LK 3Maret Liinjärv tunneb puu-dust musitsee-rimisest.

Angla tuulikute 10 aastat.

LK 3Ajud voola-vad koju.

Nr 34 (51) 30. november 2007

Meie Maa / nädalalõpulisa

LK 4-5

Liis Auväärt,saarlane mandril

“Kitarrihullus” leiab leeven-dust internetist.

Olen Kuressaa-res sündinud ja üles kasvanud ning näinud oma

silmaga arengut, mis siin on toimunud, eriti viimase 5–10 aasta jooksul. Saare-maa on atraktiivne turis-misihtpunkt, olles tagapool vaid Harju-, Tartu- ja Pär-numaast. Kuressaares ringi kõndides on tihti näha uusi hooneid kerkimas ning vanu parandatamas. Kohe-kohe avatav täieliku uuendus-kuuri läbinud Saaremaa Kaubamaja ning Ajamaja on vaid üksikud näited. Kesk-mise palga poolest on Saare maakond kolmandal kohal, jäädes alla vaid Harju- ja Tartumaale. Elu on kindlasti läinud paremaks kui ta oli 15 aastat tagasi. Loomuli-kult saab alati paremini. Ühendus mandriga

Üheks tähtsamaks küsimuseks Saare maakon-na arengule on ühendus mandriga. Pean oluliseks Kuressaare lennuvälja laiendamist ja arendamist. Lennuraja pikendamine on vajalik, andes võima-lusi lennujaama kasutamise suurendamiseks ja turismi arendamiseks.

Palju diskussiooni on tekitanud püsiühenduse rajamine Muhu ja mandri vahel kas silla või tun-neli kujul. Püsiühenduse loomisel kaoks küll osa saare erilisusest, kuid majanduse arenguks on see vägagi vajalik. See suurendaks nii turistide arvu kui ka majandustegevust Saare maakonnas.

Püsiühenduse variantidest eelistaksin tunnelit. Maanteeameti esialgsete tasuvusuuringute koha-selt ei erineks tunneli hind silla omast ning kesk-konnakahjustused oleksid väiksemad. Samuti on tunnel sillast tunduvalt ilmastikukindlam.Majandus

Tänu püsiühendusele muutuks kindlasti pare-maks ja lihtsamaks majandustegevus Saaremaal. Lihtsustuks, kiireneks ja odavneks kaupade ja inimeste vedu.

Tuleks soosida väikese ja keskmise suurusega firmasid ning nende tegevust. Rohkem väikefir-masid vähemate suurfirmade asemel tähendaks suuremat konkurentsi – see on kauba kvaliteedi arengu üks aluseid.

Kuressaare on alati olnud puhtust ja tervist edendav linn ning see peaks olema üheks suunaks

kogu maakonnas. Edendada võiks turismitalusid, samuti tootmise, käsitöö ja mahe-toodetega tegelevaid talu-majapidamisi. Hea näide on ökoseepidega tegelev talu Kaarmal.Turism

Turism on Saaremaal kül-laltki hooajaline, peamiselt tullakse siia suvel. Peame leidma ideid, mis ühtlus-taksid külastatavust. Samu-ti tuleks järk-järgult tõsta turismiteenuste kvaliteeti. See meelitaks siia rohkem rikkaid turiste, mis oma-korda tõstaks sissetulekuid turismist.Transport

Praegu on üheks problee-miks elanikkonna kolimine maalt linna. Selle viimiseks miinimumi on kindlasti vaja parandada transpordi kva-

liteeti linnast väljas ning korrastada teedevõrk kogu maakonna ulatuses. Kindlasti ei tohiks ära kaotada ühtegi bussiliini.Haridus

Mida rohkem on võimalusi kõrghariduse omandamiseks Saaremaal, seda rohkem on noo-ri, kes mandrile mineku asemel siia jäävad, ning miks mitte ka noori, kes mandrilt meile haridust omandama tulevad.

Ametikoolide reputatsiooni on vaja tõsta, praegu see just väga kõrge ei ole. Näiteks jääb igal aastal Kuressaare gümnaasiumi 10. klasside nimekirjast välja inimesi, samas kui Kuressaare ametikool peab kohtade täitmiseks korraldama mitmeid lisavastuvõtte. Ning miks mitte luua ku-nagi tulevikus Saaremaale ka oma ülikool.Mina

Kuna olen ise veel noor ja tahaksin maailma näha, viib lähitulevik mind ilmselt Saaremaalt välja. Ei ole välistatud, et edaspidise hariduse omandan isegi välismaal. Ka tulevane töökoht ei puugi mul olla Eestis. Lihtsalt miski tõmbab minu rahutut hinge ringi rändama ja maailmas seiklema. Kuid üks on siiski kindel – koduks, kuhu tagasi tulla, jääb mul ikkagi Saaremaa.

Sander Maripuu

Minu koduks jääb Saaremaa

Kodusaar

Hiiumaa – saar Läänemeres, pindala 989 km², rahvaarv ligi 10 000. Minu jaoks on mu kodusaar paraja suurusega ja avastamata kohti leidub siin veel külluses. Jätkata võiks loomuli-kult veel ka aruteluga, kas Hiiumaa on ääremaa või mitte. Pigem mitte, sest elukene siin siiski keeb – bussid veel sõidavad, kaubanduskes-kused kerkivad... Olgugi et noored suunduvad teisele poole merd paremat elujärge otsima, on vanem põlvkond Hiiumaale truuks jäänud. Hiiumaa patrioodid

Tihtipeale ei ole noorte arvates siin mitte midagi teha. Nii minnaksegi mandrile kooli ja sinna ka jäädakse. Seejärel leitakse töökoht ning kodusaare jaoks ei pruugi aega jäädagi... Viisin oma kodulehel läbi väikese küsitluse teemal “Kas oled Hiiumaa patrioot?” Olgugi et vastanuid oli vähe, jagunesid hääled peaaegu võrdselt. Kaks häält enam said siiski patrioo-did. Miks ikkagi tullakse siia tagasi? Vastus on väga lihtne: esiteks – siin on kodukoht ja kindlasti meelitavad saarele tagasi ka sõbrad ja imekena loodus. Püsiühendus

Kunagi ammu käidi välja idee luua nn saarte püsiühendus – ehitada sillad nii, et praamide-ga ei peaks enam sõitma ehk mandri ja Muhu, Saaremaa ja Hiiumaa, Hiiumaa ja Vormsi ning Vormsi ja mandri vahele. Tekiks nn saarte ring. Idee on loomulikult super, aga kas kuna-gi ka selle teostamiseni jõutakse, see on juba eraldi teema. Palju on räägitud ka Saaremaa püsiühendusest, mis võiks valmis saada 2014. aastaks. Oleks sillad, ei peaks me enam sõltu-ma praamidest. Saartele võib sõita, millal aga soovi on. Aga kas see meelitaks noored tagasi kodusaarele? Olgu, sõit tuleks odavam ja aja kokkuhoid on märgatav. Kuid siis kaoks ära meie erilisus ja võib-olla muudaks see sild saare mitte-atraktiivseks – ligipääs on alati olemas. Oleme ju ikkagi... kuidas nüüd öelda... saareriik, mida tullakse avastama isegi teistest maailmaotstest.Eile, täna ja homme...

Nii mõnigi plaan on saanud teoks. Näiteks tegutseb Kärdlas esimest aastat Mainori kõrg-kool. Eriala õppimiseks ei peagi enam kaugele ära minema. Kindlasti võiksid bussigraafikud siin paremad olla. Eelkõige soodustamaks noor-te liikumist. Aga kui ei anta lisadotatsioone, mis siis parematest graafikutest rääkida. Samas, paljud liiguvad isiklike autodega ja bussid neid ei huvita. Mis aga saab homme, ei tea – elame

üks päev korraga...Kindlasti võiks noortel olla rohkem võima-

lusi raha teenida. Kas või kaugtöötamise teel. Paljudele noortele sobiks selline variant, kui linna ettevõtted neid palkaksid ning noored teeksid neile tähtajalist tööd. Noortele oleks vaja eelkõige motivatsiooni.Tulevikuplaanid

Minu tulevikuplaanides on Hiiumaal vägagi kindel koht. Ikkagi kodusaar. Üritan siin käia nii palju, kui võimalik. Nii õpingute, töö kui ka pensionipõlve ajal. Kaldun arvama, et viimase perioodi ajal ma olengi siin päriselt tagasi... Kindlasti ei ole ma ainuke, kes nii mõtleb. Ko-dukoht oli, on ja jääb...

Mihkel Singi

Tänased noored teeksid nii...

foto

mo

nta

až

va

lma

r v

oo

laid

LK 6

Nädala- lõpp

30. november 2007�

Toompealt!

Tundub, et ehitame üles kahte Eesti riiki – ühte

hoolivat ja turvatunnet pak-kuvat, teist aga õhukest ja

odavat.

Kalev Kotkas

Kunagise t e e n i n -duskombi-

naadi juuksurid läksid ena- mas t i Kihara alla ja Heljol on Kuressaares alles kolmas tööruum, neist viimased kaks Ho-lostovi kompleksis kesklinnas, kirjutab Veljo Kuivjõgi.

“Neiuna tahtsin minagi naistejuuksuriks saada, sest selle töö eest maksti rohkem, kuid nüüd ma enam mitte mingi hinna eest naistele soenguid ei teeks. Lokke olen meestele teinud ja punkaritele soenguid ka, kuid kui mehed tahavad juukseid värvida või blondeerida, annan selle töö naiste-juuksurile üle.”

Kunagi kästi koolipoistel karistusena juuksed nulli peale maha lõigata, nüüd la-sevad paljud poisid ise mõne millimeetri pikkuse soengu teha. Omal ajal käisid juuk-surid kordamööda ka maakoolides juukseid lõikamas, nüüd lõikab pea igas suuremas külas keegi ise oma inimeste juukseid.

“Olen kuulnud

jah, et me-hed käivad

küla oska-jama inimese

juures viina eest juukseid lõikamas. Mina pole mõnd

oma kunagist kundet enam ammu näinud. Eks siis

ole põhjust koos viina võtta ja teinekord läheb juukselõikamine seal kallimaks kui linnas salongis.”Välismaalasi käib siin juuksuri juures palju

Sellest ajast, kui soomlased hakkasid massiliselt siinses sanatooriumis oma tervist turgutamas käima, on soomlastest kliente jätkunud ka juuksuritele. Põhja-naabritele on siinsed hinnad seniajani nae-ruväärsed, võrreldes oma kodumaal sama teenuse eest küsitavaga.

Soome keele said juuksurid suhtlustasan-dil oma eriala piires üsna ruttu selgeks. Sel ajal, kui eestlaste jaoks oli juukselõikuse eest mõnikümmend krooni välja käia suur raha, eriti riigi taasiseseisvumise algul, oligi enamik kundesid soomlased. Praegu maksab meeste juukselõikus 75 krooni. Kel juukseid vähem, saab odavamalt, nulli peale ajamine maksab 30 krooni.

“Ega ma soengu tegemisel ennast peale pressi, ikka tellitakse selline soeng, nagu ollakse harjunud. Mõni mees tahab randi-ga soengut, teine ilma, ainult päris noored ütlevad, et tehke selline, nagu mulle sobib. Alati ei tea mina ka, kui esimest korda teda peeglist vaatan, milline soeng kõige pare-mini sobib. Kui tehtud on, küsin ikka, kas nii sobib ja enamasti vastatakse, et sellist ma just tahtsingi. Siis on minul ka hea meel, et täppi läks.”Pea kiilakspügamine oli mõjuv karistusvahend

Heljo meenutab aegu, kui kooliõpetaja saatis pahad poisid karistuseks juuksurisse, et neil pead kiilaks pügada. Kui aga juuk-suri süda haledaks läks ja ta veidi juukseid alles jättis, tegi Leisi koolis õpetaja Raul Pauts ise “viimase lihvi” ära.

“Nii ta meile ütles, et kui me neil pois-tel kõiki juukseid maha ei aja, teeb ta seda ise.”

Tookord polnud igal pool veel elektrilisi juukselõikamismasinaid, juuksurite käed pidid üsna treenitud olema. Kui tavaline koolipoisi soengu tegemine maksis 20 kopikat, siis kiilaks lõikamine oli poole odavam.

Mõnel linnahärral oli aga juba siis soov lasta juuksuril oma paljakspügatud pea ha-bemenoaga üle käia, et siis veel kreemiga pea läikima lüüa.

“See oli meile hea treening, sest pea-nahk on inimesel tunduvalt tugevam kui põskedel ja niiviisi saime habemeajamist harjutada.”

Heljo tütar ema eriala omandada ei taht-nud, rääkimata pojast. Tütar on müüja ja poeg ehitaja.Habemeajamist enam pole

Nüüd, suure aidsiohu ajal, juuksurid meestel enam habemenoaga habet ei aja ehk seda viimast lihvi ei anna. Juukselõi-kamismasinaga lõigatakse või piiratakse suurem habe aga küll ära.

Nüüd on juuksuritel hügieeninõuete täitmiseks ette nähtud valge pabeririba ka-sutamine kliendi kaelal. Heljo võrdles, et isegi juuksuri peegel on nüüd teise kujuga kui varem, rääkimata toolist, lõikuslinast ja masinast. Enam pole isegi elektrijuhet segamas, masinad töötavad akudel.

Heljo lõikab vaid meeste juukseid

Kevadel saab 40 aastat päevast, mil Heljo Ülgekütt alustas teeninduskombinaadis

Saare juuksuritööd ja nüüdseks on ta spet-sialiseerunud vaid meestejuuksuriks. Ütleb, et ei taha naistele soenguid

teha, sest siis poleks tööl ja puhku-sel enam vahet, sest seda tuleks ka kodus palju teha.

Rahvatarkus ütleb, et kui sa vajad head ja odavat autot, tuleb neid osta

kaks tükki – üks hea ja teine odav. Vahel tundub, et sama loogika järgi ehitame me üles ka Eesti riiki – ühte hoolivat ja turvatunnet pakkuvat, teist aga õhukest ja odavat. Mõistli-ku tasakaalu või kompromissi leidmine nende kahe erineva ideoloogia vahel tundub kuju-nevat Eesti edukuse võtmekü-simuseks.

Novembri viimasel töönä-dalal menetles riigikogu 21 eelnõu, millest seadustena ja otsustena võeti vastu

kaheksa. Igal juhul jagus töö-rõõmu ja -võite mõlema suuna esindajatele – st nii hea kui ka odava riigi ehitajatele.

Esmaspäevases infotunnis tuli peaminister Ansipil jagada selgitusi plaanitava regionaal-halduse reformi, maavalitsus-te tuleviku ja avalike teenuste kättesaadavuse teemadel. Sa-muti pidi peaminister rääkima Euroopa Liidu trans-Euroopa prioriteetsete projektide nime-kirja kuuluvast Rail Balticast, mis peaks kulgema marsruudil Varssavi-Kaunas-Riia-Tallinn ning vastama, kas ta jagab Ju-han Partsi optimismi, et viie aasta pärast saab sõita rongiga Tallinnast Varssavisse kiirusega 120 kilomeetrit tunnis. Veel oli jutuks Keila haigla ning sellega seonduv Tallinna ja Harjumaa hooldus- ja taastusravi tulevik.

Keskkonnaminister Tamki-

vi pidi selgitama arupärijatele Suu-rupi looduskaitseliselt väärtuslikus metsas toimunud raietööde asjaolusid ning ka seda, kes vastutab, kui nüüd Eesti vabariigil tuleb lisaks “suhkrutrahvile” maksta ka “Natura 2000” trahv?

Arutatud seaduseelnõu-dest olulisim oli riigi 2008. aasta eelarve teine lugemine. Esitatud 51 muudatusettepa-nekust oli ühe teinud valitsus, ühe riigikogu saarte ühendus ja 49 olid teinud opositsiooni-erakonnad. See, et suure saa-

li heakskiidu pälvis vaid valitsuse muu-datusettepanek, ei ül-lata tänapäeval vist kedagi. Valitsusliit õi-gustab end arusaa-maga, et otsustavad need, kes vastutavad. Opositsioon räägib teerullist, õigus on mõlemal.

Teise lugemise lä-bis ka põllumajanduslooma-de aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis loob eel-dused Eesti maalamba tun-nustamiseks tõuna, sealhulgas ohustatud tõuna. Seega on asi just risti vastupidine Eesti Päe-valehes avaldatud nutulaulule, et põllumajandusministeerium on maalambale „kriipsu peale tõmmanud”.

Esimesel lugemisel olnud seaduseelnõudest pälvisid täis-kogus suuremat tähelepanu va-bariigi valitsuse algatatud alko-holiseaduse muutmise seaduse, rahapesu ja terrorismi rahasta-mise tõkestamise seaduse ning alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eel-nõu. Keskerakonna kaks katset lihtsustada Eesti kodakondsu-se saamise reegleid riigikogu heakskiitu ei saanud ja need seaduseelnõud lükati tagasi.

Novembri lõpp riigikogus

30. november 2007 �

Neil jooksis juhe Eestis kokku.

Elu on lill

Liis Auväärt,saarlane mandril

Ajud voolavad koju

Meie Maa ja Hiiu Lehe nädalalõpulisa. Trükiarv 11 000. Trükk Kroonpress. Väljaandja Saaremaa Raadio OÜ, Kuressaare 93812 Komandandi 1. Tagasiside: viikend@meiemaa.ee

Toimetaja Veljo Kuivjõgi tel 455 6619 Kujundaja Merike Kuusk

Reklaam Helen Rauk tel/faks 455 7195, 515 3556, helen@meiemaa.ee

Hiiumaale kolis Maret Liinjärv 24 aastat ta-gasi, Käinasse juuk-seid lõikama tuli aga

aasta hiljem. “Alguses olin Kärd-las, aga siis vabanes Käinas koht ja tulin siia,“ räägib ta. Eks juuk-suritöö ole üks sääraseid, mida ikka vaja läheb. Selleta ilmselt läbi ei saa. Ent tänapäeval on sedagi tööd vähemaks jäänud. “Kõiki juuksevärve ja hooldus-vahendeid saab ju poest osta ja soenguid kodus teha,“ näeb Maret üht põhjust.

Siiski on mõned perioodid aastas juuksuritöös tihedamad. “Nüüd, pü-hade eel. Ja siis kevadel, kui noored gümnaasiumi ja põhikooli lõpetavad, üldse kevadel,“ loetleb soengumeister tihedama graafikuga tööaegu. Neil ae-gadel on salongis järjekord hommikust õhtuni.

Siiski on ajavahemikke, mil tööd napib ja seetõttu on Maret valinud endale juuksu-rina vaba graafiku. Õnneks lubab tööandja Pharma Systems Eesti töötajal endal graa-fiku koostada. Nii peabki Käinas juuksuri juurde aja eelnevalt kokku leppima – tele-foninumbrid selle jaoks on nii internetis kui salongi uksel. Lisaks käib Maret juukseid lõikamas ka Emmaste rahval.Juukselõikus heinaküünis

Tegelikult on Maret Liinjärv juuksuritöö kõrvalt ikka ka muud tööd teinud. Näiteks lüpsjana. Siis juhtuski nii, et korra oli tarvis juukse(esma)abi anda otse heintel.

Veel üks huvitav koht, kus juukseid lõi-gatud, on tualettruum – seda selle tõttu, et Tallinnas Viru hotellis olid teistes ruumides vaibad maas ja kes neid karvu sealt pehme põrandakatte pealt pärast korjanud oleks? Seetõttu sündiski soeng tualetipotil. “Eks neid kohti ole veel. Teinekord antakse ka sünnipäeval käärid kätte ja ega muud üle jää, kui hakka aga lõikama,“ muigab Maret. Juuksepsühholoogia

Juuksuriameti lahutamatuks osaks on suhtlemine. Nii mõnigi külajutt tuleb juuksuritooli kaudu ka tema kõrvu. Edasi sealt siiski midagi ei liigu, sest see kuulub tööeetika juurde. “Jah, inimestele meeldib rääkida,“ selgitab Maret ja möönab, et talle kurdetakse tihti muresid. “Aga mina kuu-

lan ja vastu ei vaidle,“ usub ta, et just probleemi rääkimisest ja ärakuulamisest on inimesele kasu.

Mareti kogemustepagasis on palju lõ-busaid juhtumisi. Üks värskem nii umbes viieaastase poisiga, kes kuidagi ei tahtnud juukselõikust taluda. “Ta tuli siia ja kõige-pealt istus. Ma ütlesin, et ainult kammime. Siis lubas juba lõigata ja kui ma teda hiljem poes nägin, võttis poiss kohe mütsi peast ja küsis, ega juuksed veel liiga pikad ole. Siit ära minnes ta küll arvas, et rohkem ei taha,“ muigab juuksespets.

Aga lisaks suhtlemisele on juuksuritöö ka väga põnev ning loominguline. Ja kui veel keegi pärast lõikust ütleb, et on endaga tõesti rahul, siis just see on kõige südant-soojendavam kiitus. “Mul käis siin üks noormees, kes on siit pärit, aga elab prae-gu Tallinnas. Pärast lõikust lasi oma soen-gu igast küljest üles pildistada ja ütles, et viib Tallinna juuksuritele näha. Et nii tuleb juukseid lõigata,“ on Maret alati õnnelik

kiitvat sõna kuuldes. Muusika ja lugemine

Kui siis veel töödest-tegemistest aega üle jääb, meeldib Maretile lugeda. “Ma tõesti loen kõike seinast seina,“ täpsustab ta.

Kuid üheks eriliseks hobiks on talle muusika. Seda meeldib kuulata, kuid mitte ainult. Ta on pärit väga musikaalsest pe-rest, tegelenud laulmise ja pillimänguga. Akordioni mängib aeg-ajalt praegugi. “Kui õel külas käin, siis ikka võetakse kitarr ja akordion välja,“ räägib Maret. Perekonnas oli neil tavaks suurematel pidudel laulda ja musitseerida. Kiire elutempo ei too sugu-seltse enam nii palju kokku kui varem. Eks ole ka raske lapsi-lapselapsi korraga koju kutsuda. Ja nii polegi enam selliseid suu-remaid olenguid, kus laulda-musitseerida. “Sellest ma tunnen küll veidi puudust,“ tunnistab juuksur Maret Liinjärv.

Maret Liinjärv tunneb puudust musitseerimisestViie lapse ja seitsme lapselapsega töökas vanaema Maret Liinjärv on soenguid teinud juba 40 aas-tat, naudib muusikat ja musit-seerimist, loeb huviga ning käib veel lisaks töölgi. Miks juuksurisalong poolenisti hobina arvesse läheb, käis uurimas Hannes Sarv.

Eesti iseseisvuse saavu-tamise ajalukku läksid 1918. aastal Läänemaa

komissar Eduard Alver ja 1. Eesti polgu ohvitser Oskar Mamers sellega, et olid saa-dikud, kes viisid ööl vastu 18. veebruari Kuressaarde Sak-sa okupatsioonivägede juhata-jale kindral Adolf von Secen-dorffile teate 1. Eesti polgu komandörilt polkovnik Ernst Põdderilt. Pitseeritud kirjas teatas Põdder Eesti iseseisvu-se peatsest väljakuulutamisest

ja Eesti väeosade neutralitee-dist – Eesti Maapäev oli vastu võtnud otsuse, et Eesti ei taha olla kistud Saksamaa ja Vene-maa vahelisse sõtta, mis veel kestis.

Saksa väejuhatus tunnistas Eesti väeosade neutraliteeti ja jättis neile esialgu isegi relvad alles.

Kuressaarlane Uno Käärid lisas oma põhjalikus vastuses, et von Secendorff saatis saadi-kutega vastukirja ka Põdderile. Selle kirja sisu oli järgmine:

“Olete oma lubadusele vasta-valt astunud oma rügemendiga minu käsutusse sihiga, et minu korralduste järele enese kätte võtta rahu alalhoidmist Eesti territooriumil.” See kohtumi-ne valmistas ette tingimused Eesti Vabariigi väljakuuluta-miseks.

Elina Kalm Orissaarest ni-metas oma vastuses sedagi, et Eduard Alver oli praeguse tuntud poliitiku Siim Kallase vanaisa.

Uno Käärid saab ajalehe

kuutellimuse ja tal on valida Hiiu Lehe või Meie Maa va-hel.

Uus küsimus. Mitte küll ma-temaatikas, aga üldiselt kasu-tatakse tänaseni ka vanu, nn rooma numbreid. Mitu eri-nevat rooma numbrimärki on olemas?

Vastuseid ootame hiljemalt 4. detsembriks lehe 8. küljel toodud aadressidel.

Küsimuse koostas Hans Uba.

Kel tarkus peas, sel ohjad peos

14. ja 15. detsembrilKuressaare SpordikeskusesInfo 514 8703

Sain tänaval kokku ühe tuttavaga. Pol-nud hulk aega näi-

nud, rääkisime juttu ja ta küsis nii möödaminnes: „Ja kui magistritöö kaitstud saad, siis lähed jälle välis-maale, jah?”

Selles pärimises puudusid iroonia ja kiuslikkus, oli teine hoopis iseenesestmõistetav. Mispeale hakkasin mõttes üles lugema riike, kus mu tuttavad noored eestlased praegu elavad. Saksamaa, Holland, Soome, Iirimaa, Hispaania, Rootsi, Taani, Suurbritannia, Austraa-lia, India, Venemaa… Kirevase päralt, täitsa paras ports andekaid inimesi, möönsin en-damisi. Oot, ja mis nad seal kõik teevadki?

Kõige pisemad neist otsustasid vaadata, kui-das välismaistes kesk-koolides õppimine käib.

Veidi vanemad läksid vahetusüliõpilaseks või otsisid e n d a -le vinge

praktika-koha, mida

on hiljem päris uhke tunne oma CVsse kirja panna.Mõned sõitsid suurt raha

teenima.Mõned sõitsid teenima vaid

taskuraha, aga see-eest vaba-tahtliku ülla nime all.

Üks plaanib välismaalasele mehele minna. Vist.

Suurim üldnimetaja kõigi nende inimeste peale on see, et neil jooksis juhe Eestis kok-ku ja tekkis sisemine näriv vajadus teha midagi hoopis muud. Minna eemale argiru-tiinist, kõikidest kodumais-test kohustustest ja õlgadele surutud ootustest. Lahkuda mõneks kuukski, maha jäetud sõprade igatsemise hinnaga. Võib-olla elada veidi pööra-semat elu, kui Eestis söanda-nuks, sest siin on igal sammul inimesi, kes sind teavad ja isekeskis arvustavad.

Kodus on ikka reeglid roh-kem paigas, piirid selgemad ja sestap ka olemine turvali-

ne. Võõrsil on enese proovilepa- n e -ku põnevust. Lisaks selgub, et mõneski vallas pole välismaal muru rohelisem kui Eestis. Eelmisel nädalal elasin kaasa Saksamaale läinud sõbranna-le, kes püüdis korterisse saada wifi-võrku. Sai ruuteri, aga ei saanud installeerimiseks vaja-likke koode. Või siis pangan-dusega – avas arve, aga kaarti ei antud. See saadeti postiga, kolm päeva hiljem. Ning ümbrikus oli kaart, et paroo-lid… tulevad järgmise nädala jooksul eraldi kirjaga.

Mu tuttav Amsterdamis sõidab iga päev trammiga-rongiga-bussiga tööle ja siis bussiga-rongiga-trammiga tagasi. Mis sa ära teed, linn on omajagu suur.

Tuttavad Hispaanias tõde-sid aga, et

siesta palmi all võib osu-tuda keskmisest keerukamaks, kuna papagoid loobivad sealt sodi alla. Vaesekesed küll! Kui Eestisse tagasi tulevad, küllap orav siis virutab kuuse otsast käbiga ja õhuvõitus pa-pagoidega saab seisuks 1:1.

Ja küllap nad tulevad. Taga-si Eestisse, kus natuke liigagi palju räägitakse ajude äravoo-lust – kuivab kokku me Maar-jamaa! Eks hirmul ole suured silmad. Kirjutatakse ikka peamiselt neist, kes lähevad. Aga neist, kes tagasi tulevad? Tulevad targemana, elukoge-numana, analüüsivõimelise-mana. Kui neil nüüd Eestis igav ei hakka, kui on piisavalt väljakutseid ja neid hinnatak-se (halloo, riik ja tööandjad!), siis miks peaks võõrsil olema parem kui kodus? Ja eks ma oma tuttavalegi ütlesin, et võib-olla lähengi, jah. Aga ega ma igaveseks kuhugi kao. Eestis ikka kõige parem.

30. november 2007�

Algus 5. oktoobri Nädalalõ-pus

Andsime välja ka post-kaarte Angla tuu-likutest ning Saa-remaast: algul neli

eri kujundusega kaarti, hiljem kaheksa postkaarti. Praegu on veel saadaval Angla tuulikute raamatu soomekeelne variant, kuid külastajad paluvad eesti-keelse raamatu kordustrükki.

Koostöös MTÜ-ga Angla Tuulikud andsime välja kol-mekeelse jaotusmaterjali-vol-diku.

Tegime ka mitmeid projekte, loetlen mõned neist:

* Vilidu tuuliku töökorda sead-mine atraktiivse museaalse eks-ponaadina,

* tuulikumäele kaevu puurimi-ne ja tuulikutele prožektorivalgu-se suunamine,

* prügikonteinerite muretsemi-ne prügi liigiti sorteerimiseks,

* jalgrattahoidla rajamine, * uute stendide tegemine, * puhkekohtade laudade-pin-

kide muretsemine, * rahvalike kultuuriürituste

läbiviimine,* külapillimehe esinemiste ja

hobuvankrisõitude rahastamine.Enamik neist sai rahanappu-

se tõttu eitava vastuse. Toetust saime vaid kultuurkapitalilt ja külaliikumiselt. Ka Leisi val-lavalitsus ei leidnud võimalust meie projekte toetada.Vald sihtasutust ei tahtnud

Seoses tuulikute halveneva ehitusliku olukorraga tegime Leisi vallavalitsusele ettepane-ku Angla tuulikute sihtasutuse ja valla muuseumi asutamiseks (1.12.2000), kuid need ettepa-nekud jäid tähelepanuta. Lõ-puks asutasime ise mittetulun-dusühingu Angla Tuulikud, et koostöös Leisi vallavalitsusega koostada projekte tuulikute säi-litamiseks. Jõudsime projekti-taotluste kaudu PRIA peakor-terini Tartus, kuid kuna MTÜ kasutada polnud maad, kuhu tuulikute külastajate jaoks uus stend üles panna ja Leisi val-lavolikogu seda MTÜ-le ka ei andnud, saime eitava vastuse.Koos lauldi “Läänemere laineid”

Algusaastail korraldasime

tuulikute juures mitmeid rah-vakultuuriüritusi. Esinesid Aste naisrühm Antsakad (ju-hendaja Reet Lõugas), Haeska segarühm ja Haeska külakapell (Mari Sepp), laulu-tantsuan-samblid Marleen ja Erelid Lei-da Undresti eestvedamisel, pilli mängisid Sulev Mägi ja Arvi Lepik, nalja tegid Leisi Liisud (võtsime nad ka filmilindile), vedruvankrisõitu pakkus Arne Rahu.

Mõnikord võtsid õnnelikud turistid ise laulu-tantsujärje üles. Tuulikute all toimus “rah-vuste liitumine”, kui laudade juures laulsid venelased, sõidu-tee ääres murul istus bussitäis sakslasi, tuulikute ees mängis-laulis eestlaste ansambel Ants ja Liisu. Üks akordionist oli Eestist, teine ameeriklane, kes haaras akordioni auto pakiruu-mist ja koos lauldi “Läänemere laineid”. Meil, töötajail, jooksid külmavärinad üle ihu – nii va-pustav hetk oli. Politseinik tundis meie vastu huvi

Tuhat tänusõna tagantjärele saadame endisele valla polit-seikonstaablile Jüri Krotmani-le, kes oli tuulikutes sagedane külaline. Ta uuris alati, kuidas läheb ja abistas meid huli-gaansuste lahendamisel ja sis-semurdmiste-varguste korral. Kui meie tuulikuid rentisime, murti hollandi tuulikusse sisse kolm korda. Nüüd pole juba ammu politseinikke tuulikutes kohanud.

Oleme erinevatel aastatel püüdnud tuulikumäge ilmes-tada huvitavate vanaaegsete elementidega: ühest puutüvest tehtud hobune koos vankriga, inimsuuruses nais- ja meesnu-kud istumas vankril, laudade ääres, tuulikute treppidel jne. Õlletoobrite aeg oli tuulikutele ohtlik

Õlletoobrite ajal uppusime rämpsusse-sodisse, vaidlesime joomaste klientidega ja pidasi-me pöialt, et tuulikud hommi-kul ikka alles oleksid. Isiklikult olen kaks korda tuulikud tule-surmast päästnud. Kord kuival ja kuumal suvel grillisid Läti turistid hollandi tuuliku juures krõbekuival rohul grillpannidel, tuli levis kiiresti mööda kulu. Haarasin tuulikust viieliitrise

veepudeli, materdasin leeke ja valasin veega üle. Lätlased said ka oma jao – ütle veel, et klient on kuningas…

Teine kord nägin, kuidas üks vene turist viskas koni prügi-kasti, mis on tuuliku vahetus läheduses. Kerge suits hakkas tõusma. Koputasin patustajale õlale ja palusin koni kustuta-da. Tekkis vaidlus, tema püü-dis mulle selgeks teha, et ta

pole süüdi.Suitsetamisega oli tuulikute

juures üldse palju probleeme. Algul oli meil üks enam-vä-hem korras pukktuulik ka lah-ti, kuid seal hakati suitsetama ja kuna me ei suutnud korda tagada, sulgesime ukse. Kord läks Narva koolilaste buss tuulikute juures katki ja vene lapsed olid tuulikus 4–5 tundi. Kui päeval tööle tulin, avanes

Nädal Metsa Johani talus

19. -–25. november

Andrus Sepp

Eelmisel nädalal tun-dus, et saabunud on polaaröö – kogu aeg

oli pime. Pole ööl ja päeval vahet saanud.

Jõulutunnet mul veel ei ole. Tavaliselt tekib see pärast jõu-le, sest siis on kahju, et jõulu-aeg on möödas.

Need kaunistused, mis lin-nas juba üleval on, pannak-se ju kommertseesmärgil. Neil pole jõuludega mingit pistmist. Jõulud on sellele kattevari. Minu meelest on 23. detsembril kodus paras aeg jõuludega alustada.

Mul endal kuusemetsa pole ja viimastel aastatel olen kuu-se ostnud. Meil on õues mitu suurt kuuske ja ma olen kuus-ki istutanud küll, aga sellist kuuske pole istutanud, mida õues ehtida. Võib-olla kuna-gi istutan.

Aga nagu ma ütlesin, on jõulukaunistustest veel vara rääkida. Sellepärast kaunis-tame ehk teeme ilusamaks hoopis loodust. Oli paar head krõbedat päeva ja ma tegin natuke metsa.

Palgimetsa mul ei ole, suurem osa on hoiu- ja kait-semetsad. Seal on väga regle-menteeritud, mida võtta, mida jätta. Sealt saan harvendades küttepuid ja teen metsa ilusa-maks, et endal oleks ilus käia. Natuke olen metsa müünud ka. Üldiselt tundub, et puu läheb rohkem hinda, sellepä-rast üritan ka müüa. See aga ei ole põhieesmärk, ma müün ülejääke, ma ei tooda. Oksad müün hakkepuiduks.

Olen ise üksinda terve bri-gaad ja mul on üks saag, üks kirves ja üks ATV. Vahel naine ka abiks.

Mu teadmised metsast on väga puudulikud ja ma ei jul-ge teisi endaga metsa kaasa võtta, et välja näidata, kui ru-mal ma olen.

Kõik masinad metsatööks on mul endal, ka lõhkumisma-sina olen nüüd soetanud.

Masinad on üks osa, kuid inimjõudu on natuke vähe.

Ma peaksin olema poole suu-rem, siis jõuaksin poole roh-kem. Tahaks võtta abilise, aga kuna endiselt on olukord väga ebastabiilne, ei taha ma võtta abilist, kellele ma ei jaksa pal-ka maksta.

Metsa lähen ikka külmema ja krõbedama ilmaga, sest ei taha pinnast rikkuda. See on meil ka eeltingimus, kuna on hoiu-ja kaitsemetsad ning mitu korda aastas meid kont-rollitakse. Ega me ise ka taha loodusele kahju teha.

Metsad on mul kodu üm-ber, ma ei pea Saaremaa teise otsa sõitma, saan kas või paar tundi tööd teha, kui ilm on külmem.

Küttepuude kvaliteedi üle ei saa kurta. Kui need on ikka õigel ajal lõhutud, lapitud ja jõuavad ära kuivada, pole häda midagi.

Meil on põhiliselt lehtpuud. Kõvemad puud, nagu saar, tamm, püüan endale jätta, pehmemad katsun ära müüa. Kõvemad puud on tihedamad, neil on ühes kuupsentimeet-

ris rohkem sooja. Puud annavad kõik sooja, aga ühed on raskemad ja selles raskuses on rohkem sooja.

Tegel ikul t on kõik maitse asi, kes mida eelistab. Mõni ütleb, et kask

on parim, teine ütleb, et haa-vapuu, sest siis pole korstna-pühkijat vaja.

Mul läheb kaminasse ikka lehtpuu, vähene okaspuu lä-heb keskküttesse.

Suitsuahju mul kahjuks pole, kuid kavatsen selle kind-lasti ükskord teha. Lepapuid mul ju on. Seni on sõbrad too-nud suitsutatud liha ja kala.

Meie pere sööb rohkem suitsuliha. Suitsupeekon on meil hommikul võileiva peal põhiline. Ma ei usu igasugus-tesse teooriatesse, et mõni toit on kahjulik. Sellist asja ei ole olemas, mis on kahjulik. Kõi-ki asju tohib süüa, kui seda süüakse mõõdukalt.

Vanasti olid meil oma sead ja liha oli palju maitsvam. Ko-duse sea liha on palju tihedam, poest ostes selline vesine.

Unistan uuesti oma seakas-vatusest ja kindlasti on mul ükskord jälle oma seast jõu-lupraad laual.

Jõuludest on veel vara rääkida

Puude müümine ei ole põhieesmärk, ma müün ülejääke, ma ei tooda.

Esinevad Leisi Liisud.

Külalised bussidega on igapäevane nähtus. Mõnikord 5-6 bussi korraga.

Soome lastekoor laulu- ja tantsuhoos.

Angla tuulikute kümne aasta rõõmud ja mured

Milleks maksta rohkem?Hakka Valguse e-poe püsikliendiks ja saad aasta lõpuni osta raamatuid 20% soodsamaltRaamatud jõulukingituseks kiirelt ja mugavalt koju kätte!

www.kirjastusvalgus.ee

rekl 89x30 11/26/07 11:44 AM Page 1

30. november 2007 �

hirmus vaatepilt: lendlevad jäätisepaberid, laialiloobi-tud joogipudelid, jalgpalli taguvad ja lärmavad lapsed, keegi kaebas, et tuulikus on suitsetatud kanepit…

Lõpuks sai buss korda ja saime hakata koristama. Ei saa mainimata jätta, et oli tihe turismihooaeg ja külastajate muljed polnud seekord kõige paremad. Veel mõned ekstreemsemad juhtumid

Ühel suvel tulid taksoga Läti mehed paari litsiga. Me-hed olid nii hoos, et tungisid

tuulikus leti taha ja hakka-sid meie noort müüjannat lahti riietama. Neiu hakkas nutma, selle peale mehed siiski taltusid… Appi polnud kedagi kutsuda, sest tüdruk oli parasjagu üksinda tööl. Pärast uurisin taksojuhti-de käest, mis toimus – oli olnud, jah, mingi litsakas seltskond, kes külvas mujal-gi segadusi.

Kord hommikul oli esi-mene klient tumedanäoline naljakas kostüümis pikkade juustega mees, kes ähvardas (mängu)revolvriga ja nõudis kassaraha. Õnneks ei kao-tanud müüjanna Elve pead,

öeldes, et praegu raha pole, sest kedagi pole veel käinud. Röö-vel lubas õhtul kella viie paiku tagasi tulla. Asi oli tõsine, võt-sime politseiga ühendust. Jüri Krotman oli kella viie paiku ise kohal ja teatas meile, et sama-laadseid “karnevale” oli sama seltskond mujalgi korraldanud ja mehed on rajalt maha võetud. Tegelikult olidki neil karneva-likostüümid ning mehi oli roh-kem – osa ootas autos.

Anne Trei,OÜ Saare Matkad Angla

tuulikute projektijuht suvedel 1998–2007

(Järgneb)

Rahustava toimega taimedUnetus, väsimus, stress… Nende olemasolu korral tasub kõigepealt abi otsida ravimtai-mede seast.Palderjan

1. Vala peenestatud juured üle 70% piiritusega (1:10). Lase seista pimedas kolm päe-va. Võta 30 tilka kolm korda päevas. Unetuse puhul 40–45 tilka.

2. 1 tl peenestatud juuri vala üle 100 ml külma veega, kee-da veevannil 20 min, kurna. Võta 1 spl 2–3 korda päevas. Avaldab unisekstegevat ja va-luvaigistavat mõju, suurendab sapinõristust, aeglustab veidi südame rütmi, alandab söögi-isu ja vähendab valusid südame piirkonnas. Vastunäidustatud neile, kelle töö vajab tähelepa-nu kontsentreerimist (eelkõige autojuhid)!Pärnaõied

Keeda 2 spl kuivi õisi poo-les klaasis keevas vees, lase tõmmata 1–2 tundi. Joo pool klaasi 2–3 korda päevas pärast sööki, mitte üle 3–4 nädala jär-jest. Avaldab higistamapanevat, palavikku alandavat ja valu-vaigistavat toimet. Ettevaatust haavandtõve ja maomahla üli-happesuse puhul!Naistepuna

Keeda ühes klaasis vees 1 spl õisi ja lehti, lase tõmmata 2–3 tundi. Joo 30 min enne sööki 1/3 klaasi kolm korda päevas. Avaldab põletiku-vastast, üldtoniseerivat mõju. Aitab pimedusehirmu ja när-vilise kogelemise puhul, mis tekib stressi mõjul.Humalakäbid

Vala 15 g käbisid üle 1 l kee-va veega, keeda veevannil 15 min, lase jahtuda, kurna. Joo 1/3 klaasi hommikul, päeval ja 1 tund enne magamaminekut. Vähendab allergianähte, omab valuvaigistavat ja põletikuvas-tast mõju, aitab menstruaaltsük-li häirete puhul ja kuseteede põ-letikuliste haiguste korral. Vas-tunäidustatud raseduse ajal.Pajukoor

2 spl purustatud koort vala üle 1,5 klaasi kuuma veega, keeda 30 min, lase seista 30 min, kurna. Võta 1 spl 4–5 korda päevas. Avaldab ra-hustavat mõju, on valu- ja põletikuvastane, alandab ka palavikku.

Ajakirjast Zdorovie tõlkinud Eda Oja

Jõulumees veski ees.Kauaaegne töötaja Elve Jakobson.

Angla tuulikute kümne aasta rõõmud ja mured

30. november 2007�

Kutt Kommel, ajakirja Muusa teatritoimetaja

ENNE JA NÜÜD

irin

a m

ägi

Aastal 1789 algas postivedu Ku-ressaare-Virtsu-Pärnu posti-traktil, mille Saaremaa-Muhu

lõigul kasutati esialgu postijaamade-na Kangruselja, Orissaare ja Kuivastu kõrtsihoonet. Kangruselja kõrtsist toodi jaam 1790 üle Saklasse ning 1849 ehi-tati samasse, Uue-Lõve mõisa maade-le, hobupostijaama jaoks eraldi majad. Osa neist hävines 1873. a tulekahjus. Järgmise aasta oktoobris valmis Uue-Lõvel aga juba uus lihtne puust posti-jaamahoone “pikkusega 8 sülda 1 jalg ning laiusega 4 sülda 3 jalga”. Majas olid reisijate ruumid koos ööbimisvõi-malustega ning pärast posti ja telegraafi ühendamist 1886. a ka posti-telegraa-fijaoskond.

Hobupostijaamade hästi toiminud võrgu laostas Saaremaal täielikult 1917–1918. a Saksa okupatsioon. Kui maavalitsus taastatud postijaamad 1922. a mais rendile andis, sai Uue-Lõve ja Orissaare postijaama rentni-kuks ettevõtlik Aleksander Mihkels (1887–1944), kes üsna pea nii posti kui reisijaid hobuste asemel autoga vedama hakkas. Temast kujuneski 1920.–1930. aastail posti- ja reisijateveo peategija Kuressaare-Kuivastu liinil. Vanast ho-bupostijaamast sai aga veerand sajandi pärast, “nõukogude korra viljastavates tingimustes” V. Kingissepa nim kol-hoosi kontor.

Külli Rikas

Uue-Lõve postijaamahoone vana verstapostiga. Foto u 1950

Novembri alguses Em-mastes toimunud Hiiu-maa noorte muusikute

päeval osales põhiliselt Hiiu-maalt, aga ka mujalt kokku 29 noort muusikahuvilist. Osaleja-te vanus jäi vahemikku 11 kuni 22 aastat, seejuures keskmine vanus oli 16. See selleks.

Kõige rohkem pakkus noor-tele huvi kitarritöötuba, kuhu mahtus 19 noort mängijat. See, et kitarr on noorte ja ka veidi vanemate seas populaarne nii Hiiumaal kui mujal Eestis, on selge ka kõigile neile, kes kitar-riõpetamisega tegelevad. Muu-sikute päeva üks korraldajaid, Emmaste avatud noortekeskuse ringijuhendaja Indrek Hunt, nentiski novembri alguses ta-bavalt, et Hiiumaal valitseb kitarrihullus. Leevendust otsi internetist

See nn hullus ehk õppida soo-vijate suur hulk ongi põhjus, miks Tallinna kitarriõpetajad otsustasid juba kevadel alusta-da internetis uue õpiportaaliga

– www.kitarrikool.eu Projekti algataja Kristo Käo sõnul on kitarr tegelikult väga populaar-ne kogu maailmas ja Eesti pole seega mingi erand. “Eks see ole kogu aeg nii olnud. Rock-muusika populaarsus on selle-le kaasa aidanud,“ märkis ta. Kuna õpe toimub iseseisvalt ja vastavalt iga osaleja töötempo-le, annab see ühest küljest hea võimaluse ennast iseseisvalt täiendada, teisalt aga nõuab suurt enesedistsipliini.

Praegu on õpilasi üle 1400. “Selline iseseisev töö ilmselt ei sobi väga hästi nooremate-le, näiteks 13aastastele. Ena-miku õppurite sünniaastad on 70ndates,“ rääkis Käo. Just enesesunni vajalikkuse tõttu ongi kodulehe koolitutvustuses kirjas, et kursused on eelkõige mõeldud 15aastastele ja vane-matele. Kui algkursus on tasuta, siis edasijõudnute programmid juba tasu eest.Tagasiside olulisus

Veel on kitarrikool.eu tut-vustuses selgelt esile tõstetud

tõsiasi, et niisama iseseisvalt õppida on keeruline. Tavalise kitarriõpiku järgi õppides liht-salt ei anta tagasisidet, ei öelda, kui oled millestki valesti aru saanud. Just seda kitarrikool pakkuda suudab, aga eelduseks on siiski teatavad tehnilised lindistamisvõimalused, et sis-semängitud eksamitööd saaks õpetajale interneti kaudu edas-

tada. “Tööde kvaliteet sõltub loomulikult salvestusvõimalus-test. On paremaid ja halvemaid. Mõned isegi naljakad – näiteks tuleb vahepeal koer mängijat segama ja siis kuuled, kuidas looma ära aetakse,“ naljatas kitarriõpetaja. See näitab aga, et osalejaid on tõepoolest üle Eesti – nii maalt kui linnast. Ja eelkõige ongi selle kooli mõte

teha pillimängu õpetamine lihtsamaks sellistes kohtades, kus muud võimalused puudu-vad. Kitarrikool.eu andmetel on Eestis kokku vaid kümme spetsiaalse haridusega kitarri-õpetajat ja igale poole kursusi läbi viima nad ka parema taht-mise juures ei jõuaks. Sellegi-poolest pakub kitarrikool või-maluse grupikursusteks igas

Eesti paigas. Lisaks Tallinnale ja Tartule on seda tehtud ka juba Hiiumaal ning Saaremaal. Gru-pi suurus peaks olema vähemalt 12 inimest, aga et koos pillide ja muude abivahenditega sõit saarele ära tasuks, võiks gruppe olla vähemalt kaks. Materjalid aktiivsele kasutajale

Interneti kitarrikoolis end täiendanud ja detsembris Käina kaunite kunstide koolis kitarri-ringi juhendamist alustav Joo-nas Lepna hindas kitarrikooli kursuse kokkuvõttes sobivaks just sellele huvilisele, kes suu-dab ja tahab iseseisvalt töötada. “Seal on väga palju kasulik-ku materjali, mis edasi aitab. Algab käeasetuse õppimise ja muude tehniliste nippidega,“ nentis viimased paar aastat kitarrimänguga aktiivsemalt tegelenud vastne ringijuhenda-ja. Lepna sõnul on kitarrikool mõeldud neile, kel sügavam huvi pillimängu vastu, sest paa-rituuri õppimist ja mängimist võib ka kodus teha.

Kitarrikooliga haakub ka uue kitarriõpiku väljaandmine. Sel-le esitlus toimub 13. detsemb-ril ja õpik on selle autori, Eesti kitarriseltsi esimehe Kristo Käo sõnul maailmas jällegi ainu-laadne selle poolest, et õpiprot-sessi tagasiside toimub samuti interneti kaudu.

“Kitarrihullus” leiab leevendust internetistKitarriõpetajate puudus ja õppida soovijate suur hulk olid põhjused, mis viisid kitarri-õppe internetti. Lisaks veel muidugi see, et veebiõpe on hoogustumas igal alal. See on tõepoolest mugav, kuid nõuab ka suuremat enesedistsipliini, kirjutab Hannes Sarv.

30. november 2007 �

Teatriilm

Kutt Kommel, ajakirja Muusa teatritoimetaja

Mättaaugu Miili

2.

Ta on sõdamoodi, et vat üks kena eestikeelne sõna on mo eest oort

tükkis vastameeltseks läind. See sõna on tõuseb. Nõnda kena on ju ütelda, et omingu tõuseb päike, suisel aal jälle ea meel, kui temberatuur tõu-seb, talve on irmkena, kui suits korsnast püstloodis tõuseb ning muidugid mehed on koa uhked, kui nõndel midagid tõuseb. Aga nädsa nüid on see sõna umbest tahmase tähendusega. Tõusvad sõuksed asjad, mis inimesi na-gut moadligi mutsivad: toiduai-nete innad, arstirohtude innad,

sõidupiletite innad, lektri, kütte, pentsiini, rügivädamise ning veel teab misse innad. Kõik see tõus põhjendakse ümmarguselt ää, et on taris, muidu äi soa ak-kama. Aga kui inimesed palka juure küsivad, sõst naad äi soa koa akkama, siis aavad asjame-hed sõrad vasta, et see põle poo-liskid võimalik. Koolmeistrid on paergus kimpus oma armetu palgaga ning ometi on nõnde töö nüidsel aal ju otse eluoht-lik, rääkimata sõllest, et närvid peavad roadist olema. Pentsio-nääride pinsitõus annab igas kordas riigimeestele põhjust ennast kiita ning asi suureks puhuda, tahtmata tunnistada, et elukalliduse tõus sööb sõlle napi lisa kohe nahka.

Aga no mis sa, ing, oskad teh-ja, kui so ihu toidu naal toores seisab. Autu paned seisma, kui pentsiini osta äi jõva, ahu jätad kütmata ning kössitad oetes teki all nii kaua, kut utsikas nina alla tuleb, aga vat kõhtu alt vädada äi soa. Ähkkid ma ole tähäle pannud, et söömaraami aka-takse juba sõdaviiti pakkima, et võta küined ning ambad abiks, aga ikkagid äi soa käde. Vat

komvekid on viimasel aal sõda-viiti papri sehes vissisti kinni. Näh, meite Juhan tõi moole ea mehe poolest kotitääve vekki, aga nõnde papri sehest kädeso-amiseks pidi ma lõpuks käärid võtma. Vat kessel põle kanna-tust, see vihastab, äi akkagid vaeva nägema ning jätab söö-mata. Ning kui toiduraamgid nõnda vissisti pakitud oleks, ähk äi sööks inimesed siis koa nii pailu äga lähäks rasva. Kui sõuke silt veel pakile külge lee-pida, et söömine on kahjulik teite terisele ning viib enneaegu auda, siis oleks inimestel raha tükkis rohkem. Aga vat see oleks on üks sitamees.

Me oleme sii arutand, et see tansivõistlus on asjaosaliste-le väga ohtlik asi. Püha eess, inimesed panad viimse välja, teevad sõuksi rikkisi, et kana-nahk tuleb ihu peale, aga ikka on süriil ütlemist. Juba akatu-ses on inimestel irm nahkas, et üks poar peab igas kordas välja kukkuma. Ometi on ulk kallid kostüümesid muretsetud. Me oleksime sõlle jõokatsumise kavalamalt korraldand – lasnd kõikidel poaridel lõpuni tanssi

vihtuda ning igistada, põleks indid üdlend, paljast komme-deerind ning alles lõppus oleks nee poarid paramuse järjekor-das aujärjele seand. Siis oleks nutt ning naer korraga lõppu jäänd. Viduse Liide pakkus välja, et pitk igav taline aeg ees, me sii võiksime koa tansi-ga tegelema akata ning naised võtka jäme ots oma käde. Et kessel vanamees veel tutsib, võiks kahekesta kodu kambris valtseri selgeks õpeta, sõda-ti kahte pidi keerutamisega. Ning kui pea kannatab, võik-sid memmed ümber oma telje vahest sõdaviiti ruida, nõnda et kuueännad lehvivad. Teeksime kõik ühtemoodi sitsileidid, pa-neksime elmed kaela ning kor-raldaksime joanibe paiku küla tansituuri. Ning äi miskit süriid – pealtoatajad valivad kolm paramad välja, kesse nimed Mättaaugu Miili pidada lehtes aavaldama. Mine sa tea…

Vat sõuksed laanid on mei-tel sõlleks talveks, kui ikka elu ning terit antakse.

Mo eest…

Järgneb Teisipäevases lisalehes

Kõne mõte oli selge: fašistid ei võida, sest meie armee on tugevam moraali ning relvade poolest. Meie komandörid on targad, meid juhivad partei ja geniaalne Stalin. Meie tagala on tugev. Vaenlane lüüakse varsti puruks ja meie ees on võitude-rohke tee Berliini.

Seejärel asus improviseeritud kõnetooli üks divisjonikoman-döre. Ta ütles üsna lühidalt, et polk sõdib kindlasti hästi.

Siis kõnelesid veel üks seersant ja üks reamees, nooruke grusiinlane, kes kevadise täiendusega oli ei tea kust siia eesti polku kukkunud. Ta ütles väga vigases vene keeles,et rahvaste sõprus viib meid võidule.

Lõpuks lauldi “Internatsionaali”.Kribinal-krabinal hakkasime jaanipäeval rännakukorras Tar-

tu poole astuma.Seal formeeriti polk lahingukoosseisuliseks. Venemaalt tuli

täiendus: mobiliseeritud, enamasti noored ja purunoored me-hed. Kähku aeti neil juuksed maha ja anti kroonuvatid selga. Need olid kõik veel endise sõjaväe omad: sõdurikalevist püksid, ”Unioni” säärikud, suvepluusid, millelt pagunid ära lõigatud ja Punaarmee lõkmed (mustad tulipunase kandiga) kraele aetud. Ka sinelid olid endisaegsed, kuid samuti paguniteta ja uute relvaliigi tunnustega. Ranitsad olid meil saksa vurhvi – vasi-kanahksete lakkadega. Kiivrid olid samuti saksa omad – hallid, Esimese maailmasõja aegsed.

Hobuseid oli täienduseks rekvireeritud ümbruskonna talu-meestelt. Enamik neist polnud loomulikult iialgi suurtükitren-gide vahel olnud ega rivisadulat kandnud.

Suurtükid olid meil samuti pärit Esimesest maailmasõjast. Tont teab, keda neist kunagi lastud oli, kas punaseid või valgeid või landesveeri Riia lähistel. Jumala õnn, et karabiinid olid va-nad vene kolmeliinised, mitte inglise omad, nagu mõnel meie territoriaalkorpuse jalaväepolgul. Kõige moodsamad aga olid kindlasti gaasitorbikud: väga soliidne töö. Isegi hobuste jaoks jätkus neid üksjagu. Aga et neid oli raske tassida, viskasime nad hiljem minema. Torbikukotis oli hea hoida leiba , tubakat, käterätti või muud taolist.

Nii et selle formeerimisega olid erutavalt segased päevad. Polk läks lahingusse ilusa kirju koguna. Ja vist mitte ainult väliselt ja varustuse poolest.

Sõjalises mõttes tegi asja segasemaks veel see, et täienduse hulgas oli vaid mõni üksik mees enne suurtükiväes teeninud. Ühesõnaga, pool meie sõduritest oli välja õpetamata. Ja veel – meie, vanad sõdurid ja üksjagu (eriti nooremaid) eesti ohvitsere oskas vaid mõne sõna vene keelt. Venekeelseid komandosõnugi polnud kõiki teada. Venelased muidugi ei osanud eesti keeles vandudagi mitte. Nii et ilus segadus sellegi poolest.

Mitte keegi meist ei uskunud, et suudame niimoodi Berliini vallutada.

3.Ma kohtasin teda, oma tudengist klassiõde, Gustav Adolfi ja

Kroonuaia tänava nurgal.Ma nägin väga sõjakas välja: tühi karabiin oli mul rihmal

vasakul õlal (see läks nagu kiuste sinna, sest nii oli noorteajal õpetatud, Punaarmees aga on püss rihmal paremal õlal), tühjad padrunitaskud vööl, ranits seljas. Kannused tärisesid uljalt.

“Mul tuleb nüüd minek,” ütlesin ma, “ela siis hästi.”Me olime ainult head tuttavad, kurameerinud polnud me

kunagi.“Ela ise hästi,” ütles ta kätt andes, “võib-olla me ei näe tei-

neteist enam kunagi...”“Mine nüüd, ega me siis pimedaks jää, et ei näe,” pakkusin

vastuseks tobedavõitu teravmeelsuse.Kas sa näed, tüdruk võttis asja tõsiselt: sõjas võidakse tõe-

poolest surma saada.Ausalt, sellele polnud ma siiani mõtelnudki.Võidakse muidugi surma saada, aga pean just mina see ole-

ma, kes tingimata mullatoidule arvatakse?Ja kaua see sõda üldse kesta võibki – kahe nädalaga on klaar,

kas käpp kullas või pepu mullas.Ma ei saanud iialgi teada, et see kooliõde, kellega Kroonuaia

ja Gustav Adolfi tänava nurgal jumalaga jätsime, tutvus juba sama aasta sügisel paksu ja kiilaspäise saksa tagalamajoriga, kes tema ema majasse (isa oli neiul ammu surnud) oli korteris-se pandud. Major oli hea ja leebe, terve pere elas raskel ajal tema kingitud konservidest ja ersatskohvist, naeris tema selts-kondlike naljade üle, sai ergutust tema markitandinapsidest (“Nur für Wehrmaht”). Ainult minusugune idealist oleks võinud imestada, et see habras neiu 1944. a. sügisel koos majoriga kui selle laulatamata abikaasa Saksamaale põgenes. Seal selgus, et ladusal majoril on kodumaal priske proua ning armsad lap-sed. Põgenikelaagris sai minu kooliõde (lisaks varem saadud närvišokile) tähnilise tüüfuse ja suri sellesse, kusjuures ta enne oli täiesti kiilaks pöetud. Hauakoht on omastele teadmata nagu minugi oma.

Mõne aja eest esi-etendus NO Teat-ris ühe tähelepa-nuväärivama vene

teatritegija Saša Pepeljajevi „Tsuaf”. See on üks äraspidi-ne lugu Faustist, mis on lavale toodud lavakunsti kooli tuden-gitega. Pepeljajev on Eestis la-vastanud juba 1998. aastast, kui Von Krahli Teatris tuli lavale tema „Kodanikud”. Pärast seda on ta Eestis lavastanud tervelt üheksa korda. Tema eelmine töö oli tuua koos Vanemuise balletitrupiga lavale „Sigmund ja Freud”. See oli muuseas esimene kord, kui Pepeljajev töötas koos kutselise balle-titrupiga. Ballett ja Pepeljajevi kineetiline teater on sootuks erinevad asjad. „Sigmund ja Freud” on endiselt Vanemuise kavas, tõsi küll, mitte väga tih-ti, nii et kes Tartus peale satub, tasub vaatamist.

Saša Pepeljajev on üks hu-vitavamaid lavastajaid terves maailmas, kes keskendub pea-miselt liikumisele ja tavapärast lugude ümberjutustamist peab ta hoopis tähtsusetuks. Tema lavastustes võib leida nüüdis-aegse tantsu, võitluskunstide ja kõikvõimalike muude lii-kumisdistsipliinide elemente. Viimaste lavastustega on ta ka-sutusse võtnud ka uue tehnilise suuna ning ta kasutab ka heli ja videot omal ja üpris ettearva-matul moel.

Näiteks „Tsuafis” oli huvita-valt kasutatud tagurpidi teksti. Nimelt luges näitleja ette ta-gurpidi teksti ja siis mängiti see sealsamas ette õigetpidi, nii et see muutus ka publikule arusaadavaks. Asi iseenesest ei ole midagi uut, see võimalus, et ka tagurpidi tekst võib peita endas mingit sõnumit, avastati juba kirjasõna kasutuselevõtu-

ga (muide, ka eesti keeles on olemas hulk palindroome ehk sõnu ja fraase, mis nii eest taha kui tagant ettepoole lugedes an-navad sama tähenduse, näiteks ‚kuulilennuteetunneliluuk’). Lavastusele annab see teatud maagilise mõõtme: on mingi sõnum, mis on tekstina ühest küljest olemas, aga muutub arusaadavaks alles siis, kui see masina abil tagurpidi jooksma panna.

Oma viimastes lavastustes on ta kasutanud ka videot. Pepelja-jevi enda sõnul annab see uue ja huvitava dramaturgilise võima-luse, näitleja võib laval suhel-da iseendaga, kes ta oli minut aega tagasi. See on võimalus, mida tehnika on teatrisse too-nud. Kui samas küsida talt, kas talle meeldiks teatritegemisele vahelduseks ühel päeval ka filmi vändata, saab vastuseks võrdlemisi kategoorilise “ei”. Pepeljajev on ühemõtteline teatri pooldaja, kellele on enne-kõike tähtis see, mis sünnib la-val kohapeal ja mida järgmisel

päeval enam ei ole. Ta väidab, et kui filmida üles see, kuidas laval kasutatakse interaktiivset salvestust, muutub see asi aru-saamatuks ja tunne, et inimene teeb laval midagi iseendaga, läheb täiesti kaduma.

Nagu „Tsuafis” on Pepeljajev ka varem töötanud palju koos noortega (ja mitte ainult Ees-tis). Ta kinnitab küll, et talle meeldib töötada paljude erine-vate näitlejatega, kuid noored on tähelepanuväärsed sellepä-rast, et nad keskenduvad roh-kem sellele, mida nad teevad laval näitlejana ja muretsevad vähem kõige selle pärast, mis asetub selle ümber (kuidas näi-teks läheb publikule korda kos-tüüm, valgus ja kõik muu). See-pärast kukub näitemäng noortel rohkem välja kui „puhas kunst” (naerdes): kunst kunsti pärast, mitte millegi muu pärast. Noor-tega töötades on tihti huvitavaid leide, mida kutselises teatris on märksa vähem. Noortega tööta-des õpid ka ise väga palju.

„Tsuafi” liikumine on koha-

ti sedavõrd tihe ja intensiivne, et paljudele veidi vanematele näitlejatele ei oleks see ilmselt jõukohane. Ei tasu ka peljata, et seda vaatama minnes võib see kaugeks või arusaamatuks jää-da. Julgen arvata, et vaatamis-elamusi ja ka huumorit jagub seal erinevas vanuses huviliste-le, päris noortest päris vanade-ni. Ainult kui keegi ootab, et ta pääseb “Fausti” lugemisest, siis selles osas ei ole ”Tsuafi” eten-duse vaatamisest abi. Pepelja-jev on töötanud väga erinevates kohtades üle maailma ja sellist globaalset haaret on tunda ka tema lavastustes, seepärast ta-suks seda vaadata ka kui üht head maailmateatri näidet, mis on hoomatav inimestele pal-judes erinevates kultuuritra-ditsioonides. Keda Pepeljaje-vi mõttemaailm veel rohkem huvitab, siis pikem intervjuu temaga on ajakirja Muusa ok-toobrikuu numbris, seda võib leida raamatukogust või tellida Muusa toimetusest.

“Tsuaf” ja Pepeljajev

30. november 2007

Veevalaja (20. jaanuar – 18. veebruar)

Praegu püsti pandud investeering hakkab tulevikus hästi kasva-ma. Sobiv nädal olu-liste dokumentide või

lepingute allkirjastamiseks, samuti uude elukohta kolimiseks.

Kalad (19. veebruar – 20. märts)

Kuigi tööasjad röö-vivad suurema osa sinu ajast ja tähele-panust, ei saa sa üle melanhoolsetest mee-

leoludest. Oota kohtumist kunagise töökaaslasega. Oodatud finantsabi saab teoks.

Jäär (21. märts – 20. aprill)

Soodsad tuuled töö juures loovad head väljavaated karjääri-võimaluseks. Vahen-dusest elatujatel on ees

tulus nädal. Võimalik maa, maja või korteri ostu-müügitehing. Perekond-lik õhtupoolik.

Sõnn (21. aprill – 20. mai)

Püüa tuleval näda-lal olla väga paindlik, sest kõiges, mida oled kavandanud, võib tul-

la viimase minuti muudatusi. Võima-likud on ootamatud väljaminekud, seda just lähedaste kummaliste nõud-miste tõttu.

Kaksikud (21. mai – 20. juuni)

Sul peaks algaval nä-dalal kõik kättevõetu minema nagu lepase reega ja edu tulema

suisa iseenesest. Tööasjus on sul ees hulgaliselt kohtumisi, sealhulgas ühe päris uue ja huvitava persooniga.

Vähk (21. juuni – 21. juuli)

Sind võidakse pro-votseerida, kuna ka-vandatud asjad ei kipu plaanitud kujul

välja kukkuma. Tuleb teha kulutusi, mis ei sõltu sinu tahtest. Ühe töö lõpe-tamiseks vajad lühiajalist laenu.

Lõvi (22. juuli – 21. august)

Soodne aeg erine-vateks müügioperat-sioonideks. Mõned sooritavad kalli sisse-

ostu või saavad väärtusliku kingituse. Sobiv hetk ühes vana sõbraga ühise ettevõtmise püstipanemiseks.

Neitsi (22. august – 21. september)

Kui sa ei ole pii-savalt tähelepanelik, võib sul töö juures tekkida probleeme

mõne pisiasja pärast. Need õnnestub siiski suurema vaevata ära klaarida. Hoia meeled valla uutele ideedele.

Kaalud (22. septem-ber – 22. oktoober)

Projekt, kuhu oled järjekindlalt panusta-nud, hakkab lõpuks näitama ka oma tege-

likku rahalist väärtust. Loomeinimes-tel ja reisimisega seotud töötajatel on võimalus oma oskustega hiilata.

Skorpion (23. oktoo-ber – 21. november)

Ees on mitu üle-tundidega tööpäeva. Silmapiiril on olulise kokkuleppe sõlmimi-

ne. Samas peaksid sa pisut vaeva nä-gema isikliku suhtega, mis viimasel ajal näitab mõningaid murenemise märke.

Ambur (22. november – 20. detsember)

Tõeks võivad saada uued tööpakkumised või äriettepanekud. Sinu tubli töörügamine

toob tunnustuse ja viib sind positsioo-nile, mille poole sa juba pikemat aega oled püüelnud.

Kaljukits (21. detsem-ber – 19. jaanuar)

Kasuta ära soodne periood kohtumiste ja läbirääkimiste korral-damiseks. Sel nädalal

on olulisel kohal perekonna ja lastega seotud küsimused. Õppuritel kulgeb teadmiste omandamine ladusalt.

Su

do

ku

nr

75

Sud

oku

nr 7

4 la

hend

us

Reeglid Sudoku lahendamiseks:Täida tühjad ruudud numbritega 1-9;Numbrid 1-9 võivad esineda vaid ühe korra igas reas ja veerus ja igas 3x3 ruudus.

Head lahendamist!

Nädala horoskoop 2. -–8. detsember

Ristsõna

Eve

stu

se

ko

om

iks

Pitsa pildimängKes on pildil?vastus saada ristsõ-na lahenduses too-dud aadressidele, l isades oma aad-ressi.

Õigesti äraarvanu-te vahel loosime välja kaks pitsat, millest ühe paneb välja pubi Priiankru Kärdlas Sa-dama 4 ja teise Jr Pizza ja burgeribaar Kuressaares Turu 4.

lisaks paljudele õigetele vastuste-le pakuti veel Maria Avdjuško ja Helen Mahmastol.

Pitsa võitsid Vil-ma Rebel Tubalalt ja Marvi Aavik Pihtla vallast Hämmelepa külast.

mehu

Eelmise ristsõna lahendus: Head isu. Vastuseid saa-deti meile 88 ja ajalehe kuutellimuse võitsid Luule Sülluste Paladelt ning Urve Piik Leisist.

Sudoku nr 74 lahendusi saime 43. Seekordsed võitjad on Valter Voole Kärdlast ja Eevi Tiitsar Salme vallast. Kuna senistest võitjatest mõned on avaldanud soovi saada ka naabersaare lehte, saavad võitjad nüüdsest valida kas Hiiu Lehe või Meie Maa kuutellimuse vahel. Oma soovist tuleb teatada nende ajalehtede kuulutuste osakonda.

Tänase lehe lahendusi ootame hiljemalt 4. det-sembriks Hiiu Lehe toimetusse Kärdlas Vabrikuväl-jak 1 või Meie Maa toimetusse Kuressaares Ko-mandandi 1, pk 247, samuti meiliaadressil veljo@meiemaa.ee. Kuressaares saate vastused panna ka toi-metuse kuulutuste osakonna uksel olevasse postkasti.

Mõnusat nuputamist!

Eelmisel pildil oli näitleja Marika Korolev.

KALA

RIIGIPEA

ID EST2 X TÄHT

PEA-JALGNE

SAKSA K.ARTIKKEL

RIDAARSEEN

TENNISISTRÖNTGENENERGIA-SALVESTI

ISAKEPEAKATERAADIUM

SOL-DIEES

VOKI OSA

ASTAAT

PINKLAULJA

LUULETAJAIN. + NIMI

LÄHE

KALAUTT-TALL

PALEUSKOMM

. . . PILLNÄHTA-VASTI

TÕUGPAGARI-TOODE

NÄITLEJAN.+ EESN.

NAATRIUM

TITAANEEDENVALDIDA-

VIRUMAAL

KARUSÕRG

TÄNAVLÄTI K.

HELILOOJAIN. + NIMI

JÕGIVENEMAAL

REASTÕBINEHOOP,MATS

LINNUKRAINASLAEVADE

KODU

. . . PÄEV

IRIIDIUM

SUURRIIKLAULJA

EESN.- GAKOOSOLEKLEHEKÜLG

LÕUNA-MAALANE

KORIS-TAMA

KELVINKAGUILU-

IHALEJA

HABETAJAMAVÄRVI-MULD

LOOMTALTSU-TATUD

METALLOSATÄHTRAHVAS,RAHVUSTOPIPURI

PEA-JALGNE

KROONPUTUKA-

MÜRKMASSI-MÕÕT

LAEVA-REMONDIRAJATISPAPAGOI

GALLIUM

2 X TÄHTPARTEI

KARU . . .ISLAMI

PÜHAKIRILAAGER

OKUPEE-RIMA

TANTSU-SAMMSAAR

LINDV. PANSOPSEUDO-

NÜÜMPÜSI, RAHU

SIDESÕNAPIKKUS-MÕÕTPAPS

KAARDIMÄNGOSUTISUUR-

VÕISTLUS

ARGOON

ONINGL. K.

SAADEETV - S

2 X TÄHT999.

VANAMEESSIDESÕNAÜHESUG.TÄHED

EESTI-PÄRASUS

LAMAHU-MÕÕT

ERAMAJA

VERESOON

JÄRVSOOMES

5

3

9

16

8

57

68 7 5

2328

13 9

31

8 1 76

5