should integrate all programmes and development plans dealing with cultural heritage. Currently, the Ministry oversees a number of programmes and development plans, from the restoration of schools in old manors to the study and preservation of Estonian historical natural sacred groves. In addition, there are also support and development programmes for regional cultures: language and culture of South Estonia, traditional cultural environments of Setumaa, Kihnu and the islands, and the most recent cultural programme for the Old Believers at Lake Peipsi. The objective of this last programme is to support and protect the cultural identity of the Old Believes, a minority religious group in Estonia with long traditions. In the next year, the South Estonian language and culture programme will be split in two — separate programmes for Mulgi and Võru cultural areas.

Another major field of work is heritage conservation to protect our rich cultural heritage by making investments in manor schools and complexes, churches, ancient fortresses and other objects. Protection of historical districts in our cities is important as well. Estonian people are increasingly appreciating the value of cultural heritage and want to take responsibility for the preservation and renovation of heritage objects. True, the state funding for such initiatives has not risen to the level where it would meet the needs. However, we have supported private initiatives in this field through several measures. The Ministry of Culture is also preparing a legislative proposal for the amendment of the Heritage Conservation Act, which would create a closer cooperation network between the owners of heritage object and the relevant state and local government agencies. The process includes a review of the obligations of the owners and the state in heritage conservation and elimination of bottlenecks that have been discovered during the application of the current Act. The proposal for amendment should be submitted to the Riigikogu this year.

The Ministry of Culture is working on the issues of protection and conservation of cultural heritage outside Estonia as well. An interesting initiative has been the concept of the European Heritage Label, which was approved by the European ministers of culture last summer. The European Heritage Label should emphasise the European dimension of the cultural sites, monuments, natural and urban objects, and important locations of European history and heritage. Estonia and several other countries noted the need to use the label also for intangible European heritage, not only immovable heritage. To provide an example from the Baltic countries, many would agree that the Baltic Way played a major role in the history of Europe and would be an ideal model of intangible heritage with European significance.

Creation of the Europeana digital library portal is another European project, in which Estonia has been an active contributor. Online since late autumn last year, this portal provides a single multilingual access point to libraries, museums and archives and, by the year 2010, it should link to over ten million digital cultural heritage records from different archives and collections in Europe. Today, the users of the portal can easily compare the resources on a specific topic in different collections. For example, they could study, which records can be found in European collections on specific art styles or cultural events. Of the Estonian resources, the Europeans can at the moment see the digitalised treasures of the National Library; for instance, the users of the portal have the chance to read newspapers published in Estonia since 1821.

The fourth essential pillar of culture is everything associated with infrastructure. This also includes technical support and innovative solutions for cultural institutions.

Since re-establishment, the Estonian Ministry of Culture has invested billions of kroons in cultural institutions. By now, all theatre buildings have been renovated, except for the Ugala theatre in Viljandi, for which new building design drawings will be completed in 2009. European funds have been used to give new life and look to several museums. The last decade has seen renovation of the Estonia and Vanemuine concert halls of the State Concert Institute. In addition, the State Concert Institute started an expansion by building

The cultural heritage is being increasingly appreciated

Billions of kroons have been invested in the infrastructure of culture



concert halls in Pärnu and Jõhvi. However, new major decisions are already waiting. As we have done in the past with the tree major cultural objects that have been recently completed or are in the construction process — Estonian Academy of Music and Theatre, Kumu Art Museum and Estonian National Museum — we now have to start preparations for building an extension to the National Opera. The aforementioned decisions were made more than ten years ago. Our task today is to look ten years into the future and to identify the next two or three cultural objects of national importance in order to launch the required design and construction procedures. The envisaged plans can be implemented on the basis of the Cultural Endowment of Estonia Act, because 40% of the funds from the Cultural Endowment should be used for the construction of cultural objects. The new buildings of the Estonian Academy of Music and Theatre, Kumu Art Museum have been constructed through this measure and the Estonian National Museum will be the next.

Modern society is bound to the use of information technology. According to studies, nearly 70% of the Estonian population in the age group 6–74 are Internet users. Convenience, speed and quality are the keywords that characterise accessibility of information in the virtual world. Therefore, cultural institutions have to try constantly to make the cultural information available in ways that would best meet user expectations. We cannot remain bystanders in this process of development, where an increasing volume of information is born and transmitted only in digital formats. Years ago, the Ministry identified provision of Internet connections to the public libraries as one of the priorities, and this task is now successfully completed. Our next priority in this field is digitalisation of cultural heritage. The process of digitalisation involves the main heritage institutions in Estonia — museums, archives, libraries and Public Broadcasting — and each week they create new digital records of cultural heritage objects.

As a result, the Ministry of Culture has been able to start preparations for the creation of the Portal of Estonian Cultural Heritage. Like the abovementioned Europeana, this portal would provide a single information gateway to information stored in different systems. The users would no longer have to waste time on visiting several portals and would be able to make all queries for digital cultural heritage information from a single web location. The portal would also establish links between information stored in different field-specific systems. Such information gateways have been created in many European countries, such as Culturaitalia in Italy, BAM portal in Germany, Culture in France and Kulttuurisampo in Finland.

During the development of the technological aspect of culture support, we will continue using and improving the Museums Information System (MuIS) and will make every effort to achieve a situation where all museums under jurisdiction of the Ministry of Culture use updated software for keeping records and creating virtual exhibitions. In the future, the information system should be linked to the Europeana digital library to make the valuable heritage in our museums accessible to all Europeans.

All countries always have much to do in the field of culture, because the broad concept of culture encompasses people, institutions, traditions, values, language, etc. The list could be continued indefinitely. Culture should be something, which is under us, above us, around us and inside us. Culture hides the hidden strength for endurance of the Estonian nation; it is the guarantee of the idea and persistence of our statehood.

70% of the population is using the Internet

Creation of the Portal of Estonian Cultural Heritage has started

KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS CULTURE AND CREATIVE INDUSTRIES


KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS

Kutt Kommel Statistikaamet

Eesti kultuuri arengut saab statistika kaudu jälgida mitmest aspektist lähtudes: kultuuriasutuste (nt teatrite, muuseumide) tegevuse, kultuurivaldkonna kui majandusharu ning elanike huvi ja kultuuris osalemise muutuste vaatenurgast. Kui esimeste kohta on võimalik koostada aegread, siis kultuuris osalemise kohta on võimalik saada andmeid üksikutele sotsiaaluuringutele lisatud kultuurimoodulite kaudu üksnes mõne aasta kohta. Kultuurimooduleid sisaldavatest Statistikaameti uuringutest saab ülevaate kogumiku lisast.

Kultuuriinstitutsioonide statistikana käsitletakse kultuuriasutuste näitajaid nende produktiivsuse, külastatavuse, majandusnäitajate, personali ja muu tegevuse näitajate kohta kultuurivaldkondade kaupaa. Kultuuristatistika valimid on kõiksed, mis tähendab, et valim katab kõiki kindla kriteeriumi alusel välja valitud kultuuriasutusi. Kultuuristatistika eesmärk on saada nende kriteeriumide raamesse jäävate asutuste kohta võimalikult täpne statistiline ülevaade.

Loomemajandusstatistikat võib pidada üheks kultuuristatistika alavaldkonnaks, aga ka kultuuriga seotud ettevõtlusharu statistikaks. Peale kultuuriasutuste haarab loomemajandusstatistika enda alla ka ettevõtteid, mille tegevusala on üks loometegevusi või loometegevustega väga lähedalt seotud. Teisisõnu on loomemajanduse valdkond laiem ja kultuuri tegevusalad kuuluvad loomemajanduse alla, moodustades selle tuuma. Loomemajandusstatistika eesmärk on saada andmeid valdkonna raamidesse jäävate ettevõtete majandustegevuse ja ka muude sellega kaasnevate nähtuste kohta. Loomemajandus peaks käsitlema ka loometegevusalade mõju sellega kokkupuutuvatele ehk seotud aladele, majandusele tervikuna ja innovatsioonile. Selle kohta toovad tõenäoliselt selgust teaduslikud uuringud nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.

Kultuuris osalemise statistika käsitleb elanikkonna osalemist kultuurielus. Erinevalt kultuuriinstitutsioonide statistikast uuritakse elanikkonna seas korraldatud küsitluste põhjal elanikkonna harjumusi kultuuriasutustes käimise, kultuuriteenuste ja meediatarbimise ning kultuuritegevustes osalemise kohta.

Kultuuris osalemise statistika ja kultuuriinstitutsioonide statistika täiendavad teineteist ning samuti regiooni (praegusel juhul Eesti) kultuuritegevuse tervikpilti. Riikliku kultuuristatistika eesmärk ei ole rahuldada üksnes kitsa ametnike- või uurijateringi huve, vaid saada ülevaade kultuuri elujõust ja jätkusuutlikkusest tervikuna. See annab võimaluse võrrelda riike ja töötada riiklikul või rahvusvahelisel tasemel välja meetmeid, mis on vajalikud kultuurieesmärkide saavutamiseks ja kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Eesti-siseselt kasutatakse kultuuristatistikat näiteks riikliku arengustrateegia “Säästev Eesti 21” elluviimisel.

Kultuuriasutuste külastatavus aastatel 1997–2007 kätkeb nii tõuse kui ka langusi. Selget tõusutendentsi näitab muuseumide külastatavus, mis on perioodi algusega võrreldes kasvanud pea kahe kolmandiku võrra ehk tõusnud 1,3 miljonist 2,1 miljoni külastajani. Seejuures on ainult 1998. ja 2003. aastal toimunud kolme protsendi piiresse jääv langus, mis absoluutarvudes tähendab mõndakümmet tuhandet külastajat.

a UNESCO kultuurivaldkondade liigituse leiab kogumiku lisast (lk 83).

Loomemajandus puudutab nii kultuuri kui ka ettevõtlust

Kultuuriasutuste külastatavus on jäänud stabiilseks



Kultuuriasutuste külastatavus, 1997–2007 Attendance rates at cultural venues, 1997–2007

RahvaraamatukoguPublic library

TeaterTheatre

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

0

1

2

3

4

5

6

7

Teadus- ja erialaraamatukoguResearch and special library

MuuseumMuseum

KinoCinema

Miljonit külastustMillions of visits

Teatrikülastatavuse võrdlusesse on kaasatud üksnes riigi- ja linnateatrida, mille arv on kümnendi jooksul tõusnud 10-st 12-ni. Teatriskäijate arv on perioodi jooksul kasvanud umbes kuue protsendi võrra, suurenedes perioodi algusega võrreldes 2003. aastaks koguni 22 protsenti, kuid langedes 2005. ja 2006. aastal allapoole 1997. aasta taset. Teatriskäikude sagenemist võib arvatavasti jälgida ka veel 2008. aastal. 2009. aastal tõusis teatripiletite käibemaks 5%-st 18%-ni, mistõttu kallinesid piletihinnad märgatavalt. Majandussurutis takistab samuti teatriinimeste tööd ja sunnib teatrihuvilisi kokku hoidma, mille tõttu hakkab teatrikülastuste arv 2009. aastast tõenäoliselt vähenema. 2007. aastal ületas vaatajate arv kõikides Kultuuriministeeriumilt tegevustoetust saavates teatritesb miljoni piiri, jäädes siiski alla nõukogude aja lõpu arvudele. Näiteks 1985. aastal käis tolle aja üheksas riigiteatris 1,5 miljonit inimest. Teatriskäikude vähenemist on pikemas perspektiivis mõjutanud kindlasti piletihindade kallinemine ja etenduste arvu vähenemine, aga ka elanike arvu vähenemine (aastatel 1985–1997 kahanes Eesti elanike arv umbes kaheksa protsendi võrra).

Kõige rohkem on kõikunud kinoskäikude arv. Kümne aasta jooksul võib märgata kahte madalseisu — esimene oli 1999. aastal ja teine 2005. aastal. Kinoskäikude arvu mõjutab kinode sulgemine, kobarkinode avamine, filmiimport ja kodumaiste filmide tootmine ning piletihindade tõus. Kui esimese languse põhjuseks võib pidada mitme kino sulgemist ja filmiimpordi vähenemist, siis esimest tõusu võib seletada välismaise kinotoodangu pakkumise suurenemise ja kobarkino avamisega Tallinnas 2001. aasta kevadel. 2006. aastast hakkas kinokülastuste arvudes suuremat rolli mängima kodumaiste filmide osatähtsus. 2007. aastal ulatus see 28 filmiga 18 protsendini kõigist kinos linastunud filmidest. Keskmine piletihind on 1997.–2007. aasta jooksul tõusnud 30 kroonist 68 kroonini.

Rahvaraamatukogude külastuste arv suurenes kuni 2004. aastani, ulatudes peagu seitsme miljoni külastajani. 2007. aastaks kahanes see tagasi kuue miljoni külastuseni aastas. Raamatukogukülastuste vähenemise põhjuseks võib pidada interneti järjest paremat kättesaadavust, mistõttu ei pea vajaliku teabe leidmiseks minema raamatukokku. Teisest küljest muutuvad ka raamatukogu funktsioonid. Peale trükiste ja auviste leidmise käiakse raamatukogudes järjest enam ka selleks, et külastada internetti, korraldada kohtumisi ja teha palju muud. Rahvaraamatukogude ja muude kultuuriasutuste külastuste arvu vahe kordades on mõistetav, sest raamatukogu on külastajatele tasuta. Teisest küljest mõjutavad seda palju ka elanike harjumused käia raamatukogus ja kasutada selle teenuseid. Teadus- ja erialaraamatukogudes käimine on pika aja jooksul vähenenud, 2007. aastal on siiski toimunud sellele eelnenud aasta suhtes ka 11 protsendi suurune tõus.

Joonis 1 Figure 1

Teatrikülastused on kümnendi jooksul kasvanud 6%

a Rahvusooper Estonia, Eesti Draamateater, Vene Teater, NO99 (endine Vanalinnastuudio), Tallinna Linnateater, Nukuteater, Vanemuine, Endla, Rakvere Teater, Ugala, Kuressaare Linnateater, Võru Linnateater.

b Teatreid ja teisi kultuuriasutusi on veel käsitletud kogumiku metoodikaosas (lk 28–31).

Kinokülastajad eelistavad järjest enam kodumaiseid filme



Kergetest tõusudest ja langustest hoolimata on kultuuriasutuste külastatavus olnud stabiilne ja näidanud enamikus valdkondades ka väikest tõusutendentsi. Sellest hoolimata võib aimata ka elanikkonna maitse-eelistuste muutust — kommertskultuuri kõrval eelistatakse rohkem süvakultuuri ja välismaise kõrval peetakse järjest enam lugu ka kodumaisest meelelahutusest. Kultuuriteenused on kümne aasta jooksul muutunud ka märksa mitmekesisemaks.

Külastajate arv näitab, kui palju külastusi loendavad kultuuriasutused aasta jooksul kokku. Sellest, kui palju aga on neid inimesi, kes kultuuriasutustes käivad, on võimalik saada ülevaade isiku-uuringute põhjal. 2007. aastal korraldatud täiskasvanute koolituse uuringule lisatud kultuurimooduli tulemuste põhjal võib öelda, et kultuurielust võtab osa veidi üle 85 protsendi 20–64-aastastest elanikest. Kõige rohkem ehk 68% inimesi käib teatris. Muuseumis, näitusel või kultuurimälestisi vaatamas käib 50%, raamatukogus 45% ja kinos 41% inimesi. Seevastu spordivõistlusi käib vaatamas umbes 38% tööealistest elanikest. Üldises plaanis on kõige rohkem kultuurihuvilisi nooremate, s.o 20. eluaastates inimeste seas (93%) ja vanuse kasvades see näitaja veidi langeb. 50–64-aastastest käib kultuuriasutustes 77%. Naisi käib 8% rohkem kui mehi ehk 89% meeste 81% vastu. Kultuuris osalejate protsent kasvab üldiselt koos inimeste haridustaseme tõusuga — põhiharidusega inimestest käib kultuuriasutustes 69%, kõrgema haridusega inimestest koguni 94%. Kõige suurem erinevus on põhi- ja kõrgharidusega inimeste muuseumis- ja teatriskäikude vahel. Muuseumides ja kunstinäitustel käib 72% kõrgharidusega inimestest ja 28% põhiharidusega inimestest, teatris 85% kõrgharidusega inimestest ning 43% põhiharidusega inimestest. Kõige vähem erineb madalama ja kõrgema haridusega inimeste protsent kinos ja spordivõistlustel käimise puhul — kinos käib 27% põhiharidusega ja 54% kõrgharidusega inimestest, spordivõistlustel 30% põhiharidusega ja 40% kõrgharidusega inimestest.

Kultuuriasutuste tulu moodustavad riigi ja omavalitsuste eraldatud summad, omatulu ja muudest rahastamisallikatest saadud tulu. Peale regulaarsete eralduste riigi- ja omavalitsuste eelarvetest saavad kultuuriasutused tulu veel näiteks Eesti Kultuurkapitali, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning teiste rahastamisallikate kaudu. Erasektori panust kultuuriasutuste rahastamisse võib hinnata tagasihoidlikuks. Erandlik on spordi rahastamine. Kõige suurema, kümnekordse tõusu on kümnendi jooksul läbi teinud spordiklubide rahastamine — suhteliselt tagasihoidlikust 80 miljonist kroonist 1998. aastal ligi 830 miljonini 2007. aastal. Muuseumide tulu on suurenenud 3,2 ja teatrite tulu 3,1 korda. Kõige vähem on suurenenud filmide (2,6 korda) ja raamatukogude (umbes kaks korda) rahastamine. Kultuuriasutuste tulud, 1997–2007 Revenues of cultural venues, 1997–2007

Miljonit krooniMillion kroons

FilmidCinemas

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

0

100

200

300

400

500

600

700

RahvaraamatukogudPublic libraries

MuuseumidMuseums

SpordiklubidSports clubs

TeatridTheatres

Kõige suurem on elanike huvi teatri vastu

Kõige enam on kümnendi jooksul suurenenud spordi rahastamine

Joonis 2 Figure 2



Loomemajanduse tuumiku moodustavate ettevõtete määramine ei ole veel lõpule jõudnud Eestis ega ka rahvusvahelisel tasandil. Osa tegevusalade suhtes on kokkuleppele jõutud, teiste suhtes töö veel jätkub. Siinse kirjutise aluseks on võetud nimekiri, mis võib mõne teise institutsiooni käsitletavatest majandustegevusaladest veidi erineda. Euroopa tasandil peaks rahvusvaheline kultuuristatistika töörühm ühised loomemajandusindikaatorid välja kujundama 2011. aasta esimeseks pooleks.

Loomemajandusalad, mida selles analüüsis vaadeldakse kui loomemajandussektorit, on kirjastamine (sh arvutimängude kirjastamine, muu tarkvara kirjastamine ei ole selle hulka arvatud), kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine, helisalvestiste ja muusika kirjastamine, programmid ja ringhääling, uudisteagentuuride tegevus, arhitekti tegevus, reklaamindus, disainerite tegevus, fotograafia, kirjalik ja suuline tõlge, loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus, raamatukogu-, arhiivi-, muuseumi- ja muude kultuuriasutuste (v.a botaanika- ja loomaaedade ning looduskaitsealade) töö ning käsitöö, mida esindavad silmkoe- ja heegelrõivaste tootmine (v.a suka- ja sokitootmine) ning korgist, õlest ja punumismaterjalist toodete ning väärisesemete valmistamine. Loomemajandusettevõtted ja nende töötajad, 1997–2007 Creative industries enterprises and their employees , 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

0

5

10

15

20

25

Üksuste arvNumber ofentities

Töötajate arvNumber of employees

TuhatThousands

Loomemajandusettevõtete käive, 1997–2007 Turnover of creative industries enterprises, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

0,8

0,9

1,0

Kuukeskmine, miljardit krooniMonthly average, billion kroons

Loomemajandus-ettevõtete määratlemine on teinud läbi pika arengu

Joonis 3 Figure 3

Joonis 4 Figure 4



Loetletud loomemajandusüksuste keskmine käive on tõusnud 400 miljonist kroonist ligi miljardi kroonini kuus. Olgugi et aastatel 1998 ja 2001 käive veidi vähenes, on see alates 2002. aastast suurenenud üle 2,6 korra. Kõige suurema osa sellest moodustab äriühingute käive, mis on kümnendi jooksul kasvanud 376 miljonist kroonist 946 miljoni kroonini kuus. FIE-de käive on tõusnud umbes 0,7 miljonist kroonist 3,5 miljonini kuus. Riiklike üksuste kuukeskmine käive on tõusnud 2,7 miljonist kroonist 24 miljoni kroonini, mis tähendab peagu üheksakordset kasvu. Kõige rohkem on käive suurenenud MTÜ-del ja sihtasutustel, kelle kuukeskmine käive on tõusnud 50 000 kroonist 12,5 miljoni kroonini ehk kasvanud 250 korda. Tegevusaladest on käive kõige kiiremini kasvanud tõlkes — 0,6 miljonist kroonist ligi 15 miljoni kroonini kuus ehk 24,5 korda. Sellele järgneb 23,2-kordse kasvuga loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus, mille käive on tõusnud 1,9 miljonist kroonist 43 miljoni kroonini kuus. Märkimisväärne on ka raamatukogude, arhiivide ja muuseumide ning muude kultuuriasutuste tegevus, mille käive on kasvanud 13,6 korda (0,5 miljonist 7,3 miljoni kroonini kuus), ja disainerite tegevus, mille käive on suurenenud 5,5 korda (4,8 miljonist 26 miljoni kroonini kuus). Kuigi kasvu poolest veidi tagasihoidlikumad, on mahult kõige suuremad reklaaminduse käive (kasvanud ligi neli korda ehk 86 miljonist kroonist 322 miljoni kroonini kuus), kirjastamise käive (kasvanud 138 miljonist kroonist 218 miljoni kroonini kuus) ning programmide ja ringhäälingu käive (kasvanud 4,2 korda ehk 30 miljonist kroonist 126 miljoni kroonini kuus). Ainukesena on aastate jooksul vähenenud fotograafia käive (5%), mis 2007. aastal oli 13,2 miljonit krooni kuus. Tegevusüksuste (asutuste ja eraisikust ettevõtjate) arv on aastatel 1997–2007 kasvanud 2032-st 4504-ni. Sealjuures on FIE-de arv suurenenud 110-st 431-ni, äriühingute arv 1582-st 2798-ni, MTÜ-de ja sihtasutuste arv 159-st 661-ni ja riiklike üksuste arv 181-st 614-ni. Töötajate arv on kasvanud 16 700-st 23 500-ni. Kõige vähem on kasvanud eraisikust ettevõtjate palgatud töötajate arv — 65 inimesest 95 inimeseni. Riiklike üksuste töötajate arv on kasvanud 6312 inimesest 8067 inimeseni. Arvuliselt kõige rohkem (3571) on lisandunud töötajaid äriühingutesse, mille töötajate arv on kasvanud 10 179-st inimesest 13 750-ni. Kõige jõudsamalt (14 korda) aga on kümnendi jooksul suurenenud MTÜ-de ja sihtasutuste töötajate arv — 111 inimesest 1551 inimeseni. Et teada saada, milline on loomemajanduse panus SKP-sse, võib vaadata EMTAK 2003 vaba aja, kultuuri- ja sporditegevusia, mis haaravad enda alla kultuuritegevuste olulisima osa. Sellesse rühma jäävad tegevusalad ei kajasta loomemajanduse valdkonda siiski täielikult ja mõnda sellesse kuuluvat tegevust ei arvata paraku ka loomemajanduse valdkonda kuuluvaks. Sellest hoolimata annab see ligikaudse ettekujutuse sellest, milline on loomemajanduse osa Eesti majanduses. Vaba aja, kultuuri- ja sporditegevuste lisandväärtuse kasv ja Eesti SKP tõus, 1997–2007 Growth of the value added in recreational, culture and sports activities and increase of Estonia’s GDP, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

Lisandväärtus jooksevhindades (miljardit krooni) Added value at current price (billion kroons)

Osatähtsus SKP-s (protsenti) Percentage of GDP

Eesti SKP tõus aastast 1997 (kordades) Estonian GDP since 1997 (increase coefficient)

Kõige rohkem on kasvanud loomemajanduse mittetulundussektori käive

a EMTAK 2003 tegevusala 92 ehk vaba aja, kultuuri- ja sporditegevusi on veel käsitletud artiklis “Kultuuristatistika metoodika areng ja probleemid” (lk 28–31).

Joonis 5

Figure 5



Vaba aja, kultuuri ja spordialade lisandväärtus on kümnendi jooksul tõusnud rohkem kui neli korda ehk umbes ühest miljardist kroonist 4,4 miljardi kroonini. Eesti SKP tõus tervikuna jääb sellele veidi alla, olles kümne aastaga tõusnud umbes 3,4 korda. Vaba aja, kultuuri- ja sporditegevuste osatähtsus SKP-s on seega väikeste kõikumistega suurenenud aastate jooksul 1,5%-st 1,8%-ni. Rahvamajanduse arvepidamine võimaldab jälgida ka seda, kuidas on aastate jooksul muutunud eri sektorite osatähtsus vaba aja, kultuuri- ja sporditegevuses. Valitsemissektori osatähtsus on aastate jooksul vähenenud 49%-st 38%-ni (sellesse sektorisse arvatakse ka osa mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, mida finantseerib ja kontrollib riik, seega ei ole vähenemine tingitud näiteks riigiteatrite ümberformeerimisest sihtasutusteks). Mittetulundussektori osatähtsus on kümnendi jooksul suurenenud 6%-st 7,5%-ni. Suurenenud on ka eraettevõtete osatähtsus: 1997. aastal andis see 442 miljoni krooniga umbes 42% ja 2007. aastal 2,3 miljardi krooniga 52% vaba aja, kultuuri ja spordialade lisandväärtusest. Füüsilisest isikust ettevõtjate kogutoodang sellel alal on samuti aastatega pea kolm korda kasvanud — 34 miljonist kroonist 94 miljoni kroonini —, kuid nende osatähtsus vaba aja, kultuuri- ja sporditegevuses on vähenenud kolmandiku võrra ehk 3,3%-st 2,2%-ni.

Kultuuristatistika ja loomemajandusettevõtete majandusnäitajad on näidanud aastatel 1997–2007 jätkuvat tõusutrendi. Selle põhjuseks võib pidada nii üldise elatustaseme tõusu kui ka inimeste väärtushinnangute muutumist. Ühest küljest on elanikel paremad materiaalsed võimalused kultuuriteenustest osa saada, teisest küljest väärtustatakse üha enam kultuurilist (ideelist ja esteetilist) panust teistes majandusvaldkondades, mis tervikuna on kasulik nii äriettevõtetele kui ka loovisikutele. Peale selle on leitud, et kultuur koos teadusega elavdab innovatsiooni. Ideede areng ja nende elluviimine kultuuris elavdab uuenduslike ideede leidmist ning rakendamist ka teistes valdkondades.

Loomemajanduse osatähtsus SKP-s on suurenenud



CULTURE AND CREATIVE INDUSTRIES

Kutt Kommel Statistics Estonia

The development of Estonian culture can be monitored statistically from several aspects: work of cultural institutions (e.g., theatres, museums), culture as an economic sector, changes in the interests of the population and cultural participation. While time series can be compiled to describe the former, cultural participation can be monitored through the culture modules included in individual social studies. The annexes to this collection provide an overview of the studies of Statistics Estonia, which include culture modules.

The statistics of cultural institutions uses the indicators of productivity, attendance, financial results, staff and other operating parameters in individual fields of culturea. The samples of culture statistics are complete, which means that the samples cover all cultural institutions selected on a basis of specific criteria. The purpose of culture statistics is to obtain as detailed statistical overview as possible of the institutions matching the selected criteria.

The statistics of the creative industries can be seen as a sub-field in culture statistics, but also as the statistics on business associated with culture. In addition to cultural institutions, this statistics also covers businesses working in or closely associated with some of the creative industries. In other words, the field of creative industries is broader, and cultural areas of business activity constitute the core of creative industries. The purpose of creative industries statistics is to obtain data on financial results and other relevant characteristics of the businesses operating in the field. A study of the creative industries should also consider the impact of creative activities on the adjacent fields, the economy and innovation in general. Research conducted in Estonia and elsewhere will probably soon cast more light on these connections.

The statistics of cultural participation deals with the partaking of the inhabitants in cultural life. Unlike the statistics of cultural institutions, this field of statistics surveys the population to learn more about the patterns of attendance at cultural institutions, consumption of cultural services and media, as well as contribution to cultural activities.

The statistics of cultural participation and the statistics of cultural institutions produce complementary information, which helps to create a general picture of the cultural activities in a given region (in this case, Estonia). The idea behind national culture statistics is not simply to satisfy the interests of a small group of officials or researchers, but to gain an overview of the viability and sustainability of culture as a whole. This enables comparisons between countries and development of national or international measures for the achievement of targets in the cultural field and elimination of weaknesses. In Estonia, for instance, culture statistics is used for monitoring the implementation of the Sustainable Estonia 21 Strategy.

A chart of the attendance rates at cultural venues from 1997 to 2007 shows both highs and lows. A clear increase can be seen in the attendance at museums, which has increased nearly by one third in ten years, rising from 1.3 million to 2.1 million visitors. This general growth trend also includes two small regression episodes in 1998 and 2003, when a decrease of three per cent was recorded in attendance figures, which is somewhere around twenty thousand visitors in real terms.

The figures of theatre attendance only include data from national and municipal theatresb, the number of which has increased from 10 to 12 in the last decade. The theatre attendance increased by around 6% by the end the period considered. In the peak year, 2003, the rise was even as high as 22%, but on the other hand, the attendance figures in 2005 and 2006 fell even below the 1997 level. A rise in theatre attendance can probably be observed in 2008 as well. In 2009, the value-added tax on theatre tickets was raised from 5% to 18%, causing a significant increase in ticket prices. In addition, economic recession will probably affect the theatres, forcing the audience to cut their spending, which is likely to be reflected

Creative industries concern the culture as well as entrepreneurship

The attendance of cultural institutions has remained stable

a UNESCO fields of culture are provided at the Appendix (p. 83–84 ).b National Opera Estonia, Estonian Drama Theatre, Russian Theatre, NO99 (formerly Old Town Studio), Tallinn City

Theatre, Puppet Theatre, Vanemuine, Endla, Rakvere Theatre, Ugala, Kuressaare Town Theatre, Võru Town Theatre.

The theatre attendance has increased 6% during the decade



in reduced attendance figures from 2009 onwards. In 2007, the theatres supported by the Ministry of Culturea achieved an aggregate attendance of over one million, but still failed to beat the figures recorded during the last years of the Soviet period. For example, in 1985, the nine national theatres at that time had 1.5 million visitors. The considerable decrease in theatre attendance could be explained to some extent by lower population figures (the number of Estonian inhabitants decreased by some 8% in 1985–1997). It is further affected by increased ticket prices and reduced number of shows.

The cinema attendance has experienced the strongest fluctuations. There are two clear low points in the ten-year period considered — the first in 1999 and the second in 2005. Cinema attendance figures were affected by closing of cinemas, opening of new multiplexes, film imports, production of Estonian films and increased ticket prices. While the first decrease in 1999 was probably caused by closing of several cinemas and reduced film imports, the following increase could be explained by higher supply of foreign movies and opening of a multiplex in Tallinn in spring 2001. The effect of Estonian films on cinema attendances became noticeable since 2006. The 28 locally produced films accounted for 18% of all films screened in Estonian cinemas in 2007. The average ticket price has risen from 30 kroons to 68 kroons in 1997–2007.

The attendance at public libraries increased steadily until 2004, peaking at the level of almost seven million visits. By 2007, the figure had fallen back to six million visits per year. The decreased number of library visits can be explained by improved availability of the Internet, which often eliminates the need to go to a library to find information and gives people a different option for spending their free time. On the other hand, the functions of the libraries are changing as well. People no longer use the libraries only for printed and audiovisual materials, but they also go there to use the Internet, organise meetings or other activities. The fact that the attendance at public libraries is by several factors higher than at other cultural venues is due to the policy that the use of libraries is free of charge. It is also supported by the established routine of using the libraries and the services therein. Attendance at research and special libraries has been decreasing for a long time, but a rise by 11% in comparison to the preceding year was recorded in 2007.

Despite small increases and decreases, the attendance rates at cultural venues have been relatively stable and even show a slight upward trend. However, it seems that the preferences in the population are starting to shift — 'high culture' has gained more ground alongside commercial culture and domestic entertainment is held in increasingly higher esteem. The variety of cultural services on offer has increased considerably over the decade.

The attendance figures reflect the total number of visits recorded by the cultural venues during a year. An overview of the actual percentage of population that visits cultural institutions can be gained from social surveys. The results of the culture module, included in the 2007 adult education survey, indicate that a little over 8% of the population in the age group 20–64 participate in cultural life. The greatest share, 68% of people go to the theatre. Museums, exhibitions or cultural monuments are visited by 50%, libraries by 45% and cinemas by 41% of the population. Sports competitions are visited by around 38% of the working-age population. Generally, the interest in culture is highest among the younger generation, i.e., people in their twenties (93%), and the indicator slightly decreases with age. 77% of the age group 50–64 still attend cultural venues. The attendance of women is by 8% higher, i.e., 89% of the women vs. 81% of the men. Participation in culture is generally in correlation with the level of education — while only 69% of the people with upper secondary education visited cultural institutions, the rate of attendance among the group with tertiary education was 94%. The largest attendance gap between people with upper secondary and tertiary education is noticeable in relation with museum and theatre visits. Museums and art exhibitions are visited by 72% of the people with tertiary education and 28% of the people with upper secondary education, while theatre attendance rate is at 85% in the tertiary education group and 43% in the upper secondary education group. The difference between tertiary and upper secondary education groups was smallest in relation to cinema and sports competitions attendance — cinemas are visited by 27% of the people with upper secondary education and 54% of the people with tertiary education, with the respective figures for sports competitions being at 30% and 40%.

a Read more on methodology of theatres as well as other cultural institutions at the part of Methodology (page 32–35).

Cinema attendees prefer more and more domestic films

The theatre is most attractive for the people



Income of the cultural institutions is composed of allocations from national and local governments, earnings from operations, and income from other sources of funding. In addition to regular allocations from state and local government budgets, cultural institutions also receive support from Cultural Endowment of Estonia, Estonian National Culture Foundation and other foundations and investment sources. Contribution of the private sector to the funding of culture is relatively modest, except for the funding of sports. The revenues of sports clubs have experienced the strongest increase, nearly by a factor of ten, in ten years — rising from relatively frugal 80 million kroons in 1998 to 830 million in 2007. Museum revenue has increased by a factor of 3.2 and theatre revenue by a factor of 3.1. The smallest increases have been recorded in the funding of films (factor of 2.6) and libraries (nearly doubled in ten years).

The process of identification of the enterprises at the core of creative industries is not yet complete in Estonia or at international level. Agreements have been reached with regard to some areas of activity, while discussions continue with regard to others. This paper is based on a list, which may be slightly different than the classification of economic activities used by some other institutions. At the European level, a working group on international culture statistics is expected to develop a common set of creative industries indicators by the first half of 2011.

The fields of creative industries included in this analysis include publishing (incl. publishing of computer games but excluding publishing of other types of software); production of motion pictures, videos and TV programmes; publishing of audio recordings and music; programmes and broadcasting; news agencies; architectural activities; advertising; design; photography; language translation and interpretation; creative, art and entertainment activities; work of libraries, archives, museums and other cultural institutions (excl. botanical gardens, zoos and ecological reserves); and handicraft, such as production of knitwear and crochet-wear (excl. stockings and socks) and production of goods and valuable articles from cork, straws or weaving materials.

The aggregate average monthly turnover of the listed creative industries businesses has risen from 400 million to nearly one billion kroons. While the turnover indicators in 1998 and 2001 were slightly below the 1997 level, the recorded increase since 2002 has been by a factor of over 2.6. The largest share of the increase is attributable to the turnover of companies, which increased in ten years from 376 million to 946 million kroons per month. The monthly turnover of self-employed persons has grown from 0.7 million to 3.5 million. The average monthly turnover of public institutions has risen from 2.7 million to 24 million kroons, representing a growth of nearly nine times. The rate of increase was highest in non-profit associations and foundations, with a rise in average monthly turnover from 50,000 to 12.5 million kroons, i.e., by a factor of 250. Of the individual fields of activity, translation recorded the highest increase in turnover — from 0.6 million to nearly 15 million kroons per month, i.e., by a factor of 24.5. This is followed by creative, art and entertainment activities with a growth by 23.2 times and monthly turnover increase from 1.9 to 43 million kroons. The operations of libraries, archives, museums and other cultural institutions are also significant, with a turnover increase by a factor of 13.6 (from 0.5 to 7.3 million kroons per month). Another noteworthy increase was recorded in design business, where turnover grew 5.5 times (from 2.8 million to 26 million kroons per month). Smaller growth but the largest amounts were registered in the turnover of advertising (growth by nearly four times, from 86 million to 322 million kroons), publishing (growth from 138 million to 218 million kroons per month), and programmes and broadcasting (growth factor 4.2, from 30 million to 126 million kroons per month). Photography was the only field with a decrease (by 5%) in turnover, which in 2007 amounted to 13.2 million kroons per month.

The number of operating units (organisations and self-employed persons) increased from 2,032 to 4,504 in 1997–2007. The number of self-employed persons grew from 110 to 431, the number of companies from 1,581 to 2,798, the number of non-profit associations and foundations from 159 to 661 and the number of public institutions from 181 to 614.

The number of employees has increased from 16,700 to 23,500. The smallest increase in employee numbers was recorded in sole proprietors — from 65 to 95 employees. The number of employees in public institutions has increased from 6,312 to 8,067 persons. Numerically, the ranks of employers grew most in business companies, from 10,179 to

The strongest increase during the decade is in sports revenues

The defining of creative industries has passed through a long development

The strongest increase during the decade is in non-profit sector



13,750 (i.e., by 3,571 persons). The highest factor of increase (14) was registered in the number of employees in non-profit associations and foundations — from 111 to 1,551 employees.

In order to characterise the contribution of creative industries to the gross domestic product, we have used the 2003 Statistical Classification of Economic Activities (NACE Rev. 1) to single out recreational, cultural and sporting activitiesa. It is true that the activities in this group do not represent the entire sector of creative industries while some activities included are not actually covered by the definition of creative industries. However, it should provide a general picture of the importance of creative industries for Estonia's economy.

The value added in recreational, cultural and sporting activities has increased by more than four times in ten years, i.e., from around one billion to 4.4 billion kroons. The general growth rate of Estonia's GDP was slightly slower, with an increase by a factor of 3.4 in ten years. Consequently, the share of recreational, cultural and sporting activities in GDP has increased, with some fluctuations, from 1.5% to 1.8% over the years. The national economy data also enable monitoring the changes in the share of different sectors in the field of recreation, culture and sports. The share of general government sector has decreased from 49% to 38% (this sector also includes some non-profit associations and foundations, which are funded and managed by the government and, therefore, the decrease cannot be explained, for instance, by reorganisation of theatres from public institutions to foundations). The share of the non-profit sector has increased over the decade from 6% to 7.5%. The share of the private enterprises has increased as well: with 442 million kroons in 1997, they produced around 42% of the total value added in recreational, cultural and sporting activities, while the respective figures had increased to 2.3 billion kroons and 52% by 2007. The gross product of self-employed persons in this field has also nearly tripled over the years — from 34 million to 94 million kroons — but their share in the industry has decreased by a third, from 3.3% to 2.2%.

In general, the indicators of culture statistics creative industries have followed a continuous increasing trend in 1997–2007. This can be explained by a general improvement in the living standard and a shift in the values of population. The people can afford to spend more on culture and they also attach higher value to cultural (creative and aesthetical) contributions in other economic sectors, which benefits both the businesses and creative individuals. In addition to creative industries, culture can be a valuable asset for innovation in general. Development and implementation of new ideas in the field of culture creates a favourable context for the pursuit and application of innovation in other fields as well.

The share of creative industries in GDP has increased

a Read more about recreational, cultural and sporting activities according to section 92 in NACE Rev. 1 in the article of methodology (page 32–35).

KULTUURISTATISTIKA METOODIKA METHODOLOGY OF CULTURE STATISTICS


KULTUURISTATISTIKA METOODIKA ARENG JA PROBLEEMID Kutt Kommel Statistikaamet

Riiklik kultuuristatistika toetub peaasjalikult temaatilistele statistilistele vaatlustele — kindla kultuurivaldkonna asutustelt ja ettevõtetelt kogutavatele andmetele selle kultuurivaldkonna kohta. Selliseid vaatlusi on praegu 13. Kultuuristatistikat võib süstematiseerida UNESCO välja töötatud kultuurivaldkondade liigituse alusela (tabel 1, kultuurivaldkondade täpsem liigitus on lisas), kuigi UNESCO defineerib kultuuri laiemalt — kultuur hõlmab kõiki inimühiskonnaga seotud vaimseid, materiaalseid, intellektuaalseid ja emotsionaalseid väärtusib. Eesti kultuuristatistika piirid võivad sellest veidi erineda, kattudes paljus Kultuuriministeeriumi hallatavate valdkondadegac. Seega loetakse meil kultuuristatistika hulka ka spordistatistika, mis on Euroopa mõistes üpris erandlik.

Kultuuristatistilised vaatlused UNESCO liigituse alusel, 1997–2007 Culture surveys according to the classification of UNESCO, 1997–2007

UNESCO valdkond Field according to UNESCO

Riiklik statistiline vaatlus National statistical survey

Kultuuripärand Cultural heritage

Muuseum Museum

Trükitoodang ja kirjandus Printed material and literature

Trükitoodang Printed matter Rahvaraamatukogu Public libraries Kooliraamatukogu School libraries Eriala- ja teadusraamatukogu Research and special libraries

Muusika ja etenduskunstid Music and performing arts

Teater Theatre Muusika-, kunsti- ja kunstide kool Music schools and schools of arts Kontsert (kuni 2001), Muusika (2002–2005) Concerts (until 2001), Music (2002–2005)

Kujutav kunst Visual arts

Kunstinäitused (2002–2004) Art exhibitions (2002–2004)

Kino ja fotograafia Cinema and photography

Filmiimport ja -levi Film imports and distribution Film Film

Raadio ja televisioon Radio and television

Raadio Radio Televisioon Television

Sotsiokultuuriline tegevus Socio-cultural activities

Loome- ja huvialakeskus (kuni 2004) Creative and hobby centres (until 2004) Rahvakultuur (1997–2004; 2009…) Folk culture (1997–2004; 2009…)

Sport ja mängud Sports and games

Spordiklubi Sports clubs Spordikool Sports schools Spordiehitised (2000) Sports facilities (2000)

Loodus ja elukeskkond Nature and environment

– –

Kultuuristatistika põhiandmestik pärineb temaatilistest vaatlustest

a International flows of selected cultural goods and services, 1994-2003: Defining and capturing the flows of global cultural trade (2005). Montreal: UNESCO Institute for Statistics.

b UNESCO universal declaration on cultural diversity (2002). Adopted by the 31st Session of the General Conference of UNESCO, Paris, Nov 2 2001. Paris: UNESCO.

c Kultuuriministeerium, http://www.kul.ee/index.php?path=0x2 (09.03.2009).

Tabel 1 Table 1



Peale nende on alates 2008. aastast riiklike vaatluste nimekirjas ka loomemajanduse vaatlus.

Riiklik kultuuristatistika on välja kujundatud peamiselt Statistikaameti ja Kultuuriministeeriumi koostöös. Kultuuristatistiliste vaatluste juurutamisel lähtutakse kahest printsiibist: valdkonna olulisusest riiklikul tasandil ja statistilise vaatluse korraldamiseks vajalike eeltingimuste (nt andmeesitajate registri olemasolu, vaatluse metoodika ja näitajate definitsioonid) täidetusest. Juba aastaid on kogutud andmeid teatrite (alates 2004. aastast kogub teatristatistikat Eesti Teatri Agentuur), muuseumide, raamatukogude ning raadio- ja telejaamade tegevuse kohta. Filmivaldkonna andmeid esitavad Statistikaametile filmitootjad ning filmiimpordi- ja levifirmad. Sporditegevuse andmeid kogutakse kõikidelt spordiklubidelt. Kultuuristatistilised vaatlused on kõiksed, st andmeesitajatest ei tehta juhuvalimit, vaid küsitakse andmeid kõikidelt vastava valdkonna asutustelt ja ettevõtetelt. Vaatlused toimuvad regulaarselt aastase intervalliga — kultuuriasutustelt ja -ettevõtetelt küsitakse andmeid aasta alguses eelmise kalendriaasta tegevuse kohta. Igal aastal esitab kultuuristatistikat ligi 4000 organisatsiooni.

Kultuuristatistika on usaldusväärsust silmas pidades koostatud võrdlemisi rangete reeglite järgi. See aga jääb kõigest hoolimata fragmentaaraseks ja seda mitmel põhjusel. Kultuuriasutuste koondamine kõiksetesse valimitesse eeldab nende defineerimist, st tuleb tõmmata piir valimisse ja valimist välja jäävate asutuste vahele. Piiri tõmbamata ei ole võimalik usaldusväärset statistikat teha, samal ajal on hulk kultuuritegevusi, mida tehakse tahes või tahtmata ka väljaspool kõikset valimit. Statistika ei saa katta kõike, mida kultuuris tehakse, sest kõik kultuurisündmused ei ole seotud valimisse jäävate institutsioonidega ja seda kahel põhjusel: esiteks tehakse osa kultuuriprojekte mõne niisuguse institutsiooni all, mis ei kuulu valimisse, teiseks jääb mõni kultuuritegevus eri kunstide piirimaile (näiteks performance’i-kunst, mis kätkeb endas nii kujutava kunsti kui ka draama elemente) ja mida peaks käsitlema omaette kultuuritegevusena. Et aga paljude selliste n-ö uute kunstisuundadega tegelejaid on vähe ja uusi suundi tekib ning kaob järjest kiiremini, ei tehta enamasti nende kohta ka statistikat. Seetõttu tuleks kultuuristatistikat vaadelda nendes piirides, mida statistikat tehes on sellele seatud, ja arvestada, et näitajad katavad ainult kindlalt piiritletud osa kultuurist. Range metoodika kasutamine võib tihti tunduda ülemäärase tähenärimisena, eriti kui seetõttu jääb osa kultuuritegevust statistikast välja. Tegelikult võimaldab see koostada pikki aegridu, kus ei ole põhjendamatult suuri tõuse ja langusi, mis on tingitud aastate jooksul kasutatud eri metoodikast.

Andmekogumise üleminek ühelt asutuselt teisele on sageli põhjendatud, kuid toob endaga paratamatult kaasa hulga probleeme andmete järjepidevuses. Sellisel puhul muutub vältimatult andmete kogumise metoodika ja enamasti ka definitsioonid, mis muudab andmete võrdlemise varasemate aastatega raskeks. Metoodika muutudes on väga raske tõlgendada, kas muutused aegridades kajastavad ka tegelikke muutusi või vaid metoodika erinevust. Seda peab arvesse võtma näiteks enne 2004. aastat tehtud teatristatistika võrdlemisel hilisemate aastatega.

Nagu tabelist 1 näha, katab riiklik statistika peagu kõiki valdkondi, mille kohta UNESCO on soovitanud kultuuristatistikat teha (loodust ja elukeskkonda kajastab keskkonnastatistika). Siiski on enamik valdkondi andmetega kaetud vaid osaliselt. Näiteks kogutakse kultuuripärandi valdkonnas muuseumide andmeid, kuid ei ole riiklikku statistikat kultuurimälestiste, arhiivide jms kohta.

Teatrite statistikat kogub alates 2004. aastast Eesti Teatri Agentuur (varem Eesti Teatriliidu Teabekeskus). Sellest alates moodustavad teatrite valimi Kultuuriministeeriumilt tegevustoetust saavad teatrid. Pikemate aegridade puhul on kasutatud varasemat riigi- ja linnateatrite liigitust, mida on võimalik eristada ka Eesti Teatri Agentuuri koostatud statistikas. Ehkki paljud riigiteatrid on muutnud oma õigusliku vormi sihtasutuseks, on nad sellegipoolest jäänud riigiettevõtete haldusalasse, seepärast ei ole selline liigitus küll vale, kuid see ei kata hulka Kultuuriministeeriumilt toetust saavaid väiketeatreid. Kogumiku lõpus olevas ajaloolis-statistilises peatükis, kus on võrreldud aastaid 1967 ja 2007, vastab 1967. aasta teatrite kriteerium nii riigi- ja linnateatrite kriteeriumile (tõsi, linnateatreid tol ajal veel ei olnud) kui ka Kultuuriministeeriumilt tegevustoetust saavatele teatritele, seepärast on 1967. aasta teatreid kõrvutatud kõigi nende teatritega, mis said 2007. aastal Kultuuriministeeriumilt tegevustoetust. Kultuuriministeeriumilt tegevustoetust saavate teatrite seas ei ole harrastusteatreid ning välja on jäänud ka näiteks Smithbridge Productions ja Uus Vana Teater, keda tegijate ettevalmistuse järgi võiks pidada kutselisteks.

Metoodika järjepidevus annab võimaluse koostada pikki aegridu



Raamatukogude puhul on võrreldes varasema laenutuste arvuga kasutatud eelmises artiklis näitajana külastuste arvu. Selle põhjus on, et raamatukogus käiakse peale raamatulaenutuse ka veel kohapeal lugemas, õppimas, järjest enam ka internetti kasutamas ja muud tegemas. Seega on raamatulaenutus tänapäeval üks paljudest raamatukogu funktsioonidest. Külastuste arv näitab raamatukogude tegevust üldisemalt ja seda on ka kohane võrrelda teiste kultuuriasutuste külastustega.

Muusikavaldkonna andmestik on väga napp, eri aastatel on kogutud mõningaid andmeid kooride, orkestrite ja klassikalise muusika kontsertide kohta, muusikatööstuse andmeid aga ei ole üldse. Muusika loomise ja esitamisega tegelevad riigis eri institutsioonid, kelle määratlemine ühtse valimina ei ole seni vilja kandnud. Kaudselt on võimalik saada selle kohta andmeid ka isiku-uuringutest. 2005. aastani koguti andmeid ainult Eesti Kontserdi tegevuse kohta. Lähiaastatel on Kultuuriministeeriumi, autoriõiguse organisatsioonide ja mõne muusikaga tegeleva organisatsiooni kaasabil plaanis taastada muusikastatistika, mis hõlmaks kogu Eesti kultuuriruumi. Kunsti puhul kogutakse andmeid küll ajutiste näituste kohta muuseumides, aga ei koguta andmeid kunstinäituste kohta galeriides. Kunstistatistika vajaduste ja võimaluste määratlemine on samuti üks lähiaastate riikliku kultuuristatistika arendusi.

Filmistatistika haarab filmitootjaid, -importijaid ja -levitajaid, kuid kinode puhul on andmestik väga lünklik. Ringhäälingustatistika kajastab tele- ja raadiokanalite tegevust, teleprogrammide tootjad aga senini kultuuristatistika alla ei kuulu. Samuti ei haara telestatistika kaabeltelevisiooni. Spordistatistika, mis on kultuuristatistika valdkondadest andmekogumise mõttes üks mahukamaid, kajastab spordiklubide tegevust. Spordiklubide statistika kogumine on lähiaastatel kavas üle viia Eesti Spordiregistrisse.

Loomemajanduse osatähtsuse määramiseks on kasutatud EMTAK 2003 järgi tegevusala 92 ehk vaba aja, kultuuri- ja sporditegevused. Rahvamajanduse arvepidamine ei võimalda kahjuks detailsemat tegevusalade analüüsi, mis annaks võimaluse eristada selles üksikuid tegevusi. Samal ajal võimaldab rahvamajanduse arvepidamine teha vahet sellel, milline osa lisandväärtusest on riigiasutustel, milline eraettevõtjatel, milline füüsilisest isikust ettevõtjal ja milline mittetulundusinstitutsioonidel. Vaba aja, kultuuri- ja sporditegevused EMTAK 2003 järgi on kino- ja videofilmide tootmine, helisalvestusstuudiote tegevus, kino- ja videofilmide levitamine ning linastamine, raadio ja televisioon, kunsti- ja kirjandusalane loometegevus ja interpretatsioon, kunstirajatiste tegevus, uudisteagentuuride tegevus, raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus (sh botaanika- ja loomaaedade ning looduskaitsealade tegevus), sporditegevus, muud vaba aja tegevused (sh hasartmängude ja kihlvedude korraldamine).

Vaba aja, kultuuri- ja sporditegevused (EMTAK 2003) ei kata kirjastustegevusi (sh arvutimängude ja muu tarkvara kirjastamist), uudisteagentuuride tegevust, arhitektitegevust, reklaamindust, disainerite tegevust, fotograafiat, kirjalikku ja suulist tõlget ning käsitööd.

Selleks et loomemajanduse tuumalade osatähtsust SKP-s täpsemalt hinnata, tuleks sellest maha arvata spordi ja hasartmängude lisandväärtus ning juurde liita nende loomemajandusalade lisandväärtus, mida vaba aja, kultuuri- ja spordialade nimistu ei sisalda (vt eelmine lõik). 2007. aastal oli spordi- ja hasartmängualade kuukeskmine käive umbes 250 miljonit krooni, eespool loetletud puuduvate alade käive 726 miljonit krooni. Nende alade käivete vahe on ligi 0,5 miljardit krooni kuus loomealade kasuks. (1997. aastal oli see vahe 277 miljonit, seega on tegemist ka selge tõusutendentsiga.) Loomemajanduse tegelik lisandväärtus on seega kindlasti suurem kui see, mida eelmises peatükis on võrreldud SKP-ga.

Aegpidevus on statistikas väga oluline tegur, mis lubab jälgida ühiskonnas, sealhulgas kultuurielus toimuvaid muutusi ja protsesse. Suurt osa kultuuristatistilisi vaatlusi on korraldatud juba üle kümne aasta. Kogutavate andmete maht on aga aastatega tunduvalt suurenenud. Igal aastal võetakse riiklikus statistikas kasutusele uusi näitajaid, et mõõta aktuaalseid protsesse. Juba juurutatud näitajaid aga naljalt statistikast välja ei arvata, seda osalt inertsist, osalt soovist säilitada aegridu. See protsess on aja jooksul asutuste ja ettevõtete jaoks andmete esitamise koormust märgatavalt kasvatanud. Näiteks kui veel 1995. aastal küsiti muuseumidelt nende tegevuse kohta 29 näitaja andmeid, siis kümne aastaga kasvas aruandluse maht ligi kaks korda — 2004. aastal sisaldas muuseumistatistika juba 54 näitajat. Et andmeesitajaid liigsest koormusest säästa ja riigi ressursse optimaalselt kasutada, on Statistikaamet seadnud prioriteediks statistiliste

Loomemajanduse osatähtsus SKP-s

Kultuuristatistika andmemaht kasvab



vaatluste ja kogutavate näitajate nimekirja kriitilise ülevaatamise, et riikliku statistika märgi all kogutaks tõesti vaid riiklikult kõige olulisemaid ja aktuaalsemaid andmeid.

Riikliku statistika mahu defineerimisel lähevad aga riiklikud ja ametkondlikud huvid mõnikord vastuollu. Kui riiklik statistika peaks hõlmama vaid kõige olulisemaid andmeid, siis ametkonnad vajavad oma töö korraldamiseks märksa rohkem ja detailsemat teavet. Et vältida topelt andmekogumist, on see vastuolu mitmes teises statistikavaldkonnas lahendatud nii, et algandmed kogub asjakohane ametkond (Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium) ja edastab seejärel olulisemad andmed Statistikaametile. Kultuurivaldkonnas toimib see süsteem hästi raamatukogude puhul, kus andmete koguja ja esmane töötleja on Rahvusraamatukogu. Samuti teeb Rahvusraamatukogu sund-eksemplaride alusel trükitoodangustatistikat. 2005. aastast kogub teatrite andmeid Eesti Teatri Agentuur. Valdavalt kogub kultuuristatistika andmeid siiski Statistikaamet.

Teine põhjus, mis takistab mitmete oluliste kultuuristatistiliste andmete kogumist, on riikliku statistika üldine laad. Institutsionaalse riikliku statistika raames kogutakse üldjuhul andmeid asutuste-ettevõtete majandustegevuse, ressursside ja seisundi kohta. See põhimõte annab aluse küsida näiteks piletiga teatrikülastajate arvu (selle üle on võimalik arvestust pidada müüdud piletite alusel, mis käib organisatsiooni majandustegevuse alla), kuid riik ei saa sundida teatrit üle lugema tasuta teatrikülastajaid. Kunstigaleriide ja tasuta toimuvate kontsertide külastajate üle seega riikliku statistika raames täpset arvestust pidada ei saa. Kultuuristatistika vaatlused sisaldavad küll ka selliseid näitajaid, mis ei kajastu organisatsiooni (finants)arvepidamises (nt välisturistide osatähtsus külastajate hulgas), kuid andmeesitajatel on õigus anda sellised andmed hinnangulise täpsusega.

Põhiliselt kogutaksegi kultuuristatistiliste vaatlustega andmeid kultuuriasutuste ja -ettevõtete majandustegevuse, personali, kasutada olevate ressursside, korraldatud kultuuriürituste, külastajate, toodangu (filmid jne) ja kogude (museaalid, raamatud jne) kohta.

Kõiki kultuurielu andmeid ei ole mõistlik ega ka võimalik koguda institutsionaalsete vaatlustega. Elanikkonna kultuuritarbimise (kultuuriüritustel käimine, meediatarbimine, kultuuriharrastused) kohta info saamiseks sobivad märksa paremini isikuküsitlused. Viimastel aastatel on toimunud mitu elanikkonna kultuurilist aktiivsust käsitlevat uuringut, mida on korraldanud nii uuringufirmad kui ka Statistikaamet. Kahjuks on nende põhjal trende välja tuua raske, sest tulemused on omavahel raskesti võrreldavad eri valimite, metoodika ja küsimustike tõttu. Stabiilse ja võrreldava kultuuritarbimise uuringute süsteemi väljakujundamine on lähiaastate kultuuristatistika oluline ülesanne. Selles kogumikus on kultuuritarbimise analüüsimisel kasutatud peamiselt 2004. aastal Eesti tööjõu-uuringu lisamoodulina korraldatud kultuuritarbimise uuringu tulemusi ja 2007. aastal korraldatud täiskasvanute koolituse uuringule lisatud kultuuris osalemise mooduli tulemusi. Rahvusvahelistes võrdlustes kasutatakse ka Eurobaromeetri uuringu tulemusi (2001, 2003 (kandidaatriigid), 2007).

Praegune kultuuristatistika süsteem, mis vaatleb detailselt üksikuid kitsaid kultuurivaldkondi, ei vasta täielikult areneva riigi vajadustele. Arenguperspektiive kaaludes ei peaks siiski rõhku panema mitte niivõrd riikliku statistika mahu suurendamisele (väikese riigi, seega piiratud ressursside kohta on Eesti riiklik statistika niigi üsna mahukas), kuivõrd eri ametkondade ja katusorganisatsioonide kogutavate andmete paremale kasutamisele. Seda teed on läinud ka paljud teised Euroopa riigid, nii sisaldab näiteks Soome kultuuristatistika aastakogumik suures osas just ametkondlikke andmeid (näiteks andmed plaaditoodangu ja läbimüügi kohta). Kultuurivaldkonna üldiste majandusnäitajate kajastamiseks sobivad detailsetest kultuurivaatlustest paremini palga-, ettevõtlus- ja majandusstatistika, mis senini ei kajasta küll väiksemaid kultuurivaldkondi piisava täpsusega. Süstematiseerimist ja rahvusvahelise metoodikaga kooskõlla viimist vajab ka isikuküsitlustega kogutav andmestik kultuurielus osalemise kohta.

Niisiis peaks kultuuristatistika arengut nägema mitte niivõrd uute riiklike kultuurivaatluste juurutamises, vaid pigem olemasolevate andmekogude paremas ärakasutamises, organisatsioonide koostöös ja andmekogumise läbimõelduses.

Riiklikku kultuuristatistikat teevad ka Rahvusraamatukogu ja ministeeriumid

Kogutavate andmete laad on piiratud

Kultuuritarbimise andmeid saadakse isikuküsitlustest



DEVELOPMENT AND PROBLEMS OF THE METHODOLOGY OF CULTURE STATISTICS

Kutt Kommel Statistics Estonia

The national culture statistics are based mainly on thematic statistical surveys — data collected on a specific field of culture from the organisations and enterprises in that field. Currently, there are 13 such surveys. The structure of cultural statistics is defined according to the UNESCO framework for cultural statisticsa (Table 1; a more detailed classification of cultural fields is provided in Annex), even though UNESCO defines culture in a broader sense: culture includes all spiritual, material, intellectual and emotional features of society.b The definition used in Estonian culture statistics can be slightly different, overlapping largely with the fields of responsibility of the Ministry of Culture.c Thus, quite unusually for Europe, sports statistics is included in culture statistics in Estonia. Besides the reffered surveys, also the survey of creative industries has been in the list of official surveys since 2008.

National culture statistics have mainly been elaborated in cooperation between Statistics Estonia and the Ministry of Culture. Conduct of surveys on culture statistics is based on two principles: national importance of the field and adequate preconditions for statistical surveys (e.g. availability of a register of respondents, defined methodology and indicators of the survey). Data on theatres (Estonian Theatre Agency collects theatre statistics since 2004), museums, libraries, radio and television broadcasters have been collected for many years. Data on films are submitted to Statistics Estonia by film producers and film imports and distribution companies. Data on sports activities are collected from all sports clubs. The surveys in culture statistics are complete, i.e. no sample is selected from the respondents, but data are collected from all organisations and enterprises of the relevant field. The surveys are conducted regularly once a year – at the beginning of each year, the institutions are asked to provide information on the previous calendar year. Nearly 4,000 organisations submit yearly data on their cultural activities.

In the interests of reliability, culture statistics have to observe relatively strict rules. Nevertheless, the results are occasionally fragmentary due to various reasons. Inclusion of cultural institutions in total samples requires definition of the types of institutions, i.e. one should be able to draw a line between the institutions included in and excluded from a sample. Reliable statistics are not possible without drawing this line, but there are inevitably certain cultural activities that remain outside total samples. Statistics cannot cover everything in the field of culture, because all cultural events are not associated with the institutions included in the sample: some cultural projects are implemented by institutions not included in any samples and certain cultural initiatives are at the boundary between different art genres (such as the performance art, which combines elements from visual arts and theatre) and would have to be treated as a separate type of cultural activities. However, the number of practitioners of such novel art forms is often very small and many new forms appear and disappear at an increasing rate and, therefore, they are generally excluded from statistical surveys. Consequently, culture statistics should be understood in the context of the boundaries established at data collection, taking into account that the indicators only cover a specific defined portion of culture. The use of strict methodology may often seem like excessive pedantry, especially if it means that some cultural activities cannot be included in statistical surveys. However, this approach enables creation of consistent long time series, without irrational peaks or lows, caused by different methodologies applied in different years.

The change in the institution conducting a survey may often be justified, but it inevitably creates problems of data coherence. In this case, the methodology and definitions of data collection are usually altered, which complicates data comparisons with previous years. If a change in methodology has occurred, it is very difficult to ascertain whether the changes in a

Principal data for culture statistics are collected through thematic surveys

a International flows of selected cultural goods and services, 1994–2003: Defining and capturing the flows of global cultural trade (2005). Montreal: UNESCO Institute for Statistics.

b UNESCO universal declaration on cultural diversity (2002). Adopted by the 31st Session of the General Conference of UNESCO, Paris, Nov 2 2001. Paris: UNESCO.

c Ministry of Culture. http://www.kul.ee/index.php?path=0x2 (09.03.2009).

Consistency in methodology gives an opportunity to create long time-series



time series are caused by developments in real life or by the new methodology. These problems should be taken into consideration, for instance, when comparing theatre statistics from the periods before and after 2004.

As seen in Table 1, the national culture statistics cover most of the fields recommended by UNESCO (the data on nature and environment are covered by environmental statistics). However, most of the fields are only partially covered with data. For example, only data on museums are collected in the field of cultural heritage, and the surveys do not cover cultural monuments, archives, etc.

Theatre statistics is collected since 2004 by the Estonian Theatre Agency (in place of the Information Centre of the Estonian Theatre Union). As of that year, the sample of theatres consists of the theatres, which receive activity support from the Ministry of Culture. The earlier classification into national and municipal theatres is used in longer time series. This classification is still possible within the data submitted by the Estonian Theatre Agency. Even though many national theatres have been reorganised into foundations, they have remained in the area of responsibility of the Ministry as public undertakings and, therefore, this classification is not inaccurate but it excludes a number of small theatres, which are also supported by the Ministry of Culture. The chapter on the historical background of culture statistics compares the years 1967 and 2007. In this comparison, the definition of theatres used in 1967 corresponds to the definition of theatres on the basis of division into national and municipal theatres (even though no municipal theatres existed yet at the time) and also to the definition on the basis of activity support from the Ministry of Culture. Therefore, the theatres active in 1967 have been compared with the all theatres which received activity support from the Ministry of Culture in 2007. However, the definition of theatres receiving activity support from the Ministry of Culture does not include amateur theatres or such companies as Smithbridge Productions or Uus Vana Teater, which could be considered as professional theatres on the basis of qualifications of the staff.

In case of libraries, the aforementioned article uses the number of visits instead of the earlier indicator, the lending figures. This is justified by the fact that, in addition to lending, libraries are visited for other purposes, such as reading or studying in the library, using the Internet or doing some other activity. Consequently, book lending is only one of the services offered by modern libraries. The number of visits provides a more comprehensive overview of the work of the libraries and creates a basis for comparisons with the attendance at other cultural venues.

The data in the field of music are very scant. Some data have been collected over the years on choirs, orchestras and classical music concerts, but there are not data on music industry, for example. Music is created and performed by a wide variety of institutions and attempts at defining a clear sample have so far been unsuccessful. Indirect information on this field can be obtained through population surveys. In 2005, only data on the activities of the State Concert Institute Eesti Kontsert were collected. In the next few years, the Ministry of Culture, copyright organisations and some music organisations should join forces to revive music statistics, which would encompass the entire Estonian cultural sphere. In case of art, data are collected on temporary exhibitions in museums, but not on art exhibitions in galleries. The definition of the needs and resources of art statistics is also one of the aims in the development of national culture statistics in the near future.

The film statistics includes film producers, importers and distributors, but the data on cinemas are very fragmented. The broadcasting statistics reflect the work of television and radio broadcasters, but TV production companies have so far not been included in statistical surveys on culture. The television statistics do not include cable television, either. The sports statistics, one of the largest fields of culture statistics in terms of data volume, reflect the work of sports clubs. The plans for the near future envisage handing over the collection of statistical data on sports clubs to the Estonian Sports Register.

In order to determine the proportion of creative industries, statisticians have used the definition of activity 92, recreational, cultural and sporting activities, according to the Estonian Classification of Economic Activities (EMTAK 2003). Unfortunately, the national accounts records do not enable a more detailed analysis of activities, which would create a possibility for isolating individual activities. At the same time, the national accounts records enable to determine the added-value contributions of public institutions, private

Proportion of creative industries in the GDP



undertakings, self-employed persons and non-profit associations. The recreational, cultural and sporting activities according to EMTAK 2003 include motion picture and video production, audio recording studios, motion picture and video distribution and projection, radio and television, artistic and literary creation and interpretation, operation of arts facilities, news agency activities, activities of libraries, archives, museums and other cultural institutions (including botanical and zoological gardens and nature reserves), sporting activities, and other recreational activities (including organisation of gambling and betting).

The recreational, cultural and sporting activities (EMTAK 2003) do not include publishing activities (incl. publishing of computer games and other software), activities of news agencies, architectural activities, advertising, design activities, photography, translation and interpretation, and handicraft.

In order to enable a more detailed assessment of the proportion of creative industries in the GDP, the added value from sporting and gambling activities should be deducted, while the added value from other areas of creative industries, not included in the definition of recreational, cultural and sporting activities (see previous paragraph) should be added. In 2007, the average monthly turnover of sporting and gambling activities was around 250 million kroons and the turnover of the missing activities listed above was 726 million kroons. The difference between monthly turnovers of these activities is nearly 0.5 billion kroons in favour of the creative fields (in 1997 the difference was 277 million, which indicates a clear increasing tendency). Consequently, the actual added value from creative industries is clearly higher than the figures used in the GDP comparisons of the preceding chapter.

Continuity is an important quality factor in statistics, enabling to analyse processes and trends in the society and cultural life. Most of the cultural surveys have been conducted for more than ten years. The volume of data items collected has increased significantly over the years. Every year, new data items are introduced in the national statistics to measure the relevant processes. At the same time, indicators that have been already included are rarely excluded from statistics, partly due to inertia and partly due to a desire to preserve the time series. This process has considerably increased the response burden of institutions and enterprises. For example, while the yearly museum statistics in 1995 consisted of 29 data items, the volume of reports has nearly redoubled in ten years, with 54 required items in 2004. In order to relieve the excess burden on respondents and optimise the use of public resources, Statistics Estonia has set a priority of reviewing the list of statistical surveys and indicators to restrict the collection of national statistics only to the most relevant statistical data.

In defining the scope of official statistics, there can be occasional contradictions in the objectives of the state and the government agencies. While the national statistics should only include the most relevant data, the government agencies need much more specific data in order to plan their work. Several other statistical fields have tried to prevent double data collection by establishing a procedure where the relevant government agencies (Ministry of Social Affairs, Ministry of Education and Research) collect the primary data and then forward the key indicators to Statistics Estonia. In the field of culture, this system works well with libraries, where the National Library is responsible for the collection and primary processing of data. In addition, the National Library uses the requirement of mandatory copies to compile statistical data on printed materials. As of 2005, data on theatres are collected by the Estonian Theatre Agency. However, the majority of statistical data on culture are still collected by Statistics Estonia.

Another factor, which complicates collection of several important culture statistics indicators, is the general nature of national statistics. The main areas of national institutional statistics include data on the economic results, resources and state of institutions. For example, this principle enables to inquire the number of theatre visitors with tickets (this can be monitored on the basis of tickets sold as recorded in the accounts of the institution), but the authorities cannot require a theatre to count all visitors who have been granted free admission. Consequently, the nature of national statistics does not enable creation of accurate records on the attendance at art galleries and free concerts. The statistical surveys on culture include indicators, which are not recorded in the accounts of the organisation (e.g. percentage of tourists among visitors), but the respondents have the right to submit estimated values for such indicators.

The volume of statistical data on culture tends to grow

Official statistical data on culture are collected also by the National Library and ministries

The nature of data collection imposes restrictions



The main data on culture, collected through statistical surveys, therefore, include the financial results of cultural institutions and enterprises, staff, available resources, organised events, visitors, production (films, etc.) and collections (museum items, books, etc.).

It is not reasonable or possible to collect all data on culture through institutional surveys. The surveys of individuals are much better suited for collecting information on the patterns of culture consumption in population (attendance at cultural events, media consumption, cultural hobbies). In recent years, both private polling companies and Statistics Estonia have conducted surveys on cultural activities of the population. Unfortunately, it is difficult to establish general trends on the basis of these surveys, because the results are poorly comparable due to different samples, methodologies and questionnaires. Development of a system of stable and comparable culture consumption surveys is a task for the culture statistics in the years ahead. The analysis of culture consumption in this collection is based mainly on the results of the culture consumption survey appended to the 2004 Estonian Labour Force Survey and on the results of the module on participation in culture, which was appended to the 2007 Adult Education Survey. International comparisons are based on the Eurobarometer survey results (2001, 2003 (accession countries), 2007).

The current system of culture statistics, which surveys certain narrow fields of culture in great detail, does not fully meet the needs of a country undergoing rapid development. However, in considering the options for further development of statistics, the emphasis should not be on increasing the volume of national statistics (as the volume is already quite large taking into account the restricted resources of a small country) but rather on better use of administrative data collected by government agencies and umbrella organisations. This is the path chosen by many other European countries. For instance, the Finnish annual collection of culture statistics contains largely data from government agencies (such as information on record production and sales). The general economic indicators of the culture sector can be surveyed better not through detailed culture surveys but through statistics on salaries, entrepreneurship and financial results, which so far have not been precise enough with regard to smaller fields of culture. The data on the participation in culture, collected through population surveys, requires systematisation and harmonisation with international methodologies as well.

Consequently, the vision for the development of culture statistics should not focus on the introduction of new national culture surveys but rather on better utilisation of existing databases, improved cooperation between organisation and better planning of data collection.

Data on culture consumption can be obtained through population surveys

NÄITAJADINDICATORS

NÄITAJAD INDICATORS


Autorikaitse Kõigi originaalsete teostega kaasneb autorsus. Ühe või mitme autori töö tulemusel tekkivad väärtused on üks loomemajanduse olulisi komponente.

Eestis tegelevad intellektuaalse omandi kaitsega järgmised organisatsioonid: Eesti Autorikaitse Ühing, Autorihüvitusfond, BSA Eesti, Eesti Äritarkvara Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Teatri Agentuur. Intellektuaalse omandi kaitsega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid on CISAC (International Confederation of Societies of Authors and Composers), IFPI (International Federation of the Phonographic Industry), SCAPR (Societies Council for the Collective Management of Performers Rights). Tööstusomandi kaitsega tegeleb Eesti Patendiamet.

Autorite hulk ja neile väljamakstavad tasud on samuti loomemajanduse kasvu iseloomustavad indikaatorid. Muusikaautorid ja neile väljamakstud tasud, 1997–2007 Music authors and payments to music authors, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

Muusikaautoritele väljamakstud summad (kümnetes tuhandetes kroonides) Amounts paid to music authors (in tens of thousands of kroons)

Tasu saanud muusikaautorid Music authors who have received payments

Eesti Autorite Ühingus oli 2007. aastal registreeritud 2582 muusikaautorit. Keskeltläbi on alates 1997. aastast lisandunud 200 muusikaautorit aastas. Tasu saanud muusikaautorite arv on kümnendi jooksul kasvanud 529 autorist 1762 autorini 2007. aastal. Tasu saanud autorite arv aastas on kasvanud keskmiselt 124 inimese võrra. Muusikaautoritele väljamakstav kogusumma on tõusnud umbes neljast miljonist kroonist 1997. aastal 23 miljoni kroonini. Registreeritud kunstiautoreid oli 2007. aastal 203. Kunstiautoritele väljamakstud summad on tõusnud 11 000 kroonist 774 000 kroonini. Kunsti- ja muusikaautorite loomingu ning tasude maksmisega tegeleb Eestis mitu organisatsiooni, seetõttu ei anna joonisel kajastatud arvud ülevaadet kaugeltki mitte kõikidest neist autoritest.

Copyright Copyright applies to all original works. The value created by one or several authors is an important element in creative industries.

The following Estonian organisations are responsible for the protection of intellectual property: Estonian Authors' Society, Authors' Remuneration Fund, BSA Estonia, Estonian Business Software Alliance, Union of Estonian Architects, Estonian Association of Audiovisual Authors, Estonian Organisation for Copyright Protection, Estonian Performers Association, Estonian Association of Phonogram Producers, and Estonian Theatre Agency. International organisations dealing with the protection of intellectual property include CISAC (International Confederation of Societies of Authors and Composers), IFPI (International Federation of the Phonographic Industry), and SCAPR (Societies Council for the Collective



Management of Performers Rights). Protection of industrial property is the responsibility of the Estonian Patent Office.

The number of authors and the payments made to the authors are two indicators that characterise the development of creative industries.

In 2007, the registers of the Estonian Authors' Society included 2,582 music authors. On average, 200 music authors have been added each year since 1997. The number of music authors who have received payments has increased from 529 to 1,762 authors in ten years. The number of authors who have received payments has grown, on average, by 124 persons annually. The total amount paid to music authors has increased from around four million kroons in 1997 to 23 million kroons in 2007. The number of registered art authors was 203 in 2007. The payments to art authors have increased from 11,000 kroons to 774,000 kroons. The works of art and music authors and the corresponding payments are handled in Estonia by multiple organisations and, consequently, the data presented in the Figure do not include all Estonian authors.

Projektide rahastamine Peale riigi ja omavalitsuste rahaeralduste toetatakse kultuuri projektipõhiselt ka muudest allikatest. Kultuuriprojektide olulisemad rahastajad Eestis on näiteks Eesti Kultuurkapital, sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond, Hasartmängumaksu Nõukogu, aga ka Euroopa Liidu struktuurifondid. Projektipõhised toetused täidavad mitmesuguseid eesmärke ja raha eraldatakse mitmesuguste põhimõtete järgi. Kultuuriasutuste eelarvetes on riigilt saadavate eralduste osatähtsus aastatega veidi vähenenud, aga suurenenud on omavalitsuste eelarvetest saadava toetuse osatähtsus ja muu, sealhulgas projektitaotlustest saadav tulu. Projektitoetused pakuvad peale väljakujunenud ja üldtunnustatud kultuurisündmuste ning -teenuste võimalusi ellu viia ka uusi ja värskeid ideid, mis tagavad kultuuri jätkuva arengu. Projektide jaoks minevad kogusummad on aastate jooksul jõudsalt kasvanud.

Kultuurkapitali taotlused ja projektitoetused, 1997–2007 Applications and project grants of the Cultural Endowment, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

5 000

7 000

9 000

11 000

13 000

15 000

17 000

Eraldatud kogusummad (kümnetes tuhandetes kroonides) Total amounts awarded (in tens of thousands of kroons)

Rahastatud projektide arv Number of funded projects

Esitatud taotluste arv Number of submitted applications

Kultuurkapitalile esitatud taotluste arv on 1997. aastast kasvanud 8059-st 14 484-ni 2007. aastal. Kultuurkapitali eraldatud toetuste arv on samal ajal kasvanud 5529 toetusest 9720 toetuseni aastas. Aastate jooksul on keskmiselt rahuldatud 72% taotlusi. Kõige rohkem taotlusi rahuldati 2003. aastal (88%) ja kõige vähem taotlusi 1999. aastal (61%). Kultuurkapitali eraldatud kogusummad on aastate jooksul tõusnud üle kahe korra — 69 miljonist kroonist 1997. aastal 149 miljoni kroonini 2007. aastal, ulatudes 2006. aastal koguni 161 miljoni kroonini. Eraldatav kogusumma aastas on tõusnud keskmiselt kaheksa miljoni krooni võrra, ulatudes 2005. aastal koguni 25 miljoni kroonini.



Project financing Culture projects receive funding from several sources in addition to allocations from the national and local budgets. The major supporters of culture projects in Estonia include the Cultural Endowment of Estonia, Estonian National Culture Foundation, Gambling Tax Council, and structural funds of the European Union. Project-based support can be allocated for a variety of purposes and on different bases. Over years, the proportion of allocations from the state has decreased a bit in the budgets of cultural institutions, while the percentage of income from local government budgets and other sources, including project applications, has increased. Project grants provide the opportunity to implement novel ideas in addition to established and recognised cultural events in order to ensure continued cultural development. The total amounts allocated to projects have increased considerably over the years.

The number of applications submitted to the Cultural Endowment has increased from 8,059 in 1997 to 14,484 in 2007. The number of grants allocated by the Cultural Endowment per year has increased from 5,520 to 9,720 in the same period. On average, 72% of applications have been granted funding. The percentage of positive decisions was highest in 2003 (88%) and lowest in 1999 (61%). The total amounts allocated by the Cultural Endowment have more than redoubled during the period considered — from 69 million kroons in 1997 to 149 million kroons in 2007, reaching even 161 million kroons in 2006. On average, the total amount allocated has increased by eight million kroons each year, with a record annual increase of 25 million kroons achieved in 2005.

Kultuurile tehtud kulutused Vabale ajale ja kultuuriteenustele tehtavatest kulutustest võib saada kaudset teavet selle kohta, milline on elanikkonna huvi ja valmisolek kultuuriteenuseid tarbida ning jagada kulutusi muude tasuliste teenuste ja kaupade vahel.

Leibkonna eelarve uuringu põhjal on võimalik saada ülevaade kultuurile tehtud kulutustest ühe leibkonnaliikme kohta. Vabale ajale ja kultuurile tehtud kulutused tervikuna on vaadeldava perioodi jooksul tõusnud 98 kroonist 381 kroonini ühe leibkonnaliikme kohta kuus. Vabale ajale ja kultuurile tehtud kulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on Eestis tõusnud 6 protsendist 9 protsendini. Veidi jõudsamalt on osatähtsus tõusnud Tallinnas ja Harjumaal, aga ka Jõgeva-, Järva- ja Valgamaal. Mujal ei saa selgeid trende eristada, ehkki kulutused on ka seal suurenenud.

Kultuuriteenustele tehtavad kulutused on suurenenud 26 kroonist 60 kroonini ühe leibkonnaliikme kohta kuus, mis tähendab, et kultuuriteenuste osatähtsus vaba aja kulutustes on paraku 2,5% vähenenud. Kultuuriteenustele tehtud kulutused ühe leibkonnaliikme kohta kuus, 2000–2007 Expenditures on cultural services per household member in a month, 2000–2007

MuuseumMuseum

KontsertConcert

TeaterTheatre

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

0

2

4

6

8

10

12

KrooniKroons

KinoCinema

Allikas: Statistikaamet, “Leibkonna eelarve uuring”. Source: Statistics Estonia, “Household Budget Survey”.



Ligi kaks korda on 2000.–2007. aastal suurenenud ajakirjandusele ja raamatutele tehtavad kulutused. Mitu korda rohkem on hakatud igal kuul kulutama ka TV-võrkudele ning suurenenud on ka videokaameratele ja fotoaparaatidele tehtavad kulutused. Aastatel 2003–2007 on fotoaparaatidele tehtud kulutused ühe leibkonnaliikme kohta kuus suurenenud ligi 16 korda — 0,5 kroonist ligi 8 kroonini. Samal ajal on muusikakandjatele (vinüül- ja CD-plaatidele) tehtavad kulutused jäänud keskmiselt 2,3 krooni tasemele. Filmiostude puhul on aga märgata koguni langustendentsi — keskmiselt kulutati 2006.–2007. aastal filmidele 10–15 senti. Viimastel aastatel on vähenenud ka videolaenutusele tehtavad kulutused, millest võib järeldada, et filme kas vaadatakse kinos ja televiisorist või hangitakse neid interneti vahendusel.

Teatavaid paralleele tõmmates on võimalik teha järeldusi ka nendest aladest, mille kohta loendusstatistikat ei ole. Võttes eelduseks, et kontserdi- ja teatripileti keskmine hind jääb samasse suurusjärku, ja võttes arvesse, et teatrikülastusi on Eestis üle miljoni, võib järeldada, et Eestis oli 2007. aastal ligikaudu 0,6–0,7 miljonit kontserdikülastust.

Üldiselt aga võib järeldada, et järjest enam kulutavad elanikud meelsamini elava esituse kui salvestiste peale ning samuti on tõusnud elanike huvi ise filmida ja fotografeerida.

Expenditures on culture Expenditures on recreation and cultural services can give indirect information about the population’s interest and readiness to consume the cultural services and to divide the expenditures among other fee-charging services and products.

The Household Budget Survey provides us with the overview of expenditures on culture per household member. Expenditures on recreation and culture together have grown from 98 kroons to 381 kroons per household member during the period under observation. The share of expenditures on recreation and culture in household budget has increased from 6% to 9% in Estonia. The share of expenditures on recreation and culture has grown more in Tallinn and Harju county, but also in Jõgeva, Järva and Valga counties. Clear trends cannot be distinguished in other regions, although expenditures have increased there as well.

Expenditures on cultural services have increased from 26 kroons to 60 kroons per household member in a month, however, the share of cultural services in expenditures on recreation have decreased by 2.5%.

In 2000–2007, expenditures on newspapers, magazines and books have grown nearly two times. The monthly expenditures on TV networks, as well as expenditures on video cameras and cameras have increased. In 2003–2007 the expenditures on cameras per household member have grown about 16 times — from 0.5 kroons to 8 kroons. At the same time the expenditures on music mediums (vinyl disks and CDs) have remained on the level of 2.3 kroons on average. In case of films even a downward trend can be noticed — 2006–2007 about 10–15 sents on average were spent on buying films. During last years also the expenditures on lending video films have decreased — films are watched on TV, in the cinema or via Internet.

Conclusions can be drawn also on these fields of culture about what statistics are not made. Presuming that the average concert or theatre ticket prices remain at the same level and taking into account that theatre attendance was over a million in Estonia, it can be concluded that in 2007 concert attendance was about 0.6–0.7 million.

In general it can be stated that the people are eager to go to live concerts instead of listening to recordings. The people’s interest in videotaping and taking photographs themselves has also increased.



Tööhõive eri piirkondades Loomemajanduse tööhõivet Eesti eri piirkondades on võimalik vaadelda, kasutades tööhõive näitajaid vaba aja, kultuuri- ja sporditegevuste (EMTAK 2003) baasil. Vaba aja, kultuuri- ja sporditegevuste tööhõive piirkonna järgi, 1997–2007 Employment of recreational, cultural and sporting activities by region, 1997–2007

Kirde-EestiNortheastern Estonia

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

1

2

3

4

5

6%

Lääne-EestiWestern Estonia

Kesk-EestiCentral Estonia

Põhja-EestiNorthern Estonia

Lõuna-EestiSouthern Estonia

Allikas: Statistikaamet. Source: Statistics Estonia.

Vaba aja, kultuuri- ja sporditegevuste tööhõive, 1997–2007 Employment of recreational, cultural and sporting activities, 1997–2007

Tartu

Tallinn

EestiEstonia

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

0

5

10

15

20

25

TuhatThousands


Vaba aja, kultuuri- ja sporditegevuste tööhõive Eestis on langenud 3,5%-st 3%-ni ehk vähenenud 22 000 inimesest 19 000 inimeseni. Kõrvutades seda lisandväärtuse kasvuga, mis neil tegevusaladel on suurenenud Eesti SKP-st veidi kiiremini, võib öelda, et neil tegevusaladel on kümnendi jooksul märgatavalt tõusnud töö efektiivsus.

Eesti piirkondades on tööhõive muutunud erinevalt. Põhja-Eestis on töötajate arv vähenenud 13 400 inimesest 10 000 inimeseni, samal ajal näitab töötajate absoluutarv langustendentsi ka suuremates linnades, s.o Tallinnas ja Tartus, ning samuti Tartu maakonnas. Kesk-, Kirde- ja Lääne-Eestis on kultuurivaldkonna töötajate arv seevastu suurenenud. Ehkki arvuliselt on suuremates linnades ja Põhja-Eestis tööga hõivatuid endiselt rohkem, võib öelda, et loomemajandus on kümnendi jooksul elavdanud ka teisi regioone.

Joonis 1 Figure 1

Joonis 2 Figure 2



Employment by regions Employment of creative industries in different regions of Estonia can be observed, using the employment indicators on recreational, cultural and sporting activities on the basis of the Estonian Classification of Economic Activities (EMTAK 2003).

Employment of recreational, cultural and sporting activities in Estonia has decreased from 3.5% to 3% (from 22,000 persons to 19,000 persons). Comparing these indicators with the growth of value added, which in these activities has risen faster than Estonia’s GDP, it can be noted that labour efficiency in these activities has significantly increased during the decade.

The changes in employment differ by regions of Estonia. In Northern Estonia the number of persons employed has decreased from 13,400 to 10,000 persons, at the same time the absolute number of employees indicates a downward trend also in bigger cities, incl. in Tallinn and Tartu, but also in Tartu county. In Central, Northeastern and Western Estonia the number of employees in cultural fields has increased, though. Although the number of persons employed is still larger in bigger cities and in Northern Estonia, it can be stated that creative industries have increased the number of persons employed also in other regions.



Elanikkonna lugemus Reading behaviour of population Viimase 12 kuu jooksul vähemalt ühe korra raamatut lugenud 15-aastased ja vanemad, 2007 Persons aged 15 and older who have read a book at least once during the last 12 months, 2007

Leedu – Lithuania

Prantsusmaa – France

EL 27 – EU 27- -

Läti – Latvia

Soome – Finland

Eesti – Estonia

Saksamaa – Germany

Suurbritannia – United Kingdom

Rootsi – Sweden

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

%

Allikas: Eurobaromeeter 278, 2007. Source: Eurobarometer 278, 2007.

Kultuuris osalemine Cultural participation Vähemalt 15-aastaste elanike kultuurielus osalemine viimase 12 kuu jooksul, 2007 Cultural participation of persons aged 15 and older during the last 12 months, 2007

Vaadanud balletti, tantsuetendust või ooperit

Have seen a ballet, a dance performance or an opera

Käinud kinos Have been to the cinema

Käinud teatris Have been to the theatre

Käinud spordisündmustel Have been to a sport event

Käinud kontserdil Have been to a concert

Käinud raamatukogus Have visted a public library

Külastanud ajaloomälestisi (losse, kindlusi, kirikuid, aedu jne)

Have visited historical monuments (palaces, castles, churches, gardens, etc.)

Käinud muuseumis või galeriis Have visited museums or galleries

Vaadanud televisioonist või kuulanud raadiost kultuurisaateid

Have watched a cultural programme on TV or listened to such a programme on the radio

Lugenud raamatut Have read a book

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

%

EL-27 EU-27

Eesti Estonia




Kultuuriharrastused Cultural activities Vähemalt 15-aastaste elanike kultuuriharrastused, 2007 Cultural activities of persons aged 15 and older, 2007

Mängis muusikainstrumenti Played a musical instrument

Laulis Sang

Näitles Acted

Tantsis Danced

Kirjutas luuletusi, teksti vmsHave written something (a text, a poem, etc.)

Tegeles dekoreerimise, käsitöö või aiandusega Engaged in decorating, handicraft or gardening

Tegeles fotograafiaga või tegi filmi Engaged in photography, film shooting

Tegeles muu kunstiga (skulptuuri, maalimise, veebilehekülje kujundamise vms-ga)

Engaged in other artistic activities (sculpture, painting, drawing, creative computing, such as

designing a website, etc.)

0 10 20 30 40 50 60 70

%

EL-27 EU-27

Eesti Estonia




Kultuuris osalemise takistused Barriers in cultural participation Vähemalt 15-aastaste elanike kultuuris osalemise takistused, 2007 Barriers in cultural participation of persons aged 15 and older, 2007

Huvipuudus Lack of interest

Ajapuudus Lack of time

Liiga kallis Too expensive

Infopuudus Lack of information

Kultuuritegevuste piiratud valik või madal kvaliteet seal kandis

Limited choice or poor quality of cultural activities in the area

Teadmiste või kultuurilise tausta puudumine Lack of knowledge or cultural background

Takistusi ei ole None

Muu Other

0 10 20 30 40 50

EL-27 EU-27

Eesti Estonia

%




Arvutikasutus Computer use Vähemalt 15-aastaste elanike internetikasutus vabal ajal, 2007 Persons aged 15 and older using the Internet apart from professional activity, 2007

Käib muuseumi, raamatukogu või muudel spetsialiseerunud

kodulehekülgedel, et parandada oma teadmisi Visiting museum or library websites or other

specialised websites to improve your knowledge

Mängib arvutimänge (sh interaktiivseid) Playing computer games, interactive or not

Laeb alla tasuta muusikat Downloading music free of charge

Otsib infot kultuuritoodete või -sündmuste kohta

Searching for information on cultural products or events

Laeb alla tasuta filme või telesaateid Downloading movies or

TV programmes free of charge

Tegeleb failivahetusega Exchanging files

Planeerib puhkust, otsides võimalusi broneerida kohti internetis

Preparing a holiday by searching or booking places via Internet

Ostab võrgus kultuuritooteid (raamatuid, CD-sid, DVD-sid, teatripileteid)

Buying cultural products (books, CDs\DVDs, theatre tickets) online

Loeb võrgus ajalehti Reading newspaper articles online

Peab oma veebilehekülge või ajaveebi Creating one's own website or blog

Kuulab raadiot või muusikat Listening to radio or music

Vaatab telekanaleid Watching TV channels

Teeb telefonikõnesid Making phone calls

Suhtleb veebikaamerat kasutades Communicating using a webcam

Vahetab pereliikmete, sõprade või kolleegidega e-posti

Exchanging e-mails with family, friends or colleagues

0 10 20 30 40 50 60 70

EL-27EU-27

EestiEstonia

%




Võõrkeelte õppimine Learning foreign languages Vähemalt 15-aastaste elanike võõrkeelte õppimise peamised põhjused, 2007 Main reasons for learning foreign languages of persons aged 15 and older, 2007

Et saada hakkama esmaste vajadustega välismaal puhkusel olles

To be able to get along with basic needs when on holiday abroad

Et kasutada seda tööl (sh ametireisidel välismaal) To use at work (including

travelling abroad on business)

Et olla võimeline välismaal õppima To be able to study in another country

Et olla võimeline välismaal töötama To be able to work in another country

Et saada parem töö (kodumaal) To get a better job (in this country)

Isikliku rahulolu eesmärgil For personal satisfaction

Et hoida üleval pere kodust keelt To keep up knowledge of a

language spoken by my family

Et kohtuda inimestega teistest maadest To meet people from other countries

Et saada aru teiste maade inimestest To be able to understand people from other cultures

Et olla võimeline teises keeles raamatuid ja ajalehti lugema ning filme ja telesaateid vaatama

To be able to read books and newspapers, or watch movies and TV programmes in another language

Et tunda end rohkem eurooplasena To feel more European

0 10 20 30 40 50 60

EL-27EU-27

Eesti Estonia

%




Kõrgharidusega inimeste tööhõive kultuurisektoris Employment of persons with higher education in cultural sector Kõrgharidusega inimeste tööhõive, 2005 Employment of persons with higher education, 2005

Malta – Malta

Portugal – Portugal

Slovakkia – Slovakia

Austria – Austria

T ehhi – Czech Republicš

Itaalia – Italy

Šveits – Switzerland

Kreeka – Greece

Rootsi – Sweden

Läti – Latvia

Soome – Finland

Horvaatia – Croatia

Holland – Netherlands

Rumeenia – Romania

Norra – Norway


EL-27 – EU-27

Saksamaa – Germany

Iirimaa – Ireland

Taani – Denmark

Poola – Poland

Ungari – Hungary

Sloveenia – Slovenia

Luksemburg – Luxembourg


Island – Iceland

Küpros – Cyprus

Bulgaaria – Bulgaria

Hispaania – Spain

Leedu – Lithuania

Belgia – Belgium

Eesti – Estonia

0 10 20 30 40 50 60 70Kõrgharidusega inimesi kultuurisektoris

Kõrgharidusega

inimesi kõigi tööga hõivatute seas Persons with

higher education

among all employed persons

%

Persons with higher education in cultural sector

Allikas: Eurostat, “Tööjõu-uuring”. Source: Eurostat, EU Labour Force Survey, 2005.



Naistöötajad kultuurisektoris Female employees in cultural sector Naistöötajate tööhõive kultuurisektoris, 2005 Employment of female employees in cultural sector, 2005

EL-27 – EU-27


Rootsi – Sweden


Soome – Finland

Poola – Poland

Leedu – Lithuania

Läti – Latvia

Eesti – Estonia

0 10 20 30 40 50 60 70

%

Allikas: Eurostat, “Tööjõu-uuring”. Source: Eurostat, EU Labour Force Survey, 2005.

Kultuurisektori palk Wages (salaries) in cultural sector Eesti keskmine netokuupalk, 2000–2007 Average monthly net wages (salaries) of Estonia, 2000–2007

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

9 000

10 000Eesti keskmine Average of Estonia

Kultuurisektori keskmine Average of the cultural sector

KrooniKroons




Kinod ja ajutised filmilinastuskohad, 2007 Cinemas and temporary film screening locations, 2007

50 km

Allikas: Kultuuriministeerium.Source: Estonian Ministry of Culture.

Location of temporary film screening (46)Ajutise filmilinastuse asukoht (46)Kino (10) /Cinema (10)

Narva

PärnuTartu

Viljandi

Märjamaa

Järvakandi

Tallinn

Maakonnapiir / Border of county

Pärnu Kino asukoha nimiName of cinema location

1 (52)2 (2)

11 (1)

Ekraanide arvNumber of screens

3 (1)

Eesti muuseumid, 2007 Museums in Estonia, 2007

Võru

Pärnu Tartu

RakvereTallinn

HaapsaluJärva-Jaani

50 km

Muuseumite arvNumber of museums

1–2 (124) 3 – 7 (5)19 (1)41 (1)

Maakonnapiir / Border of county

Allikas: Statistikaamet.Source: Statistics Estonia.Name of settlement units with 3 or more museums

Pärnu 3 või enama muuseumiga asustusüksuse nimi



Teatrid ja külalisetenduste paigad, 2007 Theatres and guest performance locations, 2007

Võru

Reiu

Albu

Narva

Pärnu Tartu

Palmse

Koguva

Kiltsi

Haanja

Rakvere

PädasteViljandi

Viinistu

Saueaugu

Naissaare

LaulasmaaKeila-Joa

Tallinn

Kuressaare

Jõhvi

50 kmName of stationary performance location

Etenduste arvNumber of performances

1 – 5 (97)6 – 55 (35)

118 – 235 (4)574 (1)

2 460 (1)

Statsionaarne etenduspaik (21) / Stationary performance location (21)Külalisetenduse paik (117) / Guest performance location (117)

Maakonnapiir / Border of countyPärnu Statsionaarse etenduspaiga nimi

Allikas: Eesti Teatri Agentuur.Source: Estonian Theatre Agency.

Koorilauljate arv ja osatähtsus maakondades, 2008 Number and share of choir singers by counties, 2008

50 km

Average of Estonia 2.8Eesti keskmine 2,8 /

Koorilauljate osatähtsus, %Share of choir singers, %

1,3 (1)2,0 – 2,9 (4)3,0 – 3,9 (10)

Allikas: Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus.Source: Estonian Folk Culture Development and Training Centre.

Koorilauljate arvNumber of choir singers

PÄRNU

HARJU

TARTU

RAPLA

SAARE

VÕRU

VILJANDI

IDA-VIRU

JÄRVALÄÄNE

PÕLVA

JÕGEVA

VALGA

HIIU

LÄÄNE-VIRU

HIIU Maakonna nimi / Name of countyMaakonnapiir / Border of county

318 (1) 949 – 1 699 (10) 2 150 – 5 205 (3)14 342 (1)

HARIDUS JA LOOMEMAJANDUS EDUCATION AND CREATIVE INDUSTRIES


HARIDUS JA LOOMEMAJANDUS Rain Leoma Statistikaamet

Haridus on kultuuriga väga lähedalt seotud. Võib öelda, et haridus on osa ühiskonna kultuuripärandist, mis antakse tulevastele põlvedele. Samal ajal saab vaadata ka vaid neid õppesuundi, mis on süvakultuuriga tugevasti seotud. Nagu loomemajandusel on tuumik- ja tugivaldkonnad, võib sama öelda ka hariduse kohta, kui vaadata seda kultuuri kaudu. Artiklis on põhjalikumalt jälgitud kultuuriga tugevalt seotud õppesuundi ja seostatud neid üldiste haridustrendidega nii Eestis kui ka välismaal. Lähema vaatluse all on nii humanitaar- kui ka kunstiõppesuund. Kumbki õppesuund koosneb üldjuhul kultuuriga tihedalt põimuvatest õppekavadest, mille eesmärk on koolitada spetsialiste, kunstnikke ja kultuuriteadlasi. Vaatlusest on siiski välja jäänud mõni kultuuriga seotud õppekava, näiteks kehakultuur ja arhitektuur. Mõlemad õppekavad kuuluvad õppesuundadesse, kus on ka palju muid õppekavu, mida seob kultuuriga vaid nende kuulumine hariduskultuuri pärandisse.

Kultuuriõppesuunad tasemehariduses Tabelis 1 on näidatud Eesti kutse- ja üliõpilaste jaotumine tasemete kaupa ja eraldi on esile toodud kunsti- ja humanitaarteaduste õpilased. Üliõpilaste koguarv on kümne aastaga kahekordistunud, kuid selline tõusutrend Eestis ei jätku. Üliõpilaste arv vähenes veidi juba 2007. aastal. Lähiaastatel püsib üliõpilaste arv ilmselt stabiilsena, hakates uuesti vähenema kahe-kolme aasta pärast, kui ülikooli astuvad madala sündimusega põlvkondade noored. Kunsti- ja humanitaarteaduste õpilased õppetaseme järgi, 1997–2007 Arts and humanities students by level of study, 1997–2007

Õppesuund Field of study

Tase Level

1997 1999 2001 2003 2005 2007

Kõik õppesuunad All fields of study

Kutseharidus (2C, 3B, 3C ja 4B) Vocational education (2C, 3B, 3C and 4B)

31 316 31 147 29 813 28 183 29 013 27 381

Rakenduskõrgharidus, kutsekõrgharidus ja diplomiõpe (5B) Professional higher education, vocational higher education and diploma study (5B)

10 481 19 639 25 058 24 401 23 416 22 938

Bakalaureuseõpe (5A) Bachelor’s study (5A)

20 489 25 246 28 703 29 976 29 773 27 926

Magistriõpe (5A) Master’s study (5A)

2 673 3 438 5 140 7 015 9 663 11 070

Doktoriõpe (6A) Doctoral study (6A)

659 889 1 199 1 562 1 970 2 381

Kunst Arts


1 318 1 233 753 949 1 126 1 016


166 603 1214 856 767 874


986 1 161 1 200 1 550 1 879 2 118


187 179 248 268 340 449


5 8 18 35 59 68

Humanitaar- teadused Humanities


59 67 15 9 0 0


283 515 419 426 356 284


2 310 2 905 3 194 3 441 3 549 3 320


320 343 494 580 669 784


84 134 162 206 283 384


Tabel 1 Table 1

HARIDUS JA LOOMEMAJANDUS EDUCATION AND CREATIVE INDUSTIRES


Vaadates lähemalt humanitaarõppesuuna trende, on näha, et bakalaureusetasemel on üliõpilaste arvu esimene kahanemine juba toimunud, ehkki see arv on praegu veel stabiilne. Võib arvata, et kui ülikooli tulevad 1990. aastate alguse põlvkonnad, väheneb üliõpilaste arv uuesti. Magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste arvu suurenemine peaks veel püsima. Madala sündimusega põlvkondade noortel on magistri- ja doktoriõppeni veel mitu aastat aega, seetõttu neid tasemeid arvatavasti ei mõjuta nii palju see, kui palju on praegu üliõpilasi peale tulemas. Hariduse, eriti magistrikraadi järjest suurema väärtustamisega võiks loota, et isegi kui bakalaureuseastme üliõpilaste arv väheneb, püsib magistrantide osatähtsus stabiilsena, sest järjest rohkem inimesi soovib õppida magistrantuuris. See peaks omakorda suutma hoida ka doktorantide arvu stabiilsena, sest doktorantuuri astujate arv on rohkem seotud magistrantuuri kui bakalaureuseõppe lõpetajate arvuga.

Humanitaarõppesuuna õppekavad on enamasti seotud keelte ja kirjandusega, seega on enamik õppekavasid just akadeemilise suunitlusega. Rakendusõppe humanitaarõpilaste arv on viimastel aastatel järjest vähenenud ja viinud selleni, et kutsehariduses ei pakutagi enam võimalust omandada humanitaarharidust. Rakenduskõrgharidust on humanitaarõppesuunal veel võimalik omandada ja vähesel määral see kindlasti ka jätkub, kuni on nõudlust. Humanitaarteaduste õpilased taseme järgi, 1997–2007 Humanities students by level of study, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

ÕpilastStudents

MagistriõpeMaster's study

DoktoriõpeDoctoral study

Rakenduskõrg-, kutsekõrgharidus ja diplomiõpeProfessional higher education, vocational highereducation and diploma study

KutseharidusVocational education

BakalaureuseõpeBachelor's study

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet. Source: Ministry of Education and Research, Statistics Estonia.

Kunstiõppesuunal on bakalaureuseastme üliõpilaste arv kasvanud rohkem ja rakenduskõrg- ja kutsehariduses on samuti rohkem õpilasi kui humanitaariõppesuunal. Kuigi 2007. aastal kunstiõppesuuna bakalaureuseõppe üliõpilaste arv kasvas, on mõne aasta pärast oodata ka selle vähenemist. Põhjus on 1990. aastate alguse madal sündimus. Protsentuaalselt on kunstiüliõpilaste arv üliõpilaste koguarvu suhtes pidevalt kasvanud ja selline trend peaks praegu jätkuma.

Hea on tõdeda, et paljud kunstiõpilased on nii kõrg- ja kutsehariduses valinud ka rakendusõppe, mille õppekavad on arvutigraafikast moeni, hõlmates ka tarbekunsti ja muusikat. Kokku õppis Eestis 2007. aastal kunstiõppesuuna rakendusõppes 1890 inimest ehk vaid mõnisada vähem kui bakalaureuseõppes ja 745 võrra vähem kui kõikidel akadeemilistel haridustasemetel kokku.

Humanitaarõppesuunal oli doktorante umbes kaks korda vähem kui magistrante, kunstiõppesuunal aga ligi seitse korda vähem. Üks põhjus on kunstiõppesuuna õppekavades. Humanitaarõppesuunal on palju kirjanduse ja keele õppekavasid, kus on palju võimalusi omandada doktorikraad, kunstiõppesuunal aga on doktorantuuris õppimist võimaldavaid õppekavasid vähem ja sedagi vaid kahes õppeasutuses.

Joonis 1 Figure 1



Kunstiõpilased taseme järgi, 1997–2007 Arts students by level, 1997–2007

DoktoriõpeDoctoral study

MagistriõpeMaster's study

KutseharidusVocationaleducation

BakalaureuseõpeBachelor's study

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

0

500

1000

1500

2000

2500

ÕpilastStudents

Rakenduskõrg-, kutsekõrgharidus ja diplomiõpeProfessional higher education, vocational highereducation and diploma study


Kõrghariduses domineerivad naised ja meesüliõpilaste osatähtsus väheneb, kuigi viimastel aastatel on üliõpilaste sooline jaotus stabiliseerunud. Üks põhjendus on, et traditsiooniliselt valivad kultuuriõppekavasid rohkem naised. Vaatamata kunstiõppesuuna meestudengite osatähtsuse langusele on aga sooline jaotus liikunud arvuliselt lähemale kõikide õppesuundade keskmisele näitajale. Joonisel 3 on näha, et protsentuaalselt on kultuuriõppesuuna meesüliõpilaste vähenemine naisüliõpilaste suhtes olnud sama mis kõikide õppekavade peale kokku. Eelmainitud vahe vähenemise põhjus aga ei ole mitte selles, et meesüliõpilased sooviksid rohkem kultuurierialasid õppida, vaid et kultuuriõppesuunal omandab haridust vähem mehi, kahandab nende osatähtsuse vähenemine meesüliõpilaste arvu vähem kui sama protsent kõigi üliõpilaste arvust. Meesõpilaste osatähtsus naisõpilaste suhtes õppesuuna ja -taseme järgi, 1997–2007 Ratio of male to female students by field and level of study, 1997–2007

Kõrgharidus kokkuHigher educationtotal

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

70

80

90

100

110

120

130

140

150%

Kunst (kõrgharidus)Arts (higher education)

Kunst (kutseharidus)Arts (vocational education)

Kutseharidus kokkuVocational education total

Humanitaarteadused(kõrgharidus)Humanities(higher education)


Joonis 2 Figure 2

Joonis 3 Figure 3



Kultuurivaldkondade haridustase Muuseumis töötavatest spetsialistidest (konservaatorid, restoraatorid) on kõrgharidus 67,65%-l. See protsent on aastatel 1997–2007 püsinud väikeste tõusude ja langustega stabiilsena, samal ajal kui töötajate arv on kasvanud 62,52%.

Eriharidusega raamatukoguhoidjate osatähtsus aga on 2001. ja 2007. aasta vahel langenud 5,52 protsendipunkti võrra. Sel sajandil on raamatukogundusharidusega lõpetajaid olnud keskmiselt paarkümmend inimest aastas, 1990. aastatel aga oli see arv neli-viis korda suurem. Järelikult ei vasta praegune eriharidusega spetsialistide koolitamine vajadustele.

Spordiklubide ja treenerite arvu suurenemisega ei ole suutnud kaasa minna treenerite spordiharidus. Aastatel 1999–2005 eriharidusega treenerite osatähtsus vähenes veidi, langedes perioodi jooksul kokku 1,95 protsendipunkti. 2007. aasta suur langus ei ole põhjendatav mitte kvalifitseeritud treenerite loobumisega, vaid andmekogumismetoodika muutusega. Alates 2007. aastast hakati erihariduseks pidama ainult spordikõrgharidust. Treenerite vähene spordikõrgharidus tuleneb spordi ja teiste valdkondade erinevusest. Tihti töötavad treenerina endised profisportlased, kes sel ajal, kui inimesed tavaliselt ülikoolis õpivad, olid pühendunud spordile ja on hiljem end tihti koolitustel täiendanud.

Kõrghariduse üldise leviku kasvu tõttu võib eeldada, et kõrghariduse omandanud kultuuritöötajate osatähtsus suureneb ja erialase kõrg- ja kutsehariduse omandamine ning selle mõõtmine muutub samuti tähtsamaks, et eristada erihariduse omandanud inimesi nendest, kel on muu kõrg- või kutseharidus. Peale selle muutub tähtsamaks ka enese täiendamine elukestvas õppes, et omandada uusi teadmisi muutuvas maailmas. Eriti tähtis on see esialgu neile, kel ei ole eriharidust. Muuseumide, rahvaraamatukogude ja spordiklubide töötajad erihariduse järgi, 1997–2007 Employees of museums, public libraries and sports clubs by professional education, 1997–2007

1997 1999 2001 2003 2005 2007

Muuseumid Museums

Spetsialistid Specialists

659 740 800 794 983 1 054

kõrgharidusega with higher education

451 498 518 567 647 713

Rahvaraamatukogud Public libraries

Raamatukoguhoidjad Librarians

… … 1 300 1 341 1 350 1 346

eriharidusega with professional education

… … 780 771 736 736

Spordiklubid Sports clubs

Treenerid Coaches

… 1 340 2 091 2 449 2 845 3 108

eriharidusega with professional education

… 580 882 984 1176 945


Tabel 2

Table 2



Kunstiõppesuuna tasemeharidus rahvusvahelises võrdluses Eestis on kunsti- ja humanitaarüliõpilaste osatähtsus 1,46 protsendipunkti väiksem kui Euroopa Liidu keskmine, kuid Eesti kohta on see võrreldes Euroopa Liidu keskmisega siiski suur. Lähinaabritest on Soomes meist 2,96 protsendipunkti võrra rohkem kunsti- ja humanitaarüliõpilasi. Kultuur ei ole tarbekaup ja selle tarbimine ning inimeste koolitamine eeldab nii inimestelt endilt kui ka riigilt teatavat materiaalset võimekust. Peale majandusliku võimekuse on tähtsad ka ühiskonna enda hoiakud ja kultuuriline taust. Teistest Balti riikidest on Lätis ja Leedus kultuuriõppesuuna üliõpilaste osatähtsus kõigi üliõpilaste seas vastavalt 7,05 ja 6,96 protsenti. Venemaal, kust on pärit paljud üle maailma tuntud kirjanikud ja kultuuriinimesed, õpib aga vaid 2,16 protsenti tudengitest kunsti- ja humanitaarõppesuunal. Soome, Läti ja Eesti trendid näitavad, et üldiselt on kunsti- ja humanitaarüliõpilaste osatähtsus püsinud suhteliselt stabiilsena, välja arvatud Leedus, kus 2000. ja 2005. aasta vahel on nende arv ühe protsendipunkti võrra vähenenud. Eestis on kunsti- ja humanitaarüliõpilaste arv samal ajavahemikul olnud stabiilne, kasvades kümne aasta kohta kokku 0,2 protsendipunkti võrra.

Naisüliõpilaste osatähtsuse poolest sarnaneb Eesti oma lähinaabritega ja Eestis on see umbes 10 protsendipunkti võrra suurem kui Euroopa Liidus. Kunstiõppesuunal on Eestis naisüliõpilasi üle 70%. Euroopa Liidus on naiste osatähtsus kunstiüliõpilaste hulgas 10 protsendipunkti võrra suurem kui kõigi õppesuundade üliõpilaste seas. Soomes ja Venemaal on naissoost kunstiüliõpilasi aga umbes 20 protsendipunkti võrra rohkem kui teiste erialade naisüliõpilasi. Baltimaades on see näitaja umbes 15 protsendipunkti võrra suurem.

Nii Eestis kui ka Soomes on doktorikraadi omandavate naiste osatähtsus kunsti- ja humanitaarõppesuunal umbes 62%. Leedus on see näitaja umbes 68% ja Lätis umbes 79%. Läti on ainuke riik, kus doktorikraadi omandavate kunsti- ja humanitaarõppesuuna üliõpilaste seas on naisi rohkem kui sama õppesuuna bakalaureuse- ja magistriõppes. Üldised trendid aga on, et kuigi naisüliõpilaste osatähtsus on suurem bakalaureuse- ja magistritasemel, on doktorantuuris nais- ja meesüliõpilaste osatähtsuse erinevus üldiselt väiksem. Humanitaar- ja kunstiüliõpilasi kõigi üliõpilaste seas, 2000–2005 Students in arts and humanities of the total number of students, 2000–2005

LätiLatvia

2000 2001 2002 2003 2004 2005

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16%

EestiEstonia

SoomeFinland

LeeduLithuania

Allikas/Source: http://w3.unece.org/pxweb/DATABASE/Stat/30-GE/04-EducatAndcommunicat/04-EducatAndcommunicat.asp (04.03.09).

Joonis 4 Figure 4



Kunsti- ja humanitaarüliõpilased, 2005 Students in arts and humanities, 2005 (tuhat — thousands)

Riik Country

Õppesuund Field of study

Üliõpilased Students

2005

EL-27ª EU-27a

Kõik üliõpilased All students


18 775

naised females

10 350

Naisüliõpilased, % Female students, %

55,12

Kunsti- ja humanitaarüliõpilased Arts and humanities students


2 360

naised females

1 561


66,12

Kunsti- ja humanitaarüliõpilased, % Arts and humanities students, %

13,03

Eesti Estonia



68

naised females

42


61,58



8

naised females

6


75,2


11,57

Soome Finland



309

naised females

166


53,89



45

naised females

32


71,26


14,53

Venemaa Russian Federation



9 685

naised females

5 441


56,18



209

naised females

155


74,39


2,16

Allikas/Source: http://w3.unece.org/pxweb/DATABASE/Stat/30-GE/04-EducatAndcommunicat/04-EducatAndcommunicat.asp (04.03.09).

ª V.a Luksemburgi andmed naisüliõpilaste ning Kreeka andmed kunsti- ja humanitaarõppesuuna üliõpilaste kohta. Protsendid on arvutatud täisarvudest.

ª Luxembourg's data on female students and Greek data on arts and humanities students are not included. Percentages are calculated from whole numbers.

Tabel 3 Table 3



EDUCATION AND CREATIVE INDUSTRIES

Rain Leoma Statistics Estonia

Education is closely linked to culture. It could be said that education is a part of the cultural heritage transmitted to future generations in society. Another viewpoint would be to consider the specific fields of study in education that focus on high culture. Like creative industries, education too has its core and support fields, when looked upon through the lens of culture. This article examines study fields, which are linked strongly to the culture, and discusses them in the context of general trends in education in Estonia and abroad. The fields of study in humanities and arts are considered in more detail. Both fields of study generally include curricula developed to educate cultural specialists, artists and culture researchers. However, certain curricula, such as physical education or architecture, have not been included in this discussion. These curricula belong to the study fields that have many other curricula, which are associated with culture only through shared heritage of the culture of education.

Cultural fields of study in formal education Table 1 shows the distribution of Estonian vocational and university students across levels of study, with special attention to the students of arts and humanities. The total number of students has redoubled in ten years, but this trend cannot be expected to continue in Estonia. A slight decrease in the number of students was already registered in 2007. In the next few years, the number of students will probably remain stable, but will start to drop after two or three years when the young generations from the low birth rate period reach the higher education age.

A closer look at the trends in the humanities indicates that a slight decrease in the number of students has already occurred at the level of bachelor's study, even though the number of students is stable at the moment. A new decrease in the number of students can be expected after the generations from the beginning of the 1990s come to the universities. The increase in the number of master's and doctoral students should continue for a while. It will take several years until the generations from the low birth rate period reach the master's or doctoral levels and, consequently, these levels will be less affected by the number of incoming students. In addition, increasingly higher valuation of education, and the master's degree in particular, gives hope that the number of students at the master's level could retain stability even with dropping numbers at the bachelor's level, because students are increasingly interested in continuing their education in master's study. This in turn should maintain status quo in the number of doctoral students, because admission to doctoral study is affected more by the graduations from the master's than from the bachelor's studies.

Many curricula in the humanities are associated with languages and literature and, consequently, the majority of these curricula have an academic orientation. The number of students of the humanities in professional education has been constantly decreasing in recent years and the result is a situation where vocational education institutions no longer offer study programmes in the humanities. Professional higher education in the humanities is still available and will be offered to some degree in the future as well, as long as there is demand.

The total student numbers in the study field of arts at the bachelor's level have increased more than the student numbers in the humanities and the same applies to arts studies in professional higher education and vocational education. Even though the number of arts students at the bachelor's level increased in 2007, the indicator can be expected to decrease in a few years. The reason is again the low birth rate at the beginning of the 1990s. However, the percentage of arts students in the total number of students has been constantly increasing and this trend can currently be expected to continue.

It is good to see that many arts students have opted for professional studies in higher and vocational education, with the curricula covering a wide variety of fields from computer graphics to fashion and from applied arts to music. A total of 1,890 persons studied in 2007 in Estonian professional education programmes of arts, which was only a few hundred less



than the number of arts students in bachelor's study and 745 less than the total number of students in all academic degree programmes.

In the humanities, the number of doctoral students was about half of the number of master's students, but the number of doctoral students in arts is almost seven times lower than the number of master's students. A reason for that can be seen in the curricula of arts. The humanities include many curricula of literature and languages, which provide ample opportunities for doctoral education, but the number of such curricula is much smaller in arts studies and even these are offered only in two educational institutions.

Higher education is dominated by women and the proportion of male students is decreasing, even though the gender-specific distribution of students has stabilised in recent years. One reason may lie in the fact that traditionally women are the ones who prefer curricula in the cultural study fields. Despite the decrease in the share of male students in arts, the gender-specific distribution of students has, in terms of numbers, moved closer to the average indicator of all fields of study. Figure 3 indicates that, in percentage terms, the decrease in the ratio of male to female students in cultural fields of study has been similar to the aggregate indicator for all study fields. The reason for this decrease is not an increased interest in cultural programmes among male students, but the fact that the number of male students in cultural fields of study was initially lower. Therefore, the decreasing male student numbers have less impact on the percentage in the total number of students.

Level of education in cultural fields 67.65% of the specialists employed by museums (conservators, restorers) have higher education. This percentage has been stable, with only small fluctuations, between 1997 and 2007 while the number of employees has increased by 62.52%.

The number of librarians with corresponding education certificates has decreased by 5.52 percentage points between 2001 and 2007. A couple of dozen people have been graduating annually from the librarian study programmes in this century, while this figure was four or five times higher in the 1990s. Consequently, it seems that the currently offered professional education programmes do not meet the needs.

Sports education of coaches has not been able to support the increase in the number of sports clubs and coaches. The percentage of coaches with sports education certificates shrank a little — by 1.95 percentage points between 1999 and 2005. The major drop recorded in 2007 was not caused by a mass exodus of qualified coaches but a change in data collection methods. As of 2007, only higher education diploma in sports sciences counted as proof of qualification of the coaches. The small number of coaches with higher education in sports sciences can be explained by the difference of sports from other fields. Many coaches are former professional athletes who were focusing on their careers in sports when they were in the age when people normally study at the university, and they have later on often raised their qualifications at various training courses.

The generally increasing rate of people with higher education in the society indicates that the percentage of cultural workers with higher education diploma will increase and the importance of acquiring professional qualifications through higher and vocational education as well as the importance of respective monitoring procedures will also increase. This will make it possible to differentiate persons with professional education from those having other higher or vocational education. More importance will also be attached to continued education through lifelong learning for the purpose of acquiring new knowledge in the ever changing world. First and foremost, it is particularly essential for persons without professional education.

Formal education in arts studies by international comparison The share of arts and humanities students in Estonia is by 1.46 per cent lower than the European Union average, but it is still high for Estonia, especially when compared to the EU average. Among our neighbours, Finland has by 2.96 percentage points more arts and humanities students than Estonia. Culture is not a consumer product and the consumption of culture and provision of education requires a certain level of economic resources from



individuals and the state. The social values and cultural background are also important in addition to economic capacity. In Latvia and Lithuania, the percentage of students in cultural study fields is 7.05 and 6.96 per cent of the total number of students, respectively. In Russia, the country of origin of many internationally renowned writers and artists, only 2.16 per cent of the students study in the field of arts and humanities. The trends in Finland, Latvia and Estonia indicate that the share of arts and humanities students has been stable. However, an exception is Lithuania, where the share of students in these fields has decreased by one percentage point between 2000 and 2005. In Estonia, the share of arts and humanities students has been stable during this period, increasing by a total of 0.2 percentage points over ten years.

The share of female students in Estonia is similar to our neighbours and is around 10 percentage points higher than the EU. Over 70% of the Estonian students in arts studies are women. In the European Union, the share of women in arts studies is by 10 percentage points higher than the share of women in the entire body of students. In Finland and in Russia, arts studies attract around 20 percentage points more women than other study programmes. In the Baltic countries, this indicator is about 15 percentage points higher.

The percentage of women in doctoral studies in arts and humanities is around 62% in both Estonia and Finland. The same indicator is around 68% in Lithuania and around 79% in Latvia. Latvia is the only country where the percentage of women enrolled in doctoral studies in arts and humanities is higher than the percentage of women in respective bachelor and master's studies. The general trend, however, seems to be that, while the percentage of women is higher at the bachelor's and master's levels, the difference between the number of female and male students decreases in doctoral studies.

TABELIDTABLES

TABELID TABLES


Lõpetanud üliõpilased kunsti- ja humanitaarõppesuunal, 1997–2007 Graduates in the fields of arts and humanities, 1997–2007 (õppeaasta jooksul — during the academic year)

Haridusaste, õppesuund, õppekavarühm

Õppeaasta Academic year

Level of study, field of education, group of curricula

1996/1997

1997/1998

1998/1999

1999/2000

2000/2001

2001/2002

2002/2003

2003/2004

2004/2005

2005/2006

2006/2007

Kokku 454 530 523 657 788 998 954 1088 1304 1322 1312 Total kunstiõppesuund 209 232 204 272 347 537 480 496 545 527 448 arts humanitaarõppesuund 245 298 319 385 441 461 474 592 759 795 864 humanities Kutsekõrg- haridusõpe

.. .. .. - - 69 - 1 1 .. .. Vocational higher education study

Disain .. .. .. - - 8 - 1 1 .. .. Design Muusika ja esituskunstid .. .. .. - - 54 - - - .. .. Music and performing arts Võõrkeeled ja -kultuurid .. .. .. - - 7 - - - .. .. Foreign languages and cultures Rakenduskõrg-haridusõpe

.. .. .. .. .. .. 36 80 71 142 109 Professional higher education courses

Audiovisuaalne ja muu meedia

.. .. .. .. .. .. - 8 15 28 23 Audio-visual and other media

Disain .. .. .. .. .. .. - 11 3 44 39 Design Kujutav kunst ja kunstiteadus

.. .. .. .. .. .. - - 1 4 10 Fine arts and art science

Muusika ja esituskunstid .. .. .. .. .. .. 27 31 40 26 16 Music and performing arts Tarbekunst ja oskuskäsitöö

.. .. .. .. .. .. - 7 - 4 - Applied art and craft skills

Usuõpetus ja teoloogia .. .. .. .. .. .. 3 3 2 14 16 Religion and theology Võõrkeeled ja -kultuurid .. .. .. .. .. .. 6 20 10 22 5 Foreign languages and cultures Diplomiõpe 57 20 86 73 162 177 164 120 88 32 15 Diploma study Audiovisuaalne ja muu meedia

- - - - 8 11 24 15 8 - - Audio-visual and other media

Disain 18 - 21 6 72 63 55 42 25 5 2 Design Kujutav kunst ja kunstiteadus

- - - - 14 26 34 34 15 1 - Fine arts and art science

Muusika ja esituskunstid 24 14 19 16 30 23 12 - 1 - - Music and performing arts Tarbekunst ja oskuskäsitöö

- - 1 7 - 7 - - 5 - - Applied art and craft skills

Usuõpetus ja teoloogia 15 6 32 30 22 33 29 20 34 26 13 Religion and theology Võõrkeeled ja -kultuurid - - 13 14 16 14 10 9 - - - Foreign languages and cultures Bakalaureuseõpe 349 345 365 497 504 593 587 630 941 955 979 Barchelor’s study Audiovisuaalne ja muu meedia

2 - 8 13 28 43 37 42 61 53 36 Audio-visual and other media

Disain 27 30 34 45 35 87 87 67 100 138 107 Design Kujutav kunst ja kunstiteadus

37 33 47 47 50 35 40 28 63 50 34 Fine arts and art science

Muusika ja esituskunstid 87 112 57 105 90 119 81 106 100 109 88 Music and performing arts Tarbekunst ja oskuskäsitöö

- - - - - 10 12 24 45 17 23 Applied art and craft skills

Ajalugu ja arheoloogia 46 44 49 49 61 65 81 96 114 127 155 History and archaeology Emakeel 42 - 59 94 83 76 80 67 127 101 147 Mother tongue Filosoofia ja eetika 4 - 3 2 13 11 8 9 7 16 25 Philosophy and ethics Usuõpetus ja teoloogia 26 5 9 22 21 15 19 13 35 30 56 Religion and theology Võõrkeeled ja -kultuurid 78 121 99 120 123 132 142 178 289 314 308 Foreign languages and cultures Magistriõpe 43 15 67 77 108 144 150 229 186 167 176 Master’s study Audiovisuaalne ja muu meedia

- - - - - - 6 3 1 1 1 Audio-visual and other media

Disain - - - 3 2 3 - 5 - - - Design Kujutav kunst ja kunstiteadus

6 - 4 9 9 29 24 31 27 10 25 Fine arts and art science

Muusika ja esituskunstid 8 - 13 21 9 19 40 39 31 33 38 Music and performing arts Tarbekunst ja oskuskäsitöö

- - - - - - - - 1 - 2 Applied art and craft skills

Ajalugu ja arheoloogia 5 3 17 11 13 10 11 21 18 28 24 History and archaeology Emakeel 8 2 16 13 16 20 20 27 22 24 23 Mother tongue Filosoofia ja eetika 2 - 2 1 3 5 2 4 5 2 1 Philosophy and ethics Usuõpetus ja teoloogia 5 - 4 2 2 3 3 8 1 21 17 Religion and theology Võõrkeeled ja -kultuurid 9 10 11 17 54 55 44 91 80 48 45 Foreign languages and cultures Doktoriõpe 5 - 5 10 14 15 17 28 17 26 33 Doctoral study Kujutav kunst ja kunstiteadus

- - - - - - 1 - 1 - 1 Fine arts and art science

Muusika ja esituskunstid - - - - - - - 2 1 4 3 Music and performing arts Ajalugu ja arheoloogia 1 - 2 3 6 7 4 9 6 6 5 History and archaeology Emakeel - - 2 4 1 3 7 8 4 10 6 Mother tongue Filosoofia ja eetika 1 - - - - 3 - - 2 1 - Philosophy and ethics Usuõpetus ja teoloogia - - - - 3 - 2 2 1 2 3 Religion and theology Võõrkeeled ja -kultuurid 3 - 1 3 4 2 3 7 2 3 15 Foreign languages and cultures

Tabel 1 Table 1

TABELID TABLES


Filmitoodang, 1997–2007 Film production, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Kokku 155 137 120 202 167 156 261 227 208 157 178 Total Pikad mängufilmid

2 2 4 0 3 3 3 5 5 8 7 Full-length feature films

Lühimängufilmid 3 4 3 5 3 5 16 14 6 7 6 Short feature films Dokumentaalid 40 41 30 51 67 36 95 57 63 81 62 Documentaries Animafilmid 3 6 3 4 8 9 6 5 5 11 5 Animation cartoons Muud filmid 107 84 80 142 86 103 141 138 129 50 98 Other films Kinofilmid, % 43,9 23,4 13,3 10,4 21,0 26,3 5,4 35,2 8,7 12,7 12,4 Movies, % Pikad filmid, % 12,9 14,6 13,3 7,4 16,2 9,6 8,0 13,2 13,0 24,8 16,9 Full-length films, %

Filmiimport ja -levi, 1997–2007 Imports and distribution of films, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Imporditud filmid Imported filmsFilmid kokku 82 78 79 81 102 89 101 117 141 165 155 Films total USA 70 61 57 69 79 71 84 85 94 105 95 US SRÜ - - 1 1 1 1 1 2 7 10 7 CIS Euroopa 10 15 21 10 18 16 13 24 34 40 50 Europe Muu 2 2 - 1 4 1 3 6 6 10 3 Other Imporditud koopiad Imported copies Filmid kokku 144 131 129 129 160 137 157 180 200 276 281 Films total USA 131 112 103 115 132 116 137 142 145 201 202 US SRÜ - - 1 1 1 1 1 2 8 14 12 CIS Euroopa 11 17 25 12 22 18 11 30 41 50 64 Europe Muu 2 2 - 1 5 2 8 6 6 11 3 Other Mängufilmid filmilevis Feature films in film distributionFilmid kokku 206 177 172 183 199 161 163 181 210 256 245 Films total Eesti 1 3 2 - 3 6 3 2 7 17 28 Estonia USA 184 141 135 148 164 137 143 138 153 169 145 US SRÜ - - 1 1 2 1 1 3 7 10 7 CIS Euroopa 18 30 34 33 26 16 13 30 37 49 62 Europe Muu 3 3 - 1 4 1 3 8 6 11 3 Other Külastused, tuhat Attendance, thousandsFilmid kokku 960,9 1 060,5 874,6 1 073,6 1 303,8 1 530,8 1 246,3 1 150,8 1 120,0 1 572,3 1 607,6 Films total Eesti 11,8 7,5 6,1 - 46,7 163,1 123,8 47,3 60,2 128 209,5 Estonia USA 830,8 946,4 685,4 989 1 074,8 1 162,6 962,3 953,3 888 1 278,9 1 146,3 US SRÜ - - 13,3 6,5 4 6,4 2 4,7 23,1 51,1 27,1 CIS Euroopa 112 95,7 169,7 76,7 135,9 107,5 82,1 135,6 135,9 106,9 221,7 Europe Muu 6,3 10,9 - 1,4 42,4 91,2 76,1 9,9 12,7 7,3 3 Other Külastusi 100 elaniku kohta

69 77 64 78 96 113 92 85 83 117 120 Attendance per 100 inhabitants

Külastusi filmi kohta

5 6 5 6 7 10 8 6 5 6 7 Attendance per film

Keskmine piletihind, krooni

30 44 46 46 58 58 63 63 68 66 68 Average ticket price, kroons

Raadio, 1997–2007 Radio, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Programmid 25 27 27 33 30 30 31 31 32 32 32 Broadcasters avalik-õiguslikuda 1 1 1 5 5 5 5 5 5 5 5 publica eraõiguslikud 23 24 26 28 25 25 26 26 27 27 27 private muud 1 2 - - - - - - - - - other Leviala järgi By coverage üleriigilised 1 3 1 4 4 4 4 4 4 4 4 national piirkondlikud 14 13 12 17 14 15 15 15 16 16 16 regional kohalikud 10 11 14 12 11 10 11 11 11 11 11 local rahvusvahelised - - - - 1 1 1 1 1 1 1 international

a 2000. aastast on Eesti Raadio viis programmi käsitletud eraldi üksustena. a Since 2000 the five broadcasting programmes of the Estonian Radio (public radio) are considered as separate

broadcasters.

Tabel 2 Table 2

Tabel 3 Table 3

Tabel 4 Table 4

TABELID TABLES


Keskmine ööpäevane saatemaht raadiojaama kohta, 1997–2007 Mean daily duration of radio broadcasting per radio broadcaster, 1997–2007 (minutit ― minutes)

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Eesti Raadio Estonian Radio Saated kokku 1 023 1 041 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 1 440 Broadcasts total omasaated 933 959 1 099 1 098 1 058 1 072 1 100 1 066 1 097 1 179 1 224 own production kordussaated 39 29 49 61 82 136 85 110 107 95 82 repeat transmissions lastesaated 6 10 18 10 9 9 6 10 12 13 14 broadcasts for children noortesaated 17 17 22 44 286 286 284 154 170 175 175 broadcasts for youth Uudised 141 167 234 143 419 409 409 405 372 304 265 News Publitsistikasaated 89 82 82 346 51 50 100 51 118 110 113 Informative broadcasts Haridussaated 9 8 12 9 10 18 23 16 19 19 19 Educational broadcasts Kultuurisaated 98 99 89 83 90 127 74 133 133 138 136 Cultural broadcasts ettelugemised 13 13 19 17 15 15 11 17 18 19 19 readings Huvisaated 13 0 29 26 .. .. .. .. .. .. .. General interest broadcastsTeadussaated 2 2 5 5 4 5 5 4 4 4 4 Scientific broadcasts Ususaated 6 5 6 6 6 7 6 3 4 3 3 Religious broadcasts Muusikasaated 501 548 700 704 566 549 381 652 621 690 729 Music broadcasts Spordisaated 3 12 4 10 15 16 17 14 14 12 11 Sports broadcasts Kuuldemängud 2 2 2 5 5 4 3 3 5 5 5 Radioplays Meelelahutussaated 115 84 64 70 234 216 194 111 100 106 105 Entertainment broadcasts raadiomängud 8 10 13 8 14 15 13 11 9 9 8 radiogames Reklaam - 5 2 2 9 10 10 2 - - - Advertising Muud saated 45 27 211 30 30 30 219 45 52 50 51 Other broadcasts Eraraadiojaamad Private broadcasters Saated kokku 1 271 1 273 1 313 1 307 1 196 1 279 1 230 1 158 1 315 1 421 1 230 Broadcasts total omasaated 984 943 1 058 1 220 1 070 1 250 1 208 1 142 1 292 1 374 1 185 own production kordussaated 36 31 41 33 32 62 57 58 62 65 74 repeat transmissions lastesaated 7 5 3 3 2 4 5 5 4 6 7 broadcasts for children noortesaated 8 9 2 11 23 5 6 13 6 4 6 broadcasts for youth Uudised 55 66 65 54 70 74 63 62 53 64 63 News Publitsistikasaated 97 119 116 55 42 55 42 31 34 33 25 Informative broadcasts Haridussaated 7 12 7 7 7 9 8 8 8 10 9 Educational broadcasts Kultuurisaated 28 31 23 15 17 16 10 11 15 22 16 Cultural broadcasts ettelugemised 4 6 3 6 4 5 3 3 3 12 10 readings Huvisaated 34 36 37 14 .. .. .. .. .. .. .. General interest broadcastsTeadussaated 4 3 3 3 2 2 2 1 1 2 2 Scientific broadcasts Ususaated 41 37 30 33 20 52 50 50 48 48 64 Religious broadcasts Muusikasaated 796 805 839 978 747 905 889 780 900 989 828 Music broadcasts Spordisaated 2 3 2 2 2 2 9 3 3 4 3 Sports broadcasts Kuuldemängud 1 1 1 0 0 0 0 7 7 5 5 Radioplays Meelelahutussaated 116 120 104 67 231 116 107 148 176 173 147 Entertainment broadcasts raadiomängud 20 18 8 7 12 10 10 26 55 39 41 radiogames Reklaam 34 29 30 25 41 36 38 42 41 44 40 Advertising Muud saated 56 12 56 54 17 13 13 16 28 26 28 Other broadcasts

Televisioona, 1997–2007 Televisiona, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Telejaamad kokku 7 7 7 5 4 4 4 4 4 4 4 Broadcasters total avalik-õiguslikud 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 public eraõiguslikud 6 6 6 4 3 3 3 3 3 3 3 private Leviala järgi: By coverage: üleriigilised 3 4 4 4 3 3 3 3 3 3 3 national piirkondlikud 1 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 regional kohalikud 3 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 local Saadete üldmaht, tundi

20 640 23 489 25 311 32 463 18 972 19 607 19 888 20 743 21 498 23 401 24 077 Total duration of broadcasting, hours

eestikeelsed saated, %

87,7 92,5 95,9 98,9 99 97,9 98 98,9 99,3 99,1 99,4 broadcasts in Estonian, %

reklaam, % 19,1 4,8 9,6 6,6 13,2 11 11,2 12,3 13,5 12,5 12,6 advertising, % omasaated, % 26 30,5 33,7 32,5 30,3 28,4 27,6 16,9 19,6 17,6 17,8 own production, % hankesaated, % 52,9 61,6 56 63,7 55,3 50,9 51,5 48,2 53,9 58,8 61,4 purchased

programmes, % tellitud saated, % .. .. .. .. 4,6 6,2 11,9 24 25,3 21,8 14,7 commissioned

programmes, % a 2001. aastast on saadete andmed esitatud ainult kolme üleriigilise telejaama kohta. b Since 2001 data are presented only on three national TV broadcasters.

Tabel 5 Table 5

Tabel 6 Table 6

TABELID TABLES


Keskmine ööpäevane saatemaht üleriigilise telejaama kohta, 1997–2007 Mean daily duration of television broadcasting per national broadcaster, 1997–2007 (minutit ― minutes)

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Saated kokku (v.a reklaam)

664 894 919 905 902 956 968 994 1 018 1 122 1 153

Broadcasts total (excluding advertising)

omasaated 202 262 333 294 274 271 267 170 177 174 200 own production kordussaated 32 155 169 316 315 356 371 446 452 491 481 repeat transmissions lastesaated 4 20 46 56 49 58 57 63 67 74 85

broadcasts for children

noortesaated 86 47 89 69 72 65 96 63 97 109 103 broadcasts for youth Uudised 96 101 104 114 75 91 72 72 79 76 75 News Publitsistikasaated 30 44 66 47 17 43 24 31 34 37 40 Informative broadcastsHaridussaated 2 4 6 8 7 3 3 3 4 1 1

Educational broadcasts

Elusaated .. .. .. .. 51 60 65 67 72 89 106

Broadcasts of human interest

Huvisaated 4 28 39 59 .. .. .. .. .. .. ..

Broadcasts of general interest

Kultuuri- ja teadussaated

22 23 11 10 32 31 31 31 36 36 48

Cultural and scientific broadcasts

Ususaated 2 2 2 2 3 4 4 4 5 4 3 Religious broadcasts Muusika 88 23 55 46 49 71 58 31 19 18 15 Music broadcasts Sport 27 39 23 28 39 55 38 45 32 39 29 Sports broadcasts spordivõistlused 18 26 13 15 28 34 19 31 24 33 24 competitions Infomeelelahutus .. .. .. .. 41 63 84 68 67 84 57 Infotainment Meelelahutussaated 64 103 71 114 62 53 120 160 138 106 105 Entertainment telemängud 8 11 14 15 11 14 15 31 28 8 3 TV-games televõistlused 7 9 5 3 10 16 23 19 17 14 6 TV-competitions Lavastuslikud saated .. .. .. .. 527 466 468 482 529 613 674 Fiction täispikad mängufilmid

40 87 101 106 95 104 119 133 155 185 179

full-length feature films

telefilmid ja -sarjad 199 391 343 307 304 276 250 250 287 314 381 TV-plays and series multifilmid 44 31 40 44 60 36 50 51 45 62 71 animation cartoons telemängufilmid, teleteater

.. .. .. .. 36 26 22 19 18 20 16

telefilms

teatrietenduste ülekanded

4 5 5 5 0 5 5 2 1 5 0

transmissions of theatre performances

Muud saated 43 14 54 17 1 18 1 1 4 18 0 Other broadcasts Muuseumid maakonna järgi, 1997–2007 Museums by county, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Kokku Total

114 117 179 183 182 190 200 210 209 209 217

Harju 34 36 45 45 42 44 51 53 54 53 55 Tallinn 31 32 36 37 36 38 43 42 42 41 42Hiiu 6 7 7 6 6 6 6 6 6 6 6Ida-Viru 6 6 7 7 7 7 7 9 9 9 10Jõgeva 2 2 8 9 8 8 8 9 9 10 12Järva 4 3 13 13 13 12 12 12 9 12 13Lääne 3 3 9 10 10 10 12 14 14 15 13Lääne-Viru 9 9 16 17 18 19 19 20 22 21 21Põlva 1 1 4 5 5 5 4 5 6 6 7Pärnu 6 6 10 11 12 14 14 14 14 13 14Rapla 2 2 4 4 4 5 5 5 5 4 5Saare 7 7 8 8 8 8 8 8 7 7 7Tartu 23 23 26 27 24 26 29 29 27 26 26Valga 3 4 5 5 7 8 9 9 9 8 8Viljandi 5 5 9 9 10 10 9 10 10 11 12Võru 3 3 8 7 8 8 7 7 8 8 8

Tabel 7 Table 7

Tabel 8 Table 8

TABELID TABLES


Muuseumikülastused maakonna järgi, 1997–2007 Attendance of museums by county, 1997–2007 (tuhat — thousands)

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Kokku Total

1 276 1 240 1 378 1 539 1 575 1 524 1 636 1 726 1 762 1 883 2 090

Harju 426 441 478 582 613 531 607 701 732 823 792 Tallinn 351 397 452 554 562 505 574 662 661 758 722Hiiu 16 27 34 32 29 28 36 29 26 23 24Ida-Viru 238 153 130 95 93 125 101 110 97 93 79Jõgeva 20 25 34 39 38 33 31 36 37 47 46Järva 31 30 53 83 72 60 53 60 51 68 56Lääne 37 32 42 38 49 48 60 45 45 46 35Lääne-Viru 81 71 98 108 95 96 162 166 197 190 358Põlva 8 9 20 23 25 26 28 34 46 54 56Pärnu 46 43 57 101 78 91 84 77 80 69 83Rapla 7 13 13 14 15 15 14 13 13 11 12Saare 95 94 92 97 104 103 96 98 103 108 115Tartu 200 227 229 224 254 251 283 270 246 264 344Valga 5 4 11 16 17 18 18 25 24 24 24Viljandi 9 12 21 24 26 33 33 36 41 36 41Võru 57 59 67 65 68 65 28 26 25 25 24

Külastusi muuseumi kohta muuseumi liigi järgi, 1997–2007 Attendance per museum by type of museum, 1997–2007 (tuhat — thousands)

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Arheoloogia- ja ajaloomuuseum

325 264 250 243 228 272 349 361 372 361 599 Archaeology and history museum

Erimuuseum 280 285 260 281 262 288 285 323 334 335 292 Special museum Etnograafia- ja antropoloogiamuuseum

61 65 168 209 180 165 174 192 183 194 190 Etnography and anthropology museum

Koduloomuuseum 368 331 381 411 434 387 365 371 383 405 431 Local lore museum Kunstimuuseum 263 310 205 261 322 280 297 317 328 426 349 Art museum Loodusmuuseum 35 37 53 38 31 26 27 32 32 45 … Natural history museum Teadus- ja tehnikamuuseum

25 31 33 32 40 31 42 57 58 54 142 Science and technology museum

Üldmuuseum 14 19 52 65 81 76 98 74 72 63 58 General museum Muu muuseum 307 319 391 257 231 231 251 … … … … Other museum

Põhifondi suurus muuseumi liigi järgi, 1997–2007 Pieces in main collection by type of museum, 1997–2007 (tuhat — thousands)

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007


599 615 614 727 1 504 1 518 1 861 2 082 2 072 2 037 2 235 Archaeology and history museum

Erimuuseum 2 055 1 992 2 223 2 285 2 485 2 614 2 501 2 802 2 545 2 861 2 971 Special museum Etnograafia- ja antropoloogiamuuseum

1 043 1 062 1 150 1 179 1 198 1 221 1 243 1 256 1 339 1 290 1 317 Etnography and anthropology museum

Koduloomuuseum 820 860 924 901 927 890 922 905 955 993 1 121 Local lore museum Kunstimuuseum 110 131 134 124 126 127 128 130 214 218 206 Art museum Loodusmuuseum 486 491 488 494 499 533 539 543 871 1 305 … Natural history museum Teadus- ja tehnikamuuseum


Üldmuuseum 34 38 158 164 313 275 312 302 317 321 237 General museum Muu muuseum … … … … … … … … … … … Other museum

Töötajad muuseumi liigi järgi, 1997–2007 Employees by type of museum, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007


302 327 327 310 246 256 257 292 284 287 340 Archaeology and history museum

Erimuuseum 396 365 324 356 380 347 382 371 354 359 371 Special museum Etnograafia- ja antropoloogiamuuseum

109 113 185 196 184 178 174 174 195 171 60 Etnography and anthropology museum

Koduloomuuseum 217 220 258 259 253 263 274 249 254 254 331 Local lore museum Kunstimuuseum 409 398 252 257 259 266 236 265 247 283 298 Art museum Loodusmuuseum 37 35 33 35 37 39 38 37 51 50 … Natural history museum Teadus- ja tehnikamuuseum


Üldmuuseum 10 15 51 51 116 110 90 82 141 90 85 General museum Muu muuseum 159 156 180 183 182 182 183 … … … … Other museum

Tabel 9 Table 9

Tabel 10 Table 10

Tabel 11 Table 11

Tabel 12 Table 12

TABELID TABLES


Raamatud ja brošüürid, 1997–2007 Books and pamphlets, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Raamatud ja brošüürid Books and pamphletsVäljaanded 3 317 3 090 3 265 3 466 3 506 3 458 3 727 3 994 4 060 4 040 4 310 Number of titles Aastatrükiarv, mln eks

7,4 6 7,1 5,9 5,5 5,4 5,6 5,8 6 7,3 8,9 Annual number of copies, millions

Eksemplare elaniku kohta

5,3 4,3 5,2 4,3 4 4 4,1 4,3 4,5 5,4 6,6 Copies per inhabitant

Keskmine trükiarv

2 231 1 942 2 175 1 702 1 569 1 562 1 503 1 452 1 478 1 807 2 065 Average number of copies

Esmaväljaanded First editions Väljaanded 2 953 2 729 3 009 3 101 3 121 3 118 3 416 3 690 3 733 3 692 3 973 Number of titles Aastatrükiarv, mln eks

6 4,7 6,4 4,8 4,5 4,5 4,8 5,1 5,2 6,2 8,2 Annual number of copies, millions

Eestikeelsed väljaanded

Publications in Estonian

Väljaanded 2 767 2 558 2 512 2 732 2 793 2 742 2 927 3 069 3 142 3 185 3 419 Number of titles Aastatrükiarv, mln eks

6,2 4,9 5,8 4,6 4,4 4,4 4,6 4,7 5 6 6,7 Annual number of copies, millions

Lastekirjandus Children’s books Väljaanded 244 206 302 416 400 335 298 392 441 543 570 Number of titles Aastatrükiarv, mln eks

1 0,6 1,1 1 0,8 0,7 0,5 0,8 0,9 1,2 1,3 Annual number of copies, millions

Esmaväljaanded 219 193 290 383 331 290 277 363 392 515 546 number of first editionsIlukirjandus Literary texts Väljaanded 704 635 813 943 934 918 919 965 1 051 1 099 1 160 Number of titles Aastatrükiarv, mln eks

1,4 1,1 1,7 1,4 1,2 1,1 1,1 1,1 1,4 1,4 1,6 Annual number of copies, millions

Perioodika, 1997–2007 Periodicals, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Perioodika kokku Periodicals total Nimetused 572 578 930 956 1 088 1 143 1 180 1 171 1 190 1 158 1 183 Number of titles Numbrid 4 668 4 847 5 099 4 853 5 221 5 479 5 295 5 776 5 857 5 717 5 744 Annual issue

Aastatrükiarv, miljonit 19,1 22,4 19,5 19,8 20,4 21,8 19,8 23,5 25,3 28,6 31,8

Annual number of copies, millions

Eestikeelne perioodika Periodicals in Estonian Nimetused 496 492 725 778 881 931 948 958 986 954 982 Number of titles

Aastatrükiarv, miljonit 16,9 20,3 17,9 18,4 19 19,6 18 21,4 22 25 27,3


Tallinnas välja antud perioodika

Periodicals issued in Tallinn

Nimetused 299 321 551 549 643 687 706 677 688 652 652 Number of titles Numbrid 2 219 2 596 2 775 2 734 2 832 2 921 2 767 2 861 2 902 2 898 2 929 Annual issues Aastatrükiarv, miljonit 11,8 17,6 15,7 16,6 16,4 17,1 16,5 18,8 19 22,3 25,6


Eksemplare elaniku kohta

13,6 16,2 14,2 14,5 14,9 16,1 14,6 17,4 18,7 21,3 23,7 Number of titles per inhabitant

Ajakirjad Magazines Nimetused 304 283 255 251 279 292 294 310 313 312 317 Number of titles eestikeelsed ajakirjad

256 233 212 208 233 240 233 245 253 251 256 in Estonian

Ajalehed Newspapers Väljaanded 102 109 105 109 109 127 128 133 138 143 148 Number of titles päevalehed 15 16 17 16 14 13 14 13 15 16 16 dailies Numbrid 8 100 8 401 8 458 8 373 7 745 8 090 8 509 8 369 8 008 8 430 8 741 Annual issues päevalehed 3 811 4 085 4 341 4 042 3 550 3 404 3 670 3 210 3 361 3 856 4 109 dailies Eestikeelsed ajalehed Newspapers in EstonianVäljaanded 74 78 73 82 80 91 92 98 102 105 108 Number of titles päevalehed 11 12 13 12 10 10 11 9 10 11 11 dailies Numbrid 6 096 6 505 6 357 6 332 5 686 5 878 6 363 6 356 6 016 5 970 6 264 Annual issues päevalehed 2 869 3 132 3 288 2 989 2 595 2 602 2 871 2 405 2 501 2 610 2 882 dailies Tallinnas välja antud ajalehed

Newspapers issued in Tallinn

Väljaanded 58 58 50 54 55 66 64 66 69 76 77 Number of titles Numbrid 3 588 3 787 3 630 3 349 3 163 3 480 3 574 3 747 3 443 3 856 3 924 Annual issues

Tabel 13 Table 13

Tabel 14 Table 14

TABELID TABLES


Raamatukogud liigi järgi, 1997–2007 Libraries by type, 1997–2007

Raamatukogu liik 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Type of library

Raamatukogud LibrariesRahva- 602 599 597 585 578 576 573 564 562 568 566 Public Kooli- 571 562 542 516 523 523 512 474 451 438 420 School Eriala-, teadus- 115 103 94 94 89 83 80 75 70 60 55 Specialized, scientific Külastajad, tuhat Attendance, thousandsRahva- .. .. 5 875 6 310 6 426 6 621 6 779 6 989 6 753 6 306 5 955 Public Kooli- .. .. 2 974 3 150 3 036 3 145 3 243 2 888 2 948 2 706 2 670 School Eriala-, teadus- .. .. .. 2 338 2 054 1 845 1 795 1 873 1 711 1 537 1 707 Specialized,

scientific Lugejad, tuhat Registered users, thousandsRahva- 407 428 441 450 448 448 449 440 440 411 381 Public Kooli- 215 212 205 203 197 200 194 188 174 165 162 School Eriala-, teadus- 174 170 168 157 152 162 170 177 166 164 203 Specialized, scientificLaenutused, tuhat Loans, thousandsRahva- 14 549 15 352 15 761 14 012 13 504 13 135 12 963 12 655 11 679 10 717 10 447 Public Kooli- 4 444 3 745 3 408 3 809 3 083 3 154 2 960 2 553 2 539 2 191 2 080 School Eriala-, teadus- 4 114 3 973 3 486 3 244 3 898 2 680 2 248 2 198 2 703 2 271 2 323 Specialized, scientificLaenutusi lugeja kohta Loans per userRahva- 35,7 35,8 35,8 31,2 30,2 29,3 28,8 29 26,6 26,1 27,4 Public Kooli- 20,7 17,7 16,7 18,7 15,6 15,8 15,2 13,6 14,6 13,3 14 School Eriala-, teadus- 23,6 23,4 20,8 20,7 25,6 16,5 13,2 12,4 16,3 13,8 11,4 Specialized, scientificPõhikogu, miljonit arvestusüksust Main collection, million library unitsRahva- 10,6 10,7 10,8 10,9 11,1 11,2 11,2 11,3 11,3 11,3 11,4 Public Kooli- 12,7 12,4 11,7 11,3 10,9 11,1 10,6 9,9 9,5 9 8,8 School Eriala-, teadus- 40,2 48,2 50,3 56,1 57,4 60,6 60,2 62,1 62,2 63,8 65,6 Specialized, scientificPõhikogu, teavikuid lugeja kohta Main collection, library units per userRahva- 26 25 25 24 25 25 25 26 26 28 30 Public Kooli- 59 58 57 56 55 55 55 53 55 55 55 School Eriala-, teadus- 231 284 300 358 377 373 354 350 376 388 323 Specialized, scientificTöötajad EmployeesRahva- 1 620 1 602 1 611 1 607 1 613 1 652 1 680 1 678 1 665 1 678 1 678 Public Kooli- 697 704 686 670 659 661 649 605 587 559 532 School Eriala-, teadus- 1 465 1 472 1 434 1 379 1 322 1 242 1 186 1 154 1 089 1 050 1 043 Specialized, scientificTulud kokku, miljonit krooni Total income, million kroonsRahva- 135 167,2 178,9 189 210,9 231,1 245,4 261,1 267,1 289 362,8 Public Kooli- 81,1 90 87,5 91,5 93,3 100 … … … … … School Eriala-, teadus- 136 145,2 171,2 165,6 166,4 177,8 178 189 217,3 234,2 263,7 Specialized, scientificTulud riigilt ja omavalitsuselt, miljonit krooni Income from state and local budget, million kroonsRahva- 130,7 162,6 174,4 186 206,7 226,5 241,8 255,9 262,2 283,2 355,5 Public Kooli- 78,2 88,4 85,1 89,9 92,1 99,0 … … … … … School Eriala-, teadus-a 125,5 133,6 154,7 127,1 128,3 159,2 162,9 169,8 186,9 204,9 226,4 Specialized,

scientifica Kulud kokku, miljonit krooni Total costs, million kroonsRahva- 134,9 166,5 194,8 188,6 210,7 231 245,2 260,5 266 287,5 361,3 Public Kooli- 80,1 89,8 86,6 91,3 93,2 100,0 … … … … … School Eriala-, teadus- 135,3 145,2 172,6 165,4 166,4 176,9 178,6 189,7 222,1 224 250,4 Specialized, scientificKomplekteerimiskulud, miljonit krooni Acquisition costs, million kroonsRahva- 41,2 44,9 53,1 51,1 52,2 53,2 58,8 61 64,1 66,8 72 Public Kooli- 60,0 57,4 61,4 58,4 62,7 67,2 74,1 57,9 60,2 60,3 60,5 School Eriala-, teadus- 37 37,8 42,9 38,8 37,1 39,8 42 42,3 59,6 61,5 70,4 Specialized, scientificArvutitöökohad Number of computer workstationsRahva- … … 535 892 1 239 1 621 1 991 2 493 2 695 2 851 3 010 Public Kooli- … … … 453 494 636 787 926 1 003 1 027 1 026 School Eriala-, teadus- … … … 941 941 1 174 1 259 1 335 1 248 … 961 Specialized, scientificLugejaarvutid Computers for library usersRahva- … … 146 362 631 838 1 086 1 433 1 590 1 650 1 715 Public Kooli- … … … 238 265 321 443 507 582 647 608 School Eriala-, teadus- … … … 265 265 381 378 413 410 … 336 Specialized, scientificInternetiühendusega arvutid Computers with Internet connectionRahva- … … 339 719 1 104 1 497 1 881 2 447 2 667 … … Public Kooli- … … … 220 246 312 755 897 977 1 014 1 012 School Eriala-, teadus- … … … … … 1 145 1 223 1 289 … … … Specialized, scientific

a 1998. aastani ainult tulud riigieelarvest. a Until 1998 only income from state budget.

Tabel 15 Table 15

TABELID TABLES


Rahvaraamatukogude lugejad, 1997–2007 Registered users in public libraries, 1997–2007 (tuhat — thousands)

Maakond County

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Harju 94,2 103,8 107 114,2 117,7 119,1 122,6 121,2 125,9 119,3 99,4 Tallinn 66,1 73,9 75,2 80,2 82,9 84,7 86,8 86,4 90,1 83,1 63,8Hiiu 4,9 4,9 5,1 5,1 4,6 4,5 4,4 4,6 5,1 4,8 4,5Ida-Viru 58,5 61,9 62,6 62,9 60,5 63,3 61,6 55,9 49 44 41,3Jõgeva 15,5 16,2 16,3 16,5 16,6 16,3 15,4 15,2 15,2 14,2 14Järva 15,1 15,5 15,9 16,2 15,9 16 15,3 14,6 14 14,2 13,2Lääne 9,8 10,6 11,4 11,7 11,6 11,7 11,5 11,1 10,6 9,3 8,9Lääne-Viru 22,7 25,5 27,1 26,8 26,5 25,5 25,3 25,2 25,3 24,5 23,4Põlva 13,7 14,2 14,7 14,4 14,3 14,7 14,6 14,3 13,8 13,2 12,5Pärnu 34,6 35,9 37,5 37,8 37,4 36,7 36,2 37,5 40,5 32,2 30,8Rapla 13,5 14 14,3 14,7 14,8 15 15,1 14,4 14,4 13,9 13,8Saare 14 15 15,5 16 15,4 16,1 15,2 15,8 15,3 14,6 13,8Tartu 56 55,4 56 55,6 55,2 52,6 55,9 54,9 55,5 55,4 54,7Valga 13,5 13,5 13,7 14 13,8 13,5 13,2 13,3 13 12,4 11,6Viljandi 23,8 23,9 24,4 25,5 25,2 25,1 25 23,8 23,2 22,7 21,8Võru 17,5 18,1 19,3 18,1 18,5 18,1 17,9 17,9 18,9 17,5 17,2Kokku Total

407,1 428,4 440,8 449,5 447,8 448,3 449,4 439,8 439,7 411,3 381

Teenindatavad rahvaraamatukogu kohta, 1997–2007 Population per public library, 1997–2007

Maakond County

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Harju 5 862 5 952 5 990 6 111 6 096 6 080 6 068 6 356 6 356 6 441 6 534 Tallinn 14 680 15 622 16 097 16 676 16 627 16 575 17 251 18 866 18 862 18 882 18 916Hiiu 1 087 1 066 1 048 1 306 1 302 1 296 1 290 1 284 1 462 1 456 1 449Ida-Viru 3 462 3 470 3 421 3 452 3 427 3 467 3 510 3 789 3 767 3 745 3 722Jõgeva 1 273 1 259 1 244 1 235 1 230 1 225 1 218 1 212 1 206 1 200 1 194Järva 1 111 1 096 1 084 1 077 1 103 1 099 1 095 1 091 1 120 1 103 1 099Lääne 1 223 1 207 1 197 1 244 1 238 1 231 1 225 1 219 1 214 1 208 1 201Lääne-Viru 1 656 1 641 1 624 1 694 1 776 1 920 1 911 1 903 1 895 1 574 1 569Põlva 997 982 968 960 953 948 942 937 931 899 894Pärnu 1 861 1 850 1 834 1 824 1 852 1 843 1 873 1 865 1 858 1 891 1 886Rapla 1 088 1 081 1 108 1 106 1 100 1 097 1 094 1 090 1 087 1 083 1 080Saare 1 190 1 177 1 165 1 159 1 155 1 150 1 144 1 138 1 134 1 130 1 126Tartu 2 726 2 712 2 666 2 672 2 765 2 662 2 660 2 707 2 708 2 709 2 712Valga 1 367 1 349 1 385 1 376 1 423 1 414 1 406 1 399 1 391 1 382 1 374Viljandi 1 391 1 372 1 357 1 347 1 340 1 333 1 326 1 319 1 314 1 308 1 333Võru 1 061 1 045 1 031 1 139 1 131 1 124 1 150 1 142 1 135 1 129 1 123Kokku Total

2 325 2 314 2 304 2 341 2 360 2 359 2 362 2 392 2 395 2 365 2 370

Laenutused lugeja kohta rahvaraamatukogudes, 1997–2007 Loans per user in public libraries, 1997–2007

Maakond County

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Harju 34 34 31 30 28 27 29 24 21 20 23 Tallinn 34 32 28 28 27 24 23 22 19 17 22Hiiu 38 39 39 33 32 32 31 28 26 23 23Ida-Viru 35 35 37 29 30 29 30 32 33 35 37Jõgeva 37 37 39 37 36 36 35 34 32 29 29Järva 37 37 40 38 35 34 34 33 29 31 27Lääne 32 32 31 25 25 24 24 23 22 24 23Lääne-Viru 37 36 37 35 34 34 33 32 30 28 30Põlva 36 38 40 32 32 30 29 28 27 28 28Pärnu 35 34 33 28 27 26 25 25 21 24 24Rapla 34 33 33 30 29 29 28 28 25 24 25Saare 29 29 30 28 30 28 29 26 26 24 24Tartu 39 41 42 32 30 31 31 31 32 31 31Valga 40 41 42 37 36 37 37 39 37 33 33Viljandi 37 37 37 32 31 28 31 32 27 24 24Võru 39 41 39 35 32 32 34 31 27 26 26Kokku Total

36 36 36 31 30 29 29 29 27 26 27

Tabel 16 Table 16

Tabel 17 Table 17

Tabel 18 Table 18

TABELID TABLES


Eriala- ja teadusraamatukogude lugejad, 1997–2007 Registered users of specialized and scientific libraries, 1997–2007 (tuhat — thousands)

Raamatukogu tüüp 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Type of library

Teadusraamatu-kogud kokku

174 170 168 157 152 162 170 177 166 164 203 Scientific libraries total

maal 3 2 1 1 0 0 0 1 0 1 1 in rural areas Rahvusraamatukogu 57 61 60 48 40 46 41 31 27 24 51 National Library Universaal-raamatukogud

17 13 14 17 20 22 1 1 .. .. .. Universal libraries

Ülikooliraamatukogud 53 53 53 48 54 60 96 101 104 112 121 University libraries Muude kõrgkoolide raamatukogud

7 9 9 11 12 12 13 26 18 15 18 Libraries of other higher schools

Teaduslikud erialaraamatukogud

14 12 13 12 8 .. .. .. .. .. .. Scientific special libraries

Muu 27 22 18 21 18 23 18 18 17 14 13 Other Eriala- ja teadusraamatukogude põhikogu suurus, 1997–2007 Units of main collection of specialized and scientific libraries, 1997–2007 (tuhat arvestusüksust — thousand library units)

Raamatukogu tüüp 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Type of library

Teadusraamatu- kogud kokku

40 206 48 848 50 291 56 060 57 413 60 605 60 169 62 082 62 211 63 763 65 573 Scientific libraries total

maal 195 188 121 120 108 99 93 96 91 92 98 in rural areas Rahvusraamatukogu 3 120 3 159 3 120 3 143 3 167 3 183 3 196 3 203 3 174 3 161 3 187 National Library Universaal-raamatukogud

3 004 3 015 3 011 3 032 3 044 3 049 808 821 .. .. .. Universal libraries

Ülikooliraamatukogud 5 749 5 505 5 256 5 281 5 277 5 236 7 453 7 490 7 487 7 718 7 684 University libraries Muude kõrgkoolide raamatukogud

487 564 473 442 454 381 386 483 540 393 476 Libraries of other higher schools

Teaduslikud erialaraamatukogud

25 774 34 754 36 654 42 422 43 732 .. .. .. .. .. .. Scientific special libraries

Muu 2 072 1 850 1 779 1 739 1 739 48 756 48 325 50 086 51 010 52 492 54 226 Other Spordiklubid, 1997–2007 Sports clubs, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Klubid 713 734 856 866 1 056 1 038 1 224 1 512 1 599 1 521 1 519 Clubs Harrastajad, tuhat

70,2 67,8 83,8 79,8 109,9 100,9 121,8 142,4 152,2 153,9 148,7 Participants, thousands

noori 30,5 29,9 37,2 37,5 58,8 49,2 60,2 69,1 69,1 74,4 72,1 youth naisi 15 17 20,4 22,9 31,4 27,9 34,2 41,8 46,2 54,8 54,9 females Harrastajad populaarsematel aladel, tuhat Participants in popular fields, thousandsJalgpall 5,8 5,3 7,3 6,1 10,6 9,3 10,4 13,6 12,5 13,4 13,4 Football Ujumine 1,9 2 2,6 2,5 3,8 3,3 3,8 5,8 7,9 8,9 10,9 Swimming Korvpall 6 5,9 5,7 6,4 9,6 9,1 9,2 10,9 10,5 10,2 10 Basketball Tervisesport 4,2 3,7 7,8 5,1 7,2 5,4 8,3 7,4 11,6 12,3 8,6 Sports for health Kergejõustik 4,1 5,1 4,8 5,6 7,9 6 7,9 8,8 8,8 8,7 7,7 Athletics Võrkpall 3,1 3,4 4,3 3,8 5,8 4,7 6 7 7,1 7,8 6,7 Volleyball Töötajad kokku 2 997 2 642 3 057 3 270 4 202 3 997 5 124 6 278 6 063 6 271 5 941 Personnel total Juhid … 851 1 055 1 077 1 228 1 146 1 381 1 674 1 605 1 766 1 624 Managers palgalised … 74 92 98 159 165 200 208 209 212 216 paid põhikohaga … 61 67 79 130 132 162 177 176 163 161 full-time Treenerid 1 260 1 130 1 340 1 487 2 091 1 978 2 449 2 878 2 845 3 100 3 108 Coaches palgalised 251 188 219 310 820 716 1 009 1 107 1 152 1 352 1 395 paid põhikohaga 91 80 108 170 481 426 640 789 836 861 839 full-time eriharidusega … 477 580 640 882 828 984 1 066 1 176 980 945 with special

training Muud töötajad … 661 662 706 883 875 1 294 1 726 1 613 1 405 1 207 Other employees Treenereid klubi kohta

1,8 1,5 1,6 1,7 2 1,9 2 1,9 1,8 2 2 Coaches per club

Harrastajaid treeneri kohta

55,7 60,0 62,5 53,7 52,6 51,0 49,7 49,5 53,5 49,6 47,8 Participants per coach

Tabel 19 Table 19

Tabel 20 Table 20

Tabel 21 Table 21

TABELID TABLES


Spordiklubid, 1997–2007 Sports clubs, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Tulud kokku, miljonit krooni

… 80,3 91,1 102,3 209,8 250,6 322,7 422,8 490,6 543,2 665,3 Total income, million kroons

sisseastumis- maksudest

… 1,0 0,7 0,5 0,7 1,0 1,6 6,5 3,5 … … from admission fee

liikme- maksudest

… 7,2 12,0 10,1 19,2 26,3 35,6 55,6 66,4 49,0 75,8 from membership fee

treeningu- tasudest

… … … … … … … … … 63,1 70,9 from participation fee

annetustest … 18,1 17,8 14,6 30,7 33,2 41,2 54,6 56,4 66,7 67,9 from donations riigieelarvest … 7,3 10,2 12,9 26,3 20,8 30,6 35,0 42,9 47,1 50,7 from state budget kohaliku omavalitsuse eelarvest

… 21,3 19,5 25,7 55,3 60,2 80,5 93,8 112,5 123,0 145,5 from local budget

fondidest … 9,3 4,2 5,1 7,6 13,3 12,4 19,3 31,2 27,4 44,6 from funds oma majandus- tegevusest

… 11,2 20,0 19,5 54,5 67,9 76,9 99,3 156,4 128,0 162,6 from economic activities

muud tulud … 4,9 6,7 13,9 15,4 27,8 44,0 58,7 21,3 39,0 47,3 other income Kulud kokku, miljonit krooni

… 81,1 89,2 99,9 198,8 248,5 322,9 412,4 480,8 550,8 654,4 Total expenditure, million kroons

tööjõukulud … 11,0 11,5 15,7 47,8 58,3 80,6 101,4 113,7 135,6 142,2 labour cost treenerite töötasu

… 3,6 3,3 7,9 26,4 30,1 44,4 57,3 66,0 78,1 73,0 labour cost of coaches

majandamiskulud … 28,0 20,5 24,3 47,3 57,4 87,1 109,6 142,5 117,9 136,4 managing cost tegevuskulud … 34,3 50,0 50,0 90,2 116,8 133,6 174,3 201,4 258,4 328,0 cost on sport

activities muud kulud … 7,8 7,2 9,9 13,4 16,0 21,6 27,1 23,3 38,8 47,8 other expenditure

Riiklikud ja linnateatrid, 1997–2007 State and town theatres, 1997–2007

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Teatrid 10 10 11 11 11 11 11 11 11 11 12 Number of theatresSaalid 24 24 24 26 28 29 31 35 38 33 37 Number of theatre

halls Istekohad 7 226 6 590 6 604 6 913 7 235 7 405 7 563 7 198 6 935 7 529 7 708 Seating capacity Lavastused 444 429 416 426 421 395 402 257 244 272 281 Number of

productions uuslavastused 96 96 106 103 112 97 99 98 104 104 111 new production Etendused 3 269 3 435 3 452 3 761 3 614 3 763 3 424 3 171 3 201 3 228 3 309 Performances Külastused, tuhat

767,5 786 822,7 807,4 868,5 888,5 936,9 820,5 716,3 747,2 811,9 Attendance, thousands

Külastusi 1000 elaniku kohta

548 567 598 590 637 654 692 609 532 556 605 Attendance per 1,000 inhabitants

Külastusi lavastuse kohta

1 729 1 832 1 978 1 895 2 063 2 249 2 331 3 193 2 936 2 747 2 889 Attendance per production

Külastusi etenduse kohta

235 229 238 215 240 236 274 259 224 231 245 Attendance per performance

Töötajad … … … 1 775 1 789 1 790 1 705 1 690 1 649 1 755 … Employees loomingulised töötajad

… … … 852 848 752 753 623 623 … … creative staff

Tulud, miljonit krooni

170 202 229 232 254 305 396 383 390 467 533 Income, thousand kroons

riigieelarvest 111 128 162 160 175 199 230 244 268 304 343 from state budget omavalitsuselt 4 4 7 7 1 6 7 12 9 16 23 from local budget piletimüügist 29 35 40 47 55 69 80 83 72 89 101 box-office receiptsKulud, miljonit krooni

172 221 227 238 305 313 379 370 485 460 536 Expenditure, thousand kroons

tööjõukulud 99 122 142 146 164 183 186 217 233 276 319 labour cost

Tabel 21 Table 21

Järg — Cont.

Tabel 22 Table 22

TABELID TABLES


Riiklike ja linnateatrite lavastused liigi järgi, 1997–2007 State and town theatre production by type, 1997–2007 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Kokku 444 429 416 426 421 395 402 257 244 272 281 Total Ooper 16 16 19 15 20 19 18 24 19 16 18 Opera Operett 5 11 9 10 9 6 6 7 5 4 3 Operetta Ballett ja tants

14 17 21 23 19 15 19 17 16 16 21 Ballet and dance

Muusikal 11 7 5 6 10 9 11 9 5 8 5 Musical Sõna-lavastus

153 147 160 170 177 160 157 157 130 154 162 Plays in prose

Laste-lavastus

46 55 57 61 60 58 59 43 52 56 51 Plays for children

Muu žanr 199 176 145 141 126 128 132 … 17 18 21 Other genre

Riiklike ja linnateatrite etendused lavastuse liigi järgi, 1997–2007 State and town theatre preformances by type of production, 1997–2007 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Kokku 3 269 3 435 3 452 3 761 3 614 3 763 3 424 3 171 3 201 3 228 3 309 Total Ooper 129 141 133 104 125 114 101 134 114 120 119 Opera Operett 83 93 97 80 85 82 46 54 40 48 42 Operetta Ballett ja tants

102 119 116 116 124 113 109 112 97 124 134 Ballet and dance


1 815 1 954 2 005 2 025 2 005 2 115 1 972 2 070 1 849 1 968 2 176 Plays in prose

Laste-lavastus

737 771 861 1 105 888 948 832 669 904 771 700 Plays for children


Riiklike ja linnateatrite etenduste vaatajad lavastuse liigi järgi, 1997–2007 State and town theatre attendance by type of production, 1997–2007 (tuhat — thousands)

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Kokku 767,5 786 822,7 807,4 868,5 888,5 936,9 820,5 716,3 747,2 811,9 Total Ooper 37,8 50,7 73,4 46,3 58,4 37,4 37,2 65,2 50,5 56,3 64,3 Opera Operett 35,1 33,6 33,2 26,2 34,9 39,2 15,9 28,1 17,6 26,5 24 Operetta Ballett ja tants

30,9 43,8 40,2 40,2 47,8 44 45 60,1 37,8 46,9 42,9 Ballet and dance

Muusikal 41,2 38,1 28,1 66,9 91,3 73,8 136,1 158,9 57,5 50,8 42,9 Musical Sõna-lavastus

410,6 382,3 415,6 387,1 395,1 428,3 449,7 411,3 346,9 400,7 436,6 Plays in prose

Laste-lavastus

184,9 191,9 198,9 200,3 192,9 222,6 213,3 96,8 186,4 150,2 188 Plays for children

Muu žanr 27 45,6 33,2 40,4 48,1 43,2 39,7 … 19,6 15,9 13,2 Other genre

Keskmine piletihind riiklikes ja linnateatrites lavastuse liigi järgi, 1997–2007 Average ticket price in state and town theatres by type of production, 1997–2007 (krooni — kroons)

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Kokku 39 45 51 58 64 74 89 100 96 116 122 Total Ooper 59 73 48 69 81 106 119 128 122 153 140 Opera Operett 64 66 67 93 92 102 97 88 123 132 133 Operetta Ballett ja tants

39 46 55 58 58 70 72 63 90 132 130 Ballet and dance


41 50 52 61 71 81 85 88 107 117 125 Plays in prose

Laste-lavastus

18 23 30 33 38 42 44 45 52 68 84 Plays for children


Tabel 23 Table 23

Tabel 24 Table 24

Tabel 25 Table 25

Tabel 26 Table 26

TABELID TABLES


Leibkonnaliikme kultuuri ja vaba aja kulutused kuus, 1997–2007 Monthly expenditure on recreation and culture per household member, 1997–2007 (krooni — kroons)

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Leibkonnaliikme kogukulutused

1 662 1 881 1 915 2 234 2 321 2 465 2 540 2 799 3 189 3 712 4 358

Total expenditure per household member

Vaba aeg ja kultuura 98 137 140 148 160 169 176 192 249 330 389 Recreation and culturea Audiovisuaal-, fotograafia- ja IT-seadmed

… 34 36 24 28 36 38 43 51 90 93

Audio-visual, photo-graphic and information processing equipment

Vaba aja kaubad ja tarbed

… 31 34 38 36 40 44 45 56 78 86

Recreational items and equipment

Vaba aja ja kultuuriteenused

… 33 34 38 43 49 49 54 65 78 95

Recreational and cultural services

Ajalehed, raamatud ja kirjatarbed

… 28 27 29 29 29 34 33 37 43 50

Newspapers, books and stationery

Vabale ajale ja kultuurile tehtud kulutused Expenditure on recreation and culture I kvintiil 35 57 61 61 61 65 73 80 98 124 143 1st quintile II kvintiil 51 70 82 82 80 80 92 120 141 186 162 2nd quintile III kvintiil 71 99 105 105 111 129 123 129 211 238 334 3rd quintile IV kvintiil 109 156 140 168 166 175 201 210 255 365 385 4th quintile V kvintiil 253 342 361 359 411 427 424 459 549 830 930 5th quintile Raamatutele ja ajakirjandusele tehtud kulutused Expenditure on books, newspapers, magazines I kvintiil 7 7 7 7 8 7 10 10 10 14 17 1st quintile II kvintiil 9 16 12 14 13 12 12 17 18 25 22 2nd quintile III kvintiil 15 17 18 17 20 19 23 21 25 32 37 3rd quintile IV kvintiil 21 22 22 26 25 23 30 26 32 39 44 4th quintile V kvintiil 42 51 53 50 46 51 64 64 69 69 86 5th quintile

a 2000. aastast sisaldab ka mitterahalist osa. a Since 2000 also non-monetary expenditure is included.

Kultuuriüritustel ja -asutustes käimine viimase 12 kuu jooksul riigi järgi, 2007 Attendance in cultural events and institutions in the last 12 months by country, 2007 (vähemalt 15-aastasted, protsenti — population aged 15 and over, percentages)

EL-27 Eesti Läti Leedu Soome Rootsi Suur-britannia

Saksa-maa

Prantsus-maa

EU-27 Estonia Latvia Lithuania Finland Sweden UK Germany France

Kultuuriüritus või -asutus

Cultural event orinstitution

Teatrietendus 32 49 41 27 48 47 41 37 23 Theatre performance

Kontsert 37 62 59 52 51 53 40 42 35 Concert Muuseum 41 48 47 33 51 62 49 48 43 Museum Raamatukogu 35 51 39 32 72 70 53 33 28 Library Kino 51 34 36 33 52 71 53 53 63 Cinema Spordivõistlus 41 41 48 29 50 54 40 46 36 Sports event

Kultuuriüritustel ja -asutustes käimine viimase 12 kuu jooksul, 2004 Attendance in cultural events and institutions in the last 12 months, 2004 (15–74-aastased, protsenti —15–74-year-olds, percentages)

Käinud vähemalt ühe korra Visited at least once kokku M N maa linn eestla-

sed mitte-eestlased

total M F rural urban Estoni- ans

non-Estonians

Teatrietendus 44,2 34,3 52,7 39,4 46,2 49,6 34,4 Theatre performance Kontsert 52,3 46,4 57,4 46,2 54,8 56,5 44,6 Concert Kunstinäitus, -sündmus 22 16,3 27 16,5 24,3 24,6 17,3 Art exhibition Muuseum 19,5 15,2 23,3 17,9 20,2 22,2 14,6 Museum Raamatukogu 40,9 33,7 47,1 43 39,9 45,4 32,7 Library Kino 31,4 32,5 30,4 25,9 33,6 34,6 25,4 Cinema Spordivõistlus 21,7 29,5 14,9 21,7 21,6 24,8 15,9 Sports event

Tabel 27 Table 27

Tabel 28 Table 28

Tabel 29 Table 29

TABELID TABLES


Kultuuriharrastused, 2007 Cultural hobbies, 2007 (20–64-aastased, protsenti — 20–64-year-olds, percentages)

Töötab sel alal, õpib või harrastab seda ala (või on seda teinud varem) Does that activity for work, studies or leisure (or has done that earlier) kokku M N 20–29-

aastased 30–39-aastased

40–49-aastased

50–64-aastased

total M F aged 20–29 aged 30–39 aged 40–49 aged 50-64

Laulmine 24 18,6 28,9 23,6 26,5 23 23,1 Singing Tants 26,9 22,5 31 33,9 29 27,2 19,3 Dancing Pillimäng 12,3 12,9 11,8 13,7 12,9 11,6 11,2 Playing an

instrument Kujutav kunst, tarbekunst

12 8 15,7 15,9 13,9 11,6 7,7 Fine arts and applied art

Teater, näitlemine 3,7 2,2 5 4,6 3,4 4,3 2,6 Acting Kirjandusloome 7,4 5,2 9,3 9,4 7,6 6,9 5,9 Writing Film ja fotograafia 50,5 49,6 51,3 63,1 59,9 49,5 33,4 Filming and

photography

Viimase 12 kuu jooksul mõne kultuurialaga tegelenud, 2007 Practicing of cultural activities in the last 12 months, 2007 (vähemalt 15-aastased, protsenti — population aged 15 and over, percentages)


Saksa-maa

Prantsus-maa


Harrastus Hobby Film ja fotograafia

27 43 27 9 37 65 25 33 40 Filming and photography

Laulmine 15 26 14 10 27 40 15 17 21 Singing Tants 19 33 11 10 25 36 19 23 26 Dancing Kujutav kunst, tarbekunst

16 17 11 8 24 34 23 24 21 Fine arts and applied art

Kirjandusloome 12 18 8 7 24 35 16 18 15 Writing Pillimäng 10 10 8 5 17 26 15 14 13 Playing an instrument Teater, näitlemine 3 6 4 5 5 8 5 2 2 Acting

Allikas: Eurobaromeeter 2007. Source: Eurobarometer 2007.

Raamatulugejad ja internetikasutajad, 2007 Population reading books and using the Internet, 2007 (vähemalt 15-aastased, protsenti — population aged 15 and over)


Saksa-maa

Prantsus-maa


Viimase 12 kuu jooksul lugenud raamatuid

Read books in the past 12 months

rohkem kui 5 korda 37 50 50 37 32 60 55 45 42 more than 5 times 3–5 korda 14 14 9 11 29 12 12 14 12 3–5 times 1–2 korda 20 15 16 16 18 15 15 22 17 1–2 times ei ole lugenud 28 21 25 35 21 13 18 18 29 has not read Kasutanud internetti tööväliselt

Used the Internet apart from the professional activity

iga päev 26 40 30 26 44 52 36 25 34 every day mõni kord nädalas 15 11 15 10 17 19 17 21 10 several times a week kord nädalas 5 5 4 4 8 6 6 7 5 once a week 1–3 korda kuus 3 4 3 2 2 3 3 2 4 1 to 3 times a month harvem kui kord kuus

5 3 4 5 4 2 3 6 2 less frequently than once a month

ei ole kasutanud 46 36 43 53 25 18 35 39 45 has not used

Allikas: Eurobaromeeter 2007. Source: Eurobarometer 2007.

Tabel 30 Table 30

Tabel 31 Table 31

Tabel 32 Table 32

TABELID TABLES


Kultuurisektori tööhõive Euroopa riikides, 2007 Cultural employment in European countries, 2007

Kultuuritöötajad Neist, % Cultural workers Of whom, % tuhat % kõrg-

haridusegaª osatööajaga ajutisel

töökohal kodus töötavad

thousands % with higher educationª

with part-time jobs

with temporary jobs

working at home

Belgia 88,4 2,1 62,5 17,7 12 17,3 Belgium Bulgaaria 53,4 1,8 56,3 3,2 3,4 … Bulgaria Tšehhi 93,7 2 36,9 12,1 14,6 6,7 Czech Republic Taani 82,4 3 50,1 33 16,9 11,2 Denmark Saksamaa 1 003,9 2,8 47,8 29,6 15,2 13,8 Germany Eesti 19,2 3,2 64 19,8 8,8 8,2 Estonia Iirimaa 47,9 2,5 50 17 2,9 11,8 Ireland Kreeka 92,4 2,1 40,5 9,3 15,6 4,5 Greece Hispaania 389,8 2,1 59,9 20,2 29,8 … Spain Prantsusmaa 487,9 2 53,5 24,2 24,9 18 France Itaalia 464,4 2,1 37,4 20,5 20 12,5 Italy Küpros 7,8 2,2 55,3 14,5 12,1 3 Cyprus Läti 27,5 2,7 43 20,3 6,9 7 Latvia Leedu 36,3 2,5 61,1 10,3 … 1,9 Lithuania Luksemburg 3,5 1,8 51,5 18,3 6 19,3 Luxembourg Ungari 79,8 2,1 50,7 7,7 6,7 7,3 Hungary Malta 3,4 2,3 26 19,1 6 2,7 Malta Holland 305,8 3,8 45,2 58,6 20 24 Netherlands Austria 88,6 2,4 36,2 29,7 13,3 14 Austria Poola 231,3 1,7 50,5 16 20,7 9,9 Poland Portugal 69,8 1,4 27,9 11,5 22,4 2,7 Portugal Rumeenia 97,8 1,1 45,5 5 3,1 2,9 Romania Sloveenia 22,2 2,3 51,2 24 27,4 14,7 Slovenia Slovakkia 40,3 1,8 35,7 3,1 4,1 12,6 Slovakia Soome 79,3 3,3 44,8 20,9 18,5 18 Finland Rootsi 153,5 3,5 41,4 28,5 24,3 15,5 Sweden Suurbritannia 870 3,1 47,7 28,2 7,4 12,4 United Kingdom EL kokku 4 940,3 2,4 47,7 25,3 16,4 13,4 EU total Horvaatia 30 2 45 18,1 12,6 … Croatia Island 6 3,8 53,7 32,6 8,2 23 Island Norra 480 2,2 45,7 33,1 13,1 21,5 Norway Šveits 104,6 2,7 39,1 44,4 14,4 8,9 Switzerland

a Peale kõrghariduse on Eestis arvestatud ka kutseõpet pärast keskharidust. a Tertiary education.

Allikas/Source: Cultural statistics 2007. Eurostat Pocketbooks.

Tabel 33 Table 33

KULTUUR JA STATISTIKA AJALOOS CULTURE AND STATISTICS IN THE HISTORY


KULTUUR JA STATISTIKA AJALOOS Marve Randlepp Statistikaamet

Artikli eesmärk on lisada kultuuristatistikale taustinformatsiooni ja tutvustada kultuurivaldkondade kujunemist Eestis. Aeg-ajalt on päris üllatav tõdeda, kui palju erinevad sajandite- või aastakümnetetagused kultuurinäitajad meie aja omadest tegelikult, või hoopis, et erinevust eriti ei olegi.

Kirjasõna Keskaegne kirjandus koosnes käsikirjadest, mille hulgast tuntuim ja olulisim osa on kroonikad. Neist vanim on Läti Henriku kroonika — eestlaste muistse vabadusvõitluse põhiallikas. See on kirja pandud ligikaudu aastatel 1224–1227, trükis ilmus esimest korda viis sajandit hiljem, 1740. aastal. Kroonikas leidub ka eestikeelseid fraase, millest tuntuimad on “Laula! Laula! Pappi!” ja “Tarapita”. Keskaegne kirjasõna ilmus Eesti alal põhiliselt kolmes keeles: ladina (oli valdav kuni 14. sajandini), alamsaksa (14.–16. sajand) ja ülemsaksa (alates 16. sajandist). Oli ka üksikuid eestikeelseid vaimulikke tekste. 2007. aastal ilmus eesti keeles 80% siinsetest raamatutest. Eestikeelse kirjanduse levik võlgneb palju tänu reformatsioonile, mis eeldas, et kõigil kristlastel peab olema võimalik ise jumalasõnast osa saada. Esimene teadaolev raamat, mis sisaldas läti ja liivi keele kõrval ka eestikeelset teksti, on 1525. aastal Lübeckis trükitud luterlik katekismus. Raamatut ennast säilinud pole, on vaid arhiiviandmed. Esimene eestikeelne raamat, millest on midagi ka alles, on Simon Wanradti koostatud ja Johannes Koelli tõlgitud eestikeelne katekismus, mida trükiti 1535. aastal Wittenbergis 1500 eksemplari, mis oli tolle aja kohta väga suur trükiarv. Selle teose 11 lehekülge leiti 1929. aastal teise raamatu nahkkaane seest täitematerjalina. Raamat on eesti keele kujunemise hindamatu allikas. Eesti esimene trükikoda tekkis Rootsi võimu ajal 1631. aastal Tartusse aasta varem asutatud akadeemilise gümnaasiumi juurde. Esimene Eestis ilmunud trükis oli üheksaleheküljeline väitekiri Heinrich Boismannilt. Rootsi ajal, täpsemalt aastatel 1631–1710, ilmus eesti keeles (põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeeles) 45 nimetust raamatuid. Praegu aga võtab 45 uue eestikeelse raamatu lisandumine aega vaid viis päeva. Tolle aja üks tähtsamaid trükiseid on pastor Heinrich Stahli koostatud kodu- ja kirikuraamat, mida ilmus aastatel 1632–1701 kuue trükiga 20 000 eksemplari. See on samas suurusjärgus tänapäeva menuraamatu aastase läbimüügiga (24 000 eksemplari nii Andrus Kivirähki “Mees, kes teadis ussisõnu” 2007. aastal kui ka Mihkel Raua “Musta pori näkku” 2008. aastal). Eesti ja kogu Baltikumi esimene ajaleht Ordinari Freytags Post-Zeitung hakkas ilmuma 1675. aastal. 1675.–1678. aastal ilmus seda umbes 200 numbrit. Poliitilise iseloomuga lehe põhiteema oli riikidevahelised suhted. Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto Maa Rahwa Näddali-Leht, mis ilmus 1. märtsil 1806. aastal. Selle ilmumisaeg jäi siiski lühikeseks nagu ka järgmisel, O. W. Masingu väljaantud Marahwa Näddala-Lehel, mis ilmus vaheaegadega 1821.–1825. aastal. Eestikeelse pideva ajakirjanduse algust tähistab J. V. Jannseni Perno Postimees (esimene number 5. juunil 1857), mille ilmumine edendas mitte ainult eesti ajakirjandust, vaid ka eestlaste rahvustunnet ja silmaringi. 1888. aastal koosnes eesti ajakirjandus 15 ajalehest ja ajakirjast. 2007. aastal ilmus 148 nimetust ajalehti, neist eestikeelseid 108. Perioodikaväljaandeid oli 1183, sh eestikeelseid 982. Esimesed raamatukogud rajati keskajal kloostrite ja kirikute juurde. 16. sajandil lisandusid koolide juures tegutsevad raamatukogud, näiteks 1552. aastal oli oma raamatukogu Oleviste kiriku koolil. Peale selle võis raamatukogusid olla eraisikutel. 1507. aastal oli Tallinna raesekretär Reinhold 48 köitest koosneva raamatukogu omanik.



Esimesed suuremad raamatukogud asutati Rootsi ajal gümnaasiumide juurde. Tähelepanuväärseimaks kujunes aga Tartu ülikooli raamatukogu — 1690. aastal korraldatud inventuuri põhjal oli seal üle 3000 köite.

2007. aastal oli Eesti raamatukogus keskmiselt 20 070 teost.

Teater Teatri algus Eestis seondub keskaegsete vaatemängudega, mida etendati näiteks pidulikel jumalateenistustel. Liivimaa vanima vaatemängu au kuulub 1205.–1206. aasta talvel Riias mängitud etendusele, mida kirjeldab Läti Henrik: “Selsamal talvel sai keset Riiat teoks väga hästi korraldatud prohvetimäng, et paganad ristiusu algmeid silmaga nähes usku õpiksid. Selle mängu sisu seletati tõlgi kaudu väga hoolikalt niihästi vastristituile kui ka paganaile, kes juures olid. Kui aga Kiideoni sõjariistus mehed võitlesid vilistitega, hakkasid paganad põgenema, kartes tapetud saada, aga kutsuti ettevaatlikult tagasi.” (Tlk Richard Kleis, 1993) Samuti võis etendusi näha pidustustel: maikrahvi valimised, vastlad, karnevalid. Midagi sellist etendus Tallinnas näiteks 1372. aasta vastlate ajal. Sageli tuli keskaegses teatris ette ladina autorite komöödiaid, mida esitasid kooliõpilased. Siin mõjutas teatrit positiivselt reformatsioon — Martin Luther nägi näitemänguharrastuses mõistlikku ajaviidet. Näiteks kandsid Tallinna kooliõpilased 1529. aastal Tallinna raekoja kodanikesaalis ette Terentiuse komöödia “Androslanna”. 1784. aastal kujunes Tallinnas välja asjaarmastajate teater August von Kotzebue juhatusel. 1789. aastal kõlas teatrilaval esimest korda eesti keel, kui Kotzebue näidendis “Isalik ootus” esitati järgmine lauluke:

“Olgem rõmsad, tõstkem healt,

Jogem Sakste tervist ka;

Rõmustagem Sakste meelt,

Kes ei iial unnusta

Et ka meie ni kui ne,

Innimesed olleme.” (Palamets 2006) Eesti rahvusliku teatri alguspäevaks loetakse 24. juunit 1870, kui Vanemuise selts tähistas seltsi viiendat aastapäeva Lydia Koidula näidendi “Saaremaa onupoeg” lavaletoomisega. 1906. aastal kujunes Vanemuise teatritrupi baasil välja esimene kutseline teater Eestis. Mõne kuu pärast lisandus teinegi — Estonia. Kahele kutselisele teatrile on sajand hiljem vastu panna 30 teatrit. Oma esimesel hooajal, 1906.–1907. aastal, andis Vanemuine 39 etendust 14 439 vaatajale. Saja aasta pärast on seal nii etenduste kui ka külastajate arv kümnekordistunud.

Film Kino eelkäija — udupildid — jõudis Eestisse 1891. aastal. Esimene kinoseanss toimus aga 1896. aastal Tallinnas Pikal tänaval asunud börsihoone saalis. Eesti esimene paikne kino Illusioon avati 1908. aasta aprillis Tartus. 1914. aastal käidi Tallinnas kinos kokku 980 200 korda, mis teeb umbes seitse külastust inimese kohta aastas. 2007. aastal on need arvud vastavalt 1 139 544 ja kolm. Enne Esimest maailmasõda näidati Eestis peamiselt Prantsuse, Taani ja Vene filme, aga ka Ameerika filmide osatähtsus suurenes üha. 2007. aasta edetabeli liider on Ameerika Ühendriigid (145 filmi), järgnevad Eesti (28), Suurbritannia (15), Prantsusmaa ja Rootsi (kumbki 12) ning Venemaa (7). Ameerika Ühendriikidest pärineb ligi 60% Eestis näidatavatest filmidest. Esimene Eesti film valmis 1912. aastal ja selle autor oli Tartu fotograaf Johannes Pääsuke. Dokumentaalfilm “Utotškini lendamised Tartu kohal” jäädvustas esimese õhulennu Eestimaa taevas. Pääsuke oli ka esimese Eesti mängufilmi tegija. Satiiriline lühifilm “Karujaht Pärnumaal” (1914) kujutas Pärnu linnapea Oskar Brackmanni ja ajakirjanik Jaan Karu kohalike valimiste eelset kemplust, mis ajakirjanikule lõppes 40-päevase arestiga. Siit pärineb ka üks esimesi filmitsensuuri juhtumeid Eestis — politseiülem keelas “Karujahi” näitamise Pärnus. Johannes Pääsuke tootis aastatel 1912–1914 30 filmi ehk keskmiselt kümme filmi aastas. 2007. aastal valmis Eestis 75 mängu- ja dokumentaalfilmi 31 tootjalt, neist 16 olid kinofilmid.



Ringhääling Raadiost sai esimese iseseisvusaja kultuurielu oluline kujundaja. Regulaarsed raadiosaated läksid eetrisse alates 1926. aasta lõpust. Esialgu polnud tegemist riikliku raadioga, vaid osaühisusega Raadio-Ringhääling. 1934. aastal raadio riigistati, misjärel tekkis Riigi Ringhääling. Tolle aja legendaarseim raadionimi oli Felix Moor. Raadioaparaate oli iseseisvusaja lõpuks ligi 100 000 (võrdluseks: 1945. aastal 12 600; 1955. aastal 172 100). Saatemaht oli 1939. aastal üheksa tundi ööpäevas; 2007. aastal on see 21 tundi ühe ringhäälinguprogrammi kohta. Eesti Televisioon alustas tööd 19. juulil 1955. aastal. Esimene saade kestis 2 tundi ja 35 minutit ning sinna mahtus ülevaade Tallinna Telekeskuse valmimisest, ringvaade “Nõukogude Eesti” nr 18, mängufilm “Andrese õnn” ja laulupeojuttu Gustav Ernesaksaga. Saadet võis jälgida 238 teleriomanikku. Alates 1957. aastast on iga päev eetrisse läinud uudistesaade “Aktuaalne kaamera”. 1970. aastatel mindi üle värvitelevisioonile ja 1993. aastal tekkisid ETV kõrvale erakanalid RTV ja EVTV (mõlemad olid hiljem osalised TV3 loomisel) ning Kanal 2. Praegu on Eestis 15 telekanalit. 1955. aastal oli Eesti elanikel 1300 televiisorit, 1965. aastal aga juba 160 800 (2005. aastal oli teler 478 200 peres). Päeva keskmine saadete kestus tõusis samal ajal 0,6 tunnist 14,6 tunnini. 2007. aastal näidati ööpäevas saateid keskmiselt 19,2 tundi ühe kanali kohta.

Muuseum Muuseumide kujunemist Eestis võib tagasi viia aastasse 1802, kui taasavati Tartu ülikool. Samal aastal sai alguse Tallinna raeapteekri Johann Burchardi kollektsioon “Mon Faible” (eesti keeles — minu nõrkus), mis kasvas Eesti esimeseks eramuuseumiks. Algul täienes kollektsioon kingitustega, näiteks esimene n-ö eksponaat oli kindral Rosenbergilt saadud hiina oopiumipiip või abikaasale kingitud pealtnäha marmorist, kuid seest tühi lihavõttemuna. Ajapikku hakkas Burchard kollektsiooni sihipäraselt täiendama. 1822. aastal asus ta oma varasid ka klassifitseerima ja kataloogi koostama. Kataloogis oli 1166 kannet, esemete tegelik arv siiski erines sellest mõnevõrra. (2007. aastal kuulus ühe muuseumi kogudesse keskmiselt 44 000 eksponaati.) Esimesteks avalikeks muuseumideks said vast avatud Tartu ülikooli looduslookabinet ja kunstimuuseum. Murranguline sündmus oli Eesti Rahva Muuseumi asutamine 1909. aastal. Peale muuseumina tegutsemise on sel oluline tähendus eesti rahvakultuuri keskusena. Võib öelda, et Eesti Rahva Muuseumi kujunemine algas 1888. aastal, kui ajalehes Olevik ilmus Jakob Hurda üleskutse “Paar palvid eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” rahvaluule kogumiseks. Eesti Rahva Muuseumi asutajate eesmärk oli luua eesti kultuuri kõige täielikum varamu koos raamatu-, kunstikogu ja fotoarhiiviga. Tänapäeva ühe populaarsema muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi eelkäija on Kristjan Raua eestvõtmisel 1919. aastal asutatud Eesti Muuseum.

Muusika ja laulupeod Laulupidudel on kaks allikat. Kõigepealt koorilaulutraditsioon, mis ulatub vennastekogude aega ehk 18. sajandisse. Esimesed eesti koorid on asutatud 18. sajandi lõpus, näiteks 1794. aastal Kambjas. Peale koorilaulu andsid vennastekogud tõuke ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Teadaolevalt oli esimene puhkpilliansambel 1825. aastal Tartu vennastekogul. Järgmisena tekkisid orkestrid ja ka laulukoorid kihelkonnakoolide juurde. Laulupidu andis omakorda hoogu juurde orkestrite asutamisele. Kui 1863. aastal oli Eestis viis orkestrit, siis 1901. aastal juba 224. Eestlastele oli otsene eeskuju baltisakslaste laulupidu. Esimest korda toimus see Riias 1836. aastal, Eesti alal esimene oli Tallinna laulupidu aastal 1857, Tartusse jõudis sakslaste laulupidu 1866. aastal. Ka eesti koorid hakkasid korraldama oma laulupäevi-kontserte. Protsess algas Saaremaalt, kus toimusid kontserdid Kuressaares 1862. ja 1863. aastal ning Anseküla laulupäev Martin Körberi juhatusel 1863. aastal. Mandrilt on teada 1865. aastal toimunud Jõhvi laulupäev, kus osales 199 lauljat Lüganuselt ja Viru-Nigulast. Teine oluline faktor on seltsiliikumine. Ilma ühiskonna rahvusliku organiseerumiseta 1860. aastatel poleks esimene üldlaulupidu toimunud. Esimesed seltsid olidki just laulu- ja



mänguseltsid oma laulukooride ja orkestritega. 24. juunil 1865 asutati Tartus J. V. Jannseni algatusel laulu- ja mänguselts Vanemuine, sama aasta 10. oktoobril tekkis Tallinnas ka Estonia. 19. sajandi viimasel kümnendil tegutses Eesti alal 39 muusikaseltsi. Esimese üldlaulupeo idee lähtus Jannseni ja Vanemuise seltsi ringkonnast. Idee viidi ellu Tartus 18.–20. juunil 1869. Peol osales 46 koori 789 lauljaga ja viis puhkpilliorkestrit 56 pillimehega. Toimus nii vaimulik kui ka ilmalik kontsert. Ilmaliku kontserdi kavas oli 15 laulu, neist kaks eesti — Aleksander Kunileiu “Mu isamaa on minu arm” ja “Sind surmani” — ning kaks soome laulu. Pealtvaatajaid oli 12 000. Peo kasum oli 900 rubla, mis kulus ära teise üldlaulupeo korraldamiseks. Naised laulsid esimest korda laulupeol 1880. aastal, kui kolmandast üldlaulupeost võttis osa ka kaks segakoori. See oli ühtlasi esimene kord, kui üldlaulupidu toimus Tallinnas. 2009. aastal toimub üldlaulupidu juba 25. korda ja sinna oodatakse umbes 25 000 lauljat, peale selle veel 10 000 tantsijat tantsupeole.

Kokkuvõte Meie keerulisest ajaloost hoolimata on kultuur pidevalt arenenud. Oleme harjunud omaks pidama nii eestlaste kui ka teiste eestimaalaste kultuurisaavutusi. Otseselt eestlaste loodud kultuurist (kui rahvakultuur välja arvata) saame ikkagi rääkida alles 19. sajandil. Omariiklus loob küll kultuuri arenguks soodsaimad tingimused, ent enamik meie kultuurivaldkondi on välja kujunenud juba enne Eesti Vabariigi teket ja otseselt iseseisvusaega jääb vaid ringhäälingu sünd. Eesti kultuur on vastu pidanud ka eesti rahvuse sihiteadliku hävitamise katsed ja isegi nõukogude aja kultuurist leiab sündmusi ja näitajaid, mille üle tasub uhke olla. Eesti NSV (1967) ja Eesti Vabariigi (2007) kultuurinäitajad Main cultural indicators in Estonian SSR (1967) and Republic of Estonia (2007)

1967 2007

Rahvaraamatukogud 943 566 Public libraries Fondi suurus, tuhat 10 204 11 360 Size of collections, thousandsRaamatukogutöötajad 1 168 1 678 Library staff Lugejaida, tuhat 402 381 Library patronsa, thousands Lugejaid ühe raamatukogu kohta 525 673 Patrons per library Laenutused, tuhat 8 696 10 437 Lending, thousands Kinodb 512 12 Cinemasb Kohti kinodes 77 200 4 789 Number of seats in cinemas Kinokülastajad, tuhat 21 900 1 608 Cinema visitors, thousands Kinokülastusi elaniku kohta 17 1,2 Cinema visits per inhabitant Muuseumid 38 217 Museums Muuseumieksponaadid, tuhat 2 051 9 200 Display units, thousands Muuseumikülastused, tuhat 817 2 069 Museum visits, thousands Muuseumikülastusi elaniku kohta 0,6 1,5 Museum visits per inhabitant Teatridc 9 30 Theatresc

Kohti teatrites (statsionaaris) 5 914 11 562 Seats (fixed) in theatres Teatrikülastused, tuhat 1 264 1 011 Theatre visits, thousands Teatrikülastused elaniku kohta 1 0,75 Theatre visits per inhabitant Ilmunud raamatud (nimetust) 1 618 4 310 Published books (titles) eesti keeles 1 216 3 419 in Estonian Trükiarv, tuhat 9 119 8 900 Print run, thousands eesti keeles, tuhat 7 937 6 700 in Estonian, thousands Trükitud eksemplare elaniku kohta 7 6,6 Copies per inhabitant Perioodikaväljaanded 125 1 183 Periodicals eesti keeles 92 982 in Estonian Trükiarv, tuhat 15 956 31 800 Print run, thousands eesti keeles, tuhat 14 599 27 300 in Estonian, thousands Trükitud eksemplare elaniku kohta 12 24 Copies per inhabitant Ajalehed 39 148 Newspapers eesti keeles 29 108 in Estonian ª Lugejate ja laenutuste arv 1967. aastal on antud vaid Kultuuriministeeriumi süsteemi 766 raamatukogu kohta. b 1967. aastal on kinode all mõeldud statsionaarsete kinoseadmetega saale. c 2007. aastal on hõlmatud Kultuuriministeeriumilt toetust saavad teatrid. ª The numbers of patrons and lending in 1967 only reflect the libraries that were included in the system of the Ministry of Culture (766 libraries). b Only rooms with fixed film projection equipment were categorised as cinemas in 1967. c In 2007 the theatres getting endowment from the Ministry of Culture.

Tabel 1 Table 1



Kultuurivaldkondade kujunemine Eestis History of cultural fields in Estonia

Kirjandus Bibliography Eesti ajaloo kronoloogia. (1994) / Koost S. Vahtre. Tallinn: Olion. Eesti Televisiooni ajalugu. (2009). Eesti Televisioon. [www] http://etv.err.ee/index.php?0536372. Henriku Liivimaa kroonika. (1993). Tlk Richard Kleis. Tallinn: Olion. Palamets, H. (2006). Kümme vakka teatrisoola. Tallinn: Ilo. Peets, Eve. (2009). Johann Burchardi kollektsioon Eesti Ajaloomuuseumis. [www] http://www.muuseum.ee/et/ajalugu/eesti_muuseumide_aja/mon_faible/. Talve, I. (2004). Eesti kultuurilugu. Tartu: Ilmamaa. Vahtre, L. (2000). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Virgela.

Joonis 1 Figure 1



CULTURE AND STATISTICS IN THE HISTORY

Marve Randlepp Statistics Estonia

The idea of this article is to complement culture statistics with some background information and present the development of cultural fields in Estonia. It can be quite surprising to see the differences or similarities between our own cultural indicators and those from a few centuries or decades ago.

Written Word Medieval literature was based on manuscripts and chronicles were often the most important type of manuscripts. The Chronicle of Henry of Livonia is the oldest chronicle from our region and it is the main source of information on the ancient Estonian fight for freedom. It was written sometime between 1224 and 1227 and was printed for the first time five centuries later, in 1740. The chronicle also includes some phrases in Estonian, such as "Laula! Laula! Pappi!” and “Tarapita”.

The three main languages used in medieval texts on Estonian territory were Latin (the dominant language until the 14th century), Low German (14th to 16th century) and High German (from 16th century). There were also a few religious texts in Estonian. In 2007, 80% of the books printed in Estonia were in the Estonian language.

The spread of Estonian literature owes much to the Reformation, which required that all Christians should be able to understand the Scripture. A Lutheran catechism, published in 1525 in Lübeck, was the first known book that included passages in Estonian alongside with Latvian and Livonian. No copies of the book have been preserved; the only information comes from archive records.

The first book in Estonian, which has been preserved to some extent, is the Estonian catechism compiled by Simon Wanradt and translated by Johannes Koell. The book was printed in 1535 in Wittenberg in 1,500 copies, which was a very large print run for that period. 11 pages of this book were found in 1929, tucked inside leather covers of another book as filler. Printed books were crucial for the development of the Estonian language.

The first print shop in Estonia was founded under Swedish rule in 1631, at an upper secondary school in Tartu. The first publication printed in Estonia was a nine-page thesis by Heindrich Boismann.

A total of 45 titles were printed in Estonian (in North Estonian and South Estonian formal languages) during the Swedish period, from 1631 to 1710. Today, 45 new books in Estonian appear within only five days.

One of the most important publications in that period was a household and church manual compiled by Heinrich Stahl, with a total of 20,000 copies printed from 1632 to 1701. This is similar to the annual sales figures of a modern-day bestseller (e.g. both the novel “Mees, kes teadis ussisõnu” (A Man who Knew the Snake Chants) by Andrus Kivirähk and the autobiography “Musta pori näkku” (Mud in the Face) by Mihkel Raud sold 24,000 copies in 2007 and 2008, respectively).

The first newspaper in Estonia and Baltic territories, "Ordinary Freytags Post-Zeitung", appeared in 1675. Around 200 issues of the newspaper were printed from 1675 to 1678. The political newspaper mainly discussed relations between nations.

The first newspaper in Estonian, "Tarto maa rahwa Näddali-Leht", was printed on 1 March 1806. However, it remained short-lived, as did the next Estonian newspaper "Marahwa Näddala-Leht", which was issued by Otto Wilhelm Masing and appeared intermittently between 1821 and 1825.

Publication of regular periodicals in Estonian started with the newspaper "Perno Postimees" issued by Johann Voldemar Jannsen (first issue on 5 June 1857). This gave a great boost to local journalism, as well as to the sense of nationality and knowledge among Estonians.

The Estonian press in 1888 comprised 15 newspapers and journals. In 2007, 148 different newspaper titles were printed in Estonia, including 108 titles in Estonian. The total number of periodicals was 1,183, including 982 in Estonian.



The first medieval libraries were established at monasteries and churches. They were complemented by school libraries in the 16th century; e.g. the church school of Oleviste had a library in 1552. In addition, individuals could also own libraries. For example, the Town Secretary of Tallinn, Reinhold, was reported in 1507 to have been the owner of a library consisting of 48 titles.

The first larger libraries in Estonia were established during the Swedish period at upper secondary schools. However, the most significant was the library of the University of Tartu — an inventory record from 1690 indicates that its collection included over 3,000 volumes.

In 2007, each Estonian library had on average 20,070 titles.

Theatre The roots of theatre in Estonia go back to the medieval performances which were arranged, for example, during special church services. The oldest known performance in Livonia was held in the winter of 1205–1206 in Riga, as described by Henry of Livonia, "In the same winter, we had a well-organised prophet play in the middle of Riga, to help pagans learn faith by witnessing the origins of Christianity. The meaning of the play was carefully explained by an interpreter to new converts and attending pagans. However, when men, bearing the arms of Gideon, started to fight the Philistines, the pagans ran in fear of being killed, but they were cautiously called back." (translated by Richard Kleis, 1993).

Performances were also held on festive occasions: Count of May competitions, Shrovetide, carnivals. Something in this vein took place in Tallinn on the Shrovetide in 1372.

The medieval theatres often played comedies by Latin authors, performed by school students. The Reformation had a positive influence on the theatre, Martin Luther saw theatre plays as sensible pastime. For example, in 1529, the students of Tallinn performed the comedy "The Girl from Andros" by Terence in the citizen's hall of the Tallinn Town Hall.

An amateur theatre, led by August von Kotzebue, was established in Tallinn in 1784. The Estonian language was first heard on stage in 1789, when the following little song was performed during Kotzebue's play "Isalik ootus” (Fatherly Expectation):

“Olgem rõmsad, tõstkem healt,

Jogem Sakste tervist ka;

Rõmustagem Sakste meelt,

Kes ei iial unnusta

Et ka meie ni kui ne,

Innimesed olleme.” (Palamets 2006)

The history of Estonian national theatre officially began on 24 June 1870, when Vanemuine Society celebrated its fifth anniversary by producing the play "Saaremaa onupoeg” (The Cousin from Saaremaa) by Lydia Koidula.

Vanemuine developed into the first professional theatre in Estonia in 1906, followed by Estonia Theatre after a few months. A century later, Estonia has 30 theatres instead of two.

In its first season, 1906–1907, Vanemuine gave 39 performances to a total of 14,439 spectators. Hundred years later, the numbers of produced plays and spectators have increased ten times.

Film The precursor of cinema – camera obscura – arrived in Estonia in 1891. The first cinema show was held in 1896 in the Stock Exchange building at Pikk Street in Tallinn. The first stationary cinema in Estonia — Illusioon (Illusion) in Tartu — was opened in April 1908.

In 1914, spectators made a total of 980,200 visits to the cinema, which amounts to around seven visits per person in a year. The respective figures in 2007 were 1,139,544 and 3.

Before the First World War, mostly French, Danish and Russian films were screened in Estonia, but the percentage of American films was gradually increasing. By 2007, the United States have taken the leading position (145 films), followed by Estonia (28), United Kingdom



(15), France and Sweden (12 each), and Russia (7). Nearly 60% of the films shown in Estonia have been produced in the United States.

The first Estonian film was completed in 1912 by Johannes Pääsuke, a photographer from Tartu. His documentary “Utotškini lendamised Tartu kohal” (Flights of Utochkin above Tartu) recorded the first flight in Estonian skies. Pääsuke was also the author of the first Estonian feature film. The satirical short film "Karujaht Pärnumaal” (Bear Hunt in Pärnu County) (1914) depicted a quarrel between the Mayor of Pärnu Oskar Brackmann and the journalist Jaan Karu on the eve of local elections, which resulted in a 40-day arrest for the journalist. This is also one of the first cases of film censorship in Estonia — the police chief banned the showing of this film in Pärnu.

From 1912 to 1914, Pääsuke produced a total of 30 films, i.e. 10 films per year on average. In 2007, 75 fictional and documentary films were produced in Estonia by 31 producers, including 16 feature films.

Broadcasting The radio was an important contributor to the cultural life in the first period of independence. Regular radio broadcasts were aired from the beginning of 1926. At first, the radio was not a national entity but a private limited company called "Raadio-Ringhääling". The radio organisation was nationalised in 1934 and the National Broadcasting company was created. Felix Moor was the most prominent radio presenter in that period.

The number of radio receivers was around 100,000 at the end of the independence period (to compare: it was 12,600 in 1945 and 172,100 in 1955). In 1939, nine hours of programmes were broadcast each day while in 2007, each radio channel broadcasted on average for 21 hours a day.

Estonian Television started on 19 July 1955. The first broadcast lasted for two hours and 35 minutes and included an overview of the construction of the Tallinn TV Centre, newsreel "Nõukogude Eesti” (Soviet Estonia) No. 18, feature film "Andrese õnn” (The Fortune of Andres) and an interview about the Song Festival with Gustav Ernesaks. The broadcast could be seen by 238 TV set owners.

The daily news programme "Aktuaalne Kaamera" has been on air since 1957. Colour television was introduced in the 1970s and the first private TV companies, RTV and EVTV (both became predecessors of the current TV3) and Kanal 2, were created in 1993. Today, Estonia has 15 different TV channels.

In 1955, Estonian residents owned 1,300 TV sets but already by 1965 the number had increased to 160,800 (478,200 households had a TV set in 2005). The average daily duration of broadcasts increased from 0.6 hours to 14.6 hours over the same period. In 2007, each channel broadcast on average 19.2 hours of programmes a day.

Museums The development of museums in Estonia can be traced back to 1802, i.e. to the year when the University of Tartu was opened. In the same year, the Tallinn Town apothecary Johann Burchard started his collection "Mon Faible", which became the first private museum in Estonia. The first collection items were gifts, such as a Chinese opium pipe received from General Rosenberg, or an Easter egg, which seemed to be made of marble but was hollow inside. Over time, Burchard became more focused on his collection activities. In 1822, he created a catalogue of his possessions. The catalogue included 1,166 records, even though the actual number of items was slightly different (in 2007, an average Estonian museum had 44,000 collection units.)

The Natural History Room and the Art Museum of the University of Tartu became the first public museums.

Creation of the Estonian National Museum in 1909 was another breakthrough. In addition to museum work, it is also an important centre of Estonian national culture. The prehistory of the Estonian National Museum began in 1888, when Jakob Hurt published in the newspaper "Olevik" a call to start collecting Estonian folklore. The aim of the founders of the Estonian National Museum was to create the most complete collection of Estonian culture, including archives of books, art and photographs.



The precursor of one of the current most popular museums, the Art Museum of Estonia, was the Estonian Museum founded in 1919 by Kristjan Raud.

Music and song festivals The Song Festivals emerged from two sources. The first was the choral song tradition, which goes back to the period of the Moravian Church movement, i.e. to the 18th century. The first Estonian choirs were founded at the end of the 18th century, for instance, in 1794 in Kambja. In addition to choral song, the Moravian Church movement also created an interest in brass music among the Estonians. The first known brass ensemble worked in 1825 at the Tartu Assembly of Brethren. Next, orchestras and choirs were created at parish schools. The Song Festival provided further incentive for the foundation of orchestras. While there were five orchestras in Estonia in 1863, the number had increased to 224 by 1901.

The Baltic German song festivals served as the direct model for the Estonians. The first Baltic German festival was held in 1836 in Riga, the first festivals in Estonia took place in 1857 in Tallinn and in 1866 in Tartu.

The Estonian choirs also began to organise their song days/concerts. The process began in Saaremaa, with concerts in Kuressaare in 1862 and 1863 and a song day conducted in 1863 in Anseküla by Martin Körber. The reports from the mainland mention a song day in 1865 in Jõhvi, with 199 singers from Lüganuse and Viru-Nigula.

The second origin of the Song Festivals was association movement. The first Song Festival would not have been possible without national organisation of the society and the first national societies were primarily choir and orchestra associations. The Vanemuine Cultural Society was founded on 24 June 1865 in Tartu by Johann Voldemar Jannsen and the Estonia Society was created in Tallinn on 10 October the same year. A total of 39 music societies operated on the Estonian territory in the last decade of the 19th century.

The idea of the first Song Festival was born in the circles around Jannsen and the Vanemuine Society. The idea materialised in Tartu from 18 to 20 June 1869. The festival participants included 46 choirs with 789 singers and five brass orchestras with 56 musicians. The festival included a religious and a secular concert. The secular concert comprised 15 songs, including two from Estonian authors — "Mu isamaa on minu arm" and "Sind surmani" by Aleksander Kunileid — and two from Finnish authors. There were 12,000 spectators and the festival earned 900 roubles of profit, which was used for the organisation of the second Song Festival.

Women sang at the Song Festival for the first time in 1880, when two mixed choirs participated in the third Song Festival. This was also the first time when the Song Festival was held in Tallinn.

2009 is the year of 25th Song Festival, which is expected to bring together around 25,000 singers and additionally 10,000 dancers to the Dance Festival.

Summary Despite our complicated history, our culture has been in a constant development. We have grown accustomed to cultural accomplishments of many Estonians and representatives of other nations in Estonia. The culture created by Estonians in a strict sense (except for folk culture) began in the 19th century. Independent statehood creates the most favourable conditions for the development of culture, but the majority of our cultural fields existed already before the creation of the Republic of Estonia, with only the broadcasting company being established during the independence period. The Estonian culture has been able to withstand the attempts at the destruction of the Estonian nation and even the culture created during the Soviet period includes events and indicators to be proud of.

LISAAPPENDIX

LISA APPENDIX


LISA 1

UNESCO kultuurivaldkondade liigitus UNESCO töötas kultuurivaldkondade liigituse välja 1980. aastatel. See liigitus on nii rahvusvahelise kui ka paljude riikide kultuuristatistika alus. Liigitus eristab kümmet kultuurivaldkonda, mille kohta riigid peaksid statistilisi andmeid koguma. Kuigi seda pole pärast 1985. aastat põhjalikumalt redigeeritud ja seetõttu ei kajasta see piisavalt just viimastel aastakümnetel toimunud plahvatuslikku infotehnoloogilist arengut, sobib UNESCO liigitus statistika üldiseks raamistikuks siiski hästi.

UNESCO kultuurivaldkondade liigitus lähtub kultuuri laiemast definitsioonist, seetõttu hõlmab see ka sporti, sotsiokultuurilisi tegevusi, turismi, elukeskkonda jne. Riikide kultuuristatistika neid piirvaldkondi sageli ei haara, nii ei loeta ka Eestis näiteks looduse ja elukeskkonna kohta kogutavaid andmeid kultuuristatistika hulka. Kood/Code

Kultuurivaldkond Field of culture

0 KULTUURIPÄRAND CULTURAL HERITAGE 0.1 Ajaloolised ja ehitusmälestised Historical monuments 0.2 Arheoloogilised mälestised Archaeological heritage 0.3 Muusikapärand Musicological heritage 0.4 Arhiivid Archival heritage 0.5 Muu kultuuripärand Other forms of cultural heritage

1 TRÜKITOODANG JA KIRJANDUS PRINTED MATTER AND LITERATURE 1.1 Raamatud ja brošüürid Books and pamphlets 1.2 Ajalehed ja perioodika Newspapers and periodicals 1.3 Raamatukogud Library services

2 & 3 MUUSIKA JA ETENDUSKUNSTID MUSIC AND THE PERFORMING ARTS 2.1 Kontserdid Live music 2.2 Muusikateater Music theatre 3.1 Sõnateater Drama theatre 3.2 Tants Dance 3.3 Muud etenduskunstid (tsirkus,

pantomiim jne) Other performing arts (circus, pantomime, etc.)

2/3 Helikandjad, videod Common issues of which audio and audiovisual records

4 KUJUTAV KUNST VISUAL ARTS 4.1 Maalikunst Painting 4.2 Skulptuur Sculpture 4.3 Graafika Graphic arts 4.4 Käsitöö Art handicrafts 4.5 Muu kujutav kunst Other forms of visual arts 4.6 Fotograafia Photography

4.6.1 Kunstfotograafia Creative-artistic photography 4.6.2 Muu fotograafia Other photography 5 & 6 AUDIO- JA AUDIOVISUAALNE MEEDIA AUDIO AND AUDIOVISUAL MEDIA

5 KINO JA FOTOGRAAFIA CINEMA AND PHOTOGRAPHY 5.1 Kino Cinema 5.2 Fotograafia Photography

6 RAADIO JA TELEVISIOON RADIO AND TELEVISION 6.1 Raadio Radio 6.2 Televisioon Television 5/6 Video Video

7 SOTSIOKULTUURILINE TEGEVUS SOCIO-CULTURAL ACTIVITIES 7.1 Klubid, ühingud, seltsid Associate life 7.2 Kultuurimajad, -keskused Multipurpose socio-cultural facilities 7.3 Sotsiokultuurilised suhted Socio-cultural practices 7.4 Turism Tourism

8 SPORT JA MÄNGUD SPORTS AND GAMES 9 LOODUS JA ELUKESKKOND ENVIRONMENT AND NATURE

9.1 Looduskeskkond Natural environment 9.2 Linnakeskkond (elukvaliteet linnas) Urban environment

(quality of life in the urban setting)

LISA APPENDIX


APPENDIX 1

UNESCO Framework for Cultural Statistics The UNESCO Framework for Cultural Statistics (FCS) was elaborated in the 1980s. It has served as the basis for defining the structure and scope of the international culture statistics. The FCS comprises ten distinct categories which have not been revised since 1985 and, thus, do not capture the emergence of information and communication technologies which have developed rapidly since late 1980s. Nonetheless, the FCS still serves as a key reference for most cultural statistical frameworks developed at regional and national levels. The FCS was inspired by a broad definition of culture. Thus, it covers also sports and games, tourism or socio-cultural activities, the fields that are often excluded from national frameworks for cultural statistics. LISA 2

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK 2008) on välja töötatud Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistilise klassifikaatori NACE Rev. 2 alusel. Klassifikaatori leiab Statistikaameti veebilehelt www.stat.ee (“Metaandmed” > “Klassifikaatorid”). Loomemajanduse tuumikvaldkonna tegevusalade hulka on selles loetud järgmised tegevusalad. Kood Jagu, osa, tegevusalarühm, klass Section, division, group, class, sub-class Code

58 Kirjastamine (v.a muu tarkvara kirjastamine)

Publishing activities (except Other software publishing)

59 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine

Motion picture, video and television programme production, sound recording and music publishing activities

60 Programmid ja ringhääling Programming and broadcasting activities 6391 Uudisteagentuuride tegevus News agency activities 7111 Arhitekti tegevused Architectural activities 731 Reklaamindus Advertising 741 Disainerite tegevus Specialised design activities 742 Fotograafia Photographic activities 743 Kirjalik ja suuline tõlge Translation and interpretation activities 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Creative, arts and entertainment activities 91 Raamatukogude, arhiivide,

muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus (v.a botaanika- ja loomaaedade ning looduskaitsealade tegevus)

Libraries, archives, museums and other cultural activities (except: Botanical and zoological gardens and nature reserves activities)

Käsitöö (järgmiste tegevusaladena) Handicraft (according to following activities) 16292 Korgist, õlest ja punumismaterjalist toodete

valmistamine Manufacture of other products of wood; manufacture of articles of cork, straw and plaiting materials

14391 Muude silmkoe- ja heegelrõivaste tootmine Manufacture of other knitted and crocheted apparel

32121 Väärisesemete tootmine Manufacture of jewellery and related articles APPENDIX 2

Estonian classification of economic activities Estonian classification of economic activities (EMTAK 2003) is based on the Statistical Classification of Economic Activities in the European Community (NACE Rev. 2). The classification can be found on the website of Statistics Estonia (www.stat.ee > “Metadata” > “Classifications”). The economic activities brought forth below are included among the core fields of activities under creative industries.

LISA APPENDIX


LISA 3

Ametite klassifikaator Ametite klassifikaator (ISCO-88) on rahvusvaheliselt kasutatav liigitus ametialade põhjal võrdluste tegemiseks. Klassifikaator hõlmab 393 ametirühma.

Siin on esitatud vaid klassifikaatori kultuurivaldkonda kuuluvad ametialad. Lisatud on märge tegevusala kultuurisektorisse kuuluvuse kohta 2002. aastal tööjõu-uuringu baasil korraldatud Euroopa kultuuritööhõive uuringus. Klassifikaatori leiab Statistikaameti veebilehelt www.stat.ee (“Metaandmed” > “Klassifikaatorid”). Kood Allrühm, ametirühm Minor group, unit group Kultuurialaa

Code Culturea

243 Teabespetsialistid Archivists, librarians and related information professionals

2431 Arhivaarid ja kuraatorid Archivists and curators + 2432 Raamatukogutöötajad jms

teabespetsialistid Librarians and related information professionals

+

245 Loomingulised töötajad Writers and creative or performing artists 2451 Kirjanikud, ajakirjanikud jm kirjamehed Authors, journalists and other writers + 2452 Skulptorid, maalikunstnikud jm

kunstnikud Sculptors, painters and related artists +

2453 Heliloojad ja interpreedid Composers, musicians and singers + 2454 Ballettmeistrid ja tantsijad Choreographers and dancers + 2455 Filmi-, teatri- jm näitlejad ja lavastajad Film, stage and related actors and

directors +

313 Optika- ja elektroonikaseadmete tehnikud ja operaatorid

Optical and electronic equipment operators

3131 Fotograafid ning pildi- ja helisalvestuse tehnikud ja operaatorid

Photographers and image and sound recording equipment operators

+

3132 Raadio- ja televisiooniseadmete tehnikud ja operaatorid

Broadcasting and telecommunications equipment operators

-

3133 Meditsiiniseadmete tehnikud ja operaatorid

Medical equipment operators -

3139 Mujal liigitamata optika- ja elektroonikaseadmete tehnikud ja operaatorid

Optical and electronic equipment operators not elsewhere classified

-

347 Kunsti-, lõbustus- ja sporditöötajad Artistic, entertainment and sports associate professionals

3471 Dekoraatorid ja disainerid Decorators and commercial designers + 3472 Ringhäälingu-, televisiooni- jm

teadustajad Radio, television and other announcers +

3473 Varietee-, restorani-, tänava- jm muusikud, lauljad ja tantsijad

Street, night-club and related musicians, singers and dancers

+

3474 Tsirkuseartistid Clowns, magicians, acrobats and related associate professionals

+

3475 Sportlased ja sporditöötajad Athletes, sportspersons and related associate professionals

-

214 Inseneriteaduse tippspetsialistid Architects, engineers and related professionals

2141 Arhitektid, linna- ja liiklusplaneerijad Architects, town and traffic planners Arhitektid hinnan-guliselt Architectsby estimation

2142 Ehitusinsenerid Civil engineers - a Loeti kultuurisektori hulka 2002. aasta Euroopa kultuuritööhõive uuringus. a Included in cultural activities in the European Cultural Employment Survey 2002.

LISA APPENDIX


APPENDIX 3

International Standard Classification of Occupations International Standard Classification of Occupations, 1988 (ISCO-88) is an international basis for comparative statistics by occupations. The classification consists of 393 unit groups.

Below only the cultural occupations are brought forth. A column marking the inclusion of the occupation in the Cultural Employment Survey (2002) is added.

The classification as a whole can be found on the website of the Statistics Estonia (www.stat.ee > “Metadata” > “Classifications”). LISA 4

Eesti õppekavade liigitus Eesti õppekavade liigitus (EÕL) toetub rahvusvahelisele ühtsele hariduse liigitusele (Interna-tional Standard Classification of Education — ISCED) ja rahvusvahelises statistikas kasutatavale liigituse täienduseks koostatud käsiraamatule “Koolitusalad” (“Fields of Training”). Õppekavade liigituses võib eristada mitut taset. Neist kaks kõrgemat — ühe- ja kahekohalise koodiga kodeeritavad õppevaldkonnad ja õppesuunad — on määranud kõrgharidusstandard ja need ühtivad täielikult rahvusvahelise koolitusalade liigitusega. Kolmas tase erineb mõnevõrra rahvusvaheliselt.

Kogumiku spetsiifikat arvestades on õppesuunad ja õppekavarühmad näidatud ainult humanitaar- ja kunstiõppesuunas. Kood Koolitusvaldkond, õppesuund,

õppekavarühm Broad fields of education, fields of education,

ISCED kood

Code group of educational programmes ISCED code

1 Haridus Education 1 2 Humanitaaria ja kunstid Humanities and arts 2

21 Kunstid Arts 21 210 Kunstid (üldine) Arts (general) - 211 Kujutav kunst ja kunstiteadus Fine arts and art science 211 212 Muusika ja esituskunstid Music and performing arts 212 213 Audiovisuaalne ja muu meedia Audio-visual and other media 213 214 Disain Design 214 215 Tarbekunst ja oskuskäsitöö Applied art and craft skills 215 22 Humanitaaria Humanities 22

220 Humanitaaria (üldised õppekavad) Humanities (general programmes) - 221 Usuõpetus ja teoloogia Religion and theology 221 222 Võõrkeeled ja -kultuurid Foreign languages and cultures 222 223 Emakeel Mother tongue 223 224

Ajalugu, filosoofia ja nende sidusteadused (= 225–226)

History, philosophy and related subjects (= 225–226)

224

225 Ajalugu ja arheoloogia History and archaeology 224 226 Filosoofia ja eetika Philosophy and ethics 224

3 Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Social sciences, business and law 3 4 Loodus- ja täppisteadused Science 4 5 Tehnika, tootmine ja ehitus Engineering, manufacturing and construction 5 6 Põllumajandus Agriculture 6 7 Tervis ja heaolu Health and welfare 7 8 Teenindus Services 8

LISA APPENDIX


Haridustasemetele vastavad ISCED 97 koodid Esimese taseme haridus või madalam 0-2 alghariduseta 0, algharidus 1 põhiharidus 2A kutseharidus põhihariduseta noortele 2C Teise taseme haridus 3 üldkeskharidus 3A kutsekeskharidus põhihariduse baasil 3B keskeriharidus põhihariduse baasil 3A kutseõpe põhihariduse baasil 3C Teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus 4 kutsekeskharidus keskhariduse baasil 4B Kolmanda taseme haridus 5-6 akadeemiline kõrgharidus (bakalaureusekraad, magistrikraad) 5A rakenduslik kõrgharidus (rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, kutsekõrgharidus) 5B keskeriharidus keskhariduse baasil 5B doktorikraad 6 Klassifikaatorite kohta leiab rohkem info Statistikaameti veebilehelt www.stat.ee (“Metaandmed” > “Klassifikaatorid”). APPENDIX 4

Estonian classification of educational programmes The Estonian Classification of Educational Programmes (ECEP) is based on International Standard Classification of Education (ISCED) and on the supplementing manual “Fields of Training” used in international statistics. Several levels can be distinguished within the classification. Two higher ones — broad fields of education and fields of education coded respectively with one digit and double digit codes — are defined by Estonian Higher Education Standard and they coincide fully with the international classification of fields of education. But the third level differs internationally to some extent.

Below, fields of education and groups of educational programmes are shown only under arts and humanities.

Educational levels according to ISCED 97 codes Below upper secondary education 0-2

less than primary education 0, primary education 1 basic education 2A vocational education for youngsters without basic education 2C

Upper secondary education 3 general secondary education 3A vocational secondary education based on basic education 3B professional secondary education based on basic education 3A vocational training based on basic education 3C

Post-secondary non-tertiary education 4 vocational secondary education based on secondary education 4B

Tertiary education 5-6 academic higher education (Bachelor’s degree, Master’s degree) 5A professional higher education (professional higher education, diploma study, vocational higher education) 5B professional secondary education based on secondary education 5B Doctoral degree 6

Further information on Classifications can be found on the website of Statistics Estonia (www.stat.ee > “Metadata” > “Classifications”).

LISA APPENDIX


LISA 5

Statistikaameti kultuurivaatlused ja -uuringud Aastatel 1999–2000 toimunud ja aastatel 2009–2010 toimuv “Ajakasutuse uuring”.

“Tööjõu-uuring”, mille juures oli 2004. aastal kultuurimoodul kahes kvartalis.

“Eesti sotsiaaluuring”, mida tehakse alates 2004. aastast ning kus 2006. aastal oli moodul sotsiaalse osalemise kohta.

“Leibkonna eelarve uuring”, mida tehakse 1996. aastast.

Kultuurivaldkonna kõiksed vaatlused.

Rahvusvahelisel tasemel on tulevikus plaanis Euroopa Nõukogu tellimusel korraldada kultuurimoodul 2011. aastal.

“Ajakasutuse uuring” “Ajakasutuse uuring” tugineb Euroopa Nõukogu väljatöötatud uuringule, mis võimaldab saada teiste Euroopa riikidega võrreldavaid andmeid. Ajakasutuse uuringuga saab teada, kui palju aega kulutavad inimesed tööle ja vabale ajale olenevalt soost, haridusest, vanusest, elukohast jm näitajatest. Uuringust saab andmeid kodanikuühendustesse kuulumise, vabatahtliku töö, kultuurisündmustel käimise, sportimise, lugemisharjumuste, meediatarbimise, internetikasutuse ja hobi korras kaunite kunstidega tegelemise kohta.

“Tööjõu-uuring” “Tööjõu-uuringuga” saadakse ülevaade Eesti elanike tööhõivest, töötusest, tööoludest ja tööturu muutustest. 2004. aastal oli uuringu juures kultuuritarbimise moodul, millega saadi põhjalikum teave kultuuriliste tegevuste, kultuuritarbimise sageduse ning kultuuriteenuste mittekasutamise põhjuste kohta. Igal aastal on uuringus arvuti- ja internetikasutamise moodul, milles küsitakse iseseisva õppimise ja info hankimise kohta.

Selle uuringu põhjal on võimalik saada andmeid veel järgmiste teemade kohta: kultuuritegevuste tähtsus küsitletavate jaoks; kultuuri- ja meediatarbimise sagedus; iseseisev õppimine raamatute, interneti ja video vahendusel; info hankimine; kultuuriteenuste mittekasutamise põhjused ja kultuuriharrastused.

“Eesti sotsiaaluuring” Sotsiaaluuringu eesmärk on saada infot Eesti elanike sissetuleku, elamistingimuste ning ebavõrdsuse ja vaesuse kohta. Kultuuris osalemise kohta saab uuringuga teavet arvuti ja internetiühenduse olemasolust ning loomingulisest või teaduslikust tegevusest teenitud tulu kohta. 2006. aastal oli uuringus moodul “Sotsiaalne osalemine”, kus küsiti kultuuritarbimise ja vabatahtliku tegevuse kohta viimase 12 kuu jooksul.

“Leibkonna eelarve uuring” “Leibkonna eelarve uuring” on ainus võimalus teada saada, millised on Eesti leibkondade kulutused ja eelarve. Uuringust tuleb välja ka leibkondade varustatus arvutite ja internetiühendusega ning kultuurile tehtud kulutused.

Kultuurivaldkonna kõiksed vaatlused Kultuuri kõiksed vaatlused on igal aastal toimuvad vaatlused teatri, filmi, ringhäälingu, muuseumi, raamatukogude, spordiklubide ja trükitoodangu kohta. 2008. aastast on kultuurivaatluste all taastatud ka rahvakultuurivaatlus ja juurde on tulnud loomemajanduse vaatlus.

Raamatukoguvaatlus hõlmab kolme vaatlust: “Eriala- ja teadusraamatukogu”, “Rahvaraamatukogu” ja “Kooliraamatukogu”. Filminduses on kaks vaatlust: “Filmiimport ja -levi” ning “Film” (filmi toodangu kohta). Spordivaldkonnas on samuti kaks vaatlust: “Spordikool” ja “Spordiklubi”.

Kõiksetest vaatlustest on võimalik saada andmeid kultuuriasutuste arvu, nende majandustegevuse, personali ja külastajate arvu ning palju muu spetsiifilise kohta.

LISA APPENDIX


ANNEX 5 Statistics Estonia’s surveys which provide more detailed data on the participation in culture The previous Time Use Survey conducted in 1999–2000 and the next one planned for 2009–2010. Labour Force Survey supplemented by the module of culture in two quarters of 2004. Estonian Social Survey organised since 2004. The respective 2006 Survey was supplemented by the social participation module. Household Budget Survey conducted since 1996. Census surveys in the field of culture. At the international level, there is a plan to organise a module of culture in 2011 on the request of the Council of Europe.

Time Use Survey Time Use Survey is based on the survey worked out by the Council of Europe which enables to receive data comparable with other European countries. Time Use Survey provides information about how much time people spend on work and leisure time depending on gender, education, age, place of residence and other indicators. The Survey reveals data on membership in citizens’ associations, voluntary work, participation in cultural events and sports activities, reading habits, media consumption, use of the Internet and engagement in fine arts for hobby.

Labour Force Survey Labour Force Survey provides an overview about employment, unemployment and working conditions of the Estonian population and about changes on the labour market. The 2004 Survey was supplemented by a module on culture consumption which gave more detailed information about cultural activities, culture consumption frequency and about the reasons restricting participation in cultural activities. The Survey is annually supplemented by modules on the use of computer and Internet by which data are collected on independent studies and information retrieval. In addition, this Survey enables to obtain data on the following topics: importance of cultural activities for respondents; frequency of culture and media consumption; independent studies through books, Internet and video; information retrieval; reasons restricting participation in cultural activities; and cultural hobbies.

Estonian Social Survey The aim of Social Survey is to collect information about the income, living conditions, inequality and poverty of Estonian people. Regarding participation in culture, the Survey provides information about the presence of computers and Internet connection, and about the income from creative or scientific activities. The 2006 Survey was supplemented by the social participation module which included questions on culture consumption and voluntary work in the last 12 months.

Household Budget Survey Household Budget Survey provides a unique opportunity to learn about the expenditures and budgets of Estonian households. The Survey also reveals information about the presence of computers and Internet connection in households and about expenditures made on culture.

Census surveys in the field of culture The census surveys on culture are conducted on an annual basis and by these surveys data are collected about theatres, films, broadcasting, museums, libraries, sports clubs and printed matter. Since 2008 the Folk Culture Survey has again been included in the scope of culture surveys and the Creative Industries Survey as a new one has been added. Three surveys are conducted in the framework of Library Survey: Specialized and Scientific Libraries; Public Libraries; School Libraries. In the field of filming, two surveys are conducted: Importing and Distribution of Long Films; Films (about film production). Two surveys are also conducted in the field of sports: Sports School; Sports Club. Census surveys provide data about the number of cultural institutions, their economic activities, number of personnel and visitors, and about a lot of other specific matters.

LISA APPENDIX


LISA 6

Statistilised kultuuriartiklid ja -kogumikud Eestis (alates 1997) Statistikaameti artiklid ja kogumikud: Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia (ilmub igal aastal); peatükk “Kultuur”. Eesti Statistika Kuukiri I 2006; analüütiline ülevaade “Kultuuritarbimine 2004”, Yngve Rosenblad.

Kultuur. 1994–2004. Culture (2006).

Kultuur. Culture (aastakogumik, 1997–2003).

Kultuur arvudes. 2006. Culture in Figures (taskuteatmik).

Kultuuris osalemine (teemaleht, jaanuar 2009). Kultuurisektor: tööandja või rahakulutaja? — Yngve Rosenbladi ettekanne teabepäeval “Raha ja õigus kooliraamatukogus”, 2007. Kultuuristatistika Eestis — väikeriigi kogemused kultuuristatistika ülesehitamisel. — Yngve Rosenbladi ingliskeelne ettekanne Lissabonis 31.10.2007, http://www.kul.ee/webeditor/files/loomemajandus/Lissaboni_ettekanne_final.doc (6.03.2009). Lapsed. Children (2008); artikkel “Kultuur, sport ja vaba aeg”, Yngve Rosenblad, Marin Randoja.

Loomemajandus (teemaleht, november 2008). Sotsiaalne ebavõrdsus. Social Inequality (2007); artikkel “Kultuuriline ebavõrdsus”, Yngve Rosenblad. Sotsiaaltrendid 4 (2007); artikkel “Kultuuri ja spordi roll ühiskonna sidususes”, Yngve Rosenblad.

Muud artiklid ja kogumikud: Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse “Mina. Maailm. Meedia” tulemustest (2004). Kultuur kõigile? Sotsiaaldemograafiliste tegurite mõju kultuuri tarbimisele ja kultuurielus osalemisele Eestis. Tiiu-Liisa Rummo-Laes, 2004 (magistritöö). Kultuuritarbimise uuringu aruanne (Saar Poll, 2006), https://kule.kul.ee/avalik/esitlused/kultuuritarbimine/kultuuritarbimise_uuring_2006_aruanne.doc (11.03.2009). Elanikkonna kultuuritarbimise uuringu aruanne (Saar Poll, 2003), http://www.kul.ee/failid/Kultuuritarbimise_uuringu_aruanne_juuni_2003_taiendatud.doc (11.03.2009). Loova Tallinna arengukontseptsioon, 2008, http://www.tallinn.ee/est/g2402s39407 (6.03.2009). Tallinna loomemajanduse kaardistus (Tartu ülikool, 2006), http://www.tallinn.ee/est/g2402s28391 (6.03.2009). Eesti loomemajanduse kaardistamine ja analüüs (Eesti Konjunktuuriinstituut, 2005), http://www.kul.ee/webeditor/files/loomemajandus/01_yldosa.pdf (6.03.2009). Loomemajanduse arendamine Eestis — ettepanekud tulevikuks (Tuleviku-uuringute Instituut, 2005), http://www.kul.ee/webeditor/files/loomemajandus/loomemajanduse_uuring_ETI.doc (6.03.2009). Creative Clusters — Future Model for the Cultural Field, 2007, http://www.ema.edu.ee/popFile.php?file=281 (6.03.2009).

Materjale loomemajandusest, http://loomemajandus.edicypages.com/et/ (6.03.2009).

Eesti teatristatistika aastaraamat (Eesti Teatri Agentuur, ilmub alates 2004).

Eesti spordi aastaraamatud (Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, ilmub igal aastal).

LISA APPENDIX


ANNEX 6 Statistical articles and publications on culture in Estonia (since 1997) Articles and publications of Statistics Estonia: Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia (annual); chapter “Culture”. Eesti Statistika Kuukiri. 1/06. Monthly Bulletin of Estonian Statistics; analytical overview “Participation in cultural activities 2004”, Yngve Rosenblad. Kultuur. 1994–2004. Culture (2006). Kultuur. Culture (annual publication, 1997–2003). Kultuur arvudes. 2006. Culture in Figures (pocket-sized reference book). Kultuuris osalemine (information sheet, January 2009; only in Estonian). Kultuurisektor: tööandja või rahakulutaja? (only in Estonian) — presentation by Yngve Rosenblad on the information day “Raha ja õigus kooliraamatukogus”, 2007. “Culture Statistics in Estonia: the Experiences of Building a New System for Cultural Statistics in a Small Country” — presentation by Yngve Rosenblad in Lisbon on 31.10.2007, http://www.kul.ee/webeditor/files/loomemajandus/Lissaboni_ettekanne_final.doc (6.03.2009). Lapsed. Children (2008); article “Culture, sports and spare time”, Yngve Rosenblad, Marin Randoja. Loomemajandus (information sheet, November 2008; only in Estonian). Sotsiaalne ebavõrdsus. Social Inequality (2007); article “Cultural Inequality”, Yngve Rosenblad. Social Trends 4 (2007); article “The role of culture and sport in social cohesion”, Yngve Rosenblad.

Other articles and publications: “Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse “Mina. Maailm. Meedia” tulemustest (2004) (only in Estonian). Culture for Everyone? Influence of socio-demografic factors to cultural consumption and participation in cultural life in Estonia. Tiiu-Liisa Rummo-Laes, 2004 (Master’s thesis, summary in english). Kultuuritarbimise uuringu aruanne (Saar Poll, 2006) (only in Estonian), https://kule.kul.ee/avalik/esitlused/kultuuritarbimine/kultuuritarbimise_uuring_2006_aruanne.doc (11.03.2009). Elanikkonna kultuuritarbimise uuringu aruanne (Saar Poll 2003) (only in Estonian), http://www.kul.ee/failid/Kultuuritarbimise_uuringu_aruanne_juuni_2003_taiendatud.doc (11.03.2009). Loova Tallinna arengukontseptsioon, 2008, http://www.tallinn.ee/est/g2402s39407 (6.03.2009) (only in Estonian). Tallinna loomemajanduse kaardistus (Tartu ülikool, 2006) (only in Estonian), http://www.tallinn.ee/est/g2402s28391 (6.03.2009). Eesti loomemajanduse kaardistamine ja analüüs (Eesti Konjunktuuriinstituut, 2005), http://www.kul.ee/webeditor/files/loomemajandus/01_yldosa.pdf (6.03.2009), (only in Estonian). Loomemajanduse arendamine Eestis — ettepanekud tulevikuks (Tuleviku-uuringute Instituut, 2005) (only in Estonian), http://www.kul.ee/webeditor/files/loomemajandus/loomemajanduse_uuring_ETI.doc (6.03.2009). Creative Clusters — Future Model for the Cultural Field, 2007, http://www.ema.edu.ee/popFile.php?file=281 (6.03.2009). Materjale loomemajandusest, http://loomemajandus.edicypages.com/et/ (6.03.2009) (only in Estonian). Annual publication “Estonian Theatre Statistics” (Estonian Theatre Agency, since 2004). Yearbooks of Estonian sports (Ministry of Culture, annual) (only in Estonian).

Kultuurikogumiku valmimisele aitasid kaasa: The following persons have contributed to this publication: Raul Altmäe, Marielle Borthwick, Aavo Heinlo, Ilme Ingel, Mart Kangur, Urve Kask, Merike Kirikal, Tõnu Lensment, Tõnu Mertsina, Meelis Muhu, Moonika Oras, Marika Pihl, Yngve Rosenblad, Tiiu-Liisa Rummo-Laes, Ragnar Siil, Tiia Sippol, Külliki Tafel-Viia, Helle Teern, Ülle Valgma, Arvo Valtin ja Aet Vanamölder.