leigarite ajakiri nr 11leigarite ajakiri on väljaanne seltsi liikmete ja nende lähedaste jaoks....

OKTOOBER 20140,60 EUROT

RR AA HH VVAAKKUU NN SS TT II SS EELLTTSS II LL EE II GG AA RR II DD AAJJAA KK II RR II

11(47)

Niidutöö pole kiidutöö ega valsitants pole naeruasi.

Meisterdamist sügisõhtuteks

Mustjala

LEHEKÜLG 2

RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID

JUH

TKIR

I SISUJUHTMuutuste lävelMuutused on teema, mille kohta on lugematult palju tarku mõtteteri ja ütlusi. Igas keeles ja igasuguste tähendus-tega. Mõned õpetavad, mõned lohutavad, mõned targutavad niisama.

Midagi on neis enamasti ühist. Kõigepealt see, et muutused mõjuvad esialgu alati hirmutavalt. Rohkem või vähem.

Järgmiseks see, et muutu-sed haaravad kaasa.

Ja kolmandaks… toovad nad enamasti endaga midagi head. Lõpuks. Varem või hiljem.

Selge on see, et kui ise midagi ei muuda, siis midagi ei muutu ka. Kogu oma pika aja-loo ja traditsioonide juures on Leigaridki praegu muutumises, eelkõige tingituna kunstilise juhi vahetumisest.

Mina usun, et just needsa-mad traditsioonid ja pikk aja-lugu laseb Leigaritel muutuda just nii palju või vähe, kui vaja, et muudatus oleks kok-kuvõttes hea. Mitte liigsuur ega ka liiga väike. Ja muidugi on oluline kogu seltsi panus selle muutuse sobivaks vormi-misse.

Häid muutusi!Kristiina

Ajakirja toimetus:Kristiina TambergHenry Semmel

Ajakirja fotod Leigarite isiklikustja ühisest arhiivist ning internetist.Esikaane foto: Henry Semmel

Leigarite ajakiri on väljaanne seltsi liikmete ja nende lähedaste jaoks.

Tagasiside ja kaastöödon oodatud [email protected]

4 Gesekese rühm meenutab

6 Persooniloos Jaan Ulst

12 Leigarid muutuvad, aga säilitavad näo

14 Üks küsimus

16 Leigarid Brasiilias

22 Leigarite täpsus Lätis

24 Teeme ise laekrooni

26 Fotokroonika

27 Esinemiste kroonika

28 Pastlalaureaadid

29 Esinemiste pingerida

LEHEKÜLG 3

RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID

UU

DIS

EDSeptembris tõusis Leigarite keskmine haridustase pügala võrra kõrgemale - Mari Kendlast sai filosoofiadoktor.Mari doktoritöö teema oli “Eesti

kalanimetused: kujunemine, levik ja nimetamise alused.”Leigarid õnnitlevad ja on uhked!

Leigarite mehed tahavad veel rohkem tantsidaLisaks segarühmana toimuva-tele esinemistele ja treeningu-tele on vähemalt üks koosseis Leigarite tantsumehi minemas järgmisel aastal toimuvale Meeste Tantsupeole.

Pidu toimub 6.-7. juunil Rakveres ning selle tarbeks hakkavad mehed kord nädalas eraldi proovi tegema. 2015. aasta Meeste Tantsupidu on järjekorras juba kolmas.

Sabatantsu sarjas tuleb seto õhtuSel sügisel on traditsioonilise tantsu festival Sabatants korraldanud juba kaks tantsuõhtut ja novembris ootab ees veel üks – seto tantsude oma.

Need tantsuõhtud on Eesti tant-suklubide ja -majade jaoks uue for-maadiga, kus õpituba ning tantsuõhtu on kombineeritud

27. novembri tantsuõhtu on seto tantsukultuuri päralt. Eestvedajaks on pillimees ja tantsija Jaan Sarv, keda tulevad toetama Tallinna setod. Peale oma tantsude õpetamise jagavad setod kogemusi, kuidas hoida oma identiteeti ja kultuuri pealinnas - kodukohast sadu kilomeetreid eemal.

Tantsuõhtu toimub Raekoja platsil Hopneri majas (Vanaturu kael 3) kella 19-22.

Kaks varem aset leidnud õhtut olid pühendatud Inglise seltskonnatantsu-dele ja Pakri tantsudele.

Peale Leigarite enda juubelieten-duse toimub novembris veel nii Ilma Adamsoni tantsude kontsert kui ka Sõlekese ja Pääsukese kontserdid.

Kauaaegse tantsujuhi ja –looja Ilma Adamsoni tantsude kontsert „Süda on tantsule valla“ leiab aset 29.novembril kell 18 Nordea kontser-dimajas ning seal teeb kaasa ka Lei-garite põhirühm.

Veel enne seda sündmust, 15.novembril, toimub Nordea Kont-serdimajas rahvatantsuseltsi Pää-suke 35. juubelikontsert peal-kirjaga „Kes otsib, see leiab“. Peamiselt autoritantse viljelev selts toob seekordse tähtpäeva puhul lavale tantsulavastuse koos ansamb-liga Jäääär.

16.novembril astub kontserdiga rahva ette tantsuansambel Sõleke. Kontsert toimub Salme Kultuurikes-kuses ja eelinfo põhjal on algusaeg kell 16.

LEHEKÜLG 4


LEHEKÜLG 5


Leigaritel juulis külas käinud folklooriselts Gesekesest pani kirja, mis hetked reisist siiani meelde on jäänud. Vahendavad Frederike Dirks ja Christina Dömer.

Sõit Tallinnasse polegi nagu reis, vaid pigem külaskäik sõprade juurde. Tun-ne on selline, nagu viibiksid pika aja tagant taas kodus, suurel perepeol.

Sellest viimasest korrast on palju toredaid mälestusi.

Vastus küsimusele „mis meenub esimesena“, tuleb lihtsalt. Muidugi laulu- ja tantsupidu!

See on väga muljetavaldav, kui nii paljud inimesed korraga koos laula-vad ja tantsivad. Isegi pealtvaatajana tekib tunne, et oled osa sellest suurest tervikust.

Päev Aegna saarel on samuti hästi mällu jäänud. Mitte ainult kihutavate paatide tõttu, vaid ka paadist imeilu-

sale saarele avanenud vaadete pärast.Kalev Järvela juures talus veede-

tud aeg oli samuti midagi väga erilist. Tekkis tunne, nagu oleksime ajas pikalt tagasi rännanud. Ümbritsev lihtne keskkond viis meid omavahel roh-kem kokku, unustamatuks jääb õhtu laagrilõkke juures…ööl, kui ei läinudki pimedaks!

Tegelikult ei lähe meelest ükski üheskoos veedetud õhtu, ühised ju-tustamised. Ja muidugi Saksa-Brasiilia jalgpallimängu vaatamine.

Ikka veel räägime õhinaga sellest reisist… ja loodame, et see ei olnud viimane külaskäik „meie pere“ juurde Eestis.

Ühisel meisterdamishetkel sai igaüks jäädvustada enda jaoks midagi, mis suvise reisi meel-de toob.


LEHEKÜLG 6


Intervjuu: Kristiina Tamberg

Jaan Ulst: annan tantsijale tagasi

tantsuloomisvõimu

LEHEKÜLG 7


Varem peamiselt professionaalsete tantsijatega töötanud koreo-graaf-lavastaja Jaan Ulst lavastab rahvakunstiansambli Leigarid juubelietendust. 1. novembril on „5.pööripäev“ laval – etendus, mis laseb tantsijal vanade pärimustantsudega sarnaselt oma tant-su ise luua.

Kas otsus hakata lavastama Leigarite 45.juubeli etendust tuli Sinu jaoks kergelt?Maikuus, kui Sille (Sille Kapper, sel ajal Leigarite kunstilise juhi assistent – toim) mulle helistas ja sellest mõttest rääkis, võttis see mind esialgu tummaks. Peak-sin midagi nii suurt tegema! Kui esialgu tähendasid Leigarid minu mõtteis eel-kõige Leigarite täiskasvanute rühma, siis nüüd sain teada, et osalevad kõik rühmad, kogu vanuseskaala.

Otsuse tegin ikkagi kiiresti, mind ai-tas see, et olin varem Leigaritega töö-tanud. Ja Sillega koostööd teha, tema kõrval etendust teha, on minu jaoks omaette suur väärtus. Lisaks tuli veel minu magistritöö mõte sinna juurde. Praegu arendangi ühtaegu magistritöö kontseptsiooni ja etenduse kontsept-siooni.

Minu loomingus on pärimustantsu liin olnud varemgi sees, mind on see huvitanud. Sukelduda edasi sellesse konteksti oli suur võimalus.

Mida tähendab lavastuse nimetus „5.pööripäev“?Pööripäevad tähistavad päikese, val-guse ja soojuse mõju inimestele. Meil on neli pööripäeva, mis pühitsevad üht või teistpidi looduses toimuvaid muu-datusi. 5. pööripäev tähistab inimeses toimuvaid muutusi ehk teisisõnu pööri-

päevi meis endis.Laval näeme lapsi, kes mängivad eri

karaktereid. Näeme seda, kuidas need-samad mängud muutuvad laste suureks saades üha tähenduslikumaks ja eluli-semaks.

Miks just viies? Ja mida pööratakse?Mulle tundub, et kõige selle juures, mis maailmas toimub, unustatakse ära inimlikkus. Siit tuligi mõte luua pidu ini-meselt inimesele. Pöörata tähelepanu inimesele, temas toimuvale.

Etenduse taotlus ei ole uut lehekül-ge keerata, nagu looduses aastaaegade vahetumisega toimub. Etendus on kui pöörlev spiraal, mis viib meid rännaku-le tantsijate vahele ja sisse ning toob meid õhtu lõpuks sealt jälle pinnale ta-gasi.

Mis muusikat Sa etenduses kasutad?Muusikalise kujunduse loob Ardo Ran Varres. Lähtume arhiivimaterjalidest ja püüame luua stseene, kus kasutame muusikalisi motiive korraga nii tradit-siooniliselt kui ka uuenduslikult.

Peagi saab etendus valmis ja jõuab la-vale. Mis emotsiooniga peaks vaataja pärast etendust saalist lahkuma? (Jaan mõtleb pikalt) Ma ei tea.

Meeskonnal on praeguseks (jutuaja-mine toimub 23. septembril – toim) ol-

LEHEKÜLG 8


nud neli proovi, selle baasilt ma ei oska öelda, mis on lõpptulemus. Kõik sõltub sellest, kuidas tantsijad arenevad, kui-das suudame materjali arendada.

Selle etenduse lavastusprotsessi juures ei ole olnud vaataja nii oluline, kui tavaliselt on. Protsessi staariks on tantsija. Tantsija rahvatantsumaailmas. Minu jaoks on oluline anda tantsijale tagasi see võim, mis tal oli 19. sajandil ja varem, kui tantsija sai ise oma tant-su luua, kui ta vastutas ise selle sõnumi eest, mis ta edasi andis.

Lavale tulevad erinevad stseenid, kus näeme tantsijat tantsimas täis loomingutuhinat. Mida see publikule annab, kui ta näeb sellist atmosfääri? Atmosfääri, kus tantsija ei esita kellegi teise loomingut, vaid on tema ise. Võib-olla peaks selle küsimuse esitama otse tantsijale, mida ta publikule pakub…

Kas mina kui lavastaja peaksin seda teadma? Võiksin seda teada, eks? Meie tööprotsess on minu jaoks nii uus ja hu-vitav, tegeleme nüüdistantsu teadmiste ülekandmisega rahvatantsu maailma, et ma ei taha seda piirata. Selle etenduse kohta võib öelda, et see on loominguli-ne katsetus. Väga julge katsetus.

Kui oleksin tulnud oma stsenaariu-miga, saaksin öelda, et lõpptulemus tuleb see ja teine, aga praegu otsime tulemust koos tantsijatega. Siiani on koostöö olnud paljulubav.

See kõlab paljutõotavalt…Jah. Mis ma olen mõelnud, on see, et ma ei viitsi teha projekte, mis ei esita mulle väljakutset. See projekt on üks meeletu väljakutse. Kokku 130 tantsi-

jat. Kõike seda hõlmata – muidugi on rühmajuhid ja Sille väga suur tugi – aga ikkagi on see suur väljakutse.

Etendus läheb Salme kultuurikesku-se lavale, teatri konteksti, me ei tee seda kuskil tantsuplatsil.

Selle etenduse jaoks ei ole oma žan-rit. Kui haruldane see etendus Eesti kontekstis on!

Teiselt poolt kuulub niisuguses stii-lis lavastus ja improvisatsioon Leigari-te identiteedi hulka. Kalev Järvela ja Kristjan Toropi varasemate tööde koge-mus on tantsijate jalgades ja see annab mullegi jõudu. Nii et selline väljakutse saab olla vaid nüüd ja praegu, ja ainult Leigaritega.

Mõned proovid on juba olnud, kas Leigarid on kerge või raske materjal?Üllatavalt kerge. Arvasin, et tuleb palju rohkem selgitada. Olin lummatud esi-mesest töötoast, mille augusti alguses tegime, see läks nii hästi. See töötuba oli väga puudutav kogemus, tants suutis mind taas emotsionaalselt liigutada.

Töötame seitsmes eri grupis. Põ-higrupp ehk tuumik koosneb täiskas-vanute segarühmast ja naiste trupist – nende kahega käib kõige abstraktsem töö. Siis on veel noorem ja vanem se-garühm, neil on veidi teine lähenemi-ne: liigume edasi läbi tantsude ja siis muudame tantsud abstraktsemaks.

Edasi tuleb lasteaiarühm – nemad on laiali nagu sipelgad. Noorem kooli-rühm ehk 1.-5.klassi rühm – see on kõi-ge loomingulisem lasterühmitus ever! Nende fantaasiamaailm on piiritu! Ja veel C-rühm ehk noorterühm, nendega

LEHEKÜLG 9


proovin ka abstraktselt alustada, see stiil paistab noortele meeldivat.

Ürgleigarid - Leigarite seeniorrühm - lisanduvad samuti, nemad tulevad al-les oktoobri alguses esimeseks prooviks kokku.

Kogu see ettevalmistus, see on või-mas.

Kui palju esialgsed mõtted ja plaanid praeguseks on muutunud?Augusti lõpus oli mul esialgne stsenaa-rium valmis, aga kui läks tööks, siis sel-lest ei jää eriti midagi järgi. Algus ja lõpp jääb.

Kui alguses plaanisin igale grupi-le oma aega laval, näiteks 10 minu-tit igale, siis nüüd arvan, et on vaja kogu etendus tihedamalt läbi põimida.

Võib-olla üks grupp saab olla laval 2 mi-nutit siin, 2 minutit seal, seega etendus läheb palju peenekoelisemaks.

Oled Sa mõelnud, kuidas mõjub see etendus staažikatele rahvatantsujuh-tidele?Uuenduslikkuses hakatakse mind kind-lasti „süüdistama“, see on selge. Aga ma ei mõtle sellele. Olen enda jaoks nagu midagi rahvatantsus ära kaotanud ja praegu olen seda leidmas, see on minu jaoks kõige olulisem.

Rahvatantsuansambliga Sa varem lavastusi teinud ei ole, pigem pro-fessionaalsete tantsijatega. Näiteks Vanemuise balletitrupiga muinasjutt nüüdistantsu vormis „Kreutzwald meets Dance“. Kuidas Leigarite eten-dus Su loomingusse sobitub?Minu loomingus on alati suuremal või vähemal määral olnud kaasatud meie kultuuripärand. Vanemuises olid selleks eesti muinasjutud ja ürgsed ütlemised ning soome rahvamuusika. Leigarite-ga sukeldume samuti arhiividesse ja kasutame vanu ülestähendusi tantsu ja liikumiste kohta. Samuti toob Ardo muusikalises kujunduses esile vana ja unustatut.

Usun, et eestimaalastest publikuga

saame pärimuse kaudu üksteisest hästi aru. Need on meie kõigi juured.

Tavaliselt olen jah teinud tantsue-tenduse maksimaalselt 10 tantsijaga. Vanemuises töötasime klassikalise tant-su materjaliga, iga samm oli paigas. Nüüd Leigaritega töötame läbi improvi-satsiooni, grupi-improvisatsiooni. Pole-gi oluline, kas kellelgi on samm paigas või ei ole.

Kuid mõlema töö puhul – olgu teater või harrastajad – peab samamoodi ole-ma selge oma idees, oskama selgitada

Mulle tundub, et kõige selle juures, mis maa-ilmas toimub, unustatakse ära inimlikkus. Siit tuligi mõte luua pidu inimeselt inimesele. Pöö-rata tähelepanu inimesele, temas toimuvale.

LEHEKÜLG 10


tantsijatele.Teatris on tempo palju kiirem, sest

kõigil on vaja joosta järgmisele etendu-sele. See on inimeste jaoks töö, tiheda proovigraafikuga, iga päev 4-5 tundi. Leigaritega töötame kaks korda näda-las 1,5 tundi. See seab omad piirangud. Pealegi on oluline proove naudinguga teha!

Kas Sa juba tead, mis etendus või pro-jekt tuleb järgmiseks?Üks asi on juba õhus küll, aga pole veel kinnitatud, ühe linnavalitsuse tellimus detsembrikuuks. Aga pole veel kindel.

Samast Leigarite etendusest tahan teha veel ka black-boxi versiooni 4-5 tantsijaga. Selle variandiga on plaan minna kevadel Helsingisse. Samuti val-mib Leigarite etendusest ja prooviprot-sessist 10-minutiline dokumentaalfilm.

Ise teen praegu tantsijana kaasa ka

Vene teatri etenduses „Kas ma tohiks olla Mozart?“

Ja mul on ka minu töö ülikoolis - juhendan kompositsioonitunde koreo-graafia 3.kursusele Tallinna Ülikoolis. See on suur väljakutse, aga samuti ka töö, mida ma väga naudin.

Mis Sa Leigaritele edasiseks soovitad, rohkem füüsilist trenni, Sinu kuulsaid point-flex harjutusi, või mida?Rohkem julgust ruumis liikuda, kasuta-da ruum ära. Näha kaugemale kui oma nina. Ja seejuures ikka oma tehnikat hoida.

See on laiem teema Eestis, mitte ai-nult Leigarites, et ei jätku jõudu suure-malt liikuda, suuremalt mõelda. Näiteks kui võrdlen Hollandiga, siis seal suudab üks tantsija saali ära täita. Liikumise julgusest ja enesekindlusest jääb meil väheks. Tantsijal on tegelikult nii palju

Jaan unistab, et tulevikus oleks tema üksjalg ülikoolis ja teine jalg teatri(te)s.

LEHEKÜLG 11


anda! Enesekindlust on vähe.Kellelgi pole õigust öelda, kas nii lii-

kuda on õige või vale, aga on elutervem, kui liigud suurelt, lased ennast vabaks. See peaks üle kanduma ka mõtetesse. Arvan, et kehaline liikumine väljendab inimeste mõtlemist.

Sinu jaoks ei ole see esimene kokku-puude Leigaritega. Mis mälestused on Sul eelmisest korrast, kümme aastat tagasi?Mäletan, et siis olid proovid Kotka tä-nava saalis. Tolmune suur saal oli. Jaan Sommerit mäletan, tema on autoriteet. Tulin alguses proovi oma segaste mõte-tega, ei teinud korralikult vahet, mis on muusikas kaks kolmandikku ja kolm neljandikku. Sommer aitas mind palju, mängis muusika meie tegevuse järgi.

Paljud tantsijad mäletavad, et tegin point-flex-harjutusi. Tajusin, et seda on vaja teha ja seetõttu tegin, samuti pal-ju venitusi. Eks see oli suur naljanum-ber esialgu. Kuid kevadel, harjutushoo-aja lõpus tuli tantsija Argo minu juurde ja ütles, et tal oli käinud purjekaga me-rel ning suutis köite vahel turnides häs-ti painduda ja liikuda. Ütles, et see on tänu minu tehtud soojendustele. Saime nende harjutustega inimesed liikuma.

Hiljem Hollandis õpetasin üht nais-tegruppi, kus käis koos 10 pereema, ilma tantsulise kogemuseta. Iga esmas-päeva õhtul said nad kokku ja tahtsid tantsimist õppida. Nende juurde läksin just Leigaritest saadud kogemusega, täiskasvanute keha õpetamise kogemu-sega – ja meil läks selle väga hästi, sel-lest valmis isegi dokumentaalfilm.

Kas praegune „peatus“ Leigarite juu-res on see üks lavastus või pikem?Mul on väga püsimatu iseloom. Ma pole üheski linnas elanud kauem kui kaks aastat. Kaks aastat Tallinnas, kaks Til-burgis, Nizzas, vaheldumisi Amster-damis jaTilburgis, kaks aastat Tartus. Praegu olen olnud Tallinnas tagasi pool-teist aastat. Ma ei tea, kuhu tuuled vii-vad. Näen oma tulevikku pigem kuskil teatris.

Eesti teatris?Ma loodaksin küll, et Eestis. Draama-teatris, Vanemuises ja Vene teatris olen töötanud. Loodan, et sulandun siia sisse.

Sama hästi võiksid Sa ka klaverit män-gida, oled seda samuti õppinud.Muusikakoolis, jah. Ma olen nii püsima-tu, et klaveri taga istuda on vaevarikas. Ma ei suudaks näiteks muusikuna tööta-des terve elu istuda.

Tõsi küll, koreograafina istun tege-likult ka 60-70 protsenti ajast arvuti taga, tegelen ideekavanditega, kuulan ja valin muusikat, koostan proovigraafi-kuid, arveid, kirjutan emaile, analüüsin loomingut.

Kus Sa ennast viie aasta pärast näed?Võibolla olen otsaga Vanemuises taga-si. Näiteks liikumisjuht kuskil teatris. Ideaalis võiks olla üks jalg ülikoolis ja teine jalg teatri(te)s. Ja töötaksin ikka-gi vabakutselise koreograafi-lavastaja-na. Ja ühel hetkel pean ka oma sõnala-vastuse või ooperi ära tegema!

LEHEKÜLG 12


Kas Kalev lõpetab Leigarite juhendamise ja Sina oled uus kunstili-ne juht? Mis senises töökorralduses muutub? Kas aeg muutusteks oli õige? Nende, ja muudegi küsimustega puistas ajakiri üle Sille Kapperi. Sille kirjutas vastuseks pika kirja.

Küsid, kas aeg muutuse jaoks oli minu jaoks just praegu õige. Sellega on nii ja naa. Muutumine on alati hea, eriti kui see juhtub heas tasakaalus järjepidevusega.

Minu isiklikus elus oli Kalevi lõpetamisteate saamise ajal tõesti õnneks parasjagu see hetk, kus võisin oma töökoormuse jaotust veidi muuta. Üks suur projekt oli lõppenud, oli valikute aeg. Leigarite tegevused on mulle üsna pikka aega siirast ja sügavat huvi pakkunud, aga ka pidevat tunnet, et selle ansambli juhtimisele tuleks pühendada roh-kem energiat, kui selleks võimalusi on.Aeg ei olnud aga kindlasti õige selles mõttes, et suuri muutusi peaks kavandama ühiselt ja pikemalt ette. Praegune muutus tuli varem, kui algselt kokku lepitud, ja teisiti, kui oleksime soovinud. Kalev oli aastaid püüdnud leida järeltulijat, kes ansambli üle võtaks sel viisil, et teatud periood töötatakse koos ning seejärel tõmbub tema tagasi. Nagu töötasid nemad Kristjaniga. Erinevatel põhjustel niisugune töö üleandmine järgmisele põlvkonnale ei õnnestunud. Vähemalt veel mitte. Sest kui mina peaksingi nüüd mõnda aega kunstilise juhina toimetama, siis tuleb mulle möödapääsmatu ülesandena ikkagi kaasa vajadus üles otsida ja ära tunda ansambli uus juht järgmisteks aasta(kümne)teks. Või leida mingi teine juhtimismudel, mis ehk vastab paremini meie vajadustele muutunud ühiskonnas.

See „kui mina peaksin“ eelmises lõigus oli teadlikult valitud väljendusviis. Sa arvad teadvat, et olen kunstilise juhi koha vastu võtnud, ja küsid, kui kaua juhatusel mind veenda tuli. Täna, 10. oktoobril, kui ma seda kirja kirjutan, on paraku olukord selline, et mu igapäevased mõtted ja teod tunduvad siin tõesti üsna kunstilise juhi moodi (muide, minu jaoks üllatavalt asjakohane definitsioon leidus Wikipeedias), nii vaadates on Sul selle „koha vastuvõtmise“ osas õigus. Aga ma ei ole veel ametlikult kunstiline juht, oleme

LEHEKÜLG 13


sellest juhatusega ainult rääkinud. Üldjoontes näeme vist tulevikuteed ühtemoodi. Mida muutus tähendab seltsile või minule, seda hakkame ilmselt taipama järkjärgult

ja mõtestada oskame pigem tagantjärele, distantsilt. Kui siiski. Võib-olla on selleks vaja abiks kõrvaltvaataja pilku.

Laias plaanis ma tahaksin, et muutus seltsi jaoks ei oleks ülearu suur – et säiliks ikkagi meie oma nägu, mille loob Leigarite kolme põhilise tegevussuuna – tantsupidude, lavakavade ja muuseumi – jätkumine ning neist kogutud ühine kogemus. Koos uute vooludega tänasel traditsioonilise tantsu maastikul on nende kõrvale tekkimas veel neljas, vastastikuse õppimise, õpetamise ja edasiandmise suund, kuigi seegi pole kardinaalselt uus, vaid ikka varasemate tegevuste jätk teisenenud vormis. Hea muutusena näeksin ma aga seda, et osa leigareid ei piiraks end vaid mõne tegevussuuna osalejaks. Näiteks tantsupi-du, kogu rahvatantsumaailma suur dominant Eesti kontekstis, ei peaks olema Leigarites olemise ainus ega isegi põhiline eesmärk. Teistpidi, kogu minu lugupidamise juures vanade talupojatraditsioonide vastu tahaksin ma, et leigaritel jätkuks avatust näha ka väljapoole muuseumiväravaid. Nagu ma lõigu alguses ütlesin, Leigarite eripära on eri suundadest kogutud kogemuse ühtsuses.

Kindlasti tahaksin ma südamest muuta seda pühendumise asja. Mulle kohutavalt meeldib, kui koos on inimesed, kes mingis ettevõetud protsessis tõesti olla tahavad, on seejuures avatud, ärksad, tähelepanelikud, mõtlevad, pühenduvad. Sellised inimesed julgevad teha otsuseid ja võtta vastutust ja nad peavad kokkulepetest kinni. Need on inimesed, kelle sisemised motivaatorid on tugevamad kui välised. Leigarites on selliseid inimesi palju ja ma tahaksin jõuda sinnamaale, et nii olekski meie loomulik, ühiselt heaks kiidetud olemise viis, see oleks leigarite kogukonna sisemise kultuuri osa.

Sa küsid veel töökorralduse muutuste kohta. Põhirühma rahvas on esimesi muutusi juba märganud – tööle on hakanud rühmavanemad, treeninguid aitab läbi viia tant-sutudeng Helle. Kõigile rühmadele on sügise jooksul tuttavaks saanud lavastaja Jaan – selline töökorraldus, et juubelietenduse lavastab keegi väljastpoolt seltsi, on värskendav kogemus meile kõigile.

Külalisõpetajaid ja abilisi kohtame eeloleval hooajal kindlasti veel. Põhirühma tavapä-rased trenniajad ei muutu kuhugi, esmaspäeva ja kolmapäeva õhtud (kella 19–22) võite rahulikult vabade hulgast maha kriipsutada mitte ainult tuleva aasta maini, vaid ka edaspidisteks hooaegadeks.

Seevastu erinevaid aja- ja kohavangerdusi nende õhtute sees teeme kindlasti, ja hea on, kui tekitate endale võimaluse neile kõigile paindlikult reageerida. Esinemistele registree-rimises praegu ei muutu midagi, aga töötame selle nimel, et seltsi tekiks kunagi näiteks administraatori ametipost, või siis võtaks osa tehnilist laadi töid üle hoopis kaasaegne IT-lahendus.

LEHEKÜLG 14


MIS ON SINU SELLE HOOAJA VÕIMSAIM TANTSUELAMUS?

Tuuli Taavet:Kõige võimsam tantsuelamus seostub loomulikult tantsupeoga. See kõik tões-ti puudutas mind. Tantsupidu puudutas mind üheltpoolt seetõttu, et äärmiselt tore oli nii suure rahvahulga keskel tantsida, aga ka sellepärast, et igaüks, kes pidu jälgis, võttis kasvõi korraks aja maha, et mõtiskleda, missugune väär-tus on meie lähedastel, meie puudutu-sel ning mismoodi me sageli oma halli ja kiiresse maailma ära kaome... Mulle tundub, et oli väga oluline seda taas-kord meelde tuletada, mis maailmas oluline on, ning see tunne, et oled üks osa nendest inimestest, kes selle sõnu-mi kohale viis, see tunne oli imeline!

LEHEKÜLG 15


Lauri Lagle:Meeldejäävamaks sündmuseks olid minule tantsupeo ülevaatused ja sellel järgnev otsu-se ootamise aeg.

Just selle tõttu, et see tekitas ärevust, uu-dishimu, närvikõdi ja muid tundeid, mida iga päev ei koge.

Kuigi olen varemgi korduvalt tantsupeo ülevaatustel osalenud, on ikka ülevaatuse-järgsel ajal emotsioonid väga kõrgel - kuidas läks, kes mida komisjonilt on kuulnud, milline on väljalangemise protsent jne. Nagu oleks jälle sessiperiood pihta hakanud.

Maris Sirkel:Minu jaoks oli võimsaid tantsuelamusi kaks:

1) Tantsupeo teine etendus - põhjus selles, et pealtvaatajate seas olid minu pere ja pari-mad sõbrad, kes lisasid emotsionaalset head enesetunnet.

2) Festivali avakontsert Brasiilias Sao Luisis - põhjus selles, et nii palju higi pole mu näolt veel voolanud! Higipiisad olid nii suured, et varjasid nägemise. Meie etteaste kestis 15 mi-nutit ja kui oleks veel 5 minutit tantsinud, siis see oleks olnud meile, põhjamaalastele, juba selgelt eluohtlik.

Tuuli Keerberg:Kui just peab kuidagi järjestama, siis mulle jäid eriliselt meelde:

1) tantsupeo 1. etendus;2) Sõlekese kevadkontsert;3) Sabatantsu Marimaa tantsude õpituba;4) Leesikate Märjamaa laagri lõpukontsert.Ja tegelikult kõik esinemised, milles ise

kaasa löödud -- leigarid on lihtsalt nii võima-tult hea seltskond, kellega koos tantsida.

LEHEKÜLG 16


Leigarid võtsid osa 8.-16.septembrini toimu-nud festivalist Brasiilia kirdeosas Maranhão osariigis Sào Luis’is. Valitud palasid sellest reisist kirjeldab Tiit Laiksoo.

NELJAPÄEV: Enamik startis juba 4. septembri hommikul - kui juba nii kau-gele sõita, siis soovisid pea kõik reisi pikendada ja selles Lõuna-Ameerika suurimas riigis ringi vaadata. Portuga-likeelne riik on Eesti ja ka Euroopaga võrreldes ehmatavalt suur: see hõlmab pea 47% kogu mandri pindalast, on Ees-tist 188 korda suurem ja seal elab ligi 200 miljonit inimest. Lend üle ookeani, Amsterdamist Rio de Janeirosse kestis 11,5 tundi ning peale 4-tunnist jalgade-sirutust Rios järgnes 2,5 tunnine lend ida suunas, Foz do Iguacu nimelisse linna. Sihtmärgiks ei olnud rohkem ega

Foto

d: T

iit L

aiks

oo

LEHEKÜLG 17


rahvast linna peale tegevust otsima. Ise sattusin seltskonda, mis veetis õhtutun-nid Rafaini nimelises ajaveetmisasutu-ses Churrascaria show’l. Ca 30 € sisse-pääsu lunastamise järel sai iga soovija buffet stiilis restoranis end kümnetest roogadest silmini täis mugida ja vaa-data tantsuetendust, mille käigus tehti ring peale kogu Ladina-Ameerikale.

LAUPÄEV: Teisel päeval magada ei saanud. Hommikul ootas meid buss ning sõit läks üle piiri Argentiina poo-lele. Sihiks oli Puerto Iguazu ehk ikka seesama joastik. Kui Brasiilia poolelt saab nautida „suurt pilti“, siis Argentii-na trumbiks on võimalus koskede kohal turnida. Järgnes giidiga džunglituur kol-lase veoauto kastis, mis oli eelmänguks paaditripile mööda jõge koskede alla. Nüüd võiks küsida, et kes sai märjaks ja kes jäi kuivaks ning õige vastus on, et kuivaks ei jäänud keegi.

Jumalavallatust mõttest külastada ühe päeva jooksul kolme riiki kujunes õhtuks plaan, mis viis 11 leigarit Para-guaysse. Sisenesime üle piirijõe suun-duvasse liinibussi, võtsime kohad sisse

vähem kui kolme riigi (Brasiilia, Argen-tiina, Paraguay) piiride ristumiskohas asuv, maailma üks kuulsamaid, Iguassu jõe joastik. Seal on kokku 275 koske, millest kõrgeimas langeb vesi 82 m kõr-guselt.

REEDE: Esimene kohaloleku päev algaski sõiduga Iguacu rahvuspargi sis-sepääsu juurde. Kuigi kosed asuvad enamuses Argentiina haldusalal, ava-neb vägevam ja hingematvam vaade just Brasiilia poolelt. Joastiku laius on 2,7 km ning mööda üles-alla, vasaku-le-paremale looklevaid radu kulgedes leidsime järjest uusi fantastilisi vaate-kohti: Kui tundus, et enam paremaks minna ei saa, siis selgus, et saab ikka küll. Raja lõpuosas sai osta vihma-keebi ja minna „kerge duši“ alla, mis laudteest mõnekümne meetri kaugusel sügavikku müriseva kose juures tekkis ning joast möödujaid mõnusa vihma-na kastis. Kuid seista veepilves „sil-mad pärani kinni“, võimsa loodusjõuga näost-näkku - silmast silma, oli elamus, mis vääris kohalesõidu igat senti.

Päeva teises pooles suundus enamus

LEHEKÜLG 18


ja jäime ootama naljasoont mitteoma-vate piirivalvurite kadalippu. Aga... ei huvitanud me kedagi, isegi templit ei saanud passidesse. See eest ootas meid igava ja uimase Foz do Iguacu asemel ees kõrghoonetega, värvikirev ja val-jult mürtsuv Ciudad del Este (tõlkes siiski „idalinn“, mitte „eestlase linn“). Õhtuhämaruses, kui tänavakaubandust hakati kokku pakkima, oli laternate val-guses avanev vaatepilt kõike muud kui kaunis: peatänava servad ja kõrvaltäna-vad meenutasid rohkem prügimäge või majade lammutusplatse. Õnneks saime turgutust Elina veest, mis oli tegelikult veepudelisse ümber valatud cachaca ehk 40-50%line suhkruroopuskar, mille võis odavamatest poodidest kätte saa-da 2-3 euroga liiter.

PÜHAPÄEV: Juba 7:30 istusime bussi ja seekord läks sõit Brasiilia ja Pa-raguay piirijõele ehk Rio Paranale raja-tud hiiglaslikku Itaipu Binacionali hüd-roelektrijaama. Veel hiljaaegu oli see maailma suurim, kuid nüüd on hiinlased veel suurema valmis nikerdanud. Uudis-himulikumad leigarid panid pähe kiivrid ja sõitsid liftiga sügavikku asja lähemalt

kaema, teised valisid panoraamtuuri ja liikusid bussiga ümber hiiglaslike ehitis-te.

Õhtul tuli lennata tagasi lääne suu-nas ehk Riosse. Peatumispaigaks vali-tud hotelli asukoht oli hea, kesklinna boheemlaslikus Lapa piirkonnas, mida teatakse põhiliselt sealse arhitektuu-ri, ööelu, salsabaaride, akvedukti ehk veesilla ja Lapa trepi poolest. Kui olime kohustuslikud vaatamisväärsused üle vaadanud, trepilt Tallinna kujutistega plaadi ja taldriku üles leidnud, kohali-kel tänavatel ringi luusinud, siis võiski lähimas kohvik-baaris jala välja siruta-da ning soojas talveõhtus külmal õllel ja caipirinhadel hea maitsta lasta. Mil-lal keegi hotelli jõudis, seda ma ei tea ja keda see huvitabki...

ESMASPÄEV: Esimeseks sihtmär-giks oli kuulus Corcovado (tõlkes: küü-rakas) mägi, mil kõrgust 710 m ja mis on tuntud eelkõige selle tippu rajatud Kristus Lunastaja 38-meetrise hiidku-ju järgi. Pärast kuju ja hingematvate vaadete imetlemist pressis 18 leigarit ennast eiteakust välja ilmunud mikro-bussi ja sõitis Suhkrupea mäele. Mina olin see nr 19, kes loobus ja läks omal käel nostalgiatuurile. Sõitsin liinibus-siga, kiikasin sisse hotelliuksest, kus 3,5 aastat tagasi elasin, täiendasin poekeses oma söögi- ja joogivarusid ning olingi Copacabanal, Rio suurimal rannal. Asudes kõndima mööda 4 km pikkuse ranna veepiiri, tajusin mõne aja pärast, et olen sattunud kellegi hu-viobjektiks, sest minu jalge ees maan-dus jalgpall, mida veeretasid silma järgi 8-12 aastased tumedanahalised poisid

LEHEKÜLG 19


ja tüdrukud. Lõin palli tagasi ja kõndi-sin edasi, kuid minust ei jäädud maha. Mingil hetkel avastasin, et olen ümber piiratud ning kõige julgem tatikas seisis minust meetri kaugusel, silmad naelu-tatud mu kaelas oleva kuldketi külge ning küsis mu käest midagi (nähtavasti suitsu). Vastasin talle kurjalt otsa vaa-dates portugali-eesti segakeeles: suitsu ei saa, aga ma kutsun policia. Võlusõ-na mõjus ja seltskond tõmbus eemale. Peitsin keti taskusse ja kõmpisin edasi, kuid varsti peatas mind süsimust noor-mees, pakkudes mulle kõigepealt kane-pit ja siis tüdrukuid. Minu eitav vastus ei jõudnud talle kuidagi kohale, seega pidin kehakeelt appi võttes näitama, kuidas lendab lennuk koos sinna juurde käiva põrinaga. Selle peale kadus aru-saamatu pilk müügimehe silmist ning naeratades ja käteldes lahkusime sõp-

radena.Jõudes ranna lõpus oleva Fort Co-

pacabanani, tuleb teha väike lõige mööda linnatänavaid ja ees ootabki rand, mille esimest poolt nimetatakse Ipanemaks ja tagumist poolt Lebloniks. Teate küll, Ipanema tüdruk, kuulus hitt aastast 1962. Rand on kitsam kui Co-pacabana ning vaade on ilusam tänu taamal kõrguvale Kahe Venna mäele.

Õhtul ootas ees 3500 km pikkune lend põhja poole, Sao Luisi. Öösel 2:30 kohale jõudes oli meil vastas giid nime-ga Andres, Argentiinas sündinud kohalik mees, kelle juhtimise all meid hotelli sõidutati.

TEISIPÄEV-PÜHAPÄEV - 6 päeva festivalil. Sao Luis on peaaegu ekvaato-ril ehk teisel lõunalaiuskraadil asuv mil-joni elanikuga linn, millele prantslastest kolonisaatorid andsid 1612. aastal nime

LEHEKÜLG 20


kuningas Louis XIII auks. Linna elanikest on 42% Euroopa, 39% Ameerika ja 19% Aafrika päritolu. Keskmine õhutempe-ratuur on aastaringselt 26 kraadi ning vihma sajab septembris keskmiselt ka-hel päeval, mida meie sealoleku ajal ei juhtunud. Kurvem uudis oli see, et ookean pole ujumiskõlblik, kuna on alu-miiniumijäätmetega reostatud.

Folkloorifestivali peeti selles linnas esimest korda ning korduvalt rõhutati, et tegemist on rahvusvahelise festivali-ga. Ürituse reklaamplakatil olid kõrvu-ti 8 Brasiilia osariigi, CIOFF-i, Brasiilia Liitvabariigi ja 6 välisriigi (Prantsuse, Portugali, Hollandi, Argentiina, Itaalia ja LAV-i) lipud. Reaalsuses oli pilt na-tuke teine. Kohe-kohe olid sealmail tu-lemas valimised ning kogu festivalil oli poliitilise reklaami maik juures. Esin-datud olid nelja Brasiilia osariigi tant-surühmad ning rahvusvaheliseks tegid festivali ainult Argentiina, Kolumbia ja Eesti. Seega ei esindanud Leigarid mit-te ainult Eestit vaid kogu Euroopa Liitu! Oleks teadnud, oleks võinud Euroopa Komisjoni esinduselt toetust küsida.

Esinemisteks oli kohaldatud Praca

Maria Aragao väljak, kuhu oli paigalda-tud vabaõhulava ja selle ees tooliread pealtvaatajatele. Sellel laval esinesime viiel õhtul 15-minutilise kavaga. Lisaks sõidutati meid kahel päeval linna mu-nitsipaalteatrisse, kus esinesime ko-halikele kooliõpilastele ja panime nad tantsusamme kaasa tegema.

Meie esinemisvälise aja sisustamise-ga polnud korraldajad oma peakesi vae-vanud, kui paar väikest linnatuuri välja arvata. Saime hotellis kolm korda päe-vas korralikult süüa, välisbasseini ääres ennast praadida ning argentiinlaste ja kolumbialaste treeninguid jälgida.

Neljapäeva kesköö paiku tehti oo-tamatu ettepanek sõita Nelsoni baari, kus igal neljapäeval tantsitakse reg-gae-muusika rütmis. Laupäeva ööseks lubasid korraldajad midagi festivaliklu-bi laadset korraldada ning jutud käisid peost ookeani rannikul. Reaalsus oli siiski argisem ja korraldajatele turvali-sem lahendus: meid sõidutati vanalinna baariderajooni, kus Excadaria nimeline oli meie jaoks broneeritud.

Pühapäevase hommikusöögi maga-sid paljud rahumeeli sisse, kuid osad

LEHEKÜLG 21


naissoost leigarid otsustasid minna ja-lutuskäigule ookeanirannal. Kõik oli kena: päike paistis, lained loksusid ja fotokad klõpsusid, kuid tagasiteel ilmus viie tüdruku ette üks metsiku moega robinson ja soovitas veepiiri asemel as-tuda mööda rannast kaugemal kulgevat kõnniteed. Huvitav küll, milleks? Tänati naljaka soovituse eest ja liiguti edasi, kuni kohtuti nelja pubekast noormehe-ga, neist kaks jalgratastel. Poistele leh-vitati ja puha, kui äkki tõmmati Solvil kaelast hõbekett ning rünnati rusikate-ga Nele õlga, et ta oma käekotist loo-buks. Siis jõudis seltskonnale pärale, et neid röövitakse! Kuna soovitatud oli, et sellistel puhkudel pole hea võitlema ha-kata, ohverdas ennast Solvi, avas käe-koti ning loobus rahakotist ja mobiilist. Teised rabelesid end lahti ja tormasid lähedalasuva koduhotelli poole, kus-juures Maris on siiani kindel, et sprindi

maailmarekord purunes. Meie giid laiu-tas käsi: politsei on selliste tüüpide vas-tu võimetu, sest alaealised tuleb peale kinnipidamist varsti lahti lasta...

ESMASPÄEV: Esmaspäevaks oli festival läbi, kuid et ärasõidupiletid olid teisipäevaks, leidsid meie reisikorral-dajad Lemingud põneva sihtkoha: 155 hektaril laiuva Lencois Maranhense-se rahvuspargi. Tegemist on maailmas ainulaadse loodusimega ehk liivakõr-bega, mille tuulistel luidetel turnides leiad düünidest mitmeid taevassiniseid soojaveelisi laguune. Akordiks ronisi-me ühe kõrgema düüni tippu, istusime kõrvuti luiteservale ja lasime loojuva päikese kiirtel oma väsinud, kuid rahul-olevaid näokesi paitada. Selle koha peal tahaksingi lõpetada, sest romantilise lõpuga lugude vastu pole vist kellelgi midagi.

LEHEKÜLG 22


Juunikuise Läti-reisi sarnast üli-täpse ajakavas püsimisega sõitu pole Leigaritega olnudki, kirjutab Tiiu Aasa. See oli osa elukestva õppe programmist Grundtvig.

Juba esimesse pidepunkti – Saldusesse – jõudsime hämmastavalt täpselt. Sealt polnud raske olla õigeaegselt kohal ka 5 kilomeetri kaugusel Lutrinis, kus ootas esinemine hooldekodu ees õuel. Publi-kut polnud eriti palju, kuid vastuvõtt oli soe ja terve sellesuvine kava sai ette tantsitud.

Õhtul toimusid ühistantsud Saldu-se noortekeskuse õuel. Osa leigareid hakkas kohe aktiivselt osalema, kuid osa otsustas esmalt kohalikku poodi kü-lastada. Poest tulnud mehed, kes olid veidi aega nurga taga veetnud, asusid ühtäkki teistelegi meie meeste tantse õpetama. Pärast ettenäitamist võeti juba uued partnerid ja Mustlane-Kiit-sakas läkski lahti. Sellest sai nii esime-se õhtu, kui ka kogu ürituse hitt! Need tantsud võeti ka õpitoa programmis läbi ja tulid esitamisele õpitoa tantsude plokis lõppkontserdil.

Poolakad austavad pillimehiOmapärased osalejad olid poolakad, külapillimehed, kelle seast mõned näi-tasid polska-taolist liikumist, kus tant-

sijate kehahoiak sarnanes kihnlaste omaga. Samuti tantsiti poloneesi, mis käis nagu meie kolonntants, kuid põhi-sammuks oli kõnnisamm nagu Rootsis ja Soomes. Nagu aru sain, siis üks ko-hustuslik element pidi alati sees olema – pillimeeste tänamine. Kõik osavõtvad paarid peatusid pillimeeste ees ja tegid neile kummarduse.

Järgmine päev algas seminariga ja jätkus õpitoaga. Meie poolt osalesid se-minaril pillimees Kaarel, Solvi ja mina. Midagi päris uut seal folklooriteemadel

FOTO

D:

Hei

go K

endl

a

LEHEKÜLG 23


jutuks ei võetud ning eks võõrkeelne suhtlemine takistas samuti kõiki osale-jaid.

Õpitoas tegime Jandalit, Kuo-tu-tetsut ja Inglisjakki.

Õhtul toimus linnaväljakul lõppkont-sert, kus esitasime lühikese kava ja pi-dime asendama Mustlase-Kiitsaka Aku-liinaga, sest esimesed tantsud läksid ju programmi lõppu ühistantsuks.

Vihm, Lido ja õluKolmas ja ühtlasi reisi viimane päev möödus Lidos, saatjaks vihm, vihm, vihm. Kaks ettenähtud esinemist pidid toimuma väljas. Tantsijad otsustasid kolida katuse alla pillimeeste territoo-riumile, ja anti minna täiega, vaatama-ta sellele, et publikut polnud üldse.

Lustimine vihmas jätkus ja Kadrelis otsustas rõõmsameelne Heikki otsida üles kõige suurema lombi ja plärtsuta-da seal sellise hooga, et kõik said sel-geks: vihma sajab vahel ka altpoolt!

Lõpustseremoonial tehti veel läbi iga rühma hitid, tänati, jäeti hüvasti. Otsad tõmbas kokku poolakate pool tundi kestev polonees. Õnneks oli vihm selleks ajaks lõppenud. Loomulikult ei saanud sündmus lõppeda ilma Lido all-korrusel võetud õlleta, millega korral-dajad osavõtjaid kostitasid.

Ma ei mäletagi teist sellist reisi Lei-garitega, kus kellaaegadest 100 prot-sendiliselt kinni oleks peetud. Alati peab ikka keegi „oinas“ olema – nagu Kristjan Torop tavatses öelda. Sel kor-ral olid kõik täpselt kohal, ka proovides.

Täpne reisiseltskondtäpselt tegevuses.

LEHEKÜLG 24


Kuidas kodus aastalõpumeeleolu tekitamiseks laekrooni valmista-da, kirjeldab Kristi Haarde.

Laekroon on meil rohkem tuntud näärikrooni või jõulukroonina, aga vabaõhumuuseumi peakonservaatori Merike Lahti sõnul kasutati seda hoopis pikemal ajal –kroon valmistati hingedeajal millalgi enne marti ja põletati vastlapäeval. Veel tehti neid pulmade ajaks toakaunistuseks.

Laekroon valmistati rootükkidest või õlgedest. Kroon koosnes mit-metest kaheksatahukatest, kuhu külge riputati värvilisi linte, lõngatut-te või värvitud munakoori.

Laekrooni valmistamiseks vajad:• Pilliroojuppe, proovitööks võid kasutada ka joogikõrsi• Teravat nuga, nt murtava teraga vaibanuga• Linast peenikest nööri (¤1mm)• Pikka nõela• Lõikelauda

LEHEKÜLG 25


Esimese kaheksatahu tegemi-ne: Lõika pilliroojupid ühepikkusteks. Pilli-roogu on lihtsam lõigata, kui see enne veidi märjaks teha. Oma esimese kroo-ni võid teha 10-sentimeetristest jup-pidest. Neid vajad 12 tükki. Et kroon istuks mõnusamalt kokku, võid lõiga-ta otsad 45° nurga all, nii et kõrrest moodustuks trapets (lõikenurgad vas-tupidises suunas). Võta esimesed neli juppi ja aja need nööri otsa. Järgmised neli aja nii, et kõrtest moodustuks ka-heksa-kujuline kujund - nöörid peavad keskelt risti minema. Edasi vii need vii-mati nööri otsa aetud kõrred tagurpidi tagasi nii, et lõpp ja algus saavad kok-ku. Tee sõlm ja aja üks nöör ühest kõr-rest teist korda läbi. Teine nööriots aja vastasolevast kõrrest läbi. Nüüd saad paika panna kaheksatahuka keskosa

viimased 4 kõrt. Sõlmi otsad kokku. Niimoodi saad erineva suurusega

kaheksatahukaid tehes ja neid ükstei-se nurkadesse riputades uhke krooni. Juba osavamaks saades võid teha suu-rema üksteise külge ehitatud kahek-satahukatest krooni, mis kokku on üks suur poolik kaheksatahukas, nt 3*3 rist-lõikel kõrvuti.

Täpsemat infot saab:http://www.tlu.ee/opmat/tp/eesti_rahvakunst/julukroon.htmlEesti rahvakultuuri leksikon, Eesti Entsüklopeediakirjastushttp://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1766_1735.htmlhttp://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-naaripaev.phphttp://www.erm.ee/et/Opi/opitoad/Joulukrooni-tegemine

LEHEKÜLG 26


Suvine Leigarite kanuumatk toimus 16.augustil, algas Aidu karjää-rist ja kulges kuni Lüganuseni. Taneli eestvedamisel kogunenud seltskond oli väike, aga vapper - 8 täiskasvanut ja kolm last võtsid vastu kõik, mis ilmataadil pakkuda oli, lõõskavast päikesest pa-duvihmani. Teekonda ei seganud tammid ega muud takistused, vajadusel tassiti kanuud käsitsi edasi. Reisi lõpp-punktis Lüganusel ootas ees soe saun. Ja Leigar ei saa ju lõpetada õhtut tantsuta! Tantsu keerutati seekord ansambli Vingerpill saatel Purfestil.

FOTOD: Gerli Jahimaa

LEHEKÜLG 27


ESINEMISED JAANUARISTSEPTEMBRINI 2014Sel kevad-suvisel hooajal oli nii rekordiliselt rohkelt esinemisi, et toome välja vaid erilisemad verstapostid. Muud sagedased esi-nemispaigad olid turistide jaoks EVMis ja Peppersackis, vahel ka mujal.

18.-19. jaanuar – tantsupeo „Puudus“ ülevaatus B1, B2, C, D ja naisrühma jaoks21. veebruar – algklasside rühm ja C-rühm esines vabariigi aastapäeva aktusel TSGs9. märts – lasteaiarühm trallitas EVMi lastehommikul Kolu kõrtsis17. märts – C-rühm esines Märjamaa tantsulaagri lõppkontserdil22.-23. märts – B1, B2, C, D ja naisrühm näitasid ennast tantsupeo I ülevaatusel2. mai - Polkamasurka esitlus ja õpituba Sabatantsul7. mai ja 24. mai – C-rühm ja algklasside rühm esines TSG kevadkontserdil24. mai - Ürg-D-rühm astus üles Nõmme laulu- ja tantsupäeval27. mai ja 1. juuni- beebirühma esinemine Tallinna Võimlemispeol vastavalt Vabaduse platsil ja velotrekil31. mai – esimene korraline esinemine vabaõhumuuseumis Sassi-Jaanil. Esinemised jätkusid igal laupäeval-pühapäeval.4. mai – lasteaiarühm Mustamäe lasteaedade laulupeokesel6. juuni – tants, laul ja pillimäng SuperRallyl Tallinna lauluväljakul11.-15. juuni – C-rühma osavõtt Tamperes toimunud festivalist Sottiisi moves15. juuni – Ürgleigarite seltskonnatantsud Koeru laadal23.juuni – traditsiooniline pikk Jaaniõhtu vabaõhumuuseumis27.-29. juuni – väike trupp Leigareid esinemas Lätis8. juuli – esinemine ja ühistantsud koos külalistega Gesekesest Kelvingi kiigeplatsil4.-6. juuli – XIX tantsupeo „Puudutus“ etendused16. august – esinemine Tallinna “Ava Lava” Lääne-Eesti päeval29. august – tants, laul ja pillimäng EVMi 50. aastapäeva tähistamisel Sassi-Jaanil30. august – ülesastumine Kaubandus-Tööstuskoja ärihooaja avamisel EVMis31.august – viimane selleaastane korraline esinemine vabaõhumuuseumis Sassi-Jaanil

LEHEKÜLG 28


1. oktoobrist 2013 kuni 30. septembrini 2014 kest-nud esinemishooajal oli Leigaritel kokku 219 esine-mist. Leigarite nime all esines hooaja jooksul kokku

240 inimest.

Aktiivseim külalistantsija – Maria MittAktiivseim külalispillimees ja tantsija - Kaarel Pogga

Aktiivne külalistantsija - Mia Marta RuusAktiivne külalistantsija - Ott OopkaupAktiivne külalistantsija - Ott VelmetAktiivne külaliskollektiiv - Leesikad

Enim esinenud lihtliige - laps - Mari TiislerEnim esinenud lihtliige - laps - Katariina Nelli Tiisler

Enim esinenud lihtliige - laps - Helena SorgusEnim esinenud lihtliige - täiskasvanu - Ingrid Sieberk

Enim esinenud lasteaiarühma laps - Herta LaugEnim esinenud algkoolirühma laps - Kaili Lindström

Enim esinenud C-rühma tantsija - Kristel KüünarpuuEnim esinenud eeslaulja - Marika OjaEnim esinenud eeslaulja - Urve Kolde

Enim esinenud pillimees - Linda NebieridzeEnim esinenud pillimees - Kaarel Kõivupuu

Enim esinenud debütant - tüdruk - Tuuli TaavetEnim esinenud debütant - poiss - Uwe Üksik

Enim esinenud põhirühma tüdruk - Anneli LemingEnim esinenud põhirühma poiss - Heikki Puhk

LEHEKÜLG 29


ESINEJATE PINGERIDATRIIN AAS 33TÕNU AAS 18ELINA AASA 11

TIIU AASA 6KAI ALAMAA 1

ROLAND ALLMÄGI 11ROMET ALLMÄGI 10URSULA ALLVEE 5ATS ARUKSAAR 2

JUHAN BERNADT 6TAURI EINBERG 2

TOIVO ELLAKVERE 6LAURA ERNITS 3

ELISABETH GREEN 2IVAR GRIFFEL 8

HANS MIHKEL HAARDE 1HEDVIG HAARDE 4

HERBERT GUSTAV HAARDE 5HINDREK HAARDE 32KRISTI HAARDE 42ELMO HALJASTE 8

ANDRES HARUOJA 1MARE HARUOJA 1PILLE HEINSAR 5TIIT HEINSAR 59

HANNA KRISTIINA HIIENÕMM 4VILJAR HIIENÕMM 31

MERILIN HIIS 3KRISTA JAAMUL 9

TANEL JAANIMÄE 12GERLI JAHIMAA 19KERTU JAHIMAA 4

KRISTEL JAHIMAA 6ANNI JAKOBSON 4

MARGIT JUNDAS 47SIRJE JÕELEHT 4TUULE JÕESOO 3

KAISA JÕUDVALD 3KALEV JÄRVELA 15

MEELIS JÄRVPÕLD 62RAIMO JÄÄR 8

EDE-MALL JÜRIADO 1GEORG JÜRIADO 1

LIISA MARIE KAARES 3SIRJE KALJULA 62

CARO KRISTIINE KALLAS 4INGRID KALLAS 33MARGUS KAMLAT 8KRISTIINA KAPPER 4SILLE KAPPER 122KADRI KARIN 33STEN KARUS 1

LIIS KAUPMEES 3KASPAR KAUR 28HENDRI KASK 1

TUULI KEERBERG 71HEIGO KENDLA 44MARI KENDLA 43RAIN KILKSON 11KARMEN KISEL 50

VEIKO KIVI 1URVE KOLDE 60HELIS KORTEL 3MÄRT KOSK 5

ANNELI KRIPSAAR 10TAVO KRUUP 9SOLVI KRUUS 35

KRISTA KRUUSIMAA 7SILVIA KUKEPUU 37

HEINAR KUKK 8HINDREK KUKK 36

ANDRES KULLASTE 7KARL KULLERKUPP 8MEHIS KULLERKUPP 2

VIRGE KURIS 8KADRI JOHANNA KUUSKMAA 3

MIHKEL KUUSLER 10LAUR KÕIV 21

LEHEKÜLG 30


KAAREL KÕIVUPUU 78MERILI KÄRK 16

KRISTEL KÜÜNARPUU 43MAREK LAANELA 35MARIS LAANELA 31MARKUS LAANELA 1

HELEN LAGLE 40LAURI LAGLE 27LOORE LAGLE 2KRISTINA LAHE 1TIIT LAIKSOO 33HENDRIK LAUG 7HERTA LAUG 11PRIIT LAUG 62ERKKI LAUR 9KAILI LAUR 1

TIINA LEEMETS 34ALAR LEMING 127ANNELI LEMING 95

HANS ERICH LEPIK 2KATI LEPIND 55

HELENA LIIMANN 2MAURI LIIV 6

JAANA LINDMETS 3KAILI LINDSTRÖM 17

KÄTHLIN LINDSTRÖM 47KELIAN LINNAS 6MONA LIPPUS 1

KADRI-LIIS LUBJA 2JAANUS LUHAÄÄR 30

ROOS LUMISTE 2ILLIKA LÕHMUS 3VALLO MALDUR 8MERIKE MARLI 12MARI MAUER 2

INGRID MEISTER 2MARI MERISTE 24KAROLA MITT 2MARIA MITT 19

ULVI MOESAAR 6AIVAR MÄE 34

KERSTI MÄE 29MADIS MÄEKALLE 6MIHKEL MÄEKALLE 6

RAIVO MÄNNIK 37MATTHIAS MÄNNIKOV 3MERIKE MÄNNISALU 31LINDA NEBIERIDZE 73

MARET NEY 6SIMMO NIGUL 3MERLE NISU 8

IIRIS NURMOJA 3LAUR NURMOJA 3

LAURA NÕMMSALU 1GERDA NÄREP 2GRETE NÄREP 2NELE NÄREP 32EPP OIDSALU 3MARIKA OJA 61

ANNALEEN OJAPERV 3RAUL OLLO 7

OTT OOPKAUP 13OSKAR ORGLAAN 2

KEVIN HARLET ORGULAS 3LIISBETH PAABUT 2KUNNAR PAAVO 9

ANDREAS PACHEL 2MAIRE PAISTE 8MARIS PAJO 29

HELLE-MAI PAPPEL 54MAARIT PAPPEL 3

TIIT PAPPEL 53MIA PAUTS 2

MAIT PEEKMA 23LAUR OSKAR PEETSALU 1

LAURA PENNER 12KAAREL POGGA 36JOONAS PRAKS 10AGNES PRITS 12HEIKKI PUHK 135AARE PÕLDMA 1MARINA RAJA 7

LEHEKÜLG 31


HEIDI RAND 3ELO RASMANN 21KARL RASMANN 2ROBIN RASMANN 3

TARMO RASMANN 26ÜLLE RAUDSEPP 29SUSANNA RENNIK 11RUTA ROOPERE 48

KARL-MATTIAS RUUS 3MIA MARTA RUUS 13

TÕNU RUUS 8KRISTA RUUSE 21JOHANNA RÄHN 7

SIGRID SAAGPAKK 13KAAREL SAAR 4KAROLIN SAAR 2

MARIANNA SAAR 13MARIANNA-HELEENE SAAR 29

EHA SAAREP 7ANN-SOPHIE SARAPUU 4

MADLI SCHWITZKOWSKI 11WILLI SCHWITZKOWSKI 14

INGRID SIEBERK 24MARTIN JÜRI SIHVRE 1

MARIS SIRKEL 20HENRIK SLET 6

KAI SLET 7JAAN SOMMER 43

MARGIT SONDBERG 10ELSA ISABELLA SOODLA 2

MARE SOOSÕRV 3HELENA SORGUS 53KRISTINA SORGUS 1REGINA STAMM 3

PRIIT SUTT 1RENEE ZIRK 3

RAUNO ZUBKO 9TUULI TAAVET 26

KASANDRA TABRI 3KRISTIINA TAMBERG 30INDREK TAMKÕRV 13

KADI TAMKÕRV 11JOHANNA TAMM 10MERJE TAMM 11

TERJE TAMMEKIVI 6JAAN TAMMIK 17

MAIE TARMA-KIBIN 8RAIN TASANE 14

KAI TASUJA 1EVE TELPT 47

JÜRGEN TIISLER 3KATARIINA NELLI TIISLER 54

MARI TIISLER 57LEO TOBRELUTS 15KADRI TONKA 26

INGER TOOMINGAS 2MARTIN TORP 3

IVAR TRUUMURE 32TAAVI TRUUMURE 3

ANTI TUISK 1LIISA TUISK 1SILVI TULP 8

LISANNA TÄLLI 8REENA UUSMETS 19PÄRTEL VAHTRA 2MARE VALTIN 37

HELEN-TRIIN VANAKÜLA 3OTT VELMET 11

AIRE VESKIMÄE 27DHARMA HELENA VESKIMÄGI 3KRISTOFER-ROBIN VIIRPALU 3

KATRIN VILLEMS 19ANGELA VINNE 4

PIRET VISNAPUU-BERNADT 6MONIKA VÄLLING 20

ANNI VÜRST 1TIINA-KAI VÜRST 12

KRIS ÕISPUU 2UWE ÜKSIK 62

BIRGIT ÜLPER 3

leigarite ajakiri nr 11leigarite ajakiri on väljaanne seltsi liikmete ja nende lähedaste jaoks....

Documents