Möirgavad “ameeriklased” ja kuulsad esinejad – võimas etendus algab

LAURA NIILS:Haapsalust pärit noornäitleja lööb läbi lavalja telesarjades

LK 6

www.laanlane.ee Loe vabalt ja kuuluta tasuta!8. juuli 2015 Nr 6

Reedest pühapäevani on Haapsalu haaratud 15. American Beauty Car Show festivalist. Baltimaade suurima omasarnase šõu osaks on traditsiooniliselt kuni

1985. aasta ameerika autode näitus ja võistlus linnuses, kõigile ameerika auto omanikele mõeldud cruisingud mööda linna, kiirendusvõistlus Kiltsi lennuväljal ja kontserdid.

Seekordse festivali esinejad on eriti ägedad: Dee Snider, The Sweet, The Darkness, Steve’n’Seagulls, Texas Oil, Metsatöll ja Super Hot Cosmos Blues Band.

Läänlase festivalilood tänases lehes: • Ülo Kirst peab vaimustust Ameerika autode taastamisest haiguseks, millest lahti ei saa. • Piiskopilinnuses kõlab aegade pa-

rimate rock ilugude hulka kuuluv “I wanna rock”.• Kaupo Katkosilt: Haapsalu šõu on pa-rim, mida üks autoomanik või -huviline võiks üldse soovida. Loe lk 6-7

SUUR MUUTUS:Haapsalu

väike linnus saab peadpööritava

treppidevõrgu ja moodsa paviljoni

LK 4-5

LK 3

31 JUL - 1 AUG, 2015 HAAP

SALU

ESTO

NIA

THE DARKNESS:Hull rock meie linnas

TASUTA NÄDALALEHT – loe ja kuuluta vabaltKuulutused, kohvikute arvustused, kultuurikava, uudised ja eduloodTASUTA NÄDALALEHT – Kuulutused, kohvikute arvustused, kultuurikava, uudised ja eduloodTASUTA NÄDALALEHT –

LK 6

Loe vabalt ja kuuluta tasuta!

SUUR MUUTUS:Haapsalu

väike linnus saab peadpööritava

treppidevõrgu ja moodsa paviljoni

LK 3THE DARKNESS:Hull rock meie linnas

TASUTA NÄDALALEHT – loe ja kuuluta vabaltKuulutused, kohvikute arvustused, kultuurikava, uudised ja edulood

Haapsalu linnaruumi on viimase paarikümne aasta jooksul mitmele olulisele kohale ehitatud uusi silma-jäävaid maju, kuid paraku on kogu-

tulemus juhuslik, mitte terviklikku linnapilti arvestav. Linn peab hea seisma selle eest, et Tagalahe äärde rajatava spaaga ei juhtuks sama. Näide. Haapsalu üks suuremaid mure-kohti oli kaua Jaama ristmiku kõrval laiu-tanud auk. Viimaks auk kaotati, kuid prob-leemi kahjuks mitte – selle kohale kerkis Rimi kaubanduskeskus. Linnarahvas küll ohkas kergendatult, et lõpuks sai kole auk kinni, aga kohe tekkis ase-mele uus küsimus: kas rajatud kaubakeskuse arhitektuur on ikka parim lahendus nii olulisele kohale? Minu hinnangul mitte. Selliseid sobimatu ahitektuuri näiteid leiab linnast mitu, teiseks näiteks on kas või veetor-ni kõrvale, Haapsalu kaubamaja külge kerki-nud n-ö tornmaja. Kuna Haapsalus on linna sees – eriti kesk-, vana- ja tagalinnas – vabu krunte vähe, tekib küsimus, kas seda vähest ruumi ei peaks sisus-tama väärikama arhitektuuriga. Paljud maailma linnad, sealhulgas Haap-salu on tuntud oma mereäärsete puumajade-ga. Arhitektuur jääb linna oluliseks osaks aastasadadeks. Seepärast ei tohiks lühiajaliste töökohtade loomist ja majanduse elavdamist ettekäändeks tuues hooneid rajada ripsa-rapsa. Teema on praegu teravalt päevakorras seo-ses uue spaa rajamisega Tagalahe äärde, kus eraettevõtja soovib linna maale arendada uut, Haapsalu mõistes hiigelsuurt spaakeskust. Tulevase spaa asukoht on vanalinna miljöö-alas, kohe kõrvuti lossivaremete, promenaadi, Aafrika ranna ning paljude teiste kohaliku ja mujalt rahva lemmikpaikade kõrval. Mõistlik oleks algatada laiem arutelu selle üle, kuidas vältida seniseid vigu linnaplaneeri-mises ja kindlustada, et Haapsalus väärikale asukohale kerkiks vääriline arhitektuur. Üks võimalus selleks on arhitektuurikonkursi kor-raldamine.

O n kummastav, et Haapsalus, mis rek-laamib end idüllilise kuurortlinnana,

ei ole 20 aasta jooksul olnud ühtegi arhitek-tuurikonkurssi. Teisi selliseid linnu Eestis peaaegu et ei olegi. Küll aga jagub näiteid, kus konkursi korraldamine parima arhitektuuri-lahenduse leidmiseks on toonud linnakeskkon-da suurepäraseid ja kauneid hooneid. Sobivaks näiteks ja võrdlusbaasiks Haap-saluga sobib Kuressaare, kus linn panustab tihti arhitektuurikonkurssidesse, et kindlustada linna kaunis ja terviklik välimus tulevikuks ja hoiduda eraettevõtjate prohmakaist.

Kaugemalt saab tuua näite, kuidas pelgalt üks hästi disainitud maja muutis endise töös-tuslinna ülemaailmselt populaarseks turismi-linnaks – Bilbao linn Hispaanias. Sinna rajatud Guggenheimi muuseumi hoone on praeguseks saanud kunstiteoseks, mida sõidavade spetsi-aalselt vaatama-külastama paljud spetsialistid ja turistid üle maailma. Miks ei võiks uus spaa Haapsalus pakkuda sama efekti? Konkursi kaudu saaks linna ikka-gi juurde üks töökohti pakkuv ja turiste meeli-tav majandusettevõte, spaa, kuid lisaks sellele saaks linn juurde ka uue väärika hoone, mille üle linnarahvas võiks uhke olla. Arendaja poolt praegu pakutud arhitek-tuurilahendusega ei saa paraku rahule jääda. Selle proportsioonid, eriti kõrgus ei suhestu kuidagi ümberkaudse keskkonnaga. Haapsalule omase mereäärse tänavatevõr-gustiku üks parimaid iseärasusi on see, et tä-navad suunduvad otse mere suunas, tekitades huvitavaid vaateid merele ja vastupidi. Tule-vase spaa detailplaneeringu eskiisvariandis on sellest kahjuks mööda vaadatud. Haapsalus on rahulolematust tekitanud teisedki praegu pooleliolevad arendused – näiteks andmekeskus või endise naftabaasi arendus. Mõlemad asuvad olulistes kohta-des. Ka nende puhul võiks kaaluda arhitek-tuurikonkursi korraldamist.

Siiani on Haapsalus olnud tavaks, et ettevõt-ja läheb linnavalitsusse juba enam-vähem valmis arhitektuurilahendusega. Selle sobi-vuse üle võib avalikel aruteludel küll vaielda, aga kui üldse, siis päädib vaidlus projekti kerge kohandamisega, mitte uue, arhitektuuri seisukohalt parema terviklahenduse väljapak-kumisega. Konkursi korraldamisest, kus osaleksid erinevad head ja paremad arhitektid ja mille hindamisse oleks kaasatud asjatundjad, mitte ainult ärimehed, pole ettevõtjad huvitatud. Kuid sellist olukorda saab hõlpsalt vältida. Lahendus oleks punkt linna ehitusmääruses, mis sätestaks, et teatud puhkudel on arendaja kas ise või koos linnaga kohustatud korral-dama arhitektuurikonkursi. Selline nõue võiks kehtida kõigile hoonetele, mille asukoht, suu-rus või funktsioon muudavad selle linnarahva ja linnapildi jaoks oluliseks. Mitmes Eesti linnas on selline konkursi-kohustus juba määrustatud. Näiteks ei tohi ükski ettevõtja Tartu kesklinnapildis isekeskis soperdada. Kõik, mis sinna luuakse, peab olema tasemel arhitektuur, mis mängib kaasa parema tervikpildi loomisele.

E i maksa karta, et konkursikohustus pele-taks ettevõtjaid Haapsalust eemale. Ka saab

linn võtta konkursi korraldamise enda õlule. Sel juhul saaks ettevõtja sellest ainult kasu, sest tulemuseks oleks ju parem arhitektuurilahendus ettevõtja arendusele kui ka konkursi meedia-kajastusega kaasnev reklaam arendusele. Kui üks või teine ettevõtja loobubki, siis sellest pole midagi – linna puhul ei ole olulised mitte paar järgnevat aastat, vaid aastakümned või -sajad. Samas on häid vabu asukohti linnas aina vähem. Samuti ei pea arhitektuurikonkursi korral-damine jääma selle taha, et linnal pole auhin-naraha välja panna. Auhind ei pea olema suur, sest arhitektina tean – enamasti ei tule osale-jad auhinnaraha, vaid ikka töövõimaluse ning konkursiga kaasneva meediakajastuse pärast, mis toob ka arhitektile erialast tuntust ja nõnda uusi kliente. Konkursi korraldamisega saavad hakkama mitmed Haapsalust väiksemad Eesti linnad. Kindlasti peab Haapsalu linn kaaluma arhitektuurikonkurssi uue turu lahenduse leid-miseks. Tegemist on väga olulise, kuid varju-surma vajunud kohaga. Et töö maht ei ole suur ja turu lahenduseks sobivad huvitavad lennukad ideed, oleks hea mõte kaasata konkurssi arhitektuuritudengid. Eestis on kolm arhitektuuriõpet pakkuvat koo-li, kelle tudengeile oleks uue turu konkurss hea väljund õpitu proovilepanekuks, esimeseks töövõimaluseks ja esmase tuntuse saamiseks.

2 Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.eearvamus 3Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee uudised

Olen peaaegu 22 aastat tööta-nud ajakirjanduses – tõsise-mates ja meelelahutusliku-mates väljaannetes; teinud ajalehte, ajakirja ja portaali. Aga nii üksmeelselt positiivset vastukaja, kui möödunud suvel tehtud Läänlase tasuta ajaleht sai, ei ole minu silmad varem veel näinud. Esmalt peatasid suvel nii mind kui ka Ivar Soopanit tänaval inimesed, kes kiitsid üht või teist artiklit. Siis hakkasid tulema tele-fonikõned Lõuna- ja Põhja-Läänemaalt inimestelt, kes tahtsid Läänlast postkasti tellida ja olid tasuta väljaande eest valmis isegi maksma. Ja pärast seda, kui pidime sügisel tööjõunappuse tõttu Läänlase lehe tegemise katkes-tama, küsisid võõrad ja tut-tavad, bussijuht ja poemüüja, noored ja vanemad, kas me sel suvel ikka Läänlast edasi teeme. Umbes juuni keskpaigani pidime tunnistama, et ega vist. Päevad on lihtsalt liiga lühi-kesed, et sinna muu töö kõr-vale mahutada veel täismahus ajalehe tegu. Õnneks pakkus ennast appi ajakirjanik Madiken Kütt. Mi-nule tundus see loterii peavõi-duna, sest Madiken on minu silmis ideaalne Läänlase tegija – kogenud ajakirjanik, aga lahe ja elurõõmus. Usun, et Madikeni abiga tuleb Läänlane sel suvel vähe-malt sama tore kui mullu. Läänlase saladus ei ole tegi-jates, vaid selles, et püüame sellele anda lugejate nägu. Loodetavasti õnnestub see ka sel suvel.Tarmo Õuemaa

Väljaandja: OÜ LäänlaneIvar Soopan: 5680 4407, ivar@laanlane.eeTarmo Õuemaa: 5698 8050, tarmo@laanlane.eeReklaami tellimine ja tasuta

kuulutuste saatmine: ivar@laanlane.ee, 5698 8050

Läänlane.ee on uudisteportaal, mis vajadusel annabvälja ka tasuta paberajalehte Läänlane.

Juht

kiri

H aapsalu piiskopilinnuse arhi-tektuurikonkurss pani arhitek-tide ette põneva ülesande –

muuta väike linnus ligitõmbavaks muuseumikompleksis. Praegu on selle kaasaegne osa – varikatused, mõ-ned trepid, paviljon jms – ehitatud 1980-ndate aastate lõpus ja 1990-ndate alguses jäi see töö pooleli. On aeg see asendada millegi moodsamaga, leidis Haapsalu muuseumijuht Anton Pärn. Põhiülesandeid oli kolm: luua trep-pide, terrasside ja vaateplatvormide võrk, anda kuju uuele sissepääsupavil-jonile ja pakkuda välja kohvikulahen-dus. Kõik need elemendid pidid oma kaasaegsusega eristuma selgelt kesk-aegsest linnuseosast, samas seda var-jutamata. Neljast osalenud tööst parimaks valiti KAOS Arhitektide Margit Ar-guse, Margit Aule, Mart Kadariku ja Siim Karro loodud “Salaaed”, mida žürii esimees Peeter Pere nimetas ka kõige vastuolulisemaks tööks konkur-sil. “Žüriiliikmete kommentaaride pik-kuse põhjal pälvis see töö kõige roh-kem kriitikat. Aga samas sai see ka kõige rohkem tähelepanu. Kui kõigil oli selle kohta midagi öelda, siis järe-likult jäi see kõigile silma,” ütles Peeter Pere. “See ilmselt saigi otsustavaks. Ikka

Ajaleht on lugejate nägu

Haapsalu vajabarhitektuuri-

konkursse, et peatuks

taandareng

“On kummastav, et Haapsalus, mis reklaamib end idüllilise kuurortlinnana, ei ole 20 aasta

jooksul toimunud ühtegi arhitektuurikonkurssi. Teisi selliseid linnu Eestis peaaegu et ei olegi.

KristjanTõlk

haapsallane ja arhitekt

Väikelinnus saabuuekuue:

KAOS-e arhitektid: Viime inimese sinna, kuhu seni ei pääsenud

ja jälle, vaatamata sellele, et alguses vaatasime, et selline töö küll ei tohi siia tulla, pöördusime selle juurde ta-gasi ja lõpuks oli meile selge, et just see töö peab paratamatult võitma. Töö pidi võitma, sest pidime selle üle nii palju vaidlema,” selgitas ta. Milles seisnes siis vastuolulisus? “Piletipaviljoni pidasime liiga moe-kaks,” ütles Pere. “Moekus on korraga

pluss ja miinus, aga lõpuks leidsime, et kuna elame ju tänapäeval, siis olgu see pluss.” Ka käigutee oli vastuoluline. Seda oli palju ja alguses tundus žüriile, et müüri külge kinnitatud käigurada segab liialt vana müüritise vaatamist. Käigurajalt endalt avanevad vaatami-seks aga võimalused, millest praegu võib vaid unistada. “Just käigustikku

läbi käies saab käia mitmel tasapinnal, avadest välja vaadata ja nii Haapsalut kui ka linnust eri nurkadest näha,” ütles Pere. “Saame tõusta peaaegu müüri ülemise servani ja alla tagasi. See ongi atraktsioon, mis linnusel praegu puudub.” Kohvikulahenduseks pakkusid KAOS-e arhitektid ajutisena näivaid varikatuseid. “Selle töö lahendus on

väga elegantne – peaaegu polnudki varikatust, aga samas oli ka. Olid nagu suured vihmavarjud,” kirjeldas Pere. “Võidutöös välja pakutud varika-tuste näiline ajutisus oli diskreetne ja meeldiv. Mulle endale väga meeldis tasakaalu leidmine uue arhitektu-urivõtestiku ja vana ajaloolise väärika arhitektuuri vahel,” ütles Pere.

Tarmo Õuemaa

Kuidas te konkursile sattusite? Kas kohe läksid silmad särama, kui kuulsite, et selline konkurss algab?

Margit Argus: Minu jaoks lõi see kind-lasti kohe silmad särama, sest ma tun-nen Haapsaluga erilist sidet. Ma olen siin suviti palju viibinud. Kogu selle aja jooksul ei olnud ma aga kordagi piisko-pilinnusesse sisse jõudnud, kuigi olin siin väljas jalutanud. Aga teema oli väga huvitav – kuidas sellist keerulist lähte-ülesannet lahendada.

Milles keerulisus seisnes?

Margit Argus: Eks kõigepealt muinsus-kaitse eritingimused ise, aga tahtsime midagi omalt poolt ekstra lisada. Et ei oleks lihtsalt platvormid nagu täna, vaid

midagi veel.

Margit Aule: Need vanad müürid, kogu see kooslus ja need vaated ülevalt on

hästi inspireerivad. Ma jul-geks küll öelda, et aukartus

seda tööd tehes oli samuti päris suur.

Mis oli see keskne idee, mille ümber te oma töö ehitasite?

Siim Karro: Nägime siin, kui palju avasid on seintes, kui palju hävinud

korruseid ja kehandit. Praegu jääb suurem osa inimeste liikumisest lin-

nuse keldrisse ja esimesele korrusele, natuke väikestele terrassidele ka. Aga ei saa näha läbi eri linnusemüüri avade kõiki neid huvitavaid vaateid Haapsalu linnale.

Nii et erinevate vaadete pakkumine, mida žürii ka esile tõstis, oli teie teadlik plaan?

Siim Karro: Pigem jah. Peale selle, et avadest saab välja vaadata, avane-vad kõrgemalt ka sissepoole hoo-pis teistsugused vaatenurgad.

Tarmo Õuemaa

kõiki neid huvitavaid vaateid Haapsalu kõiki neid huvitavaid vaateid Haapsalu kõiki neid huvitavaid vaateid Haapsalu

ülesannet lahendada.

Milles keerulisus seisnes?

Margit Argus:kaitse eritingimused ise, aga tahtsime midagi omalt poolt ekstra lisada. Et ei oleks lihtsalt platvormid nagu täna, vaid

midagi veel.

Margit Aule:

ja need vaated ülevalt on hästi inspireerivad. Ma jul-

geks küll öelda, et aukartus seda tööd tehes oli samuti päris

suur.

Mis oli see keskne idee, mille ümber te oma töö ehitasite?

Siim Karro:avasid on seintes, kui palju hävinud

korruseid ja kehandit. Praegu jääb suurem osa inimeste liikumisest lin-

nuse keldrisse ja esimesele korrusele, natuke väikestele terrassidele ka. Aga ei saa näha läbi eri linnusemüüri avade

Milles keerulisus seisnes?

Margit Argus:kaitse eritingimused ise, aga tahtsime midagi omalt poolt ekstra lisada. Et ei oleks lihtsalt platvormid nagu täna, vaid

midagi veel.

Margit Aule:

hästi inspireerivad. Ma jul-geks küll öelda, et aukartus

seda tööd tehes oli samuti päris suur.

Mis oli see keskne idee, mille ümber te oma töö ehitasite?

Siim Karro:avasid on seintes, kui palju hävinud

korruseid ja kehandit. Praegu jääb suurem osa inimeste liikumisest lin-

nuse keldrisse ja esimesele korrusele, natuke väikestele terrassidele ka. Aga ei saa näha läbi eri linnusemüüri avade

Milles keerulisus seisnes?

Margit Argus:kaitse eritingimused ise, aga tahtsime midagi omalt poolt ekstra lisada. Et ei oleks lihtsalt platvormid nagu täna, vaid

midagi veel.

Margit Aule:

hästi inspireerivad. Ma jul-geks küll öelda, et aukartus

seda tööd tehes oli samuti päris suur.

Mis oli see keskne idee, mille ümber te oma töö ehitasite?

Siim Karro:avasid on seintes, kui palju hävinud

korruseid ja kehandit. Praegu jääb suurem osa inimeste liikumisest lin-

nuse keldrisse ja esimesele korrusele, natuke väikestele terrassidele ka. Aga ei saa näha läbi eri linnusemüüri avade

linnaruumi

moodne paviljon ja peadpööritav treppidevõrk

Balti fi lmi- ja meediakooli tuden-gid on muuseas ka Laurast endast do-kumentaalfi lmi vändanud. Kolmandal kooliaastal oli Laural ülesanne tuua omapäi lavale üks monolavastus. Sa-mal ajal oli aga Haapsalu tüdrukul Ann Kaeral fi lmikoolis tudeerides tarvis teha dokumentaalfi lm. Kaer otsustas vändata fi lmi sellest, kuidas Laura monotükk valmib.

Erakordne – kursus tegi oma teatriLaura Niilsi senise karjääri vast kõige suurem saavutus on aga see, et õppides alles kolmandat aastat näitlemist, pani tema kursus üheskoos püsti oma teat-ri. Neli kursakaaslast suundusid Endla teatrisse ja üks läheb sõjaväkke, aga kõik ülejäänud Viljandi kultuuriaka-deemia 10. lennu noored on vormis-tatud Tartus resideeruva teatri Must Kast näitlejateks ja lavastajateks. “See on siiski esmakordne, üle-üldse Eesti ajaloos, et üks kursus teeb teatri,” märgib Laura. “Miks Must Kast sündis? Kaks põhjust. Me olime väga kokkuhoidev kursus. Ja teiseks see ei ole nii lihtne, et tahan minna teatrisse tööle ja lähen. Kalju Komissarov ütles juba esimesel kursusel: mitte keegi ei vaja teid. Sa ei saa ootama jääda, et tuleb mingi pak-kumine.” Laura ülejärgmine etteaste teatris Must Kast on sügisel lavale jõudev

54 Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.eeedulugu uudised

M inu kõrval istub äsja Tartu ülikooli Viljandi kultuuri-akadeemias näitleja eriala

lõpetanud noor haapsallanna Laura Niils, kes on vaid 23-aastasena jõud-nud luua oma teatri, osaleda kolmes Eesti seriaalis ja kellest on vändatud dokumentaalfi lm. Haapsalus 9. klassi lõpetades oli Laura veendunud, et peaks arstiks hakkama. Ka gümnaasiumipäevil ei julgenud ta mõeldagi, et temast võiks näitleja saada. Kuid 12. klassi lõpus tulevikku vaagides teadis Laura kind-lalt öelda vaid üht: talle meeldib laval olla. Selle teadmise ja tegelikult üldse julguse eest teatrikooli astuda tänab Laura Haapsalu tantsukooli T-stuu-diot, kus ta 11 aastat õppinud on. “T-stuudio andis palju lavakoge-must, aga ka julgust mõelda oma mõtteid. Jääda endaks. Sealne selts-kond – see oli nii vaba ja vahetu.” T-stuudios sai Laura kätt proovida ise koreograafi a loomise ja pisut ka teatri-tükkide lavastamise kallal. Et Laura keskkooli lõpuaastal oli vastuvõtt just Viljandi kultuuriaka-deemiasse, suunduski Laura sinna. Koreograafi ja näitleja eriala vahel valides mõtles ta mitu korda ringi, kuid otsustas lõpuks näitlejaks pür-gida. Ameti kasuks rääkis üks Laurat kooliajal sügavalt vapustanud teatri-külastus – teater NO99 lavastus “Kes kardab Virginia Woolfi ”. “Seal on hästi palju vaidlusi. Kui näitlejad laval vaidlesid, läksin ma asjaga nii kaasa, läksin närvi, tahtsin püsti tõusta ja nende näitlejate peale karjuda. See elu, mis laval toimus, sütitas mind,” meenutab Laura eluteed suunanud teatrikülastust.

Laura laval ja teleekraanilTagantjärele on Laura rahul, et sai näitlejahariduse just Viljandi kultuuri-akadeemiast, mitte lavakast. “Paljude silmis on Tallinna koolil rohkem prestiiži ja sealsed õpilased on need, kellele tekib tuntumates teat-rites rohkem pakkumisi. Kuid Viljan-dis on terve etenduskunstide osakond koos – teater on koos tantsuga, audio-visuaaliga jne. Juba õppe käigus moo-dustatakse lavastusmeeskondi – tuleb koolikaaslane ja teeb su lavastusele butafooria näiteks. See annab koge-must juurde,” selgitab ta. Väga laia kogemustepagasit peab-ki Laura oma koolitee suurimaks võiduks. Kuigi lõpetamisest on möö-das vaid loetud päevad, on Laural pajatada juba 26 lavastusest, milles ta osalenud on, igaüks tõeliselt isemoo-di. Näiteks on ta pidanud kandma ette tükki pimedatele ja silmaklappidega

inimestele – näitlejad pidid sisu edasi andma helide ja teiste meelte vahen-dusel. Olulisemate osatäitmistena nime-tab Laura oma diplomilavastusi: Melisande’i rolli Maeterlincki tükis “Pelleas & Melisande”, Julia amme rolli Shakespeare’i “Romeo ja Julias”. Laura on mänginud ka tuntud Eesti seriaalides “Kelgukoerad”, “Kartulid ja apelsinid” ja “Viimane võmm”. Sealjuures ise nendest sarjadest varem osagi nägemata! Järgmiseks on võima-lik Laurat telerist näha sügisel ühes ETV uues sarjas. Teatri ja fi lmi vahe on Laura hin-nangul näitleja jaoks esmalt see, et laval saab rohkem ära petta. “Kaa-mera on sulle hästi lähedal. Kui ühe silmaga teistest asjadest mõtled, siis näeb kaamera selle kohe ära,” selgitab ta. Tuntud seriaalides osalemisest enam on Laurale hinge läinud koostöö Balti fi lmi- ja meediakooli tudengitega. “Tegime ühe lühifi lmi, õuduka. Seda on lahe näha – väike tiim, tudengi-värk, samamoodi nagu meie oleme koolis teinud teatrit väheste vahendi-tega. Näiteks tegime lasteteatrit põhi-mõtteliselt ilma millegita, isegi ilma kostüümideta. Loodki ise fantaasia-maailma, illusiooni.” Tulevikus tahaks Laura osa ka mõnes täispikas mängufi lmis.

Kuidas tuua tähistaevas teatrisse?

Ingmar Bergmani tükk “Persona”, mida lavastab teatrikaaslane Kaija M. Kalvet. Tartus, kuhu nüüd kolida tuleb, ei ole Laura varem kunagi elanud, kuid külastused on jätnud hea mulje. Haap-saluga tüdruk sidet katkestada ei ka-vatse – siin on ta pere ja kodu. Veelgi enam – Laura on mõtisklenud, kuidas Haapsalut noorte jaoks elavamaks muuta. Praegu veeretab ta peas plaani käia T-Stuudio õpilastele tunde and-mas. Laura nendib, et äsjaloodud pro-jektiteatri näitleja karjäär leiba lauale ei too. Praegu toetavad teda haapsal-lastest vanemad. “Eks ma nüüd järg-nevate aastate jooksul tegelen enda majanduslikult äraelatamiseni jõud-misega,” on Laura lootusrikas. Samas nendib ta, et näitlejaametis Eestis rikkaks ei saa. “Jah, riigiteatrist saad mingi palga, elad ära, aga need ei ole teab mis suured summad – selle-pärast hea meelega võetakse seriaali-sutsakaid või muud sellist juurde,” räägib Laura.

Ööbimispaik ringtee ohutussaarelMuidugi ei ole näitlemine Laura puhul ainus, mis kõneainet pakub. Hiljuti avastas hapra kehaehitusega Laura enda jaoks jooksmise. Mullu jooksis esimese poolmaratoni ja järg-miseks verstapostiks on 42 kilomeetri

Ta kannab lumivalget kleiti, selle peal puidust prossi. Heleda juukse-pahvaka vahelt piilub hiigelsuur naeratus. Kohtume intervjuuks päikselisel suveõhtul ühes Haapsalu kohvikus. Küsimustele vastuseid mõeldes suleb ta silmad.

Laura Niils1999–2005 Haapsalu linna algkool2005–2011 Haapsalu Wiedemanni gümnaasium (majandusklass)2001–2011 Haapsalu tantsukoolT-Stuudio 2011–2015 Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia (teatrikunst, näitleja)2014– Näitleja ja sotsiaalmeedia haldaja teatris Must Kast

pikkune täismaraton. “See on väga distsiplineeriv ja vabastav tegevus,” põhjendab Laura uut hobi kahe vas-tanduva omadusega. Üks elumuutev kogemus oli Lau-ra jaoks koos kursaõega läbi tehtud seljakotirännak Kreekas. Noored, kes polnud kunagi varem midagi seesu-gust teinud, maandusid Kosi saarele ilma igasuguste teadmisteta, mis saab edasi. “Esimesel õhtul punkt kell kuus läks pimedaks. Me ei saanud aru, kui-das me sealt lennujaamast üldse ära saame, nii et me ööbisime sealsamas. Kohas, mis tundus tol hetkel kõige turvalisem – suure ringtee keskel ole-val ohutussaarel magamiskottides. Terve öö tiirutasid ringil autod,” mee-nutab Laura. Edasi sai lageda taeva all elamine tüdrukutele juba koduseks. “Leidsime ühes väiksemas linnas enda jaoks nii-öelda koduranna, kus magasime. Seal näed väga tähist taevast ja tunned, kuidas Vahemere lained loksuvad randa – nii hea on olla. Seal lamades mõtlesime, kuidas saaks selle tähis-taeva teatrisse tuua.”

Karjääri tipp on sisemine rahuloluSeleta mulle, kuidas näitlemine sinu peas toimub, küsin. Kas see on nagu lapsena kellegi teise mängimine? “Lapse mäng on hea võrdlus. See

on hea võrdlus sellepärast, et laps män-gib vabalt – ta ei karda. Näitlemine peaks olema, mina arvan, kui mäng,” vastab Laura. Täiskasvanul on paratamatult mõt-tes ka tahtmine teistele meeldida, millest tekivad pähe hirm ja muud lisamõtted, mida tegelane ju ei mõtle, selgitab ta. Kuidas rolli sisse minna, oleneb Laura sõnul nii tükist endast kui ka lavastajast. “Näiteks viimane diplomi-lavastus “Romeo ja Julia” Draamateat-ris Ingomar Vihmariga. Kui koolis oleme harjunud tegema rolli jaoks eelhäälestuse – kes sa oled, kust sa tuled, mida sa tahad, siis tema tahtis, et me läheksime lavale hästi puhtana, ei mõtleks midagi ette. Mis ei ole muuseas mitte kerge asi, mida teha,” toob ta näite. Laura usub, et lõppkok-kuvõttes on võimalik suhestuda iga tegelaskujuga. Millisest tulevikust Laura unistab, millist osa näeb oma karjääri tipuna? “Üldiselt ma olen aru saanud, et

see, kuhu tahan jõuda, on sise-mine rahulolu, julgus, enese-kindlus. See ei tule mitte ühegi teatripakkumisega kaasa, vaid see on seotud eneseleidmisega teemal, mis on minu ja teatri suhe,” vastab Laura. “Praegusel hetkel ma võin öelda, et jah, ta-han teha teatrit. Ja ma olen het-kel väga õnnelik.”

Madiken Kütt

Haapsalust pärit Laura tunneb, et just näitlemine on see, mis ta praegu õnnelikuks teeb. (F: Tarmo Õuemaa) Koos kursaõe Liina Leinbergiga seljakotireisil Kreekas. (F: erakogu)

Laura Lydia Koidulana rahvusülikooli 95. aastapäeva kontsertaktusel. (F: erakogu)

Julia amme roll diplomilavastuses “Romeo & Julia” Draamateatris on olnud üks Laura lem-mikuid osi, mida ta teinud on. (F: erakogu)

T uleval nädalavahetusel Haap-salus peetav rahvusvaheline Joogafestival laiendas tänavu

oma kava ka rasedatele naistele, bee-bidele ja lastele ning teismelistele. Kui siiani on Joogafestivalil olnud küll lastele mõeldud programm piis-kopilinnuse mänguväljakul, siis sel aastal on rasedatele, emale ja beebile ning eri vanuses lastele oma jooga-tunnid kultuurikeskuses, rääkis festi-vali peakorraldaja Merit Raju. Et just emadel, eriti suurperede emadel, on vahel raske leida aega ja raha iseenda jaoks, on kõik Lääne-maa suurperede liitu kuuluvad emad ja nende kuni 12-aastased lapsed kut-sutud Joogafestivalil osalema tasuta, rääkis Raju. Liitu kuulub 82 peret. Jooga ongi mõeldud kõigile. Kui näiteks Nidra jooga on niivõrd lõd-vestav, et erineb unest vaid õige pisut, siis Shakti tantsujooga tähen-dabki sõna otseses mõttes tantsimist ning akrojooga ühendab jooga akro-baatikaga. Tantra jooga õpetab muutma tava-list seksi võimsaks vaimseks aktiks. Treeninguna sobib jooga ka neile, kes ei ole huvitatud idamaistest vai-mutarkustest ja meditatsioonist – jooga füüsiline pool annab tugevust, paindlikkust, tasakaalu. Kokku on Raju sõnul tänavu festi-valikavas 12 joogastiili.

Peaesineja õpetab tervendamistErilist mainimist väärib Merit Raju sõnul selleaastane peaesineja dr Omanand Guruji Indiast, kes õpetab näiteks joogateraapiat levinumate haiguste vastu. “Tegemist on lihtsa ja kaastund-liku inimesega. Ta räägib kuute keelt ning on külastanud 58 riiki. Ta on kirjutanud 22 raamatut ja asutanud Indias joogateraapia haigla. Temale omased tehnikad on mõeldud keha, meele, intellekti, aju ja hinge puhas-tamiseks ja tervendamiseks,” kirjel-das Raju peaesinejat, kelle juhendada on praegu muuseas tervelt 42 õpilase doktoritööd.

Tänavusel festivalil esineb Eestis hiljuti välja tulnud raamatuga “Joo-nista valgus” tuntust kogunud Lea Dali Lion. Ta räägib kuulatajele oma sügavast vaimsest ärkamisest, mis toimus võideldes rinnavähiga.

Teistmoodi suvefestivalJoogafestival erineb teistest Haapsa-lu suvesündmustest oluliselt. Nimelt on festival tuntud ainsa piiskopilin-nuse üritusena, millest ei jää maha rämpsu. “Joogafestival on lihtsalt hinge pidu ja inimesed, kes sinna kokku tulevad, on tõesti kõige sõbraliku-mad, südamlikumad ja arvestava-mad, keda ma olen kohanud,” kom-menteeris Raju. Alkoholil Joogafestivali kavas osa ei ole, sest 72 tundi enne joo-gaga tegelemist ei tohigi korraldajate sõnul alkoholi pruukida. Merit Raju sõnul ei sobi jooga kokku ka ajuprotsesse mõjutavate ravimite, näiteks antidepressantide ja valuvaigistitega. Kava üks populaarsemaid ettevõt-misi on päikesetõusujooga hommikul kell kuus. Joogat harrastama ei ole oodatud ainult selle spordiala ja elustiiliga juba tuttavad, vaid kõik inimesed. Raju sõnul on tavaliselt olnud pooled külastajaist pikemalt joogaga tegele-vad inimesed, teine pool aga uued tutvujad. Joogafestival on Haapsalu suve-üritustest kalleima piletihinnaga – festivalipass maksab kohapealt ostes 65 eurot, kuid seegi lunastab pääsme vaid piiskopilinnuses toimu-vatele tundidele. Teist samapalju joo-gatunde on siseruumides, kus passi-omanik peab maksma iga tunni eest kaks eurot lisa. Merit Raju sõnul vastab krõbe hind kulutustele, mida korraldajad teevad tiheda, 40 ettevõtmisest koos-neva kava koostamisel, sh ruumide ja tehnika rentimisel ning välisesinejate Haapsallu toomisel. Raju märkis, et kes ei soovi osta

Joogafestivali sihtgruppi lisandusid rasedad,beebid ja lapsedLäänemaa suurpered osalevad Joogafestivalil tasuta

Joogafestival Haapsalu

piiskopilinnuses. (F: Joogafestival)

festivalipassi, võib valida ka vaid ühe või mõne töötoa või loengu – nende kestus on 90 minutit ja üksikpileti hind on ilma festivalipassita 12 eurot (pensionärile ja õpilasele 7 eurot). Haapsalu Joogafestivali peetakse neljandat aastat ja on seni olnud men-ukas. Festivalitunnid on piiskopi-linnuses ja kultuurikeskuses järgmi-sel laupäeval ja pühapäeval. Tasuta saab tutvuda bazaari ehk kaubaturuga, tasuta on ka programm lastele piiskopilinnuse mänguvälja-kul.

Madiken Kütt

Olulised kellaajad

Programm piiskopilinnuses kestab L 12-23, P 5.45-17. Sissepääs L alates kl 11, P alates kl 5.30.

Piiskopilinnuse hoovi sissepääs 1 infopunkt: käepaelad, info, piletimüük festi-vali peaalale, telkimise ja unemaa majutuse registreeri-mine, kaotatud ja leitud asjad.

Sissepääs 2 infopunkt:käepaelad, info ja piletimüük festivali peaalale. L 11-21, P 8.30-15.

Bazaar linnusehoovis: L 11-20 ja P 10-15.

Bazaar kultuurikeskuse ees ja sees: L 11-20 ja P 10-15.

Soe söök ja hommikusöök festivalialal L 11.30-19 (võimalusel kuni 21) P 8-15.

Kultuurikeskuse kohvikus soe söök ja hommikusöök L 12-19, P 8-15.

Lasteprogramm laste mängu-väljakul L 13-20 ja P 11-16.

Kultuurikeskuses kõikide siseruumi töötubade piletimüük ja info Posti 3, L 11-19 ja P 9-15.

Pakihoid kultuurikeskuses Posti 3, L 11-23 ja P 8.30-16 (tasuta).

Unemaa (algkool, Ehte 14). R 21-22.30, L 18.30-20 ja 22-00.30 ning P 8.30-12 – 4 eurot / öö (kuni 12-aastased tasuta), külm dušš. Kindlasti kaasa võtta oma magamisvarus-tus (magamiskott, madrats jm). Vabade kohtade olemasolul registreerimine infotelgis.

Telkla linnusehoovis L 11 – P 16 (festivalipassiga 2 eurot inimene – registreerimine infotelgis).

NB! Linnuse väravad suletakse laupäeva südaööl ning avatakse pühapäeva hommikul kl 5.30.

76 Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.eefestival festival

New Yorgist pärit heavymetal bänd Twisted Sister sai alguse

1972. aastal, laulja Dee Snider liitus bändiga mõni aasta hiljem. Twisted Sister on tuntud nii oma üleilmsete hittidega “We’re Not Gon-na Take It” ja “I Wanna Rock” kui ka nende musikaalse sõnumi poolest. Paljudes Twisted Sisteri lugudes kajas-takse lapse ja vanema vahelisi konf-likte ning kriitikat haridussüsteemi suunas. Aastas antakse ainult mõni kontsert suurtel festivalidel ning sedagi vaid peaesinejana. “Eestisse tuleb Dee Snider mitte ainult Twisted Sisteri solistina, vaid ka ameerika autode ning tsiklite hu-vilisena,” ütles American Beauty Car Show peakorraldaja Karol Kikkas. “Dee Snider ootab põnevusega esine-mist autoüritusel.” Haapsalus kuuleb Twisted Sisteri megahitte originaal-esituses. Ülemaailmse tuntuse saavutas Twisted Sister oma kolmanda albu-miga “Stay Hungry”, mis müüs 1985. aastal rohkem kui kaks miljonit koo-piat ning järgnevate aastate jooksul tõusis see number üle kolme miljoni. Sellelt albumilt pärinevad ka rahvus-vahelise tuntuse toonud hitid “We’re

Soomest pärit bänd Steve’n’Seagulls on saanud rahvusvaheliseks feno-

meniks oma akustiliste bluegrass ver-sioonidega surematutest rockhittidest. Bänd teeb omas versioonis Metal-lica, AC/DC, Guns’n’Rosesi, Black Sabbathi jt tuntuid lugusid. Kõige kuulsamad hitid on “You Shook Me All Night Long”, “Thunderstruck”, “The Trooper” ja “Holy Diver”. Nende hitti “Thunderstuck” on Youtube`is vaadatud üle 13 miljoni korra. Sel aastal ilmus ka bändi esi-mene album “Farm Machine”.

Mitu erinevat Sweeti – üht neist näebHaapsalus

Briti rocki omaaegseid kuulsa-maid bände The Sweet sai

maailmanimeks 1970-ndatel. Haapsalut külastavas bändis män-givad praegu Andy Scott, Bruce Bis-land, Pete Lincoln ja Tony O’Hora. Algsest koosseisust on bändis vaid Andy Scott. Tegelikult on olemas mitu versioo-ni Sweetist. 1980-ndate keskpaigast tegid bändiga alustanud Andy Scott, Brian Connolly ja Steve Priest kõik oma Sweeti. Connolly suri 1997. ja algkoossei-sus olnud Mick Tucker 2002. aastal. Kaks elus olevat liiget – Scott ja Priest – tegutsevad praegu eri riikides. Esi-mene Suurbritannias, teine Ameerika Ühendriikides. Mõlema mehe bändi nimeks on Sweet. 1970-ndatel jõudis briti muusika-edetabelite tippu 13 originaal-Sweeti lugu. Tuntumad lood oli “Block Bus-ter!” (1973), “Hell Raiser” (1973), “The Ballroom Blitz” (1973) ja “Teenage Rampage” (1974). 1974. aasta single’iga “Turn It Down” muutus Sweet glamist rohkem hard rock ansambliks. 1975. aastal ilmus nende esimene enda kirjutatud lugu “Fox on the Run”, mis sai Suurbritannias väga kuulsaks. Sweet oli nõutud bänd ka Saksamaal ja paljudes teistes Euroopa riikides.

Oma esimese “ameeriklase”, 1971. aasta Chrysler Newporti ostis

Kaupo Katkosilt 2009. aastal ühe Ees-ti müügiportaali kaudu. Järgmiseks jõudis Kaupo koju 2007. aasta Cor-vette, mille mees hiljuti vanema ver-siooni, 1970. aasta Corvette’i vastu vahetas. Ameerika autode šõule tuleb Katkosilt sel nädalavahetusel kohale mõlema autoga. Enne esimese auto ostu päris oma ameerika autost unistades käisid Kaupo mõtted üsna traditsioonilist rada – Corvette, Chevelle, Challen-ger. “Chrysler Newportist olin uduselt kuulnud, aga mõttessegi polnud tul-nud sellist endale hobiautoks muret-seda. Siiski esimesest kohutumisest piisas, et oma endisse koju auto tagasi ei jõudnudki,” meenutab ta. Silma jäid auto mahukus, lihtsus ja olulisima ostuargumendina väga heas korras kere: “Roostet minimaalselt ja peaaegu kogu kroom olemas.” Esialgu vajas auto kapitaalremonti: põhjalikult parandati mootor, käigu-kast, veermik. Kuigi “peaaegu kogu kroom” oli olemas, ei läinud pisukese puuduoleva osa asendamine lihtsalt. “Oli omajagu otsimist. Näiteks esitiiva liist lõigati sama versiooni sedaani ukseliistust,” räägib omanik. Varuosade leidmine ongi Katkosil-la sõnul vanade ameerika autode taas-tamise juures kõige keerulisem. “Aga teisalt tekitab see ka väikse hasardi,” lisab ta. Ka auto sisustus läbis uuen-duskuuri. 2013. aastal otsustas Katkosilt, et peaaegu originaalilähedaselt taastatud auto ei ole siiski piisav, mootor tuleb välja vahetada – muidugi võimsama vastu. Esialgse 360 CID (5,9 l) ase-mele sai autosse 512 CID (8,4 l). Muuseas, oluline oli ka uuele mooto-rile visuaalselt võimalikult atraktiivne väljanägemine anda, mis õnnestus. Nüüd on auto valmis ja omaniku rõõm suur, kui saab perekonda ja sõpru sõitma viia ning nendegi näol rõõmu trehvata. Kui ameerika autodega tegeleb Katkosilt hobikorras, siis autod üldi-selt on ka tema igapäevatöö osa ettevõttes Info-Auto – küll uuemad Euroopa brändid. “Autod ja tehni-ka on mind huvitanud lapsepõlvest saadik,” märgib ta. Et Katkosilla enda päevatöö on pigem administratiivne, on Chrysler Newport taastatud paljuski kolleegide Taavo-Erkki, Urmase, Ülo ja Info-Auto maalrite abiga. “Väiksemate pu-titamistega olen ise hakkama saanud,” lisab ta.

Eestlased näitavadoma “ameeriklasi”

Soomes on pikk Ameerika autode taastamise traditsioon ja soomlastega on eestlastel raske võistelda, kuid väärikaid masinaid on ka meil

E nergeetik ja ettevõtja Ülo Kirst möönab, et on viimasel ajal tege-

lenud oma hobiga rohkem kui tööga. “See haigus on päris tõsine,” märgib ta naljatledes. Kirstu hobiks on mui-dugi vanade ameerika autode taasta-mine. Lapsepõlvest Kirst erilist autode fännamist ei mäleta, kuid tehnikahuvi oli olemas. “Meisterdasin laevukesi. Ühele neist paigaldasin püssirohu-segul töötava reaktiivmootori. Mis sel-lest täpselt sai, ei mäletagi, silmad jäid igaljuhul terveks ja soovitan seda mitte järgi teha,” meenutab ta. Oma esimese ameerika auto, 1961. aasta Cadillaci ostis Kirst 1998. aastal Ameerikas reisides. See Oregoni osa-riigist toodud masin seisab tänaseni kokkupanemata. Praeguseks on Ülo Kirst aga tosina “ameeriklase” uhke omanik, neist viis autot ka sõidavad. Vanim on 1931. aasta Buick ja noorim 1970. aasta Oldsmobile Tornado. Üks tema autodest, 1957. aasta Lincoln Premiere on Haapsalu amee-rika autode šõul klassikute klassis ka-rika võitnud. “Muidugi on tore, kui tehtud töö ära märgitakse,” ütleb Kirst ja nendib, et eestlastel on põhja-naabritega sel alal üsna raske sammu pidada. Eestis ei ole ka kuigi palju tasemel taastamistööde tegijaid. “Kroomitööd teen Poolas, mootori-ploki puurimised ja vända lihvimised Soomes, nii see asi käib,” lisab ta. Kirst püüab autode korrastamisel kasutada originaalosi nii palju kui või-

Kui palju üle 40 aasta vana auto ülesvuntsimine maksab, ei taha Kat-kosilt täpselt öelda. “Raha muidugi läheb – kõik, mis planeeritud on saanud ja natuke rohkemgi.” Haapsalu ameerika autode šõul on Katkosilt osalenud alates 2010. aastast, külastanud aga kauemgi. “Minu jaoks on see üritus vaielda-matult suve tippsündmus. Häbenema-ta võin öelda, et parim, mida võib üks autoomanik, eelkõige ameerika auto omanik või huviline soovida,” ei jää Katkosilt šõud kiites tagasihoidlikuks. Autode väljapanek ja programm on tema sõnul aasta-aastalt ikka para-nenud. Talle meeldivad ka kohe šõu-platsi kõrval asuva telklaagri melu ja

Haapsalu ning piiskopilinnuse kui toi-mumiskoha kompaktsus. “Kindlasti pole juba aastaid tegemi-st pelgalt fännide kokkusaamisega, vaid tõesti väga hea suvise festivaliga, kuhu on mõnus tulla koos perega,” lisab Katkosilt. Katkosilt osaleb oma Chrysler Newportiga tänavu ka Rootsis peeta-val, tõenäoliselt maailma suurimal ameerika autode kokkutulekul (osa-leb umbes 20 000 autot) Power Big Meet. Rohkem Haapsalu šõuga mas-taabilt või kvaliteedilt võrreldavaid ameerika autode fännide üritusi Ees-ti lähiriikides Katkosilla sõnul aga ei olegi. Madiken Kütt

Chrysler Newport Royal: mahukas masin, millega sõit valmistab rõõmu kogu perele

malik. Nende leidmine on pikk prot-sess, Eestisse saatmine ja selle eest maksude tasumine kulukas. “Ning kätte saades enamasti kratsid kukalt ja ohkad, et saadetud piltidel nägi päris hea välja.” Aega ja raha kulub ühe auto taas-tamisele Kirstu sõnul nii palju, et kui vahel ka on mõni juba taastatud auto Eestis müügis, siis selle hind on alati alla ostule ja taastamisele kulunud omahinna. Originaaljuppidega töötades on Kirst leidnud vanu münte, näiteks hõbedollari. Ta nendib, et töö on tihti tüütu, kuid kui masina korda saad ja esimese vi-perusteta sõidu teed, on rõõm vasta-valt suur. Oluline osa sellest on oma rõõmu jagamine teiste “haigete” ehk ameerika autode huvilistega, seepärast on olulised ka America Beauty Car Show ja sellelaadsed kokkutulekud. “Olen ka abikaasale rääkinud klapi-sääre juhtpuksidest või kepsu saale-dest. Viimasel ajal on ta isegi vastu rääkinud!” lisab Kirst. Selleaastasel šõul osaleb Kirst 1947. aastast pärit Lincoln Club Coupega, mis on toodud Ameerika idarannikult. “Ta oli suhteliselt hea materjal res-taureerimiseks – kere oli praktiliselt roosteta,” räägib Kirst. Auto istmete ja muu sisustuse materjal on kaasaegne (kuigi värvilt ja tegumoelt originaali-lähedane), kuid kõik ülejäänud osad on originaalid. Isegi poldid ja mutrid! Madiken Kütt

Tallinna ettevõtja Valter Koltšini tõi elutee Haapsalu autošõuni

nooruspõlves vaadatud seiklus- ja märuliseriaal: just A-rühmas mu-rul ja kruusateel vilisevad rehvid tekitasid noormehes huvi ameerika autode vastu. Nii võttis Koltšin eesmärgiks luua endale võimalikult identne koopia seriaalis olulist rolli mängi-nud GMC bussist. “Nagu arvata võib, olin noorena natuke suurem seriaali A-rühm fänn kui paljud teised,” möönab Koltšin nüüd. Esialgu plaanis Koltšin auto valmis ehitada kõigest kuue kuuga, kuid tegelikult on selleks kulunud “15 korda rohkem aega ja raha” ning ehitus on täpselt poole peal. Seitse aastat tagasi ostetud GMC esialgsest välimusest on säi-linud vaid auto numbrimärk. “Alati teeb rõõmu, kui inimesed tänaval seriaalist tuttavaks saanud auto ära tunnevad ja naerma hak-kavad,” ütleb Koltšin. Teleekraanil nähtud detailidega identseid autoosi hankida on olnud paras kadalipp. “Lugusid on palju ja mõnda ei kannata isegi trük-kida,” märgib omanik. Ta lisab, et ootab kõiki A-rühma huvilisi sel nädalavahetusel piis-kopilinnuses näitusel bussile ligi astuma ja pildistama. Koltšin jagab hea meelega seitsme aasta jooksul auto ehitamisel ette tulnud põne-vaid lugusid. Koltšin plaanib bussiga Haap-sallu ameerika autode šõule tulla ka järgmisel aastal. “Siis on autot juba oluliselt rohkem täiendatud,” lubab ta. “Ning kohe, kui A-rühma auto on valmis, hakkan järgmist kuulsat fi lmiautot ehitama – mil-list, räägime siis, kui alustanud olen!”

Madiken Kütt

Lincoln Club Coupe: isegi poldid ja mutrid on originaalid

Esimest korda Eestis: Twisted Sisteri Dee Snider American Beauty Car Showl

Dee Snider astub piiskopilinnuse lavale reedel kl 22.

Not GonnaTake It” ja “I Wanna Rock”. Aastal 2009 valiti “I Wanna Rock” VH1 poolt koostatud parimate hard rock laulude edetabelisse. Dee Snider on peamiselt tuntud kui Twisted Sisteri solist, kuid lisaks tege-leb ta palju muuga. Viimased 15 aastat juhib ta edukat raadiošõud “House of Hair”, kirjutab ja toodab õudusfi lme ning mängib neis, osaleb teleseriaa-lides ja -projektides. Lisaks on män-ginud peaosa Broadway muusika-lis “Rock of Ages”. Dee Snider on muuhulgas kirjutanud lugusid teistele artistidele, nagu näiteks Celine Dion. Dee Snider on tuntud ühe värvikaima esinejana maailmas, tema kontserti-delt ei puudu hullumeelsed kos-tüümid ega vinge show.

Vapustav The Darkness tuleb Haapsallu uute lugudegaS uurbritannias 2000. aastal moo-

dustatud The Darkness sai tuntuks kolm aastat hiljem debüütalbumiga “Permission to Land”, mis pälvis nel-jakordse plaatina-albumi tiitli. Debüütalbumi kolmas singel “I Be-lieve in a Thing Called Love” on VH1 poolt koostatud parimate hard rock lugude TOP100 edetabelis. Esimeselt albumilt on pärit ka hitid “Growing On Me”, “Get Your Hands off My Woman” ja “Love is Only a Feeling”. 2006. aastal pärast teist stuudio-albumit läks bänd laiali. Mehed tege-lesid pausi ajal kõrvalprojektidega, laulja Justin Hawkins oli võõrutus-ravil. Bänd tuli taas kokku 2011. 1. juunil ilmus uus album “Last of Our Kind”, mis on teine album pärast bändi taasühinemist. Varasem “Hot Cakes” ilmus aastal 2012 ja oli natuke kiirustades tehtud. “Selle plaadi puhul tegime ohver-dusi ja kompromisse,” tunnistas laulja Justin Hawkins. “Sel korral võtsime terve aasta vabaks ja ei teinud min-geid esinemisi. Tahtsime olla kindlad, et teeme parima albumi, mida eales suudame. Tahtsime olla 100% super-kindlad materjalis, nagu me olime esi-mese plaadi puhul.” Bändis mängivad Justin Hawkins (vokaal, kitarr), Dan Hawkins (ki-tarr, taustvokaal), Frankie Poullain (basskitarr) ja Rufus Tiger Taylor (trummid). Nende muusika on saanud mõjutusi näiteks Queenilt, AC/DC-ilt, Aerosmithilt, Led Zeppelinilt, Van Halenilt, Def Leppardilt jt.

REEDE

19.30 Avatakse väravad20.30 The Sweet22.00 Dee Snider (Twisted Sister)23.30 Naiste cruising

LAUPÄEV

12.00 Avatakse väravad13.00 Texas Oil14.00 Autode tutvustamine16.00 Steve`n`Seagulls18.00 Super Hot Cosmos Blues Band19.00 Auhinnatseremoonia20.00 Metsatöll22.00 The Darkness

PÜHAPÄEV

11.00 Rongkäik läbi linna12.00 Kiirendusvõistlus

Korraldaja jätab endale õiguse teha ajakavas muu-datusi.

American BeautyCar Show kava

Foto: The Darkness

Foto: Dee Snider

The Darkness esinebpiiskoplilinnuses laupäeval kl 22.

Soomlaste Steve’n’Seagulls loob hittidest uued hitid

GMC: Kuulus buss seriaalist A-Rühm

GMC enne ja pärast taastamist. (F: erakogu)

1947. aastal toodetud Lincoln Club Coupe taastamine ja lõpptulemus. (F: erakogu)

KUULUTA TASUTA!Saada kuulutus

tarmo@laanlane.eeKuulutus ilmub veebilehes

www.laanlane.ee ja Läänlase paberlehes

öelda, et viga ei ole mitte supis, mis on tuntavalt hästi valmista-tud, vaid sobimatuses minu isiklikule maitsemeelele. Supi lõpetab kaaslane, kellele meeldib nelja suure lihapalliga leem väga. Pearoog äratab üles ka viimased magavad maitsemeeled. Mousakasit on raske kirjeldada, sest keegi meist pole varem midagi sellist söönud. Vormiroog on toitev, liharikas, mait-seb huvitavalt ja seda heas mõttes. Magustoiduks valitud hiiglaslik vahvel meeldib kõigile. Lisatud on kahte sorti kastet, millest üks on väga magus ja teine pigem lahe, mis kokku annavad ideaalse koosluse. Pisut pettunud olen lapsele telli-tud valges praekalas, sest see on väga soolane, samas kui tagasihoidlikkus soola raputamisel on just laste toit-misel oluline. Lapsele endale maitseb kala väga – sööb peaaegu kõik ära, mis on aastase kohta suur saavutus. Kõigist õhtu jooksul lauale jõudnud roogadest on minu suurim lemmik üllatuseks just lapse kala kõrval olev kartulipuder! Interjööri parim osa on osaliselt avatud köök, mis võimaldab kreeka-pärasele toiduteole pilgu peale visata. Üllatus ootab ees tualettruumis: iga külastaja jaoks on Margotis eraldi väike froteerätik, mis pärast kätekui-vatust pesukasti visatakse. Jätab vii-sakama ja külalislahkema mulje, kui paberrätikud või kätekuivatuspuhur. Õhtusöök on lõppemas, kui üks kaaslastest hüüatab: “Issand, ma hak-kangi vist nüüd siin käima. Kust sa muidu saad seitsme euro eest prae, mille maitse on elamus, mitte liht- salt soolane toit, magus toit!” Kom-mentaar võtab õhtu Margot Food & Style restoranis tabavalt kokku. Haapsallase südamele teeb rõõmu ka see, et peatänava ääres pikalt kurb-likult tühjana seisnud Pipi pansio-naadi hoone leidis viimaks kasutust.

Madiken Kütt

98 Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.eearvustus arvustus

Läänlane.ee on Läänemaa suurim tasuta tekstikuulutusi avaldav uudisteportaal. Sajad kuulu-tused jõuavad lugejani nii internetis kui ka suvises nädalalehes. Läänlane aitab korraldada reklaamikampaaniaid ja annab ettevõtjatele nõu, kuidas teenust või kaupa paremini müüa.

Kinnisvara Vahenduskeskus lähtub oma töös eelkõige siinse kliendi vajadustest ja võimalustest, sest olles ise Läänemaal registreeritud kohalikul kapitalil põhinev ettevõte, tunnetab ta pikas perspektiivis oma sotsiaalset vastutust kohaliku kin-nisvaraturu kujundamise eest. Tänapäeval kümme aastat järjest ühte ametit pidada on ühtpidi väljakutse – lisaks motivatsiooni leidmisele tuleb olla valmis pidevaks enesearendami-seks, kuna muutuv äri- ja õiguskeskkond pakub järjekindlalt uusi võimalusi ja ko-hustusi. Teistpidi on andnud nii pikk aeg ra-hulolu ja teadmise, et ei saa korraga teenida kahte isandat: kas keskendud inimeste teenimisele või on fookus vaid raha teenimisel. Kuna minu valik on olnud algusest peale suunatud inimeste teenimisele, siis usun, et saan ka edaspidi loota ra-hulolevate klientide soovitustele. Klien-tide usaldust ei saa osta ega kampaania korras kehtestada, see tuleb tööga välja teenida. Olen seisukohal, et kinnisvara vahen-dusteenust saab osutada professionaal-selt, kliendikeskselt ja juriidiliselt korrekt-selt vaid tõestatud kutseoskuste tasemel, tehes seda igapäevase põhitööna. Kuna olen õppinud Tartu ülikooli rahanduse ja arvestuse instituudis kin-nisvaraõigust ja laiemalt kinnisvaraäri ning -turu toimimist, siis kutsetunnistuse taotlemine 2007. aastal oli pigem oman-datud teadmiste vormistamine, neid tuli taas tõendada 2012. aastal. Eelnenud töökogemused Aarete KV-s ja Arco Vara Kinnisvarabüroos andsid jul-guse ja ettevalmistuse iseseisvaks tööks, seega loomulikuks jätkuks kujunes enda büroo asutamine. Kinnisvara Vahenduskeskus OÜ saigi loodud 2010. aasta lõpus, et pakkuda alati selget ja adekvaatset teenust, mis aitaks eelkõige müüjatel ennast kurssi viia kinnisvaraturul toimuvaga ja tagaks vastuvõetava hinna ning ühtlase kvaliteediga vahendusteenuse kõigi-

le kinnisvaraomanikele, kes seisavad silmitsi oma vara müügiga. Enamik kinnisvaraomanikke saab edukalt oma müügitehingud sooritatud ilma vahendusteenust kasutamata, kuid siiski on märkimisväärne osa inimestest jätkuvalt puudulike või valesti kinnistu-nud teadmistega ja / või segaduses kin-nisvaraalastes ning õigusterminites, mis-tõttu ainuüksi oma vara kaardistamisel ja hiljem müümisel tekib hulk küsimusi. Aastad on näidanud, et püsivalt on olemas klientuur, kes kasutab vahendus-teenust kas distantsi tõttu, oma müügi-, asjaajamise või tehniliste oskuste puu-dulikkuse tõttu või lihtsalt pelglikkusest võõraste inimestega suhelda. Kinnisvara ostab klient, kellel on selleks konkreetne vajadus ja reaalne finantseerimise võimalus, ostuotsust ei langetata sümpaatiast müüja vastu, see tehakse reeglina lähtuvalt oma kriteeriu-mitest ja rahalisest võimekusest. Kuna kinnisvara ostja viib ennast kohaliku hin-natasemega eelnevalt kurssi ning akt-septeerib vaid müügipakkumisi, kus hind on põhjendatud, siis on hädavajalik ka müüjal olla kursis turul toimuvaga. Seega on kinnisvara müümise seisu-kohalt äärmiselt oluline kohaliku turu iseärasuste põhjalik tundmine ja tehin-gute-hindade pidev analüüs ning vastav tagasiside – see aitab müüjal teadlikult kujundada müügiprotsessi, püstitada hinnaootusi ning jõuda lõpptulemuseni väiksema ajakuluga. Siinjuures on Kinnisvara Vahendus-keskusel rõõm jagada oma teadmisi ja kogemusi, ühtlasi tänan kliente jätkuva usalduse eest.

Katrin Annuskutseline kinnisvaramaakler KKM120613,

Kinnisvara Vahenduskeskuse büroo Posti 41a, (kaubamaja büroohoone II korrus), kontakttelefon +372 5035934, kvkeskus@kvkeskus.ee

Kinnisvara Vahenduskeskus –vastutustundlik Läänemaa ettevõte

KOMMERTSTEKST

Olen Haapsalu uues kreeka restoranis Margot Food & Style korra varemgi käinud,

seega ei ole õhtusöögiseltskonda vastu võttev puhas ja korralik terrass ning soe teenindus enam üllatuseks. Meile tuuakse kiiresti menüüd, mil- lest sobivate roogade väljapeilimine on heas mõttes keeruline – toite, mida proovida tahaks, on lihtsalt nii palju. Valimisel aitab kaasa asjaolu, et teenindaja oskab kreekapäraseid ni-metusi korrektselt hääldada, lahti selgetada ja veidi ka soovitusi anda. Seda olenemata asjaolust, et pearoo-gade menüü on Margotis saadaval al-les kolmandat päeva. Head tooni annab menüüle see, et ka joogikaart on kreekapärane. Rõõmu teeb, et lastele pakutavad road on kala või kana kartulipudru ja värske salatiga ning pasta bolognese, mitte friikartulid või viinerid. Menüü ise on paljudest Haapsalu toidukohtadest erinevalt korralikult kiletatud, mitte lihtsalt paberile trüki-tud. Samas tähendab see, et menüüsse sattunud apsakaid on keerulisem parandada. Neid jagub – näiteks troonib lasteroogade menüüd veini-taldrik ja pearoogade all on saadaval beebi põrsakõht. Pole hullu, nalja peab saama.

Hind, kogused ja kvaliteet paigasTellime traditsioonilise kreeka supi nimega Giouvarlakia (sidrunimajo-neesikastme, värskete kartulite, liha- pallide ja tilliga), klassikalise kree-ka salati, traditsioonilise kreeka roa mousakasi (suvikõrvits, kartul, baklažaan, värsked ürdid, sealiha, bešamellkaste, serveeritud vinegrett- kastmes rohelise salatiga) ja magus- toiduks vahvli valge šokolaadi, pistaatsiapähklite ja metsamarjadega. Margotis on pikk ja rikkalik kre-pi- ehk pannkoogimenüü, kuid neid on kõik meie õhtusöögiseltskonna liikmed juba varem maitsnud ja heaks kiitnud. Margoti suurim pluss on minu hin-

Päikselisel suveõhtul Veskiviigi sadamas asuvasse Jahta Res-

tosse jõudes olen oma valikuga igati rahul: ilm on mereääres istu- miseks hea. Toome kaaslastega ise seest menüüd ja võtame klassikalistel puidust terrassitoolidel istet. Menüü on kombinatsioon kahest stiilist, mis omavahel sugugi kokku ei sobi. Suupistete valiku alt leiab klassikalisele pubile omased fritüüri-tud sibularõngad, küüslauguleivad, kanatiivad jms, nende kõrvalt aga ka tavapäraselt peenemate restoranide-kohvikute menüüsse kuuluva carpac-cio veiselihast rohelise salati ja par-mesaniga. Selline vastuolu on menüüs läbiv. Supivalikus on üks leem, Gumbo supp, ehk nagu hiljem teenindajaga vesteldes selgub, seljanka. Hariliku hinnaga – 3.50. Pearoogade nimekirja troonivad aga veise sisefilee must- juure püree ja beebiköögiviljadega ning lamba sisefilee karreetükiga maasikakastme ja couscousiga, mõle-ma hind koguni 16 eurot. Seejärel hüp- pab menüü tagasi pubistiili juurde: lastele pakutakse friikartuleid viine-rite või kananagitsatega. Viimane, muuseas, on minu hinnan- gul toidukohtade puhul oluline mii-nus: kui lasteroaks on märgitud terve menüü kõige ebatervislikum toit, on restoran minu silmis ajast maha jäänud. Tänapäevastes, eriti end restoraniks nimetavates toitlustusasu-tustes peaks lastepraad tähendama väiksemat kogust, väheldasemat mait- sestatust ja lapsesõbralikku tekstuuri ning garneeringut (paar lihtsat näidet: kartulipuder, lihapallid, pasta, köögi-viljavok), kuid kindlasti mitte fritüür-rasvas valmistatud friikartuleid-viine-reid. Kuigi õigekirjavead peenemate roogade nimetustes äratavad kaht-lust, otsustame tellida just carpaccio ja lambakarree, sest Jahta tituleerib end siiski nimelt restoranina. Lisaks võtame menüü ainsa, Gumbo supi.

Roogade hea välimusKõikide roogade suurim pluss on ilus garneering. Ei suudagi meenutada teist söögikohta Haapsalus, kus toidud sama-väärselt kaunistatud oleksid. Samas tõmbavad uhked road tähelepanu kesk-konnale, kuhu nad ei sobi: terrassi ei ole pühitud, laual on lindude väljaheiteid, mööbel pärineb eri komplektidest. Tel-linuks me õlut ja küüslauguleibu, ei oleks need nüansid tõenäoliselt silma hakanud ega häirinud. Gumbo on hea, aga ikkagi – seljanka. Sobilik supp pohmellihom-mikusöögiks. Kaaslane märgib küll, et liha supis on pisut kuiv. Segadust tekitab, et internetiotsingu tulemuste järgi peaks Gumbo nimega supp ole-ma midagi muud, kui lihtne vene liha-supp. Carpaccio ise on päris hea, kuid roa rikub lihale asetatud värske salat. Kui-gi tean omast käest, et päris värsket salatit on raske kohalikust kaubandu- sest saada, oleks kokk võinud juba niis- keks tõmbunud lehed salatist välja noppida, sest aeg-ajalt suutäie hulka sattuv mädase maitsega leheke rikub söögikorra täielikult. Ka salati kaste ja maitsestatus jätavad soovida – neid justkui polegi. Lammas on pettumus. Ei tule meel-de, et oleksin kunagi varem restoranis

nii käitunud, kuid seekord pean ühe ampsu, tegu viisakalt varjates, suust salvrätikusse peitma. Liha on sitke, tuim, maitse lambakasukane. Ülejäänud roog – juurviljad ja cous- cous – on maitselt mannetud. Kaaslane märgib, et tema nii kriiti- line ei oleks. “Et sinu arust on siis hea?” küsin. “Ma ei ütleks, et ta hea on. Vintske on,” kõlab napp vastus. “Ei olnud halb, aga toidul ei olnud erilisi maitseid. Ütlen ausalt, söögi pärast siia ei tuleks,” lisab ta hiljem.

Lootused ei täitunudMagustoitu suundume sööma sise- ruumi. Interjöör on tunduvalt viisa-kam – mööbel on ühest komplektist, toolid pehmed, laudadel elavad lilled. Paraku panen esimese asjana lauda istudes käe lirtsti! eelmiste klientide lauale jäänud kartulisse. Ka siin ei ole laudkondade vahel lappi haaratud. Tellin magustoiduks kodujuustu-kondentspiimakoogi. Kõrvale ka kahed suupisted (jalopenosnäkid ja tulised kanatiivad), et kinnitada tek-kinud hüpoteesi – Jahta saab kõige paremini hakkama pubiülesannetes. Et koogid on tavaliselt valmis, tun-dub pikk ooteaeg veider. Vahepeal saab oma sibularõngad kätte kõrval-laud, kes tegi tellimuse meist tundu-valt hiljem. Arupärimisele vastab tee-

nindaja, et läheb veel aega. Veel veidi hiljem tuleb teenindaja meid teavita-ma, et pikal ooteajal on põhjus – meie tellimus ei olnudki eksituse tõttu köö-ki jõudnud. Loobume, maksame arve ja lahkume. Jahta teeninduse kohta võib öelda ”keskpärane”. Mitte sellepärast, et teenindaja unustas tellimuse kööki anda – kui seda just liiga tihti ei juh-tu, on unustamine inimlik ega häiri. Pigem sellepärast, et teenindaja küll otseselt ei eksinud teeninduskultuuri reeglite vastu, kuid ta ei jätnud ka märgatavalt meeldivat või sõbralikku muljet. Kokkuvõtteks pean nentima, et mul oli suur lootus leida Kärme Küüliku ja Hapsal Dietrichi kõrval veel üks ko-halik söögikoht, kus pakutaks kesk-misest pisut peenemaid maitseelamu-si, kuid Jahta seda lootust paraku ei täitnud. Restoran ei küündi 16-eurose veise sisefilee või lambakarree tase-mele. Tegemist on oma olemuselt (nii toidu, miljöö kui ka teeninduse poo- lest) trahteriga, mis sobib suurepäraselt õhtuse külma õlle kõrvale fritüüritud sibularõngaste ja laupäevahommikuse pisut teravamaitselise seljankasupi jaoks. Menüü koostamisel oleks või-nud läbivalt oma liistude juurde jääda.

Madiken Kütt

nangul koguste, kvaliteedi ja hinna väga hea vahekord. Kõik toidud osu-tuvad põnevaks ja maitsvaks. Samas on portsjonid suuremadki kui naiste-rahvas üksi ära jõuaks süüa. Seda eriti magustoitude puhul – soovitan tellida ühe vahvli umbes nelja inimese peale.

Kolm käiku 15 eurotKolmekäiguline lõuna – supp, salat, praad ja jook –, mida ma ei oleks ealeski suutnud üksi ära süüa, läks kokku maksma vaid 15 eurot, mis paratamatult viib mõtted õhtu varem Jahta Restos 16 euro eest söödud pisikesele ja kehva maitsega lamba-karreele. Kui Margot suudab oma hinnataset hoida, ennustan neile Haapsalus pikka iga. Ka klaaspudelis kallima sordi mineraalvesi, mis paljudes restora-nides maksab peaaegu sama palju kui õlu, tuleb Margotis lauda ühe euro eest. Toidud jõuavad lauda üllatavalt kii-resti, mille kohta teenindaja märgib: “Kreeka kokk ise teeb, sellepärast saab nii kiiresti valmis.” Suurepärase teeninduse juures mängib rolli mitte ainult sõbralik ja menüüga kursis olev, viisakalt riie-tatud teenindajanna, vaid ka see, et restorani kreeklasest omanik ja kokk käib ise aeg-ajalt laudades kas kliente tervitamas, küsimustele vastamas või toidu kohta aru pärimas. Seda sugugi mitte pealetükkivalt, vaid igati meel-dival kombel. Kreeka salat on valmistatud tõe-poolest nii, nagu traditsiooniline ret-sept ette näeb – salat, kurk, tomat, Kalamata oliivid, Feta juust, sibul, oliiviõli, oregano. Eriti meeldib kasu-tatud oliiviõli puhas, kvaliteetne mait-se. Häirib, et punase sibula asemel on kasutatud valget sibulat, mis minu jaoks on toorelt söömiseks liiga tuge-va maitsega. Giouvarlakia supp on maitselt rik-kalik, maitsete komibinatsioon tervik-lik, domineerib värskusenoot. Mulle pigem ei meeldi, aga võin kindlalt

Margot: põnev menüü, maitsvad road, hea teenindus, mõistlikud hinnad

Jahta sobib hästi õlletamiseks,kuid maitseelamusi ei paku

Jahta restoani roogade parim omadus on kahtlemata garneering. (F: Tarmo Õuemaa)

Margoti magustoidud

sobivad koguselt 2-4

inimesele.

Pearoog mousakas on hea, kuid traditsioonilise

kreeka toiduna eestlasele

veidi võõra maitsega.

Klassikaline kreeka supp

on maitselt värske ja täidlane.

Kõige laiem on Margoti krepivalik,

ka pannkoogi-portsjonid on

suured.

Fotod: Tarmo Õuemaa

sel korrusel. Hind 25 000 eurot, vabaneb veebruaris 2016. Tel 5283881.

Müüa korter Tallinnas Mustamäe teel, 9/9, 44 ruutmeetrit, rõdu klaasitud, garderoob, odavad kommunaalid, majal viilkatus ja soojustatud. Hind 61 000 eurot. Tel 5271173.

Soovin osta elektrivooluga garaaži Haap-salus. Meil tarx00@hot.ee, tel 58585442.

Soovin osta Haapsalus 1-2-toalise kor-teri. Hoone peaks olema renoveeritud või uus. Korter võib vajada remonti. Hind kuni 20 000 eurot. Kontakt: pille.teniste@mail.ee, tel 501 5795.

Ostan kahekohalise garaaži. Tel 55644182.

Soovime osta 3-4-toalise remonti vajava korteri Haapsalus või lähiümbruses. Hind kuni ~20 000 eurot. Tel 51 920 122, triinkarsna@gmail.com.

Autod

Rendile anda kaubik. Kontakt korter617@mail.ee või 53613334.

Autorent alates 24 eurost ööpäev. Võimalik ka pikaajaline rent, siis hind kokkuleppel. Tänavasõidu- ja krossimootorratta rent alates 65 eurot ööpäev. Sõiduvarustuse rendi võimalus. Rendime veel järelkärusid, mahtuniversaale, väikebusse. Lisainfo kon-taktidel +372 554 2380 / info@pulsar24.eu /www.pulsar24.eu.

Müüa rikkega Kia Rio, luukpära, beež, ben-siin, 2003. a, 1.3, 60KW. Hind 400 eurot, tingimisvõimalus. Autot saab näha Uuemõi-sas Ehitajate tee 2a pesula hoovis. Tel 55 76 740.

Müüa hall Toyota Camry 2,4, 112 kW, 2002. aasta, automaat. Auto kahesüs-teemne – gaas/bensiin. Kütuse maksumus sõidul Haapsalu-Tallinn 5 eurot. Hind 3200 eurot. Huvi korral helista 5072319.

Müüa Audi 80. Heas sõidukorras, ei rooste-ta, veokonks, valuveljed, kaasa talverehvid velgedel. Tel 55 631 603.

Annan üürile

Anda üürile 3-toaline valgusküllane korter Haapsalu kesklinnas pikaajalisele üürni-kule. Korter on osaliselt sisustatud. Kohene sissekolimise võimalus. 1 kuu ettemaks + tagatisraha. Üür 230 eurot. Korter on reno-veeritud ja sisaldab pesumasinat, kuivatit, keraamilist pliiti, külmkappi, 2 telekat, riide-kappe, nurgadiivanit, turvatelefoni. Lastele olemas ilus suur mänguväljak, liumägi, liiva-kast, kiik. Tel 53617771.

Anda üürile pikaajalisele üürnikule kom-munaalkulude eest 2-toaline keskküt-tega korter Taeblas. Kiire. Lisainfo telefonil 56126174, Meelis.

Üürile anda 2-toaline korter kaubamaja lähedal alates augustist 2015. Info telefonil 53844064.

Välja üürida arhailine 96m2 palkmaja Noa-rootsi vallas alates 1. augustist. Nädala hind 100 ja kuu 300 eurot. Info 56 60 0738.

Mitmesugust

Ära anda võrevoodi, samas pakkuda väga soodsalt (kokkuleppehinnaga) lapse söögi-tool ja laud, väikelapse kiik, riideid, mängu-asju. Tel 58581082.

Ära anda nõuka-aegne plekist vann. Asub Lääne-Nigulas. Tel 55619986.

Ära anda töökorras LG televiisor, kaasas pult. Asub Haapsalus. Tel 56914500.

Kellel on ära anda S ja M suurusega nais-teriideid? Olen 175 cm pikk naisterahvas, haiguse tõttu nüüd väga kõhn. Kontakt: dianamolt@hot.ee

Kena noormees soovib tutvuda kena naiste-rahvaga. Tel 58014006.

Ära anda kasutatud malmvann. Seisukord halb. Vanarauaks. Asub Haapsalus Tallinna mnt 4. Sille, 55658023.

Ära anda remonti vajav 162 cm kõrgune külmkapp Hoover, mis asub Ridala vallas Sepakülas. Tel 53432989.

Kas on neid, kes tahaksid minna Tallinna Raekotta vaatama näitust “Kunst valitseb”, kus on haruldane võimalus näha Euroopa vanu meistreid 15.-17. sajandist. Tuntu-mad neist on Rubens, Dürer, Cranach. Näiteks laupäeval, 12. septembril. Pilet maksab 14 eurot, aga grupiga saab natuke odavamalt, nagu ka bussisõidu. Palun andke teada tel 5279772 või 4737620 või ene@apit.ee. Ene.

Otsin ülearust pesumasinat. Tel 56125318.

Kogun vanu arvuteid. Ei pea olema töökor-ras ega komplektsed. Raha ei maksa. Tel 56125318.

Kes oskab remontida Aquafori? Marina, tel 58918622.

Ära anda šlakki. Tel 58163820.

Kui teil on ära anda vanu, katkiseid või mittevajalikke lauaarvuteid, siis palun võtke ühendust tehnikahuvilisega telefonil 54568111.

Kaotatud kaamera Canon A 560 Haapsalus või Uuemõisas (unustatuna auto katusele). Tel 55649678.

Otsin müügiabilist tantrafestivalile 17.-19.07 Veneverre. Abiline saab festivali passi ja telgikoha.

Müük

Müüa 3x25 kg Sakret BAK soojustus-plaatide kleepe- ja armeerimissegu (hall). Tel 56569032.

Müüa vana armatuurlamp. Hind 10 eurot. Asub Haapsalus. Tel 56125318.

Müüa rulluisud Fila FM 100, suurus 44, ja randmekaitsmed Rollerblade, suurus L. Asjad on väga vähe kasutuses olnud. Hind 100 eurot. Asukoht Haapsalu. Tel 5201042, meil tarmo@migtronic.ee.

Müüa kušett, 80 x 200 cm, kastiga, heas korras. Tel 5090051.

Müüa tume vanaaegne kummutkapp. Täispuit. Välismõõdud: pikkus: 130 cm; kõrgus: 115 cm; sügavus: 43 cm. Hind 70 eurot. Helista 5127067.

Müüa mahukas vanaaegne kummutkapp. Täispuit. Välismõõdud: pikkus: 155 cm; kõrgus: 116 cm; sügavus: 44 cm. Hind 60 eurot. Helista 5127067.

Müüa segistiga kahekohaline köögivalamu. Kasutatud, kuid suhteliselt heas seisukor-ras. Mõõdud: 120cm x 60 cm. Hind 50 eurot. Helista 5140858.

Müüa PlayStation 2, esineb kahjuks vigu, SCART-otsa kaasa ei anna. Hind 50 eu-rot, kontakt ekuekuke18@hot.ee või 56715590. Kiire!

Müüa väga heas korras Jaapani maastiku-jalgratas Nishiki Ariel 26” x 1,75. Tehtud täishooldus ja paigaldatud kõik lisad. Hind 166 eurot. Info 56472976, Lembit.

Müüa küttepuid, saetud-lõhutud, koos kohaleveoga. Küsige lisa: 5620 3809, almeralmer@hot.ee.

Müügiplatsil mitmesuguses seisukorras eri marki traktorid. Küsida võib igasugu varu-osi, põhiliselt vene päritolu masinatele. Info tel. +372 53499050. www.javak.ee.

Müüa kodukino Philips DVD HTD 3570. Lisagarantii LG4. 3 kuud vana, vastavad dokumendid olemas. Hind 150 eurot. Tel 58916948, asub Haapsalus.

Müüa kappe, hind 10-25 eurot. Helista telefonil 53617771.

Müüa kiiresti kaks kappi. Hind 15-20 eurot. Helista telefonil 53617771.

Müüa Windows XP-ga töökorras arvuti. Hind 79 eurot. Tel 53617771.

Müüa heas korras tumeroheline jalgratas. Käike on 24. Sobib 150-170 cm pikkusele naisterahvale. Hind 170 eurot. Asub Haap-salus. Info 53540821, Ingrid.

Müüa neli 15-tollist valuvelge mõõdus 4x100. Tel 58056312.

Müüa vanem sülearvuti Ordi. Arvuti on töökorras. Kaasa saab ka koti. Asukoht Haapsalu. Hind 90 eurot. Tel 56125318.

Virtsus kiiresti ja soodsalt müüa harva kasutatud Kalvis katelpliit K-4ASB hinnaga 300 eurot ning neli kasutatud malmradi-aatorit (7 ribiga) hinnaga 50 eurot. Hinda on võimalik tingida. Tel 53592137.

Müüa soodsalt noorte jalgratas Primadon-na. Tel 53544111.

Müüa suitsuahvenat. Kilo hind 7.50. Tel 55698597.

Müüa kasutatud massaažilaud ühe mooto-riga. Hind 300 eurot. Telefon 5024 230.

Müüa kaks helehalli ülikonda saledale

noormehele pikkusega 175-180 cm. Hind 10 eurot tk. Tel 56664281.

Müüa harkjalareklaame – kahepoolsed tänavareklaamid (sinised), hind ilma rek-laamideta 110 eurot ja koos reklaamalus-te (500x700mm), kaitsekilede ja fi rma logoga 140 eurot. Info tel 58371943 või info@reklaamid.ee.

Müüa soodsalt lauda, prussi 3-5 m. Samas müüa musta lepa lauda. Tel 58589083.

Müüa korralikud vanaaegsed kummut-kapid. Hea mahutavusega! Kvaliteetsest täispuidust! Kapp 1 (tume): välismõõdud: pikkus 130 cm, kõrgus 115 cm, sügavus 43 cm. Hind 55 eurot. Kapp 2 (heledam): välismõõdud: pikkus 155 cm, kõrgus 116 cm, sügavus 44 cm. Hind 45 eurot. Hinnas võib tingida. Helista 5127067.

Müüa suur lahtikäiv väga ilus nurgadiivan. Väga kiire! Tel 56492762.

Müüa kaheaastased punase pähklipuu isti-kud. Tüki hind 7 eurot. Tel 55671929.

Müüa sülearvuti Ordi EL81 Intel Celeron M 420 1,60ghz. 1.99 GB muutmälu, 80 GB kõvaketas, Wifi , sisse ehitatud kaamera. Aku peab vastu 30 min. Praegu peal Win-dows XP. Hind 65 eurot. Vajadusel annan kaasa ka arvutikoti. Tel 56125318.

Müüa pool kotitäit suurusega 86 rõivaid poisile. Kotis leidub pusasid, kampsuneid, jakke, kolm paari sukapükse, pluuse, üks maika. Hind kõik kokku 5 eurot. Kontakt 56715590.

Müüa vähekasutatud 190-liitrine sügavkül-ma kirst. Tel 5231090.

Müüa soodsalt tänavakive, äärekive. Tel 53025316.

Müüa soodsalt betoon- ja kergkruusa-plokke. Tel 53025316.

Müüa 60-liitrine boiler. Tel 58343426.

Müüa kasutatud kontoritool. Täispuit, täis-nahk, asub Haapsalus. Huvilistel palun helistada tel 55594349. Asjaga on kiire.

Müüa lastejalgratas. Hind 80 eurot. Tel 55556737.

Müüa soodsalt vitriinkapp valgustusega. Kapi mõõdud: laius 67,5 cm, kõrgus 171 cm ja sügavus 36 cm. Asukoht Risti alevik, Läänemaa. Hind 50 eurot. Tel 56211419.

Müüa Windows XP-ga töökorras arvuti. Hind 79 eurot. Helista telefonile 53617771.

Müüa uus kummut. 1,46 m pikk ja laius 35,5 cm. Pealt kate hele pöök, nelja uk-sega ja ühe sahtliga, uksed valged. Kokku pandud, täiesti uus. Hind 199 eurot. Kon-takt: sikk25@hot.ee.

Müüa väike korras teler koos digiboksiga. Tel 56461973.

Odavalt.ee: Eesti e-poodide sooduspakku-mised. Kõik hinnad all kuni 80%! http://odavalt.ee/

Müüa värsket kala. Tel 56243488.

Müüa sügavkülma kirst Whirlpool 87x80x65, 190 liitrit. Hind 130 eurot. Helistada 5231090.

Müüa uus integreeritav nõudepesumasin Elektrolux ESF5521LOX. Tel 5698 2107.

Müüa vanem sülearvuti. Asub Haapsalus. Arvuti on töökorras. Hind 50 eurot. Tel 56125318.

Müüa beebi võrevoodi koos madratsiga. Heas korras. Asub Haapsalus. Hind 25 eurot. Tel 53462480.

Müüa sülearvuti kott. Asub Haapsalus. Hind 5 eurot. Tel 56125318.

Müüa uus laste jalgratas. 12-tolline. Hind 40 eurot. Info: 53584988.

Müüa nutitelefon LG G3 S + kaaned. Hind 200 eurot. Komplektne ja kehtiva garantiiga. Info tel 58062774 või e-mail janek1970janek@hotmail.com.

Müüa tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab. 2 10.1 + kaaned. Hind 170 eurot. Info tel. 58062774 või e-mail janek1970janek@hotmail.com.

Müüa kolm vanemat kappi. Tüki hind on 2 eurot. Info tel. 58062774 või e-mail janek1970janek@hotmail.com.

Müüa Moskvitš 2140 uus käigukast; uus 630 mm saeketas (keskmine auk 50 mm) ja kaks looreha koos kahe looreharattaga. Tel 5282726.

Müüa laias valikus kasutatud süle- ja lauaarvuteid. Kõik heas korras, testitud ja tolmust puhastatud. Garantii 1 kuu. Täpsem info kodulehel www.arvutikaup.eu, tel 53496670.

Müüa WiFi modem. Vähekasutatud, heas korras. Piisab kui lisada SIM-kaart ja ongi internet olemas. Asub Haapsalus. Hind kokkuleppel. Tel 56125318.

Müüa värsked kasevihad. Tel 58014006.

Müüa kasutatud rõivaste kaupluse sisustus koos kaubaga. Hind kokkuleppel. Lisain-fot või pilte küsige kadi@mra.ee või tel 5201249.

Müüa küttepuid. Saar, lõhutud, pikkus 50 cm. Sobivad hästi katlasse. Poolkuivad. Hind 30 eurot rm. Tel 54587372.

Müüa sääsepaelad. Ühe hind on 1 euro. Pakendis ja kasutamata. Kontakt: karlssonipoiss30@gmail.com.

Müüa sülearvuti Dell Inspiron 1150. Kaasa saab lisaklaviatuuri (arvuti enda klaviatuur ei tööta) ja juhtmed. Hind 25 eurot. Kontakt: karlssonipoiss30@gmail.com.

Müüa pitskleit. Suurus XL, kasutatud vaid ühe korra. Hind 20 eurot. Kontakt: karlssonipoiss30@gmail.com.

Müüa sügavkülmik Whirlpool, millel on kolm riiulit ja alumine veidi sügavam sah-tel. Kasutatud, kuid täiesti korralik. Hind 75 eurot. Vajadusel transport. Tel 56643101.

Saabus müügile suur valik vähekasutatud pesumasinaid. Pesukogus 4-8kg. Asuvad Ehte 5, Haapsalu. Tel 53405378.

Müüa must Nokia Lumia 520. Telefon kukkus maha ja kaks kriipsu tuli peale ja seetõttu ekraan enam ei reageeri, muidu täiesti töökorras. Paku hind. Kontakt: karin.rautsepp91@gmail.com.

Müüa kuue sahtliga sügavkülmik Snaige 122. Kõrgus 140, laius 60, sügavus 60 cm. Hind 200 eurot. Tel 5177292.

Müüa külmik Minsk 10. Kõrgus 110, laius 57, sügavus 54 cm. Hind 25 eurot. Tel 5177292.

Müüa neljakandiline lahtikäiv laud. Pikkus 125, laius 80, kõrgus 75 cm. Hind 20 eu-rot. Tel 5177292.

Müüa ümar lahtikäiv laud. Läbimõõt 110, kõrgus 76 cm. Hind 30 eurot. Tel 5177292.

Olen huvitatud maalidest, graafi -kast, akvarellidest, piltidest, vanadest pildiraamidest. Tel 58285262.

Müüa katuseplekki 5 eurot / ruutmeeter. Tel 55506817.

Müüa heas korras GPS TomTom veoauto ja sõiduauto programmiga. Euroopa kaart 2015. a. Hind 80 eurot. Tel 53890058.

Müüa prussi 50x100; 50x150; 50x200. Hind: 148 eur / tm. Tel 58 589 083.

Müüa naistejalgratas. Punane, fi rma Pan-ther. Rummusiseste käikudega (3 käiku). Möödunud aastal vahetatud laagrid ja tehtud üldhooldus. Eriti lai vedrustusega sadul, kruiisi lenks, korv ja muud lisad. Hind 100 eurot. Haapsalu. Küsi lisa. Tingi! Tel 55658023.

Müüa kuiva musta lepalauda. Hind 145 eur / tm. Tel 58589083.

Müüa kaks uut heledat puidust ust. Laius 90 cm, kõrgus 203 cm. Hind 65 eurot / tk. Info telefonil 5264422.

Müüme Mikado 3in1 ja kaksikute vankreid. Väga kvaliteetsed, ilusad ja väga mõist-liku hinnaga vankrid otse tootjalt. Täpsema info leiad meie kodulehelt: https://m.fa-cebook.com/mikadovankrid või telefonitsi 58134228.

Müüa kasutatud nahkdiivan ja -tugitool. Hind 50 eurot. Tel 55671929.

Müüa süst Seabird Discovery, vanust paar aastat, heas korras, kaasa aer. Seoses uue süsta ostuga. Hind 430 eurot. Asub Haap-salus. http://seabirddesigns.com/kayaks/discovery. Kaupo, 5043104.

Läänemaa kohalikud väiketootjad ootavad huvilisi igal neljapäeval kl 17-18 teenindus-maja parkla ette (Lihula mnt. 3, Haapsalu) ostma värsket toidukraami: värske mesi, kurgid, lehtsalat, sibul, värsked ja kuiva-tatud maitsetaimed, kartul, peet, spelta-jahu, rukkijahu, manna, täistera nisujahu, kanamunad, rüpsiõli, kanepiõli, kanepijahu, kanepi spaakreem, kanepitee ja palju muud maitsvat. Tule vaata oma silmaga!

Ost

Ostan kaks kasutatud rehvi 215/70R16. Tel 55631603.

Soovin soodsalt osta kasutatud ribakardi-naid. Tel 58407225.

Ostan hea hinnaga korraliku kitarristatiivi / hoidja. Maret, tel 5061390.

Ostan soodsalt ribakardinad. Tel 58407225.

Ostan aastatel 1920-1940 kasutatud Haapsalu kuurorti hooajamaksu marke või markidega majaraamatuid ja isikutunnis-tusi. Tel 5166325.

Soovime osta Pioneer pliidi malmplaadid (kahe plaadiga katteplaat). Tel 5184074.

Ostan mahlapressi, võib olla ilma purusta-jata. Tel 53890058.

Ostan Husqvarna 254 XP sae katte, piduri. Vana saag, aastast 1996. Kui kellelgi vede-leb kusagil, palun helistada tel 56624387.

Ostan korralikku, kuid seisnud ning halli tooni omandanud musta lauda (120-200 mm). Jaanus Ratas, tel 53400057, jaanus@tlu.ee.

Ostan heas korras vanu telliskive. Tel 59081035.

Ostan rannatennise reketid ja pallid. Tel 55510135.

Ostan korras mustvalge printeri. vanapa-ha@hotmail.com.

Kinnisvara

Vahetan 2-toalise remonditud korteri Haap-salus väiksema maja või suvila vastu. Tel 56371066.

Müüa 2-toaline korter (3. korrus) ujula vas-tas Lihula mnt-l. Korter on 46m², mööbel sees, rõdu, aknad hoovi poole, vaikne. Hind 17 000 eurot. Tel 56645049.

Müüa Haapsalu linnas Käbi tänaval reno-veerimata 3-toaline 66,4m² korter otse omanikult. Müügihind 24 000 eurot. Korter asub kolmekordse maja kolmandal korru-sel, jääb maja keskele, on valgusküllane, ruumikas ja läbi maja planeeringuga: toad paiknevad eraldi, avar elutuba, WC ja van-nituba eraldi, 2 panipaika (üks küttega) ning 2 rõdu – ühele pääs köögist, teisele pääseb ühest tubadest. Köögis, magamis- ja elutoas on vahetatud aknad ja rõduuksed (plastpaketid). Majas toimiv ühistu. Metal-list fonolukuga välisuksed, otsaseinad soojustatud. Helista kindlasti telefonil 5216463, kui soovid lisainformatsiooni või tahad vaatama tulla!

Müüa heas seisukorras 2-toaline ahiküt-tega korter Kullamaa vallas. Hind kokkulep-pel. Müügiga kiire. Tel 53427494.

Müüa 2ha kinnistu Tõngri; elamu, puu-kuur, puurkaev, elekter, maapealne kelder, kõrghaljastus. Asub Hanila vallas Kasekü-las. Guugeldage Tõngri ja leiab täpsema info. Hind 22 000 eurot. Tingige, pakkuge vahetusi ja muid variante! Tel 5091177.

Müüa 3-toaline korter Haapsalus Tamme 15. Üldpind 47 ruutmeetrit. Hind 16 000 eurot. Tel 56942302, e-mail: lausma26@gmail.com, www.kv.ee/2483361

Müüa garaaž Taeblas. Asukoht katlamaja juures. Hind 2000 eurot. Tel 53496668.

Müüa renoveeritud valgusküllane 2-toaline korter Haapsalu kesklinnas otse omanikult. Hind 25 000 eurot. Telefon 58001076 või 56296219, e-mail evelin.virolainen@gmail.com. Lisainfo: kv.ee/2569266.

Müüa ridaelamu Ridala vallas Uuemõisas, Ploomi 38. Ridaelamu juurde kuulub eraldi kinnistu 406 m² . Ridaelamu üldpind on 204 m². Tubade arv 5, köök, WC, duširuum, pa-nipaigad ja garaaž. Täiskivimaja (2009. a, pööning soojustatud, katusekate vahetat-ud, fassaad värvitud), kolmekordse klaasi-ga puitaknad, 5 katuseakent, tsentraalne veevärk ja kanalisatsioon, kamin, elektrira-diaatorid. Võimalus liituda tsentraalse kes-kküttega. Hind 58 000 eurot. Info +372 5021 232; asekinnisvara@gmail.com.

Müüa Haapsalus Lihula mnt 9 kahetoaline heas korras korter 43,8 ruutmeetrit, esime-www.laanlane.ee

1110 Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.ee Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri tarmo@laanlane.eekuulutused kuulutused

KUULUTA TASUTA!Saada kuulutus

tarmo@laanlane.eeKuulutus ilmub veebilehes

www.laanlane.ee ja Läänlase paberlehes

TULE MEILE ÕPPIMA!

TASUTA KUTSEÕPE TÄISKASVANUTELE TSÜKLIÕPPES keskhariduse baasil:- raamatupidamine 2a- loodusturismi korraldus 2a- maaturismi ettevõtlus 2a- majutusettevõtte juhtimine 0,5a UUS!- toitlustuskorraldus 1a UUS!

TASUTA KUTSEÕPE TÄISKASVANUTELE TSÜKLIÕPPES põhihariduse baasil:- IT-süsteemide spetsialist 2a- hooldustöötaja 2a - tekstiilitöö 2a- mööblirestauraator 2a - sadulsepp 1a- ehitusplekksepp 1a - puit- ja kiviehitiste restauraator 2a- CNC-töötlemiskeskuse operaator 0,5a UUS!

KUTSEKESKHARIDUSÕPE põhihariduse baasil:- IT-süsteemide spetsialist 3a- bürootöötaja 3a UUS!- majutusteenindus 3a- ehitusviimistlus 3a- tisler 3a- kokk 3a

KUTSEÕPE baashariduse nõudeta:- üldehitus 2a- abikokk 1a- kangakudumine 0,5a UUS!

Täpsem info kooli kodulehel: www.hkhk.edu.eeTelefon: 666 1740, e-post: kool@hkhk.edu.ee

Saabus uus kaup suurematele meestele,suurused 7XL ja 8XL. Kleidid naistele 6XL ja

7XL.

Kauplus avatud 8.–12. juulil

iga päev kl 12–18.

Tel 5809 0450.

Haapsalus Lahe 12Veebipood: suursuurus.eu

Suurima valikugakinnisvarabüroo Läänemaal

Ost-müük, vahendus,hindamine, konsultatsioon.

Silvi Merilo 52 299 58Arne Simm 56 467 357

Sein tuli ette, rohkem kuulu-tusi paberlehte ei mahtunud, aga sadu kuulutusi leiad veel veebist

aadressil www.laanlane.ee

Toome autosid ja mootorrattaid tellimise peale Euroopast ja mujalt. Leiame Teile sobiliku sõiduki hea hinna ja tingimustega. Pakume võimalust tuua sõiduk meie fi nant-seeringul ning anda Teile panka liisingusse. Aitame ka liisinguga. Küsi infot kontaktilt: info@pulsar24.eu / +372 554 2380.

Müüa 2003. aasta Renault Master diisel. Hind 2800 eurot. Tel 56640940.

Müüa sõidukorras Opel Astra. Telefon 53703105.

Müüa töökorras 1982. a Renault 9 1.1 bensiin. Hind 250 eurot. Asub Noarootsis Sutlepas. Tel 56 202 730, Ivari.

Müüa või vahetada SEAT Inca 1996 (diisel) murutraktori vastu. Asub Ridala vallas. Tel 56602909.

Ostan kokku autosid üle Eesti, seisukord pole oluline. Eelistatud Läänemaa. Kon-takt haapsaluautoplats@gmail.com, tel 57428222.

Ostan GAZ 69 raami. Tel 5154888.

Pakun tööd

Pakun tööd asjalikule töömehele või -meestele, kes teeksid ära järgmist tööd: valmistab betoneerimiseks ette 30-ruut-meetrise pinna, armatuuri, paneb peno-plasti ja kile; veneaegse bordüüri panemine, 7 tk. Hind kokkuleppel. Asukoht Haapsalu. Helista ja lepime kokku. Tel 5220775.

Vajame täiskohaga koduabilist. Ülesanded majapidamistööd, koertega jalutamine ja lapsega tegelemine. Laps on 3-aastane. Tel 56507779, janekask@hotmail.co.uk.

Otsime kohvikusse 1,5 kuuks kohusetund-likku 0,5 koormusega klienditeenindajat. Töö vahetustega kokkuleppel. Vanus vähe-malt 18. Keeleoskus: eesti, inglise, soome. Vajalik tervisetõend. Väljaõpe kohapeal. Info 5179170, aafrika.rand@hot.ee.

Pakume tööd kogemustega autoremondi-lukksepale. Nõudmised kandidaadile: vara-sem töökogemus; võime teha iseseisvalt tööd ja leida tekkinud probleemidele lahen-dusi; kohusetundlikkus; hea tehniline taip. Omalt poolt pakume: ametlik palk vastavalt oskustele (tubli mees teenib 1000+ eurot kuus); tasuta lõuna, meeldiv kollektiiv. Kon-takt 56211069 või garaaz@martna.com.

Haapsalu Tarbijate Ühistu Kaubamaja Kon-sum pakub tööd kassapidajale (vanus vähe-malt 18a.). CV saata aadressile yhistu@hty.ee Täiendav info telefonil 472 0621.

25. juulil kl 12-16 korraldab Vana Haapsalu Selts lahtiste väravate pärastlõuna. Sel ajal avanevad paljud vanalinna väravad kirbuturu laadseks kauplemiseks. Saab õue astuda, elanikega juttu puhuda ja kaupa teha. Vanalinna elanikud, kes soovivad osaleda ja oma tarbetult seisvatest asjadest vabaneda, võiksid endast

teada anda 13. juuliks aadressil vanahaapsalu@gmail.com. Osavõtutasu kauplejale on 2 eu-rot, mis läheb ettevõtmise tutvusta-miseks. Tasu tuleb kanda Vana Haap-salu Seltsi arvele AS Swedbank EE642200221027475895. Juurde tuleb märkida avatud värava aadress.

Haapsalus tuleb lahtiste väravate pärastlõuna koos kirbuturuga

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada tasuta kuulutus või telli reklaam: tarmo@laanlane.ee, tel 5698 8050

Läänlane.ee on Läänemaa suurim tasuta tekstikuulutusi avaldav uudisteportaal. Sajad kuulutu-sed jõuavad lugejani nii internetis kui ka suvises nädalalehes. Läänlane aitab korraldada reklaamikampaaniaid ja annab ettevõtjatele nõu, kuidas teenust või kaupa paremini müüa.

Haapsalu kultuurikava 8.–17.07Kolmapäev, 8. juuli

18.00 Film “45 aastat” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4 eurot.

19.00 Taani segakoori Aspirata Vocalis kontsert toomkirikus. Põhjamaade koori- ja kirikumuusikat. Kavas Mozart, Pärt, Rah-maninov, Purcell, Sibelius, Grieg, Bellman ja Niels W. Gade. Tasuta.

20.00 Esinevad rahvatantsijad restoranis Blu Holm (Sadama 9/11). Tasuta.

20.30 Tantsuõhtu Rain Pooleniga restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2). Tasuta.

21.00 Esinevad rahvatantsijad restoranis Bergfeldt. Tasuta.

21.00 Henri Tali & Madis Ligi Live vä-likontsert Veskiviigi sadamas Jahta (Holmi 14). Tasuta.

22.00 DJ dr Simssalabim puhvetis Aptek (Karja 1).

Neljapäev, 9. juuli15.00 Animafilm “Käsilased” 3D kultuuri-keskuses (Posti 3). Pilet 3.50 eurot + prillid 1 euro.

19.00 Savimeditatsiooni õhtu Kati saviko-jas, Karja 16. Helimeditatsiooni juhendab Kaia Kullamaa ja savi voolimist Katrin Arrak. Osalustasu 8 eurot. Kohtade arv piiratud! Registreeri tel 5569 9589 või katisavikoda@gmail.com.

19.00 Jõelähtme Lavagrupi etendus “Ro-heline järv, punane vesi” SEE Teatris (Vaba 10). Pilet 4 eurot. Lavastaja Tiit Alte.

20.00 Haapsalu suvemuusika. Õhtu Tšaikovskiga toomkirikus. Moskva Riikliku Konservatooriumi kammerorkester, kuns-tiline juht ja peadirigent Feliks Korobov. Pilet Piletilevis 10 eurot. Kavas suure vene helilooja kultuslikud teosed: Keelpillisere-naad C-duur, op. 48, “Mälestus kallist paigast”, “Mälestus Firenzest“.

20.00 „Ilus elu“ – Hedvig Hansoni trio kuursaalis (Promenaadi 1). Piletid Piletile-vis 15/13 eurot.

Reede, 10. juuli16.00 ja 18.00 Haapsalu kuurort 190. Suvituslinna lood ja laulud kaupluse Siit ja Sealt hoovis (Karja 17). Suvituslinna ajaloost ja sümbolitest kõnelevad giidid Ülle Ehala ja Hilma Tervonen, muusikalist meelelahutust pakuvad Viive Marleeni pärimusmuusikud või Hanila Laulu- ja Mänguselts. Tõlgitakse inglise, vene ja soome keelde. Pilet 3 eurot.

18.00 Animafilm “Käsilased” 3D kultuuri-keskuses (Posti 3). Pilet 3.50 eurot + prillid 1 euro.

19.30 American Beauty Car Show 2015 piiskopilinnuses. 2 päeva pilet Piletilevis 49 eurot, lapsed 10 eurot, päevapilet kohapeal 25 eurot.

20.30 The Sweet.

22.00 Dee Snider (Twisted Sister).

23.30 Naiste cruising.

20.00 Film “Terminaator Genisys” 3D kultuurikeskuses. Pilet 4.50 eurot + prillid 1 euro.

20.30 Kõhutantsu show restoranis Berg-feldt (Ranna tee 2). Tasuta.

23.00 APTEK Haapsalu LIVE. Ans ZIGGY WILD, Dr Drive ja Dr Magik Bread puhvetis Aptek (Karja 2). Tasuta.

Laupäev, 11. juuli10.00 Lasteturniir tennises Krahviaia ten-nisekeskus (Vee 10). Tasuta.

12.00 Haapsalu 15. Rattaralli start spordi-hoone eest (Lihula mnt. 10).

12.00 American Beauty Car Show 2015 piiskopilinnuses. Pilet kohapeal 25 eurot.

13.00 Texas Oil.

14.00 Autode tutvustamine.

16.00 Steve`n`Seagulls.

18.00 Super Hot Cosmos Blues Band.

19.00 Auhinnatseremoonia.

20.00 Metsatöll.

22.00 The Darkness.

18.00 Pidu Ameerika moodi Villa & Restoran SOFFA-s (Posti 1). Kohal retro-kuningas Elmu Sadulsepp. Tasuta.

20.00 Salongimuusika õhtu – Viveli Maar ja Kristjan Robert Rebane Fra Mare ter-rassikohvikus (Ranna tee 2). Tasuta.

22.00 Dr Baking Beats Aptekis (Karja 1).

Pühapäev, 12. juuli11.00 Rannavollesari Haapsalu Beach. 2015 Paralepa rannas.

11.00 American Beauty Car Show 2015 rongkäik läbi linna Kiltsi lennuväljale.

12.00 American Beauty Car Show 2015 kiirendusvõistlus Kiltsi lennuväljal. Pilet 10 eurot müügil ainult kohapeal.

17.00 Film “Eemal hullutavast linnakärast” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4 eurot.

19.00 Hendrik Sal-Saller & Smilers piis-kopilinnuses. Piletid Piletilevis 17/15/10 eurot. Smilersi unplugged suvetuur.

19.30 Film “Terminaator Genisys” 3D kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4.50 eurot + prillid 1 euro.

Esmaspäev, 13. juuli18.30 Laulab Chicago-Chorale Luther kol-leegiumi koor toomkirikus. Juhatab Bruce Tammen. Vaba annetus.

19.30 Kantritantsijad restoranis Blu Holm (Sadama 9/11). Tasuta.

20.30 Kantritantsijad restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2). Tasuta.

Teisipäev, 14. juuli13.00 Savi voolimise õpituba Kati saviko-jas, Karja 16. Tule valmista endale või sõbrale mõnus õnneanum! Osalustasu 9 eurot.

19.00 Komöödiateatri etendus „Kurt, tumm ja pime läksid kohtingule“ piiskopi-linnuses. Piletid Piletilevis 14/12 eurot, samal päeval 1 euro võrra kallimad. Män-givad Anu Saagim, Kristel Aaslaid ja Triin Tulev, Diana Klas, Tarvo Krall, Veljo Reinik ja Aleksander Ots, lavastaja Rednar Annus.

20.00 Laulab Jennifer Marisse Cohen restoranis Blu Holm (Sadama 9/11). Tasuta.

Kolmapäev, 15. juuli20.30 Tantsuõhtu Rain Pooleniga restoranis Bergfeldt (Ranna tee 2). Tasuta.

21.00 Esinevad rahvatantsijad restoranis Bergfeldt.Tasuta.

Neljapäev, 16. juuli18.00 Film “Eemal hullutavast linnakärast” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4 eurot.

18.00 Concha Y Toro veinide esindaja Gabriel Salas presenteerib kvaliteetveine Tšiilist vinoteegis MULLiga ja MULLita (Karja 16a). Inglise keeles. Osalustasu 10 eurot, eelreg. tel 5019666.

18.30 Savi voolimise õpituba Kati saviko-jas, Karja 16. Tule valmista endale või sõbrale mõnus õnneanum! Osalustasu 9 eurot.

19.00 Klaveriõhtu Tanel Joametsaga kuursaalis (Promenaadi 1). Pilet Piletilevis 8 eurot.

20.00 Dave Benton, Karl Madis, Margus Kappel – „Pärlipüüdjad“ piiskopilinnuses. Piletid Piletilevis 17/15/10 eurot.

20.30 Film “Terminaator Genisys” 3D

kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4.50 eurot + prillid 1 euro.

Reede, 17. juuli16.00 ja 18.00 Haapsalu kuurort 190. Suvituslinna lood ja laulud kaupluse Siit ja Sealt hoovis (Karja 17). Suvituslinna ajaloost ja sümbolitest kõnelevad giidid Ülle Ehala ja Hilma Tervonen, muusikalist meelelahutust pakuvad Viive Marleeni pärimusmuusikud või Hanila Laulu- ja Mänguselts. Tõlgitakse inglise, vene ja soome keelde. Pilet 3 eurot.

18.00 Hennamaalingute õpituba Kati savikojas, Karja 16. Juhendaja Kaia Kul-lamaa. Osalustasu 5 eurot. Kohtade arv piiratud! Registreeri tel 5569 9589 või katisavikoda@gmail.com.

18.00 Film “Eemal hullutavast linnakärast” kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4 eurot.

20.00 Haapsalu suvemuusika. Jazz’n’Tango kuursaalis (Promenaadi 1). Villu Veski (saksofon), Tiit Kalluste (akor-dion). Pilet Piletilevis 9 eurot, kohapeal 12 eurot. Kohtade broneerimine pileti ID alusel tel. 56 462 466.

20.30 Film “Terminaator Genisys” 3D kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 4.50 eurot + prillid 1 euro.

20.30 Kõhutantsu show restoranis Berg-feldt (Ranna tee 2). Tasuta.

21.00 “Tantsurännak animaenigmasse” Kristina Paškeviciusega Loomekeskuse hoovis (Jaani 2). Pilet 4 eurot.

22.00 Dr Cortes puhvetis Aptek (Karja 1).

23.00 Terje Henki anima “Rahutud riided” esilinastus, animafilmide õhtu “EKA fresh!” Loomekeskuses (Jaani 2). Värsked filmid nii EKA animatsiooni osakonna üliõpilastelt kui ka osakonda juhtivatelt animakunst-nikelt.

Vt ka www.kultuurimaja.ee

Vanalinna A ja O ja Jaama A ja O

Nüüd müügil kerged eined:• Admirali burger• Kolumbuse hot dog• Laevapoisi lõuna (ilma saiata burger)• Tüürimehe tortilla• jne

• Pehme jäätis vahvlis või topsis• Jäätisepall vahvlis või topsis• Junga jäätisekokteil mahla või piimaga• Kohv, tee, latte• jne

• KeeristormPehme jäätis + 4 vabalt

valitavat lisandit

• Briis2 jäätisepalli kogu valiku ulatuses

+ 4 vabalt valitavat lisandit

• puuviljaparadiis Erinevad puuviljad + 1 vabalt valitud lisand

Loo ise omaLEMMIK!

Avatud väliterrass

www.laanlane.ee

Tel 504 2300 Helistada võib ööpäev ringi

laanenaistetugi@gmail.com

www.laanenaistetugi.ee

LÄÄNEMAA NAISTE TUGIKESKUS