tammsaare
TRANSCRIPT
KiNG grupp esitleb:KiNG grupp esitleb:
Kilingi-Nõmme Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilaste kirjanduse ühistööGümnaasiumi õpilaste kirjanduse ühistööKilingi-Nõmme Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilaste kirjanduse ühistööGümnaasiumi õpilaste kirjanduse ühistöö
Tema looming kuulub lahutamatult kõige Tema looming kuulub lahutamatult kõige väljapaistvama hulka, mida on andnud väljapaistvama hulka, mida on andnud eesti ilukirjandus.Tema suurte romaanide eesti ilukirjandus.Tema suurte romaanide eepiline avarus, sügavalt läbitunnetatud eepiline avarus, sügavalt läbitunnetatud karakterite rohkus ja inimest pidevalt karakterite rohkus ja inimest pidevalt köitev probleemistik pakub järelpõlvedele köitev probleemistik pakub järelpõlvedele huvi nii ühiskondlikust, filosoofilisest kui huvi nii ühiskondlikust, filosoofilisest kui ka psühholoogilisest aspektist. See jääb ka psühholoogilisest aspektist. See jääb eesti proosaklassika üheks tugevamaks eesti proosaklassika üheks tugevamaks
alussambaksalussambaks.
A.H.Tammsaare sündis A.H.Tammsaare sündis
•30. I 1878.a.30. I 1878.a.
• Järva-Madise kihelkonnas Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Vetepere külas Albu vallas Vetepere külas
•Põhja -Tammsaare talus. Põhja -Tammsaare talus.
A.H.Tammsaare sündis A.H.Tammsaare sündis
•30. I 1878.a.30. I 1878.a.
• Järva-Madise kihelkonnas Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Vetepere külas Albu vallas Vetepere külas
•Põhja -Tammsaare talus. Põhja -Tammsaare talus.
Ta oli Peeter ja Ann Hanseni kümnest lapsest neljas.
Hariduse sai Sääseküla vallakoolis, Prümli Hariduse sai Sääseküla vallakoolis, Prümli vallakoolis, vallakoolis, Väike-Maarja kihelkonnakoolisVäike-Maarja kihelkonnakoolis, Tartus , Tartus
H. Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis.H. Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis.
Hariduse sai Sääseküla vallakoolis, Prümli Hariduse sai Sääseküla vallakoolis, Prümli vallakoolis, vallakoolis, Väike-Maarja kihelkonnakoolisVäike-Maarja kihelkonnakoolis, Tartus , Tartus
H. Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis.H. Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis.
Tammsaare viiuliga Hugo Treffneri gümnaasiumi juures 1899.a.
Kirjanik tegutses
ajakirjanikuna
(“Teataja”, “Vaatleja”, “Sõnumed”)
kutselise kirjanikuna
1919- 1940
Lühijutud“Mäetaguse vanad”
“Vanaisa surm”
Jutustused“Vanad ja noored”“Varjundid”“Kaks paari ja üksainus”
Üliõpilasnovellid“Pikad sammud”“Noored hinged”“Üle piiri”
Näidendid“Juudit”“Kuningal on külm”
Esseekogud“Sõjamõtted”“Sic transit”“Keelest ja luulest”
Miniatuurid“Poiss ja liblik”“Kärbes, prussakas ja ämblik”
Reisikirjad“Musta mere rannalt”“Koitjärvelt”“Saaremaa veste”
Romaanid“Tõde ja õigus” I-V“Põrgupõhja uus Vanapagan”“Kõrboja peremees”“Elu ja armastus”“Ma armastasin sakslast”
Kunstmuinasjutud“Ööbik ja lilled”“Kuningas ja ööbik”“Kaaren ja pojad”
“TÕDE JA ÕIGUS”“TÕDE JA ÕIGUS”
• psühholoogiline arenguromaan• inimese võitlus 4 jõuga: maa, jumal, ühiskond,
oma mina• eetikaprobleemid• talupoja elu kujutamine rööbiti teiste sotsiaalsete
kihtide ja klassidega pikema aja jooksul• aeg: XIX saj. 70-st aastatest kuni
XX saj. 30-te aastateni• võitlus tõe ja õiguse eest annab tulemuseks vale ja
ülekohtu
I osaInimese võitlus maaga
• Andres ja Krõõt tulevad elama Vargamäe Põhjatallu. Algab raske ja lõputu töö.
• Andres soovib hakata maad kuivendama ja kutsub oma naabri Pearu kahasse kraave kaevama, kuid naabrimees hakkab koerustükke tegema.
• Krõõt sureb, olles ilmale toonud lisaks kolmele tütrele poja. Ta jääb alatiseks Vargamäe perenaise etaloniks.
• Andrese ja Mari suhete pärast tapab end Mari abikaasa Juss. Pearu poeg Joosep ja Andrese tütar Liisi abielluvad ja lahkuvad oma kodukohast. Indrek saadetakse linna õppima.
Andres PaasAndres Paas• Andres on aus ja
kindel töömees.Ta on endasse tõmbunud ja sünge ning ta on oma kasvatusviisides karm.
•Andrese prototüübiks on kirjaniku isa Peeter Hansen
Andrese pereAndrese pereVargamäe Eespere (Mäe talu)
AndresKrõõt Mari
Andres
MaretAnna
Liisi Indrek
Liine
Ants
TiiuKadri
Pearu MurakasPearu Murakas
• Pearu on omakasupüüdlik ja võimuahne. Ta on äärmiselt riukalik.
•Pearu prototüübiks on kirjaniku lapsepõlvekodu naabrimees Jakob Sikenberg.
Pearu pere
Vargamäe Tagapere (Oru talu)
Pearu ja Viiu Murakas
Joosep
Karla
Juljus
tütar poeg
“Seal ta ongi, see Vargamäe,” lausus
mees ja näitas käega üle soo järgmise
väljamäe poole, kus lömitas rühm
madalaid hooneid.
“Vuata sindreid! Ma’p uskunudki. Aga nuabri eidel on nii hele jaal, et
…”
“Ei ma vist änam siit tõuse. Poiss
võttis mu hinge.”
V osa • Indrek tuleb Vargamäele
tagasi, et jõuda selgusele eneses ja teistes ning kogeda elutõde.
• Ta hakkab kraave kaevama ning organiseerib jõe süvendamist.
• Andres on talupidamise andnud oma tütrele Maretile.
• Pearu peab ikka oma “rehnutit”.
• Armu-, kiivus- ja neimasuhted tekivad Mäe Oskari, Elli, sulase Oti, Tiina ja Oru noorte vahel.
• Andres näeb enne surma oma unistust - jõe süvendamise algust. Pearu surivoodile aga Andres ei soostunud tulema.
• V osa lõpus lahkuvad Tiina ja Indrek Vargamäelt sama teed pidi, kust tulid aastaid tagasi Andres ja Krõõt.
• “Isa, ma olen nii rõõmus, et sa oma silmaga võisid näha, kuidas inimesed juba jõe kallal tööl…”
Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset - Vargamäed.
A. H. TammsaareA. H. Tammsaare
““PÕRGUPÕHJA UUS VANAPAGAN”PÕRGUPÕHJA UUS VANAPAGAN”““PÕRGUPÕHJA UUS VANAPAGAN”PÕRGUPÕHJA UUS VANAPAGAN”
“Põrgupõhja uue Vanapagana” kirjutas ta 1939.a. See teos vaatleb eelkõige inimeste omavahelist ekspluateerimist ja tagajärgi, mis võivad sel juhul tekkida.
A.H.Tammasaare on kirjutanud palju erinevaid huvitavaid teoseid.
Üheks olulisemaks neist jääb muidugi “Tõde ja õigus”, kuid palju
mõtlemisainet pakub hoopis
“Põrgupõhja uus Vanapagan”
A.H.Tammasaare on kirjutanud palju erinevaid huvitavaid teoseid.
Üheks olulisemaks neist jääb muidugi “Tõde ja õigus”, kuid palju
mõtlemisainet pakub hoopis
“Põrgupõhja uus Vanapagan”
Tammsaare käekirja näidis
RAAMATUST ENDAST:RAAMATUST ENDAST:RAAMATUST ENDAST:RAAMATUST ENDAST:
•Raamatu peategelaseks on PÕRGUPÕHJA JÜRKA - suur ja tugeva kehaehitusega, kuid lihtsameelne Vanapagan, kes tuli maa peale, et tõestada õndsaks saamise võimalikkust.
•Raamatu peategelaseks on PÕRGUPÕHJA JÜRKA - suur ja tugeva kehaehitusega, kuid lihtsameelne Vanapagan, kes tuli maa peale, et tõestada õndsaks saamise võimalikkust.
JürkaJürka.
•Tema lihtsameelsust hakkas kohe osavalt ära kasutama Kaval-Ants. Nii tekkisid igasugused ebatavalised olukorrad, mis raamatus väga oskuslikku kajastamist leiavad.
1 . N aine: L iisbet
N oor Jü rka
Joosep
K aks ikud:
K usta
M aia
Juu li
R iia
2 . N aine: Juu la
JÜ R K A
1 . N aine: L iisbet
N oor Jü rka
Joosep
K aks ikud:
K usta
M aia
Juu li
R iia
2 . N aine: Juu la
JÜ R K A
Põrgupõhja Jürka perekondPõrgupõhja Jürka perekondPõrgupõhja Jürka perekondPõrgupõhja Jürka perekond
Huvitavaid tegelasi...
KUSTAKUSTAKUSTAKUSTA KAVAL ANTS
JUULA
LISETTELISETTE
Hetki teosest...Hetki teosest...
Jürka ja Liisbeti kohtumine Antsuga
Jürka lööb maha oma teise karu ...
Hetki teosest...
“Kasvatad mulle karjaseid”, ütleb Ants.
noor Jürkanoor JürkaJoosep
Laps, kes suri Jürka juures metsas ussi hammustuse
kätte.
Hetki teosest...
“Ja nõnda ma tema surma ei jäta...”
See oli esimene kord, kus Riia tuli mõttele, et ta ehk on isalegi armas
Ja nüüd lõpuks...
Nüüd viskas ta tema kui takutordi üle aia.
•Kui Jürka surres jälle taeva- väravate ette astus, et teada saada, kuidas siis nende tulevaste hingedega on, kas nad hakkavad põrgusse ka jälle tulema, öeldi talle, et otsust pole veel tehtud, sellised asjad võtavad aega.
•Ja Jürka jäi kurvalt ootustesse...
Käesoleva slaidikava eesmärk polnud avada Tammsaare loomingu sisu, vaid anda põgus ülevaade meile meeldinud teoseist ja tekitada huvi tema mitmekülgse kirjandusliku pärandi vastu.
Käesoleva slaidikava eesmärk polnud avada Tammsaare loomingu sisu, vaid anda põgus ülevaade meile meeldinud teoseist ja tekitada huvi tema mitmekülgse kirjandusliku pärandi vastu.
Täname!Täname!Täname!Täname!