Täna esietendub Pädaste mõisas Vanemui-se suveteatri tükk “Võimalik kohtumine”.

“Kust ma tean, kuidas Vanemuise tea-ter minu peale tuli. Võib-olla sellepärast, et seda näidendit tahtsin ma mõned aastad ta-gasi Pärnus teha, aga ei tulnud midagi välja, sest sobivaid osalisi oli raske leida,” ütles lavastaja Raivo Trass.

Tookord kõrvalejäänud tükk on nüüd Pädaste mõisa murul elutruuks saanud ning peategelased Friedrich Händel ja Johann Sebastian Bach Aivar Tomminga ja Raivo E. Tamme esituses tõelisteks lihast-luust geeniusteks mängitud. Kuigi palju enam kui suurmehe hiilgust, kumab neist heliloo-jaist igale lihtsurelikule omast – kadedust, edevust, püüdu võimu poole, aga ka kaas-tunnet, inimliku soojuse ja läheduse ihalust ning eelkõige vajadust leida mõistmist.

Kunst võimu ja raha pöörises “Olen püüdnud suvelavastusi tehes vii-

mastel aastatel mitte kasutada võimendust. Siin nad aga on – teistmoodi ei saagi. See ei ole minu valikus selles mõttes tavaline,” rää-kis Trass. Peaproovis trotsis kogu trupp vap-ralt mõisa kohal tiirutanud ja tähtsate külalis-tega maandunud helikopteri plärinat. Nii see juba kord on, et võim ja raha pahatihti kunsti lämmatab. See igikestev teema – kunst vajab võimu ja võim kunsti, kuigi ta seda ei tunnista – suunab suuresti ka peategelaste keskustelu.

Trass poleks omal algatusel mõisapargis lavastama hakanud. “Minu huvid on teistsu-gused. Tegelen pärimusteatriga. Aga kuna see tükk mulle nii väga meeldib, võtsin tellimuse vastu. Vanemuises on palju häid keskeas näit-lejaid. Samas vihjati mulle, et võin ka mujalt näitlejad leida. Aga ma jäin põhimõtteliselt selle juurde, et kui on Vanemuise üritus, siis olgu ka selle teatri näitlejad,” ütles lavastaja.

Gurmaanlus on asja väline külg. Sisuline on kahe suure geeniuse omavaheline koh-tumine ja teineteisekompamine. Kas üldse nende vahel võiks keskustelu tekkida.

Maitstakse muusikat ja häid roogasid

Et suur osa tegevusest kulgeb gurmaani-

roogadega söögilaua ümber, sobib eten-dus Pädastesse kindlasti. Händel, kes on suur gurmaan, ei saagi muidu, kui peab sööma erilisi toite. Maitstakse artišokke, austreid, merikeelt... Vaieldakse ka mait-se üle.

Trass küsib, kas geeniuste vahel on ühine keel võimalik.

“Me võiksime isegi koos musitseerida, me võiksime saada isegi suurteks sõpradeks...” kõlavad lõputute vastuolude reas lootusrikkad fraasid. Ent küsimus jääbki üles.

“Kui altid on suurvaimud – kes on väga rasked tüübid –, kui altid on nad koostööd tegema ja üldse läbi käima? Sellele küsimusele pole ühest vastust. Geenius võib olla väga keerulise siseelu-ga,” arutles Trass.

Juulikuus asub Raivo Trass tööle uue

suvelavastusega mandril – Padisel. Seal-se vallavalitsuse korraldatud Padise kloostri päevade raames tuleb lavale lugu tsisterts-laste kloostri loojast Püha Benardist. See on taas lugu suurvaimust, pühakust, tohu-tu kloostrite võrgu loojast Euroopas 1000 aastat tagasi. Etendus tuleb lavale augusti keskel.

Svea Aavik

Suvenädalin English

SuvenädalSuomeksi

LK 2 LK 8LK 4Reigi õpetaja lugu.

28. juulil Kõpu tuletorni jalamil sume suvekomöödia.

Nr 4 (155) Hind koos TV-kavaga 7 kr 29. juuni - 5. juuli 2007 Ku

hu

min

na Saarem

aal lk 6, K

uh

u m

inn

a Hiiu

maal lk 7, Su

vesaarlane ja - h

iidlan

e lk 11, Meelelah

utu

s lk 12LK 3XII Kihel-konna kiriku-muusika-päevad.

Järgmisel nädalal saavad aktiivsed inimesed Hiiumaal juba teist aas-tat osa kammermuusikafestivalist Hiiumaa Homecoming, kuhu on ooda-ta esinejaid Venemaalt, Saksamaalt, Hollandist, Itaaliast, Suurbritanniast ja Ameerika Ühendriikidest, kirjutab Hannes Sarv.

Eelmisel aastal “Hiiumaa kultuu-ripärliga“ autasustatud festivalil on käesoleval aastal esinemiskohti kokku kolm. Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas Kärdlas Vabrikuväljak 8 antakse kaks kontserti.

5. juulil algusega kell 19 mängitakse seal Beethoveni ja Raveli loomingut, 8. juulil, festivali viimasel päeval, on sama algusajaga kontserdil kavas Haydn, Mozart, Ešpai, Debussy, Sch-nittke ja Poulenc.

Suuremõisa lossi kogunetakse 6. juulil kell 18.30, et kuulata Beethoveni, Reine-ke ja Glinka heliloomingut.

Lisaks on festivali korraldajad plaa-ninud anda ühe kontserdi kutsutud kü-lalistele 7. juulil Orjakus Dagen Hausi mõisaaias.

Esinejateks on sel aastal enamikus vene päritolu, ent üle maailma mängivad muusikud. Nende seas Dmitri Bulgakov ja Pavel Strugaljov oboel (mõlemad me-hed on tugevalt seotud ka Hiiu saarega), Sergei Krõlov ja Roman Mints viiulil, Jacob Katznelson ja Alexander Kobrin klaveril ning Evgeny Tonkha tšellol.

Saksamaalt on kutsutud Claudia Hell- bach, kelle pilliks inglissarv, Thomas Lindhorst klarnetil ja Uwe Rebers bas-soonil. Stef van Herten Hollandist män-gib metsasarve.

Festivali Homecoming kutsusid eel-misel aastal ellu Venemaa kultuurifond Vozvrašenie, mis korraldab Moskvas omanimelist muusikafestivali, ja Hiiu maavalitsus.

Festivali korraldamise mõttele tul-nud oboekunstnik Pavel Strugaljov peab Hiiumaad oma kodusaareks. Su-vitanud on nüüd 37aastane Strugaljov siin Kiduspes juba alates kaheksandast eluaastast ja tema ema, filmikriitik Ma-

ria Maretskaja, ning isa, ooperilaulja Vadim Strugaljov, jäid siia päriselt elama juba 1991. aastal.

Teine festivali idee autor, Dmitri Bulgakov, on aga oma hea sõbra Pa-veli juures olnud juba pikka aega tihe külaline.

Festivali nimi ongi mitmes mõttes kojutulekuga seotud. “Eestisse ja Hiiu-maale tulen ma alati nagu koju,“ ütles Strugaljov aasta eest. Siis lisas ta, et on festivalile kutsunud palju oma sõpru, kellega talle meeldib koos mängida. Sellest siis mõte Hiiumaal festivali pi-dada alguse saigi.

Muusikapeo menu eelmisel aastal andis korraldajatele kindlasti julgust seda tänavu korrata ning arvata võib, et huvi mullusega võrreldes ei vähene. Pigem võiks oodata suurenemistki, sest soodne piletihind (50 kr/75kr) sellise kultuurielamuse eest teab mis palju maksta ju pole.

Hiiumaa Homecoming

Oboemängijad Pavel Strugaljov ja Dmitri Bulgakov ning flöödimängija Anna Kim.

2x Harda Roosna

Raivo Trass võttis vabaõhulavatöö mõisa aias ette erandkorras, kuna tükk talle väga meeldis.

Irina Mägi

Kuigi elus ei ole Händel (Aivar Tom-mingas) ja Bach (Raivo E Tamm) teataolevalt iialgi kohtunud, saab see täna õhtul esmakordselt Pädaste mõisas teoks.

Irina Mägi

Bach ja Händel kohtuvad Pädaste mõisamurul

Sivu 1

29.-30.kesäkuuta ja 1., 3., 4. heinäkuuta klo 20 “Mahdolli-

nen tapaaminen” – Vanemuisen teatterin esityksessä Pädasten

kartanossa, Muhun saarella.

Hiiumaa Homecoming festival 5. kesäkuuta klo 19; 6.

heinäkuuta klo 18.30; 8. heinäkuuta klo 19 Suuremõisa

kartanossa Hiidenmaalla.

Sivu 2

29. heinäkuuta asti klo 10- 18 Kuressaaren piispanlinnan

puolustustornin kolmannessa kerroksessa Margus Rumpin

maalaukset “Saarenmaa”.

Sivu 3

5. – 8. heinäkuuta XII Kihel-konnan kirkkomusiikkipäivät,

Saarenmaalla

29 kesäkuuta – 01. heinäkuuta XI kansainväliset festivaalit Muhulaista Tulevaisuus-

musiikkia “Juu Jääb” 2007.

Sivu 4

30. kesäkuuta klo 10 Suure-mõisan opistossa avataan

puutyöverstas, Hiidenmaalla.

Sivu 5

Kazakstan – rauhallinen perinteiden ja klannien maa.

Sivut 6-7

Mihin mennä Saarenmaalla ja Hiidenmaalla

Sivu 8

Ranskalainen ympärimaail-manmatkustaja vieraili

Saarenmaalla.

Sivu 10

Ennen ja nyt: Uuskatu 2, Kuressaaressa, Saarenmaalla.

Page 1

On June 29, 30 and on July 1,3,4 at 8 pm summer pro-

duction by Vanemuine theatre “The Possible Meeting” about G.Fr. Händel and J.S. Bach at Pädaste manor, Muhu island.

On July, 5 at 7 pm, on July, 6 at 6.30 pm, on July 8 at 7 pm Hiiumaa Homecoming festival

at Suuremõisa manor, Hiiumaa.

Page 2

Paintings by Margus Rump on the 3. floor of the tower of

Kuressaare castle, Saaremaa.

Page 3

On July 5-8 XII Kihelkonna Church Music Days,

Saaremaa

On June 29-July 1 Muhu Future Music Festival Juu

Jääb, Muhu island.

Pages 4

On July, 30 at 10: Woodwork-shop opened at

Suuremõisa, Hiiumaa

Page 5

Kazakhstan – the “Quiet” State of Traditions and Clans

Pages 6-7

Where to go in Saaremaa and Hiiumaa

Page 8

Globetrotter from France visited Saaremaa.

Page 10

Old and New: Uus Street No 2 in Kuressaare, Saaremaa.

Valgusküllane maalinäitus Kuressaare linnuses.

29. juuni - 5. juuli 2007�

26. juunist juuli lõpuni võib Kuressaare linnuse kaitsetor-ni III korrusel vaadata Margus Rumbi Ida filosoofiast mõjuta-tud sümbolistlike piltide välja-panekut.

Rump on ennast kuuel kor-ral täiendanud India erineva-te meistrite juures ja seda on näha ka tema töödes. Pildid on sageli inspireeritud erine-vatest vaimsetest õpetustest ja ilmutuslikest unenägudest. Sümbolitena leiavad korduvat kasutamist üksikud inimko-gud, linnud, puud ning ääretu ja värvikirev taevalaotus. Do-mineerivad on heledad toonid ja oranž värv, mis annab edasi valguse jõudu ja vihjab või-malusele valguse kujutamise kaudu sünteesida kõiki reli-gioone. Tema maastikud on tihti müstilised ruumid ilma tavapärase maapinna kujuta-miseta, kus algus põimub lõ-puga igaveses voolamises.

Ühtsus läbi mitmekesisuse

Rumbi loomingus on väli-mus vaid anum, mis avab oma tõelise olemuse igale vaatajale erineval viisil. Tema looming on süntees erinevatest vaim-setest-energeetilistest süm-bolitest, kus igavene teelolek muutub lõpuks ajatuks mõtlu-seks. Rännaku sihiks on val-

gustumine, kuid selleni peab igaüks jõudma iseseisvalt.

Rump ei oska nimetada oma stiilile konkreetseid eeskujusid ja samamoodi pole tema pilti-del keskmist vaatajat. “Minu maalid aitavad inimestel jõu-da oma tõelise olemuseni,” on kunstnik väitnud. Hingerahu tuleb läbi sisekaemuse, kuid

selle leidmisele aitab kahtle-mata kaasa ka kunsti nautimi-ne. Rumbi jaoks on kunstiline tegevus tõeotsingute üks vorm ja oma töödega üritab ta vaata-jale sel teel abiks olla.

Aasta tagasi esines Margus Rump oma töödega Kuressaa-res Ajamaja galeriis.

Seekordne näitus on ajasta-

tud 6.-8. juulil toimuvale VII Kuressaare lossi päevale ja on osaks neljast samaaegselt eks-poneeritavast, rohkem või vä-hem religioossele mõttelaadile pühendatud näitusest. Juuli on Kuressaare linnuse külastatavu-se tippaeg ja sel ajal oodatakse sinna kuni 25000 inimest.

Allar Lepa

Valgusküllane maalinäitus Kuressaare linnuses 1. juulil hakkab Eestis keh-

tima uus hinnakiri postisaa-detiste saatmisel oma riigi piires. 2. juulil tuleb käibele kaks uut postmarki. Eelmised üksteist maakonna vapi mo-tiiviga postmarki maksid kõik 4 krooni ja 40 senti. Nüüd ilmuv kaheteistkümnes, Tar-tumaa vapiga postmark, mak-sab 5 krooni ja 50 senti. Just niisugune on nüüd riigisisese standardsaadetise minimaalne saatekulu.

Nagu selle postmargisar-ja juures tavaks saanud, ka-sutatakse margi ilmumisele pühendatud eritemplit lisaks Tallinnale ka päevakohase maakonna pealinnas. Seekord siis Tartus.

Arvukate varem trükitud 4.40 maksvate postmarkide kasutamise hõlbustamiseks tu-leb käibele uus, 1 kroon ja 10 senti maksev lillemark. Margi motiiviks on narmasjumikas (Centaurea phrygia). Taim õitseb juuni lõpust augusti keskpaigani, harva ka veel septembris. Kasvab kuivema-tel ja niiskematel niitudel ja puisniitudel, hõredates met-sades, raiesmikel, põõsastikes, tee- ja põlluservadel. Selle margi esimese päeva eritemp-lit kasutatakse vaid Tallinna postkontoris.

Kuna ühegi postisaadeti-

se saatekuluks ühest margist ei piisa, on esimese päeva eriümbriku asemele valitud sama lille pildiga postkaart. Kleepides margi sobiva mo-tiiviga postkaardi pildiküljele ning lüües sellele ka sobiva eritemplijäljendi, saame mak-simumkaardi, mille kogumine on filatelistide hulgas päris populaarne.

Mõlemad postmargid, esimese päeva eriümbriku, maksimumkaardi ning kõik eritemplid on kujundanud Lembit Lõhmus. AS Vaba Maa trükikojas on Tartumaa vapimarki trükitud 3 ja nar-masjumikaga marki 2,8 mil-jonit. Need on suhteliselt suu-red kogused, mis muu hulgas näitavad ka seda, kuivõrd on iseliimuvad postmargid kasu-tajatele meeldima hakanud.

Elmo Viigipuu

Kirja saatmiseks ka uue hinnaga margid

Eestikeelne võrguteatmik Viki-peedia kogub aina populaarsust ja täieneb pidevalt. Vikipeedia (Wikipedia) on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga ent-süklopeedia, mida kirjutavad ja toimetavad ühiselt vabatahtli-kud. “Wikipedia” on sulandsõ-na havaikeelsest sõnast “wiki” (kiire) ja ingliskeelsest sõnast “encyclopedia”.

Võrdluseks eestikeelsele Vi-kipeediale saab muidugi tuua ingliskeelse Wikipedia, kus 20. juuni seisuga oli juba 1 843 235 artiklit, kuid esimese “vii-saastakuga” on esimene ees-tikeelne võrguentsüklopeedia kogunud väga suurt populaar-sust. Eestikeelne Vikipeedia sai alguse 24. augustil 2002.

Kuni 2003. aastani kirjutasid

põhiliselt kaks fennougristi ning mõned üksikud kaastöölised. Nüüdseks on lisandunud nii 26 administraatorit kui ka lihtsalt kaastöölisi.

Vikipeedia administraatori kohta on öeldud: parim töökoht, kus palka ei maksta. Tallinna Linnateatri trupijuhi Veiko Tubini ajaveebist võib lugeda: “Minu meelest on parim pal-gata töökoht ikkagi eestikeel-se Vikipeedia toimetaja. Istud rahulikult oma kodus, tinistad veini, lased elukaaslasel raama-tukogust artikleid koguda ning kirjutad vaimustavalt sisukaid artikleid kummalistest asjadest. Eksole… ja palka ei saa… aga süda on rahul ja naeratad lahkelt neile tuvidele, kes kõõrdis sil-madega sinu veinipokaali poole

vaatavad.” Vikipeedia administraatorid

kohandavad ja tõlgivad teks-te, kategoriseerivad artikleid, koostavad infotabeleid ja navi-gatsioonimalle ning palju-palju muud. Toimetamise tempo jääb kahjuks tunduvalt alla kirjuta-mise tempole. Kaasautoreid, kes lugusid kirjutavad ning pa-randusi teevad, on kahesugu-seid – registreeritud kasutajaid on üle 4700, kuid kuna Viki-peedias saab muudatusi sisse viia ka ilma kasutajanimeta, on selliseid kaastöölisi tõenäoliselt rohkemgi.

Päevas lisandunud artikli-te arv on keskmiselt 30 ringis, kuid päeva jooksul tehtavaid muudatusi on kümneid kordi rohkem. Kõige populaarsema-

teks teemadeks on geograafi-lised objektid (viimased Eesti asulad said artiklitesse käesole-va aasta aprilli lõpuks), ajalugu, sport ja IT. Palju kirjutatakse ka poliitikast ja filosoofiast ning lühibiograafiaid, kuid näiteks loodusteaduste, tehnika ja põl-lumajanduse vallas on olukord üpris nigel. Igasugune kaastöö kõigilt igal teemal on oodatud.

Kas tasub usaldada?Palju on vaieldud Vikipeedia

usaldatavuse ja täpsuse üle; kri-tiseeritud on selle avatust van-daalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja vasturääkivust, mitteneut-raalsust ja konsensuse või po-pulaarsuse eelistamist kvalifit-seeritusele. Hoolimata kõigest on selle tasuta saadavus, pidev

uuendamine, lai ja detailne in-fomaht ning hulk erinevaid kee-leversioone teinud Vikipeediast ühe enamkasutatavatest veebis leiduvatest infoallikatest.

Vikipeedia sisu võib kopee-rida, reprodutseerida, luua sel-lest tuletatud töid ning kasuta-da ärilistel eesmärkidel – seni, kuni tunnustatakse algseid au-toreid ja kui nendel tingimustel kopeeritud või loodud sisu jääb nendesamade tingimuste alla.

Kui autorid kirjutavad pro-jektile originaalmaterjali, siis selle autoriõigus jääb küll nei-le, kuid nende tööga tehakse samamoodi nagu kõigi teiste Vikipeedia artiklitega.

Vikipeedia eksisteerib 253 keeleversioonis, millest 188 on aktiivsed. Neljateistkümnes

versioonis on igaühes üle 100 000 artikli: inglise (esimene), saksa, prantsuse, poola, jaapa-ni, hollandi, itaalia, rootsi, por-tugali, hispaania, vene, hiina, norra ja soome. Saksakeelne versioon on välja antud DVD-ROMil ning planeeritakse ing-lise versiooni DVDd või paber-versiooni.

2005. aastal sai alguse ka võ-rukeelne Vikipeediä, kus veidi rohkem kui kahe aastaga on kir-jutatud juba üle 1300 artikli.

Eestikeelne Vikipeedia on kasvanud viimase aasta jooksul pea kahekordseks ning võib ehk ennustada kasvu jätku tõusvas tempos.

Ave Maria MõistlikAllikana kasutatud

Vikipeediat

Eestikeelses Vikipeedias juba üle 36 000 artikli

Valmar Voolaid

29. juuni - 5. juuli 2007 �

11 aastat oleme iidses Kihelkonna kirikus pakkunud kaunil suve-ajal võimalust jagada ning osa saada kaunist muusikast. Tänavused XII Kihelkonna kirikumuusikapäevad toimuvad 5.–8. juulini. On hea astuda soojal suveõhtul jahedasse iidsesse pühakotta ning lasta kaunitel helidel oma mõtteid kaugesse minevikku kanda. Käesole-va aasta küünlapäeval õnnistati Kihelkonna kirikus sisse palve- ja mälestusküünlajalg, kus sinagi võid soovi korral küünla süüdata.

Muusika on sild üle aegade ja sugupõlvede. Vaimulik muusika on lisaks veel sillaks selle maailma ja taeva vahel.

Tere tulemast kõigile!Rene Reinsoo,

Kihelkonna koguduse õpetaja

Avakontsert neljapäeval,

5. juulil kell 19Kihelkonna koguduse ansambel Collec-

ta. Ansambel on tegutsenud aastast 1981. Kontserdireisidel on käidud Soomes, Rootsis, Saksamaal ja ka paljudes Eesti kirikutes. Tänavu kevadel valmistas ansambel ette uue kava. Ansamblit juhendab Kihelkonna koguduse organist-koorijuht Ülle Reinsoo. Avakontserdil laulab ka koguduse naiskoor, keda samuti juhendab Ülle Reinsoo

Reedel, 6. juulil kell 19Ansambel Vox Clamantis. Ansambel on loodud aastal

1996. Palju esitatakse Gregoriaani ja varajast polüfoonilist muusikat. Mitmed eesti heliloojad (Helena Tulve, Tõnis Kaumann, Toivo Tulev, Andres Uibo ja Erkki-Sven Tüür) on kirjutanud muusikat Vox Clamantisele. Ansambel on esi-nenud paljudes erinevates riikides. Sageli esitab ansambel Arvo Pärdi loomingut. Ansambli kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve.

Laupäeval, 7. juulil kell 19Musitseerib ansambel Vahtraõied Audrust Pärnumaalt.

Ansambel on tegutsenud üle 10 aasta. Esitatakse põhiliselt vaimulikku muusikat. Lisaks vokaalile on ansamblis flööt ja kitarr. Osa muusikast on ansambli liikmete omalooming. Ansambli juhendaja on Evi Vaher.

Pühapäeval, 8. juulil kell 11 Kontsert-jumalateenistus ja kuldleeripüha. Musitseerib

ansambel Vahtraõied. Jutlustab Kihelkonna koguduse ku-nagise õpetaja Arnold Janno lapselaps Tiina Janno, kes on Audru koguduse õpetaja.

Kontserdid on tasuta, kuid oleme tänulikud annetuste eest Kihelkonna kiriku oreli restaureerimise toetuseks.

Täname Kihelkonna kirikumuusikapäevade toetajaid – Eesti Kultuurkapitali helikunsti ekspertgruppi, Eesti Kul-tuurkapitali Saaremaa ekspertgruppi ja Kihelkonna valda.

SUSLA SÕITTeekond/Matka/Route:

Pilet/Lippu/Ticket

Keskväljakult igal täistunnil alates kl 11 kuni 21.Täpsem info peatustes.

30 EEKSusla tellimine, reklaam ja info 526 3733

info@susla.ee

Festivali kava 200728. juuni neljapäev, JAZZ del MAR KURESSAARE / GO SPA

20.00 SERGIO BASTOS & RAIVO TAFENAU ANSAMBEL /Bra/Est/SoomeDENISS PASHKEVICH / DJ MONSTA /Läti

NAUTSE MIHKLI VABAÕHULAVA 21.00 RE:JAZZ COLLECTIVE /Eesti

RAIVO TAFENAU HAMMOND GROOVE /Eesti/SoomeSYNCROTRON (Tanel Ruben/ DJ P.Julm) /EestiDENISS PASHKEVICH / DJ MONSTA /LätiTIIT KIKAS „STRING THEORY„

JUU JAZZ CLUB DJd ja vabad jamsessioonid kontsertide eel, vahepeal, lõpus

/Eesti

20.00

29. juuni reede, NAUTSE MIHKLI VABAÕHULAVA 21.00 SIMONE MORENO & OS LOURINHOS /Brasiilia/Rootsi

KRISTJAN RANDALU QUARTET /Ameerika /EestiSERGIO BASTOS & RAIVO TAFENAU BAND /Brasiilia/EestiBRAZ LUIZ LIMA /BrasiiliaCOPACABANA (DJ Erkin Antov DJ Margus Peterson)

30. juuni laupäev, KOGUVA TOOMA

28. - 30. juuni, NAUTSE MIHKLI ÕUNAPUUAED

15.00 LIISI KOIKSON & HELLETUSEDNAUTSE MIHKLI VABAÕHULAVA

EIVØR & VILLU VESKI WORLD PROJECT Fääri/Eesti/SoomeK.-M. ALMQVIST QUARTET /RootsiRETROSCRACH /Läti

1. juuli pühapäev, MUHU KATARIINA KIRIK koostöös Looduse Omnibussiga 14.00 EIVØR & FESTIVALI ORKESTER

11th MUHU FUTURE MUSIC FESTIVAL Juu Jääb 28.6. - 1.7. 2007

Piletid piletilevist, lisainfo www.nordicsounds.ee

MUHUFUTURE MUSIC FESTIVAL

Juu Jääb

2007

• SIMONE MORENO

• EIVØR

sponsorid:

meediapartnerid:

KULTUURIMINISTEERIUM

MUHU VALLAVALITSUS

Seekordse Muhu tuleviku-muusika festivali Juu Jääb kaks naispeaesinejat on eri-neva muusikalise tausta ja nahavärviga, kuid elukoha tõttu on neist saanud peaaegu naabrid.

Eivor on pärit Fääri saartelt, kuid lisaks on ta sage külali-ne ka Taani, Rootsi ja Islan-di kontserdisaalides. Lisaks emakeelele laulab ta islandi, rootsi ja inglise keeles.

Simone Moreno sündis Brasiilias, kuid kolis 2001. aastal Stockholmi ja praegu annab ta oma rootsi muusiku-test koosneva bändiga kontser-te peamiselt Skandinaavias.

Eivor on hinnatud solist ja muusik. Oma debüütalbu-mi avaldas ta 17-aastaselt, ta on valitud Fääri saarte aasta inimeseks, saanud parima naisvokalisti auhinnad Islandi ja Taani muusikaauhindade jagamisel. Sarnaselt Eivoriga on Simone Moreno muusi-kaga seotud olnud terve elu ja oma esimese hitiks saanud loo salvestas ta 17-aastaselt. Tema nõtkeid ja tundekülla-seid interpretatsioone brasiilia muusikast on hinnanud paljud samba ja bossanova korüfeed. Roberto Menescal, üks bos-sanovale alusepanijatest on võrrelnud temast laval kiirga-vat energiat metsiku hobusega – jõuga, mis ei jäta külmaks mitte kedagi.

Simone on salvestanud viis albumit. Tema esimestel albu-mitel kõlavad tuntud brasiilia heliloojate, mh. Ary Barroso, Tom Jobimi ja Chico Buarque palad ja nende põhjal on teda võrreldud suurimate brasiilia naislauljatega. Tema viimane album sulatab endasse kogu lauljanna muusikalise koge-muse Brasiilia kuumadest rüt-midest Põhja-Euroopa jaheda elektriklaverini. Tantsumuu-sika huvilistele on tuttav tema vokaali sisaldav Junior Jacki pala „E Samba“, mis figuree-ris Euroopa muusikaedetabe-lites 2003. aasta suvel.

Eivor on avaldanud neli al-bumit, kus ta liigub imetelda-va kergusega rahvamuusika, bluusi ja jazzi vahel. Tema viimane album on salvestatud Taani Raadio bigbändiga ja

paistab silma arranžeeringute ja vokaalse esituse küpsuse poolest. Samuti on saadaval kontsertsalvestused tema esi-nemistest ooperi- ja teatrila-vastustes.

Simone Moreno astub üles 29. juunil kell 21 Nautse Mihkli talus, Eivor esineb sa-mas 30. juunil kell 20 algaval kontserdil koos Villu Veski World Project’i ja 1. juulil 14 festivali orkestriga.

Allar Lepa

Põhjamaised kontrastid Juu Jääbil XII Kihelkonna

kirikumuusikapäevad

www.eivor.com

29. juuni - 5. juuli 2007�

MEELELAHUTUS, VABA AEG • ENTERTAIN-MENT, FREE TIME • VIIHDE, VAPAA-AIKA

Mõnus ajaveetmise koht KALAKÜLA

Kuressaare-Kuivastu maantee ääres. Forellipüük ja maitsvad kalaroad, einestamine vanades kaluripaati-des, pidude korraldamine, telkimi-

ne, viburada, eksootiline PAADISAUN ja mängunurk las-tele www.kalakula.ee info@kala-

kula.eetel +372 53 858 966

1. juunist - augusti lõpuni iga päev kl 12 -22.

Kalaküla (Fish Village)

Great place for entertainment KALAKÜLA near

Kuressaare-Kuivastu Road. Trout fishing and tasty fish dis-hes, cateing in old fishermen’s

boats, organising parties, tenting, archery, exotic BOAT SAUNA and

children’s playing area.www.kalakula.ee

info@kalakula.ee Phone +372 53 858 966

From 1 June to the end of August every day 12 -22.

Kalakylä Miellyttävä ajanviettopaikka

KALAKYLÄ Kuressaaren-Kui-vastun maantien varrella.

Forellikalastus ja maukkaat kala-ruuat, rukailut vanhoissa kalas-tajaveneissä, juhlatapahtumien järjestäminen, telttailu, jousiam-

munta, eksoottinen VENESAUNA ja leikkipaikka lapsille.

www.kalakula.ee; info@kalakula.ee Puh. +372 53 858 966

1. kesäkuuta - elokuun loppu joka päivä kello 12 -22.

KURESSAARE SPORDIKESKUS

Kuressaare, Vallimaa 16A,93812 Jõusaal, tennis, lauatennis,

aeroobika, judosaal, pallimängu-väljakud, sulgpall, saun, sportlik sünnipäevapakett, konverentsitee-

nus.Tel 452 0375 www.kuressaarespordikeskus.ee

spordibaasid@kuressaare.ee

KURESSAARE SPORTS CENTRE

Kuressaare, Vallimaa 16A,93812 Fitness hall, tennis, table tennis, aerobics, judo hall, ball games halls, badminton, sporting birth-day packages, conference ser-

vices. Phone 452 0375 www.kuressaarespordikeskus.ee

spordibaasid@kuressaare.ee

KURESSAARE URHEILUKESKUS

Kuressaare, Vallimaa 16A, 93812

Kuntosali , tennis, pöytätennis, aerobic, judo-sali, palloilukentät-sulkapallo ,sauna, urheilullinen

syntymäpäiväpaketti, konferenssi-palvelut. Puh. 452 0375

www.kuressaarespordikeskus.ee spordibaasid@kuressaare.ee

KURESSAARE TENNISEKESKUS

KURESSAARE TENNIS CENT-RE

Kuressaare, Staadioni 1 3 välisväljakut, 3 siseväljakut

Info ja broneerimine: 452 0375, 524 7673

www.kuressaarespordikeskus.ee spordibaasid@kuressaare.ee

PIDULA VESITIIK Kihelkonna vald, Kallaste k

tel 454 6513, 521 1017 www.pidulakalakasvatus.ee Pidula vesitiigis kalapüügi

võimalus. Forellipüük, fileerimine, grillimine, toitlustamine, vesirataste laenutus, majutusvõi-malus (14 kohta), saun. Ootame teid 7 päeva nädalas kl. 10-22.

PIDULAN

MYLLYNLAMMIKKO Kihelkonnan kunta, Kallasten kylä, puh 454 6513, 521 1017 www.pidulakalakasvatus.ee

Pidulanmyllynlammikolla mahdol-lisuus kalastaa. Forellinpyynti, fi-

leoiminen, grillaaminen, ravitsemuspalvelut, vesipyörien-vuokraus, majoitusmahdollisuus (14 pikkaa), sauna. Odotamme

teiltä 7 päivää viikossa klo 10-22.

PIDULA MILLPOND Kihelkonnacommune,

Kallastevillage, tel 454 6513, 521 1017

www.pidulakalakasvatus.ee Possible to fish. Trout fishing,

filleting, grilling, catering, water bikes rental, accommodation for

14 people, sauna. We expect you 7 days a week

from 10 am to 10 pm.

Alan Ayckbourn

MTÜ Kell Kümme esitleb

Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides.

TÄISKUUsume suvekomöödia

PALMSE MÕISAS18. juuli - 20. augustEPP EESPÄEV, MARIKA BARABANŠTŠIKOVA, PILLE LUKIN, ROMAN BASKIN, GUIDO KANGUR, RIHO KÜTSAR

”Täiskuu” Lavastaja: Roman BaskinKunstnik: Ann LumisteOsades: Epp Eespäev, Mari-

ka Barabanštšikova, Pille Lukin, Roman Baskin, Guido Kangur, Riho Kütsar.

Kui Norman Dewers laupäe-va pärastlõunal postkontori taha oma naiseõega kohtuma läks, ei teadnud ta veel, milline nädalava-hetus teda ees ootab. Ta ei võinud arvatagi, et hõrgutava armumän-gu asemel ühes tundmatus hotel-lis viib saatus ta hoopiski oma-enda suguseltsi kokkutulekule ja et seal kistakse ta olukordadesse, mis on palju keerulisemad, kui tavaline elumees taluda suudab. Eriti veel, kui sumedal suveõhtul ripub taevas täiskuu...

Piletid müügil Kõrgessaare vallamajas, Kärdla päevakesku-ses (Põllu 1) ja tund enne etendu-se algust kohapeal.

Etendus toimub Kõpu külade päevade raames.

Rõõmsa nägemiseni! Roman Baskin

28. juulil Kõpu tuletorni jalamil sume suvekomöödia

“Puidu võlumaailmaks” ristitud töötuba avab uksed laupäeval, 30. juunil kell 10 Suuremõisa tehnikumi õuel. Koolis puidu erikasutuse suunaga raietöö-lisi õpetav vigursaagija Ivo Mänd tutvustab huvilistele erinevaid viise, mil moel on võimalik puitu kasutada. Töö-toas askeldavad Männi õpila-sed, kelle käteosavust saab jäl-gida paari tunni jooksul alates kella 10.30. Kell 12 lubatakse töötoas kätt proovida ka küla-listel.

Kust tulevad oskajad…

Puidu erikasutuse suunaga raietöölisteks õppivad naised ja mehed on Suuremõisa teh-nikumis omandanud metsatöö põhialused ning läbinud teoo-riatunnid. Praegu on neil käsil praktika. Eriala õpivad Siiri Sülla, Anneli Ainjärv, Natalia Kuhi, Rita Altmets ja Maire Põldma ning Koit Tikk, Tõnu Liivo, Mart Vahtra, Silver Treiman ja Aivo Kaivapalu.

Selle uue ja huvitava eriala õpetamist alustati Suuremõisas selle aasta alguses. Tegemist

on ESFi “Õpipoisi” projekti-ga, mida veab Kadri Taper-son. Sama projekti raames on varem koolitatud kaks gruppi tublisid metsamehi-raietööli-si. Sel korral on põhirõhk aga puidu erikasutusel. Lisaks Ivo Männile on õpetajateks Kadri Taperson (õpioskused), Külli Jesmin (matemaatika ja arvu-tiõpetus), Aira Toss (metsama-jandamise alused), Anita Ai-nelo (keskkonnakaitse), Anu Kutser (esmaabi), Kristiina Hellström (maastikuhooldus), Viktor Rõbtšenko (tööõigus ja ettevõtluse alused) ning Ado Algvere (kompositsioon).

“Kuidas puud maha võtta, õppisid nad muidugi ka, kuid põhirõhk on olnud siiski pui-du erikasutusel. Meister Ivo Männi käe all on kasvanud välja uued oskajad, kes moo-torsaega suudavad puunotist välja võluda juba päris tore-daid kujusid,” kiitis arendus-juht Aira Toss.

...ja kuidas endale skulptuur saada

Töötuba “Puidu võlumaa-ilm” on üks võimalustest õpilas-te oskusi oma silmaga hinnata. “Toome näha ka õpilaste vara-semad tööd, siis on hea võrrelda, kuidas meistriks arenetakse. Ise vaatan ja mind teeb heas mõttes kadedaks,” sõnas Toss. Kell 13 algavalt puuskulptuuride oks-jonilt on kõigil võimalik endale meeldiv kuju kaasa osta.

Varem on tehnikumi õpilaste töid ja tegemisi näha saanud Sõ-rul ning Emmaste ja Käina ke-vadlaadal. Lisaks osaleti aktiiv-selt Hiiumaa lastekaitseühingu projektis “Puuhobu”, mille raames meisterdati maakonna lasteaedade mänguväljakutele toredaid puuskulptuure.

Järgmine koht, kuhu välja minnakse, on 21. juulil suur käsitöö- ja omatoodangu laat Kärdlas. Kindlasti näidatakse oma oskusi ka Suuremõisa los-

si päevadel 4.–5. augustil. Sa-muti tahetakse osaleda 8.–11. augustini kestvatel XI Varbola puupäevadel, mille Ivo Mänd on ristinud vigursaagijate lau-lupeoks.

Mida sel aastal Suuremõisas õppida...

Päeva jooksul tutvustab kooli arendusjuht Aira Toss huvitatu-tele erialasid, mida saab Suure-mõisa tehnikumis sellel sügisel õppima hakata. Kokku alustab

kuus eriala, neist põhikooli baasil üks ja viis tsükliõppe-na keskharidusega inimestele. Põhikoolijärgselt saab õppida üldehitajaks suunaga looduslä-hedasele ehitusele, vastu võetak-se 15 õpilast.

Uue erialana Eestis alustatakse Suuremõisas väikesadamaspet-sialistide koolitust. Kooli jaoks on uued ka loodusturismi korral-duse, maastikuehituse ja ettevõtja eriala. Varemõpetatud erialadest jätkatakse plastitööstuse seadista-jate koolitust, kusjuures võimalik on õppida Hiiumaa plastiettevõ-tete stipendiaadina. Vastuvõtt kooli algas 25. juunil ja see kestab 21. augustini. Dokumente saab esitada igal tööpäeval kella 8–14

lossi teisel korrusel kantseleis.

...ja millal võib külla tulla

“Puidu võlumaailma” töötoa-ga samal päeval on Suuremõisa loss kella 10–18.40 avatud külas-tusmänguks “Unustatud mõisad”. Igal täistunnil stardivad põnevad ekskursioonid. Sel korral ja ka 12. juulil on lossigiidiks Kersti Ojasalu. Mängu viimasel kolmel külastuspäeval, 21. ja 22. juulil ning 4. augustil on giidiks Sirje

Heinma. 22. juulil käsitletakse lisaks

teemat “Kas loodus pluss turism võrdub loodusturism?” ning 4. augustil avaneb lilleseade töö-tuba. Siis tutvustatakse põhjaliku-malt ka uue ilme saanud lossiae-da. Aeda saab külastada ka muul ajal, ent labidaga külalist külla ei oodata.

Väljaspool üritusi saab Suu-remõisa lossi külastada 3. juu-list 18. augustini teisipäevast laupäevani kella 12–17. Kok-kuleppel ka muudel aegadel. Vilistlaste päralt on loss 7. juu-lil, kui Suuremõisa tehnikum tähistab oma 30. aastapäeva.

Kadi Laid

Suuremõisa tehnikumis avaneb puidu võlumaailmSel nädalavahetusel saab Suuremõisas li-saks lossile kaeda ka sealsete õpilaste os-kusi puukujude saagimisel. Pärastlõunal avaneb külastajatel võimalus meeldivaim skulptuur oksjonilt kaasa osta.

Töötuba “Puidu võlumaailm” on üks võimalustest õpilaste oskusi oma silmaga hinnata.

Erakogu

29. juuni - 5. juuli 2007 �

SOS Kinderdorf tegutseb 132 riigis umbes 1800 programmi/projektiga, neist 457 SOS laste-küla. Kokku on organisatsiooni hoole all umbes 1,3 miljonit last.

Borat tegi Kasahstani tõe-näoliselt kuulsamaks, kui see kunagi varem on olnud, aga ta ka luiskas meile – tema kõnel-dud keelega pole seal midagi peale hakata.

Kuigi ko-halikud pole näinud Boratit kinolinal, sest film keelati ära, siis kasahhi keelega tegu ei ole (Borat ka-sutab tegelikult heebrea ja poo-la keele segu). Kasahhi keel on pehme, õrnalt mulisev nagu linnulaul. Aeg-ajalt kuuleb tuttava kõlaga sõna (salem – tere!), kuid üldiselt on kõne hoomamatu.

Kasahstani 2 717 300 ruutkilo-meetrit on samuti nii hoomama-tu, et parem on manada silme ette Prantsusmaa, Portugal, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Rootsi, Norra ja Soome – need maad “mahuksid” Kasahstani ilusti ära.

Eestiga seovad seda Hiina, Us-bekistani, Kirgiisia ja Venemaa-ga piirnevat riiki hämmastavalt sarnased teemad: demograafiline olukord (hoolimata umbes 15-miljonilisest rahvaarvust) ja ko-haliku keele tume tulevik. Tõsi, lahendused on kohalike traditsioonidega kooskõ-las. Näiteks demograafili-se olukorra lahendamiseks paneb kirjanik Smagul Elubai ette, et poole miljo-ni sünnitusealise vallalise naise tõttu peaks Kasahhis lubama mitmenaisepida-mist. “Kuni 1917. aasta re-volutsioonini oli selline asi lubatud,” ütles ta. “Ma arvan, et neil poolel miljonil naisel peab olema võimalus kasutada õigust emadusele. Ma isegi ütleksin, et see on seotud meie rahvusliku julgeolekuga.”

Samas on Kasahstanis ta-valine, et ema loobub lapsest, kuna ta pole abielus, puuduvad materiaalseid võimalused last kasvatada ja mis kõige oluli-sem – sugulased on vastu. Ka-sahhi auulides elavatel neidu-del puudub seksuaalkasvatus, nad tulevad linna tööd otsima ja pahatihti saavad lapse. Ta-gasi koju aga lapsega minna ei saa – pole suuremat häbi kui väljaspool abielu sündinud laps, eelkõige häbistatakse nii-moodi vanemaid ja kogu ülejää-nud suguvõsa. See ajalooliselt sissejuurdunud põhimõte mure-neb vaikselt linnades, mitte aga maapiirkondades.

Lastekodud on täis – ja me räägime suurtest lastekodudest, kus elab kuni 370 last. Riikli

kule lastekodule on alternatiiv SOS lasteküla näol olemas, aga kolmest külast jääb väheks. SOS lastekülades on mitmeid lapsi, kes on läinud emaga par-ki jalutama, ema on pidanud “korraks” ära minema ja laps ongi jäänud parki, kust ta satub miilitsa kaudu lastekodusse või SOS lastekülla.

SOS lasteküla on kolmes lin-nas – Alma-Atas, Asta-

nas ja Temirtaus. Kui esimesed kaks on tõmbekeskused, kuhu tullakse kokku üle kogu riigi ja kus kahjuks paljud lapsed jää-vad ilma vanemateta, siis vii-mane on väike tööstuslinn, mis pärast N Liidu kokkuvarisemist elas üle sotsiaalse vapustuse. Linnakese ainus terasetehas sattus raskustesse ja paljud kao-tasid töö, see omakorda viis al-koholi ja narkootikumide tarbi-miseni. See väike linnake (180 000 elanikku) on ka HIV/aidsi poolt kõige valusamalt puretud. Kuigi tehas on uute omanike all kosunud (tehas on 5000 hektaril laiutav omaette linn, kus on näi-teks eraldi bussiliinid), on Te-

mirtau ikkagi vaene linn, mille tänavatel saab sõita ainult džii-biga ja kui võimalik, kasutavad autojuhid pigem otse tee kõrval asuvat rohurada.

SOS lastekülal on lisaks küladele veel ka kaks projekti: mängubuss (vastava väljaõp-pe saanud inimesed lähevad koolidesse, lastekodudesse või ka lihtsalt tänavale, et lastega mängida) ja perede tugevdami-ne (juriidiline, meditsiiniline, psühholoogiline jne nõustami-ne, et ära hoida perede lagune-mist).

Perede lagunemine oli eriti aktuaalne aastail

1993–1998, kui majanduslik olukord oli kohalike sõnul väga raske – massiline töö- ja rahapuu-dus; suleti raamatukogud, teatrid, lasteaiad. Kõrgharidusega inime-sed läksid turule müüjaks, sest see andis mingitki teenistust.

Praegu on keskmine palk um-bes 400 dollarit, arstid ja õpetajad saavad keskeltläbi 200, “sest neid

on ju palju”. Selline ebavõrdsus on üldine, näiteks võib kohtuni-ku autojuht saada 1000 dolla-rit kuus ja naftakompaniides töötavad inimesed kaugelt üle selle.

Jutt keskmisest palgast ajab inimesi lihtsalt närvi. “Ülemus saab 100 000 ja mina 20 000 (umbes 2000 kr), kas keskmine on siis 60 000? Mind keskmine ei huvita, andke mulle minu osa ja endale võivad nad keskmise võtta,” kurjustas üks keskealine mees, kui palgast rääkima hak-kasin. Eriti vihaseks tegi teda tema poja ülemus. “Kujutad ette, minu poiss saab lihtsa tele-fonimontöörina 15 000 tenget ja Kaztelekomi direktor 363 000 ja aastalõpu preemiat 2,5 mil-jonit! Ja seda dollarites, mitte tengedes!”

Tenge-riigi president on kohalike meelest

“kolossaalne mees”. Kuigi Nazarbajevi või-mu ei nimetata tavaliselt isikukultuseks, sest teis-tes piirkonna maades on olukord veelgi hullem, on president kohalike seas ülimalt austatud ja teda peetakse iga suu-rema projekti ning idee

autoriks.Üks viimasel ajal kohalikelt

kiitust teeninud idee on see, et riigi teenistusest peaksid lahku-ma need, kellel on eraomandus, näiteks maa. “Väga õige ju!” ütles üks kohalik. “Lase jalga, tegele oma maaga ja teeni, aga riikliku eelarve koht tee vabaks sellele õnnetule, kellel pole maad.”

Presidendi projekt on ka rii-gi pealinn Astana, mille märk-sõnaks võiks tinglikult panna “ehitus”. Tohutud nafta- ja gaa-sivarud (maailma kuues riik), lisaks palju metalle, annavad võimaluse pumbata õlidollarid uude pealinna ja ehitada ööpäe-varingselt, neljas vahetuses.

Suursugune presidendi pa-lee, mošee, pilvelõhkujad, pü-ramiidikujuline kontserdisaal – kõik suurlinna elemendid on olemas, aga tulenevalt kliima eripäradest on tegu kivilinnaga. 10 aastat tagasi sisuliselt tühja-le kohale ehitama hakatud linna on küll istutatud puid, aga seni

on see kõik veel liiga uus, et näiteks välja kannatada võrd-lust Alma-Ataga.

Astana sümbol on baiterek ehk elu puu.

Stepis on vähe puid, aga seal, kus on, leidub ka vett ja sinna panid kasahhid ka oma jurtad üles. Baiterek on 107 meetri kõrgune torn, mis meenutab puutüve, mille oksaharu-de vahel suures pesas lebab kuldmuna. 22-meetrise läbi-mõõduga munas paiknevad restoran, vaateplatvormid ja president Nazarbajevi hiiglas-lik peopesajäljend kuuekilosel kuldtahvlil.

Presidendi teeneks peetakse seda, et 108 rahvusega riigis ei ole rahvastevahelisi konflikte, kuigi kasahhid on kindlalt ot-sustaja rollis. Kasahhe on küll umbes 53% elanikkonnast, aga aastaks 2010 peavad kõik ametlikud dokumendid olema ainult kasahhi keeles.

Samas ei tähenda see, et esi-neks otsest vene-vaenu. Vene keel kõlab ikka igapäevaelus ja sel on oma koht. Lõppude lõpuks on vene keel kasahhi-de jaoks kultuurkeel ja nõuko-gude ajal oli prestiižne panna laps just venekeelsesse kooli, sest see andis edasiseks eluks hulga rohkem võimalusi.

Nõukogude ajal oli mini-maalselt ka kohalikus keeles telesaateid, sellepärast ma lõpuks enam ei imestanudki, miks pidevalt küsiti, kas ma peale vene keele oskan ka oma emakeelt. Neil ei ole see nii iseenesestmõistetav kui meil.

Venelased kiidavad, et on hea rahulik elada, nega-

tiivse poole pealt toovad esile, et kõik kasumlikud tehased on maha müüdud ameeriklastele, kanadalastele või indialaste-le – konfliktidevaba ühiskond meelitab ka investoreid.

Hoolimata sellest (või just seetõttu) presidendil mingit tõsiseltvõetavat opositsiooni ei ole, ametnikud on koha saa-nud tänu parteile ja partei suur toetus pole ka ime. Opositsioo-ni liidrid kaovad salapäraselt. Kui 2005. aasta valimiste eel leiti surnuna üks Nazarbajevi suuremaid kriitikuid, tuvastas

politsei, et tegu oli enesetapu-ga. Hoolimata sellest, et meest oli tulistatud pähe üks kord ja südamesse kaks korda...

Selliseid Borati-filmi sobi-vaid anekdootlikke juhtumisi on veelgi. Näiteks lugu kütu-semüüjatest: temperatuuride erinevus Astanas on aastas um-bes 80 kraadi, +40st kuni –40ni. Eelmisel talvel oli –40 ja Astana transport seisis, sest vaid mõni üksik auto käivitus. Kui kütuse-müüjate käest küsiti, et, mehed, kuidas siis nii: väljas on –40 kraadi ja te reklaamite, et teie kütus kannatab välja kuni –80 kraadi, aga ükski auto käima ei lähe? Kütusemüüjate vastus oli ülimalt lihtne ja loogiline: “Jä-relikult ei olnud väljas –40!”

Marko Mägi,SOS lasteküla esindaja

Kasahstan – “rahulik” traditsioonide ja klannide riik Kuressaares elav ja töötav Marko Mägi (30) on SOS lastekülade katusorganisatsiooni SOS Kinderdorf International Euroopa SRÜ, Baltimaade ja Ida-Euroopa regiooni toime-taja. Marko Mägi ülesanne on kirjutada ajakirjanduslikke tekste võimalikele toetajatele oma regioonist.

Kasahstanis on tavaline, et

ema loobub lapsest, kuna ta

pole abielus, puuduvad

materiaalsed võimalused

last kasvatada ja mis kõige

olulisem – sugulased on vastu.

Üks viimasel ajal kohalikelt

kiitust teeninud idee on see,

et riigi teenistusest peaksid

lahkuma need, kellel on

eraomandus, näiteks maa.

Püramiidikujuline Rahu palee, mis mahutab 1500 kohaga ooperiteatri, kolm muuseu-mikorrust ja Astana rippuvad aiad – kaks korrust taimi. 70 miljonit dollarit maksnud püramiid on tehniliselt väga keerukas ehitis. See rajati terassõrestikule, mis tänu liikuvatele toenditele säilitab betoonist vundamendil oma elastsuse.

2 x Marko Mägi

Küsimused, mida kohalikud lapsed küsisid Eesti kohta: Kas teil seal veeti mälestusmärk minema? Teil on seal sõda või? Kummas, kas Eestis või Lätis, keelati vene keele rääkimine ära?

29. juuni - 5. juuli 2007�

Kuhu minna Saaremaal

Cinderella Day SpaTallinna tn 10a, Kuressaare,

Tel 45 31131, info@cinderella.eewww.cinderella.ee, E-L 9 -19 Juuksur, näohooldus, käte- ja jalgade hooldus, geelküüned, massaaž, erinevad kehahool-

dused, infrapunasaun, body pi-ercing, ilusüstid(Restylane),

püsimeik.

Cinderella Day SpaTallinna St 10a, Kuressaare,

Phone 453 1131, info@cinderella.ee

www.cinderella.ee, Mo-Sa 9 -19 Hairdresser, facial care, hands and feet care, gel nails, massa-ge, different body cares, infra-

red sauna, body piercing, beauty injections(Restylane), permanent

make-up .

Cinderella Day SpaTallinnan katu 10a, Kuressaare,

puh. 453 1131, info@cinderella.ee

www.cinderella.ee, Ma-La 9 -19 Kampaaja, kasvohoidot, käsien- ja jalkahoidot, geelikynnet, hie-ronta, erilaiset vartalohoidot, inf-

rapunasauna, body piercing, ilusystid(Restylane), kestomeikki.

Ajapeatus Tervisekeskus

Tallinna tn 16, Kuressaare, II korrus Tel 452 4780; E-R 9 -19; L 10-16

Juuksur,naturaalsete juuksepikenduste paigaldamine, pidu-ja pruudisoengud; kosmee-

tik, maniküür, kangas- ja geelküün-te paigaldamine, pediküür, massaaž,

solaarium, saun, aurusaun, kinke-kaardid.

Ajapeatus Health Centre

Tallinna St 16, Kuressaare, 2nd floorPhone 45 24 780

Mo-Fri 9 -19; Sa 10-16Hairdresser, natural hair exten-sion, hairdos for parties and bri-des; facial care, manicure, fab-

ric and gel nails, pedicure, massa-ge, solarium,sauna, steam sauna,

gift cards

Ajapeatus Terveyskeskus

Tallinnan katu 16, Kuressaare II kerrosPuh. 45 24 780

Ma-Pe 9 -19; La 10-16 Kampaaja, luonnolliset hiustenpi-dennykset, juhla- ja morsiuskam-paukset; kasvohoito, käsienhoito, kangas- ja geelikynnet, jalkahoito, hieronta, solarium, sauna, höyry-

sauna, lahjakortit

Ann Beauty Kauba 14, Kuressaare,

II korrus (sissepääs Kohtu tn) tel 453 3057,533 1220

info@annsalong.ee www.annsalong.ee

E-R 9 -21; L,P 10-19 Kosmeetik, (Babor,Decleor),

püsimeik, mikrolihvimine, hapnikuhooldus, body piercing,

depilatsioon, maniküür-pediküür, geelküüned Akzentz, juuksur,

juuksepikendused, spraypäevitus, solaariumid megaSun.

Ann Beauty

Kauba 14, Kuressaare, 2nd floor (entrance from Kohtu St),

phone 453 3057, 533 1220 info@annsalong.ee www.annsalong.ee

Mo-Fri 9 -21; Sa, Su 10-19 Facial care (Babor,Decleor), per-

manent make-up, micro-smoothing, oxygen care, body piercing, depi-

lation, manicure-pedicure, gel nails Akzentz, hairdresser, hair exten-

sion, spray-tan, tanning megaSun Ann Beauty

Kauba 14, Kuressaare, II keroos (sisäänpääsy Kohtun kadulta),

Puh. 45 33057,5331220 info@annsalong.ee www.annsalong.ee

Ma-Pe 9 -21; La, Su 10-19 Kauneudenhoito (Babor, Dec-leor), kestomeikki, mikrohionta,

happihuolto, body piercing, depi-laatio, käsi-jalkahoito, geelikynnet

Akzentz, kampaaja, hiustenpiden-nys, spray-päivetys, solaariumit

megaSun.

Tervisesalong Karmen Kuressaare, Transvaali 43, tel 45 33 536, 5669 2090, karmen@karmensalon.ee

E-R 9-20, L 10 -15. Juuksur, massaažiteenused,

vessiravi, maniküür geelküünte paigaldus ja hooldus,

pediküür, kosmeetik, solaarium.Saun ja kaminaruum 16 inimesele,

grillimine õues. Majutus: neli 2-kohalist tuba

Health Salon Karmen Kuressaare, Transvaali 43,

phone 45 33 536, 5669 2090, karmen@karmensalon.ee

Mo-Fri 9-20, Sa 10 -15. Hairdresser, massage, hydrothe-rapy, manicure and gel nails, pe-

dicure, facial care, solarium. Sauna and fireplace hall fro 16

people, grill in the garden. Accommodation: four twin rooms.

Terveyssalonki Karmen

Kuressaare, Transvaali 43, puh. 45 33 536, 5669 2090, karmen@karmensalon.ee

Ma-Pe 9-20, La 10 -15. Kampaaja, hieronta, vesihoito, käsienhoito, geelikynnet, jalka-hoito, kasvojenkoitok, solarium. Sauna ja takkahuone 16 hengel-le, grilli pihalla. Majoitus: neljä 2-

hengen huonetta.

Ilusalong Bre Vita Tallinna 10A (Privilege maja III korrus, sissepääs otsauksest)

Kuressaare, tel 452 1014. http://brevita.onepagefree.com

E-R 9 -17, muul ajal kokkuleppel.

brevita.onepagefree.com Käte hooldus. Uudistoode!

Lahendus seljaprobleemidele – multifunktsionaalne, massaaživoodi

ning stimuleeriv vöö kaalu langetamiseks ja lihastetreenimiseks.

Parafiinihooldus, geelküünte paigaldus ja hooldus, solaarium. Juuksur-jumestaja 5198 6977.Beauty Salon Bre Vita

Tallinna 10A (3rd floor of Privilege house)

Kuressaare, phone 452 1014. http://brevita.onepagefree.com

Mo-Fri 9 -17, other upon agree-ment. brevita.onepagefree.com

Hands care. Paraffin care, gel nails, solarium.

Hairdresser-make-up artist 51 98 69 77.

Kauneussalonki Bre Vita

Tallinnan katu 10A (Privilege talon III kerros)

Kuressaare, puh. 452 1014. http://brevita.onepagefree.com

Ma-Pe 9 -17, muut ajat sopimuksen mukaan.

brevita.onepagefree.com Käsienhoito. Parafiinihoito,

geelikynnet, solarium. Kampaaja-kasvojen

maalaaja 51 98 69 77.

MeestejuuksurTallinna tn 32, Kuressaare.

Tel 452 1980 E-R 8 -19; L 9 -16

Juuksuriteenused meestele. Teenindame elavast järjekorrast. Võimalus ka aeg ette broneerida. Juuksehooldusvahendite müük.

Barber Tallinna tn 32, Kuressaare.

Phone 45 21 980 Mo-Fri 8 -19; Sa 9 -16

Hairdresser’s services for men. Queue or book in advance. Sale of hair care products.

Parturi Tallinnan katu 32, Kuressaare.

Tel 45 21 980 E-R 8 -19; L 9 -16 Kampaajapalvelut miehille.

Jonosta tai varattu aika. Hiusten hoitotuotteiden myynti.

ILUTEENINDUSED • BEAUTY TREATMENT SERVICES • KAUNEUSHOITA

Maakonnas toimuvate kultuuri- ja spordiürituste kohta andke teada hiljemalt teisipäevaks aadressil viikend@meiemaa.ee või tel 455 5951, Tiia Pulk

Ku

hu

min

na

Saar

emaa

l

Maakonnas toimuvate kultuu-ri- ja spordiürituste kohta andke teada aadressil eevi@meiemaa.ee või tel 455 5951, Tiia Pulk.

Pühapäeval, 8. juulilKuressaare kõlakojas kell 18 suvemuusikakontsert Kuressaare muusikakooli sümfoniettorkestrilt. Solist Maria Väli, dirigent Matis Männa.

KONTSERTMuhu tulevikumuusikafestival Juu Jääb: R, 29. juunil kl 21 Nautse Mihklil Simone Moreno & OS Lourinhos (Brasiilia/Rootsi), Kristjan Randalu Quartet, Sergio Bastos & Raivo Tafenau Band (Brasiilia/Eesti), Braz Luiz Lima (Brasiilia), Copacabana (DJ Erkin Antov, DJ Margus Peterson; Eesti). Täispilet 325 kr, sooduspilet 295 kr.L, 30. juunil kl 15 Koguva Toomal Liisi Koikson ja Helletused. Täispilet 125 kr, sooduspilet 100 kr.kl 20 Nautse Mihklil Eivor & Villu Veski World Project (Fääri saared/Eesti) K.-M. Almqvist Quartet (Rootsi). Täispilet 325 kr, sooduspilet 295 kr.P, 1. juulil kl 14 Muhu Katariina kirikus Eivor ja festivali orkester. Täispilet 200 kr, sooduspilet 150 kr. Sooduspilet kehtib õpilasele, üliõpilasele ja pensionärile koos soodustust tõendava dokumendiga; FESTIVALI PASS 590 kr, alates 1.06.07 650 kr, kohapeal 700 kr. 28.–30. juunini Nautse Mihkli õunapuuaias Juu Jazz Club DJ-d ja vabad jam session’id kontsertide eel, vahepeal ja lõpus.30. juunil Nautse Mihkli parki-misplatsil autosaun.

TANTSUMUUSIKAReedel, 29. juunilKuressaares ööklubis Diva Mari-Leen koos live-bändiga, DJ Kristjan Lillimägi.Luciferis DJ Tanel Paavo. Sissepääs 40 kr.

Laupäeval, 30. juunil Kuressaares Kapteni kõrtsi sünnipäev. Õhtul mängib ansambel Kihnu Poisid. Sissepääs tasuta.

Laupäeval, 30. juunilÖöklubis Diva Dj Peeter Kukk.Luciferis DJ Mikk Saarela. Südaööni naistele sissepääs tasuta.

Pühapäeval, 1. juulilÖöklubis Diva Dance@Diva, DJ Peeter Kukk.

Kolmapäeval, 4. juulilÖöklubis Diva Dance@Diva. DJ Peeter Kukk.

Neljapäeval, 5. juulilÖöklubis Diva Weekend Warm Up, DJ Kristjan Lillimägi.

Reedel, 6. juulilÖöklubis Diva Elmari hitipidu koos ans Code One, DJ Lauri Hermann ja ALex Ray.Luciferis DJ Vaido Pannel.

Laupäeval. 7. juulilÖöklubis Diva DJ Peeter Kukk.Luciferis DJ Mikk Saarela. Südaööni naistele sissepääs tasuta.

Pühapäeval, 8. juulilÖöklubis Diva Dance@Diva, DJ Peeter Kukk.

KINOReedel, 29. juunil

Divas kl 16.40 Kariibi mere piraadid: maailma lõpus (seiklusfilm). Pilet 40 kr.

Laupäeval, 30. juunilDivas kl 14.50 ja kl 18.20 Kariibi mere piraadid: maailma lõpus. Pilet 40 kr.

Pühapäeval, 1. juulilDivas kl 14.50 ja kl 18.20 Kariibi mere piraadid: maailma lõpus. Pilet 40 kr.

Esmaspäeval, 2. juulilDivas kl 16.40 ja kl 20.10 Kariibi mere piraadid: maailma lõpus. Pilet 40 kr.

Teisipäeval, 3. juulilDivas kl 16.40 ja kl 20.10 Kariibi mere piraadid: maailma lõpus. Pilet 40 kr.

Kolmapäeval, 4. juulilDivas kl 14.50 ja kl 18.20 Kariibi mere piraadid: maailma lõpus. Pilet 40 kr.

Neljapäeval, 5. juulilDivas kl 14.50 ja kl 18.20 Kariibi mere piraadid: maailma lõpus. Pilet 40 kr.

TEATERKuressaare Linnateatri Mustas saalisneljapäeval, 5. juulil kl 19 “Mälu”, SA Kuressaare Teater. Pilet 80 kr. Suure Tõllu puhkekülas 3. ja 4. juulil kl 20 “Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai”. Naljamäng kolmes vaatuses ilma vaheajata. Lavastaja Tõ-nis Kipper. Pilet 80 kr, eelmüü-gis Kuressaare Linnateatri kas-sas ja üks tund enne etenduse algust kohapeal. Kooliealistele lastele pilet 40 kr, eelkooliealis-tele tasuta.

Pädaste mõisas29.–30. juunil ning 3.– 4. juulil kl 20 Vanemuise su-velavastus “Võimalik kohtumi-ne”. Lavastaja Raivo Trass.

MUUSEUMID JA NÄITUSED

KURESSAARE RAEGALERIIS 12. juulini Elu suvi (Soomest). Tekstiil – Henrikka Valkama- Salmi, maal – Pirkko Latvateikari-Valkama. Avatud E–L kl 10–17.KURESSAARE KULTUURI-KESKUSE SAALIS 4. augusti-ni Eesti Akvarellistide Ühenduse näitus Akvarelli suvepidu. Avatud E–R kl 10–15, L kl 10–16.KURESSAARE KULTUURI-KESKUSE I KORRUSEL 10. juulini fotovõistluse Näen loodust ka linnas tööde näitus. Avatud E–R kl 10–18, L kl 10–16.AJAMAJA GALERIIS alates 15. juunist Tiiu-Pallo-Vaigu õlimaalid Maaliline maailm. Avatud E kl 8–18, L kl 8–16.KURESSAARE LINNUSES püsiekspositsioon Saaremaa ajaloost ja loodusest. Linnus avatud iga päev kl 10–18 kuni 31. augustini.KURESSAARE LINNUSE PEA-KORRUSEL (piiskopi eluruum) 10. juulini “100 aastat Eesti me-todisti kirikut”. Eesti metodisti kiriku juubelinäitus.KURESSAARE LINNUSE KELDRIKORRUSE NÄITUSE-SAALIS 1. juulini Reisid – Anna Stankuci (Gdansk, Poola) maalid.KURESSAARE LINNUSE KAITSETORNI III KORRUSEL 29. juulini Margus Rumpi Maalid.KURESSAARE LINNUSE KAITSETORNI IV KORRUSEL 27. juunist 16. juulini Uta

Clement von Rehkampffi maalid.KURESSAARE LINNUSE KAITSETORNI V KORRUSEL “Meeldetuletus – Walter Flex (1887–1917)”. Valik kunagist saksa kultuskirjanikku tutvustavaid materjale.KURESSAARE LINNUSE KAITSETORNI VI KORRUSEL 29. juulini Inga Heamägi graafika.AAVIKUTE MAJAMUUSEUMIS (Vallimaa tn 7) püsiekspositsioon eesti keeleuuendaja Johannes Aaviku ja kohaliku kultuuritegelase Joosep Aaviku elust ja tegevusest. Avatud K–P kl 11–18.SEPIKODA (lossi hoovis) avatud E–P kl 10–18. Sepiste valmistamine ja müük. Käeproovimise võimalus. T–L on kohal sepp.KLAASIKODA avatud T–P kl 10–18. Lossi hoovis klaasitoodete valmistamine ja müük.SAVIKODA avatud T–P kl 10–18. Savitoodete valmistamine ja müük.HUMALA GALERIIS (Pikk tn 19) Külliki Järvila graafika ja akvarell. Galerii avatud helistamisel tel 509 6242.VALLIMAA 15a (Haamerite majas) Eerik Haameri maalid ja joonistused. Avatud N–L kl 12–17, teistel päevadel külastused kokkuleppel tel 452 1979.T-SALONGIS (Pikk tn 6) Tallinna asuurkeraamika ateljee näitusmüük. Avatud E–L kl 10–18, P suletud.MIHKLI TALUMUUSEUM (Vikil) avatud iga päev kl 10–18. Püsi-ekspositsioon Lääne- Saaremaa taluarhitektuurist ja taluinventarist. Puhkeplatsi kasutamise, sauna ja telkimise võimalus. Avatud iga päev kuni 31. augustini kl 10–18.

ANGLA TUULIKUD avatud kl 10–18.EEMU TUULIK (Linnuse külas) avatud K–P kl 10–18.TAMMISAARE TALUMUUSEU-MIS (Muhu vald, Mõega küla) püsinäitus Muhu uisust Atlandi tuurani.RUHNU MUUSEUM avatud K–P kl 10–18. Ruhnu saare ajaloost ja rahvakultuurist.MUHU MUUSEUMIS püsiekspositsioonid 19. saj Muhu taluhooned ja tarbevara (J. Smuuli sünnikodus Toomal), 19. sajandi külakool, Muhu etnograafiline tekstiil (Välja talus). Väljal ka ajutised näitused Kagu-Eesti ristipuud, Pitsid Muhus ja mujal ning Luule Heapost – 75 aastat sünnist. Avatud K–P kl 10–17.SAAREMAA MUINSUSKAITSE SELTSI SÄÄRE AJALOOTOAS kohalikku ajalugu ja loodust tutvustav näitus Sõja jalus Sõrvemaa. Info telefonil 5635 9533.TORGU VALLAMAJAS 1903. aasta Peterburi Carl Oswald Bulla fotodel (valik fotosid Venemaal, Saksamaal ja Eestis aastail 2003–2004 ringelnud näituselt).

29. juuni - 5. juuli 2007 �

Kuhu minna Hiiumaal

KOHVIKUD, BAARID, RESTORANID • CAFÉS, BARS, RESTAURANTS • KAHVILAT, BAARIT, RAVINTOLAT

KESSU KOHVIKHommikusöögid, päevapraed,

A la Carte, saiad, pirukad, koogid, tordid.

Peolaudade tellimine. Kohti 30+8, väliterrass 40.

E-R 8 - 21; L 9 - 21; P 10 - 18. Tallinna tn 16, Kuressaare

(Ajamaja I korrus) Tel 452 4784

ARUBIS KOHVIK-BAARKauba 5 (sissepääs hoovist),

Kuressaare Avatud iga päev kl 9 - ...

Köök avatud R,L 9-22; P-N 9-21 www.zone.ee/arubis

tel 566 45 253, 45 39 806 oy.everfront@gmail.com

CAFÉ- BAR ARUBIS

Kauba St 5 (entry from the yard), Kuressaare.

Open every day from 9 am - ... Kitchen open Fri, Sa 9-22;

Su-Thu 9-21 www.zone.ee/arubis Phone 566 45 253, 45 39 806

oy.everfront@gmail.com

ARUBIS KAHVILA-BAARI

Kauba katu 5 (sisäänkäynti pihalta), Kuressaare

Avoinna joka päivä klo 9 - ... Keittiö avoinna Pe,La 9-22;

Su-To 9-21 www.zone.ee/arubis Puh. 566 45 253, 45 39 806

oy.everfront@gmail.com

Restoran Hotell Saaremaa

Restoran 60 kohta, lounge baar 40 kohta.

Avatud iga päev kl 12 -23 Suveterrassil iga päev TEX-MEX

buffet 12-18 Gruppide toitlustamine,

ja peolauad ettetellimisel. Mändjala, Kaarma v, Saaremaa.

Tel +372 454 4100 gsm +372 505 8272

saarehotell@saaremaa.ee, www.saarehotell.ee

Restaurant Hotel Saaremaa Restaurant 60 seats, lounge bar 40 seats.

Open daily 12 -23 On summer terrace daily TEX-MEX buffet 12-18

Catering of groups, and banquet tables upon advance order.

Mändjala, Kaarma commune, Saaremaa.

Phone +372 454 4100 GSM +372 505 8272

saarehotell@saaremaa.ee, www.saarehotell.ee

Ravintola Hotelli Saaremaa

Ravintolassa 60 paikkaa,lounge baarissa 40 paikkaa.

Avoinna joka päivä klo 12 -23 Kesäterassilla joka päivä TEX-MEX buffet 12-18

Ryhmien catering, ja juhlapöydät ennakkotilauksesta. Mändjala,

Kaarman kunta, Saaremaa. Puh. +372 454 4100 GSM +372 505 8272

saarehotell@saaremaa.ee, www.saarehotell.ee

Club PrivilegeTallinna tn 10,Kuressaare tel 453 3325, 508 2851

avatud R ja LÜrituste kava: www.privilege.ee Nädalavahetuste parimad peod

meie klubi-diskoteegis!

KOHVIK CLASSICLossi 9, Kuressaare

tel 45 54 786;50 82 861 E-N 8.30 - 22; R 8.30 - 23

L 9 - 23; P 9 -2240 kohta,+terrass 24 kohta, hommikusöögid, grilltoidud,

lai valik Lavazza kohvi, päevapraad. WiFi.

TRAHTER VESKI Pärna 19, Kuressaare

tel 45 33 776 www.sivainvest.ee

P -N 12 - 24; R,L 12 -02 150 kohta, kaminasaal

60-le, rõdu, siseõu, rühmade toitlustamine,pidu- ja peielaudade tellimine.

R,L elav muusika. WiFi.

AKI KÕRTS Muhu, Liiva küla.

Avatud iga päev kl 12 -... Kohti kuni 50 inimesele. Gruppide toitlustamine.

Tel 561 58841

KAPTENI KÕRTS Kuressaare, Kauba 13

tel 453 3406 www.saaremaa.ee/johan Avatud iga päev kl 11-02.

N karaoke R , L elav muusika. Välikamin, välikohvik, kalatoidud.

VEERE KÕRTS Kihelkonna vald, Veere sadam

tel 45 76 210 E-N 10 -22; R,L 10 -... Kohti 36. Kalatoidud.

Gruppide toitlustamine ettetellimisel.

Kaunis vaade merele!

LÜMANDA

SÖÖGIMAJA Lümanda kiriku kõrval.

Tel 457 6493, 454 5449, 503 3019

P- N 10 -22; R,L 10 -... Menüüs Lääne-Saaremaa

rahvustoidud, 50 kohta+võimalus einestada õues.

Lõkkeplats,kämpingud, saun.

SÄÄRE PAARGU

RESTORANSõrve sääre tipus, majaka jalamil.

Restoran avatud kogu suvi E-L 10 -22; P 10 -20.

Suurepärane värskelt püütud kala- ja lihavalikuga

Saaremaa köök. Sääre küla, Torgu vald,Saaremaa.

www.saarepaargu.ee tel +372 5624 5585

TOIDUBAAR REHEKÖÖK

Pikk tn 62B, Kuressaare. E-R 10 -18. L,P ettetellimisel.

Tel 45 38 750, 52 03 528 www.zone.ee/rehekas

Peo- ja peielaudade tellimine kuni 60 inim.

Gruppide toitlustamine. Sõbralikud hinnad!

Ku

hu

min

na H

iium

aal

KOHVIK LOSSIKONN Kuressaare linnuse vallikraavi ääres, Alle 8A. Tel 45 29 838, 518 1781; loss.konn@mail.ee Avatud kl 10 -... Toit-lustamine, ja baar. Paatide, vesirataste, kanuude laenutus. Lastele mänguväljak.CAFÉ LOSSIKONN Next to the moat of Kuressaare Castle, Alle 8A.

Phone 45 29 838, 518 1781;

loss.konn@mail.ee Open from 10 am -... Catering and bar. Boat, water cycle, canoe ren-tal. Playground for child-ren. WiFi KAHVILA LOSSIKONN

Kuressaaren linnan vallihaudan vieressä, Alle 8A. Puh. 45 29 838, 518 1781 loss.konn@mail.ee Avoinna klo 10 - ... Catering ja baari. Veneiden, polkuveneiden, kanoottien vuokraus.

Lasten leikkialue. WiFi.

Reedel, 29. juunil• Vetsi Tallis kl 22 suvepidu. Mängib ansambel Svips. Pääse 40 kr.

Laupäeval, 30. juunil• Suuremõisa tehnikumis “Puidu võlumaailm”. Kl 10–10.30 tutvustab puidu erikasutust Ivo Mänd. Kl 10.30–12 õpilaste demonstratsioonesinemine. Kl 12–13 töötuba külastajatele. Kl 13 puuskulptuuride oksjon. • Suuremõisa loss on avatud külastusmänguks “Unustatud mõisad”. Tasemel ekskursioon garanteeritud.• Kärdla nukuteatris kl 12 nukuetendus “Kolm põrsakest”. • Vetsi Tallis kl 22 tantsuõhtu igale eale. DJ Sanne. Pääse 25 kr.

Neljapäeval, 5. juulil• Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas kl 19 kammermuusika festivali Hiiumaa Homecoming II kontsert. Kavas Beethoven ja Ravel.

Reedel, 6. juulil• Suuremõisa lossis kl 18.30 kammermuusika festivali Hiiumaa Homecoming II kontsert. Kavas Beethoven, Reineke ja Glinka.• Kõpu tuletorni jalamil päikeseloojangumuusika “Põhjataevas”. Esineb Tõnis Mägi.

Laupäeval, 7. juulil• Suuremõisa lossis Suuremõisa tehnikumi 30. aastapäeva tähistamine. Oodatud on endised ja praegused õpilased, õpetajad, töötajad. Kavas konverents “Suuremõisa tehnikum eile, täna ja homme”, tänujumalateenistus Pühalepa kirikus, aktus, pidu.

Pühapäeval, 8. juulil• Hiiumaa Muuseumi Pikas

Majas kl 19 kammermuusika festivali Hiiumaa Homecoming II kontsert. Kavas J. Haydn, W. A. Mozart, A. Ešpai, C. Debussy, A. Schnittke ja F. Poulenc.

Laupäeval, 28. juulil • Kõpu tuletorni jalamil sume suvekomöödia ”Täiskuu”. Lavastaja Roman Baskin, kunstnik Ann Lumiste. Piletid müügil Kõrgessaare vallamajas, Kärdla päevakeskuses (Põllu 1) ja tund enne etenduse algust kohapeal.

NÄITUSED• Kärdla kultuurikeskuse näituseruumis avatud Tapio Varese joonistatud jutud – 21 pilti. Näitusega saab tutvuda 9. juulini.• Hiiumaa haigla ruumides (Rahu 2, Kärdla) avatud 15. juulini Kärdla kultuurikesku-se kunstiringi-maaliateljee näitus “Valitud maalid 2006–2007”.• Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas püsiekspositsioon “Kalevivabrikuaegne Kärdla”. Avatud näitused “Meite Mei`d” ja “Hiiumaa rahvariie”. Muuseum avatud T–L kl 10–17, P, E sule-tud. Tel 463 2091, kodulehekülg www.muuseum.hiiumaa.ee. • Kassari ekspositsioonima-ja avatud iga päev kl 10–17.30. Avatud fotonäitus “Vana uus Kassari”. Tel 469 7121. • Rudolf Tobiase majamuu-seum avatud K–P kl 10–18.• Mihkli muuseum Malvastes avatud iga päev kl 9.30–17.30.• Soera talumuuseum ava-tud iga päev kl 12–18. Tel 5666 6895, e-post oie.laksberg@mail.ee, kodulehekülg www.pyhalepa.hiiumaa.ee/soera/.• Teatrinukkude Maailm (Kärd-la, Kõrgessaare mnt 2) avatud ettetellimisel tel 469 6212.

Pileti hind lastele 1 kr, täiskasvanutele 5 kr. • Sõru muuseumis avatud näitused “Aleksander Tõnisson – kindralmajor Vabadussõjas, Tar-tu linnapea ja Tallinna ülemlinnapea” ning “Puupaadiparda hõbedane helk” – fotod Põhjala suurimast puust purjekate võistlusest Viapori Toober. Muuseum avatud K–P kl 11–16. Muudel aegadel kokkuleppel tel 524 0157, 469 5408.• Käina KKK väikeses saalis avatud Käina KKK kunstiosakon-na lõpetajate lõputööde näitus.• Kassari rahvamajas avatud septembri lõpuni Käina valla käsitöömeistrite kaltsuvaipade näitusmüük. E ja K kl 11–18, T kl 10–16. Info tel 469 7222, 5396 5553.• Hiiu maakonna tuletõrjeühin-gu hoones avatud 2007. aasta noorte ja laste tuletõrje- ja päästealase loominguvõistluse näitus. Näitusel on ka varasemate aastate loomingut.

SPORT• Käina ujula on avatud E, T, N kl 15–21, saunad alates kl 17. K kl 15–20, saunad alates kl 16. R kl 15–21, saunad alates kl 16. L, P kl 12–21, saunad alates kl 12. Info tel 462 9139, 5340 7161.

Laupäeval, 30. juunil• Käinas kl 9.30 “Hiiu teed 2007” rannavolle karikasarja I etapp. Osavõtutasu nais- ja meespaaridele 50 kr.

Neljapäeval, 5. juulil• Malvaste karjääris orienteerumisneljapäevak. Start avatud kl 17–19. Buss väljub kl 17.30.

Aasta kõige kaunimatel õhtutel, suveõhtutel, kõlab kõige kaunim ja südantsoojendavam muusika ühes Hiiumaa kõige kaunimas paigas – Kõpu tuletorni jalamil. Nimelt – algab tuleval reedel, 6. juulil suve tippürituste hulka kuuluv vabaõhukontsertide sari “Päikeseloojangumuu-sika”.

Selleks puhuks on Hiiu saare au ja uhkus, Kõpu tuletorn, oma selja taas eriliselt sirgu ajanud, et olla valmis muusikahuviliste vastu-võtuks. Kontsertidesarja avalöögi annab Tõnis Mägi “Põhjataevas”. Kaastegevad on Revalia kammermeeskoor, Oleg Pissarenko trio ja diri-gent Hirvo Surva.

Kogu ürituse teeb eriliseks see, et kokku

saavad suurepärane muusika ja igati mõnus kontserdipaik. Kel murul või pingil istumisest isu täis saab, võib ronida torni tippu ja nautida muusikat koos meeliülendava vaatega päikese-loojangule ja metsarohkele saarele.

Kindlasti võib üritusele tulla kogu perega, sest rahututele mudilastele on ringijooksmis-ruumi küllalt. Ja loodetavasti peletavad kaunid muusikahelid ka vihma eemale ja nii hiidlas-tel kui saare külalistel on kaitsva põhjataeva alla tore ning turvaline koos muusikat nautida. Laulab ju Tõnis Mägigi nii: “Mind varja, valva, põhjataevas, nii kaua, kuni kestab öö...”.

Kristel Salu-Salumaa

Kaunite suveõhtute imekaunis muusika

Urm

as L

auri

29. juuni - 5. juuli 2007�Nädal Metsa Johani talus

18.–- 25. juuni

Andrus Sepp

TURISMITALUD, MAJUTUS JA HOTELLID • TOURIST FARMS, ACCOMMODATION AND HOTELS • MATKAILUMAATILAT, MAJOITUS JA HOTELLIT

MURUKA MAJUTUSLümanda v. Karala k.

muruka@hot.ee www.hot.ee/muruka

Tel 51 57 9145-e ja 7-e kohaline puhkemaja.

Jalgratta- ja ATV-rent, paadilaenutus, tünnsaun, mas-

saaž, loodusmatkad, kohalik giid.

JOHANI HOTELL Kuressaare, Kauba 13

tel/faks 453 3036 www.saaremaa.ee/johan

johan@tt.ee 43 kohta,

Johani spordiäri

MÄNDJALA KÄMPING Mändjala küla, Kaarma vald. Tel 45 44 193,

52 25 300 fax 45 33 699, www.mandjala.ee

mandjala@saaremaa.ee Kämpingud,telkimine, saun

kaminaruumiga,karavani parkimise võimalus.

Suvepäevade, kokkutulekute korraldamise võimalus, väligrill,

konverentsiteenus. Avatud toidubaar. Aktiivse

puhkuse korraldamine. WiFi.

Saaremaa Spaa Hotellid Pargi 16, Kuressaare 93813

Tel +372 45 27 140 info@saaremaaspahotels.eu www.saaremaaspahotels.eu

avatud 24 h Majutus, Medical SPA ja Wellness SPA teenused, ilusalongid, tervise-protseduurid, kehahooldused, bas-seinid, veekeskus, saunad ja jõu-saalid, bowling, squash, golfisimu-laator, a la carte restoranid, baarid, konverentsivõimalused, catering, meelelahutusprogrammid, ekskur-

sioonid Saaremaal, valuutavahetus, laste mängutoad, pesumaja teenus.

Saaremaa Spa Hotels Pargi 16, Kuressaare 93813

Phone +372 45 27 140 Open 24 h

Accommodation, Medical SPA and Wellness SPA services,

beauty salons, therapy services, body care, pools, water cent-

re, saunas, fitness centre, bow-ling, squash, golf simulator, ´a la carte restaurants, bars, confe-

rence venues, catering, entertain-ment programmes, tours in Saare-maa, currency exchange, children’s

playrooms, laundry services.

Saaremaa Spa Hotellit Pargi 16, Kuressaare 93813

Puh. +372 45 27 140 Avoinna 24 h

Majoitus, Medical SPA ja Wellness SPA palvelut, kauneussalongit, hoi-tomenetelmät, vartalohoidot, uima-hallit, vesi-keskus, saunat ja puntti-salit, bowling, squash, golfsimulaat-tori, a la carte ravintolat, baarit, se-minaaritilat, catering, viihdeohjel-

mat, kiertoajelut Saarenmaalla, va-luuttavaihto, lasten leikkihuoneet,

pesulapalvelut.

Hotell Saaremaa Kauni liivarannaga mereäärne

Hotell Saaremaa kutsub puhka-ma! Spaa ja thalasso saunad, res-toran ja lounge, mugavad ja avarad

numbritoad, hubane kaminasaal, piljard, tenniseväljak, metsarada,

palliplatsid. Lennupiletid Kuressaa-rest kogu maailma Helsingi kaudu. Hotell Saaremaa, Mändjala küla,

Kaarma vald, Saaremaa, tel +372 4544100, gsm +372 5058272

saarehotell@saaremaa.eewww.saarehotell.ee

Hotel Saaremaa Hotel Saaremaa next to the sea

with a beautiful sandy beach welco-mes you! Spa and thalasso saunas, restaurant and lounge, comfortable and large rooms, cosy sitting room with a fireplace, billiards, tennis court, hiking track in the forest, ball game

courts. Plane tickets from Kuressaare to anyplace in the world Via Helsinki. Hotel Saaremaa,

Mändjala, Kaarma commune. Phone +372 4544100,

GSM +372 5058272

Hotelli Saaremaa Hotelli Saaremaa meren rannikolla kauneineen hiekkarantoineen odot-taa teitä lomailemaan! Spa ja tha-lasso-saunat, ravintola ja lounge, viihtysät ja ntilavat hotellihuoneet, mukava takkahuone, biljardi, ten-niskenttä, metsäpolku, palloken-

tät. Lentoliput Kuressaaaresta koko maailmaan Via Helsinki. Hotalli

Saaremaa, Mändaja, Kaarma kunta, Saaremaa.

Puh. +372 4544100, GSM +372 5058272

LINNUMÄE PUHKEKESKUS Kärdla piiril Linnumäel

Tel 462 9244, 504 2404 ratsu@hiiumaa.ee

www.linnumae.hiiumaa.ee Istekohti 50 + väliterass,

peolauad, gruppide toitlustamine ettetellimisel,

meelelahutusüritused, kalapuhvet.

HELTERMAA HOTELL BAAR / BISTROO

Heltermaa sadam, Pühalepa vald tel/faks 469 4146

info@heltermaahotell.ee www.heltermaahotell.ee

Kohti 46, catering, ürituste korraldamine teemaja-kõrtsis,

konverentsivõimalus koos tehnikaga 60-70 inimesele, saun.

PADU HOTELL Heltermaa mnt 22, Kärdla

Tel/faks 463 3037, 505 1671 info@paduhotell.ee www.paduhotell.ee

Hotellis on 18 kahekohalist tuba, kus on WC, dušš, rõdu, telefon,

raadio, SAT-TV, Internet. Saunakompleks basseiniga. Kohvik-baar 40 inimesele.

- 37 tuba, neist 12 suurt peretuba - spa teenused ja välibassein

- saun kaminaruumiga kuni 40-le - konverentsiruumid kuni 300-le

- ürituste korraldamine, paadimatkad

Lõokese 14, Käina, Hiiumaa Tel +463 6146,

info@lookese.ee, www.lookese.ee

HIIUMAA

Sõidan mööda heinapõldu – press paneb heinapallile võr-gu ümber, tõstab kaane üles ja laseb palli välja... Heinapress on tasemel – selle üle on hea meel.

Aga eks see töö ole tüütu ka: väga palju tuleb niita elekt-rikarjuse aluseid – selleks, et elekter maasse ei jookseks.

Meie loomad on küll endale piiri hästi selgeks teinud, nii et kui elektrivool vahel ära kaob, ei ründa nad kuhugi, vähemalt esialgu mitte. Aga kunagi ei tea, millal äkisti pähe võtavad ja lä-hevad, kus see ja teine.

Rõõmu teeb ka see, et saame teistele põlluharijatele teenuseid osutada. Aga teinekord on jälle väga kahju, kui oleme sunnitud ära ütlema, kuna põllud on käest ära, kivid koristamata – nii ei saa masinaid neile peale lasta.

Põllumehed peaksid suhtu-ma oma põldudesse suurema austusega.

Seljataga on suuremad pea-valud – kohtuskäimised, mis viisid esialgu võidule –, nii et tähistasime möödunud nädala-lõpul võidupüha sõna otseses mõttes. Küpsetasime ulukišaš-lõkki ja võtsime vastu õnnitlu-

si. Aitäh kõigile, kes aitasid seda võitu sepistada!

Aga ega see ole veel lõplik võit. Ametnike armee paistab olevatki selleks, et põllumees üha karastuks ses paberimajanduse virr-varris.

Demokraatlikus ühiskonnas ei ole lihtne elada – ega peagi olema.

Oma õiguste eest tuleb või-delda kolmes astmes ja peamine on mitte kartma lüüa. Kui kaks korda oled juba lüüa saanud, tu-leb ikkagi uuesti tõusta ja edasi minna. Tuleb olla lollilt järje-kindel. Sest kui kohe hästi ei lähe, siis kunagi ikka läheb.

Aga mis kõige hullem, me ela-me ju praegu katku ajal. Vähikatk on Saaremaale jõudnud. Seda on õudne vaadata, kuidas jõevähid aegamööda oma otsa leiavad ja kõhud lõpuks ülespidi keeravad.

See on inimliku lolluse taga-järg. Katku tulekut oleks või-nud ju ennetada, aga keda see ikka huvitas – seadus ju mida-gi selleks ette ei näinud, nagu põhjendavad keskkonnatege-lased.

Kahjuks on loodushoiuks vaid seadustest vähe.

Rattal kolme aasta jooksul 27 000 kilomeetrit läbinud Cedric Laugel (32) veetis jaanipäeva Vilsandil ja hüppas esimest korda elus üle jaanitule.

Strasbourgist, Cedricu sünni-linnast, alanud rattamatk on seni kulgenud läbi Hispaania põhja- ja Prantsusmaa lääneranniku, Ing-lismaa, Iirimaa, Šotimaa, Norra, Rootsi ja Soome. Reisi põhja-poolseim punkt oli Nordkapp ja lõunapoolseim on plaanide koha-selt Kreeka, pärast seda kavatseb Cedric naasta Prantsusmaale. Varem on Cedric käinud Lõuna-Ameerikas ja tulevikus plaanib minna Indiasse.

Huvi looduse vastuCedric on terve elu loodusest

lugu pidanud ja soovinud elada sellega kooskõlas. Rudolf Stei-neri ideedest mõjutatuna pidas ta enne reisile asumist ökofarmi, kus kasvatas ise kõik eluks va-jaliku, ja oli seetõttu linnas õige harv külaline. Ka reisil olles ajab Cedric läbi minimaalsega – tema toidukott sisaldab jahu, õli, soo-la, suhkrut ja raamatut õpetuste ning retseptidega, kuidas loodu-ses leiduvatest taimedest süüa valmistada. Vahel linna sattudes ei ütle ta ära praest või jäätisest, kuid tema jaoks on peamine olla võimalikult sõltumatu tööstusli-kult toodetud kaupadest.

Cedricu reisi võib nimetada praktiliseks uurimuseks teemal, millest enamasti räägitakse vaid romaanides ja filosoofilistes essee-des – nimelt, mida tähendab olla vaba kõikvõimalikest ühiskonna

seatavatest piirangutest. Tema reisi eesmärk on ennast proovile panna ja teada saada, kas tänapäeval on võimalik rahaga kokku puutuma-ta naturaalmajandusest ära elada. „Ma olen alati olnud anti-konfor-mist. Ma ei saa läänemaailma pil-lavaid eluviise heaks kiita ning oma reisiga tahan tõestada endale ja teis-tele, et Euroopale on võimalik ring peale teha sama raha eest, mis mõni vanapaar kulutab nädalasele kruii-sile Vahemeres,“ räägib Cedric.

Unistaja, kuid kahe rattaga maas

Ta ei ole loomult erak, kuid ta ei ole nõus minema kompromissidele oma ideaalide osas – elada vabalt ja loodusega kooskõlas, kasutades sealjuures võimalikult vähe ma-sinate ja palgatöö abi. Kogu reisi vältel pole Cedric kordagi sõitnud rongi või bussiga ega töötanud tehases. Raha teenib ta enamasti taludes töötades, jagades oma ko-gemusi ja kogudes uusi ideid.

Cedric ei soovi maailma muuta ja ta ei suru ennast kellelegi peale. Ometi on temas tubli annus idealis-mi, mis ei luba tal leppida loomade julma kohtlemisega suurfarmides, keskkonna saastamisega ning ini-meste teadmatuse ja hoolimatu-

sega looduse suhtes. „Vahel ma mõtlen, et see ongi mu missioon – rännata ringi, rääkida inimeste-ga ja panna neid kaasa mõtlema,“ räägib Cedric.

Rattamatkaja elu pole alati ker-ge – Cedric on saanud tunda nii nädalaid kestvat vihma kui nälga. Üksinduse peletamiseks on Ced-ricil kaasas kitarr, suupill ja tina-vile. „Kitarr on reisides mu parim kaaslane. Reisimehe sõbrad on ajutised, aga kitarr on alati minuga. Mina räägin talle oma muredest ja tema vastab muusika abil,“ räägib

Cedric. Siiski peab Cedric ennast õnne-

likuks inimeseks. Ta saab teha seda, mida õigeks peab ja võib kella ase-mel päikese järgi aega arvestada. Oma vabaduse on ta leidnud linnaelu mugavustest loobudes ja nende juurde ei kavatse ta pöörduda ka pärast Euroopa-rei-si lõppu. Tema tegevus on hea näide alternatiivsete elumude-lite võimalikkusest mitte ainult paberil, vaid ka reaalsuses.

Allar Lepa

Prantslasest maailmarändur külastas Saaremaad

Teel Vilsandile kõlas üle lainete rattal rändleja vilepill.

2xAllar Lepa

Cedric uurib oma rat-taretkel, mida tähendab olla vaba kõikvõimalikest ühiskonna seatavatest piirangutest.

29. juuni - 5. juuli 2007 �

Kui püüda meenutada, siis esimene asi, mis “Reigi õpetajaga” seostub, on noorpõlves nähtud mingi imelik film, mis on siiski millegi pärast meelde jäänud.

Mis selle loo aga huvitavaks teeb, on see, et Aino Kallas on selle kirja pannud tõestisün-dinud loo põhjal, mis on meie ajani säilinud arhiivimaterjali-dena. Seega see, mis juulis-au-gustis Kuressaare sadamaaidas etendub, annab suures osas edasi päriselt toimunud kohtu-protsessi, mis peeti Tallinnas konsistooriumi kohtus. Mälu värskendamiseks olgu öeldud, et protsessi peetakse Catharina Wyc-keni ja tema armukese, diakon Jonas Kempe üle, kes põgenesid Hiiumaalt ja kelle Catharina abikaa-sa, Reigi kirikuõpetaja Paul Lempelius, seepeale kohtusse kaebas.

Teatrilaval ei ole see-eest oodata hoopiski ühte k u i -va kohtuprotsessi, vaid kirglik-ku ja intriigidest läbi põimunud vaatemängu. Lisaks igihaljas-tele armukadeduse ja petmise

teemale lisavad sellele loole vürtsi mitmed nüansid,

mis puudutavad meie ajalugu ja tegelikult ka tänapäeva.

Mis on Eestile ise-loomulik ja mis ka näidendis puutumata ei jää, on tõ-siasi, et maa,

kus me elame, on rahvaarvult

väike ja suur osa inimestest kipub

üksteist tundma. Mis tähendab, et inimeste omavahelised suhted, olgu need siis head või halvad, jõuavad kind-lasti ringiga inimeseni tagasi ja võiks öelda, et kujun-davad tema saatust.

XVII sajandi keskpaigas, mil selle näitemängu tegevus toimub, oli Eesti rahvaarv kõi-gest 100 000 inimese ümber (praegusel ajal mahuks korraga ilusasti ära Tallinna lauluvälja-kule) ja see muutis seda ringi kahtlemata veel väiksemaks.

Sellesse aega jäi ka Eestimaa nõiaprot-

s e s s i d e kõrgaeg. Kõikvõimalike prob-leemide taga nähti kellegi kurja inimese nõidust. Kui kaks ini-mest teineteisesse armusid, ei saanud see muidugi juhtuda

iseenesest, vaid oli ikka kellegi sepitsus. Vahendid, mis arvati olevat vaese kannataja armuma pannud, klassifitseeriti pikema-ta nõiduseks.

Nõiduse kasutamises süüdis-tatakse ka üht “Reigi õpetaja” kohtualust. Milliseid vahen-

deid selleks tookord kasutati, saab näha-kuulda teatrilaval, või kui on soovi, siis ka lugeda Aino Kallase raamatust “Reigi õpetaja”. See, kui palju asjas-se päriselt nõidust segatud oli, jääb muidugi vaataja enda ot-sustada.

Olgugi et Eestis oli selleks ajaks kehtestatud peamiselt ristiusk, olid maarohtudega ra-

vitsemine ja sõnade peale- lugemine, lausumine ja loitsimine maarahva seas üsna tavalised asjad. Eks selliseid maagilisi võtteid ja ebausku on säilinud veel tänapäevalgi, näiteks kõik meresõitjad teavad, et kui merel vilistada, on kindel, et see toob tuult ja halve-mal juhul isegi tormi.

Erinevalt praegusest ajast tundis kirik XVII sajandil, et see ohustab oluliselt tema tõekspidamisi ja selle vastu või-deldi innukalt. Viimane surma-nuhtlus nõiaprotsessil määrati veel 1699. aastal. Muuseas, ka

Saaremaal toimus umbes samal ajal nõiaprotsess, kus kohalik asehaldur süüdistas nõidumises üht naisterahvast, Reimerske Lohmanni, ning mis jõudis sui-sa Taani kuningliku ülemkohtu ette, mis oli tollal kõrgema ast-me ilmalik kohus.

“Reigi õpetaja” koh-tuprotsess toimub samu-ti kõrgema astme kohtus ning see ei ole kaugeltki mõni tühine külanaakle-mine.

Saaremaaga seob näidendit veel nii mõni-gi asi, hoolimata sellest, et Reigi asub Hiiumaal. Saarerahva tavad on nii

mõneski asjas sarnased, olgu siis tegu hülgeküttimise või muu eluoluga. Muuseas, ka Tallinn, kus toimus kohtuprot-sess, oli sel ajal praegusi suuru-si arvestades tõeline väikelinn. Tallinna rahvaarv oli tollal ligi pool sellest inimhulgast, kes elab praegu Kuressaares.

Kuressaare mereäärse väi-kelinna miljöö ja inimesed aitavad tekitada just niisugust atmosfääri ja olustikku, nagu võis olla Tallinna linnas XVII sajandi keskel. See annab ka mõtteainet, mis ja kui palju on meil eluolu, võrreldes selle aja-ga, muutunud ning mis on jää-nud samaks.

Seega on sel suvel igaühel, kes tuleb vaatama “Reigi õpeta-jat”, meeldiv võimalus teha reis ajas tagasi ligi 350 aasta tagu-sesse Eestisse ja saada osa tolle-aegsetest sündmustest. Teatrila-val nähtuna jõuab see kindlasti elavamalt kohale kui ainult aja-looraamatuis tuhnides.

Noh, mis sa jaanipäeval te-gid?

Ma ei hakka kihla vedamagi, mitu korda on sinu käest seda-sama küsimust sel nädalal juba küsitud. Või uuritud e n n e jaa-nipäeva.

Kangesti naljakas, kui palju pärimist ning üksteise ületrum-pamist tuleb enne kaht suurt püha – jaani ja aastavahetust. Siis üks noor inimene ju suisa peab tegema midagi üle mõis-tuse ägedat, sest et kes on see kange, kes pärast töökaaslaste-le ja muidututtavatele tunnis-tab: kuule, niisama vedelesin kodus, magasin ja vaatasin te-lekat. Ei-ei, oodatakse lugusid meeletutest pidudest ja kõigest sellega kaasnevast. Kaasnevad tavaliselt ikka kärakas ja kum-malised jutud à la “Toits alus-tas meiega õhtut Võru lähedal, Petsi maakodus ja ärkas hom-mikul üles hoopis Rakvere bussijaamas, jalas punased kontsakingad! Oli s e e al-les nali!”

Oli, oli muidugi.Sest et noorel inimesel

on justkui mingi nähtamatu käsiraamat, mille esimesel leheküljel seisab suures rasvases kirjas lause: sina ei pea mitte kodus istuma, vaid hoopis pidutsema. Kõi-ge parem aeg selleks on just praegu, mil sul pole veel lapsi, pangalaenu ja abikaasat.

Muidugi leidub neid, kelle jaoks reedeõhtused klubituled on sama ahvatlevad nagu pool-toores lihalõik taimetoitlasele. Ei taha end hööritama ja purjus rõõmust räuskama minna. Ini-mesed on erinevad. Aga selliste peopõlguritega võib juhtuda nii, nagu juhtus ühe mu tuttava aru-ka tudengipiigaga. Tema eelis-tas hommikuni kestvate pidude asemel vaikses kohvikunurgas jutelda või raamatut lugeda. Neiu suur ja kandiline kursuse-vend tuli kord ta juurde ja kü-sis altkulmu: “Noh, kas nii on

parem? Teiste selts e i sobi sulle? Kui sa pensionipõl-ves üles ärkad, siis märkad, et polegi elanud.”

Tere, talv! imestas see tüd-ruk. Niimoodi siis kantaksegi ühed inimesed “normaalsete” nimekirjast maha. Ja ta, mui-dugi mõista, oli hops! nõutu ja segaduses: mis ma nüüd tege-ma peaksin? Tema teguviis oli mõistetud hukka ning neiu en-das kahtlema pandud. Polnud tal ju seltskonna vastu midagi, lihtsalt valida tahtis ta seda va-hest rohkem, kui peomöll või-malust annab.

Ma ei ole veel kuulnud, mida see tudengipreili sel jaanipäe-val tegi. Vahepeal jõudis ta aga mitu-setu korda tuttavate üliõpi-laste pidudelt läbi astuda ja ostis elus esimest korda endale klubis käimiseks napi pluusi. Ta pole

enam päris sama inimene, kes ta oli varem. Samas – pole ka üle käte läinud. Nüüd olevat tal juba ta-sapisi kogunenud paar lugu, mida lapselastele rääkida. Mul on ta pärast hea meel, sest tal on hea meel. Samas ajab see lugu muigama – eakaaslaste surve on niiiiiii võimas jõud.

Mina? Mina vaatasin seda-korda jaaniööl sõpradega koos filmi ja rääkisin juttu. Polnud jõgedena voolavat alkoholi, pole ka lugusid Toitsist, kes lõpetas punaste kontsakinga-dega. Aga tore oli ikka. See-kord lihtsalt teistmoodi. Säh sulle, nähtamatu käsiraamat!

Teatri ilm

Kutt Kommel, ajakirja Muusa teatritoimetaja

MÜÜGIKOHAD • PLACES OF SALE • MYYNTIPAIKAT

TEKSA POOD Kuressaare, Kauba 7 E-R 10-18, L 10-15

Big Star, Lee Cooper, Levi’s, Tommy Hilfiger, RG 512, Madonna

noortekaubad. Jalatsid firmadelt Wrangler ja

Mustang. Päikseprillid ja rihmad.Teksapood (Jeans Shop)

Kuressaare, Kauba 7 Mo-Fri 10-18, Sat 10-15

Big Star, Lee Cooper, Levi’s,Tommy Hilfiger, RG 512,

Madonna goods for youth. Footwe-ar from Wrangler and

Mustang. Sunglasses and belts.

Teksapaood Kuressaare, Kauba 7

Ma-Pe 10-18, La 10-15 Big Star, Lee Cooper, Levi’s, Tom-

my Hilfiger, RG 512, Madonnan nuorten tavarat. Jalkineet Wrangle-

rilta ja Mustangilta. Aurinkolasit ja nahkavyöt.

KAUBA ÄRI Kuressaare, Kauba 11

E-R 9-18, L 9-16 Marati ja Effect pesu, päevitusrii-

ded, suur valik Suva sokke ja pea-lisrõivaid, Donati, Enrico-Benetti,

Daniel Ray, Beaute, Zarm ja Nardini käekotid.

Kauba Äri Kuressaare, Kauba 11

Mo –Fri 9-18, Sat 9-16 Marat ja Effect underwear, sund-

ress, big choice of Suva socks and clothes. Donati, Enrico-Benetti, DanielRay, Beaute, Zarm and

Nardinihandbags.Kauba Äri

Kuressaare, Kauba 11 Ma –Pe 9-18, La 9-16

Marat ja Effect alusvaatteet, uima-puvut, , iso valikoima Suvan nilkka-sukkia ja vaatteita. Donati, Enrico-Benetti, DanielRay, Beaute, Zarm

ja Nardini käsilaukut

KAUPLUS JUUDIT Kohtu 1a, Kuressaare,

E-R 9-18.30, L 9-16 Naiste pluusid, topid, seelikud. Päevitusriided.

Meeste päevasärgid.

KÜTI ÄRITelgid, magamiskotid

ja muu matkavarustus; kalastustarbed, jahindustarbed.

Tallinna tn. 25, Kuressaare.

T-R 9.30 - 17.30, E,L 10 -14 Tel 45 38 459

KODUTEKSTIILI JA SISUSTUSSALONG

Kohtu 2A, Kuressaare. Tel 45 36 605; 53 30 67 08

tekstiil@saarlane.ee E-R 10 -18; L 10 -15

Voodipesu, padjad, tekid; aknakatted, kardinad. Ideedest lahendusteni!

MAKROS CASH & CARRY

Pihtla tee 24, Kuressaare tel 453 6600

Avatud iga päev kl 9 -19. Head hinnad iga päev! Võimalus maksta ka

pangakaardiga.Kõik vajaminevad

kaubad ühest kohast!

BUSSID, SÕI-DUKITE RENT • BUSSES, VEHICLE REN-TAL • BUSSIT, AJONEUVOJEN

POLAR RENT Kuressaare, Tallinna tn 9

(Sarbuss AS). Autode ja rollerite rent.

Info ja tellimine tel 453 3660; 513 3660

POLAR RENT

Tallinna st 9, Kuressaare (Sarbuss AS)

Car and motoroller rental. Ifo and booking

phone 453 3660; 513 3660.

POLAR RENT Kuressaare, Tallinnan k.9 (Sarbuss

AS) Vuokraautot ja -moottoripyörät.

Info ja varaukset puh. 453 3660; 513 3660.

ALME AUTO OÜKuressaare, Aia 59A

Tel 453 8608; 507 3103, 517 5766

E-R 9.30 - 18; L 9.30-14. Kasutatud autod Saksamaalt,

autorent, autode komisjonimüük.

ONAUTO OÜAia 53 A Kuressaare

Tel 45 39 733; 50 87 919 www.onauto.ee onauto@hot.ee

Sõiduautode ning väikebusside ost, müük ja rent.

KURESSAARE TAKSO 24 H

Tellimine tel 45 30 000 ja igalt telefonilt 1300.

Ka väikebusside (1-8 kohta) tellimine.

Kuressaare mereäärse

väikelinna miljöö ja inimesed

aitavad tekitada just niisugust

atmosfääri ja olustikku, nagu

võis olla Tallinna linnas XVII

sajandi keskel.

Noorel inimesel on justkui

mingi nähtamatu käsiraa-

mat, mille esimesel lehe-

küljel seisab suures rasvases

kirjas lause: sina ei pea

mitte kodus istuma, vaid

hoopis pidutsema.

Elu on lill

Liis Auväärt,saarlane mandril

Poolsundlik pidu ja pillerkaar

Kutt Kommel ajakirja Muusa teatritoimetaja

Reigi õpetaja lugu

Inimeste omavahelised

suhted, olgu need siis head

või halvad, jõuavad kindlasti

ringiga inimeseni tagasi ja

võiks öelda, et kujundavad

tema saatust.

29. juuni - 5. juuli 200710

ENNE ja NÜÜD

Enn

e ja

nü

üd

Praeguse parkimisplatsi kohal asunud hoonet teati enne sőda nii Tannevilla kui Kluge pansioni nime all. Aadressil Uus tänav 2 o