Lääne maakonna poollooduslike koosluste biomassi ja energiatootmise

potsentsiaal

LIFE projekt Viva Grass (LIFE 13 ENV/LT/000189)

Sisend Lääne maakonna ettevõtluse arengukavasse

Koostas: Miguel Villoslada Pecina (Eesti Maaülikool)

Toimetajad: Kalev Sepp (Eesti Maaülikool), Laura Remmelgas (Balti Keskkonnafoorum)

Tartu 2016

Projekti „Terviklikud planeerimislahendused pool-looduslike koosluste jätkusuutlikuks majandamiseks” (LIFE Viva Grass, projekt nr LIFE13 ENV/LT/000189) rahastavad

Euroopa Liidu LIFE+ programm, Leedu Vabariigi Keskkonnaministeerium, Läti Keskkonnakaitse Fond, Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus ja projekti partnerid.

Poollooduslikud kooslused arenevad inimese järjepidevapideva, mõõduka või vähese sekkumise tulemusena. Juhul, kui inimtegevus lõpeb, muutuvad poollooduslikud elupaigad Eestis põõsastikeks või metsaks, mis enamikel juhtudel toob endaga kaasa märkimisväärse elurikkuse kadumise. Vaatamata sellele, et Eestis on poollooduslike koosluste pindala alates 1940. aastatest pidevalt vähenenud, on meil siiski poollooduslikke kooslusi säilinud märkimisväärsel pindalal ja mitmekesisuses. Ainuüksi Lääne maakonnas on kaardistatud 10 poollooduslike koosluste elupaigatüüpi (vastavalt Loodusdirektiivi lisa I klassifikatsioonile).

Joonis 1 toob välja püsirohumaade (viimase 5 aasta jooksul ei ole neil aladel seemet külvatud ega väetatud) ja poollooduslike koosluste pindala Eesti maakondade lõikes. Kuna puudub ühtne keskne andmebaas, mis hõlmaks kogu infot Eesti poollooduslike koosluste kohta, on tegelikkusele võimalikult lähedase tulemuse saamiseks vaja kombineerida erinevaid olemasolevaid andmebaase. Antud graafiku koostamisel kombineeriti poollooduslike koosluste info (asukoht ja pindala) kahest andmebaasist ja püsirohumaa andmed:

1) KR_PLK: Kaardikiht on kättesaadav Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS). KR_PLK sisaldab andmeid kõikide põllumajanduslikku keskkonnatoetusele abikõlblike poollooduslike koosluste asukohast ja pindalast;

2) PKY: Eesti Pärandkoosluste Kaitse Ühing on pidevalt uuendanud pool-looduslike rohumaade andmestikku;

3) Püsirohumaade pindala ja asukoht on arvutatud PRIA andmebaasi 2015. aasta andmete põhjal.

Jooniselt 1 on näha, et Lääne ja Saare maakondades on poollooduslike koosluste pindala kõige suurem (vastavalt siis ligikaudu 20 300 ja 24 100 ha). See on märkimisväärne erinevus võrreldes poollooduslike koosluste pindalaga teistes maakondades.

Joonis 1. Püsirohumaade ja poollooduslike koosluste pindala Eesti maakondades

Lääne maakonnas asuvate poollooduslike koosluste leviku ja tüpoloogia mõistmiseks on Joonisel 2 esitatud nende levikukaart ja graafik. Ringdiagramm näitab Lääne maakonna poolloodusliku koosluse tüüpe, Natura elupaikase koode ja nende proportsiooni. Lääne maakonnas on domineerivaks elupaigaks lammi- ehk luhaniidud (6450) 6266 ha, rannaniidud (1630) 5923 ha, alvarid (6280) 1869 ning puisniidud (6530) 1694 ha. Kui alvarid ja puisniidud on maakonnas küllaltki ühtlaselt jaotunud, siis rannaniidud asuvad peamiselt Haapsalu ja Matsalu lahe ranniku piirkonnas ning luhaniidud Kasari jõgikonnas.

Joonis 2. Poollooduslike koosluste jaotus Lääne maakonnas. Kasutatud on Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüüpe.

Mitmed avaldatud uuringud hõlmavad infot Eesti poollooduslike koosluste produktiivsuse kohta. Tabelis 1 on välja toodud peamiste Lääne maakonnas esinevate poollooduslike koosluste biomassi toodang. Antud andmete kasutamisel tuleb võtta arvesse mitmed olulisi asjaolusid. Esiteks, viitavad rohumaade produktiivsuse andmed biomassi potentsiaalile mitte tegelikule kogusele. Potentsiaalne biomassi toodang on biomassi kogus, mis saavutatakse rohumaade optimaalsel hooldusrežiimil kindlal rohumaatüübil. Teiseks, varieerub rohumaade produktiivsus oluliselt nii geograafiliselt kui aastate lõikes, sõltudes iga-aastastest ilmastiku oludest. Ühtlasi on osadel rohumaatüüpidel produktiivsuse varieeruvus suurem kui teistel. Eriti suured aastased kõikumised biomassi toodangus võivad esineda alvaritel. Biomassi juurdekasvu iga-aastane erinevus on seotud õhukese ja põuakartliku mullaga. Seetõttu tuleks Tabelis 1 esitatud andmed käsitleda pigem hinnanguna.

Rohumaatüüp Pindala (ha)

Hinnanguline biomassi tootmise potentsiaal (kg/ha a ±SD)*

Kogu biomassi tootmise potentsiaal Lääne maakonnas (t/a)

Energeetiline väärtus (kJ/g)*2

6210 1261 -

6270* 1181 -

6280* 1869 1328 ±119 2482

6410 311 -

6430 455 -

6450 6266 7433 ±1716 46575 18.4

6510 564 -

6530* 1694 1986 ±300 3364 18.1

9070 793 -

1630* 5923 3050 ±360 18065

Tabel 1. Lääne maakonna poollooduslike koosluste pindala ja biomassi tootmise potentsiaal

*Biomassi tootmise potentsiaali hinnang tugineb mitmele allikale ja Eestis läbi viidud uuringule. Kasutatud materjalide loetelu on välja toodud kasutatud kirjanduse all.

*2 Heinsoo et al (2010) luhaniitude ja puisniitude hinnanguline energeetiline väärtus

Joonis 2 näitab Lääne maakonna erinevate piirkondade kaugust põhiteedest. Kaugus teedest annab hea sisendi biomassi töötlemise (nt pelletitehas), põletamise või biogaasi/-kütuse töötlemise planeerimisel. Joonisel 2 on rohkem „isoleeritud“ alad märgitud kollase/oranzi/punasega. Ühtlasi näitab see seda, et nendele aladele jäävad rohumaad on raskemini ligipääsetavad.

Joonis 2: rohumaade kaugus põhiteedest Lääne maakonnas

Kasutatud kirjandus:

K. Heinsoo, I. Melts, M. Sammul, B. Holm, The potential of Estonian semi-natural grasslands for bioenergy production. Agric., Ecosys. And Env., 137 (2010), pp. 86-92

A. Helm, Eesti loopealsed ja kadastikud. Keskkonnaamet (2011)

K. Kull, M. Zobel, High species richness in an Estonian wooded meadow. J. Veg. Sci., 2 (1991), pp. 711-714

T.Kupper, Loopealse sammalkatte dünaamikast levisepanga, häiringute ja ilmastikutingimuste mõjul. Tartu Ülikool Bioloogia-Geograafiateaduskond Botaanika ja ökoloogia instituut (2007)

I. Melts, Biomass from semi-natural grasslands for bioenergy. Eesti Maaülikool (2014)

L. Neuenkamp, J.A. Metsoja, M. Zobel, N. Hölzel, Impact of management on biodiversity-biomass relations in Estonian flooded meadows. Plant. Ecol., 214 (2013), pp. 845-856

M. Sammul, L. Oksanen, M. Mägi, Regional effects on competition-productivity relationship: a set of field experiments in two distant regions. OIKOS, 112 (2006), pp. 138-148

M. Sammul, K. Kauer, T. Köster, Biomass accumulation during reed encroachment reduces efficiency of restoration of Baltic coastal grasslands. Appl. Veg. Sci., 15 (2012), pp. 219-230

L. Truus, E. Puusild, Species richness, biomass production and recent vegetation changes of Estonian floodplain grasslands. Pol. J Ecol., 57 (2009), pp. 33-45