kultuuri ja stiiliajalugu
TRANSCRIPT
KULTUURI- JA STIILIAJALUGU
Kristi LiivamägiTartu Kunstikool
III dek
William Morris ja Arts and Crafts liikumine
William Morris ,,modernismi pioneer’’ (Nikolaus Pevsner 1936)
Ideed mõjutasid nii Louis Sullivani, Otto Wagnerit, Adolf Loosi, Frank Lloyod Wrighti ja ka Henry van de Veldet
On õppinud Oxfordis arhitektiks ja maalijaks 1861. aastal firma nimega Morris Marshall
& Faulkner, Fine Art Workmen in Paiting, Carving, Funiture and the Metals
Protesteeris historitsistlikusindustrialiseruvas maailmas toimuva ,, eheda loomingulisuse’’ allakäigu vastu- tema ümber mõttekaaslaste ring- liikumine nimega Arts and Crafts Movement
Liikumise veendumus, et ,, kogu kunsti juured ja baas peituvad käsitöös’’
Ise tegeles kõigega, mis puudutas ruumid kujundamist ja sisustust- tekstiilitikandid, tapeetid, vaibad, värvitud klaas, vaibad ja mööbel
Andekas sünteesija: palju laene gootikast Sensuaalne ja lineaarne joon Ei tohtinud olla mõttetuid esemeid Mööbel toekas ja raskepärane, nikerdornamendiga- gooti
laen Seisukohad: Kunsti olemus on sotsiaalne Kunst peab olema kättesaadav kõigile, mitte üksnes
ühiskonna varakale eliidile Kunstnik peab mõtlma kõigile ühiskonna liikmetele ja tema
objektiks peab olema kogu keskkonna kujundamine (tööliselamud)
Kunst peab olema ,, tõene’’ ja ainult käsitsi tehtav kunst saab seda olla
William Morris
Historitsism Eestis 1830. aastal hakkas historitsislik arhitektuur levima
nii mõisaarhitektuuris kui ka linnades Suurt rolli avaldas neogootika ja juugend Esimene neogootika stiilis- Tartu Ülikooli
raamatukogu projekt Toomkiriku varemetes (Johann Wilhelm Krause) 1840. aastal neorenessanss- Toompeal Rüütelkonna
hoone Interjöör- daperii, mõnikord vitraažiga aknad ja
vaheuksed, toataimed, fotod ja pildid seinal, pisiskulptuurid, looma- ja linnutopised
Mööbel: negogooti-stiil viidud maksimumini, neobarokk- dekoorikuhjatus ja- lopsakus ületab kõik piirid
19. sajandi lõpp- Eesti suurim mööblitootja Lutheri vabrik, eksporditi peaaegu kogu Euroopa- uus firmanimi Lutrma
Rüütelkonna hoone
Jacques Rosenbaum. Tallinnas, Pikk 23
Luterma vabriku toolid
Keisritoolid. Rudolf von Engelhardt. ,,Luterma’’ 1885
Konstruktiivne ratsionalism Ameerika Ühendriikides 19.sajandi
lõpul ja 20.sajandi algul Arhitektuuris kasutati mehhaniseeritud meetodeid: maja monteeriti kokku tööstuslikult toodetud valmisdetailidest
Raudkonstruktsioon Kõrged majad- linnasüdame kallinemise
tõttu 1880.aastani puitehitised moodustasid
kõigist ehitatud majadest tervelt 60-80% Esimene elektrilift 1853 Konstruktsiooni eksponeeriv vorm Pilvelõhkujate interjöörides rakendati
väliseid konstruktsioone, kuid enamasti ornamenteeritud
Hiigelsuurte avadega vestibüülid, saalid, aatriumid
Frank Lloyd Wrighti- Ho-o-deni templi rekonstruktsiooni plaanilahendus
Nimetas oma arhitektuuri ,,orgaaniliseks’’ Oluline valgus, mis pääses ruumi kolmest
küljest Kasutas telliseid, looduskive, krohvi,
puupaneele Mööbel peab arhitektuuriga ühte sulanduma,
et saavutada lihtsust ja selgust, tuleks kasutada sirgeid jooni ja ristkülikulist vormi
Väga lihtsate geomeetriliste-kuubiliste vormidega
Rskepärasuse vältimiseks kavandas ta istmete küljed ja seljatoed tavaliselt vertikaalsete pulkadega võredena
Šeikerid Ema Ann Lee, kes emingeerus Inglismaalt
Ameerikasse Sai oma nime religioosse rituaalina
tantsivast ,, õõtsuvast’’ (shaking) tantsust Neil ei olnud omandit ja nende
sissetulekuks oli käsitsi mööbli valmistamine
Müügiartikliks olid talupojatoolid Tähtis oli lihtsus ja kergus Toole sai riputada seintele Šeikerite tooli vorm jõudis 19.sajandil
Euroopa mööblitööstusse
Guarantee Trust Building Buffalos. Louis Sullivan. 1894-
1895
Wainwright Building. Louis Sullivan
Bradbury Buildin Los Angeleses. George Herbet Wyman. 1889-1893
Bradbury Buildin Los Angeleses. George Herbet Wyman. 1889-1893
Bradbury Buildin Los Angeleses. George Herbet Wyman. 1889-1893
Robie House’i tool Peacock-tool. 1921-1922
Torutool Midway House’i jaoks. 1914Frank Lloyd Wright
Juugendstiil Ei ole Euroopa ühtne stiil Igas Euroopa keeles oli oma vaste Ühisjoon: uus stiil oli uus ja vastandes end vanale Maja on tervik, üks organism, selles ei tohi leiduda
midagi, mis arhitektuurse tervikuga orgaaniliselt ei seostuks.
Ruumide paigutus peab olema mugav- loobumine klassikalisest sümmeetrilisest plaanist
Juugendehitised asümmeetrilised ja plastilise väliskujuga (liidetud ruumid, maja jätkus)
Vormi iseärasuseks oli loodusekultus- meenutasid elusorganisme (algusaegadel kutsuti vihmaussistiiliks)
Materjalid: looduslik kivi (graniit, põllukivi, tellis) Dekoorimotiivid: lemmiktaimed: krüsanteem,
orhidee, liiliad, iirised, kallad, tulbid, alpikannid, võõrasemad ja ka põllulilled ja viljad nt. nisu ja rukis
Looma- ja linnuriigist: pikakaelalised linnud nt. Flamingod, luiged, iibised, pelikanid, paabulinnud
Värvid: violett, kahvatukollane, valge, õunaraoheline ja paabulinnuvärvid
Esimene korrus looduskivi, tavaliselt järgnes sellele krohvitud pind ja ülemine osa jälle esile tõstetud
Fassaadi kaunistasid skulptuurid, mosaiigid ja sepised
Mööbli kujundamisel tuli lähtuda ruumist
Varajuugend. Hotell Tassel Brüsselis. Victor Horta. 1892-1893
Hotell Tassel Brüsselis
Hotell Tassel’i interjöör
Victor Horta maja
Victor Horta oma maja ja stuudio
Villa Bloemenverf. Henry van de Velde. 1895
Dekoratiivne juugend Belgias
Victor Horta Olulised trepid ja nende käsipuude
ažuursed võred Horta joon- kurvatuurid korduvad
kõikjal, nii toolidel, kaminatel, valgustitel kui ka põranda-parketil
Mööbel- lihtne geomeetriline Berliini tubakapood- vaimustav
sisekujundus ja mööbel
Söögituba. Henry van de Velde. 1906
Maja interjöör. Henry van de Velde. 1901
Laud Revue’i kontoris. Henry van de Velde.
Prantsusmaal
Hector Guimard- kortermaja Castel Beranger
Mööbel väga voogavajooneline vormilt vaba
Rene Lalique Valgustid- klaas ja juveelid Lit papillon- liblikakujuliste otstega
voodi
Kortermaja Castel Beranger. Hector Guimard. Pariis
Kortermaja Castel Beranger. Hector Guimard. Pariis
Kortermaja Castel Beranger. Hector Guimard. Pariis
Kortermaja Castel Beranger. Hector Guimard. Pariis
Kapp. Kortermajas Castel Beranger. Hector Guimard. 1899
Hanging cabinet, ca. 1890Émile Gallé (French, 1846–1904)
Kapp. Emile Galle. 1890
Riiul. Emile Galle. 1890
Paabulinnu- voodi. Emile Galle. 1904
Hispaanias
Antonio Gaudi- stiili on nimetatud ka katalaani moderismiks
Orgaanilisus, lähtumine loodusvormidest, totaalsus, kunstide süntees, sise- ja välisruumi kujunduslik ühtsus, klaasi ja mosaiigi kasutamine
Kasutab ka gooti ja mauri elemente Kõigi oma majade mööbli kujundas ise Erinevus prantslastest seisneb esemete
ebasümmeetrilisuses ja muust dekoorist loobumises
Casa Batllo. Antonio Gaudi. 1885
Casa Batllo interjöör. Antonio Gaudi. 1885
Casa Batllo interjöör. Antonio Gaudi.1885
Casa Mila. Antonio Gaudi. 1889
Casa Mila. Antonio Gaudi. 1889
Casa Mila. Antonio Gaudi. 1889
Casa Mila. Antonio Gaudi. 1889
Konstruktiivne ehk geomeetriline juugend
Inglismaal Šotlane Charles Rennie Mackintosh 1897. aastal esimene maja koos interjööriga-
Glasgow Kunstikool Loobus vanast segavast vormist Sanitaar- ja vendilatsioonitehnika 1897. aastal Miss Cranstoni teemajad Värvitud seinu kattis tavaliselt kõrge tume või
hele puupaneel, mida võis ilmestada juugendlikult stiliseeritud dekoor, laekonstruktsiooni talastik oli jäetud nähtavaks
Uksi, aknaraamistusi, valgusteid, mööblit, läbis ühe kindla elemendina ruudu motiiv
Glasgow kunstikool. Charles Rennie Mackintosh. 1897-1908
Glasgow kunstikool. Charles Rennie Mackintosh. 1897-1908
Miss Cranstoni teemaja. Charles Rennie Mackintosh. 1897-1910
Glasgow Willow tänava teeruumi tool. Charles Rennie Mackintosh
Glasgow Argyle’i tänava teeruumi tool. Charles Rennie Mackintosh
Hill House’ i redel- tool. Charles Rennie Mackintosh
Austrias
Olbrich Viini Sezession’i näitusemaja Interjööre kaunistasid Klimti seinamalinugud Ornament ei olnud tähtis- selle kasutamise
vajalikkuse otsustab eseme struktuur Odavus ei tohtinud olla määrav Arhitektuuri üldjooned: määravad sirge joon
ja kuubiline vorm- ruudu, kuubi, ringi kasutamine
Mööbel- materjaliausus ja funktsioonipärasus, sobivus interjööriga ja arhitektuuriga
Brüsseli Palais Stoclet, söögisaalis Koloman Moseri mööbel ja Gustav Klimti maalingud. Josef Hoffmann. 1904-1915
Kohviku ,, Fledermaus’’ nahkkiiretool. Josef Hoffmann. 1905
American Bar Viinis, interjöör ja sisustus Adolf Loos. 1907
Kohvik ,,Museum’’. Adolf Loos. 1899
Steineri maja. Adolf Loos. 1910
Saksamaal
1907. aastal asutati Deutscher Werkbund (Saksa Tööliit)
Eesmärk- edendada tööstustooteid koostöös kunstnike, tööstuse ja käsitöölistega
Hermann Mutnesius Sügav konflikt Henry van de
Veldega
Juugendstiil Eestis
Levis Eestisse 20. sajandil Esimeseks uut arhitektuurikeelt rakendanud
hooneks oli Virumaal ehitatud Neeruti mõis (1903-1906)
Asitõend: van-de-veldeliku abstraktse joonega lillornament
Keskajahõnguline juugend- Taagepera mõisahoones(1907-1912)
Materjalivastandused Mööbliga tegelesid kohalikud kunsti- ja
käsitööühingud Materjaliks vineer (kohvrid, ranitsad,
kübarkarbid)
Neeruti mõis. Virumaal. 1903-1906
Tallinna Lutheri vabriku rahvamaja. Saarinen, Lindgren, Gasellius. 1904-1905
Tartu ,,Vanemuise’’ teatrimaja. Armas Lindgren. 1905-1906
Ammende villa. Fjodor Mieritz ja Ivan Gerassimov. 1903-1905
Modernism Euroopas 20.sajandi algul
Eesmärk: odavus ja suur maht Francois Hennabique-
raudbetoonmonoliitkonstruktsioon 1837. al J.B. White- esimene täisbetoonist
maja Ornament puudus, hoone skeletsus oli
esile tõstetud, akende klaaspinnad kohati hiiglaslikuks kavandatud, lamekatus, kergus, dünaamilisus
Esemedisaini materjaliks: metall, klaas, keraamika
Fagus’e kingaliistuvabriku hoone Alfeldis. Walter Gropius. 1910-1914
Jahrhunderthalle Wroclawis. Max Berg, Adolf Meyer. 1911-1913
Jahrhunderthalle Wroclawis. Max Berg, Adolf Meyer. 1911-1913
Jahrhunderthalle Wroclawis. Max Berg, Adolf Meyer. 1911-1913
Pink Fagus’e tehase kontori jaoks. Walter Gropius. 1911
Modernism Hollandis. De Stijl’i neoplastitsism
1917 ajakiri ,,De Stijl’’ – Theo van Doesburg, Pieter Oud, Piet Mondrian
Eesmärk: vormi ja värvi ühtsustamine Tuli loodusvormid taandada konstantseteks vormi
algelementideks ja looduse värvid alg- ehk põhivärvideks Sirgjoon ja kolmnurk Punane, kollane, sinine ja nende vastandid- valge, must ja hall Ruumis olevad esemed peavad olema vormilt neutraalsed, et
struktuuri esitlemist mitte segada Loodusmaterjalide kadumine Materjalid pidid olema siledad ja läikivad Tooli konstruktiivse osa ühendustes polnud kasutatud ei
traditsioonilisi tappe ega vormis ühtki ümarat nurka Sise- ja välisruum vahendasid teise korruse suured klaasaknad Privaat- ja ühisruumid Lükandseinad
Neoplastitsistlik interjöör- Strasbourg’i ,,Cafe L’Aubette’’. Theo van Doesburg. 1927
Roodblauwe stoel-puna-sinine tool. Gerrit Rietveld. 1917-1923
Tugitool. Gerrit Rietveld. 1937
Neoplastitsistlik arhitektuur- Schröer- Schräderi maja Utrechtis. Gerrit Rietveld. 1924
Siksak- tool. Gerrit Rietveld. 1932
Puhvetkapp. Gerrit Rietveld. 1919
Bauhaus- esimene modernse disaini kool
Staatliches Bauhaus in Weimar- 1919 Saksamaal Bauhaus viitas Bauhütte’le , keskaegsete
käsitööliste ühendusele, mis oli tegutsenud ühe kiriku ehitusel
Eesmärk: et kunstnik oleks käsitöölisest kõrgemal astmel
Töökojad: skulptuuri-, teatri-, klaasi-, fotograafia-, metalli-, puidu-, keraamika-, tüpograafia-, reklaami-, näituse-, kujunduse-, seinamaali- ja kudumistöökoda
1925- uus maja (mööbel: Gropius ja Marcel Breuer)
Bauhaus ja mööbel Walter Gropius- vorm meenutab mõneti
Viini koolkonna lahendusi Tuntuimaks sisustuseks on Weimari
Bauhaus’i direktori kabinet Marcel Breuer- novaatorlikum
mööblidisainer Ta tahtis luua unifitseeritud mööblit, mida
oleks kergem toota ja mis sobiks ugasse ruumi ja millel istudes inimene tunneks end otsekui ,,hüplevatel õhusammastel’’
Metallmööbel- vastab universaalsuse nõuetele kõige paremini
Breuer- 1925 torutoolid
Frankfurdi köök. Grete Schütte- Lichetzky. 1924
Bauhaus’i uus hoone Dessaus. Walter Gropius. 1925- 1926
Marcel Breueri sisustatud Piscatori maja korter Berliinis. 1927
Wassily(Kandinsky) tool ehk ,, B 3’’. Marcel Breuer
Konsooltool. Mart Stam. 1926
Konsooltool ehk ,,B 33’’. Marcel Breuer. 1927- 1928
Modernism, funktsionalism ja Le Corbusier
1920. aastate Euroopa arhitektuur on tihedalt seotud Le Corbusier’ isikuga
Mõiste ,, Funktsionalism‘’ Ehitise vorm tuleneb tema funktsioonist:; sisaldab
filosoofilisi, poliitilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, stilistilisi ja sümboolseid probleeme
Määratles end ise eelkõige vastandina tradisionalismile ja seda kehastavatele klassikalistele arhitektuuristiilidele
Arhitektuur pidi olema oma tehnoloogilistes ja esteetilistes lahendustes olema odav ja aegasäästav, valgusküllaline ja liigsetest asjadest ahistamata
Hoonetüübid- koolid, kinod, haiglad jms. Sisearhitektuuri elementide oluline roll: ruumi
vormivad siserõdud, - trepid ja pandused Kardin ei ulatanud kunagi põrandani, vaid kattis
ainult akna Istmeosa oli lehmanahast
L’ Esprit Nouveau paviljon Pariisi Dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitusel. Le Corbusier. 1925
Villa Stuttgardis Weissenholfi elamunäitusel. Le Corbusier. 1927
Villa Stuttgardis Weissenholfi elamunäitusel. Le Corbusier. 1927
L’ Esprit Nouveau paviljoni interjöör. Le Corbusier. 1925
Chaise longue. Le Corbusier, Pierre Jeanneret ja Charlotte Perriand. 1928
Tugitool Grand Confort. Le Corbusier. Pierre Jeanneret ja Charlotte Perriand. 1928
Torutool. Le Corbusier, Pierre Jeanneret ja Charlotte Perriand. 1928- 1929
Traditsionalism ja modernism Skandinaavias 1920.- 1930.
aastail Ese peab olema kujundatud
otstarbekalt aga ka kaunilt Materjal: teka(tiik)puu Carl Malmsten- rootslane Johan Sigfrid Sireni- Soome
parlamendihoone Meeldida ka silmale, kaunistada, olla
ruumi osaks Aalto koos abikaasa Ainoga- inimkeha
jaoks on hea olla kontaktis vaid orgaanilise, s.t loodusliku materjaliga
Materjal: kasepuu
Lamamistool. Kaare Klint. 1933
Laualamp ,,PH’’ seeriast. Poul Henningsen. 1933
Paimo senatoorium Soomes. Alvar Aalto. 1928- 1933
Villa Mairea interjöör. Alvar Aalto. 1937- 1938
Konsooltoool. Alvar Aalto. 1938-1939
Paimio tool. Alvar Aalto. 1932-1933
Funktsionalism Eestis 1920.- 1930. aastail
1919- Kõrgem Kunstikool ,,Pallas’ 1914- Kunstitööstuskool 1920 aastal kasutatakse terminaloogias- funktsionalism Puudus linnaarhitektuuri traditsioon Esimene- 1929 aastal Herbert Johansoni
linnavilla Tallinnas Toompuiestee 6 Probleem- kliima suhtes ebaotstarbekas Dekoratiivsed mahendavad lisandid: jalgvärav ka
keldriaken kaunistatud ornamentaalse sepisvõrega
Hoone kuju on geomeetriline ja mahtude liitmine asümeetriline
Katuseterass- pesukuivatamiseks Laekarniis ja stukkdekoor Suur art deco mõju sees eksterjööris Materjaliks paindevineer
Olev Siinmaa
Kirde 13. 1936
Hämariku 8
Nurme pood Vabaduse pst. 73a 1939.
Rakvere, Näituse 19. E. Velbri funktsionalistlike villade üks iseloomulikke võtteid on lintaknaga kitsa trepikoja mahu eendamine
Pärnu mnt. 431 Nõmme
Art deco
Detail- roos- enim kasutatud ornamendi-motiiviks- la rose lribe
Termin võeti kasutusele 1966. aastast Kuubilis- geomeetriline ka ka vabalt
ekspressiivne vorm, mille pind on kohati või üleni kaetud geomeetrilise ornamendiga
Suur rõhk materjalil- kasutati glasuuri, majoolikat, marmorit
Kanuukujuline kušett, torutgitoolid, serveerimislaud
Maison de Verre’i interjöör (rekonstruktsioon), Pariis. Pierre Chareau. 1928- 1932
Maison de Verre’i interjöör (rekonstruktsioon), Pariis. Pierre Chareau. 1928- 1932
Mööbel. Pierre Chareau. 1930
Klaver. Pierre Legrain. 1929
Voodi. Jean Dunand. 1930
Suzanne Talbot’i korter Pariisis. Eileen Gray
Tool. Eileen Gray. 1925-1926
Sürrealism
Oskus kokku seada põnevaid ja eriilmelisi asju
Moeajakiri ,,Vogue’’- kingakujuline kübar Katusekorter Carlos de Besteguile- valged
seinad, maast laeni aknad, spiraalse sisetrepiga, neobarokne mööbel, kamin, lühtrid, peeglid ja katuseterassil muru
Seinad sinised Punase huulekujuline diivan- (,, Mae Westi huuled’’) Salvador Dali
tehtud
Carlos de Bestegui Pariisi kodu sürrealistlik katuseterass. Le Corbusier, Emilio Terry. 1931
Sohva ,, Mae Westi huuled’’ Salvador Dali. 1936
,,Lenini kuus ilmumist klaveril’’ Salvador Dali. 1931
,,Le Lever du Soleil’’ Joan Miro. 1940
Modernism ja art deco USA-s
Orgaanilisus- geomeetrilisse struktuuri tugines looduse sõna Dünaamilisus, kiirus ja masinlikus Pehme-sire – streamlined modernism-
voolujooneline modernism Fassaadid sageli kaetud faktuurse
geomeetrilise ornamendiga Dekoori stiliseerimine Hollywoodi stiil
Perekond Lovelli Health House. Richard Neutra. 1926- 1928
Perekond Lovelli Health House. Richard Neutra. 1926- 1928
Falling Walter. Frank Lloyd Wright. 1936-1939
Falling Walter. Frank Lloyd Wright. 1936-1939
77- korruseline Chrysler Building New Yorgis. William van Alen. 1928- 1930
77- korruseline Chrysler Building New Yorgis. William van Alen. 1928- 1930
Chrysleri hoone lifti uks. William van Alen
Chanin- Building New Yorgis, tualett. Jasques Delamarre. 1928
Neohistoritsism ja art deco Eestis
1920-1930. aastatel Kasutati ajaloolisi arhitektuuristiile,
tehes sed siiski pigem interpreteerivalt kui kopeerivalt
Kasutati nii puhtalt kui ka segatult, s.t eklektiliselt
Sümmeetriline fassaadpilastrid, karniisid, portalid ja dekoorid
5-6 korrulised Karniisiga laed, tiibuksed
Pärnu Supelasutuse hoone. Erich Wolffeldt, Aleksander Nürnberg, Olev Siinmaa. 1927
Esindustraditsionalism/ neobarokk- Presidendi Kantselei hoone Kadriorus. Alvar Kotli. 1937- 1939
Esindustraditsionalism/ neobarokk- Presidendi Kantselei hoone Kadriorus. Alvar Kotli. 1937- 1939
Türgi kirjanikule Nazim Hikmetile sünnipäevaks kingitud eesti rahvuslik mööbel
,,Eesti stiil’’ Eesti uhkeim funktsionalist Olev Siinmaa Ta suutis luua huvitava ,,esindusrahvusliku
stiili’’ See oli taandatud lihtsaks, isegi kastjaks- kui
võrd etnograafilises ornamentikas Motiivideks oli hobusepea, päikeseratas ja
tulbiõis Pilte ei esinenud, olid vaid ornament Edgar Johan Kuusik ja Roman Nyman Muhu tekilt laenatud ornamendiga sini-puna-
oranžides toonides võlvi- ja seinamaalingud Tritud jalgadega raamkonstruktsooniga toolid Sisse lõigatud nii Eesti kui ka üldiselt
etnograafilisest pärandist laenatud mustrimotiivid
Edgar Johan Kuusik- Üliõpilasmaja (praegu ülikooli kohvik) kujundus ja mööbel
Mitte väga rikkalikult dekoreeritud ,,Eesti stiili’’ tellijaks ja propageerijaks oli ka
maaeluga seotud seltsid ja ajakirjad Eri raamat ,,Talumööbel’’ ilmus 1920 Stiil, kus on olemas ühtne idee kui ka vorm (kahte
laadi) ,,Eesti stiili’’ loodi, kasutades erinevaid arhitektuuri
ja esemete alusvorme, mida kaunistati etnograafilise ornamendi ja mütoloogiliste piltidega
Esimene laad: Rahvuslik vorm ja ornament olid olusiseks lähtepunktiks
Teine laad: Eseme vormi geometriseeriti ja dekoori stiliseeriti, kasutati sageli väärismaterjale ja- tehnikaid
EÜSi maja. Georg Hellat
Muhu sussid
Art deco Eestis Sidrunikollane, ultramariin, roostepunane Fassaad kaeti soliidse ja kalli mustriga Suured vitriinaknad ja välisuks Torukäsipuuga valgusküllane trepikoda,
liftid ka kandilised valgustid, väärisvineerist korruse- ja kabinetiuksed
Paljas raketise jälgedega betoonsein Palju kasutati seinamaali, vitraaži, skulptuuri Ornamendibordüürid- intensiivne värv (nt.
roheline ja punane) Kristalllühtrid, valged modernistlikud
keralambid
Volga restoran. Küütri 1, Tartu
Savoy Boutique Hotell Tallinna vanalinnas
Savoy Boutique Hotell Tallinna vanalinnas
Savoy Boutique Hotell Tallinna vanalinnas
Stalinistlik historitsism Eestis
Jutustavad kaunistused Laemaaling- selgitas ruumi ideelist
eesmärki Fassaadireljeefid sümbolissrisid
sotsalistliku majandustegevuse meelisharusid: põllumajandust, karjakasvatust, juurviljakasvatust, põlevkivi kaevandamist, maaparandust ja kalandust
Saalid kõrged, palju oli kunstmarmoriga kaetud ümarsambaid, laerosette, kõrged aknad, mosaiikparkett
,,Estonia’’ teatrisaal. Alar Kotli, laemaaling Elmar Kits, Evald Okas, Richard Sagrits. 1947
Modernism USA-s pärast II maailmasõda
Materjalid: klaas ja metall Mies van der Rohe Kahn- hakkas rahvusvahelise stiili
ortodoksseks muutuvat vormi ümber töötama ja ümber mõtestama
Lennujaamad on betoon- ja klaashooned, puändiks on katus
Veiniklaasikujulne ühejalgne tool (,,Tulp’’) Kõik sisustusdisaini uuendused mõjutasid
üldist ruumimuljet Võimalikult tühi ruum, hiiglaslik aknasein,
mööbli vaba paigutus, valgustid kui skulptuurid
Case Study House- Charles Eamesi eramu. 1949
Farnsworthi maja Illinoisis. Miles van der Rohe. 1946-1951
Trans World Airlines’i terminaali interjöör
New Yorgi lennujaamas. Eero Saarinen. 1956- 1962
Lounge- chair. Charles ja Ray Eames. 1956- 1957
Plasttoolid seeriast ,,Tulip’’ Eero Saarinen. 1953- 1956
Iste ,, Marshmallow’’ George Nelson. 1956
Tool ,,Diamond’’. Harry Bertoia. 1952
Tool ,,Coconut’’ George Nelson. 1955
Klaaslaud. Isamu Noguchi. 1945
Modernism Euroopas pärast II maailmasõda
Tööstuskunstnike Ühing Ulmi Kujunduse Kõrgkool ,,Tõeline funktsionaalne ilu’’ Kujunduse konsulteerimine ja
organiseerimine Suurfirmad Braun ja Lufthansa-
koostöö disainikoolidega ja disaineritega
Unite d’ Habitation Marseille’s 337 korteriga. Le Corbusier. 1945- 1952
Sektsioonimööbel. Ulmi Kujunduse Kõrgkool. Hans Gugelot. 1957
Itaalia modernism pärast II maailmasõda
Giuseppe Terragn Mööbel pidi olema moodne, kergelt
teiseldatav, ruumi säästev ja heamaitseline
Geomeetriline, milles vorm oli lihtne ja orgaaniline suund, milles peegeldus huvi kõikvõimalike elusvormide esteetika vastu
,,Individuaalne disain’’ Polstermööbel Sektsioonimööbel
Palazzo dei Ricevimenti e Congressi Roomas. Adalberto Libera
Palazzo dei Ricevimenti e Congressi Roomas. Adalberto Libera
Tugitool ,,Gala’’ Franco Albini. 1950
Tugitool ,,Lady’’. Marco Zanuso. 1951
Lauad. Carlo Mollino. 1954-1955
Popstiil
Koduelektroonika ja sünteetiliste materjalide ajastu
,,Hernekommitoonid’’ ja sünteetiliste materjalide kummardamine
Skulturaalsus, materjali kui ka vormi plastilisus, kombineeritavus ning kosmilik steriilsus
Plasttugitool ,,Blow’’ Jonathan De Paz, Donato D’Urbino, Paolo Lomazzi. 1967
Plasttool ,, Universale’’ Joe Cesare Colombo. Joe Cesare Colombo. 1965
Pop-istemööbel. Gaetano Pesce
Tool ,,Pall’’ Eero Aarnio. 1963
Iste ,,Pastill’’ Eero Aarnio.
Toolid seeriast ,, Experimental Edges’’ Frank O. Gehry. 1980
Skandinaavia modernism pärast II maailmasõda
Esemekujunduse looduslähedus Naturaalsed materjalid, napp ratsionalne
vorm ja vaoshoitud värvigamma Taani- teravnurgad olid poleeritud
ümaramaks, toolipõhjad olid enamasti punutud
Rootsi- interjöörikujundus- ruumijaotus, valguse juurdepääs
Soome- side välisruumiga sündis läbi suurte klaaspindade
,,Paabulind’’ Hans Wegner.1947
,,Tumm toapoiss’’ Hans Wegner. 1953’’
,, Panton-tool’’ Werner Panton. 1966
,,Elutorn’’ Werner Panton. 1968-1969
Tool ,, Koonus’’ Werner Panton. 1958-1960
Tool ,, Muna’’ Arne Jacobsen
Pernilla-tool. Bruno Mathson
Saunataburet. Antti Nurmesniemi.1952
Postmodernismi tulek
Arhitektuuri ja analüüsi algataja oli Robert Venturi
,, Keerulisus ja vastuolulisus arhitektuuris’’ Arhitektuuri sümboolse funktsiooni ja
literatuurse funktsiooni taasühendamine Ornamentalism Mööblikatet sai vahetada nagu särki Nõusid, tekstiili, valgusteid, kelli,
põrandaid
Esimesi maju- vanadekodu ,,Guild House’’ Philadelphias. Robert Venturi. 1960-1963
Chippendale’i ja Queen Anne’i toolid. Robert Venturi. 1979
,,Capitello’’ tool. Studio 65. 1971
Tool,, AEO’’ Paolo Deganelo.1973
Diivan ,, Kandissi’’ Alessandro Mendini. 1979
Riiul ,,Carlton’’ Ettore Sottsass. 1983
Modernismi tagasitulek Eestisse- rahvusvaheline, orgaaniline ja teised stiilid Materjalid: betoon, kuivkrovplaadid, vineer,
klaasplokk, plastmass, punane tellis Vaoshoitud, ratsionaalne, geomeetrilised
mahud Ripplagi, puuribidest võresein nind silindri- või
pudelikujulised valgustid Kus oli looduslikke materjale vähe või need
üldse puudusid, oli ruumimulje ratsionaalsem ja külmem
Kus oli kasutatud palju puitu ja rohelust, oli mulje soojem ja romantilisem
Mööbli puhul palju laenulist Pulkjalad, istmete kaarjad ja nõgusad vormid
Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama saal. Valve Promeister, Vello Asi, Väino Tamm. 1965-1966
Vello Asi
Kohvik ,,Merepiiga’’ 1965
Nn. Neerulaud. 1960 aastate algus
Eesti valgusti- ,, Vana Toomas’’ Bruno Vesterberg. 1966
Modernism, popstiil ja postmodernismi tulek Eestisse
1970.aastatel Hoonemaht ja üldine kubistlik kompositsioon Arhitektuurivormide paljusus ja laenulisus Viilud, sambad, kaared, sakmed, portaalid Interjöör: palju klaaspinda, valgust, voolav
lükandustega ruum, seintel steriilne kahhel, ripplaed, napi vormiga mööbel
Modernsed olid mustad minimalistlikud poleeritud uksed, valgustid ja vestibüüli nagid
Maja Kloostri Taga Metsas, Padise, Harjumaa. Indrek Allmann
Maja Kloostri Taga Metsas, Padise, Harjumaa. Indrek Allmann
1980.-1990. aastate rahvusvaheline neomodernism
Jõe kaldal, otse veepiiril Arhitektuurne vorm võetakse
teooriale vastavalt koost lahti- dekonstrueeritakse- ja pannekse siis uuesti näiliselt kaootiliselt kokku
Materjalid: looduskivi, puu, raud, alumiinium, betoon ja klaas
Arhitektuur kui skulptuur- Guggenheimi muuseum Biboas. Frank O. Gehry. 1998
Arhitektuur kui skulptuur- Guggenheimi muuseum Biboas. Frank O. Gehry. 1998
Tool ,,How High is the Moon’’ Shiro Kuramata. 1986
Tool ,, Lord Yo’’ Philippe Starck. 1994
Tool ja järi ,, Lola Mundo’’ Philippe Strack. 1986
Postmodernism Eestis 1980. aastail
Lemmikmotiivid: viilkatus, portikus, sammas, kaar, petiknišš, nn. ristiga aken ning võre- ja astmikumotiiv
Materjal: paas, tellis Värvid: valge ja must, roosa ja sinine Oluline: atraktiivne värv ja valgus Lillepostamendid Ajaloolise vormi tsiteerimine ja
interpreteerimine
Neomodernism Eestis 1990. aastail
Demostreerib geomeetriliste konstruksioonide dekoratiivset esteetikat
Metallist pinnad ja kompositsiooniline nihe
Valgeks jätmine Vormisegamine Skandinaavialiku imago püüdmine:
minimalistlikud vormid, napid ja täpsed detailid, hele laminaat, mattklaas ja vineer
Ühispanga hoone Tallinnas. Raivo Puusepp. 1997-1998
Villa Sumberg. Emil Urbel
Eesti Metodisti Püha Luuka koguduse kirik. Indrek Allmann
Emajõe Keskus