Leonguslaidid 2

Rahvastiku kasv

Maailma rahvastiku iseloomustab dünaamilisus (muutlikus)

Ajalooliselt on rahvaarv olnud suhteliselt stabiilne. Kõikumised seotud peamiselt haiguste ja sõdadega.

Alates 16. Saj tööstuslikust revolutsioonist alanud suurem kasv

Tänapäeval kasvab rahvastik üha kiirenevas tempos

Rahvastiku kasv

Tänasel päeval elab Maal üle kuue Miljardi inimese.

Aastaks 2025 prognoositakse rahvaarvuks ligikaudu 8,3 miljardit

Rahvastik kasvab peamiselt arengumaades, kus valitseb traditsiooniline perekonnamudel. (Lapsed pere rikkus ning tulevased vanemate toitjad)

Sellised riigid: India (rahvastik üle ühe miljardi), Indoneesia, Pakistan, Aafrika maad

Rahvastiku kasv

Erandlik Hiina, kus viimasel kümnekonnal aastal saavutatud erinevate regulatsioonidega iibe tasakaal

Hiina: teine riik Maal, kus elab üle ühe miljardi inimese

Seega - rahvaarv kasvab maades, kus valitseb traditsiooniline peremudel ning majanduslik olukord halb

Rahvastiku kasv

Erandlikud arenenud riigid (Euroopa, USA, Austraalia jne)

Nendes riikides iive negatiivne või neutraalne Selliseid riike iseloomustab rahvastiku vananemine Rahvastiku vananemine – suureneb vanemate

inimeste osakaal kogu rahvastikus Seda põhjustab inimeste üha kõrgem eluiga ning

madal sündivus

Rahvastiku kasv Eestis

Eestis rahvaarv pidevas vähenemises. Iive 10 aastat negatiivne. Tänapäeval

neutraliseerumas. Sünnid surmad tasakaalus. Tulevikus rahvastiku vananemine Seoses rahvastiku vananemisega kaasnevad

probleemid (tööealiste inimeste osakaal võrreldes pensioniealistega tasakaalsut väljas, maksud suurenevad, et vananevat ühiskonda üleval pidada)

Rahvastiku Struktuur

Rahvastiku kasvust tulenevad probleemid Rohkem rahvast = vajatake rohkem

loodusressursse (vesi, metsad, maavarad jne)

Rohkem ressursse = ressursside nappus Ressursside nappus = võitlus ressursside

kasutamiseks Võitlus = rohkem sõdu Rohkem sõdu = rahvastiku arvu

stabiliseerumine

Rahvastiku kasvust tulenevad keskkonnaprobleemid Suureneb surve loodusressursside

tarbimiseks (vesi, maavarad, mets jne) Suurenevad keskkonda eralduvate kahjulike

ainete koguse Vee, õhu, pinnase jne reostused Tsivilisatsioonihaiguste levik Jne

Rahvastiku arvu mõjutavad tegurid Majanduslikud tegurid (sissetulek, elukallidus jne) Sotsiaalsed tegurid (toetused, laste saamist

soodustavate tegurite olemasolu jne) Migratsioon Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ning

seksuaalne haritus Haigused Sõjad Muud tegurid

Erinevad majandussüsteemid

Korilus Kalandus ja jahipidamine Agraarühiskond Industriaalne ühiskond Postindustriaalne ühiskond Infoühiskond

Korilus

Inimesed elasid kogukondades Peamiselt elatuti marjadest, ussidest jne Tagavara ei tekkinud. Leitu tarbiti koheselt Puudusid korralikud tööriistad.

Toiduotsimiseks kasutati lihtsaid puuroikaid Keskkonnamõjud praktiliselt puuduvad

Jahindus ja kalandus

Tekkisid esimesed töövahendid (kivikirves, luudest odad ja ahingud)

Saagi säilitamine (viis agraarühiskonna tekkeni)

Esimesed mõistuslikud tegutsemised (ajujaht)

Hakkasid tekkima klassivahed (ülem – alam suhe)

Agraarühiskond

Kuna jahil käies alati ei tapetud loomi, vaid toodi koju ja hoiti neid elusana, siis avastati nende kasulik toime(piim, sõnnik, lihtsam looma tappa)

See tõi kaasa esmase põllumajanduse. Esimesed koduloomad Hakati tegelema maaharimisega Alepõllumajanduse levik (varaagraarühiksonnas

peamiselt aga ka hiljem)

Agraarühiskond

Peamisteks tegevusaladeks põllumajandus Loomakasvatus Keskkonnakahjud Metsade põletamine alepõllunduseks Endiselt loomade jahtimine (mõne liigi üleekspluateerimine) Hiljem algab maavarade kaevandamine

Industriaalühiskond

Tööstusühiskond, mille peamiseks tegevuseks tööstuslike toodete tootmine

Areng kiire. Algul lihtsad käsitöölised, hiljem tsunftid, manufaktuurid, vabrikud, suured tööstused

Kasutatakse palju maavarasid. Energia saamiseks hakatakse kasutama suurtes kogustes fossiilseid kütuseid. Tooraineks metallimaagid.

Industriaalühiskonna mõjud keskkonnale Maavarade kaevandamine Õhu saastumine fossiilsete kütuste laialdase

kasutusega Jäätmete teke ning nende keskkonnakahjulik

ladustamine Veereostus Palju reostatud maa-alasi seoses tööstuste

rajamisega jne

Postindustriaalne ühiskond

Tööstusele lisanduvad teised alad Peamiselt tööstusest eraldatud Olulisemaks muutub hariduse osakaal Info omamine muutub üha tähtsamaks Uute tehnoloogiate levik. Peamiselt

elektroonikatööstus Oluline osa inimeste meelalahutusel

Postindustriaalühiskonna mõjud keskkonnale Jätkub maavarade liigne ammutamine ning

kasutamine (eriti oluliseks muutuvad nafta ja selle saadused)

Endiselt suureneb jäätmeteke Võetakse kasutusele üha uusi kemikaale,

mille omadused pole teada ning nende tekitatud kahjud keskkonnale

Reostatud õhk, vesi, pinnas jne

Infoühiskond

Suurem osa inimestest on rakendatud teenindussfääris

Traditsioonilise tööstuse hääbumine ning uute esilekerkimine. (deindustrialiseerumine)

Üha olulisemaks saab vaimne kapital Tehismaailma tekkimine ning selle

osatähtsuse suurenemine inimeste elus (arvutid, internet jne)

Infoühiskonna mõjud keskkonnale Suurenevad inimeste nõudmised, mis

omakorda nõuvad suuremaid ohvreid keskkonnalt

Suureneb veetarbimine, autode heitgaasidest tulenevad saasteained, jäätmehulga suurenemine (kõik eraldi pakenditesse)

Samuti jätkub tööstusest tulenev reostus

Teine majandussüsteemide liigitus Naturaalmajandus Liberaalne majandussüsteem Kommunistlik majandussüsteem Sotsiaalne majandussüsteem Tavaliselt puudub puhas süsteem, võetud üle

teatavaid komponente teistelt

Ülesanne 1

Kirjeldada ühte majandussüsteemi ja võrrelda teistega (sotsiaalne, liberaalne jne)

Millised on selle süsteemi plussid ja millised miinused?

Nende suhtumine keskkonda Näited, millised riigid on rakendanud?

Looduslike ressursside tarbimine Inimkond kasutab looduslikke ressursse iga

päev Looduslikke ressursse jaotatakse

taastuvateks ja mittetaastuvateks Taastuvad – taimed ja loomad (teatava

piirini), päike, tuul Mittetaastuvad – fossiilsed kütused,

maavarad (ei taastu 10 000 aasta jooksul)

Loodusressursside tarbimine ja majanduskasv Loodusressursid on majanduskasvu aluseks Teoreetiliselt, mida rohkem riigil ressursse

seda suurem majanduskasv (Norra, USA) Venemaa - näide sellest, et ainult

ressurssidest ei piisa Majanduskasv seotud ka inimeste

haridustasemega, elueaga jne

Loodusressursside tarbimine ja majanduskasvu piirid Igal ressursil on kuskil piir Kaevandades täna liigselt röövime homselt Teatavast hetkest ressursside kasutuse haripunkt,

kust pole võimalik tarbimist suurendada ning seetõttu ka majandusel samas tempos areneda

Mida kõrgemalt arenenud majandus seda raskem saavutada majanduskasvu (joonis tunnis!)

Seega – Kuna loodusressursse napib, siis on majandusarengu jätkimiseks vaja leida alternatiivseid lahendusi.

Energiakasutus

Energiat vajavad nii elusolendid kui ka elutaolendid Looduslikult kõige olululisem energiaga seotud

mõiste – fotosüntees (energeetiline muuundamis protsess taimsetes organismides)

Taimede poolt sünteesitud energiat kasutab inimene oma igapäevaseks eluks

Lisaks kasutab inimene energiat sooja, elektri jne saamiseks.

Suur osa tarbitavast energiast saadakse fossilsetest kütustest

Termodünaamika seadused

energia ei teki ega kao kuid võib muunduda ühest vormist teise

igas protsessis osa energiat hajub, st energia muundamise kasutegur on alati <1

absoluutse nullpunkti juures on entroopia muutus null - kõik protsessid suurendavad entroopiat (segadust)

Ökosüsteemide energeetika

Energiaallikad

Energiaallikaid võimalik jagada mitmel moel Esmased energiaallikad Teisesed energiaallikad Taastuvad energiallikad Taastumatud energiallikad