läbiva teema „tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat … · § 36 (4)...

Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele

2017

LT „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat I kooliastmele

Sisukord

Sisukord ................................................................................................................................................... 2

Mida tuleks teada ja arvestada õppekäikude ja -ekskursioonide korraldamisel? .......................... 3

Teemadeülesed õpiülesanded ................................................................................................................ 5

Ülesanne 1: Eesti keele tunnis käsitletavad ohutuse teemad ............................................................. 5

Ülesanne 2: Ohtlikud esemed kodus ................................................................................................. 10

Ülesanne 3: Elukutsed ....................................................................................................................... 15

Ülesanne 4: Hädaabinumbril 112 helistamine .................................................................................. 18

4.1. Hädaabinumbrile 112 helistamine hoone tulekahju korral ................................................... 19

4.2. Hädaabinumbril 112 helistamine hooletusse jäetud lõkke või kulupõlengu korral .............. 23

4.3. Hädaabinumbril 112 helistamine raskete tagajärgedega jalgrattalt kukkumise korral ......... 27

4.4. Hädaabinumbril 112 helistamine just praegu toimuva varguse korral .................................. 31

Ülesanne 5: QR koodide kasutamine ohutusteemade käsitlemiseks ............................................... 34

Õpiülesanded alateemade kaupa .......................................................................................................... 41

1. Liiklusohutus .................................................................................................................................. 41

Ülesanne 1: Raudteeohutus .......................................................................................................... 41

Ülesanne 2: Ohud kooli õuealal..................................................................................................... 50

Ülesanne 3: Kiivri õige kasutamine ............................................................................................... 54

Ülesanne 4: Peatumisteekond erinevatel teekatetel .................................................................... 64

Ülesanne 5: Turvavöö kasutamine ................................................................................................ 73

2. Interaktiivne mäng „Millises olukorras helistad numbrile 112? ................................................... 84

3. Veeohutus ..................................................................................................................................... 87

4. Plahvatusohutus ............................................................................................................................ 90

5. Tuleohutus ..................................................................................................................................... 93

Ülesanne 1: Tulekahju olukorras esmane käitumine .................................................................... 93

Ülesanne 2: Põlevmaterjalide tundmine ....................................................................................... 97

6. Hädaolukordadeks valmistumine .................................................................................................. 99

7. Varavastaste kahjude ennetamine – oma vara hoidmine ja kaitsmine ...................................... 111

8. Vägivallaennetus ja dokumendikohustus .................................................................................... 117

9. Avalikus kohas käitumine ja digiturvalisus .................................................................................. 124

LISA 1. I kooliastme õpitulemused alateemade kaupa ....................................................................... 129

LISA 2. I kooliastme ainesisu lõiming ohutuse alateema õpitulemustega .......................................... 135


Mida tuleks teada ja arvestada õppekäikude ja -ekskursioonide korraldamisel? (Kai Kuuspalu, Maanteeamet)

Lasterühmaga liiklemine ja Liiklusseadus:

§ 8 (3) Liiklust reguleerib politseiametnik või abipolitseinik, kes on saanud sellekohase väljaõppe.

Liiklust võib omandatud pädevuse piires reguleerida ka sellekohase väljaõppe saanud:

10) lasterühma saatja laste ohutuse tagamisel;

Maanteeamet on taganud lasterühma saatjatele tasuta reguleerija I astme pädevuskoolitusi.

Täpsemat infot koolituse sisu ja oma asutusse tellimisvõimaluste kohta leiad siit:

http://www.liikluskasvatus.ee/opetajale/infopaevad/koolitused-opetajale/

§ 22 (7) Koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm (edaspidi lasterühm) võib liikuda ainult

täiskasvanute saatel kõnniteel kaks last kõrvuti. Kõnnitee puudumisel võib lasterühm liikuda

teepeenral, seejuures valgustamata asulateel ning asulavälisel teel ainult valge ajal ja kahesuunalise

liikluse korral eraldusribata tee vasakpoolsel teepeenral. Lasterühma saatja peab tagama ohutuse ja

tal peab olema seljas ohutusvest.

§ 36 (4) Sõitjateveol, mille eesmärgiks on laste vedu, kasutataval bussil peab esi- ja tagaosas olema

lasterühma tunnusmärk ning peatuse ajal peavad põlema ohutuled. Bussijuht ja lasterühma saatja

peavad tagama laste bussi sisenemise ja bussist väljumise ning sõidutee ületamise ohutuse.

[RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.07.2011]

Bussi tellimisel õppeekskursiooniks soovitame pöörata tähelepanu järgnevale:

1. Soovitame Teil laste turvalisuse tagamiseks tellida ekskursiooni jaoks ainult turvavöödega

varustatud busse. Turvavöödega varustatud juhuveol kasutatavate busside andmed on

leitavad siit: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-

editors/Failid/Yhistransport/turvavoodega_varustatud_reisijateveo_teenuse_pakkujad.pdf.

2. Asulavälisel teel laste veoks kasutatavas bussis võib alla 18-aastaseid lapsi olla vastavalt

istekohtade arvule ja seisvate laste vedu on keelatud;

3. Sõitjateveol, mille eesmärgiks on laste vedu, kasutataval bussil peab esi- ja tagaosas olema

selgelt nähtav lasterühma tunnusmärk ning peatuse ajal peavad põlema ohutuled;

4. Bussijuht peab olema välja puhanud ja kaine;

5. Bussil peab olema kehtiv tehnoülevaatus, mille olemasolu saate kontrollida aadressilt:

https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf

6. Bussijuht ja lasterühma saatja peavad tagama laste bussi sisenemise ja bussist väljumise ning

sõidutee ületamise ohutuse;

7. Kui kokkulepitud kohale saabub ekskursiooniks tellitud buss, mis ei vasta esitatud nõuetele

või mille juht on nähtavate väsimuse tunnustega, on targem ja ohutum väljasõidust selle

bussiga loobuda ja võtta koheselt ühendust bussiettevõttega nõuetele vastava asendusbussi

ja/või asendusjuhi saamiseks.

8. Enne ekskursiooni soovitame lastele meelde tuletada mõned põhilised bussiga

liiklemise ohutusreegleid. Näiteks:

http://www.liikluskasvatus.ee/opetajale/infopaevad/koolitused-opetajale/

https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010003

https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Yhistransport/turvavoodega_varustatud_reisijateveo_teenuse_pakkujad.pdf

https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Yhistransport/turvavoodega_varustatud_reisijateveo_teenuse_pakkujad.pdf

https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf


- sõidu ajaks tuleb turvavöö kinnitada. Kinnitama peab nii, et turvavöö jookseks üle puusa- ja

vaagnaluu, mitte üle kõhu. Turvavööd tuleb pingutada ja vajadusel võtta selle alt ära paksud

riided. Ülemine diagonaalrihm ei tohi joosta üle kaela. Seepärast soovitame väiksematel lastel

kas kasutada istumisalust või asetada diagonaalrihm selja tagant;

- sõidu ajal bussis seista on ohtlik ja keelatud;

- bussijuhti ei või sõidu ajal segada! Igasugune lärmamine ja valju muusika kuulamine pole bussis

lubatud.

Tagasi sisukorda

Teemadeülesed õpiülesanded

Ülesanne 1: Eesti keele tunnis käsitletavad ohutuse teemad

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: avalikus kohas käitumine, vägivalla- sh kiusamise

ennetus, dokumendikohustus, liiklusohutus, tule- ja veeohutus, piirivalve.

Taustainfo

Eesti keele ainetunnid pakuvad suurepärast võimalust lõimida aineõpet ja kõiki tervise ja ohutuse

alateemasid, võimaldades koos ohutusalaste teadmiste, oskuste ja väärtuste kujundamisega areneda

ka suulisel keelekasutusel, lugemisoskusel ja kirjutamisoskusel. Õpetaja saab lugemise harjutamiseks

ja tekstist arusaamise arendamiseks kasutada ohutust käsitlevaid jutustusi, lasta mõelda välja

lõppusid alustatud jutustustele või ohutusteemalisi valikuid pakkuvatele lausetele, lasta kirjutada

oma jutu turvalisust ja hoolivat käitumist väärtustaval teemal jne. Järgnev ülesanne näitab õpetajale

kätte mõned võimalused, kuidas saaks eesti keele ja kirjanduse tundides keelt õpetades ka ohutusele

rõhku panna, et lisada õppimisse rohkem praktilisi teadmisi ja oskusi, mis aitaks õpilastel

igapäevaelus ka turvalisemaid ja ohutumaid valikuid teha.

Õppetegevuste eesmärk: õppetegevustega pakutakse võimalusi, kuidas eesti keele ja kirjanduse

tundides saaks käsitleda ohutuse teemasid ning saavutataks õpilaste parem ohtude äratundmine ja

kasvaks turvalisuse väärtustamine.

Õppetegevused:

1. Õnnetuste teemaliste vanasõnade üle arutlemine.

Vanasõnad: õnnetus ei hüüa tulles; parem karta, kui kahetseda; hooletus ees, õnnetus taga

- Mida need tähendavad?

- Milliseid vanasõnu veel tead õnnetuste kohta?

- Kas sinuga või sinu lähedastega on juhtunud õnnetusi?

2. Mõistatuste lugemine ja äraarvamine.

Mõistatusi võib lugeda ette ja arvata ära klassis ühiselt või teha seda pinginaabrite/lauanaabrite

vahel, kusjuures mõistatuse esitaja võiks anda vihjeid, kui arvamine osutub keerukaks. Alternatiivina

võib anda eraldi mõistatused ja nende vastused ning need tuleks kokku viia (joonega või kirjutada

mõistatuse järele).

Mõistatused tule kohta: hobu tallis, saba taevas (tuli ahjus); üles läheb, maha ei tule (säde); mees

alasti, särk põues (küünal); põhk punaseid põrsaid täis (söed koldes või ahjus); taat toas, saba taevas

(ahi ja suits).

Mõistatused vee kohta: liivatera ei kanna, maja kannab (vesi); igavene tünnikene, pooleaastane

kaanekene (jää järve peal); andja ei väsi, võtja väsib (kaev, oja, jõgi, järv); sõidan, sõidan – jälgi ei jää,


lõikan, lõikan – verd ei tule (paadiga sõitmine); hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta (laev merel);

veest lukk, puust võti (sild).

Mõistatused liikluse kohta: suitsust tukk ja aurust lakk, ise hirnub kaugel maal, hääl kostab meie

maal (rong); käib kõik maailma läbi, aga seisab ühe koha peal (tee, maantee); pikem kui puu,

madalam kui muru (tee); pimedas on pime, valguse käes annab valgust (helkur); hark all, hargi peal

paun, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets (inimene, jalakäija ); hobu jookseb jalgadeta,

hirnub hammasteta, joob suuta (auto)

Märkus: lapsed võivad ise ka erinevatel teemadel mõistatusi koostada, otsida (küsida ka emadelt-

vanaemadelt) ja omavahel esitada või luuletuse kirjutada.

3. Jutustuse lugemine.

„Kuidas Johannes välismaal käis“

Viivi Luik

Isa võttis Johannese välismaale kaasa. Seda sõitu oli Johannes kaua oodanud. Tema seljakott oli

ammu pakitud. Seal sees oli neli autot, nende hulgas ka politseiauto. Aabits oli samuti Johannese

seljakotis ja kõik arvasid, et see on kadunud.

Sõideti lennukiga, kuigi oleks saanud ka laevaga. Aga laev oli täis ja piletid olid otsas. Lennukisse ei

saanud muidu, kui läbi lennujaamahoone. Seal olid tollimehed ja passimehed. Tollimehed vaatasid,

kas kellelgi ei ole kaasas niisuguseid asju, mida välismaale viia ei tohi. Näiteks mõõkasid. Või püsse.

Johannese seljakott ei huvitanud aga ühtegi tollimeest. Ka isa kohver ei huvitanud tollimehi.

Passimees vaatas küll Johannesele näkku.

Siis istusid kõik lennukisse, Johannes istus akna alla ja nägi aknast tiivaotsa. Ta mõtles, et ei tea, mis

siis saab, kui lennuk õhku tõuseb. Ei juhtunud aga mitte midagi. Alguses kihutas lennuk mööda maad

nagu harilik buss, siis aga tegi nõksti ja oligi õhus. Nina oli natuke püsti. Johannes nägi kaugel all merd

ja meresaari, siis lendas lennuk juba pilvedesse ja akna taga oli ainult udu. Kohe aga jäid pilvedki

kaugele allapoole ja olid justkui lumi. Üleval pilvede kohal paistis kogu aeg päike. Siis, kui pilvede

kohale jõuti, tõi ettekandja Johannesele välismaa limonaadi. „See ei ole ettekandja,“ ütles isa, „see

on stjuardess“.

Välismaal rääkisid kõik inimesed rootsi või inglise keeles. Oli samu asju, mis kodus, aga oli ka palju

teistmoodi asju. Söödi ka teistmoodi sööke, nagu näiteks spagette, jogurtit, müslit, kiivisid ja isegi

tigusid. Tädi tegi teosuppi ja see maitses isale rohkem kui Johannesele.

Ükskord läks Johannes üksinda tädi maja taha parki. Pargis korjas ta kivikesi ja puulehti. Seal oli palju

ilusaid kirjusid vahtralehti. Need olid küll täpselt samasugused kui kodus õues. Need puulehed ja

kivid meeldisidki Johannesele välismaal kõige rohkem.

Äkki tuli üks võõras poiss ja hakkas rootsi keeles tüli norima. Ta tõukas Johannese pikali. Isegi uus

jope sai natukene poriseks! Siis tõukas Johannes seda poissi ja see kukkus ka pikali. Selle poisi püksid

olid päris porised. Rohkem nad ei kakelnud, leppisid ära ja hakkasid poisi rattaga sõitma. Poisi nimi oli

Alexander.

Ühel õhtul sõideti sadamasse. Seal olid samuti tollimehed ja passimehed, kuid seda Johannes teadis.

Nüüd ta oskas juba reisida.


Laev oli huvitavam kui lennuk, laevas olid kajutid, kus öösel magati. Laevas oli palju koridore ja

treppe. Pärast kodus oli Johannesel kahju, et ta laevatreppidel nii vähe jooksis, aga laevas oli tal nii

suur koduigatsus, et ta ei tahtnudki eriti joosta.

Kodus oli ikka parem kui välismaal. Kodus võttis Johannes salaja ema kaela ümbert kinni ja sosistas:

„Ema, kas sa tead, kui hea on kodus olla! Saab eesti keelt rääkida!“

Allikas: V. Luik. „Meie aabits ja lugemik“, 1992, kirjastus Tammi, Helsinki

Arutlus eelneva jutustuse põhjal.

Aruteluteemasid:

- Dokumendid - mis on dokument, milleks on dokumente vaja, milliseid dokumente sina

tead (pass, ID kaart, õpilaspilet, jalgratturi juhiluba), millised dokumendid on isikut

tõendavad dokumendid (foto, isikukood, nimi)?

- Liikumisviisid reisidel - milliseid jutustuses mainiti, kes millega ise reisinud on, mismoodi

igapäevaselt kõige rohkem siin Eestis liikleb?

- Eestisisesed reisid ja klassiga väljasõidud- milline on viisakas, teisi arvestav ja ohutu

käitumine?

- Millised erinevused on lennureisidel võrreldes auto ja laevareisiga? (Turvakontrolli

läbimine; mõnedesse riikidesse reisides ka passi- ja viisakontroll, nõuded pagasile -

vedelikud jm)

- Mis tööd teevad tollimehed ja passiametnikud? Kuidas nimetatakse passimehi tegelikult?

- Rongisõidu kohta - millistesse naaberriikidesse saab Eestist rongiga sõita (vastus: Lätti ja

Venemaale)? Millisesse naaberriigi pealinna sõidab rong otse Tallinnast (vastus:

Venemaa pealinna Moskvasse)?

4. Lausete jätkamine. Üks õpilane või õpetaja alustab lauset tegevuse kirjeldusega ning nimetab

kellegi nime (õpilase või õpetaja), kes lõpetab lause öeldes, kas see tegevus on ohtlik või ohutu ning

põhjendab oma arvamust. Sama õpilane alustab ka uut lauset, mille laseb lõpetada kellelgi teisel

(lause lõpetajad võib valida välja kas loosimise teel, kus nimed võivad korduda või paluda lapsel endal

nimetada keegi) jne.

Lauseid:

Esimene õpilane/õpetaja: Sõiduteel jooksmine on …….. Teine õpilane/õpetaja:…

ohtlik/ohutu, sest nii võib juhtuda õnnetus (võib jääda auto ette).

Ooteplatvormil rongi kollase joone taga oodata on ……. ohutu, sest kollane joon märgibki

ohutut kaugust rongist.

Tikkudega mängimine on….. ohtlik, sest nii võib puhkeda tulekahju.

Suvel koos ema-isaga veekogu äärde minna on …… ohutu, sest nemad jälgivad, et minuga

midagi ohtlikku ei juhtuks.

Kui ma leian mulle tundmatu eseme, siis seda katsuma ja uurima hakata on ……. ohtlik, sest

see võib plahvatada või tekitada mingil muul moel mulle vigastusi.

Madratsiga merele sõita on …… ohtlik/ohutu, sest tuul võib madratsi kaugele merele viia ning

tagasi saamine võib osutuda keeruliseks.


5. Mitmuse ja ainsuse kasutamine ohutuseteemalise loo kirjutamisel (autor Krista Saadoja). Märkus:

Ülesannet võib teha üksi või paaris. Kui ülesannet täidavad mitte eesti keelt kodukeelena kõnelevad

lapsed (LAK õppe plaanis) või erivajadustega õpilased ,on soovitav anda ette ka kasutatav võimalik

sõnavara.

- Kirjuta kas ainsuses või mitmuses õpetlik lugu, laiendades etteantud lauseid! Mõtle loole

välja ka pealkiri.

Ainsus Mitmus

Priit kõnnib.

Priit soovib.

Ta vaatab.

Auto/buss sõidab.

Priit seisatab.

Auto/buss pidurdab.

Poiss läheb.

Ta jõuab.

Priidul on...

Priit ja Anne kõnnivad.

Lapsed soovivad.

Nad vaatavad.

Autod/bussid sõidavad.

Priit ja Anne seisatavad.

Autod/bussid pidurdavad.

Lapsed lähevad.

Nad jõuavad.

Lapsi ootab.....

Kirjaleht.

................................................................................................................................................................

pealkiri

............................................................................

autor/ autorid

...................................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................................


...................................................................................................................................................................

..................................................................................................................................

- Loe oma tekst klassikaaslastele ette.

- Küsi: mis on teistel sinu jutu kohta pärida?

- Anna hinnang oma tööle: kas see tuli Sul hästi välja? Kas ülesanne oli Sinu jaoks kerge,

paras või raske?

Lõiming:

- Eesti keel ja kirjandus: lugemistehniliselt raskete sõnade ning sõnaühendite lugema õppimine; teksti sisu mõistmine; loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine; tekstiliikide eristamine: mõistatus, vanasõna, jutustus; ainsus ja mitmus; loovtöö kirjutamine (vabajutt, jutt kava abil); jutu ülesehitus: alustus, sisu, lõpetus; omakirjutatud teksti üle kaaslasega arutamine;

- Inimeseõpetus: minu erinevused teistest inimestest ja sarnasused nendega; iga inimese väärtus; viisakas käitumine; sallivus; leppimine, vabandust palumine ja vabandamine; hea ja halb käitumine, käitumisreeglid; käitumise mõju ja tagajärjed; liiklusreeglid.

Hindamine/tagasiside andmine:

- Õpetaja annab sõnalist hinnangut kuulatud tekstist arusaamisele ja suulisele

väljendusoskusele, tuues välja õpilase tugevusi ja edusamme ja suunates arendama

nõrgemini omandatud oskusi;

- Õpilane annab õpetaja juhendamisel oma loovtööle hinnangu selle õnnestumise ja

raskuse kohta.

Tagasi sisukorda


Ülesanne 2: Ohtlikud esemed kodus

(Kaja Lepik)

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: erinevate vigastuste ennetus, tuleohutus,

kemikaaliohutus, ravimiohutus, abi kutsumine, tervis

Taustainfo.

Põhjuseid, miks erinevad esemed ja olukorrad osutuvad lastele ohtlikeks, on erinevaid. Osaliselt on

need seotud laste endi tegemistega: oskamatusega erinevaid esemeid õigesti, sihtotstarbeliselt ja

ohutult kasutada; oskamatusest end kaitsta võimalike ohtude eest, neid vältida ning ka

eksperimenteerivast ja ohtu mittetajuvast käitumisest. Teisest küljest on paljud õnnetuste põhjused

seotud lapsevanemate tegemiste ja tegematajätmistega, nt võivad lastele ohtu kujutavad esemed

olla lastele liiga kättesaadavad või paigutatud selleks mitte ettenähtud pakenditesse-kohtadesse ning

ka vähese teavitustööga, et õpetada lapsi ohte märkama ja vältima. Kuna lastele on iseloomulik

uudishimu, soov kõike ise järele proovida ning matkida täiskasvanuid nende tegemistes, siis on

õnnetused kerged tulema. Ohtude ennetamise õpetamisel ei ole pikka ja püsivat mõju laste

keelamisel ja hirmutamisel, selle asemel tuleks kasutada ära laste loomuomast uudishimu ning lasta

neil võimalikult palju ise (täiskasvanu juhendamisel ja suunamisel) avastada ja arutleda ohtude ja

olukordade üle, et lapsel saaks kujuneda sügavam mõistmine ohu olemusest ja ennetamise

võimalikkusest. Ohutusõppe esimene samm on õpetada lastele ohtude märkamist ja äratundmist,

teiseks panna lapsi mõtisklema selle üle, miks ja milles seisneb võimalik oht ning seejärel suunata

otsima võimalusi, kuidas neid ohte vältida ja ennetada saaks.

Kõige tüüpilisemad õnnetuste liigid 4-11 aastaste laste hulgas on:

■ kukkumised – takerdumisest, komistamisest ja libisemisest; treppidel, hüppamisest, ronimisest,

kiikumisest, kõrgetel pindadel viibimine;

■ põletused – kütteseadmete ja pliitide vastu, lõkke tegemisel ja grillimisel; kuumade vedelikega;

■ lämbumine – söömisel; mängides pakendiga; nägupidi riietesse, patja jäädes; ohtlike ja väikseid

osasid alla neelates (nt patareid);

■ uppumine – veekogudes, kodus või kodu lähedal leiduvatesse veega täidetud anumatesse;

■ õnnetused aktiivse puhkuse ajal – traumad mängimisel ja liikumisel (kelgutamine, batuudil

hüppamine, suusatamine, kiikumine jne);

■ liiklusõnnetused – koos vanemaga sõidukis liigeldes; jalgrattal liikudes; õuealal, tänaval mängides;

■ mürgistused – ravimitest , kodukeemiast, gaasist, alkoholist;

■ elektrilöögid – elektrilistest (katkistest) kodumasinatest, juhtmete ja pistikupesadega mängides;

■ loomade ja putukate hammustused – lemmikloomade poolt tekitatud hammustused ja

kriimustused; mesilaste ja herilaste nõelamine, puugid;

■ vigastused teravate esemetega – tööriistad, mängides purunevad esemed, väljaspool kodu

leitavad teravad esemed.

Allikas ja täielik ülevaade vigastustest:

https://intra.tai.ee/images/prints/documents/135782745515_Abimaterjal_Tervelt%20ja%20ohutult

_2011.pdf

https://intra.tai.ee/images/prints/documents/135782745515_Abimaterjal_Tervelt%20ja%20ohutult_2011.pdf

https://intra.tai.ee/images/prints/documents/135782745515_Abimaterjal_Tervelt%20ja%20ohutult_2011.pdf


Õppetegevuste eesmärk: Õppetegevustega teadvustavad õpilased neid ohte, mis leiduvad koduses

keskkonnas ning teavad, kuidas saavad lapsevanemad ja ka õpilased ise õnnetusi kodus ennetada

ning oskavad õnnetuse juhtudes abi kutsuda. Tehes ühiselt läbi ohtude kaardistamise klassiruumis,

omandavad õpilased oskuse sarnaselt märgata ja leida talle ohtlikuks saada võivaid kohti ja esemeid

ka kodus.

Aeg: 45 minutit + kodutöö

Õppetegevused:

1. Sissejuhatus teemasse (5 minutit)

Õpetaja annab lühiülevaate tunni teemast: kiirabi on pidanud välja sõitma koju, sest lastega on

juhtunud erinevaid õnnetusi nagu põletused, kukkumised, lämbumised, mürgistused ravimitest

või kodukeemiast (toetuda võib ka mõnele äsja meedias kajastunud teemale). Kuigi kodus

tunnevad lapsed end kõige turvalisemalt, juhtub tegelikult kodus lastega ka palju õnnetusi.

- Arutelu õpilastega: kas kõik õnnetused on ootamatud või saab ise ka midagi ära teha

selleks, et õnnetusi ei juhtuks? Kas ainult lapsevanemad peaksid lastega juhtuvaid

õnnetusi ära hoidma või saavad lapsed ka ise midagi teha enda turvalisuse jaoks kodus?

2. Ennetamisvõimaluste väljaselgitamiseks rollimängud koos aruteluga (10 min)- (osalejatele on

enne antud roll tutvumiseks). Rolle ja situatsioone võivad lapsed ise ka välja mõelda (nt oma

või teiste kogemuse põhjal)

1) Lapsevanem + laps

- Lapsevanemal on söögitegemine pooleli, käed on jahused ning ta palub lapsel tuua

köögikapi pealt tassi. See aga on nii kaugel, et laps ei saa seda kätte ja otsustab ronida

taburetile. See aga läheb ümber.

- On pime ja külm talveõhtu. Isa on juba pikemaks ajaks internetist uudiseid jäänud

lugema ja ei märka, et laps on võtnud kamina pealt tikud ning tahab ise kaminas tule

süüdata, et toas oleks soojem ja mõnusam olla. Ta on näinud küll, kuidas isa tuld teeb.

Tikk läheb aga tõmmates katki ning põlev ots kukub otse kamina kõrval olevasse

paberikorvi.

- Laps tahab ema aidata söögitegemisel ning küsib emalt, kas ta võib seda teha. Ema

lubab. Ema aga on seljaga laua poole ja ei näe, et laps võtab laualt suure noa, et sellega

porgandit lõigata. Porgand on aga ümmargune ja veereb noa alt ära ning laps lõikab

noaga hoopis näppu.

Mis juhtus? Miks juhtus õnnetus? Mida oleks saanud teha teisiti nii lapsevanem kui laps?

2) Lapsed omavahel

- Lapsed mängivad oma toas kodu. Nukkudele kaetakse laud ning tahetakse pakkuda

mahla. Noorim laps saadetakse kööki siirupi järele. Pudelis aga ei olnud mahl, vaid

nõudepesuvahend, mida lapsed jõid.

- Poistel tuli plaan ehitada lindudele pesakast, sest kevad oli kohe kätte jõudmas ja

pesakasti ehitamiseks viimane aeg. Poisid olid kunagi koos vanaisaga juba ühe pesakasti

ehitanud, kuid sellest oli paar aastat möödas. Üks poistest tegi ettepaneku tuua isa

töötoast saag ja akutrell ning hakata tööga kohe pihta – veel enne, kui isa koju jõuab. Isal


oleks ju ka hea vaadata, kui pesakast on juba valmis! Ta läks ja tõi isa tööriistad ja asus

saagima. Teine poiss aga kahtles, kas isa ikka lubaks oma tööriistu neile omapäi

kasutamiseks ja soovitas isa ära oodata. Seepeale nimetas esimene poiss teda argpüksiks

ja pakkus, et kui ta ei taha argpüks enam olla, siis hakaku akutrelliga lauajuppe kokku

kruvima! Nii siis läkski, kuid äkitselt karjatas üks poistest valu pärast.

- Laste mängutoas on alati palju mänguasju ja lapsed ei jõua neid alati peale mängimist

kokku korjata ning seepärast võib juhtuda, et kogu põrand on kaetud väiksemate ja

suuremate mänguasjadega. Kord oli lastel kiiresti vaja toast välja joosta, sest nende

lemmikmultifilm oli juba alanud ning joostes mänguasjade peal, kukkusid mõlemad

lapsed maha ja lõid end ära vastu kappi.

- Laps oli kaua õues vihmaga mänginud ning kuigi ta riided olid juba ammu märjad, ei

raatsinud ta veel pikalt tuppa minna – mine tea, millal jälle naabripoisiga mängida saab?!

Hilja õhtul tundis laps aga ennast väga halvasti ja sai aru, et on haigeks jäänud. Kuna ta

teadis, kus vanematel rohud on, siis otsustas ta ise rohtu võtta ja võttis kohe mitu, et ikka

rutem terveks saada. Miskipärast hakkas tal aga palju halvem.

Mis sai edasi? Milline õnnetus võis juhtuda? Mida oleks saanud teisiti teha? Kuidas lapsed

peaksid õnnetuse korral käituma? Millal on vaja kutsuda abi? Kuhu helistada?

3. Ohtlike esemete, vahendite nimetamine, kirjeldamine (20 min) ja ühine arutelu

- õpetaja joonistab tahvlile mõistekaardi erinevate vigastusliikide järgi (lämbumised,

kukkumised, mürgistused, lõike- ja torkehaavad, põletused, elektrilöök, uppumine jne)

ning palub õpilastel nimetada erinevaid esemeid, mis lastele kodus ohtlikud võivad olla ja

selliseid vigastusi tekitada.

Näiteks:

Põletused: tule- ja söögitegemise vahendid: tikud, välgumihkel, süütetabletid, süütevedelikud,

gaasipõletid (nii väliköögis s.h. priimused, kui ka gaasipliit, jne), elektripliit, väligrill (nii gaasi- kui

söegrill)

Kukkumised: trepid, kõrged astmed, toolid, taburetid ja lauad, vedelikud ja esemed maas

Lõike- ja torkehaavad: käärid, nuga, naaskel, klammerdaja, naelad-kruvid, saag, kruvikeerajad,

paberileht, klaas

Mürgistused: kõik tabletid (k.a vitamiinid), suspensioonid (nt köharohi), pesuvahendid (detergendid),

süütevedelikud, bensiin, äädikas, alkohol

Elektrilöök: katkised juhtmed, kodumasinad, seina- jm pistikud

- pinginaabriga harjutatakse esemete kirjeldamist, selleks leitakse igast kategooriast (nt

lõike- ja torkehaavad vms) mõni ese ning kirjeldatakse seda (milline näeb välja, milleks

seda kasutatakse, kuidas võib vigastusi põhjustada jne) pinginaabrile, kes peab kirjelduse

põhjal ära arvama, millega on tegu. Seejärel vahetatakse rollid;

- arutelu klassi õpilastega selle üle, kas kõik need esemed on ise ohtlikud või teevad nad

ohtlikuks vale kasutamine (ka oskamatu, valel ajal ja kohas jne)?

4. Koolis oma klassiruumi vaatlus ja ohtlike kohtade märgistamine, ohu kirjeldamine ja

õnnetuste ennetamise võimaluste leidmine.


- Õpilased vaatavad klassiruumis koos pinginaabriga ringi ning püüavad leida võimalikult

palju sellised ohukohti, kus õpilastega võiks midagi juhtuda (hooletu või vale käitumise

puhul);

- Ohukohad pannakse kirja neid kirjeldades (nt tahvli ees kõrgem serv), pannes kirja ka

ohu kirjelduse (joostes või hooletul kõndimisel võib sinna taha komistada ja kukkuda)

ning võimalused, kuidas ohtu ennetada (kõnnin seal rahulikult, vaatan jalgade ette,

kinnitame serva külge erksavärvilise kleepriba vms).

- Koos vaadatakse üle kõik õpilaste poolt leitud ohukohad, ohu kirjeldused ja

ennetusvõimalused. Võimalusel märgitakse ohtlikud kohad ära erksavärvilise kleeplindi

või mummuga.

5. Kodutööna oma toa ja veel ühe toa (nt vannitoa või köögi) ohtude hindamine (sarnaselt

klassis tehtule).

- Lisaks palub õpilane anda lapsevanematel hinnang lapse poolt tehtud ohuanalüüsile ning

panna kirja need tegevused, mida nad kodus nüüd teevad selleks, et lapsel seal

turvalisem oleks.

6. Kokkuvõtte ja järelduste tegemine (10 minutit)

- Ühises arutelus korratakse üle need tegevused, mida lapsed saavad ja nüüd ka oskavad

teha selleks, et püsiksid terved ja väldiksid vigastusi. Millal on vaja täiskasvanut kõrvale,

kui tahetakse midagi teha?

Õpitulemused:

- Õpilane teab, millised vigastused võivad tekkida erinevatest esemetest ja oskab olla

nendega ettevaatlik.

- Teab, milliseid vahendeid tohib kasutada vaid täiskasvanute juuresolekul.

- Oskab õnnetuse korral käituda ja palub abi.

Lõiming:

- Eesti keel ja kirjandus: sündmuse, eseme jm kirjeldamine; arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine; loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine; teksti sisu mõistmine; tarbeteksti kirjutamine näidise järgi; nimi- ja omadussõna;

- Loodusõpetus: inimese meeled ja avastamine; asjad ja materjalid; tahked ained ja vedelikud; ohutusnõuded. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: meelte kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses;

- Inimeseõpetus: abi saamise võimalused, esmaabi; kodused tööd; ohud kodus ja koduümbruses; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; ravimid; käitumisreeglid, käitumise mõju ja tagajärjed; keeldumine kahjulikust tegevusest; hea ja halb käitumine;

- Kunst: töövahendite otstarbekas ja ohutu käsitsemine; - Tööõpetus: looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk,

plast, vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne); töökoha korrashoidmine, selle mõju töö tulemusele ja ohutusele; sagedasemate töövahendite (käärid, nuga, nõel, heegelnõel, naaskel, vasar, saag, kruvikeeraja, lõiketangid, näpitsad jm) õige, otstarbekas ja ohutu kasutamine;

- Kehaline kasvatus: ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele;

- Väärtuskasvatus: hirm ja turvalisus.


Tagasiside kogumine/hindamine:

- Õpetaja saab tagasisidet õpilaste ohtude märkamise oskuse kohta klassiruumi ohtude

kaardistamisel ning suunab vajadusel neid täiendavaid ohukohti, ohtude ilmnemise ja vältimise

võimalusi leidma;

- Õpilased teevad koduse töö kaardistamaks oma kodu ohtlikud kohad ja esemed ning pakuvad

lahendusi kodu turvalisemaks muutmisel ning annavad ise (õpetaja ja vanema juhendamisel)

hinnangu, kuidas antud tegevus läks: kas see oli kerge, huvitav, mida uut ta sai teada ja mida oskab

nüüd kodus teisiti teha;

- Õpetaja küsib vanematelt tagasisidet, kuidas koduste ohtude hindamine õnnestus ja mida nad

plaanivad nüüd teisiti/ümber teha.

Tagasi sisukorda


Ülesanne 3: Elukutsed (Kaja Lepik)

Taustainfo.

Kuigi aeg, mil õpilastel on tarvis teha valikuid elukutse omandamiseks, on esimeste klasside õpilastel

veel kaugel, võiks juba varakult ja järjekindlalt tutvustada õpilastele erinevaid ameteid ja neid

isikuomadusi, mida antud elukutsete esindajatel on vaja. Ühe osana väärtuskasvatusest tuleks õpilasi

suunata märkama ja hindama nende inimeste panust, kes igapäevaselt meie ümber töötavad ja seda

väga erinevates ametites, et meile olulised teenused ja tooted oleksid meil olemas ja kättesaadavad.

Ametid, mis on suunatud meile abi osutama aga siis, kui oleme sattunud ohtlikusse ja õnnetusse

olukorda, on veel seda enam olulised õpilastel teadvustada, sest nende inimeste tegevusest sõltub

tihti kellegi elu. Õpilased peaksid mõistma, et nt valeväljakutse tegemine võib jätta kellegi, kes just

sel hetkel väga abi ootab ja vajab, sellest ilma, kuna päästjad, kiirabi või politsei sõitis välja nalja

pärast tehtud väljakutse peale. Teiselt poolt ei tohiks õpilane jätta õnnetuse või ohtliku olukorra

puhul ka abi kutsumata ning peaks olema ka teadlik, kes ja millisel juhul appi tuleb.

Õppetegevuste eesmärk: Õppetegevustega taotletakse, et õpilased teaksid ja väärtustaksid

elukutseid ja nende inimeste panust, kelle ülesandeks on teiste aitamine erinevates olukordades.

Õpilasi suunatakse hindama neid isiksuseomadusi, mis on vajalikud vastavate ametite pidamiseks

ning teadvustama enda omadusi, mida arvestada tulevikus ametit valides.

Aeg: 45 minutit

Õppetegevused:

1. Sissejuhatusena vabas vormis arutelu nendest, kes vajavad abi ja nendest, kes teisi aitavad.

- Kas Sina oled kedagi aidanud? Kuidas? Kuidas Sa ennast pärast tundsid?

- Miks võib olla inimestel vahel abi vaja?

- Kas kõikidel inimestel on võimalik kedagi aidata?

- Milliseid omadusi on vaja inimestel, kelle tööks on teisi aidata?

2. Õppejutu kuulamine

Õpetaja räägib loo ühest perekonnast, milles elas ema, isa ja kaks last – vend ja väike õde. See

pere elas väikesel Vormsi saarel, päris metsa ja suurte heinamaade serval, kuhu tuli sõita mööda

pikka ja käänulist teed pidi. Selle maja oli sinna ehitanud juba vanavanaisa ja see oli päris vana.

Aga perele oli see väga armas. Niisama vanad kui maja, olid ka maja kõrval kasvavad suured

puud. Ühel tormisel talveõhtul juhtus nii, et tugev tuul murdis katki osa suurest puust – terve

suure ja võimsa oksa, mis kukkus elektriliinide peale ja majas kadus ära elekter. Tüdruk oli aga

just mõne päeva eest haigestunud ja seda nii raskelt, et ema ja isa ei osanud ise teda enam

kuidagi aidata ja hirm tema halveneva tervise pärast kasvas täna juba iga tunniga. Vanemad

otsustasid siis helistada hädaabinumbrile ja sealt kuulsid vastuseks, et kuna nad vajavad kiiret

abi, siis saadetakse neile välja politsei lennusalk koos arstiga. Muidu on saarel käinud abis ikka

piirivalvekaater, kuid kuna tüdruk ei pruugi taluda pikka meresõitu, siis tuleb kohale kopter. Isa

oli aga päris mures, kuidas nende maja üldse üles leitakse, kuna neil ju ei ole elektrit ja muidu

maja küljes juba kaugele paistnud valgustus nüüd enam ei põlenud. Kuid häirekeskusest öeldi, et


nad leiavad kindlasti koha ülesse. Kopteri saabumine lähedalasuvale suurele heinamaale oli

muidugi põnev ka – seda ei olnud terve pere kunagi näinud. Kuid arst teatas peagi, peale tüdruku

ülevaatamist, et ta tuleb viia haiglasse ja keegi vanematest läheb temaga kaasa. Mõtlikult

vaatasid isa ja ema üksteisele otsa, kuid vastus oli kohe juba teada – läheb ikkagi ema ja vend

jääb vaid isaga koju. Vend oli seda kuuldes veel rohkem hirmul kui enne – ta kartis väga pimedust

ja praegu laual põlevad küünlad ei teinud tema hirmu kuidagi väiksemaks, vaid tegid isegi toa

kuidagi jubedamaks ja sinna jääb ta varsti vaid koos isaga. Toas liikus nüüd koos inimestega ka

palju pikki ja tumedaid varjusid. Isa oli ise ka päris mures. Aga mitte niipalju pimeduse pärast. Ta

helistas kohe, kui kopter oli juba ära sõitnud elektririkke telefonile ja teatas juhtunust. „Vähemalt

laadisin ma telefoni aku täis enne tormi“, leidis isa väiksegi lohutuse pimedas ja koledas

olukorras. Nüüd oli ta ikkagi saanud helistada nii elektririkke kui väikse õe pärast kuhu vaja. Kuna

osa suur murdunud puu oli veel jätkuvalt elektriliinide peal, siis tulid kohale ka päästjad, kes

vabastasid elektriliinid. Tuppa tulles ja nähes paljusid põlevaid küünlaid, mida juba mitmeid kordi

oli vahetatud, palusid nad olla isal ja pojal lahtise tulega väga ettevaatlikud, et juhuslikult küünlad

ümber ei läheks ja maja ei süttiks. „See veel tõesti puuduks“, mõtles niigi hirmul vend ja lubas

lahtisel tulel ka ise silma peal hoida.

Ema ja väike õde jõudsid aga ilusasti haiglasse ja tüdruk ei jõudnud ära imestada, kui palju

inimesi tema pärast seal toimetas! Ta ise oli arvanud, et haiglas piisab arstidest ja õdedest, kes

süsti teevad, kuid seal olid ka need, kes registreerisid haigeid, koristajad ja ka söögitädid!

Söögitädi meeldis talle kõige enam, sest teda nähes oli tüdrukul hea ja kodune tunne, nagu oleks

ta oma kodukoha väikeses ja armsas lasteaias. Ja muidugi ei tulnud söögitädile mõttesegi teha

talle süsti või anda rohtusid - see meeldis talle ka!

(Märkus: õpetaja võib kasutada antud juttu eesti keele tunnis sobilike lauseosade

tundmaõppimiseks ja üles leidmiseks või tegevuse kokkuvõtlikuks jutustamiseks, erinevate rollide

kaudu esitamiseks, erinevate isikute kirjeldamiseks).

3. Ametite loetelu ühine koostamine (10 min)

- Õpilased nimetavad neid ameteid, keda perel oli antud loos vaja, et abi võimalikult ruttu

ja hästi vajadusel nendeni jõuaks, et aidata väikest õde ja elektrita jäänud maja ja

sealseid elanikke.

- Ühine arutelu ning nendeks ametiteks sobilike omaduste leidmine (15 min)- õpetaja

kirjutab vajadusel omadussõnad lastele ette.

Näited: viisakas, täpne, kiire, osavõtlik, rahulik, heatahtlik, sõbralik, tugev, osav, korrektne, julge,

nutikas, tark, seadusekuulekas, osavõtlik jne

- Õpilased kirjutavad ametite taha nendele vajalikud omadused.

4. Õpilased kirjutavad üles ka need omadused, mida nad arvavad, et neil endil on ka olemas,

valivad endale enammeeldiva ameti ning selleks vajalike omaduste põhjal hindab, mida tal

oleks rohkem vaja arendada või õppida.


- Kokkuvõtteks räägib õpetaja, et me kohtume iga päev paljude inimestega, kes meid

aitavad kas poes või bussis või koolis – vahest me neid ei märkagi. Kui neid ei oleks, siis

märkaks küll, et midagi on tegemata või puudu.


- Mida õpilased arvavad, kui paljusid ameteid me vajame? Kas nad kõik on tähtsad?

Lisategevused:

- õppeaasta vältel erinevate elukutsete tutvustamine tundides ning kohtumistel (nt kooli vilistlaste

või lastevanematega); kutsuda lapsevanemaid rääkima (nt lahtiste uste päevad, ühisüritused, mil

võivad ka õpetajana tegutseda, teha koos õpilastega ülesandeid, tegevusi);

- päästekomando, kiirabijaama jt asutuste külastamine.

Õpitulemused:

- Õpilane mõistab erinevate elukutsete vajalikkust;

- Oskab nimetada omadusi, mis on vajalikud erinevate ametite esindajatele;

- Hindab enda omadusi ning omaduste sobilikkust ametite täitmiseks.

Lõiming:

- Eesti keel ja kirjandus: hinnangud tegelastele ning nende ütlustele; sündmuse, isiku,

eseme jm kirjeldamine tugisõnade jm abil; teksti sisu mõistmine; tegelaste

iseloomustamine; omadussõna;

- Inimeseõpetus: mina; minu erinevused teistest inimestest ja sarnasused nendega; iga inimese väärtus; abi saamise võimalused; abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne; pereliikmete tegevus ja rollid; vanemate ja teiste inimeste töö; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; ravimid; abi saamise võimalused; esmaabi; üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine; meeskonnatöö; tööjaotus.


- Õpetaja hindab õpilaste tekstist arusaamist läbi järgnevate õppetegevuste: loos kõlanud

ametite nimetamise ja küsimuste esitamise;

- Õpetaja saab tagasisidet õpilastes tekkinud hoiakutes (abistavate) elukutsete suhtes

kokkuvõtva arutluse käigus (kui õpilaste jutust jääb kõlama arvamus, et mõnda elukutset

pole vaja või ei osata seda hinnata, tuleks õpilasi suunavate küsimustega edasi mõtlema

panna.

Tagasi sisukorda

Ülesanne 4: Hädaabinumbril 112 helistamine (Edvi Freiberg)

Tasutainfo

Eestis tuleb 112-le helistada kiirabi, politsei ja päästjate (sh ka demineerijate) kutsumiseks.

Hädaabinumber 112 on Euroopa hädaabinumber, seega töötab kõigis Euroopa Liidu riikides. Ka

Euroopas tuleb kiirabi, politsei ja päästjate appi kutsumiseks helistada hädaabinumbrile 112.

Hädaabinumbrile 112 helistamine on tasuta nii Eestis kui ka Euroopas.

Tõsises hädaolukorras on tähtis helistada 112-le kiiresti, et abi jõuaks võimalikult ruttu

sündmuskohale.

Pea meeles, et päästekorraldajal on kõigepealt vaja teada saada, mis juhtus. Ütle kohe esimeses

lauses, mida Sa näed või tunned, mis on peamine põhjus 112-le helistamiseks. Kõne esimeses

lauses öeldud infost lähtub päästekorraldaja täiendavate küsimuste esitamisel ja sellest omakorda

sõltub otsus, millist abi, kui kiiresti ja kuhu on vaja abi saata. Püüa säilitada rahu, et vastata

päästekorraldaja küsimustele võimalikult täpselt ja lühidalt.

Kui laps leiab, et antud olukorras on vaja kutsuda abi, siis tuleb tal kindlasti helistada kohe numbril

112 ja järgida päästekorraldaja nõuandeid.

112-le helistamise harjutamine

Iga õnnetus, mis aset leiab, on alati millegi poolest erinev. Seepärast erinevad ka need küsimused,

mida Häirekeskuse töötaja helistajale esitab. Õpetajad, käsitledes Häirekeskusele kõne tegemist, ei

peaks lapsi harjutama etteantud küsimustega, kuna liiga kindlalt päheõpitud küsimuste korral

vastamine võib lapsed segadusse ajada, kui Häirekeskusest tulevad oodatavate küsimuste asemel

hoopis teised. Samuti võivad lapsed edastada informatsiooni valesti, kui on õppinud selgeks ühe ja

kindla mustri. Hädaabikõne tegemiseks tuleb lastele õpetada numbrit 112, selle valimist ning et

esimese asjana tuleb öelda, mis juhtus (ka viisakusreeglid jäävad siinkohal tagaplaanile ja esimene

sõna ei ole „tere“); edasi tuleb lapsel hoolikalt kuulata, mida tema käest küsitakse ning vastata nii

täpselt, kui ta oskab ja saab. Ja kui ta ei tea, ei näe, ei saa aru, tulebki lapsel selliselt Häirekeskuse

töötajale vastata. Kindlasti ei tohiks laps hakata arvama midagi, mida ta ei tea või ei näe, ega samuti

pakkuma suvalisi vastuseid vaid selleks, et vastata kuidagi küsimusele. Õpetaja võiks lastega

harjutada küsimusi – vastuseid (ka antud õppetegevustes tooduid) vaid selleks, et lapsed õpiksid

kirjeldama seda, mida näevad ning ausalt vastama. Sellisel viisil saadav informatsioon on

Häirekeskuse töötajale parim abi, mille alusel saab tema hinnata olukorda, sh ka lapse turvalisust

õnnetuse läheduses viibides!

Loe lähemalt: https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/helistamine-112-eestis/kuidas-teha-

hadaabikonet.html

Tagasi sisukorda

https://www.112.ee/et/hadaabinumber-112/helistamine-112-eestis/kuidas-teha-hadaabikonet.html



4.1. Hädaabinumbrile 112 helistamine hoone tulekahju korral

Taustainfo

Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või

keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud.

Loe lähemalt, mida teha, kui avastad tulekahju:

https://www.rescue.ee/et/kodanikule/tuleohutus/tulekahju-avastamine.html

Õppetegevuste eesmärk

Antud õppetegevustega suunatakse õpilasi õppima helistama hädaabinumbrile 112 ning edastama

kiiresti infot. Õpilasi suunatakse mõistma, milline info on oluline öelda just hädaabikõne alguses.

Aeg: 45 minutit

Õppekeskkond: arvutikasutamise võimalusega õpikeskkond

Õppetegevused

1. Sissejuhatus – eelteadmiste kaardistamine.

Mõttekaart, millise õnnetusjuhtumi korral helistan telefonil 112?

2. Arutelu – mis on tulekahju, miks see on ohtlik ja kuidas käituda tulekahju korral?

- Kuidas saada aru, et tegemist on tulekahjuga ja milles seisneb selle ohtlikkus (tuli võib

hetkega kiiresti levida ja ka plahvatusi tekitada ning sulgeda vajalikud väljapääsuteed)?

- Kuidas käitub laps, kui avastab ennast põlevast majast (läheb kohe hoonest välja ja

võimalusel helistab 112) või kui näeb kuskil tulekahju (helistab 112, hoiab ohutusse

kaugusesse ja annab võimalikult palju infot Häirekeskusele)?

3. Etteantud pildi järgi hädaabikõne tegemine numbrile 112 rollimänguna

https://www.rescue.ee/et/kodanikule/tuleohutus/tulekahju-avastamine.html


- Üks õpilane on hädaabinumbrile 112 helistaja ja häirekeskuse päästekorraldajat mängib

õpetaja.

- Mängitakse läbi hädaabikõne, kusjuures kõnes tuleb õpilasel olenevalt olukorrast vastata

järgmistele küsimustele:

o Mis on juhtunud ehk mis põleb – kas maja, auto, garaaž jne?

o Kas näed leeki või suitsu? Kust on näha leeki?

o Kas inimesed on majast väljas? Kas majas võib olla inimesi? Mitu inimest?

o Kas inimesed on viga saanud? Mitu inimest on viga saanud?

o Kas põleb elumaja või tööstushoone?

o Ütle maja aadress! (õpilastel on võimalus aadress välja mõelda, kuid aadress peab olema

selline, mis võiks reaalselt eksisteerida)

o Mitu korrust on majal?

o Kas maja on puidust või kivist?

o Kui kaugel on lähedal olevad majad?

(Märkus: siinkohal ei tohi olla eesmärgiks küsimuste ja vastuste päheõppimine, vaid olukorra

kirjeldamise harjutamine! Vt taustainfot)

Pildid erinevatest põlengutest, et õpetaja saaks neid valida nii õpilaste kui keskkonna järgi, millega

antud klassi õpilastel on rohkem kokkupuudet ja oskust samastuda.


4. Arutelu esitatud küsimuste põhjal: miks sellised ja sellises järjekorras küsimused Häirekeskuse töötaja

poolt esitatakse (saata välja võimalikult kiirelt abi, mis juba arvestab olukorda); kas võib öelda midagi

muud, kui tegelikult näed (nt ei näe seda, mida Häirekeskuse töötaja küsib, kuid tahad ikkagi midagi

vastata – siis tuleb öelda, et ei näe, kuid ei tohi midagi ise välja mõelda, muidu võib see hoopiski

takistada Häirekeskuse tööd)?

Õpitulemused

- Õpilased oskavad öelda tulekahju korral infot ja teavad, miks tuleb vastata ausalt

päästekorraldaja poolt esitatud küsimustele;

- Õpilased oskavad hädaabikõne alguses öelda kõige olulisema info ja teavad, miks

informatsiooni järjestamine on oluline.

Lõiming:

- Eesti keel ja kirjandus: sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumine, tänamine) valik suhtlemisel; suuline selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid; eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus; sündmuse, isiku, eseme jm kirjeldamine tugisõnade ja küsimuste abil; loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine; arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;

- Inimeseõpetus: abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise võimalused; üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine.


- Kokkuvõtva arutelu käigus saab õpetaja tagasisidet, kuidas õpilased said aru tulekahju korral

hädaabinumbrile helistamise üldpõhimõtete kohta – kui jäävad kõlama valed seisukohad või

ei olda teemast aru saanud, tuleks olulised aspektid uuesti üle korrata.

Tagasi sisukorda


4.2. Hädaabinumbril 112 helistamine hooletusse jäetud lõkke või kulupõlengu korral (Edvi Freiberg)

Taustainfo

Peale lume sulamist, kui algavad kevadised prahi põletamised tekib väga palju kulupõlenguid, mille

tulemusena hävib metsa ja rohus olevaid elusolendeid, aga on hävinud ja elumaju. Häirekeskusele ja

päästjatele tähendab see aeg väga suurt töökoormust. Seetõttu on vaja juba koolis õpetada lõkete

tegemisel ohutust järgima ning rääkida tuleks ka kulupõlengute tagajärgedest.

Kulupõlengud teevad kahju nii keskkonnale kui ka elusloodusele ning hävitavad vara (ka inimesed

võivad hukkuda või saavad raskelt vigastada). Kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Kulupõlengute algusaeg sõltub ilmadest ja lume sulamisest, kuna maapinna kuivades muutub

kuluhein tuleohtlikuks. Maastikupõlengud tekkivad eelkõige inimeste hooletuse pärast – selle

põhjuseks võib olla sügisel niitmata jäänud hein, ohutusnõuetele mittevastav lõkke tegemine või

maha visatud hõõguv tikk või suitsukoni. Kõik lõkked peavad kasutamise ajal olema pideva

järelevalve all ning käepärast tuleb varuda esmased tulekustutusvahendid – liiv, vesi või tulekustuti.

Metsas tohib lõket teha vaid selleks ettenähtud ja tähistatud kohas. Lastele tuleks selgitada, millist

kahju võib kaasa tuua nalja pärast tiku viskamine kuiva kuluheina sisse. Lapsed ise ei oska oma teo

tagajärgi hinnata ning oluline on, et õppetunni raames räägitakse sellise tegevuse ohtlikkusest.

Ohutuse tagamiseks tuleb lõkke tegemisel meeles pidada järgmist:

Tuld on lubatud teha ainult sellise tuule suuna korral, et suits ja muud heitmed ei häiriks

piirkonna elanikke.

Enne lõkke tegemist on vajalik varuda käepärast esmased kustutusvahendid, nagu anum

veega või tulekustuti.

Lõket võib teha selleks ettevalmistatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust

puhastatud mittesüttival pinnasel.

Tule tegemise koht peab paiknema vähemalt kaheksa meetri kaugusel mistahes hoonest või

põlevmaterjalide lahtisest hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt kümne meetri kaugusel

metsast.

Kui lõkkekoha läheduses on hoone, põlevmaterjali hoiukoht, mets, kuivanud taimestik või

turbapinnas, millele võivad tule tegemisel sädemed langeda, siis ei tohi teha tuld kui tuule

kiirus on üle 5,4 meetri sekundis. Infot tuule kiiruse kohta saab Eesti Meteoroloogia ja

Hüdroloogia Instituudi kodulehelt.

Pärast küttekolde välise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega

ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel.

Lubatud on põletada ainult oksi. Jäätmete, kulu ja puulehtede põletamine on keelatud.

http://tarbija24.postimees.ee/1223074/millistel-tingimustel-voib-koduaias-loket-teha

http://tarbija24.postimees.ee/1223074/millistel-tingimustel-voib-koduaias-loket-teha


Õppetegevuste eesmärk:

Antud õppetegevustega suunatakse õpilasi õppima helistama tõsises hädaolukorras hädaabinumbrile

112 ning edastama kiiresti infot. Õpilasi suunatakse mõistma, milline info on oluline öelda just

hädaabikõne alguses.

Aeg: 45 minutit

Õppekeskkond: arvutikasutamise võimalusega õpikeskkond (kas on arvutit vaja kasutada? Pigem

tavaline klassiruum)

Õppetegevused:

1. Etteantud pildi järgi hinda, miks peaks sellise lõkke avastamisel helistama 112?

Vastata tuleks järgmistele küsimustele:

- Kas lõket valvab keegi?

- Kas on tugev tuul? Mille järgi Sa hindad, et on tugev tuul?

- Kas lõkke võib süüdata mereranna? Milline peab olema lõkkeplatsi ümbrus (esemed,

pilliroog)?

- Kes keegi (väikeloomad või linnud) võib hukkuda, kui kulu läheb põlema?

- Keda võib kulupõleng veel ohustada?

(Märkus: Täiendava info saamiseks kulupõlengute kohta vt taustainfot)

2. Etteantud pildi järgi hädaabikõne tegemine numbrile 112.

Kõnes tuleb õpilasel olenevalt olukorrast öelda:

- Mis on juhtunud ehk mis põleb, kas maja, auto, garaaž, mets, rohi jne?

- Kas näed leeki või suitsu? Kust on näha leeki?

- Kas inimesed on viga saanud? Mitu inimest on viga saanud?

- Kui suur on lõke?

- Ütle lõkke asukoht? (õpilastel on võimalus aadress välja mõelda, kuid aadress peab olema

selline, mis võiks reaalselt eksisteerida)

- Kas teisi maju on lähedal? (Kui kaugel on lähedal olevad majad? Kuidas saaks hinnata?)

3. Vahemaade mõõtmise harjutamine silma järgi ja käepäraste vahenditega

- Õpetaja võiks mõelda välja objekte, mille pikkust hinnatakse ja mõõdetakse käepäraste

vahenditega (nt koridori pikkus sammudes, kui sammu pikkuse saab välja mõõta) – kõik õpilased

mõõdavad ära enda tavapärase sammu pikkuse (kaasõpilase abiga) ja panevad selle omale kirja;

- õpilastele teadaolevaid objekte hinnata nt staadioni ring on 400m ja paluda arvata mõni

koolimajast sama kaugel asuv objekt silma järgi ning võrrelda õpilaste arvamusi.

3. Arutelu esitatud küsimuste põhjal: miks sellised ja sellises järjekorras küsimused Häirekeskuse

töötaja poolt esitatakse (saata välja võimalikult kiirelt abi, mis juba arvestab olukorda); kas võib öelda

midagi muud, kui tegelikult näed (nt ei näe seda, mida Häirekeskuse töötaja küsib, kuid tahad ikkagi

midagi vastata – siis tuleb öelda, et ei näe, kuid ei tohi midagi ise välja mõelda, muidu võib see

hoopiski takistada Häirekeskuse tööd)?


Õpitulemused

- Õpilased oskavad öelda tulekahju korral infot ja teavad, miks tuleb vastata ausalt

päästekorraldaja poolt esitatud küsimustele;

- Õpilased oskavad kõne alguses öelda kõige olulisema info ja teavad, miks informatsiooni

järjestamine on oluline.

Lõiming:

- Eesti keel ja kirjandus: sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumine, tänamine) valik suhtlemisel; suuline selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid; eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus; sündmuse, isiku, eseme jm kirjeldamine tugisõnade ja küsimuste abil; loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine; arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;

- Inimeseõpetus: abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise võimalused; üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine;

- Matemaatika: pikkusühikud millimeeter, sentimeeter, meeter, kilomeeter; pikkusühikute seosed;

- Loodusõpetus: pikkuse mõõtmine ja võrdlemine.


- Õpetaja saab piltidel nähtu põhjal kirjelduste põhjal tagasisidet õpilaste võimalike ohtude

märkamise ja kirjeldamise oskuse kohta. Õpetaja saab suunata õpilasi öeldut selgemini ja

täpsemalt sõnastama, samas hoiduma vastustest, milles õpilased kindlad ei ole (seda tulekski

öelda, et ei tea või ei saa aru või ei näe);


- Kokkuvõtva arutelu käigus saab õpetaja tagasisidet, kuidas õpilased said aru tulekahju korral

hädaabinumbrile helistamise üldpõhimõtete kohta – kui jäävad kõlama valed seisukohad või

ei olda teemast aru saanud, tuleks olulised aspektid uuesti üle korrata.

Tagasi sisukorda


4.3. Hädaabinumbril 112 helistamine raskete tagajärgedega jalgrattalt kukkumise korral (Edvi Freiberg)

Taustainfo

Trauma on meditsiinis enamasti välisteguri mõjul tekkinud tervisekahjustus ehk kehavigastus.

Levinumad traumad on luumurrud, põrutused, venitused, väänded, torked ja sisselõiked. Tihti

võidakse vigastuste ulatust panna tähele alles hiljem ja pöördutakse ka kiirabisse hiljem.

Rattaga sõites kukkumise vältimiseks ei tohi rattur kunagi kaotada tähelepanu, keskendumust

konkreetsele tegevusele; rattur peab oskama hästi vallata/tunnetada oma ratast – oskama aeglaselt

sõita, hoidma tasakaalu ja oskama manööverdada Tähelepanu ei tähenda kindlasti pika pilguga

objektide vahtimist, vaid eelkõige tähendab see ümbritseva liikluskeskkonna nägemist tervikuna.

Samuti on vaja tunda ja osata vältida võimalikke ohte teel ning teeläheduses.

Kukkumise peamisteks põhjusteks on:

- valesti valitud sõidukiirus,

- üllatused teekattel,

- ootamatud olukorrad, kus üllatavad kas teised liiklejad või rattur ise

- ratturi tähelepanu hajumine,

- ebapiisavad oskused,

- ohtlikud sõidumaneerid (käed lahti sõitmine, trikitamine jne),

- tehnilised rikked,

- kokkupõrge auto, teise jalgratturi või jalakäijaga (nt teeületusel),

- kõrvalised tegevused (vähendavad meelte kaudu saadavat infot),

- soov sõita sõbraga kõrvuti,

- liiklusreeglite eiramine (nt oma kohustuste mitteteadmine või mitte järgimine, eelisõigusega

mittearvestamine),

- teiste liiklejatega mittearvestamine.

Antud vanusegrupis on rattasõidu puhul oluline teada, kus õpilane sõita tohib või kuidas nt

jalakäijatega või hoovist väljasõitvate autodega arvestama peab. Sõiduteel sõitmise õigus tuleb

õpilasel alles 10- aastaselt, kui on läbitud vastav koolitus ja saadud juhtimisõigus, sinnani tohib

õpilane sõita kõnniteel või kergliiklusteel. Ka rattur peab olema samamoodi tähelepanelik ja teiste

liiklejatega arvestav nagu seda peab olema jalakäija või mootorrattur või autojuht.

Tõsises hädaolukorras, kus õnnetusse on sattunud õpilane ise või ta näeb pealt mõnda sellist

olukorda, on tähtis helistada 112-le kiiresti, et abi jõuaks võimalikult ruttu sündmuskohale.

Pea meeles, et päästekorraldajal on kõigepealt vaja teada saada, mis juhtus, millist abi, kui kiiresti ja

kuhu on vaja saata. Püüa säilitada rahu, et vastata päästekorraldaja küsimustele võimalikult täpselt

ja lühidalt.


hadaabikonet.html





Antud õppetegevustega suunatakse õpilasi õppima tõsises hädaolukorras helistama hädaabinumbrile

112 ning edastama kiiresti infot. Õpilasi suunatakse mõistma, milline info on oluline öelda just

hädaabikõne alguses.

Aeg: 45 minutit

Õppekeskkond: klassiruum ja kooliõu või lähedalasuv park

Õppetegevused:

1. Kas õpetaja loeb ette või õpilased loevad läbi olukorra kirjelduse (vt Lisa 1).

2. Grupitööna situatsiooni läbimängimine.

- Klass jaguneb 4-liikmelisteks gruppideks. Grupis kaks õpilast mängivad Märti ja Maretit ning

kaks õpilast simuleerivad jalgrattalt kukkunuid.

3. Õuesõppe tunni raames 112-le helistamise harjutamine.

- Klassiga minnakse kas kergliiklusteele, metsarajale või parki.

- Jagunetakse gruppideks (võivad olla samad grupid, mis eelmises tegevuses). Iga grupi

ülesandeks on mängida kirjeldatud juhtumi korral hädaabinumbrile 112 helistamist.

112-le helistamisel tuleb ühtedel õpilasel küsida ja teistel vastata:

- Mis juhtus?

- Mitu inimest on viga saanud? Millised on vigastused? Kas lapsed saavad jalale astuda?

- Kas on näha verd? Kas jalg on ebaloomuliku kujuga?

- Kus õnnetus juhtus? (siin tuleb õpilastel selgitada, kuidas kiirabi sõidab täpselt sinna kohta,

kus õpilased antud hetkel viibivad)

- Enda (ja vanema) telefoninumbri ütlemine.

(Märkus: siinkohal ei tohi olla eesmärgiks küsimuste ja vastuste päheõppimine, vaid olukorra

kirjeldamise harjutamine! Vt taustainfot)

4. Arutelu esitatud küsimuste põhjal: miks sellised ja sellises järjekorras küsimused

Häirekeskuse töötaja poolt esitatakse (saata välja võimalikult kiirelt abi, mis juba arvestab

olukorda); kas võib öelda midagi muud, kui tegelikult näed (nt ei näe seda, mida

Häirekeskuse töötaja küsib, kuid tahad ikkagi midagi vastata – siis tuleb öelda, et ei näe, kuid

ei tohi midagi ise välja mõelda, muidu võib see hoopiski takistada Häirekeskuse tööd)?

Õpitulemused

- Õpilased oskavad (ausalt) vastata 112-kõnes esitatud küsimustele;

- Õpilased oskavad kõne alguses öelda kõige olulisema info ja teavad, miks informatsiooni

järjestamine on oluline;

- Õpilased teavad põhjuseid, miks võib jalgrattalt kukkuda.


Lõiming:

- Eesti keel ja kirjandus: teksti sisu mõistmine; sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumine, tänamine) valik suhtlemisel; suuline selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid; eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus; sündmuse, isiku, eseme jm kirjeldamine tugisõnade ja küsimuste abil; loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine; eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus; arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;

- Inimeseõpetus: abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise võimalused; üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine; liiklusreeglid; oskus panna end teise inimese olukorda;

- Kehaline kasvatus: ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele; ohutu liiklemine

sportimispaikadesse ja kooliteel.


- Õpetaja saab loetu ja selle põhjal tehtud rollimängu kaudu tagasisidet õpilaste võimalike

ohtude märkamise ja kirjeldamise oskuse kohta. Õpetaja saab suunata õpilasi öeldut

selgemini ja täpsemalt sõnastama, samas hoiduma vastustest, milles õpilased kindlad ei ole

(seda tulekski öelda, et ei tea või ei saa aru või ei näe);

- Kokkuvõtva arutelu käigus saab õpetaja tagasisidet, kuidas õpilased said aru raske kukkumise

korral hädaabinumbrile helistamise üldpõhimõtete kohta – kui jäävad kõlama valed

seisukohad või ei olda teemast aru saanud, tuleks olulised aspektid uuesti üle korrata.


LISA 1

Simulatsioonharjutuse kirjeldus:

Märt, Maret läksid kergliiklusteele/metsasihile jalgrattaga sõitma. Nad olid sõitnud paar kilomeetrit,

kui märkasid teel istuvat nii umbes 8-9 aastast kahte last. Lähemale jõudes nägid nad ka kahte

jalgratast teepervel lebavat.

Nad jäid seisma ja küsisid, miks nad siin istuvad.

Lapsed ütlesid, et ajasid sõidu ajal juttu ja sõiduhoog läks nii suureks, et üks neist kaotas tasakaalu ja

kukkus kaaslase jalgrattale otsa. Seepeale mõlemad kukkusid ning nüüd on mõlemal põlved nii

valusad, et ei saa jalale õieti astuda. Jalgrattaga sõitmisest rääkimata. Kukkudes oli mobiiltelefon

taskust maha kukkunud ja katki läinud. Kuna neil oli kaasas vaid üks mobiil, siis ei saa nüüd nad ka abi

kutsuda.

Märt ja Maret helistasid hädaabinumbrile 112, kutsusid abi ning ootasid, kuni abi kohale jõudis. Nad

aitasid ka õnnetusse sattunud laste rattad ära viia.

Tagasi sisukorda


4.4. Hädaabinumbril 112 helistamine just praegu toimuva varguse korral (Edvi Freiberg)

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: varavastaste kahjude ennetus, abi kutsumine ja

andmine.

Taustainfo

Vargus on võõra vara omastamine omaniku teadmata. Kuriteo ohvriks langedes tuleb sellest

võimalikult kiiresti teatada politseile ja käituda vastavalt sealt saadud juhistele.

Loe lähemalt: https://www.politsei.ee/et/nouanded/kannatanule/

Kuriteo ohvriks sattumise ohtu saab iga inimene ise vähendada ja suurendada enda, oma vara, auto

ja kodu turvalisust. Loe lähemalt:

https://www.politsei.ee/et/nouanded/oma-vara-kaitse/isiklik-vara/


Antud õppetegevustega suunatakse õpilasi õppima helistama hädaabinumbrile 112 ning edastama

kiiresti infot. Õpilasi suunatakse mõistma, milline info on oluline öelda just hädaabikõne alguses.

Aeg: 45 minutit

Õppekeskkond: klassiruum, kooliõu või lähedal asuv park

Õppetegevused:

1. Sissejuhatus: arutelu

- Kuhu tuleks helistada varguse korral?

- Kuidas oma isiklikke asju varguse eest kaitsta?

- Mida tuleks teha, et oma asju paremini teistest analoogsetest eristada? (märgistamine)

- Kuidas Sa saad aidata, kui näed, et väikesel lapsel varastatakse just praegu mobiiltelefon

(minna juurde ja küsida infot ning helistada 112)?

- Kui näed, et varastatakse, siis mida tuleks kohe tähele panna? (varaste isikukirjeldused,

autode numbrid, kohu suunas põgenetakse)

2. Kas õpetaja loeb ette või õpilased loevad läbi olukorra kirjelduse.

Simulatsioonharjutuse kirjeldus:

Maire ja Juta läksid peale kooli jalutama. Nad otsustasid sõita paar peatust bussiga lähedalasuvasse

parki, et minna kiikuma. Nad nägid, kuidas kaks poissi jälitasid ühte tüdrukut, kes parajasti rääkis

telefoniga. Kui tüdruk rääkimise lõpetas jooksis üks poiss tüdrukust mööda ja tahtis temalt mobiili

käest ära tõmmata. See ei õnnestunud. Nüüd jooksis juurde teine poiss, kahepeale väänasid tüdruku

kätt ja said temalt kätte mobiili.

Maire haaras kohe, kui esimene poiss tüdrukut ründas, oma mobiili ja helistas 112. Nad vaatasid

kuhu poisid jooksid ja läksid tüdruku juurde. Nad lohutasid teda ja helistasid ka tüdruku emale.

3. Grupitööna situatsiooni läbimängimine.

- Klass jaguneb 4-liikmelisteks gruppideks. Grupis kaks õpilast mängivad Mairet ja Jutat, kaks

õpilast simuleerivad vargaid ja üks tüdruk kannatanut.

https://www.politsei.ee/et/nouanded/kannatanule/

https://www.politsei.ee/et/nouanded/oma-vara-kaitse/isiklik-vara/


4. Õuesõppe tunni raames 112-le helistamise harjutamine.

- Klassiga minnakse kas parki või kooliõuele.

- Jagunetakse gruppideks. Iga grupi ülesandeks on mängida kirjeldatud juhtumi korral

hädaabinumbrile 112 helistamist.

- 112-le helistamisel tuleb õpilastel vastata olenevalt olukorrast:

o Mis juhtus? Mida varastatakse? Missugune ese välja nägi, kas on eritunnuseid?

o Mitu inimest varastavad? Kas on vigastatuid? Kas on näha verd?

o Kus õnnetus juhtus? (siin tuleb õpilastel selgitada, kuidas politsei sõidab täpselt sinna

kohta, kus õpilased antud hetkel viibivad)

o Mis on varastel seljas, kuidas nad välja näevad (kui pikad juuksed, mis värvi juuksed,

varaste pikkused, silmade värv)

o Kuhu poole nad jooksid, kas sõitsid autoga/rattaga/bussiga?

o Kannatanu, temaema/isa ja helistaja telefoninumber (kui kannatanu ei suuda ise

rääkida?)

5. Arutelu esitatud küsimuste põhjal: miks sellised ja sellises järjekorras küsimused

Häirekeskuse töötaja poolt esitatakse (saata välja võimalikult kiirelt abi, mis juba arvestab

olukorda); kas võib öelda midagi muud, kui tegelikult näed (nt ei näe seda, mida

Häirekeskuse töötaja küsib, kuid tahad ikkagi midagi vastata – siis tuleb öelda, et ei näe, kuid

ei tohi midagi ise välja mõelda, muidu võib see hoopiski takistada Häirekeskuse tööd)?

Õpitulemused

- Õpilased oskavad vastata 112-kõnes esitatud küsimustele

- Õpilased oskavad kõne alguses öelda kõige olulisema info

- Õpilased oskavad oma vara kaitsta

Lõiming:

- Eesti keel ja kirjandus: teksti sisu mõistmine; sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumine, tänamine) valik suhtlemisel; suuline selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid; eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus; sündmuse, isiku, eseme jm kirjeldamine tugisõnade ja küsimuste abil; loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine; eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus; arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;

- Inimeseõpetus: abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise võimalused; üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine; oskus panna end teise inimese olukorda; minu oma, tema oma, meie oma; käitumisreeglid; käitumise mõju ja tagajärjed;

- Väärtuskasvatus: reeglite ja seaduste mõte ning tähtsus; hirm ja turvalisus; tõde ja vale; südametunnistus; kohusetunne.


- Õpetaja saab loetu ja selle põhjal tehtud rollimängu kaudu tagasisidet õpilaste võimalike

ohtude märkamise ja kirjeldamise oskuse kohta. Õpetaja saab suunata õpilasi öeldut


selgemini ja täpsemalt sõnastama, samas hoiduma vastustest, milles õpilased kindlad ei ole

(seda tulekski öelda, et ei tea või ei saa aru või ei näe);

- Kokkuvõtva arutelu käigus saab õpetaja tagasisidet, kuidas õpilased said aru lapselt telefoni

võtmise korral hädaabinumbrile helistamise üldpõhimõtete kohta – kui jäävad kõlama valed

seisukohad või ei olda teemast aru saanud, tuleks olulised aspektid uuesti üle korrata.

Tagasi sisukorda


Ülesanne 5: QR koodide kasutamine ohutusteemade käsitlemiseks

(Krista Saadoja)

Taustainfo

Uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamine õppeprotsesside kavandamisel võimaldab

mitmekesistada tavaõpet ning samas lasta hiilata nendel õpilastel, kes muidu õppetöös

tagasihoidlikumaid tulemusi saavad, kuid tunnevad suurt huvi ja on hästi kursis IT-valdkonnaga. Üheks

võimaluseks on kasutada QR koode, et edastada ning lasta salvestada harivat ohutuse teemalist

informatsiooni – sel viisil muutub informatsiooni lugemine ja edastamine õpilaste jaoks palju

huvitavamaks.

QR koode saab hõlpsalt ise luua mistahes teemadel. Vabavarana saab QR koodide loomiseks

kasutada näiteks http://www.qr-code-generator.com/.

QR koodide lugemiseks tuleb oma nutiseadmesse alla laadida antud nutiseadmele sobiv rakendus.

QR koode võib õppetegevustes kasutada klassisiseselt, koolimajas ning ka maastikumängu osana.

Lingid, kus on ohutuse teemade kohta põnevat vaatamist ning kust saada ideid ohutusalaste koodide

koostamiseks:

- Tulest Targem multikas (on küll eelkoolile, kuid I-II klassis veel täitsa

sobiv) https://www.rescue.ee/et/paasteamet/ennetust66/eelkooliealised-lapsed.html

- Kodu tuleohutuks http://kodutuleohutuks.ee/

- Veeohutus: http://veeohutus.ee

- Plahvatavad nutiseadmed https://www.youtube.com/watch?v=KO85-lqN_AQ

- Küttekolded https://www.youtube.com/watch?v=NjDMXzA6S0c

- Info ka vene keeles https://www.youtube.com/user/EstonianRescueBoard


Õpilased kinnistavad innovaatiliste lahenduste abil ohutusalaseid teadmisi ning osalevad ohutuma

kooliümbruse loomises ja ohtude teavitamises.

Õppekeskkond: Klassiruum, koolimaja, selle vahetu ümbrus või maastik (kui kasutatakse koos

orienteerumisega).

Õppetegevuseks vajalikud vahendid/tingimused: nutiseadmete olemasolu, millesse saab laadida

QR-koodide lugemiseks vastavat rakendust.

Õppetegevused:

1. Töölehe täitmine (vt Lisa 1).

Märkus: antud õppetegevust võib läbi viia kas klassiruumis või koolimajas, selle vahetus

ümbruses või maastikul osana orienteerumisest, mis võimaldab tuua õppetegevusse

suuremat füüsilist aktiivsust.

- Õpilased täiendavad antud lünkteksti QR koode lugedes (välitingimustes võib need paigutada

erinevatesse kohtadesse);

- Töölehtede kontrollimisel vaadatakse, kas kõik said sarnased tulemused;

- Iga lause kontrollimise järel arutletakse põgusalt, miks see niimoodi on, nagu lauses on

http://www.qr-code-generator.com/

https://www.rescue.ee/et/paasteamet/ennetust66/eelkooliealised-lapsed.html

http://kodutuleohutuks.ee/

http://veeohutus.ee/

https://www.youtube.com/watch?v=KO85-lqN_AQ

https://www.youtube.com/watch?v=NjDMXzA6S0c

https://www.youtube.com/user/EstonianRescueBoard


öeldud.

2. Õppekäik: Kooli ümbruse ohtlike kohtade kaardistamine.

- Õpilased jagunevad rühmadesse ja joonistavad koolimaja ümbruse plaani, märkides sellele

kõik ohtlikud kohad, mida näevad (oht võib olla väga erinev – kas liiklusest või mõnest

konkreetsest objektist tulenev);

- Rühmad sõnastavad igas konkreetses ohukohas ohu olemuse (nt siin võib heki varjust auto

tulla või siin tekivad katusel jääpurikad ja peab ettevaatlik olema jms) ja koostavad vastava QR

koodi (nt http://www.qr-code-generator.com/; https://www.qrstuff.com; https://qr-creator.com

abil)

- Igasse ohukohta kinnitatakse vastav QR kood (sajusel aastaajal nt kilekaantesse) ja palutakse

paralleelklassi õpilastel see teekond läbi käia, pannes igas ohukohas kirja, mida antud QR

kood näitas.

3. QR koodide koostamine erinevate ohutuse teemadel.

- Samades rühmades koostatakse QR koode erinevatel ohutuse teemadel, ideede saamiseks

vaadatakse:

o Tulest Targem multikas (on küll eelkoolile, kuid I-II klassis veel täitsa

sobiv) https://www.rescue.ee/et/paasteamet/ennetust66/eelkooliealised-

lapsed.html

o Kodu tuleohutuks http://kodutuleohutuks.ee/

o Veeohutus: http://veeohutus.ee

o Plahvatavad nutiseadmed https://www.youtube.com/watch?v=KO85-lqN_AQ

o Küttekolded https://www.youtube.com/watch?v=NjDMXzA6S0c

- Õpetaja abiga koostavad rühmad kas koolisisese või -välise orienteerumismängu, mille

kontrollkohtades on küsimused ning QR koodid vastustega (koode koostanud õpilased aitavad

teistel koode lugeda; koodid trükitakse eelnevalt välja ja kinnitatakse kontrollkohtadesse).

Lõiming:

- Eesti keel ja kirjandus: teabeteksti (tööjuhend jne) lugemine; üksikute tingmärkide (QR-

koodid, liiklusmärgid jne), kaartide lugemine; teksti sisu mõistmine; arutlemine paaris ja

rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade

otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;

- Loodusõpetus: õppekäik kooliümbruse elus- ja eluta loodusega tutvumiseks<, ohutusnõuded;

kooliümbruse plaan. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: pildi ja plaani kõrvutamine; plaani

järgi liikumine kooli ümbruses, mõõtkavata plaani täiendamine;

- Inimeseõpetus: ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; käitumisreeglid; käitumise mõju ja

tagajärjed; liiklusreeglid; hea ja halb käitumine; teave ja teabeallikad ning nende kasutamine;

- Kehaline kasvatus: ohutu liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel; ohutu

liikumise/liiklemise juhised õpilasele; liikumismängud väljas/maastikul.


- Töölehe täitmisele saavad õpilased tagasisidet ühiselt klassis lünktekste kontrollides;

- Kooli ümbruse ohtlike kohtade kaardistamisel saavad õpilased tagasisidet paralleelklasside

http://www.qr-code-generator.com/

https://www.qrstuff.com/

https://qr-creator.com/



http://kodutuleohutuks.ee/


https://www.youtube.com/watch?v=KO85-lqN_AQ

https://www.youtube.com/watch?v=NjDMXzA6S0c


õpilastelt, kes nende poolt koostatud kaardi alusel kooliümbruses käivad ja QR-koode loevad

(kui lihtne oli kaardilt kohti ja ohukohas QR-koodi leida, mida uut õpiti mängides jne.);

- Õpilased saavad tagasisidet orienteerumismängu jooksul vastatud/leitud küsimustele juba

mängu ajal ja selle lõppedes.


LISA 1

Tööleht QR koodide lugemiseks

1. Lünkteksti täiendamine.

Täida lüngad QR koode kasutades:

1. Autos ja bussis ............................... ...............................................

2. ...........................................kehtivad ...................................................... ja ohutuse

tagamiseks ............................................................................

3. Liikluses ole ....................................................................................

4. Jalgrattaga ……... ületades peatu enne …….. või …….., tule rattalt maha ja mine läbi selleks …….. .

5. Tulekahju vältimiseks ……….. tubadesse ………….

6. Suitsuandurit tuleb kontrollida iga ……., kord ……….. kontrolli või vaheta …………

7. Proovi oma kodust (toast)/klassiruumist ………. pääseda …………….

8. Võõras kohas jälgi ………………..märgistust, selle järgi …………. saad majast tulekahju korral …………..

väljuda.

9. Tule kustutamiseks sobib ka ……… või ……….

1. Autos ja bussis kinnita turvavöö.

www.liikluskasvatus.ee


2.Liiklusreeglid kehtivad kõikidele liiklejatele ja ohutuse tagamiseks tuleb neid järgida.

3. Liikluses ole tähelepanelik.

http://www.liikluskasvatus.ee/lapsed-kuni-10a/testid/

Testid: jalgratturi reeglid, liiklusmärgid

http://www.liikluskasvatus.ee/lapsed-kuni-10a/testid/


4. Jalgrattaga raudteed ületades peatu enne raudteeülekäigu- või ülesõidukohta, tule rattalt maha ja

mine läbi selleks ettenähtud tõkete.

5. Tulekahju vältimiseks paigalda tubadesse suitsuandurid.

6. Suitsuandurit tuleb kontrollida iga kuu, kord aastas kontrolli või vaheta patareid.


7. Proovi oma kodust (toast)/klassiruumist välja pääseda kinnisilmi.

8. Võõras kohas jälgi evakuatsioonimärgistust, selle järgi liikudes saad majast tulekahju korral

ohutult väljuda.

9. Tule kustutamiseks sobib ka liiv või muld.

Tagasi sisukorda


Õpiülesanded alateemade kaupa

1. Liiklusohutus

Ülesanne 1: Raudteeohutus (Triinu Uiboleht)

Taustainfo

I kooliastmes on oluline õpilasele selgitada raudteeliikluse eripärasid, et ette valmistada laps

iseseisvaks liiklemiseks. On tähtis, et õpilane oskaks oma tasemele vastavalt ohtudega arvestada ning

õigetele asjadele liikluses tähelepanu pöörata.

Raudteeohutuse kohta saab täpsemalt informatsiooni https://www.ole.ee/ ning

https://www.tja.ee/meelespea-raudteel-liiklejale/

Raudteeohutuse teemalised värvipildid on saadavad https://www.ole.ee/varvimaailm/

Õppetegevuste eesmärk. Antud õppetegevustega suunatakse õpilasi üle kordama ning kasutama

raudteeliiklusega seotud reegleid, et õpilase iseseisev liiklemine oleks võimalikult ohutu. Läbi

mängulise ülesande korratakse üle raudteeliiklusega seotud reeglid ja näpunäited.

Aeg: 15 minutit iseseisev töö + 40 minutit arutelu ja mäng

Õppekeskkond: klassiruum; kooliaula või mõni suurem ruum mängu jaoks

Õppetegevused

1. Piltmõistatuse lahendamine raudtee ületamise kohta.

- Õpilane lahendab esmalt iseseisvalt piltidega salakirja ning kirjutab puuduvad sõnad

ülesande alla vastava lause reale (vt Lisa 1).

- Seejärel viiakse õpetaja eestvedamisel läbi arutelu, kus esmalt leitakse ühiselt õiged vastused

ning arutatakse, miks on need näpunäited raudtee ületamisel vajalikud.

- Lisaülesandena võib õpetaja koos lastega koostada teisi õpetajaraamatus käsitletud

ohutusega seotud teemadega piltmõistatusi.

2. Mäng „Ohtlik või ohutu“.

- Tegevuseks valida mõni ruum või koht, kus lastel on piisavalt ruumi liikuda.

- Õpetaja esitab raudteeliiklusega seotud väiteid (vt Lisa 2) ning küsib lõppu, „Kas ohtlik või

ohutu?“. Õpilased peavad iseseisvalt tegema otsuse ja valima vastava poole, kuhu liikuda.

Varasemalt lepitakse näiteks kokku, et õpilased, kes arvavad, et tegevus/olukord on ohtlik,

liiguvad paremale ning õpilased, kes arvavad, et tegevus/olukord on ohutu, liiguvad vasakule.

Kui ühele väitele on mitu arvamust ehk lapsed on liikunud nii ohutu kui ka ohtliku poolele,

siis palub õpetaja mõlemast rühmast mõnel õpilasel oma valikut põhjendada. Peale

põhjenduste ärakuulamist on õpilastel võimalus vahetada oma kohta, seega saavad õpilased

mängu lõpuni mängida ka siis kui nad on esialgu vale variandi valinud. Tegevuse eesmärgiks

on see, et õpilased saaksid aru, miks tegevus on ohtlik või ohutu.

https://www.ole.ee/

https://www.tja.ee/meelespea-raudteel-liiklejale/

https://www.ole.ee/varvimaailm/


3. Mõõtühikute võrdlused. Lisas 3 on toodud erinevaid võrdlusi, mis on seotud maantee- ja

rongiliiklusega. Ülesannet võib kasutada raudteeohutuse teemade käsitlemisel, et õpilastel

tekiks teatav võrdlusmoment mõõtühikute ja reaalsete (liiklust puudutvate) objektide ja

nende liikumise vahel. Õpilastelt ei oodata, et nad teaksid täpset vastust. Pigem on ülesande

eesmärgiks anda taustainformatsiooni ning tuua välja erinevusi maantee- ja raudteeliikluse ja

kasutatavate sõidukite vahel.

4. Arutlus – ühissõidukite (ennekõike rong ja buss) võrdlus sõiduautoga

- Millist sõiduvahendit (sõiduauto, buss ja rong) kasutatakse rohkem klassi õpilaste hulgas? Teha

lihtne ja kiire loendus (nt märkida tahvlile üles, mitu õpilast kasutab või kasutas mingi aja

jooksul);

- Arutlev mäng klassis - rongi ja bussiga sõitmise eelised võrreldes sõiduautoga; sõiduauto eelised

ühistranspordi ees.

o Loetletakse ühistranspordi (rong ja buss) ja sõiduauto eelised nt mõistekaardina.

Ühistransport: säästab keskkonda (viib rohkem inimesi kohale väiksema kahjuga

loodusele – saastab kokkvõttes vähem); mahutab palju reisijaid korraga peale (saab

minna ekskursioonile kogu klassiga); on ohutum – ühistranspordiga, eriti rongidega

juhtub harva suuri õnnetusi, kus inimesed viga saavad; on tavaliselt kiirem jne.

Sõiduauto: saab lihtsamini valida sõiduaega, -seltskonda, -marsruuti jne.

o Valikute tegemine mänguna. Õpetaja loeb ette väiteid ühistranspordi või sõiduauto

eelistamise kohta (vt Lisa 4) ning õpilased otsustavad, kumb väide on nende jaoks

õigem/ mida õpilane hindab rohkem. Oma valikut näidatakse liikudes klassis kolme koha

vahel: ühistransporti (rongi või bussi) eelistav koht, sõiduautot eelistav koht, ei oska

eelistada kumbagi- koht. Kui õpilasi liigub kohta, kus nad ei oma seisukohta/ei oska

kumbagi väidet eelistada, siis pakuvad vaheldumisi ühistransporti ja sõiduautot

eelistavad rühmad oma põhjendusi, miks tulla nende juurde (eelistada nende valikut).

Kui kahevahel olevale õpilasele on toodud argument/põhjendus piisav/veenev, liigub ta

selle rühma juurde. Kuid kahtlevad/seisukohta mitteomavad õpilased võivad ka parema

vastuargumendi kõlades liikuda teise rühma juurde. Argumentide lõppedes tuleb aga

kahtlejatel langetada oma otsus.

o Õpilased võiksid meelde jätta või paberile kirja panna iga väite juurde oma valiku

variandi. Mängu lõppedes saavad õpilased analüüsida, kas nad eelistasid rohkem

ühistransporti või sõiduautot.

Õpitulemused:

- Õpilane selgitab, millised kohad liikluses on kõndimiseks, müramiseks ja mängimiseks ohtlikud

(nt koostab tagajärgedest tulenevalt ohtlike kohtade pingerea);

- Õpilane saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida õnnetusi ning valikute korral eelistab

käituda ohutult;

- Õpilane tunneb põhilisi liiklusreegleid ja –märke, liikluskorraldusvahendeid oma erinevatest

liikleja rollidest lähtudes;

- Õpilane nimetab reeglid, millega on vaja arvestada üksi ja ühiselt liigeldes (nt ekskursioonil,

matkal, ühistranspordis, õppekäigul);

- Õpilane järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult.


Lõiming:

- Eesti keel ja kirjandus: arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja

mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine; üksikute

tingmärkide (liiklusmärgid jne), skeemide, kaartide ja tabelite lugemine; teksti sisu mõistmine;

- Matemaatika: arvud 0–10 000, nende esitus üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste

summana; võrdus ja võrratus; arvude võrdlemine ja järjestamine; arvude liitmine; pikkusühikud

millimeeter, sentimeeter, detsimeeter, meeter, kilomeeter; pikkusühikute seosed; massiühikud

gramm, kilogramm, tonn; massiühikute seosed; ajaühikud sekund, minut, tund, ööpäev;

ajaühikute seosed; tekstülesannete analüüsimine ja lahendamine; tulemuste reaalsuse

hindamine;

- Loodusõpetus: Inimese meeled ja avastamine; pikkuse mõõtmine; liikumise tunnused; jõud

liikumise põhjusena (katseliselt); liiklusohutus. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: meelte

kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses; elus- ja eluta objektide rühmitamine; oma

keha jõu tunnetamine liikumise alustamiseks ja peatamiseks; liikuvate kehade kauguse ja kiiruse

hindamine.

- Inimeseõpetus: ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; keeldumine kahjulikust tegevusest;

hea ja halb käitumine; käitumisreeglid; käitumise mõju ja tagajärjed; liiklusreeglid.

- Kunst: pildilised jutustused: joonistus, illustratsioon, koomiks jne; kodukoha tehiskeskkond;


sportimispaikadesse ja kooliteel; liikumismängud väljas/maastikul.


- Õpetaja saab tagasisidet õpilaste piltteksti arusaamise kohta lauseid järgemööda ettelugedes –

ülejäänud õpilased kontrollivad enda laused ise üle, pakuvad välja neid sõnu, mis eristusid

etteloetust ning teisiti (kui pakutud sõna ei sobi kuidagi konteksti) mõistmise korral kirjutavad

valede sõnade asemele õiged;

- Mängu „ohtlik või ohutu?“ käigus näeb õpetaja õpilaste suhtumist ja teadmisi väidetele pooli

valides – koos arutletakse pikemalt nende väidete üle, mis õpilastes kahtlusi tekitasid või mille

puhul tehti palju valesid otsuseid – õpilastes peaks tekkima arusaamine, miks antud tegevus on

ohtlik.


LISA 1

Ülesanne 1: Piltmõistatus

Kui jätad meelde need väikesed näpunäited, siis ületad raudtee ohutult.

1. lause sõnad: _______________________________________________________________

2. lause sõnad: _______________________________________________________________

3. lause sõnad: _______________________________________________________________

4. lause sõnad: _______________________________________________________________

5. lause sõnad: _______________________________________________________________

6. lause sõnad: _______________________________________________________________


LISA 2

Ülesanne 2 Mäng „Ohtlik või ohutu“

Väited:

1. Pille ja Malle jooksid rongi oodates ooteplatvormil ja mängisid kulli. Kas ohtlik või ohutu?

Vastus: Tegevus on ohtlik, kuna ooteplatvormil hooletult käitudes võib kukkuda. Lisaks võib

mänguhoos ootamatult tulla rong, mis ehmatab või viib külgtuule tõttu tasakaalust välja.

2. Rong hakkas raudteejaama jõudma ning Jaak jooksis vahetult rongi eest läbi, sest tal oli väga

kiire ning tahtis trenni jõuda. Kas ohtlik või ohutu?

Vastus: Tegevus on ohtlik, kuna lähenev rong tuleb alati mööda lasta. Rong liigub kiiresti ning

inimene ei pruugi õigesti hinnata enda kaugust rongist. Lisaks põhjustab rongi eest läbi jooksmine

pinget ka vedurijuhile, kes ootamatule olukorrale reageerima peab.

3. Rong jõudis rongijaama ning Mari ootas kuni rong täielikult peatus ning alles siis lähenes

rongile, et rongi siseneda. Kas ohtlik või ohutu?

Vastus: Tegevus on ohutu, kuna rong siseneb jaama inimese jaoks üsnagi suurel kiirusel. Alati on

mõistlik hoida jaamas peatuva rongiga ohutut kaugust, oodata ära selle lõplik peatumine ning

väljuvad inimesed välja lasta.

4. Peeter sõitis rattal suure hooga üle raudteeülekäigukoha ning ei peatanud ega vaadanud, kas

rong tuleb. Kas ohtlik või ohutu?

Vastus: Tegevus on ohtlik, kuna raudteed ületades tuleb rattalt maha tulla ning läbida selleks

ettenähtud piirded. Lisaks tuleb alati tähelepanu pöörata sellele, kas rong on tulemas. Selleks peatu,

vaata vasakule-paremale ning kuula, ega rongi häält pole kuulda.

5. Liis kõnnib koolist koju mööda raudteeäärt ning kuulab kõrvaklappidest oma lemmiklaulu.

Kas ohtlik või ohutu?

Vastus: Tegevus on ohtlik, kuna Liis kõnnib liiga lähedal raudteele ning kõrvaklappide tõttu ei pruugi

kuulda lähenevat rongi ning nii võib saada rongilt löögi. Raudteest tuleks eemal kõndida vähemalt 5

meetrit ning raudteed tuleb ületada vaid selleks ettenähtud kohtadest. Raudtee lähimas ümbruses

viibi vaid raudtee ületamiseks ja reisirongile minekuks või sellelt tulekuks

6. Meelis läks vanaemale külla ning selleks pidi ületama raudtee. Raudteeülekäigukohani oli küll

pikem tee jalutada kui otse üle raudtee minna, kuid Meelis otsustas veidi edasi kõndida ning

ületada raudtee ülekäigukohal. Kas ohtlik või ohutu?

Vastus: Tegevus on ohutu, kuna raudteed tohib ületada vaid selleks ettenähtud kohast, milleks

jalakäijate puhul on raudteeülekäigukoht. Seal on loodud võimalikult ohutud tingimused raudtee

ületamiseks (pinnakate, valgustus, tõkked), kuid seal tuleb samuti olla väga tähelepanelik.


LISA 3

Ülesanne 3: Mõõtühikute võrdlused, mis on seotud maantee- ja rongiliiklusega.

Ülesande võib lahendada paaristööna, et õpilased saaksid omavahel arutada ning valida kahe peale

välja sobiva vastuse.

Märkus: õpetaja võiks võrdluse paremaks väljatoomiseks klassis ise joonistada või lasta õpilastel

joonistada vastavad kordused tahvlile või kasutada pilte (nt 38 sõiduautot võrdub 1 vedur) või

õuesõppe korral tõmmata jooni asfaldile ning mõõta välja meetrites toodud võrdlused; võtta aega

koolipäeva jooksul, et teada, millal jõuaks rong ja buss Tallinnasse või Tartusse jne.

1. Võrrelge erinevaid raskusi ning valige iga küsimuse puhul üks variant.

1) Kui palju umbes kaalub šokolaaditahvel?

a) 1 gramm ehk 0,001 kilogrammi

b) 100 grammi ehk 0,1 kilogrammi

c) 1000 grammi ehk 1 kilogrammi

Õige vastus: variant b

2) Kui palju umbes kaalub 10-aastane laps?

a) 5 kilogrammi

b) 15 kilogrammi

c) 35 kilogrammi

d) 55 kilogrammi

Õige vastus: variant c

3) Mitu šokolaaditahvlit annavad kokku ühe 10-aastase lapse kehakaalu?

a) 35 šokolaaditahvlit

b) 350 šokolaaditahvlit

c) 3500 šokolaaditahvlit


4) Kui palju umbes kaalub sõiduauto?

a) 15 kilogrammi

b) 150 kilogrammi

c) 1500 kilogrammi

d) 15 000 kilogrammi


5) Mitu 10-aastast last annavad umbes kokku ühe sõiduauto kaalu?

a) 4 last

b) 14 last

c) 40 last


d) 400 last


6) Kui palju umbes kaalub kaubarongi vedur?

a) 1 800 kilogrammi

b) 18 000 kilogrammi

c) 180 000 kilogrammi


7) Mitu sõiduautot annab umbes kokku ühe kaubarongi veduri kaalu?

a) 12 sõiduautot

b) 120 sõiduautot

c) 1200 sõiduautot


2. Pane laps, sõiduauto, vedur ja šokolaad järjekorda, alustades kõige raskemast, kirjuta

juurde raskused

Kõige raskem Kõige kergem

______________ ________________ __________________ _________________

Umbes ________ kg Umbes_________ kg Umbes ________ kg Umbes________ kg

Miks on kaubarongi vedur nii raske?

Kaubarongi vedur peab vedama kaubavaguneid raudteel. Ühes rongis võib olla kümneid ja kümneid

kaubavaguneid, seega peab ka neid vedav vedur olema suur ja raske. Tavaelus tähendab see seda, et

kaubarong hakkab üsna aeglaselt kohalt liikuma. Samuti ei saa kaubarong kiiresti pidama, sest vedur

ja vagunid on kokku väga rasked. Seetõttu on väga oluline ka alati kaubarong läbi lasta enne kui

hakkad raudteed ületama, sest kaubarongi kiiresti pidama saamine on võimatu. Pikkade

kaubarongide pidurdusteekond võib olla kuni 2 kilomeetrit.

3. Võrrelge erinevaid pikkuseid ja kiiruseid ning valige iga küsimuse puhul üks variant.

1) Pane järjekorda sõiduauto, reisirong ja kaubarong peatumisteekonna pikkuse järgi.

Kõige lühem peatumisteekond Kõige pikem peatumisteekond

______________ __________________ _________________

Vastus: järjekord: sõiduauto, reisirong, kaubarong. Kõige kiiremini saab linnakiirusel ning heade

ilmastikuoludega pidama sõiduauto. Sõiduauto peatumisteekond on kiirusel 50 km/h (see on kiirus,

millega võib sõiduauto tavaliselt linnas sõita) umbes 30 meetrit ning reisirongi peatumisteekond võib

olla kuni 500-600 meetrit. Kaubarongi peatumisteekond võib olla kuni 2 kilomeetrit.

(allikas: http://www.liikluskasvatus.ee/taiskasvanud/teemad/autojuhile-ja-soitjale/kiirus-

maanteel/soidukiirus-ja-pidurdusteekond/)

http://www.liikluskasvatus.ee/taiskasvanud/teemad/autojuhile-ja-soitjale/kiirus-maanteel/soidukiirus-ja-pidurdusteekond/

http://www.liikluskasvatus.ee/taiskasvanud/teemad/autojuhile-ja-soitjale/kiirus-maanteel/soidukiirus-ja-pidurdusteekond/


Idee õpetajale:

Siin võiks teha näitliku katse ja võrrelda erineva raskusega pallide veeremisest, kui kaugele iga pall

veereb ja kas raske või kerge pall veereb kaugemale. Lisaks võiks õues mõõta välja auto ja rongi

pidurdusteekonna pikkused, kuigi isegi staadionil ei ole 500 meetri pikkust lõiku võimalik välja mõõta,

saab ehk võrrelda jalgpallistaadioniga või siis mõne tuttavama objektiga koolimajast.

2) Mitu korda on sõiduauto reisirongist lühem? (reisirongi pikkus on umbes 75 meetrit ja

sõiduauto pikkus 4 meetrit)

a) 5 korda

b) 15 korda

c) 25 korda

Vastus: Umbes 15 korda.

3) Millise sõiduvahendiga on võimalik sõita Tallinnast Tartusse kõige kiiremini? Pane

järjekorda auto, jalgratas, reisirong ja buss. Palun põhjenda!

Kõige aeglasem Kõige kiirem

______________ ________________ __________________ _________________

Vastus: Järjestus: jalgratas, buss, sõiduauto, reisirong. Reisirong sõidab kõige kiiremini - Balti

jaamast väljuv Tallinn-Tartu ekspressrongi reis kestab 2 tundi ja 10 minutit. Sõiduautoga sõidab

Tallinnast Tartusse umbes 2 tundi ja 20 minutit. Tallinna Bussijaamast väljuv ekspressbuss sõidab

Tallinnast Tartusse 2 tundi ja 30 minutit. Jalgrattur, kes sõidab püsivalt umbes 30 km/h sõidab

Tallinnast Tartusse üle 6 tunni.

LISA 4

Võimalikke väiteid, mille vahel õpilased saavad valida (mida peavad olulisemaks, õigemaks):

Mis on Sinu jaoks olulisem?

a) Rong sõidab/jõuab kiiremini kohale kui sõiduauto - liigud ühistransporti eelistava grupi juurde

b) Sõiduautoga sõites saab ise valida sõidu alustamise aega (ei sõltu rongi sõiduplaanist) – liigud

sõiduautot eelistava grupi juurde

a) Sõiduautodega juhtub õnnetusi (ka inimkannatanutega) kui ühistranspordiga - liigud

ühistransporti eelistava grupi juurde

b) Rongis ja bussis on tavaliselt palju teisi reisijaid veel (kes mulle ei pruugi meeldida) - liigud

sõiduautot eelistava grupi juurde

a) Rongis saab sõidu ajal ringi käia - liigud ühistransporti eelistava grupi juurde

b) Sõiduautoga saad otse ühest kohast teise ja ei pea palju kõndima - liigud sõiduautot eelistava

grupi juurde

a) Rongiga sõites ei pea ummikutes ootama - liigud ühistransporti eelistava grupi juurde

b) Ühistranspordiga sõites saab peatuda vaid kindlates peatustes - liigud sõiduautot eelistava grupi

juurde


Märkus: õpetaja võib valida väited välja õpilaste poolt mõistekaardi koostamisel väljakäidud

mõtetest ühistranspordi ja sõiduauto eeliste põhjal. Oluline on see, et väidetes sisalduksid

hoiakud ja väärtused, mida õpilased peaksid teadvustama.

1. Arutelu teemal: millist ühistranspordiliiki sooviksid õpilased oma elukohta (kui elatakse

asulas, kus ei ole kõik ühistranspordiliigid esindatud; Tallinna puhul võiks mõelda, millega

õpilased tahaksid rohkem sõita)?

2. Kokkuvõtte ja järelduste tegemine:

Kas klassis eelistati rohkem ühistransporti või sõiduautot? Võrrelge ka eraldi tüdrukute ja

poiste vastuseid.

Märkus õpetajale: selles ülesandes on olulisem õpilase arvamus, kogemus ja väärtuste sõnastamine

ning teadvustamine (ka väärate teadmiste väljaselgitamine), mitte täpsete faktide teadmine.

Tagasi sisukorda


Ülesanne 2: Ohud kooli õuealal (Kaja Lepik, Kai Kuuspalu)

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse teemad: liiklusohutus, avalikus kohas käitumine

Taustainfo:

Sagenenud on õnnetusjuhtumid õuealadel ja parklates, kus tagurdamisel sõidetakse jalakäijatele

otsa. Nende õnnetuste puhul on laste risk õnnetusse sattuda kõrgem kui täiskasvanul, nende pikkuse,

riskide hindamise ja reageerimisoskuste tõttu. Nad ei oska hinnata seda, et teine auto, hekk, aed vm

objekt võib teda varjata autojuhi pilgu eest ning objektide tagant teele astuv või jooksev laps tuleb

autojuhile ootamatult, mille tulemusena juht ei pruugi jõuda adekvaatselt reageerida. Lapsed ei ole

tihti teadlikud auto pimealadest ega oska hinnata seda, millal autojuht võib hakata tagurdama või kas

nad on juhile nähtavad. Koolis käima hakates kasvab üldjuhul hüppeliselt vajadus lapsel iseseivalt

liikluses toime tulla. Eriti esimestel kooliaastatel on oluline õpetada lapsi märkama ohte kooli

lähiümbruses (kooliõuel, kooli juures olevas parklas), et harjutada positiivseid käitumismudeleid ja

võtteid (näiteks mille järgi saada aru, et auto võib hakata liikuma/tagurdama). Õpilaste tähelepanu

võivad hajutada omakorda tegelemine kõrvaliste tegevustega nagu elav omavaheline vestlus, õues

vahetunnil või kooli lõppedes sõpradega mängimine, nutiseadmete vaatamine või sõrmitsemine,

kõrvaklappidest muusika kuulamine jt sellised tegevused. Nii on õnnetused kerged juhtuma.

Seetõttu on vajalik õpilastega koos kooli õuealal käimine, seal asuvate võimalike ohukohtade

märkama õpetamine; erinevate vaatluste ja katsete tegemine nt parkiva auto juures; liiklusmärkide,

nende tähenduse ja õiguste-kohustuste üle arutlemine; tähelepanu juhtimine kooli õuealal asuvatele

erinevatele objektidele, mis õpilasi autojuhi eest varjata võivad jne. Sõltuvalt konkreetsest

keskkonnast, kus kool asub ja kuidas toimib õpilaste kooli tulek ja koolist minek.


Kooliümbruse vaatlusega suunatakse õpilasi märkama kooli õuealal ja kooli vahetus ümbruses

leiduvaid liiklusmärke ja objekte, mis õpilaste nähtavust autojuhtidele võivad halvendada. Õppejutu

kuulamise ja sellele järgneva aruteluga teadvustatakse ohtusid, mida saaks nii kooli kui kodu õuealal

vältida (autode märkamine, kõrvalistest tegevustest hoidumine). Õpilased oskavad leida liikluses

ohtlikeks osutuvatele tegevustele sobilikud kohad.

Aeg: 3 x 45 minutit (vastavalt õpilaste arvule klassis võib teha vaatlust ühel tunnil ja teised tegevused

teisel tunnil)

Õppekeskkond: klassiruum, vaatluseks koolimaja õueala

Õppetegevused:

1. Õppejutu kuulamine või lugemine emakeele tunnis (5-10 minutit) Märkus: õppejutu kuulamist, ise

lugemist, selle põhjal arutlemist võib läbi viia eraldi emakeele tunnis.

Õpetaja koostab ja jutustab või õpilased loevad loo suure maja hoovis peitust mängivatest eri

vanuses lastest, kes mänguhoos unustavad ära võimaluse, et hoovi võib sõita samal ajal mõni


auto. Aset leiab ohtlik olukord, kui üks väiksem laps satub seisva auto tagant liikuva auto ette.

Mis juhtus edasi?

2. Arutelu (10 min)

Õpilased pakuvad erinevaid lõpplahendusi, leitakse nii häid kui vähem häid loo lõppe.

Arutletakse, miks selline ohtlik olukord võis tekkida (nii lapse kui autojuhi poolt vaadatuna).

3. Vaatlus, võrdlemine (45 min)

- Uuritakse ja võrreldakse koolimaja hoovis seisvate autode (eelneval kokkuleppel

autoomanikega) kõrgusi ning laste pikkusi. Tehakse kindlaks, kas kõiki lapsi on kõigi autode

tagant näha. Tulemused kantakse töölehele (vt Lisa 1).

- Samamoodi käiakse läbi teised objektid kooli õuealal nagu nt hekk, prügikonteiner, majasein

vm, mille tagant ei pruugi õpilane olla teele astudes autojuhile nähtav.

- Vaadeldakse koolimaja sissesõiduteel olevaid liiklusmärke ning pakutakse võimalikke tähendusi

neile (milleks need kohustavad, kellele annavad õiguse - kuid tuleb rõhutada, et õpilane peab

alati oma ohutuses veenduma ka eesõiguse olemasolul). Võimalusel hinnatakse liiklusmärkide

järgimist autojuhtide (lapsevanemad!) ja jalakäijate poolt, samuti liiklejate kohustusi enda ja

teiste ohutuse tagamiseks. Liiklusmärk/-märgid joonistatakse töölehele.

- Vaadeldakse, mille järgi saada aru, et auto on liikumisvalmis (tuled põlevad, mootori hääl,

inimene autos, tagurdaval autol põleb taga valge tuli). Kuidas näeb juht inimesi auto ees, taga,

külgedel? Võimalusel teha praktilisi katseid, kus osa lapsi on vaatlejad, osa autojuhid, osa siis

erinevad liiklejad auto ümber.

4. Töölehe täitmine (20 minutit)- iseseisev töö (vt Lisa 2)

liiklusmärkide joonistamine, tähenduse kirjutamine; sõitma hakkava auto tunnuste

kirjeldamine; erinevate tegevuste sobivuse hindamine erinevates keskkondades.

5. Töölehe kontroll (10 minutit)

- ühiselt vastuste võrdlemine;

- õpilased loetlevad neid tegevusi ja kohti välja, mis nad ise lisasid;

- õpilased lisavad oma töölehele ka need, kaasõpilaste poolt pakutud variandid.


- Ühine arutelu, mille käigus korratakse üle õppetegevustega seotud teemad (tööleht): lapse

pikkus ja auto/heki/vm objekti kõrgus; liiklusmärgid õuealal; kuidas eristada seisvat autot liikuma

hakkavast autost; millised tegevused hajutavad liiklejate (ka autojuhi) tähelepanu; kuhu sobivad

erinevad tegevused?

- Õpilased kirjeldavad õueala oma kodu juures ning mis võib neid seal ohustada.

Õpitulemused:

- õpilased saavad aru ohust, et autojuht ei pruugi neid alati näha;

- õpilased teavad väliseid märke, mille abil hinnata, kas õuealal olev auto valmistub sõitma

hakkamiseks;

- õpilased teavad, millised tegevused segavad nende ohutut liiklemist

- õpilased tunnevad koolimaja sissesõiduteel olevaid liiklusmärke ja teavad nende tähendust.


Lõiming:




- Matemaatika: pikkusühikud sentimeeter, meeter, kilomeeter; pikkusühikute seosed;

tekstülesannete analüüsimine ja lahendamine; tulemuste reaalsuse hindamine; geomeetrilised

kujundid igapäevaelus;

- Loodusõpetus: inimese meeled ja avastamine; pikkuse mõõtmine; liikumise tunnused; jõud



keha jõu tunnetamine liikumise alustamiseks ja peatamiseks;



- Kunst: pildilised jutustused: joonistus, illustratsioon (liiklusmärgid); kodukoha tehiskeskkond;



Hindamine/ tegevuste kohta tagasiside kogumine:

- Õpetaja saab õpilaste omandatud oskuse kohta tagasisidet vaatluse tegemise ja töölehtede

täitmise kaudu;

- Lastevanemate koosolekul käsitleb õpetaja sama teemat: toob välja vaatluse põhjal leitud

tulemused ning ohud kooli ja kodu õuealal autojuhi ja õpilase silmade läbi.

Tagasi sisukorda

LISA 1

Tööleht

Märkige tabeli püstisesse tulpa õpilaste nimed, nende pikkus cm-tes (vajadusel mõõtke enne üle või

paluge abi kooliõelt) ja nende kõrvale erinevate autode tagant nähtav olemine (nt „+“ kui oli hästi

nähtav ja „– “ kui oli väga halvasti või ei olnud üldse nähtav).

Õpilase nimi Õpilase pikkus cm Auto 1 Auto 2 Auto 3 Auto 4


LISA 2

Tööleht

1. Joonista siia kooli õuealal nähtud liiklusmärgid (võid õues nendest foto teha ja klassis foto põhjal

joonistada):

2. Kirjuta märkide alla, mida need tähendavad.

3. Kirjuta märkide alla, millise kujundiga on tegemist.

4. Kirjuta siia need tunnused, mille põhjal Sa saad aru, et auto võib hakata sõitma:

1) …………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

2) …………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

3) …………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

4) …………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

5) …………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

5. Palun ühenda omavahel need tegevused ja kohad, kus on ohutu ja sobilik neid tegevusi teha

(erinevad tegevused võivad sobida mitmesse kohta või mitte sobida üldse kuhugi).

Tegevused: Kohad:

Telefoniga rääkimine Kodus

Mängimine telefoniga Poes

Karjumine Bussis

Tõugeldes liikumine rahvamassis Kodus õuealal

Kõndimine Autoparklas

Jooksmine Kaubanduskeskuses

6. Mõtle välja veel vähemalt 2 tegevust ja 2 kohta, mida eelnevalt ei olnud kirjas ning ühenda ka need

joontega.


Ülesanne 3: Kiivri õige kasutamine

(Kerli Tallo ja Kristiina Niibon)

Taustainfo:

Teel jalgrattaga sõitmisel peab alla 16-aastane sõitja kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit

(Liiklusseadus, 2011);

Kiiver kaitseb kukkumise korral lapse pead ja seda vaid siis, kui see on lapsele paras ja kinnitatud

õigesti;

Kiiver tuleb osta uuena, kuna kasutatud kiivril võivad olla tekkinud mikromõrad, mida silmaga ei

näe, kuid mis kukkumisel pead ei kaitse; kvaliteetsel kiivril on märgistus CE EN1078;

Enne kiivri pähe panemist peab veenduma, et kiivri rihmades pole sees keerde, et see oleks peas

otse ja ei loksuks;

Kiivri pähe panemisel järgida 2-V-1 reeglit: kiivrit pähe pannes mahub otsmikule kaks sõrme

(mitte rohkem), seejärel algab kiiver, kiivri üks rihm läheb kõrva eest ja teine tagant ning rihmad

saavad kokku vahetult kõrva all ning moodustavad V-tähe, lõuaaluse rihma ja lõua vahele peab

mahtuma üks sõrm (Foto 1). 2-V-1 reegli kohta leiab täpsustava pildi: https://goo.gl/rbUFR6;

Foto 1. 2-V-1 reegel

Kiivri kohta saab täpsemalt lugeda: http://www.liikluskasvatus.ee/noored/jalgratas/jalgratturi-

kiiver/, tasuta minikiivri tegevuste läbiviimiseks saab tellida http://tk.mnt.ee/?id=42&cat=5, minikiivri

katse saab läbi viia ka videoõpetuse järgi: http://www.liikluskasvatus.ee/noored/jalgratas/jalgratturi-

kiiver/minikiivri-katse/; kiivri pähe panemist saab interaktiivses keskkonnas harjutada Soome

Liikenneturva lehel: https://goo.gl/2Q3jY5.

Õppetegevuste eesmärk: näitlikustada jalgratturikiivri kasutamise vajalikkust jalgrattaga sõitmisel,

õpetada last jalgratturikiivrit õigesti pähe panema

Aeg: 45 + 45 minutit (soovitavalt märts – juuni)

https://goo.gl/rbUFR6

http://www.liikluskasvatus.ee/noored/jalgratas/jalgratturi-kiiver/

http://www.liikluskasvatus.ee/noored/jalgratas/jalgratturi-kiiver/

http://tk.mnt.ee/?id=42&cat=5

http://www.liikluskasvatus.ee/noored/jalgratas/jalgratturi-kiiver/minikiivri-katse/

http://www.liikluskasvatus.ee/noored/jalgratas/jalgratturi-kiiver/minikiivri-katse/

https://goo.gl/2Q3jY5


Õppekeskkond: klassiruum, õues

Õppetegevused:

1. Kiivri disainimine (Lisa 1). Õpilane disainib või värvib endale soovitatavalt kunstiõpetuse tunnis

unistuste kiivri, mis talle pärast endale mälestuseks jääb. Iga õpilane kirjeldab enda kiivrit. Soovi

korral seatakse disainitud kiivritest üles näitus.

Vajaminevad vahendid: igale õpilasele välja prinditud A4 või A3 kiivri pilt, värvipliiatsid või muud

vahendid kiivri kaunistamiseks.

2. Minikiivri katse. Õpetaja räägib õpilastele loo Ukust, Kaarlist ja Erikust. Võimalusel võiks õpilastel

sellel päeval kaasas olla enda kiivrid.

Vajaminevad vahendid: lugu kolmest sõbrast (Lisa 2), kolm toorest muna (soovitatavalt joonistatud

nägudega), kaks minikiivrit, ajaleht või kile põrandale.

Õpetaja selgitab õpilastele, mida tuleb kiivri pähe panemisel jälgida, ning tutvustab neile 2-V-1 reeglit

ja näitab selle ühe õpilase või enda peal ette. Seejärel näitavad kõik ilma kiivrita, kuidas 2-V-1 reegel

käib, ja lapsed näitavad veel ühe korra ilma õpetaja kaasa tegemata. Jutu ilmestamiseks võib õpetaja

kasutada mängu „õige või vale“ pilte (


LISA 3) ja nende abil kiivri õige kasutamise läbi rääkida.

3. Mäng „õige või vale“ (Lisa 3). Pärast kiivri õige kasutamise läbi arutamist, piltide abil või piltideta,

toimub „õige või vale“ mäng. Sõltuvalt õpilaste arvust saab kas iga õpilane endale õpetaja käest ühe

pildi valida või saavad õpilased ühe pildi paari või kolme peale. Õpilased kirjeldavad, mida nad pildil

näevad, näitavad seda teistele õpilastele ja seejärel viivad kaardi nende arvates õigesse taskusse –

õige või vale. Vajadusel õpetajapoolne suunamine avatud küsimustega. Suurema klassi puhul võib

tegevust läbi viia gruppides – pooled disainivad kiivrit, pooled mängivad mängu „õige või vale“ ja

pärast korratakse olulisemad punktid üheskoos üle.

4. Praktiline kiivri pähe panemise harjutamine. Õpilased harjutavad enda kiivriga selle õiget pähe

panemist, õpetaja toetab, abistab ja julgustab neid. Hea on, kui klassiruumis on olemas ka peegel,

kust õpilane ennast vaadata saab, selle abil saab õpetaja näidata, kust ja mida peaks veel sättima.

Võimaluse korral harjutamise jätkamine kodus.

Soovitused täiendavateks tegevusteks:

Video innovaatilisest jalgratturikiivrist https://goo.gl/svsLXp;

Fotonäitus „Mina, minu ratas ja minu kiiver“ või „Mina ja minu kiiver“;

Luuletuse kirjutamine kiivri vajalikkusest ja selle õigesti pähe panemisest;

Kiivri õige pähe panemine Maanteeameti jalgratta ja kiivri kontrollkaardi abil.

Õpitulemused:

- õpilane selgitab jalgratturikiivri kandmise vajalikkust;

- õpilane kannab jalgratturina kiivrit.

Lõiming:




- Loodusõpetus: Inimese meeled ja avastamine; liikumise tunnused; jõud liikumise põhjusena

(katseliselt); liiklusohutus. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: meelte kasutamine mängulises

ja uurimuslikus tegevuses;



- Kunst: erinevad kunstitehnikate töövõtted – joonistamine ja maalimine;




- Õpetaja saab tagasisidet õpilaste oskusele kiivrit õigesti kinnitada praktilise harjutamise käigus

ning annab soovitusi, mida jälgida, kui õpilane on kiivri valesti kinnitanud; õpilased hindavad

https://goo.gl/svsLXp


üksteise sooritusi ning annavad toetavat tagasisidet (loetlevad, mis on õigesti ja miks ning mida

peaks muutma ning miks);

- Õpilased annavad tagasisidet õppetegevustes omandatu kohta: mida nad enne ei teadnud, mida

said teada ja mis oli kõige huvitavam avastus, mis nad tegid.


LISA 1. Kiivri disainimine


LISA 2. Lugu kolmest sõbrast (I kooliaste)

Täiendatud on Solveig Edasi loodud juttu kolmest sõbrast

Ühes väikses Eesti linnas (võib tuua kohe lapsele tuttava asula) elavad kolm sõpra: (Uku) Uljaspea,

(Kaarel) Kavalpea, (Erik) Tarkpea (Kui klassis on sama nimega lapsed, võib eesnimed ütlemata jätta

või mõelda uued eesnimed). Nad elavad ühes suures majas, mille kõrval on jalgratta- ja jalgtee, kus

saab sõita jalgrattaga. Tee ees on jalgratta- ja jalgtee märk (NÄITA MÄRKI). See tähendab, et seal

tuleb olla ettevaatlik, kuna seal kõnnivad ka jalakäijad. Eriti tähelepanelik tuleb olla siis, kui autod üle

selle tee maja juurde sõidavad. Väljas on soe ilm ja sõbrad lähevad õue mängima. Jalgrattateel on sile

asfalt ning sellel on mõnus rattaga sõita.

Sõbrad toovadki oma rattad ja hakkavad jalgratta- ja jalgteel rattaga sõitma. Uku Uljaspea mõtleb:

„No on vast mõnus soe ilm on, mina ei viitsi küll toast rattakiivrit tuua. Sõidan niisama.“ Kaarel

Kavalpea toob ratta ja kiivri ka. Ta paneb kiivri pähe, aga ei viitsi kiivrit korralikult kinnitada. Tema

kiivririhmad jäävad lahti. Erik Tarkpea, paneb rattakiivri pähe ja kinnitab kiivri korralikult. Lapsed

sõidavad ratastega jalgrattateel, kuid sõites üle väikse kivi Uku Uljaspea kukub rattaga! (MUNA

KUKUB MAHA!) Uku lööb pea ära ja saab haiget. Ukule sõidab ju kohe järele Kaarel Kavalpea. Tema

näeb, et ees pikali kukkunut Ukut, ehmatab ja kukub ka ratta seljast maha. (MUNA KUKUB MAHA!)

Õpetaja küsib lastelt: „Mis te arvate, mis juhtub Kaarliga?“ – Kaarel lööb ka pea ära ja saab haiget.

Kahele poisile sõidab aga selja tagant järele veel Erik. Temagi sõidab pikali kukkunud ratastele otsa ja

kukub. (MUNA KUKUB MAHA!) Erik saab põrutada, aga tema pea on terve! Õpetaja küsib, miks Erik

haiget ei saanud, arutletakse kiivri kandmise vajalikkuse üle.


LISA 3. „Õiged“ või „valed“ pildid

Taskutesse saab paigaldada kiivri õige/vale kasutamise pilte. Rohelise ala taskutesse tuleb asetada

„õiged“ pildid ja punase ala taskutesse tuleb asetada „valed“ pildid.

Kiivri õige kasutuse pildid


Kiivri vale kasutuse pildid

Pildil on kiivrit valesti kasutatud, kuna:

Lapsel pole kiivrit peas.


Kiiver on valesti peas, kuna:

Selle all on nokkmüts.

Pildil on kiivrit valesti kasutatud, kuna:

Kiiver on kukkumisel kahjustada saanud ning on

katki.


Selle lõuaalune rihm on pingutamata



Kiiver on ühele küljele viltu.


Selle rihmad on liiga kõvasti pingutatud ja soonivad


Kiiver on tagant regulaatorist pingutamata;

Rihm jookseb üle kõrva;

Lõuaalune rihm on lõdvalt.


Tagasi sisukorda


Selle all on paks müts, mille tõttu kiiver õigesti pähe

ei isu.


Ülesanne 4: Peatumisteekond erinevatel teekatetel

(Kerli Tallo ja Kristiina Niibon)

Taustainfo:

Laps ei suuda hinnata läheneva sõiduki kiirust ja kaugust;

Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki

kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja

veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu (Liiklusseadus, 2011);

Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda, ohutussaare olemasolul selle kaudu

(samas, 2011);

Sõiduki peatumisteekond koosneb reageerimisteekonnast (juht märkab tee ületajat ja vajutab

pidurit) ja pidurdusteekonnast (maa, mis kulub pidurite rakendumisest seisma jäämiseni);

Sõiduki peatumisteekond kiirusel 50 km/h on kuival teekattel u 28 meetrit, märjal u 38 meetrit;

Sõiduki peatumisteekonda võivad pikendada juhtide kõrvalised tegevused nagu mobiiltelefoni

kasutamine, söömine, joomine, suitsetamine, lapsega tegelemine jne.

Peatumisteekonna määramiseks erinevatel kiirustel ja teekatetel (kuiv ja märg) on abiks tasuta

tellitav peatumisteekonna ketas: http://tk.mnt.ee/?id=274&cat=1, sõiduki peatumisteekonna kohta

saab juurde lugeda: http://www.liikluskasvatus.ee/taiskasvanud/autojuhile-ja-soitjale/kiirus-

maanteel/soidukiirus-ja-pidurdusteekond/ , videot sõiduki pidurdusteekonna kohta saab vaadata:

https://goo.gl/YcOLXH.

Õppetegevuste eesmärk: selgitada lastele, missugusel kaugel peab sõiduk olema, et see jõuaks

peatuda enne inimest, kes soovib teed ületada; tuua välja peatumisteekondade erinevused ja

teadvustada, millal võib peatumisteekond veelgi pikeneda.

Aeg: 45 min, lisaks kodune töö (soovitav käsitleda september – oktoober; aprill – mai)

Õppekeskkond: klassiruum, peatumisteekonna mõõtmine soovituslikult kooliõuel või koridoris

Õppetegevused:

1. Katse. Sõiduki pidurdusteekonna vaatlemine kuival ja libedal teekattel. Õpetaja eestvedamisel

jaotatakse rollid – kes paneb aluse valmis, kes mõõdab, kes kirjutab tulemused tahvlile jne. Esmalt

tehakse katse kuiva teekattega, mõõdetakse teekond. Seejärel sama katse libedal teekattel ning

mõõtmine. Saadud tulemuste võrdlemine. Õpetaja algatab arutelu, mida jalakäija ja jalgratturina

katsetest järeldada, miks on vaja teada, et erinevatel aastaaegadel on sõiduki peatumisteekond

erinev. Sõnastatakse katse järeldused ja kirjutatakse üles ning arutatakse, mida jalakäija nende

järelduste tõttu arvestama peab.

Vajaminevad vahendid: kuiva ja libeda teekatte alus (Lisa 1), mõõdulint, tahvel või paber,

kirjutusvahend.

2. Peatumisteekonna mõõtmine. Õpetaja asetab maha koonuse, sellest alates mõõdetakse edasi üks

meeter, õpetaja jääb meetri peale hetkeks seisma. Õpilased loevad, mitu nende sammu on

koonusest alates üks meeter. Õpilased viivad tähise (koonuse, riideeseme) koonusest alates nii

http://tk.mnt.ee/?id=274&cat=1

http://www.liikluskasvatus.ee/taiskasvanud/autojuhile-ja-soitjale/kiirus-maanteel/soidukiirus-ja-pidurdusteekond/

http://www.liikluskasvatus.ee/taiskasvanud/autojuhile-ja-soitjale/kiirus-maanteel/soidukiirus-ja-pidurdusteekond/

https://goo.gl/YcOLXH


kaugele, kui nad arvavad, et auto linnas (kui tee on kuiv) enne neid peaks olema, kui nad soovivad

turvaliselt teed ületada. Eset viies on ülesanne ära lugeda sammud koonusest alates selle kohani,

kuhu õpilane enda eseme viis. Kui kõik on esemed paika asetanud, palub õpetaja ühe õpilase abi, kes

hoiab mõõdulindi ühte otsa. Seejärel keritakse mõõdulindilt alates koonusest lahti 28 meetri pikkune

osa ning järgmine õpilane asetab 28 meetri peale järgmise koonuse. Õpetaja selgitab, et lahti keritud

28 meetrit on võrdne peatumisteekonnaga kuival teekattel, kui auto sõidukiirus on 50 km/h ehk

linnakiirus. Arutletakse, kuhu keegi enda eseme viis, seejärel kõnnitakse koos 28 meetrit läbi ja

loetakse samal ajal ka samme. Soovi korral mõõdetakse peatumisteekond ära ka libeda teekatte

puhul (38 meetrit), selleks jätkatakse 28 meetri juurest mõõtmist. Arvestades, et sõidukijuhtide

reageerimiskiirused on erinevad, on erinevad ka sõidukite peatumisteekonnad. Arutelu, mis

peatumisteekonda pikendada võib (kõrvalised tegevused). Keskmine autojuhi reageerimiskiirus on

üks sekund, sõites kiirusel 50 km/h läbib auto selle ajaga 14 meetrit. Kui juht tegeleb millegi muuga,

võib reageerimiskiirus olla näiteks poole aeglasem ehk kaks sekundit. Selle ajaga läbi auto juba 28

meetrit. Sügisperioodil katset läbi viies mõõdetakse peatumisteekond libeda teekatte puhul.

Vajaminevad vahendid: mõõdulint (Lisa 2), kolm koonust.

3. Vaatlus koduse ülesandena. Õpilased vaatlevad kahe päeva jooksul jalakäijate käitumist tee

ületamisel – kas jalakäijad veenduvad, et sõiduk saab enne neid pidama, ning kuidas ja kas jääb

sõiduk enne ülekäigurada seisma. Vaatlused toimuvad kodu- ja kooliteel.


Õppematerjalist „Liiklusest nii ja teisiti“ video „Reaktsiooniaeg“ https://goo.gl/br7tB2; ETV saate

„Rula ja Ratas“ video „Kas ja kui hästi näeb, kui väike laps astub autode vahelt teele?“:

https://goo.gl/Yqh9I2 ja video „Kui hästi oskad hinnata läheneva sõiduki kiirust?“:

https://goo.gl/NYVwrl.

Õpitulemused:

- õpilane saab jalakäijana aru, et märjal teel on sõidukite peatumisteekond pikem kui kuival;

- suunab oma tähelepanu liikluskeskkondade jälgimisele ning hindamisele erinevates

ilmastikutingimustes.

Lõiming:




- Matemaatika: arvud 0–10 000, arvude võrdlemine ja järjestamine; arvude liitmine; pikkusühikud

millimeeter, sentimeeter, detsimeeter, meeter, kilomeeter; pikkusühikute seosed; ajaühikud

sekund, minut, tund; ajaühikute seosed; tekstülesannete analüüsimine ja lahendamine;

tulemuste reaalsuse hindamine;

- Loodusõpetus: Inimese meeled ja avastamine; pikkuse mõõtmine; liikumise tunnused; jõud



keha jõu tunnetamine liikumise alustamiseks ja peatamiseks; liikuvate kehade kauguse ja kiiruse

hindamine.

https://goo.gl/br7tB2

https://goo.gl/Yqh9I2

https://goo.gl/NYVwrl




- Kunst: pildilised jutustused: joonistus, illustratsioon, koomiks, fotoseeria, animatsioon;

kodukoha tehiskeskkond;




- Õpetaja saab tagasisidet õpilaste omandatus oskusest hinnata auto peatumisteekonna pikkust

praktilise katse läbiviimise ja sellele järgneva arutelu käigus – oluline on pöörata tähelepanu

neile (väär)arusaamadele, mis arutlustes võivad välja tulla (nt autojuht näeb ju mind niikuinii, ma

olen ju ülekäigurajal ja mul on eesõigus) ning mille jäigalt järgimine õpilast ohtu võib seada.

Selliste arusaamade ilmnedes tuleks esitada õpilastele uusi küsimusi, mis neid suunaks

arutlustele antud arusaamade ohtlikkuse teemal;

- Õpilane annab ise tagasisidet koduse tööna läbiviidud vaatluse kohta: mida ta nägi, kas keegi

käitus valesti, kes ja kuidas oleks see olukord võinud ohtlikuks osutuda?


LISA 1. Kuiva ja libeda tee alus

Kuiva-ja libedatee aluse kasutamisejuhend

Osad:

1. ALUS 2. LIBEDA TEE MÄRK

3. KUIVA TEE MÄRK 4. LIBEDATEE KATE

5. KUIVATEE KATE 6. AUTO

Juhend:

KUIVA TEE KATSETUS

Tarvikud:

1. Aseta aluse magnet pinnale kuiva tee kate:


2. Aseta auto kõrgema ääre otsale nagu on pildil kujutatud ning lase autost lahti, lastes tal

vabalt kallakust alla veereda:

3. Võta kuiva tee märk ja aseta see aluse küljel asuvasse soonde nii kaugele kui veeres auto tagaosa:

Jäta kuiva tee märk soonde!

LIBEDA TEE KATSETUS:

Tarvikud:

1. Aseta aluse magnet pinnale libeda tee kate:


2. Aseta auto kõrgema ääre otsale nagu on pildil kujutatud ning lase autost lahti lastes tal vabalt

kallakust alla veereda:

3. Võta libeda tee märk ja aseta see aluse küljel asuvasse soonde nii kaugele, kui veeres auto tagaosa:

Tehke mõlemast katsest kokkuvõte koos lastega


Valmistamine:

1. Okaspuidust vormi valmistamine (Pilt 1), katsetades selgitasin välja õige kaldenurga, et auto

libiseks ainult aluse piires

2. Vormi abil tõmbasin plastikust aluse, vaakumpressil Haapsalu Kolledžis, kasutasin 3 mm

paksust plastik lehte

3. Plastikust aluse viimistlesin sobivasse suurusesse, ja lisasin küljele soone

4. Plastik aluse peale liimisin pehme magnet lehe (Pilt 2)

5. Kuiva ja libeda tee märgid (Pilt 3), jala osa lõikasin välja 3-5 mm paksusest PLASTIK lehest,

märgi osa valmistasin umbes 5 mm paksusest KAPAST, mille peale kujundasin ise pilvega

libeda tee märgi ja päikesega kuiva tee märgi

Pilt 1 – männipuidust vorm

Pilt 2 – plastikust alus, magnet pinnaga

Pilt 3 – kuiva ja libeda tee märgid

6. Kuiva tee kate (Pilt 5) - valmistatud pehmest magnet lehest (Pilt 4), millele on liimitud,

kahepoolse teibi abil, lihvimispaber kollane nr 60. Lihvimispaber on värvitud üle musta guašš

värviga, tee jooned on tehtud šablooni abil valge guašš värviga, viimistlesin juukselakiga, et

värv kooruma ei hakkaks (Pilt 4)

7. Libeda tee kate (Pilt 6) - valmistatud pehmest magnetist, millele on liimitud, kahepoolse teibi

abil must kartong. Musta kartongi värvisin valge spreivärviga, et saavutada libeda tee efekt,

teekatte jooned tegin šablooni abil valge guašš värviga. Katsin musta kartongi kleepe kilega,

et saavutada võimalikult libeda tee sarnaste omadustega teekate (Pilt 4)

8. Katse libedal teekattel lõpp (Pilt 6)


Pilt 4 – šabloon, kuiva tee kate pealtvaade, libeda tee katte magnet pool, valmistamis tarbed

Pilt 5 -

libeda

tee kate

alusel, kuiva tee kate alusel

Pilt 6 – kuiva ja libeda tee katse lõpp faas

mudel autoga


LISA 2. Mõõdulint

Tagasi sisukorda


Ülesanne 5: Turvavöö kasutamine (Kerli Tallo ja Kristiina Niibon)

Taustainfo:

Sõidukis (sh bussis), millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt

kinnitatud (Liiklusseadus, 2011);

Kui lapse pikkus ei võimalda turvavööd nõuetekohaselt kinnitada, tuleb kasutada tema pikkusele

ja kaalule sobivat turvaseadet (samas, 2011);

Turvavöö peab olema kinnitatud õigesti, valesti kinnitatud turvavöö võib tekitada vigastusi ning

pingutamata turvavöö vahelt võib inimene välja paiskuda;

Õigesti kinnitatud turvavöö diagonaalrihm jookseb diagonaalis üle keha (sh üle rangluu, ei tohi

soonida kaela) ja alumine risti üle keha, puudutades puusanukke (Foto 2);

Turvavöö kinnitamisel on oluline jälgida, et selles pole sees keerde ning et see jookseks

võimalikult keha ligidalt, paksemate riiete puhul tuleks turvavöö korrektseks kasutamiseks

üleriided eest lahti võtta ja turvavöö kinnitada nende alt;

Pärast turvavöö kinnitamist tuleb see üle pingutada;

Turvalisim koht autos on tagaistmel keskel (seda õigesti kinnitatud turvavöö korral), sest auto

tagumine keskmine iste pakub kokkupõrke korral kõige suuremat löögi distantsi. Näiteks

ristmikul toimunud avarii korral saavad äärmised istekohad rohkem otsest lööki, samal ajal kui

taga keskel istuv kaassõitja saab kõige vähem kannatada, kuna tema koht on autos kõige

isoleeritum. (Castiglia, 2012.)

Foto 2. Õigesti kinnitatud turvavöö

Täpsemalt saab turvavöö kasutamise kohta lugeda Maanteeameti liikluskasvatuse kodulehelt:

http://www.liikluskasvatus.ee/taiskasvanud/autojuhile-ja-soitjale/turvavarustus-

autos/turvavarustus-autos/. Lapse ohutust sõidutamisest ja erinevatest turvaseadmetest (sh Isofix)

loe infomaterjalist „Lapse ohutu sõidutamine autos“: https://goo.gl/i4NxIy.

Õppetegevuste eesmärk: õpetada lapsi turvavööd õigesti kinnitama ja mõistma turvavöö õige

kinnitamise kaitsvat mõju võimaliku avarii korral.

http://www.liikluskasvatus.ee/taiskasvanud/autojuhile-ja-soitjale/turvavarustus-autos/turvavarustus-autos/

http://www.liikluskasvatus.ee/taiskasvanud/autojuhile-ja-soitjale/turvavarustus-autos/turvavarustus-autos/

https://goo.gl/i4NxIy


Aeg: 45 min + 2 x 45 min meisterdamine (sobib käsitleda aasta läbi)

Õppekeskkond: klassiruum, milles on võimalik kasutada videoprojektorit (fotode ja videote

vaatamiseks)

Õppetegevused:

1. Arutelu – miks on turvavööd vaja kinnitada?; kuidas see meid kaitseb?; kuidas on õige turvavööd

kinnitada?; kas bussis peab turvavöö kinnitama? Arutelu lõpetuseks, soovi korral, turvavöö teemalise

pildi joonistamine ja värvimine.

2. Mäng „õige või vale“ (Lisa 1). Iga õpilane saab paari või kolme peale ühe pildi, millel on kujutatud

eakaaslasi sõiduautos. Õpilaste ülesanne on otsustada, kas käitumine pildil on õige või vale ning

põhjendada, miks nad nii otsustasid. Seejärel viiakse pilt kas õige või vale taskusse. Vajadusel õpetaja

suunab ja juhendab õpilasi.

3. Salatikarbi auto meisterdamine (Lisa 2) tööõpetuse või käsitöö tunnis, pärast meisterdamist

arutelu turvavöö kinnitamise üle autos ja bussis. Pärast meisterdamist teeb iga laps enda

meisterdatud autoga katse. Soovitatav on tegevus läbi viia teises või kolmandas klassis, esimeses

klassis võib õpetaja meisterdada ka ainult näidisauto ja lastele teemat sellega avada.


ETV saate „Rula ja Ratas“ video „Turvavöö bussis“ https://goo.gl/JyE8qH;

Õppematerjalist „Liiklusest nii ja teisiti“ video „Turvavöö“: https://goo.gl/Ld6qRR.

Õpitulemused:

- õpilane kirjeldab turvavöö vajalikkust;

- õpilane kinnitab turvavöö autos ja bussis.

Lõiming:




- Loodusõpetus: inimese meeled ja avastamine; liikumise tunnused; jõud liikumise põhjusena

(katseliselt); liiklusohutus. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: meelte kasutamine mängulises

ja uurimuslikus tegevuses; elus- ja eluta objektide rühmitamine; oma keha jõu tunnetamine

liikumise alustamiseks ja peatamiseks;



- Tööõpetus: looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk, plast,

vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne); töökoha korrashoidmine, selle mõju töö tulemusele

ja ohutusele; rühmatöö ülesannete täitmine, ühiselt ideede väljamõtlemine, üksteise

arvamustega arvestamine ja kaaslaste abistamine; töövahendite (käärid, nuga, nõel,

heegelnõel, naaskel, vasar, saag, kruvikeeraja, lõiketangid, näpitsad jm) õige, otstarbekas

ja ohutu kasutamine; töötlemisviisi valik olenevalt ideest ja materjalist; jõukohaste

esemete valmistamine;

https://goo.gl/JyE8qH

https://goo.gl/Ld6qRR





- Õpetaja saab tagasisidet õpilaste omandatus oskusest hinnata turvavöö ja selle õige kinnitamise

vajalikkust mängu, katse läbiviimise ja sellega kaasneva arutelu käigus – oluline on pöörata

tähelepanu neile (väär)arusaamadele, mis arutlustes võivad välja tulla (nt linnas on kiirused

niikuinii väga väikesed, paljud ei kinnita turvavööd või ma sõidan nii lühikest maad autoga vms)

ning mis võib õpilast ohtu seada. Selliste arusaamade ilmnedes tuleks esitada õpilastele uusi

küsimusi, mis neid suunaks arutlustele antud arusaamade ohtlikkuse teemal;

- Õpilane annab ise tagasisidet meisterdatud autoga läbiviidud katse kohta: mis toimus, mida ta

sellest turvavöö kohta järeldada saab, kas see on kuidagi muutnud tema arusaamist turvavöö ja

selle õige kinnitamise vajalikkusest, miks ja kuidas?


LISA 1. „Õiged“ ja „valed“ pildid

Taskutesse saab paigaldada turvavöö mängu „õige või vale“ turvavöö kinnituse kohta käivaid pilte.

Rohelise ala taskutesse tuleb asetada „õiged“ pildid ja punase ala taskutesse tuleb asetada „valed“

pildid.

Õige turvavöö kinnitusega pildid


Vale turvavöö kinnitusega pildid

Pildil on turvavöö valesti kinnitatud, kuna:

Laste kehaasendi tõttu jookseb turvavöö

diagonaalrihm üle kaela.


Turvavöö diagonaalrihm soonib tüdrukutel kaela;

Koer on autos kinnitamata.

Pildil on turvavöö valesti, kuna:

Kõikidel lastel on turvavööd kinnitamata.


Turvavöö on pingutamata;

Turvavöö on kinnitatud paksude talveriiete pealt.



Turvavöös on keerud sees;

Turvavöö on pingutamata.


Turvavöö diagonaalrihm jookseb kaenla alt.


Turvavöö diagonaalrihm jookseb selja tagant;

Turvavöö alumine rihm jookseb üle kõhu.



Turvavöö alumine rihm jookseb üle reite.


LISA 2.

Salatikarbi auto

Koostanud Kristiina Niibon.

Kahe auto valmistamise tarvikud:

8 pudelikorki;

2 salatikarpi kaanega (suurus 2);

8 puidust grillimise pulka (pikkus: 20 cm, läbimõõt: 3 mm);

4 üllatusmuna plastikust osa;

4 kummi juppi (pikkus: 11 cm);

1 munakarp(10 muna karp);

Käärid;

Korkide uuristamiseks: 3 mm puur või muu uuristamist võimaldav tööriist;

Kahepoolne teip või liim;

Kollane värvilinepaber.

Juhend esimese auto valmistamiseks

1. Grillimispulgad + karbikaan:

Võta 2 grillimispulka ja karbikaan, suru pulgad ükshaaval,

terava otsa abil läbi kaane soonte, nagu pildil. Pulgad peavad

kaane pealmist soont läbima nii, et oleks võimalik karbikaant

hiljem ka sulgeda

Lõika pulkade otsad ära nii, et nad jääksid mõlemast otsast

paralleelsed. Pulgad võiksid jääda umbes 13 cm pikkuseks


2. Pulgad + korgid + (liim) + uuristamistarvik

Uurista korkide keskele 3 mm läbimõõduga augud

Paigalda korgid pulkade otstesse nii, et nad jääksid sinna stabiilselt

püsima, kui nad ei seisa stabiilselt pulkade küljes, võib pulkade ja

korgi aukude ühendus kohtadesse liimi lisada

3. Munakarp + käärid + kumm + kahepoolne teip

Eelistatud on munakarp, mille munaresti osad on ümmargused, aga vajadusel sobivad ka

kandilise restiga karbid

Lõika munarestist välja sellise kujuga istmed nagu on näidatud

pildil. Ühte autosse 2 tagumist istet.

Tee igale istmele kaks turvavöö sisselõiget, nagu on näidatud pildil. Lõigete tegemise asukoht

sõltub turvavöö jooksust (kas paremalt vasakule või vasakult paremalt)

Lõika kummist 2 riba (vastavalt sellele mitu istet tuleb autosse), umbes 12 cm pikkust. Seo iga

kummiriba otsad eraldi omavahel kokku, nagu pildil


Paigalda kummid istmetele, eelnevalt lõigatud piludesse nagu pildil näha

4. Istmed + kahepoolne teip + karbi kaan

Paigalda kahepoolne teip istmete alla või lisa istmete alla

liimi ja kinnita istmed liimi abil

Kleebi istmed karbikaanele nagu on näidatud pildil ja jälgi, et

turvavöö jooks oleks õigelt poolt

5. Karp + värvilinepaber + liim

Lõika värvilisest paberist välja sobiliku kujuga auto esituled ning kleebi need liimi abil auto

esiosale nagu on näidatud pildil

LÕPPTULEMUS:

Juhend teise auto valmistamiseks:

Teise auto valmistamiseks kasutada esimese auto juhendit (lk 1-5),

ühe erinevusega: teisel autol tuleb kääridega välja lõigata kandiline esiklaas.

Tagasi sisukorda


2. Interaktiivne mäng „Millises olukorras helistad numbrile 112? (Tiina Õunapuu)

Taustainfo

Eestis tuleb 112-le helistada kiirabi, politsei ja päästjate (sh ka demineerijate) kutsumiseks.

Hädaabinumber 112 on Euroopa hädaabinumber, seega töötab kõigis Euroopa Liidu riikides. Ka

Euroopas tuleb kiirabi, politsei ja päästjate appi kutsumiseks helistada hädaabinumbrile 112.

Hädaabinumbrile 112 helistamine on tasuta nii Eestis kui ka Euroopas.

Tõsises hädaolukorras on tähtis helistada 112-le kiiresti, et abi jõuaks võimalikult ruttu

sündmuskohale.

Pea meeles, et päästekorraldajal on kõigepealt vaja teada saada, mis juhtus. Ütle kohe esimeses

lauses, mida Sa näed või tunned, mis on peamine põhjus 112-le helistamiseks. Kõne esimeses

lauses öeldud infost lähtub päästekorraldaja täiendavate küsimuste esitamisel ja sellest omakorda

sõltub otsus, millist abi, kui kiiresti ja kuhu on vaja abi saata. Püüa säilitada rahu, et vastata

päästekorraldaja küsimustele võimalikult täpselt ja lühidalt.

Kui laps leiab, et antud olukorras on vaja kutsuda abi, siis tuleb tal kindlasti helistada kohe numbril

112 ja järgida päästekorraldaja nõuandeid.

112-le helistamise harjutamine

Iga õnnetus, mis aset leiab, on alati millegi poolest erinev. Seepärast erinevad ka need küsimused,

mida Häirekeskuse töötaja helistajale esitab. Õpetajad, käsitledes Häirekeskusele kõne tegemist, ei

peaks lapsi harjutama etteantud küsimustega, kuna liiga kindlalt päheõpitud küsimuste korral

vastamine võib lapsed segadusse ajada, kui Häirekeskusest tulevad oodatavate küsimuste asemel

hoopis teised. Samuti võivad lapsed edastada informatsiooni valesti, kui on õppinud selgeks ühe ja

kindla mustri. Hädaabikõne tegemiseks tuleb lastele õpetada numbrit 112, selle valimist ning et

esimese asjana tuleb öelda, mis juhtus (ka viisakusreeglid jäävad siinkohal tagaplaanile ja esimene

sõna ei ole „tere“); edasi tuleb lapsel hoolikalt kuulata, mida tema käest küsitakse ning vastata nii

täpselt, kui ta oskab ja saab. Ja kui ta ei tea, ei näe, ei saa aru, tulebki lapsel selliselt Häirekeskuse

töötajale vastata. Kindlasti ei tohiks laps hakata arvama midagi, mida ta ei tea või ei näe, ega samuti

pakkuma suvalisi vastuseid vaid selleks, et vastata kuidagi küsimusele. Õpetaja võiks lastega

harjutada küsimusi – vastuseid (ka antud õppetegevustes tooduid) vaid selleks, et lapsed õpiksid

kirjeldama seda, mida näevad ning ausalt vastama. Sellisel viisil saadav informatsioon on

Häirekeskuse töötajale parim abi, mille alusel saab tema hinnata olukorda, sh ka lapse turvalisust

õnnetuse läheduses viibides!


hadaabikonet.html


Õpilaste teadlikkuse tõstmine hädaabinumbri 112 alal

Õpilane teeb koostööd vanematega

Aeg: 2 x 45 min ja kodutöö ca 30 minutit




Õppetegevused:

1. Sissejuhatus teemasse 112 numbri tähendusest, sisust, vajalikkusest. Arutelu selle üle, mida

tähendab sõna hädaabi ja hädaolukord.

2. Õpetaja jagab õpilastega mängu linki : http://learningapps.org/display?v=prbpr4gcc16

3. Õpilased saavad mängida võidu omavahel või võidu arvutiga. Individuaalne ülesanne.

4. Seejärel vaadatakse mäng koos üle (projektoriga seinale). Küsimused mängitakse ükshaaval

läbi , räägitakse ka valedest vastustest – kuidas käituda nendes olukordades jms (oleneb

vastustest, kuidas arutelule lähendeda). Näide mängust:

5. Kodus uurida vanematega Häirekeskuse kodulehelt, kuidas teha hädaabikõnet. Kodus

vanematega mõni olukord läbi mängida.

6. Järgmisel tunnil saavad õpilased kodus õpitut jagada: tehakse nt ühine plakat, kuhu

kirjutatakse, mida pead teadma, kui helistada 112 (vt taustainfo)?

Õpitulemused:

- Õpilane teab, millal peab helistama numbrile 112.

- Õpilane teab, kuidas helistada numbrile 112.

Lõiming:


mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine; sõnavara

http://learningapps.org/display?v=prbpr4gcc16


arendamine: sõnatähenduste selgitamine ja täpsustamine, aktiivse sõnavara laiendamine,

lähedase sõna leidmine;

- Inimeseõpetus: abi saamise võimalused; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; üksteise

eest hoolitsemine ja teiste abistamine;

- Kunst: erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid (nt joonistamine,

maalimine, trükkimine, kollaaži valmistamine, pildistamine, vormimine, voolimine jne).


- Õpilased saavad tagasisidet hädaabinumbrile helistamise õigete olukordade teadmisest

interaktiivses mängus;

- Õpetaja saab õpilaste omandatud teadmistest ülevaate ühiselt mängu ülevaadates, mil

arutletakse õigete ja valede valikute üle – miks ühes või teises olukorras on/ei ole vaja helistada

hädaabinumbrile;

- Ühise plakati kujundamisega hindavad õpilased üksteise teadmisi, mis on saadud klassis

läbiviidud tegevuste ja koduse töö põhjal.

Tagasi sisukorda


3. Veeohutus

Taustainfo:

Hooajaline info, mis on seotud veeohutusega on leitav lingilt: http://veeohutus.ee/

Erinevate veekogude iseloomustus:

Tiik – kunstlik veekogu, pindala ja sügavuse suhe ei pruugi olla tasakaalus, kaldad järsud, põhi

mudane, suveperioodil tekib palju veetaimi, suveperioodil on vesi tavaliselt soe.

Karjäär – kunstlik veekogu, valdavalt rohtu kasvanud kallastega, pindala ja sügavuse suhe ei pruugi

olla tasakaalus, põhja reljeef ettearvamatu, suve teisel poolel esineb madalates osades rohkesti

veetaimi, suveperioodil on vesi tavaliselt soe.

Järv – looduslik veekogu, vee läbipaistvus on reeglina kehv (kui on kirka veega järv on põhjuseks

allikad st, et arvesta ka külmema veega), vee sügavus varieerub väga sügavatest väga madalateni,

kaldaprofiil erinev, põhi võib olla nii „kandev“ kui ka pehme.

Jõgi – looduslik veekogu, vesi ei ole üldjuhul läbipaistev, sügavus varieerub väga madalatest kuni

sügavateni (hauakohad), kõikides jõgedes vesi voolab (madal jõgi – kiirevool, sügav jõgi – aeglane

vool), veetemperatuur reeglina madal, kalda profiil erinev.

Meri – looduslik veekogu, reeglina halva läbipaistvusega, kalda profiili järgi võimalik hinnata põhja

profiili (kaldad kas raskelt läbipääsetavad või avatud), lainetus sõltub tuule tegevusest ja suunast.

Enne, kui alustatakse veekogus tegevust, tuleks hinnata – vee temperatuuri, vee läbipaistvust, vee

sügavust, vee voolu ja lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüpi.


Pöörata õpilaste tähelepanu ohutu käitumise oskuste arendamisele ning väärtustavate hoiakute

kujundamisele veekogu ääres. Õppemeetoditest on kesksel kohal õppekäigud, rühmatöö, vestlus

õpilastega, õpilugu. Märkus: õpetaja peaks arvestama kohalikke olusid.

Aeg: 2 x 45 min

Õppekeskkond: klassiruum, võimalusel õppekäik loodusesse

Õppetegevused:

Märkus: õppetegevused on soovitav läbi viia või kooskõlastada koos ujumisõpetajaga.

1. Esimene variant, õppekäigud: lapsed koos õpetajaga lähevad õppekäikudele erinevate veekogude

äärde – tiik, karjäär, meri, järv, jõgi ning jälgivad erinevaid aspekte, mis võivad mõjutada ohutust

vees/vee ääres:

» vee läbipaistvus;

» kallas (järsk või lauge, mudane (libe) või rohune);

» veevool (kas on või ei, kas kiire või aeglane);

» vee sügavus (veevoolust lähtuvalt);

» veetaimed;

» veekogu põhi (muda, kivid, taimed);

» prügi;



» puhastatud ala ujumiseks;

» kas ujumiskohas on olemas päästevahendid, vetelpäästetorn, veeohutuspüstak;

» kas ujumiskoht on valvega või valveta.

Lapsed panevad oma mõtted kirja, mida nad kohapeal nägid ja uurisid (ohtlik vs ohutu).

Kohapeal õpetaja arutab lastega ja mängib läbi olukorda, kuidas kutsuda abi kohta, kus nad viibivad

(kindlasti pöörata tähelepanu sellele, et laps peaks teadma, kus ta asub).

Teine variant: kui õppekäike ei ole võimalik teha, siis harjutust võib teha tuginedes pildi- või video

materjalile. Ehk pildid/videolõigud merest (liivarand, pankrannik jne), järvest, jõest (aeglase vooluga,

kiire vooluga, madala veega, suure veega (veekeerised, juga), erinevad kaldatüübid jne, tiikidest,

karjääridest jne. Lapsed panevad oma mõtted kirja, mida nad pildilt/videolt nägid ja uurisid (ohtlik vs

ohutu) eelpool toodud punktide põhjal.

2. Grupitöö erinevate veekogude iseärasuste hindamiseks.

- Õpilastest moodustatakse grupid (4-5 liikmelised) kasutades virtuaalset keskkonda gruppide

moodustamiseks nt http://teamup.aalto.fi/ (sisse pannakse kõikide õpilaste nimed ja keskkond ise

valib, kes on kellega grupis) või https://www.classtools.net/random-name-picker/ . Iga grupp saab

endale teemaks veekogu - tiik, karjäär, meri, järv, jõgi.

- Moodustatud grupid arutavad, mida nad selle veekogu ääres märkasid ja põhjendavad oma

seisukohti (miks on üks või teine asi ohtlik või ohutu). Grupitööde jaoks on eraldatud suured A3

paberid ning lapsed meisterdavad ühispildi, mis sõltub grupi teemast (valikuvõimalus – kas

joonistavad, lõikavad postritest ohuolukordi või vastupidi ohutuid olukordi, kleebivad, maalivad jms)

ning panevad ka oma mõtted ühisele pildile kirja (ohtlik vs ohutu/ kuidas käituda jm).

- Seejärel esitleb iga grupp teistele oma soovitusi/nõuandeid. Õpilased otsustavad, millist infot nad

kasutavad, koostavad info põhjal soovituslikke juhiseid teemal „Kuidas käituda veekogu ääres“. NB!

Ohutuse aspektist on kõige olulisem, et lapsed ei lähe vee äärde üksinda ja ilma vanemate loata-

teadmata.

3. Kinnistamine/reflektsioon: õpetaja jagab lastele värvilisi lehti (roheline ja punane) ning arutab

lastega, mis on ühe või teise veekogu juures ohtlik või ohutu. Kui õpetaja räägib ohtlikest asjadest,

http://teamup.aalto.fi/

https://www.classtools.net/random-name-picker/


siis lapsed tõstavad punast paberit, kui olukord on ohutu, siis roheline paber läheb ülesse. Või

mängulisema versiooni kohaselt palub õpetaja võtta õpilased üksteise taha ritta, nimetab ühe (nt

parema) poole rivist „veeks“ ja teise (nt vasaku) „kaldaks“ ning ohutu tegevuse korral hüppavad

mängijad „vette” ja ohtliku olukorra/tegevuse puhul „kaldale”. Õpilased põhjendavad oma valikuid

ning õpetaja selgitab õiget ja vale vastust.

Õpitulemus:

Oskab nimetada veekogudele iseloomulikke tunnuseid, mis võivad olla ohtlikud (kaldad,

lainetus, kiire vool, mudane või tundmatu põhi).

Teab, et õnnetuse korral tuleb helistada 112.

Mõistab, et ei tohi minna veekogu äärde üksinda, sest see võib olla ohtlik ja kutsub endaga

alati täiskasvanu kaasa.

Lõiming:

- Eesti keel ja kirjandus: tarbeteksti kirjutamine näidise järgi; jutu kirjutamine pildi täiendusena;

arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine,

ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;

- Loodusõpetus: inimese meeled ja avastamine; elus ja eluta; veekogud; Praktilised tööd ja IKT

rakendamine: meelte kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses; õppekäik: organismid

erinevates elukeskkondades;

- Inimeseõpetus: ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise võimalused; keeldumine

kahjulikust tegevusest; käitumise mõju ja tagajärjed;

- Kehaline kasvatus: ohutusnõuded ja kord basseinides ning ujumispaikades.


- Õpetaja saab tagasisidet õpilaste poolt märgatud ohtudest veekogude juures grupitööde kaudu:

kas õpilased märkasid kõiki ohte või jäi midagi märkamata; kas osatakse põhjendada, miks üks

või teine märk ohule viitab jne. Õpetaja suunab õpilasi abistavate küsimustega oluliste

tulemusteni/järeldusteni ning tunnustab õpilasi tehtud rühmatööde eest (koos töötamise

väärtustamine, üksteise abistamine rühmas jms);

- Teemat kinnistavate tegevustega näeb õpetaja, kuidas õpilased on vastavad teadmised

omandanud ning keskendub ennekõike nendele, mis vajavad veel selgitamist või arendamist;

- Õpilased saavad anda täiendavalt tagasisidet selle kohta, mida nad antud õppetegevuste kaudu

omandasid sellist, mida varem ei teadnud ja kuidas nad oskavad nüüd neid teadmisi oma

ohutumate valikute tegemisel arvestada.

Tagasi sisukorda


4. Plahvatusohutus

Taustainfo:

Eestis leitakse jätkuvalt aastas üle 3000 lõhkekeha. Kuigi kõige enam võib lõhkekehaga kokku

puutuda metsas või põllul, ei saa välistada, et ka kodustel koristustöödel või linnapargist tuleb välja

plahvatusohtlik ese. I kooliastmes on kõige olulisem, et õpilased oskaksid ohtu märgata ning ka

vastavalt sellele tegutseda.


Ülesande eesmärgiks on kinnistada teadmised ohtliku eseme leidmisel. Õpilased saavad vajalikud

tegevused praktiliselt läbi harjutada.

Aeg: 2 x 45 min

Õppekeskkond: klassiruum, mänguks kooliõu, staadion või park

Õppetegevused:

Tegevused kahtlase eseme leidmisel. Õpilaste ülesandeks on looduses liikudes tundmatu eseme

leidmisel panna tegevused õigesse järjekorda ning jõuda tagasi kooli (koju). Ülesanne tugineb

õpitulemusel - kirjeldab, et tundmatu eseme leidmisel ta ei puuduta eset, läheb esemest eemale ja

teavitab koheselt täiskasvanuid.

Märkus: õpetaja peaks arvestama kohalikke olusid ja sellest lähtuvalt käsitlema teemat - nt

piirkonnas, kus leidub sõjast pärinevat laskemoona, kus on tavaks pürotehniliste toodetega

mängimine vm ohtlikud mängud, tuleks antud teemat kindlasti käsitleda ning vajadusel lisada

probleemseid olukordi ja ohtu kujutavaid esemeid ülesannetesse ja aruteludesse.

1. Sissejuhatav osas viiakse läbi klassis (20 min), kus räägitakse teoreetiliselt, kuidas käituda

plahvatusohtliku eseme leidmisel.

- Õpilasi instrueeritakse järgnevast mängust.

2. Harjutavas osas (45 min) (mäng) liiguvad õpilased õue (kooliõu, kooli staadionile, park vms).

- Õpilased jagatakse 3- 4 liikmeliseks meeskonnaks;

- Selgitatakse mängu käik: Mängu eesmärk on leida õige tegevuse järjekord tundmatu eseme leiu

korral. Selleks on õue alale ette valmistatud 7 punkti, mille omavaheline kaugus on vähemalt 10

meetrit. Iga punkti juures on õpilastele kaugele nähtav silt tegevusega ja maas number (iga

meeskonna jaoks) vastavalt sellele, mitmes antud tegevus õiges järjekorras on:

Tegevus/punkt Õige järjekorra number

Tundmatu ese 1

Ära puuduta 2

Mine eemale 3

Teavita täiskasvanut 4

Helista 112 5

Kutsu kiirabi Ei ole õige tegevus

Peida ese okstega Ei ole õige tegevus


- Esmalt leiab meeskond sõnade rägastikust üles 6 plahvatusohtu põhjustavat eset: miin, pomm,

mürsk, granaat, rakett, padrun.

G T A A N A R G

P F K S R Ü M N

F Q W M M O P U

R A K E T T N R

K A H S G T I D

E W C E W O I A

H T B V P Q M P

T M T P Z J J I

- Kui kõik sõnad on leitud, võib meeskond alustada õige tegevuse järjekorra leidmisega lõhkekeha leiu korral. Selleks hakkavad meeskonna liikmed järjekorras, üks haaval, tooma tegevuste juurest „koju“ numbreid.

Näide: meeskonna esimene liige jookseb punkti juurde, millel on kirjas „tundmatu ese“. Võtab sealt sildikese numbriga 1 ja jookseb meeskonna juurde tagasi. Teine liige jookseb punkti „ära puuduta“ juurde ja võtab sealt sildikese numbriga 2. Kui minnakse vale tegevuse juurde, mis ei ole järjekorras järgmine (nt „teavita täiskasvanut“ nr 4), siis tullakse tagasi ilma numbrita ja järgmine õpilane läheb uuele katsele, kuni meekonnal on järjestikku „koju“ toodud numbrid 1-5.

4. Kokkuvõtvas osas arutatakse üheskoos veelkord koos põhjendustega läbi, kuidas tuleb käituda

lõhkekeha leiu korral.

Õpitulemused:

- Õpilane oskab nimetada õige käitumisjärjekorra plahvatusohtliku eseme leidmisel;

- Õpilane teab, et vale käitumine võib tuua endaga kaasa traagilisi tagajärgi.

Lõiming:

- Eesti keel ja kirjandus: õpetaja ja kaaslase kuulamine ning suulise juhendi järgi toimimine;

arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine,

ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;

- Inimeseõpetus: ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise võimalused;

keeldumine kahjulikust tegevusest; käitumise mõju ja tagajärjed; meeskonnatöö, tööjaotus;

- Kehaline kasvatus: liikumismängud väljas/maastikul.


- Õpetaja saab õpilaste oskuse kohta käituda õigesti plahvatusohtliku eseme leiul tagasisidet

mängu jooksul ning suunab õpilasi abistavate-suunavate küsimustega õiget

tegevusjärjekorda seadma;


- Õpetaja palub õpilastel hinnata rühmas koostöötamise kogemust: mis läks hästi ja mida

saaks edaspidi paremini teha ning tunnustab õpilasi tehtud rühmatööde eest (koos töötamise

väärtustamine, üksteise abistamine rühmas jms);

- Kokkuvõtvas arutelus tulevad välja veel need kohad, mida õpilastega oleks vaja üle korrata

(mis on jäänud selgusetuks või millest on valesti aru saadud) – õpetaja suunab küsimuste

esitamisega mõtestama neid tegevusi, mida ohtliku leiu puhul on tarvis teha (miks see nii on,

mis võib juhtuda, kui nii ei tee).

Tagasi sisukorda


5. Tuleohutus

Ülesanne 1: Tulekahju olukorras esmane käitumine Taustainfo:

Eestis põleb iga päeva keskmiselt 2 eluhoonet. Arvestades, et I kooliastme laps veedab koolis vaid osa

päevast ning paljudel lastel on iseseisvalt kodus olemise aega päris palju (vanemad kuni õhtuni tööl),

siis on oluline lapsi ette valmistada juhuks, kui peaks juhtuma kodus tulekahju. Reaalsed riskid selles

vanuses: ise söögi valmistamine (õpetada lapsele ohutult pliiti, mikrolaineahju, röstrit, jmt

kasutama), lahtise tule (nt: küünla) kasutamine (selle ohtlikkus), tikkudega mängimise ohtlikkus;

ohud nutiseadmete laadimisel. Ohuolukorras, arvestades kui kiiresti võib tulekahju areneda, on

esmane käitumine kriitilise tähtsusega. Esmane käitumine algab sellest, et kellele tehakse esimene

kõne (so kindlasti hädaabinumber 112, mitte lapsevanem) ning kuidas ruumist väljuda ja kuhu. Eriti

oluline on korrusmajas elavatel lastel leppida perega kokku kogunemiskoht, sest korrusmaja

evakuatsiooni puhul on õues palju rahvast.

Abistavat materjali töölehtedena leiab www.e-koolikott.ee (otsingusõna „Päästeamet“).


Ühise arutelu ja läbi „tulekahju mängu“ valmistada lapsi ohuolukorraks ette ning üheskoos

perega/klassiga läbi arutada erinevaid ohusituatsioone. Oluline on lapsele teadvustada, et

tulekahjuga kaasnev suits on väga mürgine ning ohu korral tuleb ruumist kiiresti lahkuda ning

teavitada teisi. Kindlasti aitab perega/klassiga teema läbimängimine vähendada ohuolukorraga

kaasnevat hirmu ning oluline on, et kui ongi midagi juhtunud, siis tuleb julgeda koheselt teavitada.

Aeg: 2 x 45 min + kodune töö

Õppekeskkond: klassiruum, võimla vm suurem ruum takistusrajaks

Õppetegevused:

1. Teema sissejuhatuseks loeb õpetaja raamatust „Väiksed päästjad“ (Ermo Liedemann, 2009)

loo „Küünlad kuusepuul“.

2. Seejärel, tuginedes pildile, arutatakse klassis läbi tuleohtlikud olukorrad kodus ja õige

käitumine juhul, kui on tekkinud tulekahju (ja laps on üksi kodus). Abistavat materjali

töölehtedena leiab www.e-koolikott.ee (otsingusõna Päästeamet).

http://www.e-koolikott.ee/

http://www.e-koolikott.ee/


3. Mäng võimlas või mõnes muus suuremas ruumis, kuhu on ehitatud takistusrada, mille

läbimiseks kulub kuni 5 minutit. Mäng toimub 2 või 3 liikmelistes võistkondades, kus ühel

lapsel on silmad kinni kaetud ja teised/teine meeskonna liige juhendab teda läbi takistusraja.

Takistusrada võiks koosneda erinevatest elementidest, mis imiteerib liikumist keerulistes

oludes (suits, paanika, suitsuanduri heli, mure tuppa jäänud asjade päras). /Koostööoskus,

selgete ja rahulike juhiste andmine, olukorra kirjeldamine, suunataju arendamine/

Mängijal 1 seotakse silmad kinni, mängija 2 (ja 3) jäävad lahtiste silmadega.

I punkt: mängija 2 lahendab mõistatuse, aitab leida päästjal tee tulekoldeni (võib olla ka muu

nuputamise mäng).


II punkt: Mängija 3 (või 2) juhatab mängija 1 läbi takistusraja elementide (nt käpuli kõnd

millegi alt läbi 5-10 m; leida ja korjata üles maha pandud pallid; juhatada mängija 1 lauani,

mille peal on suitsuandur ja testida seda jne)

III punkt: Mängija 2 (või 3) juhatab mängija 1 kohta, kus on erinevad pildid õnnetustest

(avarii, tulekahju, inimene viga saanud, reostus, plahvatus jne) ja mitte ohtlikest olukordadest

(lõke, lapsed mängivad vees/hüppavad batuudil, metsloom looduses jne). Mängija 1 võtab ka

katte silmadelt ja koos valitakse välja kolm pilti, mille puhul helistada hädaabi numbril 112.

Lapsed põhjendavad valikut.

- Peale seda, kui kõik võistkonnad on takistusraja läbinud, arutatakse üheskoos, kas raja

läbimiseks kulunud aeg tundus pikk või lühike? Õpetaja põhjendab mängu seost reaalse

tulekahju olukorraga, kus evakueeruda tuleb võimalikult kiiresti - eluhoone tulekahju areneb

eluohtlikuks keskmiselt 5 minutiga (oleneb põlevmaterjali hulgast ja soodustavatest/

takistavatest teguritest). Seega peab laps mõistma, et see on lühike aeg, millega ei jõua

hakata asju pakkima/otsima vms, teepeal võib ette tulla erinevaid takistusi ning keskenduda

tuleb hoonest välja jõudmisele ja aega muudele tegevustele ei tohiks raisata.

4. Koos klassiga koolis tule/suitsu märkamise korral evakueerumine.

- Esmalt arutelu käigus mõeldakse, kuidas tuleks käituda õpilasel, kui ta näeb kuskil suitsu või

tuld – sellest tuleb märku anda; seejärel evakueerutakse koos õpetajaga – kogunetakse

selleks ettenähtud kohta;

- praktiliselt teha harjutust, milles laps märkab „suitsu/tuld“ ja peab seejärel kõva häälega

andma teistele klassis viibivatele märku sellest, mis on juhtunud.

5. Koduseks ülesandeks on samamoodi koos perega läbi arutada või/ja koostada

evakuatsiooniplaan ehk kuidas õnnetuse korral käituda ning kuhu pereliikmed õnnetuse

korral kõik kogunevad.

- Lisaks teha ka praktiline harjutus, milles laps märkab „suitsu/tuld“ ja peab seejärel kõva

häälega andma teistele kodus viibivatele märku sellest, mis on juhtunud.

Märkus: Kui õpetaja, tundes oma klassi õpilasi ja nende peresid, teab, et kellegi peres jäävad

tuleohutuse teemad (taustainfos toodud riskid) kodus läbi rääkimata või kui õpetaja on täheldanud

mõne lapse erakordset huvi tuletegemise vastu, peaks käsitlema teemat põhjalikumalt ning kaasama

vajadusel päästespetsialisti.

Õpitulemused:

- Oskab nimetada tulekahju tunnuseid ja teab, et tulekahju areng on väga kiire ja kujutab endast

suurt ohtu.

- Teab tulekahjude sagedasemaid tekkepõhjusi

- Kirjeldab evakueerumist tulekahju olukorras kodust

- Oskab tulekahju olukorras evakueeruda koos klassiga koolist.

- Teab hädaabinumbrit ja kirjeldab 112 helistamist kui on avastanud tulekahju.


Lõiming:

- Eesti keel ja kirjandus: kuuldud jutu ümberjutustamine; kuuldu ning nähtu

kommenteerimine; teksti sisu mõistmine; jutustamine pildi, pildiseeria ja etteantud teema

põhjal; arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja

mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;

- Loodusõpetus: inimese meeled ja avastamine; elus ja eluta; asjad ja materjalid. Praktilised

tööd ja IKT rakendamine: meelte kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses;

- Inimeseõpetus: ohud kodus ja koduümbruses; aja plaanimine; oma tegevuse kavandamine;

asjade väärtus teiste väärtuste seas; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise

võimalused; käitumise mõju ja tagajärjed;

- Kehaline kasvatus: ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele; liikumismängud

väljas/maastikul.


- Õpilased omandavad läbi mängu teadmised esmasest tegevusest tulekahju korral ning

õpetaja annab sellele järgneva arutluse käigus tagasisidet nende soorituse kohta: mis läks

hästi ja mida oleks võinud veel paremini teha; õpetaja tunnustab rühmasid hea

meeskonnatöö eest ning rõhutab, mis on rühmades koos töötades kõige tähtsam;

- Õpilased annavad koos vanematega kodus läbiarutatud evakuatsiooniplaanist –

käitumiskokkulepetest võimaliku tulekahju puhkemisel – tagasisidet ühisel klassiõhtul või

lastevanemate koosolekul: kuidas plaanides kokkuleppimine läks, kas vajatakse

lisainformatsiooni (siis saaks kutsuda rääkima nt mõne päästetöötaja või annab õpetaja

taustainformatsiooni põhjal täiendavat teavet).

Tagasi sisukorda


Ülesanne 2: Põlevmaterjalide tundmine

Taustainfo:

Põlevmaterjalid ümbritsevad meid kõikjal: kodus, koolis ja looduses. Mõned neist on kergesti

süttivad, teised vajavad süttimiseks väga kõrget temperatuuri. Lahtise tule ja kergestisüttiva materjali

kokkupuutel või hooletu kasutamise tagajärjel võib alguse saada tulekahju (küünal ja kardin; tulesäde

ja vaip ahju ukse ees; suitsukoni ja kulu/roostik; riideesemega kinni kaetud lamp või elektriradiaator

jne).


Õpilane oskab eristada põlevaid materjale mittepõlevatest ja leida erinevate materjalide hulgast

kergesti süttivad materjalid ning seeläbi vältida tulekahju tekkimist.

Aeg: 2 x 45 min

Õppekeskkond: klassiruum (võimalusel ka tõmbekapiga laboriruum koolis), kooliümbrus või muu

looduslik koht

Õppetegevused:

1. Eelmisel tunnil saavad lapsed koduseks ülesandeks kodust leida ja kooli kaasa võtta kaks

põlevat/kergesti süttivat ja kaks mittepõlevat (raskesti süttivat) materjali. Lisaks leitakse põlevaid ja

mittepõlevaid materjale klassiruumist.

2. Klass teeb jalutuskäigu looduses või kooli ümber, mille eesmärk on leida võimalikult palju erinevaid

põlevaid ja mittepõlevaid materjale väljaspool kodu/kooli (puuoks, kuivanud hein, vesi, liiv, kuivanud

ja värsked puulehed, kivid jm). Soovi korral võivad lapsed materjalid leida ka eelnevalt kodutööna.

3. Kõik leitud materjalid jaotatakse võrdselt viie laua peale (igale lauale satub erinevaid materjale).

Seejärel jagatakse õpilased viieks meeskonnaks, iga meeskond saab ülesandeks eristada ühel laual

olevad materjalid põlevateks ja mittepõlevateks.

4. Seejärel järjestab iga meeskond materjalide nende põlemasüttimise kerguse järgi (nt kokkupuutel

küünlaleegiga).

5. Sobiva keskkonna olemasolul tehakse praktiline töö (põlemiskatse jaoks sobiv keskkond, hea

ventilatsioon, tõmbekapp vm ohutu katse läbiviimise koht): materjalide põlemise katse. Proovitakse

praktiliselt läbi, kui kergesti võtavad tuld erinevad materjalid, rääkides juurde sellega seotud ohud

kodus ja looduses (kuivanud jõulupuu, kulupõlengud, kardinate süttimine küünlast, õli isesüttimine

jne). Katse võib läbi viia ka koostöös ja kokkuleppel kohaliku päästekomandoga.

Õpitulemused:

- Õpilane oskab märgata põlevmaterjale enda ümber ja nendega seotud ohte tuleohutuse seisukohast.


Lõiming:

- Eesti keel ja kirjandus: õpetaja kuulamine ning suulise juhendi järgi toimimine; arutlemine

paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste

seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;

- Loodusõpetus: inimese meeled ja avastamine; asjad ja materjalid; Praktilised tööd ja IKT

rakendamine: meelte kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses; õppekäik

kooliümbruse elus- ja eluta loodusega tutvumiseks;

- Inimeseõpetus: ohud kodus ja koduümbruses; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi

saamise võimalused; käitumise mõju ja tagajärjed;

- Tööõpetus: looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk, plast,

vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne); materjalide saamislugu, omadused; katsetused erinevate

materjalidega, nende omaduste võrdlemine; töövahendite õige, otstarbekas ja ohutu

kasutamine.


- Õpetaja saab hinnata õpilaste omandatud oskusi eristada materjale nende põlemasüttimise

kerguse järgi õppekäigul ja sellele järgnevate õppetegevuste käigus; Õpilased saavad

õpetajalt tagasisidet materjalide äratundmise, suulise eneseväljenduse ja

põhjendamisoskuse kohta;

- Õpetaja saab tagasisidet õpilaste omandatud teadmiste ja oskuste rakendamise kohta

igapäevaelus, paludes õpilastel tuua näiteid kodust, kuidas võivad seal olevad kergelt

süttivad materjalid põlema minna (ja tulekahju kaasa tuua); õpetaja aitab vajadusel

suunavate-abistavate küsimustega;

- Õpilased annavad õpetaja juhendamisel hinnangu enda õppimisele: mida ta omandas hästi ja

mida ta võiks veel paremini osata-teada.

Tagasi sisukorda


6. Hädaolukordadeks valmistumine

Taustainfo

Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või

põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid

elutähtsates teenustes ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute

kiire kooskõlastatud tegevus.

Hädaolukorrad on peaaegu alati ootamatud, kuigi teatud tingimustel on võimalik nende toimumist

prognoosida (nt. tormihoiatused). Oluline on teadvustada, millised hädaolukorrad võivad meid

ohustada ja kuidas elutähtsate teenuste (vesi, elekter, kanalisatsioon jne) katkemisel hakkama saame

– selleks on oluline valmistuda (varuda küünlad, patarei lambid, joogivesi, patareidega raadio, toit,

gaasil või puudega töötav pliit jne).

Õnnetusest räägime lokaalsete, väheste inimeste elu ja tervist mõjutavate juhtumite korral.

Lisainfot üleujutuste, tormide, kuumalaine ja metsatulekahjude kohta leiab http://e-ppr-

et.blogspot.com.ee/p/primary-school.html

Metsas tuleb pidada kinni tuleohutusnõuetest.

Tuleohtlik on aeg metsas, samuti kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadastikuga),

poolpõõsastikuga (kanarbiku, sookailu, põõsasmarana) ja kuivanud rooga kaetud alal ning

turbapinnasega alal pärast lume sulamist kevadel kuni sügisel vihmaste ilmade saabumiseni.

Nendes kohtades on tuleohtlikul ajal keelatud:

suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas;

lõkke tegemine ja teisaldatava šašlõki- või grillahju või muu samalaadse seadise kasutamine,

välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas;

raiejäätmete põletamine;

risu, põhu jms põletamine, välja arvatud kaitstavatel loodusobjektidel loodushoiutööde

raames maha lõigatud loodusliku taimestiku jäänuste põletamine;

muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju;

metsade sulgemise korral metsa kasutamine ja võõras metsas viibimine.

Kulu põletamine on keelatud aastaringselt!

Oluline on teada, et numbrit 112 tohib kasutada ainult hädaabi kõnede tegemiseks, info saamiseks

on teised numbrid, mis on leitavad internetis (nt lehelt https://www.112.ee/et/muud-tahtsad-

numbrid/)

Hädaolukorras või selleks valmistumisel võivad abiks olla numbrid:

Kohalike omavalitsuste abitelefon 1345 (lisaks Tallinnale on numbriga ühinenud

Viimsi vald, Maardu linn, Harku vald, Saku vald)

Elektrilevi rikketelefon 1343

Maanteeinfo 1510

Mürgistusinfo 16662

Riigi Ilmateenistuse tasuline ilmainfo telefon 9001032

http://e-ppr-et.blogspot.com.ee/p/primary-school.html

http://e-ppr-et.blogspot.com.ee/p/primary-school.html

https://www.112.ee/et/muud-tahtsad-numbrid/

https://www.112.ee/et/muud-tahtsad-numbrid/

https://www.112.ee/et/kohalike-omavalitsuste-abitelefon-1345/

https://www.elektrilevi.ee/et/elektririkke-sms

http://www.mnt.ee/index.php?id=10571

http://www.16662.ee/

http://www.ilmateenistus.ee/


Õppetegevuste eesmärk: õppetegevuste käigus omandavad õpilased teadmised hädaolukorra

olemuse kohta ning oskavad eristada neid võimalikke hädaolukordi, mis võivad leida aset Eestis ja

neid, mis pigem toimuvad mujal maailmas. Õpilased saavad esmased teadmised selle kohta, millised

on erinevate hädaolukordade tagajärjed ning kuidas saab nendeks valmistuda. Ülesande kesksel

kohal on grupitöö ja arutelu õpilastega. Materjali kinnistamiseks vaadatakse erinevaid

hädaolukordadega seonduvaid õppevideoid.

Aeg: 2 x 45 min

Sihtrühm: 3. – 6. klassi õpilased (3. klassis võib lihtsustada hädaolukordade valikut)

Õppekeskkond: suurem klassiruum või võimla mänguks

Õppetegevused:

1. Hädaolukorra mõiste kaardistamine kas mõistekaardina tahvlile, kus õpetaja pakub välja

erinevaid õnnetusi, milledest osad on ja teised ei ole käsitletavad hädaolukorrana. Arutelu

kaudu mõiste põhjendamine.

2. Ühine arutelu teemal – milleks on vaja ilmateadet vaadata ja kuidas see aitab hädaolukorraks

valmistuda? Kuidas lugeda ilmateadet - praktiline ülesanne koos õpilastega – ametlikult

ilmakanalilt ilmaprognoosi lugemine (võib olla kas praegune või võtta välja mõni

hädaolukorraeelne ilmaprognoos).

3. Vaadatakse õppevideoid erinevate loodusõnnetuste kohta (videolõikude pikkus on kuni 2-3

minutit):

Mida teha tormi ajal?

https://www.youtube.com/watch?v=mmyDV7OPYL0

Mida saad sina teha pärast tormi taastamistöödel?

https://www.youtube.com/watch?v=KbuJLeoEBc8

Mis on üleujutus? Kuidas see tekib?

https://www.youtube.com/watch?v=lHyRb6hbvPk

Mis on metsatulekahju?

https://www.youtube.com/watch?v=RGVnPAYtCt8

Info võimalike või aset leidvate metsatulekahjude kohta.

https://www.youtube.com/watch?v=ItVwRLCfsh0

4. Mänguline hädaolukordade hindamine.

- Õpetaja kirjutab välja kõik õppetegevustes kasutatavad sõnad-laused kaartidele vastavalt

kategooriatele: hädaolukorrad Eestis, hädaolukorrad mujal, hädaolukordade tagajärjed ja

hädaolukordadeks valmistumine (vt Lisa 1). Kategooriad on jagatud värvidega – on kolme

värvi mummud või on paber ise seda värvi vastavalt sellele, kas tegu on hädaolukorraga

(sama värvi on nii hädaolukorrad Eestis kui hädaolukorrad mujal), selle tagajärjega või

valmistumise võimalusega (nt sinine on valmistumine, punane tagajärg ja kollane

hädaolukord).

https://www.youtube.com/watch?v=mmyDV7OPYL0

https://www.youtube.com/watch?v=KbuJLeoEBc8

https://www.youtube.com/watch?v=lHyRb6hbvPk

https://www.youtube.com/watch?v=RGVnPAYtCt8

https://www.youtube.com/watch?v=ItVwRLCfsh0


- Õpetaja tekitab klassiruumi neli erinevat kohta: „hädaolukorrad Eestis“, „hädaolukorrad

mujal“, „hädaolukorra tagajärjed“ ja „hädaolukorraks valmisolek“ kolme erineva värviga

(hädaolukorrad Eestis ja hädaolukorrad mujal on sama värviga, kuid varustatud ka sildiga) - nt

märkida koht ära samasuguse ja sama värvi mummuga kui on õpilastele antud kaartidel.

(Märkus: õpetaja võib vajadusel jätta käsitlemata hädaolukorrad mujal maailmas, kui on vaja

aega kokku hoida, kuid kindlasti tuleks käsitleda tagajärgi ja valmisolekut)

- Kõik õpilased võtavad omale kaardid, millel oleva värvi järgi koonduvad ühisesse gruppi.

Gruppidesse jagatuna õpilased loevad ja vaatavad üksteise kaarte ning otsustavad, mis võiks

olla nendel kirjutatu ühist - ühine nimetaja.

- Grupid esitavad oma arvamuse, mida õpetaja vajadusel suunab. Seejärel loevad erinevad

grupid vaheldumisi oma kaartidele kirjutatu ette: esimesena loeb mõni hädaolukorra saanud-

loosinud laps oma kaardile kirjutatu, misjärel otsustab ta, kas tegu võiks olla Eestit ohustava

olukorraga ning läheb kas „Eesti“ või „mujal“ kohta (klassikaaslased hindavad, kas nad

nõustuvad õpilase valikuga); seejärel vaatavad oma kaarte tagajärgede kaartidega lapsed

ning need, kes arvavad, et nende kaardil kirjutatu seostub antud hädaolukorraga, liiguvad

esimese õpilase juurde; valmistumise grupis olevad õpilased teevad samuti.

- Hiljem arutatakse koos, millised tulemused saadi – selleks loetakse järgemööda ette üks

hädaolukord, selle tagajärjed ning võimalikud valmistumise meetodid. Räägitakse läbi ka

võimalikud hädaolukorrad Eestis ning esmane käitumine nende aset leidmise korral.

5. Arutelu pinginaabriga- mõtle, kuidas tegutseda, kui tekib konkreetne hädaolukord (valida

välja 1 Eestis enam esineda võiv olukord)? Mõelge ka läbi, mida teha, kui ei saa tegutseda

vastavalt esialgsele tegutsemise plaanile (pange paika plaan B)?

6. Ühine arutelu klassis kontakttelefonide numbrite osas – millised numbrid on vajalikud teada

(hädaabi 112 ja muud olulised numbrid vt taustainfo) ja kuidas helistada (mida on oluline

teatada, kuidas oma asukohta määrata, kirjeldada jne)?

Õpitulemused:

- Loetleb, millised hädaolukorrad võivad Eestit ohustada (tormid, üleujutused,

lennuõnnetused, ulatuslik tulekahju, laeva-, rongi ja maanteeõnnetused, elektrikatkestus,

nakkushaiguste epideemia).

- Mõistab, miks on tormi, pakase või äikese ajal ohtlik õues viibida.

- Mõistab, mis ohustab inimest üleujutuse korral.

- Mõistab, et tulekahjude või plahvatuste järel leviv suits või mürgised gaasid on tervisele

kahjulikud ja ohtlikud.

- Kirjeldab, kuidas ennast loodusõnnetuse või õues leviva suitsu korral kodus kõige paremini

kaitsta (siseruumide püsimine, uste-akende sulgemine jmt).

Lõiming:

- Eesti keel ja kirjandus: arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine,

nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse

küsimine; teksti sisu mõistmine;


- Matemaatika: temperatuuriühik kraad; termomeeter, selle skaala;

- Loodusõpetus: inimese meeled ja avastamine; ilmavaatlused; ilmastikunähtused; inimese

toiduvajadused; Praktilised tööd ja IKT rakendamine: õppekäigud aastaajaliste erinevuste

vaatlemiseks; temperatuuri mõõtmine erinevates keskkondades; ilma vaatlemine;

õhutemperatuuri mõõtmine; ilmaennustuse ja tegeliku ilma võrdlemine;

- Inimeseõpetus: ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras; ravimid; abi saamise võimalused;

teave ja teabeallikad ning nende kasutamine;

- Kehaline kasvatus: teadmised ilmastikule ja spordialale vastavast riietumisest.


- Mängulise hädaolukordade hindamise käigus saavad õpilased tagasisidet kaasõpilastelt ning

õpetajalt, kes vajadusel suunab abistavate küsimustega;

- Õpilased annavad tagasisidet selle kohta, mida nad uut said teada antud õppetegevuste

käigus ja mida tahaksid veel rohkem teada.

Tagasi sisukorda

Lisa 1. Loetelu hädaolukordadest Eestis ja mujal, nende tagajärgedest ja valmistumise võimalustest.

Erinevad hädaolukorrad Hädaolukordade tagajärjed

Hädaolukordadeks valmistumine

Eestit ohustada võivad

hädaolukorrad

Mujal maailmas esinevad

hädaolukorrad

torm torm, orkaan tugev tuul ja maru võivad murda puid ja

need kukuvad teele – sõiduteed võivad

olla läbimatud; autode ja majade peale

kukkuvad puud võivad tuua kaasa

purustusi; võivad maha kukkuda

elektriliinid ja tekib elektrikatkestus;

elektrikatkestus – ei tööta miski, mis saab

toitu elektrivõrgust (ka vesi, kui tuleb

majja pumba abil, võib otsa saada;

samuti ei tööta elektriradiaatorid,

kodumasinad, arvutid, ei saa laadida

seadmeid jne); sooja söögi ja vee

saamine võib olla raskem, kui

majapidamises on elektripliit; võib olla

raske saada teada, mis toimub, kui raadio

ja televiisor ei tööta ning internetti ei ole;

kui on palju kahjustada saanud maju ja

inimesi, siis ei pruugi abi kiiresti kõikideni

kohale jõuda; haiglad võivad olla täis

lendlevatest esemetest ning kukkunud

puudest saadud vigastustega inimesi;

Vaata ilmateadet – ilmateade annab

teada, millist ilma on oodata täna,

homme või järgmisel nädalal;

Hoidu väljas liikumast, kuna torm võib

murda puid ja lendu viia esemeid, mis

võivad sind kahjustada;

Elektrikatkestus – lülita välja kõik

kodumasinad ja elektroonika, mis olid

kasutusel siis, kui elekter ära läks;

kasuta vähem oma sülearvutit või

mobiiltelefoni (säästa akut); hoia alati

akupank täis; mõtle, mis oleks sinu

valgusallikas (nt patareidega

taskulamp), kuidas saab soojendada

vett ja toitu (kui kodus on elektripliit);

varuge koju kaua säilivaid, toitvaid ja

kergelt valmistatavaid toiduaineid ja

joogivett jm

Kontakttelefonide numbrid – hädaabi

112 ja muud olulised numbrid nt

elektrilevi rikketelefon 1343 ja

maanteeinfo 1510

üleujutus üleujutus vee tase tõuseb, äravoolukohad võivad Vaata ilmateadet – ilmateade annab




ummistuda (vesi ei saa kuhugi minna),

vesi tungib majja;

tekib oht, et vesi kahjustab

elektrisüsteeme ja katkistes

elektriseadmetes võib tekkida lühis (vesi

juhib elektrit ja veega kokkupuutudes on

oht saada elektrilööki);

võib tekkida elektrikatkestus - ei tööta

miski, mis saab toitu elektrivõrgust (ka

vesi, kui tuleb majja pumba abil, võib

otsa saada; samuti ei tööta

elektriradiaatorid, kodumasinad, arvutid,

ei saa laadida seadmeid jne); sooja söögi

ja vee saamine võib olla raskem, kui





homme või järgmisel nädalal







valgusallikas (patareidega taskulamp);



joogivett




lennuõnnetus lennuõnnetus palju hukkunuid lennukis;

lennuk võib kukkudes kahjustada inimesi

ja maju



mere- ja lennupääste 6191224

ulatuslik tulekahju ulatuslik tulekahju mürgine suits, mille tõttu hukkuvad

elusolendid (inimesed ja loomad-linnud);

tuli hävitab metsa (põhjustab suurt kahju

metsikule loodusele – taimedele ja

loomadele);

tuli hakkab kiiresti levima ja väljub

kontrolli alt – liigub edasi metsade ja

asulate poole.

Metsas peetakse kinni

tuleohutusnõuetest;


teada, kui on pikalt kestnud kuum ja

kuiv ilm ja metsades on suur tuleoht.



Keskkonnainspektsiooni valvetelefon



1313.

laeva-, rongi- ja

maanteeõnnetused

laeva-, rongi ja

maanteeõnnetuse

d

palju võimalikke hukkunuid, teed on kinni

pandud ja seal ei saa keegi liigelda.

tuleb kuulata uudiseid


112 (kuidas helistada?) ja muud

olulised numbrid nt Mere- ja

lennupääste 6191224 ja Maanteeinfo

1510

elektrikatkestus Elektrikatkestus – ei tööta miski, mis saab

toitu elektrivõrgust (ka vesi, kui tuleb

majja pumba abil, võib otsa saada;

samuti ei tööta elektriradiaatorid,

kodumasinad, arvutid, ei saa laadida

seadmeid jne); sooja söögi ja vee

saamine võib olla raskem, kui




kui majapidamises on vaid elektril

töötavad lambid, tekib pimedus;

Kui kasutatakse lahtist tuld valguse

(küünlad, tikud, gaasilambid) ja sooja

saamiseks (lahtine lõke või puhastamata

tulekolle nt ahi või kamin, mis muidu ei

ole kasutusel), võib tekkida tuleoht;



homme või järgmisel nädalal – tugev

tuul või pikalt püsiv külm või kuum

võib ka endaga elektrikatkestuse

kaasa tuua;










joogivett




nakkushaiguste malaaria vt ohtliku palju inimesi haigestub korraga ja haiglad tuleb kuulata uudiseid, et saada teada





epideemia nakkushaiguse

puhang

on ülekoormatud – arstiabi ei pruugi

ruttu jõuda abivajajateni;

apteegis võivad olla otsas need ravimid,

mida antud haiguse puhul vajatakse

ohtlikest nakkushaigustest;

kodust väljas käies tuleb tagada enda

ohutus (pesta käsi, mitte olla koos

nakkushaigete inimestega);

liikuda palju värskes õhus ja süüa

mitmekülgselt – nii saab hoida end

tervena ja haigused ei hakka kergelt

külge (tugevneb immuunsüsteem);

kodus tuleb hoida piisav varu neid

ravimeid, mis on pereliikmetele

igapäevaselt vajalikud ning mis

leevendaksid palavikku ja valu;



Mürgistusinfo telefon 16662

pikk kuumalaine

pikk kuumalaine pikalt kestev või väga suur kuumus võib

tekitada elektrikatkestuse ning ei ole

võimalik süüa teha (kui tegemist on

elektripliidiga), joogivett ei jagu (kui vesi

tuleb pumbaga kaevust), kuid kuumaga

vajavad elusolendid palju vett; pime (kui

ei ole teisi valgusallikaid) jm

kuna on kuiv, tekib suur oht ka

tulekahjudeks, ka metsades;



homme või järgmisel nädalal.

Pika kuumusega võib tekkida

elektrikatkestus – siis lülita välja kõik










joogivett




pikk külmalaine pikk külmalaine pikalt kestev või väga tugev külm võib

tekitada elektrikatkestuse ning ei ole

võimalik süüa teha (kui tegemist on

elektripliidiga), pime (kui ei ole teisi

valgusallikaid) ja pole võimalik sooja

saada (kui pole teisi soojaallikaid);

ilma kütteta võivad jäätuda ka veetorud

ning puudub võimalus saada vett toiduks

ja pesuks



homme või järgmisel nädalal – ka

oodatavast pikast külmast ilmast;

Pika külmaga võib tekkida

elektrikatkestus – siis lülita välja kõik









joogivett;




keemiareostus keemiareostus õhk või vesi võib olla reostunud ja vee

tarvitamisel kraanist või õues viibides

võib saada mürgistuse;

oht tulekahju või plahvatuse tekkeks;

kui palju inimesi on korraga mürgistuse

saanud, võivad haiglad olla ülekoormatud

tuleb kuulata uudiseid

õhu kaudu leviva saaste korral tuleb

püsida siseruumides ja sulgeda uksed-

aknad;

vee kaudu leviva saaste korral tuleb

hoiduda kraanivee joomisest;




kodus peaks olema varutud joogivett

nii joomiseks kui söögi

valmistamiseks;



Mürgistusinfo telefon 16662 ja

Keskkonnainspektsiooni valvetelefon

1313.

maavärinad tekivad maakoore sisemised võnked, mis

lisaks raputamisele lõhestab maapinda,

langetab ühte kihti ning tõstab teist;

maavärinad võivad tekitada taastumatuid

kahjustusi nii loodusele kui ka inimestele;

maa värisemise ning maakoores

tekkivate lõhede tagajärjel purunevad

hooned ning teised tugevad ehitised;

gaasi- ja elektritrasside purunemisel

tekivad tulekahjud, maalihked ja

tsunamid ehk hiidlained;

tugeva maavärina puhul on palju

hukkunuid ja vigastatuid.

elades või reisides kohtadesse, kus on

suur võimalus maavärinateks, tuleks

selleks valmis olla (mõelda läbi, kuidas

käituda);

tuleb kuulata uudiseid, et saada teada

võimalikest maavärinate ohtudest

tsunami (hiidlaine) tekivad maalihked, üleujutused jt

kaasnevad looduskatastroofid;

merevee sattumine põhjavette ning

rannajoone kadumine või muutumine;

hiidlaine võib väiksed ja madalal asuvad

saared muuta elamiskõlbmatuks;

ulatuslikud purustused ja suur hukkunute

Enamasti tsunami hoiatab oma

tulekust: rannaäär jääb mõne minuti

jooksul suures ulatuses kuivaks,

justkui saabuks ülikiire mõõn. Kui

märkad rannas sellist olukorda, siis

liigu viivitamatult kõrgemale alale või

põgene hoonete kõrgematele


ja vigastatute arv. korrustele;


võimalikest maavärinate ja sellest

tekkida võivate hiidlainete ohtudest


kutsumine väljaspool Euroopat

(reisides tuleb teha kindlaks selle maa

hädaabinumber).

lumelaviin laviin lõhub oma teel kõik sinna jääva:

puud ja majad ja matab enda alla;

inimestest, kes jäävad lumelaviini alla,

1/3 sureb (lämbub enda CO2 sisse,

saadud kehavigastuste või külmumise

tagajärjel).

tunne laviiniohu märke, õpi tundma

ohtlikke kohti ning tea

käitumisjuhiseid laviini korral.


võimalikest lumelaviiniohtudest;

Tuleb olla ettevaatlik mägedesse

minemisel ja lumiste mägede all olles

ning arvestada, et lumistel nõlvadel

võivad tekkida lumelaviinid;

Sulailm suurendab laviini esinemise

tõenäosust;

Laviiniohtlikumate nõlvade kaldenurk

jääb 25 ja 60° vahele;


112 (peamiselt Euroopas, mujal

maailmas tuleb leida seal toimivad

hädaabinumbrid)

vulkaanipurse Tekivad laavavoolud, vulkaaniline tuhk,

lõõmpilved, maalihked, vulkaaniline gaas,

Reeglina annavad vulkaanid märku

aktiviseerumisest väikeste


tsunamid ja kliimamuutus;

Vulkaanipursete tagajärjeks võib olla

materiaalne kahju hävitatud hoonete,

infrastruktuuri ja põllumaa näol; nälg,

veereostus, haiguste levik, uppumine,

lämbumine jne.

maavärinatega;

tuleb kuulata uudiseid;


(Euroopas 112, mujal maailmas tuleb

leida seal toimivad hädaabinumbrid)

Tagasi sisukorda

7. Varavastaste kahjude ennetamine – oma vara hoidmine ja kaitsmine

(Evelyn Leinbok)

Õppetegevustes käsitletavad ohutuse alateemad: varavastaste kahjude ennetamine, vägivalla- sh

kiusamise vastaste tegude ennetamine, digiturvalisus, abi kutsumine.

Taustainfo

Kõik oluline lapse elus saab alguse keskkonnast, kus ta kasvab. Lapse väärtushinnanguid, käitumist,

suhtumist saavad mõjutada teda ümbritsevad inimesed. Tähtis on, et laps õpiks hoidma iseennast

ning arvestama oma kaaslaste ja teiste inimestega. Vähem tähtis pole ka asjade hoidmine. Last ja

tema kasutuses olevat vara võivad ohustada nii eakaaslased kui ka tuttavad või päris võõrad

täiskasvanud. Seepärast tuleb lapsele juba varakult õpetada, kuidas ennast hoida, kuidas kaitsta oma

sõpru ning kuidas toimida nii enda kui ka võõraste asjadega.

Võõrad asjad ja omastamine

Lastel juhtub üsna tihti, et nad unustavad enda kätte võõraid asju, kuid leidub ka neid, kes teevad

seda tahtlikult. Näiteks jäetakse endale asju, mille laps on koolist leidnud, kuid kui hiljem selgub, et

seda eset otsitakse, tekib lapsel hirm ja ta peidab leiu ära või viskab minema. Õnnetud on sellisel

juhul nii eseme kaotaja kui ka leidja.

Samuti võivad lapsed üksteiselt raha või asju laenata – väärtuslikemateks esemeteks on

mobiiltelefonid või tahvelarvutid. Laenamine ei tundu esmapilgul probleemina, kuid probleem tekib

siis, kui asi läheb katki või kaob. Pahanduste vältimiseks tuleb lapsega arutleda, et ta teaks, kuidas

oma ja võõra varaga käituda. Kõige parem on katset teha mõne lapse jaoks kalli ja olulise asja näitel.

Lapsele tuleb selgeks teha, et temale antud asju ja raha ei tohi ilma vanema nõusolekuta vahetada,

ära anda ega laenata. Võõrad asjad tuleb nende omanikele tagastada ja võetud võlg tasuda andja

vanemale. Juhul, kui leitud asja omanikku ei ole võimalik välja selgitada, tuleb see toimetada kooli või

politseisse. Oluline on teada ja lapsele selgitada, et võõra asja endale jätmine on selle omastamine

ning selline tegevus on keelatud ja karistatav.

https://www.politsei.ee/et/nouanded/oma-vara-kaitse/

Abi otsimine.

Õnnetuste ja kuriteo ohvriks langemise eest pole keegi täielikult kaitstud. Nii ka lapsed. Tuleb

õpetada ja julgustada lapsi õigesti ja õigel ajal abi otsima. Kuriteo ohvriks (näiteks on varastatud

mobiiltelefon või on tekitatud lapsele vigastusi) langedes tuleb sellest võimalikult kiiresti teatada

politseile ja käituda vastavalt sealt saadud juhistele. Last tuleb julgustada, et kui tõsine häda on käes,

tuleb KOHE helistada numbril 112 (mitte oodata õhtut ja rääkida alles siis vanematele) ning alles

seejärel teavitada vanemaid või kedagi teist, kelle hoolde laps on jäetud. Teavitamise kiirus on

oluline, sest aeg on kriitilise tähtsusega. Lisaks võib õpetada last, et ta jätaks võimaluse korral meelde

olulist infot (nt vägivallatseja tundemärgid – juuksevärv, kehaehitus vms), et oleks võimalik rikkuja

tabada ja hiljem ka tuvastada.


https://www.politsei.ee/et/nouanded/oma-vara-kaitse/


Aeg: 2 x 45 min + kodutöö

Sihtrühm: 2. klassi õpilased

Õpikeskkond: klassiruum ja kooli aula või muu suurem ruum või võimalusel kooliõu

Õppetegevused:

1. Jutustuse lugemine ja selle põhjal arutlemine.

- õpilased loevad kas omaette või võib paluda mõnel õpilasel kogu klassile lugeda ette jutustus

kadunud binoklist (2.klassi inimeseõpetuse tööraamat. Riina Kippak, Anne Kloren, Ene Kulderknup,

Kaja Peetris. 88 lk 2011; Koolibri; lk 78) Märkus: kui lapsed loevad omaette ning lugemiskiirus on

klassi õpilaste hulgas väga erinev, võib kiirematele lugejatele anda lisaülesandeks piltide järjestamise

jutustuse põhjal, mis räägib asjade laenamisest ja omastamisest 2. klassi inimeseõpetuse

tööraamatust (Riina Kippak, Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris. 88 lk 2011; Koolibri; lk 43);

- õpilased teevad lühikese kokkuvõtte, mis jutustuses toimus ja mida erinevad osapooled (binokli

kaotaja ja võtja) tundsid;

- pinginaabriga koos mõeldakse välja 1 alternatiivne võimalus, kuidas poiss oleks saanud kasutada

teise lapse binoklit ilma, et kumbki oleks ennast pärast halvasti tundnud ning esitatakse oma lugu

klassikaaslastele;

- tahvlile joonistatava mõistekaardina pannakse kirja kõik võimalused, kuidas oleks saanud antud

juhtumil erinevate osapoolte poolt vaadatuna välistada ebamugavaid olukordi ning arutletakse

nende üle.

Nt:

Binokli kaasa võtja Binokli varastaja

- Ei võta ekskursioonile kaasa kallist

binoklit, mille kaduma mineku või

purunemise korral oleks kahju (nii

varaline kui emotsionaalne) suur;

- Saab aru, et teiste asjad on teiste omad

ning soovi korral midagi kasutada, tuleb

selleks küsida luba (siis on mõlemad

rõõmsad);

- Kui näeb, et kaasõpilastele pakub tema

binokkel huvi ning sellega on põnev

kaugemaid objekte vaadata, pakub ise

võimalust ka teistel oma binoklit

kasutada (nii saavad ka need, kes on

tagasihoidlikumad ja ei julgeks ise

küsida, binoklit kasutada ning paljud

lapsed oleksid rõõmsad selle võimaluse

üle);

- Kui kaasõpilane ei luba tal kasutada oma

binoklit, siis mõistab, et see on tema

õigus oma asju mitte teistele anda. Kui

see küsijat kurvastab, saab ta sellest

viisakalt märku anda. Kui binokli omanik

sellele ebameeldivalt vastab, siis võib

õpilane pöörduda olukorra

lahendamiseks õpetaja poole, kes saab

meelde tuletada, et kaasa tasuks võtta

ikkagi selliseid esemeid, mida raatsitakse

ka teiste kaasõpilastega jagada, eeldusel,

et asju hästi hoitakse.

- Hoiab oma kaasavõetud binoklit hästi ja

hoolsalt (ei jäta vedelema, et see ära ei

kaoks või pahatahtlike inimeste poolt

- Kui kaasõpilane laenab talle oma

binoklit, siis hoiab seda hästi ja

ettevaatlikult ning annab selle tagasi või


ära ei varastataks; hoiab binoklit

ümbrise/koti sees, et see ei saaks

kahjustada);

omaniku loal teistele kaasõpilastele

samamoodi ettevaatlikult kasutada (siis

on kõik rahul ja rõõmsad);

jne jne

2. Rühmatööna võimaluste kaardistamine, kuidas oma asju hästi hoida.

- moodustatakse rühmad (nt eesnimede esitähtede järgi järjestades tähestiku alusel või mitmeks

lugemise teel või riietuse värvide või mõnel teisel viisil), kes saavad erinevad olukorrad, milles asjade

hoidmise võimalust analüüsitakse:

1. rühm: enda asjade hoidmine koolis;

2. rühm: enda asjade hoidmine kodus;

3. rühm: enda asjade hoidmine teel olles (nt reisides või ühistranspordis kooli ja koju sõites);

4. rühm: enda asjade/informatsiooni hoidmine seadmetes (telefonis, arvutis, tahvelarvutis);

- õpetaja teeb sissejuhatuse rühmatöösse, rõhutades ka asjaolu, et me saame ise väga palju ära teha

selleks, et me ei satuks varguse ohvriks või meie asjad ei läheks kaduma või katki. Õpilastel

palutaksegi keskenduda nendele võimalustele, kuidas ise oma asju niimoodi hoida, et need jääksid

terveks ja ohutult meiega.

- rühmadele jagatakse kas suured paberid-postrid, millele nad märgivad oma leitud võimalused või

nutiseadmete olemasolul kasutatakse virtuaalset võimalust nt https://answergarden.ch/ vms.

Õpetaja aitab ja nõustab rühmasid, juhtides tähelepanu erinevatele olukordadele.

Võimalusi:

1. rühm: enda asjade hoidmine koolis: ei võta kaasa ohtlikke ja hinnalisi asju või dokumente (nt

reisidokumenti ehk passi); hoian oma asjad kotis suletud luku taga; hoian oma asjadel ise ja alati

silma peal; ei jäta midagi vedelema; ei jäta kooli (nt rõivistusse) esemeid, mida ma kardan kaotada;

jälgin peale klassiruumist lahkumist, et kõik minu asjad on minuga kaasa saanud; jälgin peale

rõivistust lahkumist, et kõik minu riided ja jalanõud on minuga kaasas; lukustan kaasavõetud jalgratta

jne

2. rühm: enda asjade hoidmine kodus: hoian oma asjad korras ja kindlates kohtades (lihtne leida, hea

ja turvaline hoida); ei jäta asju kuhugi vedelema, kus need ette jäävad (ei lähe katki või saa muud

moodi kahjustada); lukustan välisukse alati (võõrad ei saa ootamatult koju tulla); ei lase koju sisse

inimesi, keda ma ei tunne (v.a. mõne ameti esindajad, kes seda tõendavad pildiga dokumendiga

ja/või vormi kandes); ei laena oma asju välja nendele, kes ei oska neid hoida või kes ei ole

usaldusväärsed; ei laena koduvõtit või ei teata uksekoodi kellelegi jne

3. rühm: enda asjade hoidmine teel olles (nt reisides või ühistranspordis kooli ja koju sõites): hoian

oma kotis ja endaga vaid selliseid asju, mis peavad minuga kaasas olema (ei võta kaasa väärtuslikke

esemeid ja palju sularaha, kui seda ei ole vaja); hoian taskutes vaid selliseid asju, millest ma ei karda

ilma jääda; ei pane pükste ja koti tagumistesse taskutesse väärtuslikke asju (neid on sealt kõige

lihtsam ära varastada ja kaotada, ilma et ma tunneksin seda); ei jäta oma asju korrakski järelevalveta

– hoian oma asjadel alati silma peal jne

https://answergarden.ch/


4. rühm: enda asjade/informatsiooni hoidmine seadmetes (telefonis, arvutis, tahvelarvutis): kaitsen

enda seadmeid parooliga; ei jaga kellegagi oma paroole ja koode; ei riputa enda kohta üles

informatsiooni, mis võib kahjustada minu privaatsust; kasutan alati viirusetõrjet ega lae alla

kahtlaseid faile, mänge ja kirjade lisasid, mille usaldusväärsuses mul on põhjust kahelda jne

- iga rühm teeb lühikese ettekande enda teemal leitud võimaluste kohta, peale mida palutakse

kaasõpilastel täiendada omapoolsete mõtetega ning siis võib õpetaja tuua välja ka oma

tähelepanekud. Rühmad võivad kaunistada oma postrid kunstiõpetuse tunnis ning siis need

klassiruumi seinale kinnitada.

3. Mäng: mida teha, kui midagi on juhtunud?

- õpetaja selgitab õpilastele mängu reeglid: kooli õue või aula/võimla erinevatesse kohtadesse

kinnitatakse erinevad sildid võimalustega, kuidas tuleks esmalt käituda erinevate juhtumite korral.

Nendeks on: teatan õpetajale, räägin sõbrale, teatan vanematele, helistan 112, helistan/kirjutan

lasteabi numbrile, teatan veebikonstaablile, ei räägi sellest mitte kellelegi. Erinevad juhtumid on kirja

pandud kokkuvolditud paberitele, mis asuvad mõnes kausis või kaabus vms. Õpetaja tõmbab välja ja

loeb ette esimese juhtumi, mille korral õpilased otsustavad, kuidas tuleks käituda, kellele teatada

juhtumist ning lähevad vastava sildiga varustatud kohta. Seejärel peavad samasse kohta koondunud

õpilased omavahel kokkuleppele jõudma, miks nad arvavad, et just sinna/sellele inimesele tuleks

kõigepealt juhtunust teatada ning ütlevad oma põhjenduse kogu klassile välja. Kui õpetaja on

põhjendusega ja valikuga nõus, toob ta omakorda välja need põhjused, miks just niimoodi tuleks

käituda ja mitte teistmoodi. Kõige õigemini vastanud rühm loosib välja uue olukorra ja loeb selle ette

(kui olukorra lahendamiseks on mitu õiget lahendust, võib lasta loosi tõmmata kas neil, kes

esimesena oma põhjenduse osas kokku leppisid või paluda erinevatel rühmadel osaleda koos

loosimises: nt üks segab pabereid, teine hoiab kaussi/kaabut, kolmas tõmbab, neljas loeb vms).

Erinevad olukorrad ja nende lahendamine:

1. Avastasin, et olin kogemata võtnud endaga kaasa sõbrale kuuluva asja, mis mulle

ka väga meeldib. Mul on natuke piinlik selle pärast – võidakse arvata, et ma

meelega võtsin selle. Samas tahaksin samasugust asja ka endale. (Teatan sõbrale

– tema on nähtavasti ka märganud asja kadumist ning võib olla selle üle väga

kurb, tagastan talle tema asja esimesel võimalusel);

2. Tulin peale koolist kojusõitu bussist välja ja nägin, et minu koolikoti tasku oli lahti

ning sealt oli kaduma läinud rahakott koos õpilaspileti ja ühistranspordikaardiga.

Olin väga kurb, sest võtsin kooli kaasa rohkem sularaha, kui mul oleks vaja olnud

ning piinlik oli ka, sest ema alati hoiatas mind rahakoti ja teiste väärtuslike asjade

kotitaskus kandmise eest. (Helistan 112 – mida kiiremini ma vargusest teada

annan, seda kiiremini saab politsei seda lahendama hakata; teatan kohe oma

vanematele ning esimesel võimalusel läheme politseisse ning esitame avalduse

kadunud asjade kohta);

3. Tulin peale kooli jalutades koju ja nägin, kuidas suuremad poisid ühte esimese

klassi õpilast kiusasid – narrisid teda tema riietuse ja soengu pärast ning siis

ütlesid, et ei narri teda enam, kui ta neile kogu oma raha ära annab. Väike poiss

oli hirmul ja väga kurb - ta nuttis ja andiski kaasas olnud rahakoti ära. Mul oli

poisist väga kahju, kuid ma mõtlesin, et kas mina peaksin ikka midagi tegema, kui


minu endaga midagi halba ei juhtunud. (Helistan 112 – tegemist on kuriteoga

ning mida varem politsei sellest teada saab, seda kiiremini saab tabada ka

kurjategijad. Püüan jätta meelde kiusajate arvu ja välimuse, kus ma seda

juhtumit nägin ning kuhu suunas kurjategijad läksid – see aitab kaasa

kurjategijate leidmisele. Järgmistel kordadel võivad samad kurjategijad kiusata ka

mind);

4. Koolis tuli mul äkitselt meelde, et olin kiiruga kooli tulles unustanud kodu

välisukse lukku keerata. Mul on väga piinlik seda vanematele tunnistada, sest

nad võivad minu hajameelsuse peale pahaseks saada. (Helistan vanematele – ehk

on neil võimalik enne mind koju minna ja uks lukku keerata; lukust lahtine

välisuks on aga varaste jaoks väga lihtne võimalus meie kodust midagi kiiruga ja

märkamatult kaasa viia);

5. Kui jätan enda pinali vahetunniks klassi laua peale, siis tihti on see tagasi tulles

sealt kadunud. Leian selle erinevatest kohtadest küll üles ja tean, kes seda ära

peidavad, aga nii halb tunne on, kui pinalit otsides samad lapsed naeravad mu

üle. (Räägin õpetajale – õpetaja otsustab, kuidas ta saab kiusavate

klassikaaslastega kiusamisest rääkida ja nende tegevuse lõpetada).

4. Koduse tööna lavastada rühmadena mõni situatsioon asjade laenamisest, lõhkumisest või

varastamisest.

- Jagunetakse rühmadesse ning mõeldakse välja mõni lugu, kus sõbralt või tuttavalt võetakse midagi

laenuks ning seda kas ei taheta tagastada, see läheb katki või see pahatahtlikult endale jäetakse (nt

valega, et see läks kaduma), peidetakse vihahoos ära vms. Iga loo juures tuleks kirjeldada ka

osapoolte tundeid ja kahtlusi, kaaluda erinevate olukordade lahenduste üle ning lõpuks lahendada

juhtum selliselt, et kõik osapooled oleksid võimalikult rahul lahendusega.

- Rühmad lavastavad loo rollimänguna (kõikidele rühmaliikmetele peaks saama mõni roll, ka loo

väljamõtlemise või dialoogide vahel jutustamise või filmimise roll vms). Rollimängu võib üles filmida

või esitada klassile näidendina.

- Rollimäng kantakse kas ette või näidatakse ülesfilmitud mängu. Kaasõpilased annavad iga rühma

esitusele tagasisidet (vt. hindamine)

Lisaülesandeid:

- 2. klassi inimeseõpetuse tööraamat. Riina Kippak, Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris.

88 lk; 2011; Koolibri. Asja väärtus ja hind: oma ja teiste asjade suhtes õiget käitumist

kirjeldavate lausete üle kirjutamine, lk 44.

- 2. klassi inimeseõpetuse tööraamat. Riina Kippak, Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris.

88 lk; 2011; Koolibri. Tean ja oskan: tabelis asjade omandi ja omastamise, reklaami ajel

soetamise, vajalikkuse ja ohtlike esemete kooli võtmise kohta õigete vastuste valimine, lk 45.

Õpitulemused:

- Saab aru laenamise põhimõtetest ja sellega kaasnevast vastutusest;

- Teab, et igaüks vastutab oma tegude eest ise;

- Oskab ja julgeb vargusest teatada (õpetajale, vanemale, politseile).


- Teab, et koju ei tohi lasta võõraid inimesi.

Lõiming

- Eesti keel ja kirjandus: loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine; teksti sisu

mõistmine; arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja

mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine;

eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus; sõnavara arendamine; tegelaste

iseloomustamine; loovtöö kirjutamine;

- Inimeseõpetus: mina; minu erinevused teistest inimestest ja sarnasused nendega; iga

inimese väärtus; viisakas käitumine; minu oma, tema oma, meie oma; asja väärtus ja hind;

asjade väärtus teiste väärtuste seas; reklaami mõju; lapse õigused ja kohustused; ohud

tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise võimalused; ausus ja õiglus; leppimine;

vabandust palumine ja vabandamine; oma muredest rääkimine ja tunnete väljendamine;

oskus panna end teise inimese olukorda; keeldumine kahjulikust tegevusest; hea ja halb

käitumine; südametunnistus; käitumisreeglid; käitumise mõju ja tagajärjed;

- Väärtuskasvatus: iga inimese ainulaadsus; julgus jääda iseendaks; eneseväärikus; erinevad

inimesed minu ümber; üksteisemõistmine ja lugupidamine; ligimesearmastus;

andekspalumine ja andeksandmine; reeglite ja seaduste mõte ning tähtsus;

südametunnistus; kohusetunne; vastutustunne; lubadused ja nende täitmine; sõnapidamine;

tõde ja vale; rõõm ja mure; hirm ja turvalisus.


- Rühmatöö käigus saab õpetaja tagasisidet, kui palju õpilased oskavad leida erinevaid

võimalusi oma asjade hoidmiseks ning saab antud infole tuginedes tuua järgnevates

tegevustes esile vähem teadvustatud võimalusi;

- Rollimängule antakse kaasõpilaste poolt järgmist tagasisidet: mis rollimängus meeldis kõige

enam, kas lugu oli kaasahaarav/põnev/eluline, kuidas meeldis olukorra lahendamine, mida

oleks saanud veel paremini teha? Õpetaja võtab kaasõpilaste arvamused ja soovitused kokku,

lisab oma tähelepanekud ning annab koondhinnangu (leidlikkus rollimängu stsenaariumi

loomisel, lahenduskäigu õigsus, suuline eneseväljendusoskus, läbimängu huvitavus jne).

Tagasi sisukorda


8. Vägivallaennetus ja dokumendikohustus

(Evelyn Leinbok)

Õppetegevustes käsitletavad ohutuse alateemad: vägivalla-, sh kiusamise ennetus,

dokumendikohustus.

Taustainfo

Lapse iseseisvumise ja suhtlusringi kasvamisega võib olla seotud erinevaid ohuolukordi, millest üks

tõsisemaid on kokkupuutumine erinevat tüüpi vägivallaga. Vägivald liigitatakse peamiselt vaimseks,

füüsiliseks ja seksuaalseks. Vägivald on käitumine, mille abil usaldust, mõju või jõudu kuritarvitades

saavutatakse teises inimeses hirmu tekitades võim tema elu üle.

Koolivägivald

Koolivägivald on vägivald, mis tekib koolisuhetes. Ilmtingimata ei pea vägivallajuhtumid aset leidma

vaid koolis või selle territooriumil. Koolivägivald võib olla õpilase või õpetaja mõnitamine, tema raha

või asjade äravõtmine või lõhkumine ja määrimine; laimujuttude levitamine; vägivallaga

ähvardamine; peksmine.

www.politsei.ee/et/nouanded/noorele/koolivagivald/

Kiusamisest.

Kristiina Treial, TÜ õppejõud ja SA Kiusamisvaba Kool asutajaliige, on selgitanud kiusamise olemust

ning viise, kuidas sellega toime tulla ning ennetada. Tema sõnul mõistetakse kiusamise all tahtlikku ja

korduvat teist inimest kahjustavat käitumist, kus kasutatakse ära jõudude ebavõrdsust, mistõttu on

ohvril raske end ise kaitsta. Selliselt ei ole iga kaklus, eriarvamus, tüli ja konflikt, kui need toimuvad

ühekordselt ja võrdsete osapoolte vahel, käsitletav kiusamisena.

Treiali sõnul on kiusamise juures selle kõige negatiivsemaks ja kahjustavamaks komponendiks just

korduvus ja jõudude ebavõrdsus, mistõttu tunneb kiusatav alati nii hirmu kui ka abitust ja seda ka

juhtumite vahepealsel ajal, kuna ohver kardab uut kohtumist kiusajatega. Kiusamise ohvri võib

kiusamine viia ärevuse ja depressioonini, enesehinnangu ja õpiedu languseni ning lausa elust

lahkumise mõteteni. Samas ei jää kiusamiskogemusest kahjustamata ka nii kiusajad ise kui ka

kiusamise pealtvaatajad - kiusaja võib küll nautida lühiajaliselt eduelamust ja hirmul põhinevat

populaarsust, kuid pikemas perspektiivis ähvardab ka teda ärevus, suhete probleemid ning ligi 4

korda suurem tõenäosus olla noore täiskasvanuna kuriteoga arvel; pealtvaatajad kogevad aga

suuremat ärevust, ka depressiooni sümptome, tugevalt on häiritud nende turvatunne ning

soodustatud on sallimatud ja agressiivsed käitumisnormid.

Kes on tüüpilised kiusajad või ohvrid?

Kristiina Treiali sõnul on viimase aja uurimused näidanud, et kiusajaks ja ohvriks võib sattuda iga laps

- selleks ei pea olema kuidagi eriline või keerulise taustaga.

Kiusamist soodustavad aga järgmised klassis avalduvad ilmingud:

1) õpilastel puudub kuuluvustunne, ei nähta enda olulisust seltskonnas ning

2) klassi kirjutamata reeglid lubavad teiste alandamist ning kahjustamist.

http://www.politsei.ee/et/nouanded/noorele/koolivagivald/


Need reeglid kujunevad ühelt poolt õpetajate poolt kehtestatud normidest ja teiselt poolt laste endi

kaasatoodud tõekspidamistest näiteks sallivuse kohta – erinevusi mittesallivate õpilaste hulgas on ka

õpetajal väga raske klassis hoolimise ja meie-tunnet tekitada. Seetõttu on väga suureks abiks

kiusamise ennetamisel ja vähendamisel kooli tõhus koostöö vanematega. Õpetaja saab siiski ka ise

midagi klassis ära teha.

Õpetaja võimalused kiusamise ennetamiseks:

1) viia sisse tava arutada klassiõpilastega koolis/klassis toimuvat (mitte ainult koolitööd ja

õppimist puudutavast, vaid ka tunnetest ja muredest; nt kui on toimunud õpilaste vahel mõni

juhtum, tuleks võtta aega ja seda arutada) – selleks tuleks kujundada turvaline ja toetav

õhkkond, kus õpilased saavad ja julgevad oma muredest rääkida ja oskavad ka teisi kuulata;

2) hoida õpilaste hulgas tervet enesehinnangut – iga õpilane peaks teadma, et ta on oluline, ta

saab hakkama ja kuulub kuhugi – siinkohal peaks õpetaja väga jälgima ka enda poolt antavaid

hinnanguid ja signaale ning toetama õpilase positiivset minapilti (ka siis, kui õpilane ei

oska/tea midagi või on õpetaja arvates laisk vms);

3) kehtestada ning, veel tähtsam, arutada kehtivate reeglite ja väärtushinnangute üle – mida

tähendab sallivus ja hoolivus, austus ja julgus ebaõigluse vastu astuda – see aitab kaasa

õpilastes kiusamist mittevõimaldava väärtussüsteemi tekkimisele;

4) tuleks väljendada kindlalt seisukohta, et kiusamine on igal juhul lubamatu!

5) õpilastele tuleks teadvustada nende võimalusi kiusamise ennetamiseks või peatamiseks – kui

nemad märkavad kaasõpilaste vastavat käitumist ning sellele reageerivad, siis ei pruugi

üksikust juhtumist kujuneda süstemaatilist (kiusamist kui korduvat ja tahtlikku) käitumist.

(Allikas: http://www.kivaprogram.net/estonia/mis-on-kiusamine-ja-kuidas-seda-peatada/kellele-on-

kiusamine-kasulik)

Kiusamise vähendamise ja oma lapse abistamise kohta saab lisaks lugeda:

Laste ombudsmani büroo nõustamisvoldikust „Kool kiusamisest vabaks“

Kiusamisvaba Kooli kodulehel saadavast lapsevanemate miniõpikust

Haridus- ja Teadusministeeriumi kooliturvalisuse ülevaatest

Koolil ja õpetajatel soovitatakse kindlasti liituda „Kiusamisest vabaks!“ programmiga:

http://www.kivaprogram.net/estonia. Iga koolitusel osalev kooliõpetaja saab endale metoodilised

materjalid ehk kohvri, milles sisaldub: 21 teemakaarti, õpetaja käsiraamat, massaažiraamat, raamat

„Paremad sõbrad“, raamat „Koos õues“, arutelukaardid töötajatele ja vanematele, plakat,

nõuandevoldikud vanematele, postkaardid, õppemäng „Sõber Karu“, metoodikat tutvustava video

flaier ning suur karu õpetajale. Soovi korral on võimalik osta ka igale lapsele ka väike karu.

Lapse dokumendid

Isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja

sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel

kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti.

Politsei- ja Piirivalveamet annab välja kuut liiki reisidokumente. Eesti kodanikule antakse välja Eesti

kodaniku pass ja meremehe teenistusraamat ning välismaalasele välismaalase pass,

http://www.kivaprogram.net/estonia/mis-on-kiusamine-ja-kuidas-seda-peatada/kellele-on-kiusamine-kasulik

http://www.kivaprogram.net/estonia/mis-on-kiusamine-ja-kuidas-seda-peatada/kellele-on-kiusamine-kasulik

http://lasteombudsman.ee/sites/default/files/IMCE/kool_kiusamisest_vabaks.pdf

http://www.kivaprogram.net/ee_lapsevanematele/

https://www.hm.ee/et/tegevused/alus-pohi-ja-keskharidus/kooliturvalisus

http://www.kivaprogram.net/estonia

https://www.politsei.ee/et/nouanded/dokumentide-naidised/eesti-kodaniku-pass/

https://www.politsei.ee/et/nouanded/dokumentide-naidised/eesti-kodaniku-pass/

https://www.politsei.ee/et/nouanded/dokumentide-naidised/meremehe-teenistusraamat/

https://www.politsei.ee/et/nouanded/dokumentide-naidised/valismaalase-pass/


meresõidutunnistus, ajutine reisidokument ja pagulase reisidokument. Diplomaatilisi passe annab

välja Välisministeerium.

https://www.politsei.ee/et/nouanded/dokumentide-naidised/

Igal Eestis elaval Eesti kodanikul peab olema isikutunnistus ehk ID- kaart. Dokumendikohustus tekib

alates 15. eluaastast. Enne seda ei ole isikut tõendav dokument kohustuslik. Küll aga on vaja enne 15

aastaseks saamist ID-kaarti või passi juhul, kui soovitakse reisida.

https://www.politsei.ee/et/nouanded/piiriuletusinfo/

Alla 15 aastase lapse eest esitab ID- kaardi või passi taotluse lapse seaduslik esindaja ning see

väljastatakse samuti ainult lapse seaduslikule esindajale. Dokumente saab küll teatud juhtudel

taotleda ka posti teel, kuid nii ID- kaart kui ka pass väljastatakse siiski ainult lapsevanemale või lapse

seaduslikule esindajale. Dokumendi välja andnud asutust tuleb teavitada, kui dokumenti kantud

andmed on muutunud või dokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks, kaotsi läinud või hävinud.

www.politsei.ee/et/nouanded/id-kaart-ja-pass/

Kui kaart on varastatud või kaotatud, helistage sertifikaatide peatamiseks kohe ID-abiliini

telefoninumbril 1777.

Sertifitseerimiskeskus: www.sk.ee/kontakt/id-abiliin-1777/

Kui pass on kaotatud või varastatud:

Dokumendi kehtetuks tunnistamiseks tuleb dokumendi kasutajal (või tema seaduslikul esindajal)

esitada avaldus, mida saab esitada:

PPA teeninduses;

lähimas politseijaoskonnas;

Eesti välisesinduses;

digiallkirjastatult e-posti aadressil [email protected].

https://www.politsei.ee/et/nouanded/id-kaart-ja-pass/kui-id-kaart-voi-pass-kaob/

Õppetegevuste eesmärk: arutluse kaudu saavad õpilased teadlikuks isikut tõendava dokumendi

eripäradest, milleks neid kasutatakse, kus ja kes võib neid õpilaselt küsida. Õpilane oskab nimetada

enda erinevaid dokumente ning teab, mida teha, kui dokument on kaduma läinud. Mängu teel

õpitakse eristama nii isikut tõendava dokumendi osasid kui ka õpitakse paremini tundma oma

klassikaaslasi ning osatakse näha nendega sarnasusi. Igapäevase märkamise ülesandega suunatakse

õpilasi märkama oma klasskaaslasi ning neid vajadusel toetama.

Aeg: 2 x 45 min + kokkulepitud perioodil läbiviidav kaasõpilase märkamine ja tunnustamine

Õppetegevused:

1. Sissejuhatavas osas toimub vabas vormis arutelu dokumentide üle:

- mille järgi saab õpilane aru, et tegemist on dokumendi, mitte lihtsalt paberiga; kas dokumenti on

vaja kuidagi teistmoodi hoida kui teisi pabereid; kas dokumenti tohib kortsutada, lõikuda, sinna

midagi lisada (joonistada või kirjutada), teistele laenata?

https://www.politsei.ee/et/nouanded/dokumentide-naidised/meresoidutunnistus/

https://www.politsei.ee/et/nouanded/dokumentide-naidised/ajutine-reisidokument/

https://www.politsei.ee/et/nouanded/dokumentide-naidised/pagulase-reisidokument/

https://www.politsei.ee/et/nouanded/dokumentide-naidised/

https://www.politsei.ee/et/nouanded/piiriuletusinfo/

http://www.politsei.ee/et/nouanded/id-kaart-ja-pass/

http://www.sk.ee/kontakt/id-abiliin-1777/

mailto:[email protected]

https://www.politsei.ee/et/nouanded/id-kaart-ja-pass/kui-id-kaart-voi-pass-kaob/


- milliseid dokumente õpilased osakavad nimetada (pass, id- kaart, juhiload, jalgrattaload,

raamatukogukaart, õpilaspilet, pangakaart, ühistranspordikaart jne)? Miks on vaja nii palju

dokumente (annavad tunnistust millegi kohta nt juhiluba – sõiduõiguse kohta jne).

- millised neist nimetatud dokumentidest on isikut tõendavad dokumendid (pass, id- kaart)? Millised

elemendid on nendel dokumentidel ühesugused (foto, isikukood, nimi, väljaandja)? (siinkohal võiks

vaadata kas pilti passist või id- kaardist)

- millal ja kellele tohin anda enda isikut tõendavat dokumenti (ametnikule nt pangas, politseinikule,

piirivalvurile jne)? Kellele ma kindlasti ei tohi anda oma dokumenti (võõrale inimesele, laenuks

sõbrale või tuttavale jne)?

- kelle käest peaksin mina küsima dokumenti (kui mõni ametnik tuleb ja palub luba kas siseneda koju

või küsib Sinu käest nt isikuandmeid, kodust aadressi või telefoninumbrit vms)? Milline peaks see

dokument välja nägema (foto, nimi, asutus)?

- mida tuleb teha siis, kui dokument on kaduma läinud (vt taustainfo)?

2. Tutvustamismäng – teeme ise dokumendi ja saame tuttavaks!

- õpilased saavad tugevama paberi, murravad selle kaheks või kolmeks (et seda saaks hiljem laua

peale kõigile nähtavale panna) ning joonistavad sellele oma (või kellegi kujuteldava isiku) pildi,

kirjutavad suurelt nime ja isikukoodi (võib olla väljamõeldud)

(Märkus: õpetaja võib otsustada, kas lasta õpilastel joonistada ja kirjutada enda kohta (kui on uus

klass ja lapsed vajaksid ka nimede meelde jätmist) või siis mõelda välja mingi isik – see võib olla

lõbusam ja vabam võimalus, kui lapsed üksteise nimesid juba hästi tunnevad).

- õpilased täidavad enda kohta käivad andmed töölehel (vt Lisa 1);

- õpilased istuvad ringi ja asetavad oma nimesedelid enda ette (et silt oleks võimalikult hästi näha

võimalikult paljudele õpilastele);

- üks õpilane esitab ühe töölehel olevatest küsimustest ning keegi pakub ühe numbri, mille alusel

loetakse niipalju lapsi edasi ning selgub see, kellele küsimus oli suunatud – küsimuse esitaja loeb ette

ka küsitava nime nimesildilt ning küsitav vastab enda poolt täidetud ankeedi alusel (küsijaid ja

küsitavaid võib valida ka teistel meetoditel, kuid on oluline, et võimalikult paljud õpilased saaksid

küsida ja vastata), seejärel panevad kõik õpilased omale kirja vastaja nime ja selle, mis vastusest

temalegi meeldib. Küsimist jätkab vastanud õpilane;

- mängu lõpuks võiks igal õpilasel olla kaasõpilase kohta midagi sellist kirjas, mis tallegi meeldib. Kui

seda ei ole, võiksid õpilased uuesti küsida seni, kuni leitakse ühine meeldivus;

- mängu kokkuvõtteks võiks öelda, et me oleme kõik milleski sarnased ja mida paremini me üksteist

tundma õpime, seda rohkem sarnasusi näeme – erinevused välimuses ja käitumises ei tähenda seda,

et ollakse täiesti erinevad. Kõik hindavad head sõpra, hoolivust ja seda, et neid vajadusel aidatakse

(õpetaja võib loetelu pikendada või tuua välja neid omadusi, mis õpilaste juures enim kordusid või

mis on hetkel aktuaalsed).

3. Igapäevane kaasõpilase märkamine.


- õpetaja küsib vestluses õpilastega, kas neil esineb vahest olukordi, kui on halb tuju või tunnevad

nad, et vajaksid julgustust millegi tegemiseks, mida nad kardavad, et ei oska või on keegi neile midagi

halvasti öelnud ja ollakse kurb? Mis oleks sellises olukorras hea? Kas saavad klassikaaslased siis

midagi teha selleks, et oleks parem olla? Kas heast sõnast ja julgustusest oleks kasu?

- käsitöö või kunstiõpetuse tunnis meisterdatakse nimelised ümbrikud või sussid vms, mille saab

kinnitada klassiruumi seinale ning millele on peale nime kirjutatud veel peale: Märka mind! Ütle

midagi head!

- õpilased saavad igapäevaselt ülesandeks märgata kaasõpilasi, kes tunduvad neile kas kurvad,

mures, solvunud vm moel vajavad abi ja julgustust. Iga päev kirjutab iga õpilane kas 1 või 2 head

soovi ja julgustavat sõna klassikaaslasele (mida tahaks, et temale sarnases olukorras öeldaks) ning

paneb selle antud õpilase nimega ümbrikusse, kes tema arvates seda täna kõige rohkem vajaks. Iga

päev vaatavad õpilased ka oma ümbrikud/sussid üle ja häid sõnumeid saanud õpilased kinnitavad

oma ümbriku/sussi külge sildi „aitäh!“, näitamaks kaasõpilastele, et nende head sõnad on olnud

abiks.

Märkus: õpetajal on soovitav leppida kõigepealt õpilastega kokku reeglid, millest kindlasti kinni

peetakse: nt kirjutatakse vaid häid soove ja mõtteid, kirjutatakse iga päev uued sedelid jne.

4. Arutlus: Kui midagi juhtub – kuidas käituda vägivallaga kokku puutudes?

- õpilastel palutakse nimetada selliseid vägivallaga seotud olukordi, mis võivad aset leida kas koolis

või kooliteel ning arutletakse, mida ohtu sattudes tuleks teha (karju; jookse ära, kui on võimalik;

hakka vastu; anna juhtunust kindlasti teada);

- ühine arutelu, miks sellised tegevused võiksid vajalikud olla?

Karju – tõmbab võimalikult suurt tähelepanu möödujate/lähemal olijate seas, kes saavad appi tulla

või abi kutsuda; ründajad ei taha tähelepanu ja võivad ise põgeneda, kartes kättesaamist.

Jookse ära, kui on võimalik – ära jäänud juhtum on kõige parem – eemaldud ohust; kui samal ajal ka

karjud, tõmbab rohkemate inimeste tähelepanu ja võidakse tulla ja/või kutsuda abi; kurjategijad

võivad ise põgeneda, et neid kätte ei saadaks.

Hakka vastu – omanda enesekaitse kõige lihtsamad võtted ja kasuta neid siis, kui ei ole võimalik

põgeneda (näpud silma, jalaga põlve, kõrisse, suguelunditesse löömine jne on hädakaitse puhul kõige

tõhusamad) – kõikidel inimestel on samad nõrgad kohad, mida ka väike laps saab mõjutada valu

tekitamiseks; samal ajal karjudes tõmbad ka möödakäijate tähelepanu.

Anna kindlasti juhtunust teada – ükskõik, kas kurjategijatel õnnestus oma plaan ellu viia või mitte

(õnnestus põgeneda või tulid inimesed appi), anna sellest esimesel võimalusel teada Häirekeskuse

telefonil 112, sest siis saab politsei neid inimesi kohe otsima hakata! Jäta meelde, kuidas kurjategijad

välja nägid ja kuhu nad läksid, kus juhtus ja kes võisid näha – nii saab politsei kõige kiiremini ja

tõhusamalt kurjategijaid leida! Kui Sina jätad juhtunust teada andmata, siis võivad samad kurjategijad

varsti teistelegi liiga teha.

- Kas peaks midagi tegema, kui näed, et kellegi teise kallal tarvitatakse vägivalda? Miks? (tema ei saa

ehk ise abi kutsuda; pead esmalt veenduma, et oled ise väljaspool ohtu ja siis kutsuma abi ja nt

karjuma – kurjategijad võivad põgeneda ja ohvri rahule jätta, kui teavad, et keegi on pealt näinud ja


abi kutsunud; kui neid kurjategijaid ei peatata, võivad nad homme Sinu või Sinu lähedaste kallal

vägivallatseda jne).

Lisaülesanne:

- Joonistuste ja etteantud üleskutsete põhjal sobiva keeldumise sõnastamine, arutlus

kaasakutsumise ja ahvatlevate pakkumiste ohtlikkuse üle (2.klassi inimeseõpetuse

tööraamat. Riina Kippak, Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris. 88 lk; 2011; Koolibri.

Käitumine tänaval, lk 12). Loetletud võimaluste kõrval tuleks käsitleda kaasõpilaste poolt

tehtud üleskutset kedagi kiusata – kuidas sellest keelduda ja sekkuda sobival viisil.

Õpitulemused:

Tunneb oma dokumente: õpilaspilet, jalgratturi luba, ühistranspordi kaart, pangakaart,

raamatukogu kaart, Euroopa ravikindlustuskaart; pass ja/või ID kaart (reisimine) kui isikut

tõendavad dokumendid.

Teab, mida teha, kui dokument on kaduma läinud või varastatud.

Tunneb ära kiusamise ja oskab panna ennast kiusatava olukorda (mõtteliselt).

Oskab ja julgeb sekkuda, kui märkab kiusamist.

Oskab märgata ja aidata abi vajavat klassikaaslast.

Teab, et igaüks vastutab ise enda tegude eest.

Teab, et vägivalla puhul tuleb rakendada enese- ja hädakaitset (karju, jookse ära, kui võimalik,

hakka vastu ja anna sellest kindlasti teada).

Lõiming



küsimine;


inimese väärtus; viisakas käitumine; sallivus; minu ja teiste vajadused; sõbrad ja sõpruse

hoidmine; sallivus; üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine; asjade väärtus teiste

väärtuste seas; lapse õigused ja kohustused; ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras;

võõras ümbrus ja võõraga kaasaminek; ohud kodus ja koduümbruses; abi saamise

võimalused; ausus ja õiglus; leppimine; vabandust palumine ja vabandamine; oma muredest

rääkimine ja tunnete väljendamine; oskus panna end teise inimese olukorda; abivalmidus,

kohuse- ja vastutustunne; keeldumine kahjulikust tegevusest; hea ja halb käitumine;

südametunnistus; käitumisreeglid; käitumise mõju ja tagajärjed;







- Õpetaja annab õppetegevuste jooksul tagasisidet õpilaste oskusele märgata ja välja tuua

enda ja teiste huvide sarnasusi (tuues välja positiivset); oskust märgata ja aru saada


kaasõpilaste vajadustest ja tunnetest ning nendega arvestada. Õpetaja rolliks on õpilastele

õppetegevustes plaanitud perioodi jooksul meenutada heade mõtete ja soovide edastamist

kaasõpilasele ning tunnustada selle tegemise eest;

- Arutluses käitumisjuhiste kohta kokkupuutel vägivallaga saab õpetaja tagasisidet õpilaste

teadmiste ja oskuste kohta rakendada enese- ja hädaabikaitset, abi kutsuda ja rakendada

muid meetodeid kaitseks ja eemaldumiseks – õpetaja saab arutluses tuua rohkem välja ja

pikemalt peatuda nendel teemadel, millest õpilased vähem teadlikud on. Vajadusel võib

kokkuleppel lapsevanematega kutsuda kehalise kasvatuse tundi enesekaitse treeneri, kes

õpilastega praktilised harjutused ka läbi teeb.

LISA 1

Tööleht.

Palun kirjuta enda kohta (ka siis, kui oled mõelnud välja teise nime) järgmist:

1. Mida Sulle meeldib kõige rohkem teha?

2. Millised on Sinu hobid?

3. Milline on Sinu lemmikvärv?

4. Milline on Sinu lemmiksöök ja -jook?

5. Kas Sul on lemmikloom? Milline?

6. Milline sõber Sulle meeldib? Mis teda iseloomustab?

7. Milline on Su lemmikmäng?

8. Milline aastaaeg Sulle meeldib?

Tagasi sisukorda


9. Avalikus kohas käitumine ja digiturvalisus

(Evelyn Leinbok)

Õppetegevustega käsitletavad ohutuse alateemad: avalikus kohas käitumine, digiturvalisus.

Taustainfo:

Internet on suhtluskeskkond nagu iga teinegi, seega kehtivad seal samad viisakusreeglid ja

suhtlusnormid, mis peaksid kehtima iga päev. Internetikeskkond ei taga anonüümsust, kuna kõik, mis

seal tehakse või üles laetakse, salvestub automaatselt. Keegi võib üles laetud pildi või faili endale

ümber kopeerida samal hetkel, kui te selle üles laete. Nii jääb pilt või tekst igaveseks kellegi võõra

kätte ning ei ole teada, mida ta sellega edasi teeb.

Mitmed tegevused internetis ei ole seadusega keelatud, kuid on ebasoovitavad põhjusel, et need

võivad tuua kellelegi hingevalu, kurvastust ja depressiooni, mille kõige hullemas staadiumis võib

tekkida isegi soov elust lahkuda. Sellisteks tegevusteks on näiteks enese paljalt või pesus pildistamine

ja piltide internetti üles laadimine, aga ka juhtumid, kus kedagi võidakse elektrooniliste vahenditega

kiusata (nt tehakse kellegi fotost „naljapilte”, saadetakse kiuslikke sõnumeid, kästakse läbi

suhtlusportaalide teha vastumeelseid asju jne).

Keelatud on:

Teise inimese laimamine ja narrimine ning teise teadmata tema fotode töötlemine või nende

teistele edasi saatmine.

Võõra nime, andmete ja näopildi kasutamine veebikeskkonnas.

Nõuda erootiliste ja/või pornograafiliste piltide saatmist või neid saata alaealisele, kes on

noorem kui 14-aastane.

Seksuaalvahekorraks ettepaneku tegemine või sellele ahvatlemine, kui alaealine on noorem

kui 14-aastane.

Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi

kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.

Nõuanded lastele:

Sinu turvalisuse tagamine internetis on Sinu enda teha. Tuleta pidevalt endale meelde, mida

interneti turvalisusest kuulnud oled ja jälgi nõuandeid. Hea link, kust leiad usaldusväärset

lisainfot on www.targaltinternetis.ee

Ole ettevaatlik mobiilseid teenuseid tellides, uuri enne välja, palju see maksab!

Mõtle enne, kui ostad virtuaalse mängukonto!

Virtuaalne raha võib maksta reaalset raha!

Kui jääd hätta, otsi abi! Esmase asjana pöördu usaldusväärse täiskasvanu poole. Mure korral

pöördu julgesti meie veebikonstaablite poole Facebookis. Eesti keeles aitavad sind Andero ja

Maarja, vene keeles Jana.

http://www.targaltinternetis.ee/


Õppetegevuste eesmärk: õppetegevustega suunatakse õpilasi mõtlema, millised kohad on avalikud

kohad ja kuidas seal käituda sobib, samuti millised tegevused millisesse keskkonda kõige paremini

sobivad. Rühmatööga teadvustavad õpilased virtuaalsete ja pärismängude võimalusi ja ohte.

Aeg: 45 min + kodune töö

Sihtrühm: 2.-3. klasside õpilased

Õppetegevused:

1. Sissejuhatuseks arutlus avaliku koha mõiste üle – mida sellega mõeldakse, millised kohad on

avalikud? Kas internet ja suhtluskeskkonnad on avalikud? Mille poolest sarnaneb internet avalikule

kohale ja mille poolest mitte?

2. Töövihikus ülesande täitmine.

- Avalikku kohta sobiliku/mittesobiliku käitumise kohta tabeli täitmine ja selle põhjal arutlus (Koolibri

2. klassi inimeseõpetuse tööraamat. Riina Kippak, Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris. 88 lk

2011; Avalikus kohas käitumine. Head kombed. lk 14)

või

- Kõige tähtsama reegli väljatoomine käitumise kohta trennis, klassiga tänaval, sööklas,

ühistranspordis jm. Kokkuvõte rühmatööst (3. klassi inimeseõpetuse töövihik. Riina Kippak, Anne

Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris 72 lk; 2012; Koolibri. Avalikus kohas käitumine. Viisakas

käitumine kodus, koolis, kooliteel. lk 44)

3. Rühmatööna internetis ja päriselus mängimise võrdlus.

- klassi õpilased jagatakse rühmadesse ning saavad loosi alusel kirjeldada kas internetis mängimise

eeliseid, päriselt mängimise eeliseid, internetis mängimise miinuseid või päriselus mängimise

miinuseid. Õpilastele tuleb rõhutada, et nende ülesanne on leida nii palju võimalusi, kui nad

suudavad ning nad ei pea ise väljatooduga nõustuma. Rühmad võiksid panna kirja oma argumendid

järgmiselt: meie arvame, et internetis mängimine on hea seepärast, et …… jne. Õpetaja abistab

rühmasid suunavate küsimuste esitamisega (nt mis võib juhtuda internetis mängides, kas sealt võib

saada viiruseid, kas sa tead, kellega seal mängid, kas kõik mängud on tasuta jne – internetis

mängimise miinuste otsimise rühmas);

- klassis loetakse kõigepealt ette ühe rühma argumendid ja seejärel teiste rühmade omad ning

õpetaja palub õpilastel siis otsustada, millise rühma valikuga nad kõige enam nõustuvad;

- eraldi räägitakse mängude ostmise ja viiruste arvutisse jt seadmetesse tõmbamise ohtudest.

4. Valikute tegemine: millal võib ja millal mitte?

- õpetaja loeb ette tegevusi ning sellega seotud erinevaid võimalusi ning õpilased kas tõusevad püsti-

kui arvavad, et niimoodi võib ja sobib või jäävad istuma – kui arvavad, et nii ei või või ei sobi.

Võimalikke tegevusi:

1) pildistamine: kaasõpilase pildistamine ja teistele edasisaatmine tema kiusamise eesmärgil,

võõra inimese pildistamine – loa küsimine, suhtlusportaalide vanusepiirangud;


2) andmete avaldamine: oma nime, aadressi ja telefoninumbri tänaval võõrale andmine, oma

nime, aadressi ja telefoninumbri koolikoti külge riputamine, oma nime, aadressi ja

telefoninumbri andmine politseinikule, kui on midagi juhtunud;

3) tutvumine: kõigiga, kes tahavad tutvuda, trenni- või huviringi kaaslastega, sõprade

sõpradega, kui sõbrad neid juba hästi tunnevad, tänaval või ühistranspordis minuga juttu

teinud võõraga, kes tahab mulle midagi anda või näidata.

Kõikidel juhtudel tuleks õiged valikud ka põhjendada – kui õpilased jäävad sellega hätta, siis aitab

õpetaja.

5. Koduse tööna täita tabel tegevuste ja kohtade kohta, kus neid tegevusi teha sobib (vt Lisa 1).

Kodune töö vaadatakse kogu klassiga üle ning võrreldakse pakutud kohti ning loetelusse lisatud kohti.

Lisaülesanded:

- Tabeli täitmine enda reeglite (sh liikluse) järgimise sageduse kohta. Arutlus tulemuste üle.

(2.klassi inimeseõpetuse tööraamat. Riina Kippak, Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris.

88 lk; 2011; Koolibri. Tean ja oskan: avalikus kohas käitumine, reeglid; lk. 15)

Õpitulemused:

Mõistab, mis on avalik koht.

Teab, et interneti teenused ei ole alati tasuta.

Teab, et suhtlusportaalides on vanusepiirangud.

Teab, et teise inimese laimamine ja narrimine ning teise teadmata tema fotode või andmete

kasutamine/töötlemine või nende teistele edasi saatmine ei ole lubatud.

Teab, et uute tutvuste loomisel tuleb olla ettevaatlik.

Lõiming:



küsimine; mõtete väljendamine terviklausetena;


inimese väärtus; viisakas käitumine; asja väärtus ja hind; abivalmidus, kohuse- ja

vastutustunne; asjade väärtus teiste väärtuste seas; lapse õigused ja kohustused; ohud

tervisele ja toimetulek ohuolukorras; abi saamise võimalused; vabandust palumine ja

vabandamine; oma muredest rääkimine ja tunnete väljendamine; oskus panna end teise

inimese olukorda; sallivus; ohud kodus ja koduümbruses; keeldumine kahjulikust tegevusest;

hea ja halb käitumine; südametunnistus; käitumisreeglid; liiklusreeglid; käitumise mõju ja

tagajärjed;








- Õpetaja saab õppetegevuste käigus tagasisidet õpilaste oskuse kohta teadvustada avalikus

kohas käitumise (avaliku korra) reegleid ja tavasid ning nende vajalikkuse mõistmist – kui

reegleid teatakse, kuid ei mõisteta nende vajalikkust, pöörab õpetaja täiendavalt tähelepanu

arutlustele ning enda asetamisega teiste olukorda avalikus kohas; võimalusel minnakse peale

õppetegevuste läbiviimist ühisele külaskäigule, mille jooksul saab õpetaja tagasisidet õpilaste

oskuste kohta vastavalt ka käituda;

- Õpilased annavad hinnangu oma kodutööle: kui kerge või raske oli õpilasel leida tegevustele

sobilikud/turvalised kohad ja kas ta on kunagi eksinud mõne sarnase tegevuse koha valikul;

õpetaja annab hinnangu õpilase kodutööle, tuues eksimuste korral välja küsimusi, mis

suunaksid õpilast olukorra sobivust hindama; seejärel parandab õpilane oma tööd ning

põhjendab, miks antud tegevus sobitub/ei sobitu sellesse kohta.


LISA 1

Märgi erinevate tegevuste järel tabelis ära, kus vastavat tegevust sobib teha (kirjuta sellesse lahtrisse

välja koht, kui etteantud tegevust seal teha sobib). Kõikidele tegevustele ei pruugi sa kohta leida! Lisa

veel mõni tegevus juurde!

Tegevus/ selleks

sobilik koht

Kodus Koolis Tänaval

kõndides,

rannas

(kirjuta kas

üks või

teine)

Internetis

(suhtluskeskkonnas)

(kui õpilased ei

osale

suhtlusportaalides,

võib selle tulba ära

jätta)

Ühistranspordis

või selle

ootekohas

(buss, rong,

tramm, troll,

lennuk)

Näitan ennast

rannariietes

Jooksen

Loen raamatut

Mängin

aktiivselt

(joostes)

Karjun kõvasti

Mängin

nutitelefoniga

Räägin ja naeran

valjult

Räägin

mobiiltelefoniga,

saadan

sõnumeid ja

surfan internetis

Kiusan kedagi

Tagasi sisukorda

LISA 1. I kooliastme õpitulemused alateemade kaupa

Ohutuse alateema õpitulemused

TULEOHUTUS

Tuleõnnetuse põhjused

Teab tulekahjude sagedasemaid tekkepõhjusi (küünalde hooletu kasutamine, põlevmaterjal

küttekolde lähedal/vastas, mäng tikkude/ tulemasinaga, ise parandatud/isoleeritud juhtmed,

pistikute/ pikenduste üle koormamine jm).

Teab tulekahjude võimalikke tagajärgi (kulu- ja metsapõlengul, tulekahju eluhoones) ja

ennetamise võimalusi.

Nimetab lahtise tule allikaid (küünlad, grill, lõke, tikud) ning selgitab, miks lahtist tuld ei tohi

jätta järelevalveta.

Selgitab, et küttekoldeid (ajud, pliidid, kaminad) kasutatakse ainult täiskasvanu järelevalve

all.

Teab, mis tööd teeb korstnapühkija.

Tuli ja põlemine

Nimetab tulekahju tunnuseid (kuumus, leegid, suits, iseloomulik lõhn, suitsuanduri

rakendumine).

Oskab nimetada põlevmaterjale end ümbritsevas keskkonnas (pehme mööbel, kardinad,

laud/tool, kuluhein).

Esmased tulekahju avastamisseadmed ja evakuatsioon.

Kirjeldab suitsuanduri eesmärki, kuidas seda kontrollida ja hooldada.

Kirjeldab evakueerumist tulekahju olukorras kodust (lähim ohutuim väljapääs, kas on akende

kasutamise võimalus, evakuatsiooniteedel ei ole takistusi, pere kogunemiskoht kortermajas

elavatel lastel).

Oskab tulekahju olukorras evakueeruda koos klassiga koolist.

Teab, kuidas koolis ohust teavitatakse.

Teab hädaabinumbrit ja kirjeldab 112 helistamist kui on avastanud tulekahju.

VEEOHUTUS

Veeõnnetuste põhjused

Nimetab, milline käitumine võib kaasa tuua veeõnnetuse erinevatel aastaaegadel

(vettehüpped, paadisilla all ujumine, paadisillal jooksmine, pea vee alla vajutamine, paadis

päästevesti mitte kasutamine, vee ääres müramine/kaklemine, nõrk jää, purunenud

ujumisrõngas/madrats, ilma täiskasvanute vee ääres viibimine jne).

Põhjendab hea ujumisoskuse olulisust.

Mõistab, millal võivad ujumise abivahendid olla lapse jaoks ohtlikud.

Selgitab, mille järgi nõrka jääd ära tunda.

Oskab õnnetust märgata ja julgeb lähedasi õnnetuse olukorrast teavitada.


Käitumine veekogu ääres

Mõistab, et ei tohi minna üksinda ujuma ja kutsub endaga alati täiskasvanu kaasa.

Oskab nimetada veekogudele iseloomulikke tunnuseid, mis võivad olla ohtlikud (järsud

kaldad, suur lainetus, kiire vool, mudane või tundmatu põhi).

Käitumine veekogul/paadisõidu ohutus

Selgitab, miks paadiga sõitma tohib minna ainult koos täiskasvanuga.

Selgitab, miks paadiga sõites tuleb alati kanda päästevesti ning järgida ohutu sõidu reegleid

PLAHVATUSOHUTUS

Plahvatusoht

Selgitab, miks ei tohi puudutada eset (tundmatut), mille otstarvet ei tea või eset, mis asub

kohas, kus ta olla ei tohiks.

Käitumine plahvatusohu korral

Kirjeldab, et tundmatu eseme leidmisel ta ei puuduta eset, läheb esemest eemale ja teavitab

koheselt täiskasvanuid.

Selgitab, kuidas käituda pommiähvarduse korral koolis (täidab õpetajate või vastutavate

isikute korraldusi).

ELANIKE HÄDAOLUKORRAKS VALMISOLEK

Hädaolukorrad

Loetleb, millised hädaolukorrad võivad Eestit ohustada (tormid, üleujutused,

lennuõnnetused, ulatuslik tulekahju, laeva-, rongi ja maanteeõnnetused, elektrikatkestus,

nakkushaiguste epideemia).

Mõistab, miks on tormi, pakase või äikese ajal ohtlik õues viibida.

Mõistab, mis ohustab inimest üleujutuse korral.

Mõistab, et tulekahjude või plahvatuste järel leviv suits või mürgised gaasid on tervisele

kahjulikud ja ohtlikud.

Käitumine hädaolukorras

Teab, kuidas ohutult käituda ära eksimise korral (nt metsa eksimine - laps peab teadma

iseseisva käitumisega seonduvat; linnas või avaliku kasutusega hoonetes (nt

kaubanduskeskuses) eksimine – laps peab oskama abi küsida täiskasvanutelt).

Mõistab, et ohuolukorras tuleb tegutseda vastavalt täiskasvanute juhtnööridele.

Mõistab, et õnnetuspaika huvi pärast vaatama minek võib olla ohtlik ning on valmis seda ka

oma kaaslastele selgitama.

Kirjeldab, kuidas ennast õues leviva suitsu korral kodus kõige paremini kaitsta (siseruumide

püsimine, uste-akende sulgemine jmt).

Teab, millisel juhul on vaja sündmusest teavitada hädaabinumbril 112.

Hädaolukordadega tegelevad inimesed, asutused.

Selgitab, millist tööd teevad/millal tulevad appi päästjad, politseinikud ja kiirabi töötajad.


Informatsiooni otsimine ja mõistmine.

Teab, et kuuldes hoiatussignaale (nt tulekahju signalisatsioon, sireenid) tuleb täita täiskasvanute juhiseid.

Teab, et mobiiltelefonile võib tulla hoiatusteateid ning edasisi tegutsemisjuhiseid tuleb küsida täiskasvanutelt.

Liikluse alateema õpitulemused

1. Laps/õpilane põhjendab turvalisust ja ohutust suurendavate vahendite (turvavöö, kiiver, peatugi ja helkur, käe- ja põlvekaitsmed) vajalikkust ja kasutab neid igapäevases tegevuses erinevates liikluskeskkondades.

Turvavöö

kirjeldab turvavöö vajalikkust;

kinnitab autos ja bussis turvavöö;

Enda nähtavaks tegemine (sh helkuri kasutamine)

saab aru, miks on helkuriga liiklemine ohutum, teab erisust raudteel;

kannab kergliiklejana halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes õigesti kinnitatud helkurit või muud valgusallikat, mis aitab ennast nähtavaks teha;

Kiiver

selgitab ja saab aru kiivri kandmise vajalikkusest jalg- ja tõukerattaga, tasakaaluliikuri jms

sõitmisel;

kannab jalgratturina kiivrit.

2. Laps/õpilane jälgib ja analüüsib enda ning kaaslaste käitumist ohutuse seisukohast, eristab

ohtlikku liikluskäitumist (sh tegelemine kõrvaliste tegevustega) ohutust liikluskäitumisest,

ning peab ohutut käitumist oluliseks

Käitumise jälgimine ja analüüsimine

vaatleb õpetaja juhendamisel teiste käitumist liikluses;

Ohutu ja ohtliku käitumise eristamine

kirjeldab enda kogemuse ja etteantud situatsioonide põhjal eakaaslastest jalakäijate ohukäitumisi erinevates liikluskeskkondades ja toob välja õnnetuste põhjused;

selgitab, millised kohad liikluses on kõndimiseks, müramiseks ja mängimiseks ohtlikud (nt koostab tagajärgedest tulenevalt ohtlike kohtade pingerea);

nimetab liikluses kõrvaliste tegevustega tegelemise riske;

Sekkumine

konkreetses ohuolukorras juhib kaaslaste tähelepanu ohutu liikluskäitumise vajalikkusele,

vajadusel teavitab täiskasvanut või helistab hädaabinumbril 112, veendudes eelnevalt enda

ohutuses;


Ohutu käitumise väärtustamine

saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida õnnetusi ning valikute korral eelistab käituda ohutult;

saab aru oma eksimustest ning püüab neid edaspidi vältida.

3. Laps/õpilane käitub ohutult arvestades kaasliiklejate ja ilmastikutingimustega/

keskkonnast tulenevate ohtudega, vajadusel sekkub teiste ohutuse tagamiseks

Keskkonna mõju

saab jalakäijana aru, et märjal ja lumisel teel on sõidukite peatumisteekond pikem kui kuival;

kirjeldab (jalakäijana) liiklusohte erinevatel aastaaegadel; Liikluskeskkondade hindamine

suunab oma tähelepanu erinevate liikluskeskkondade (sh raudtee) jälgimisele ning hindamisele erinevates ilmastikutingimustes;

väärtustab viisakust liikluskeskkonnas (teiste liiklejatega arvestamine jalakäijana, liikluse „tere“ - pilkkontakt ja tänamine).

4. Laps/õpilane tunneb liiklusreegleid ja –märke oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes

ning järgib liiklusreegleid erinevates liikluskeskkondades Liiklusreeglite tundmine

tunneb põhilisi liiklusreegleid ja –märke liikluskorraldusvahendeid oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes;

nimetab reeglid, millega on vaja arvestada üksi ja ühiselt liigeldes (nt ekskursioonil, matkal, ühistranspordis, õppekäigul);

kirjeldab raudtee ja maantee liiklusreeglite erinevust; Liiklusreeglite järgimine

järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult.

5. Laps/õpilane kaardistab liiklusohtlikud kohad ja kavandab liikumisviisi arvestades enda ohutu koolitee

Teekonna planeerimine

kirjeldab enda teekonda kodust kooli vastavalt oma liikumisviisile ja toob välja, millised on tema jaoks keerulised kohad liikluses, sh kooli ümbruses;

Koolitee kavandamine

kavandab enda ohutu koolitee.

6. Laps/õpilane on teadlik enda ja oma pere liiklemise harjumustest, eesti ja erinevate riikide liikluskultuuri olemusest ja liiklusohutuse tasemest

Liikluskultuur

kirjeldab enda ja oma pere liiklemise harjumusi;


Info otsimine

tutvub kodukoha transpordiliikide ning liikumisviiside võimalustega; Info esitamine

koostab õpetaja juhendamisel küsitluse või vaatluse tulemuste põhjal lihtsa diagrammi enda ja kaasõpilaste liikluskäitumisest (nt kooli tuleku viisid või turvavarustuse kasutamine erinevatel nädalapäevadel).

Hädaabinumbri 112 kasutamise alateema õpitulemused

Teadmised

teab, et 112-le tuleb helistada päästjate, politsei, kiirabi ja demineerijate kutsumiseks;

teab, miks hädaabinumbrile ei tohi ilma põhjuseta helistada;

teab, et 112-le helistades tuleb esmalt öelda, mis juhtus ja seejärel vastata küsimustele, sh nimetab õpilane oma kodu, kooli jt enda jaoks oluliste kohtade aadressid hädaabikõne tegemiseks;

selgitab, millega tegeleb päästja, korstnapühkija, vetelpääste, politsei ja kiirabi;

Oskused/käitumine

helistab looduses, kodus ja koolis õnnetuse või tundmatu eseme leidmisel hädaabinumbril 112;

oskab 112-le hädaabikõnet tehes öelda, mis juhtus, õnnetuskoha aadressi ja vastata küsimustele;

kirjeldab väärkoheldud (nt sinikatega) või vanemate poolt unarusse jäetud (nt ilmale mittevastavalt riides, tühja kõhuga) lapsi ning edastab sellekohase info täiskasvanule;

Väärtustamine

õnnetuse korral räägib ausalt 112-le, mida ta ise tegi või nägi teisi tegemas;

julgeb lähedasi õnnetuse olukorrast teavitada;

järgib talle õpetatud 112-le helistamise ja abi andmise reegleid;

jagab koolis õpitud 112-le helistamise õpetussõnu lähedastega sh vanaema ja vanaisaga.

Turvalisuse alateema õpitulemused

Dokumendikohustus

nimetab isikut tõendavaid dokumente – õpilaspilet, pass või ID kaart;

kirjeldab, mida on vaja teha, kui dokument on kaduma läinud või varastatud;

saab aru, et dokumendi rikkumine ei ole lubatud;

Digiturvalisus

kirjeldab, mida võib ja mida ei tohi nutiseadmega teha, sh järgib kokkuleppeid tasuliste

teenuste kasutamisel ning suhtlusportaalides kehtestatud vanusepiiranguid, saab aru, kui

tegemist on varjatud tasulise teenusega;

kirjeldab nutiseadmete turvalise kasutamise reegleid (sh suhtluskeskkondades ja mängudes

tutvuste leidmine);

teeb vahet digitaalsel või väljamõeldud maailmal (nt mängud ja filmid) ja päriselul;


teab, millist infot ei tohi Internetis jagada, nt isikuandmed, paroolid;

teab, kuidas oma nutiseadet kaitsta (ei anna seda võõrale, kasutab parooli või sõrmejälge);

kasutab nutiseadmeid enda tervist kahjustamata;

Riigipiir

kirjeldab oma sõnadega, mis on riigipiir;

Varavastaste kuritegude ennetamine/vara kaitsmine

kirjeldab, kuidas saab enda vara (nt jalgratast, nutiseadmeid, koduvõtit, raha) hoida ja

kaitsta;

kirjeldab, kellele on vaja vargusest teada anda (õpetajale ja vanemale);

saab aru laenamise põhimõtetest ja sellega kaasnevast vastutusest;

mõistab, et igaüks vastutab ise oma tegude eest;

selgitab, miks ei tohi võõraid inimesi koju lasta;

Vägivallaennetus

oskab teistega arvestada, abi küsida ja anda;

selgitab, mis on koolivägivald ja koolikiusamine ning mida on õige teha, kui kedagi kiusatakse;

selgitab, miks ei ole kiusamisest teadaandmine kaebamine;

võtab vastutuse oma tegude eest ja tunnistab oma vigu;

Avaliku korra järgimine

nimetab avalikke kohti ja nendes kehtivaid reegleid.

Tagasi sisukorda

mailto:https://www.politsei.ee/et/nouanded/noorele/koolivagivald/?subject=koolivägivald

LISA 2. I kooliastme ainesisu lõiming ohutuse alateema õpitulemustega

ÕPPEAINE ÕPPEAINE TEEMA

ÕPPEAINE AINESISU OHUTUSE TEEMA OHUTUSE ÕPITULEMUS ÕPILANE:

EESTI KEEL JA KIRJANDUS

Suuline keelekasutus

Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumine, tänamine) valik suhtlemisel.

Tuleohutus teab hädaabinumbrit ja kirjeldab 112 helistamist, kui

on avastanud tulekahju;

Veeohutus oskab õnnetust märgata ja julgeb lähedasi õnnetuse

olukorrast teavitada.

112 kasutamine teab, et 112-le helistades tuleb esmalt öelda, mis juhtus ja seejärel vastata küsimustele, sh nimetab õpilane oma kodu, kooli jt enda jaoks oluliste kohtade aadressid hädaabikõne tegemiseks;


Suuline selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid.

Veeohutus selgitab, miks paadiga sõitma tohib minna ainult koos täiskasvanuga;

selgitab, miks paadiga sõites tuleb alati kanda päästevesti ning järgida ohutu sõidu reegleid;

Plahvatusohutus selgitab, miks ei tohi puudutada eset (tundmatut), mille otstarvet ei tea või eset, mis asub kohas, kus ta olla ei tohiks;

selgitab, kuidas käituda pommiähvarduse korral koolis (täidab õpetajate või vastutavate isikute korraldusi);

112 kasutamine oskab 112-le hädaabikõnet tehes öelda, mis juhtus, õnnetuskoha aadressi ja vastata küsimustele;





Sündmuse, isiku, looma, eseme jm kirjeldamine tugisõnade, skeemi ning tabeli abil.

Plahvatusohutus kirjeldab, et tundmatu eseme leidmisel ta ei puuduta eset, läheb esemest eemale ja teavitab koheselt täiskasvanuid;

112 kasutamine kirjeldab väärkoheldud (nt sinikatega) või vanemate poolt unarusse jäetud (nt ilmale mittevastavalt riides, tühja kõhuga) lapsi ning edastab sellekohase info täiskasvanule;


Dokumendikohustus nimetab isikut tõendavaid dokumente – õpilaspilet, pass või ID kaart;

kirjeldab, mida on vaja teha, kui dokument on kaduma läinud või varastatud;

Digiturvalisus kirjeldab, mida võib ja mida ei tohi nutiseadmega teha, sh järgib kokkuleppeid tasuliste teenuste kasutamisel ning suhtlusportaalides kehtestatud vanusepiiranguid, saab aru, kui tegemist on varjatud tasulise teenusega;

kirjeldab nutiseadmete turvalise kasutamise reegleid (sh suhtluskeskkondades ja mängudes tutvuste leidmine);

Riigipiir kirjeldab oma sõnadega, mis on riigipiir;

Vara kaitse kirjeldab, kuidas saab enda vara (nt jalgratast, nutiseadmeid, koduvõtit, raha) hoida ja kaitsta;

Lugemine Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse tingmärgid,

Tuleohutus oskab tulekahju olukorras evakueeruda koos klassiga

koolist (järgib evakuatsioonimärke);


liiklusmärgid jne), skeemide, kaartide ja tabelite lugemine.

Liiklusohutus koostab õpetaja juhendamisel küsitluse või vaatluse tulemuste põhjal lihtsa diagrammi enda ja kaasõpilaste liikluskäitumisest (nt kooli tuleku viisid või turvavarustuse kasutamine erinevatel nädalapäevadel);

Loetava kohta kava, skeemi, kaardi koostamine.

Liiklusohutus kavandab enda ohutu koolitee;

kirjeldab enda teekonda kodust kooli vastavalt oma liikumisviisile ja toob välja, millised on tema jaoks keerulised kohad liikluses, sh kooli ümbruses (nt kooliümbruse plaan);

MATE-MAATIKA

Mõõtmine ja tekstülesanded

Pikkusühikud millimeeter, sentimeeter, detsimeeter, meeter, kilomeeter. Pikkusühikute seosed. Massiühikud gramm, kilogramm, tonn. Massiühikute seosed.

Liiklusohutus saab jalakäijana aru, et märjal ja lumisel teel on sõidukite peatumisteekond pikem kui kuival;

Arvutamine Arvude võrdlemine ja järjestamine.

Liiklusohutus koostab õpetaja juhendamisel küsitluse või vaatluse tulemuste põhjal lihtsa diagrammi enda ja kaasõpilaste liikluskäitumisest (nt kooli tuleku viisid või turvavarustuse kasutamine erinevatel nädalapäevadel);

LOODUS-ÕPETUS

Inimese meeled ja avastamine

Inimese meeled ja avastamine. Elus ja eluta. Asjad ja materjalid.

Tuleohutus nimetab tulekahju tunnuseid (kuumus, leegid, suits,

iseloomulik lõhn, suitsuanduri rakendumine);

oskab nimetada põlevmaterjale end ümbritsevas

keskkonnas (pehme mööbel, kardinad, laud/tool,

kuluhein);

Veeohutus oskab nimetada veekogudele iseloomulikke tunnuseid, mis võivad olla ohtlikud (järsud kaldad, suur lainetus, kiire vool, mudane või tundmatu põhi);

Aastaajad Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja

Veeohutus nimetab, milline käitumine võib kaasa tuua

veeõnnetuse erinevatel aastaaegadel (vettehüpped,


valguse muutustega. paadisilla all ujumine, paadisillal jooksmine, pea vee

alla vajutamine, paadis päästevesti mitte kasutamine,

vee ääres müramine/kaklemine, nõrk jää, purunenud

ujumisrõngas/madrats, ilma täiskasvanute vee ääres

viibimine jne);

Liiklusohutus suunab oma tähelepanu erinevate liikluskeskkondade (sh raudtee) jälgimisele ning hindamisele erinevates ilmastikutingimustes;

saab jalakäijana aru, et märjal ja lumisel teel on sõidukite peatumisteekond pikem kui kuival;

kirjeldab (jalakäijana) liiklusohte erinevatel aastaaegadel;

Suvi, sügis, talv, kevad; soojus, valgus; kodukoht; veekogu.



paadisilla all ujumine, paadisillal jooksmine, pea vee




viibimine jne);

selgitab, mille järgi nõrka jääd ära tunda;

Mõõtmine ja võrdlemine

Kaalumine, pikkuse ja temperatuuri mõõtmine.

Liiklusohutus saab jalakäijana aru, et märjal ja lumisel teel on sõidukite peatumisteekond pikem kui kuival;

kirjeldab (jalakäijana) liiklusohte erinevatel aastaaegadel;

Ilm Ilmavaatlused; ilmastikunähtused.

Elanike hädaolukorraks valmisolek

loetleb, millised hädaolukorrad võivad Eestit ohustada

(tormid, üleujutused, lennuõnnetused, ulatuslik

tulekahju, laeva-, rongi ja maanteeõnnetused,

elektrikatkestus, nakkushaiguste epideemia);

Minu kodumaa Eesti

Kooliümbruse plaan. Liiklusohutus kirjeldab enda teekonda kodust kooli vastavalt oma liikumisviisile ja toob välja, millised on tema jaoks


keerulised kohad liikluses, sh kooli ümbruses;

Eesti kaart. Riigipiir kirjeldab oma sõnadega, mis on riigipiir;

INIMESE- ÕPETUS

Inimene. Mina. Mina; minu erinevused teistest inimestest ja sarnasused nendega. Iga inimese väärtus. Viisakas käitumine.

Liiklusohutus väärtustab viisakust liikluskeskkonnas (teiste liiklejatega arvestamine jalakäijana, liikluse „tere“ - pilkkontakt ja tänamine);

Avalik kord nimetab avalikke kohti ja nendes kehtivaid reegleid;

Inimene. Mina ja tervis.

Koduümbrus. Võõras ümbrus ja võõraga kaasaminek. Ohud kodus ja koduümbruses.

Tuleohutus teab tulekahjude sagedasemaid tekkepõhjusi

(küünalde hooletu kasutamine, põlevmaterjal

küttekolde lähedal/vastas, mäng tikkude/

tulemasinaga, ise parandatud/isoleeritud juhtmed,

pistikute/ pikenduste üle koormamine jm);

teab tulekahjude võimalikke tagajärgi (kulu- ja

metsapõlengul, tulekahju eluhoones) ja ennetamise

võimalusi;

nimetab lahtise tule allikaid (küünlad, grill, lõke, tikud)

ning selgitab, miks lahtist tuld ei tohi jätta

järelevalveta;

kirjeldab suitsuanduri eesmärki, kuidas seda

kontrollida ja hooldada;

Liiklusohutus tutvub kodukoha transpordiliikide ning liikumisviiside võimalustega;

Digiturvalisus teeb vahet digitaalsel või väljamõeldud maailmal (nt mängud ja filmid) ja päriselul;


Vara kaitse selgitab, miks ei tohi võõraid inimesi koju lasta;

kirjeldab, kuidas saab enda vara (nt jalgratast, nutiseadmeid, koduvõtit, raha) hoida ja kaitsta;



Inimene. Mina: aeg ja asjad.

Oma tegevuse kavandamine. Liiklusohutus kavandab enda ohutu koolitee;

Minu oma, tema oma, meie oma; asja väärtus ja hind; asjade väärtus teiste väärtuste seas.

Digiturvalisus teab, kuidas oma nutiseadet kaitsta (ei anna seda võõrale, kasutab parooli või sõrmejälge);

kirjeldab, mida võib ja mida ei tohi nutiseadmega teha, sh järgib kokkuleppeid tasuliste teenuste kasutamisel ning suhtlusportaalides kehtestatud vanusepiiranguid, saab aru, kui tegemist on varjatud tasulise teenusega;


Vara kaitse kirjeldab, kuidas saab enda vara (nt jalgratast, nutiseadmeid, koduvõtit, raha) hoida ja kaitsta;



Täpsus, lubadused, vastutus ja ausus.

Dokumendikohustus saab aru, et dokumendi rikkumine ei ole lubatud;

Vara kaitse saab aru laenamise põhimõtetest ja sellega kaasnevast vastutusest;


112 kasutamine õnnetuse korral räägib ausalt 112-le, mida ta ise tegi või nägi teisi tegemas;


järgib talle õpetatud 112-le helistamise ja abi andmise reegleid;

Meie. Mina. Mina ja endasse suhtumine. Lapse õigused ja kohustused.

Vara kaitse mõistab, et igaüks vastutab ise oma tegude eest;


Vägivallaennetus võtab vastutuse oma tegude eest ja tunnistab oma vigu;




Meie. Mina ja tervis.

Ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras.

Tuleohutus oskab tulekahju olukorras evakueeruda koos klassiga

koolist;

teab, kuidas koolis ohust teavitatakse;

teab hädaabinumbrit ja kirjeldab 112 helistamist kui


kirjeldab evakueerumist tulekahju olukorras kodust

(lähim ohutuim väljapääs, kas on akende kasutamise

võimalus, evakuatsiooniteedel ei ole takistusi, pere

kogunemiskoht kortermajas elavatel lastel);


olukorrast teavitada;



selgitab, miks ei tohi puudutada eset (tundmatut), mille otstarvet ei tea või eset, mis asub kohas, kus ta olla ei tohiks;


loetleb, millised hädaolukorrad võivad Eestit ohustada

(tormid, üleujutused, lennuõnnetused, ulatuslik

tulekahju, laeva-, rongi ja maanteeõnnetused,

elektrikatkestus, nakkushaiguste epideemia);

mõistab, mis ohustab inimest üleujutuse korral;

mõistab, et tulekahjude või plahvatuste järel leviv

suits või mürgised gaasid on tervisele kahjulikud ja

ohtlikud;


kirjeldab, kuidas ennast õues leviva suitsu korral

kodus kõige paremini kaitsta (siseruumide püsimine,

uste-akende sulgemine jmt);

teab, kuidas ohutult käituda ära eksimise korral (nt

metsa eksimine - laps peab teadma iseseisva

käitumisega seonduvat; linnas või avaliku kasutusega

hoonetes (nt kaubanduskeskuses) eksimine – laps

peab oskama abi küsida täiskasvanutelt);

mõistab, et ohuolukorras tuleb tegutseda vastavalt

täiskasvanute juhtnööridele;

teab, et kuuldes hoiatussignaale (nt tulekahju signalisatsioon, sireenid) tuleb täita täiskasvanute juhiseid;

teab, et mobiiltelefonile võib tulla hoiatusteateid ning edasisi tegutsemisjuhiseid tuleb küsida täiskasvanutelt;

Liiklusohutus selgitab, millised kohad liikluses on kõndimiseks, müramiseks ja mängimiseks ohtlikud (nt koostab tagajärgedest tulenevalt ohtlike kohtade pingerea);

nimetab liikluses kõrvaliste tegevustega tegelemise riske;

Digiturvalisus kasutab nutiseadmeid enda tervist kahjustamata;

Abi saamise võimalused. Esmaabi.


teab, millisel juhul on vaja sündmusest teavitada

hädaabinumbril 112;

selgitab, millist tööd teevad/millal tulevad appi päästjad, politseinikud ja kiirabi töötajad;

teab, et kuuldes hoiatussignaale (nt tulekahju signalisatsioon, sireenid) tuleb täita täiskasvanute juhiseid;

teab, et mobiiltelefonile võib tulla hoiatusteateid ning edasisi tegutsemisjuhiseid tuleb küsida


täiskasvanutelt;

Tuleohutus teab hädaabinumbrit ja kirjeldab 112 helistamist kui



olukorrast teavitada;

Liiklusohutus konkreetses ohuolukorras juhib kaaslaste tähelepanu

ohutu liikluskäitumise vajalikkusele, vajadusel teavitab

täiskasvanut või helistab hädaabinumbril 112,

veendudes eelnevalt enda ohutuses;

112 kasutamine teab, et 112-le tuleb helistada päästjate, politsei, kiirabi ja demineerijate kutsumiseks;

teab, miks hädaabinumbrile ei tohi ilma põhjuseta helistada;



helistab looduses, kodus ja koolis õnnetuse või tundmatu eseme leidmisel hädaabinumbril 112;





järgib talle õpetatud 112-le helistamise ja abi andmise


reegleid;

jagab koolis õpitud 112-le helistamise õpetussõnu lähedastega sh vanaema ja vanaisaga;

Dokumendikohustus kirjeldab, mida on vaja teha, kui dokument on kaduma läinud või varastatud;

Vara kaitse nimetab, kellele on vaja vargusest teada anda (õpetajale ja vanemale; 112);

Vägivallaennetus oskab teistega arvestada, abi küsida ja anda;




Meie. Mina ja meie.

Minu ja teiste vajadused. Sõbrad ja sõpruse hoidmine. Sallivus. Üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine.

112 kasutamine kirjeldab väärkoheldud (nt sinikatega) või vanemate poolt unarusse jäetud (nt ilmale mittevastavalt riides, tühja kõhuga) lapsi ning edastab sellekohase info täiskasvanule;

jagab koolis õpitud 112-le helistamise õpetussõnu lähedastega sh vanaema ja vanaisaga;





Keeldumine kahjulikust tegevusest. Hea ja halb käitumine. Südametunnistus. Käitumisreeglid.

Tuleohutus selgitab, et küttekoldeid (ajud, pliidid, kaminad)

kasutatakse ainult täiskasvanu järelevalve all;

Liiklusohutus saab aru oma eksimustest ning püüab neid edaspidi vältida.

saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida


õnnetusi ning valikute korral eelistab käituda ohutult;

Dokumendikohustus saab aru, et dokumendi rikkumine ei ole lubatud;



teab, kuidas oma nutiseadet kaitsta (ei anna seda

võõrale, kasutab parooli või sõrmejälge);








Käitumise mõju ja tagajärjed.

Tuleohutus teab tulekahjude sagedasemaid tekkepõhjusi

(küünalde hooletu kasutamine, põlevmaterjal

küttekolde lähedal/vastas, mäng tikkude/

tulemasinaga, ise parandatud/isoleeritud juhtmed,

pistikute/ pikenduste üle koormamine jm);

teab tulekahjude võimalikke tagajärgi (kulu- ja

metsapõlengul, tulekahju eluhoones) ja ennetamise

mailto:https://www.politsei.ee/et/nouanded/noorele/koolivagivald/?subject=koolivägivald


võimalusi;

nimetab lahtise tule allikaid (küünlad, grill, lõke, tikud)

ning selgitab, miks lahtist tuld ei tohi jätta

järelevalveta;

Veeohutus mõistab, et ei tohi minna üksinda ujuma ja kutsub endaga alati täiskasvanu kaasa;

põhjendab hea ujumisoskuse olulisust;

mõistab, millal võivad ujumise abivahendid olla lapse

jaoks ohtlikud;



selgitab, miks ei tohi puudutada eset (tundmatut), mille otstarvet ei tea või eset, mis asub kohas, kus ta olla ei tohiks;


mõistab, miks on tormi, pakase või äikese ajal ohtlik

õues viibida;

mõistab, et ohuolukorras tuleb tegutseda vastavalt

täiskasvanute juhtnööridele;

mõistab, et õnnetuspaika huvi pärast vaatama minek

võib olla ohtlik ning on valmis seda ka oma kaaslastele

selgitama;


teab, millist infot ei tohi Internetis jagada, nt


isikuandmed, paroolid;



selgitab, miks ei tohi võõraid inimesi koju lasta;

Vägivallaennetus selgitab, miks ei ole kiusamisest teadaandmine kaebamine;


Käitumise mõju ja tagajärjed. Liiklusreeglid.

Liiklusohutus järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult;

konkreetses ohuolukorras juhib kaaslaste tähelepanu

ohutu liikluskäitumise vajalikkusele, vajadusel teavitab

täiskasvanut või helistab hädaabinumbril 112,

veendudes eelnevalt enda ohutuses;

kirjeldab enda kogemuse ja etteantud situatsioonide põhjal eakaaslastest jalakäijate ohukäitumisi erinevates liikluskeskkondades ja toob välja õnnetuste põhjused;

vaatleb õpetaja juhendamisel teiste käitumist liikluses;

TÖÖÕPETUS Materjalid Looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk, plast, vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne).

Tuleohutus oskab nimetada põlevmaterjale end ümbritsevas

keskkonnas (pehme mööbel, kardinad, laud/tool,

kuluhein);

KEHALINE KASVATUS

Teadmised spordist ja liikumisviisidest

Ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele. Ohutu liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel.

Liiklusohutus kirjeldab enda ja oma pere liiklemise harjumusi;

tutvub kodukoha transpordiliikide ning liikumisviiside võimalustega;

koostab õpetaja juhendamisel küsitluse või vaatluse tulemuste põhjal lihtsa diagrammi enda ja kaasõpilaste liikluskäitumisest (nt kooli tuleku viisid või turvavarustuse kasutamine erinevatel


nädalapäevadel);

kirjeldab enda teekonda kodust kooli vastavalt oma liikumisviisile ja toob välja, millised on tema jaoks keerulised kohad liikluses, sh kooli ümbruses;

järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult;

saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida õnnetusi ning valikute korral eelistab käituda ohutult;

kannab jalgratturina kiivrit;

kannab kergliiklejana halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes õigesti kinnitatud helkurit või muud valgusallikat, mis aitab ennast nähtavaks teha;

kinnitab autos ja bussis turvavöö;

Ujumine Ohutusnõuded ja kord basseinides ning ujumispaikades.



paadisilla all ujumine, paadisillal jooksmine, pea vee




viibimine jne);

VÄÄRTUS-KASVATUS

Reeglite ja seaduste mõte ning tähtsus. Südametunnistus. Kohusetunne. Vastutustunne Hirm ja turvalisus.

Liiklusohutus kirjeldab turvavöö vajalikkust;

saab aru, miks on helkuriga liiklemine ohutum, teab erisust raudteel;

selgitab ja saab aru kiivri kandmise vajalikkusest jalg-

ja tõukerattaga, tasakaaluliikuri jms sõitmisel;

tunneb põhilisi liiklusreegleid ja –märke liikluskorraldusvahendeid oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes;

nimetab reeglid, millega on vaja arvestada üksi ja ühiselt liigeldes (nt ekskursioonil, matkal, ühistranspordis, õppekäigul);

kirjeldab raudtee ja maantee liiklusreeglite erinevust;


saab aru oma eksimustest ning püüab neid edaspidi vältida;







Avalik kord nimetab avalikke kohti ja nendes kehtivaid reegleid.

Tagasi sisukorda

läbiva teema „tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat … · § 36 (4)...

Documents