Ürituste kalender

JÄRVE COOLoktoober 2006 nr 27

SEPTEMBER 01.09 Tarkusepäeva aktus 1. – 12.klass

02.09 Tervisepäev Pannjärvel 1. – 12.klass

09.09 Üleriigiline tervisepäev 1. – 12.klass

12.09 Aastajooks 1. – 12.klass

13.09 Pliiatsijooks 1. – 4.klass

14.09 Vanapaberi kogumine 1. – 12.klass

15.09 Maastikuteatejooks võistkond Pendelteatejooks võistkond

21.09 Maastikuteatejooks Paides võistkond

23.09 Sügis peab sünnipäeva 1. – 4.klass

29.09 Rebaste ristimine 10.-12.klass

HEA LUGEJA!!

Sa hoiad käes selle hooaja esimest „JÄRVE COOL´i” numbrit. Värske teine veel. Kui Sa tähelepanelikult loed, leiad, et nii mõnigi küsimus on tänaseks juba lahenenud ja teemagi kipub hapuks minema. Mis parata. See on juba koolilehe eripära, et ilmun suhteliselt harva ja ei suuda olla päevalehe kombel uudiste tulipunktis. Sellegipoolest püüan ka sel aastal kajastada koolielus olulisi sündmusi, tõstatada küsimusi, viidata valupunktidele ja omal kombel nende lahendamisele kaasa aidata. Kindlasti tahan anda leheruumi tublidele õpilastele ja/või õpetajatele, kes oma erialal või hobidega midagi olulist saavutanud. Üritan jätkata ka persooni-lugudega, samuti ootan igasugused omaloo-mingulisi töid (kirjutised, luuletused, pildid, joonistused...) Mis sellest, et Sa ei ole meedia-õpilane, kaasa lüüa võid alati.

Kuna sel aastal on suur osa meie tegemistest suunatud või pühendatud kooli saabuvale juubelile, panen ka mina üht-teist tallele, et sügisel 2007 võiks juubelileht igati soliidne olla. Üks suur soov on mul ka. Kui oleks võimalik, rõõmustaksin ma väga, kui saaksin täies mahus ilmuda värvilisena. Ahh???? Noh, unistada pole ju keelatud.

Igatahes pole ma kuri ega kiuslik (isegi siis kui olen jätkuvalt must-valgel). Sinu abiga saab minust oodatud kaaslane vähemalt kord veerandis. Ära lase end oodata! Koos on vahvam!

Ilusat kooliaastat!

Sinu „JÄRVE COOL”

Kaastöid ootame ikka aadressile jarve.cool@jarve.edu.ee

1.septem-ber 2006 järve

gümnaa-siumis.

Kooli sööklast nii ja naa...

(lk.4)

Hind 5 EEK

OKTOOBER 02.10 Ülelinnaline jalgpalliturniir gümnaasiumi poiste võistkond

03.10 Viljandi teatri “Reky” etendus 1.-4.klassid

“Nõiakivi” Jõhvi Kontserdimajas

03.-05.10 Rahvastepallivõistlused 4.-5.klassid

04.10 84 sekundit täpsust 1.-12.klassid

04.10 Lemmikloomapäev 1.-4.klass

05.10 Õpetajate päeva tähistamine

07.10 Esinemine lõikuspühal Kohtla vallas

09.-13.10 Leivanädal “Austa leiba!” 1.-4.klass

10.-12.10 Rahvastepallivõistlused 6.-7.klassid

11.-10 Lõbusad stardid Ahtme Spordihallis 1.-3.klasside

11.10 Teatri “Mäng” etendus “Piimalugu” 1.-4.klass

13.10 Kolletamispäeva näitus

20.10 Ettelugemispäev 1.-4.klass

26.10 Kuidas olla turvaline? 8.-9.klass (HIV – AIDS)

29-31.10 Nooremkonsultantide koolitus õf. programmi läbinutele

28.10-05.11 KOOLIVAHEAEG!!!!!!

Rebased said retsi...

(Loe lisa 1)

2

Persoon

Meie koolis pole vist inimest, kes poleks märganud kooli peal särtsakalt ringi vudivat pisikest naerupalli. Püüdsime siis selle veereva toreduse kinni, et temalt paar küsimust küsida. Kui keegi veel aru ei saanud, siis jutt käib loomulikult meie vahvast bioloogiaõpetajast Mall Schmidtist.

Kust Te pärit olete ning kus omandasite hariduse?

Olen sündinud siin samas, Kohtla-Nõmmel. Koolis käisin K-Järve 1. Keskkoolis. Peale keskkooli lõpetamist elasin kaheksa aastat Tartus ning õppisin Tartu Ülikoolis bioloogiat.

Kelleks Te lapsepõlves saada tahtsite?

Oi, täpselt ei mäletagi... Aga õpetajaks küll mitte. Ülikoolis õppisin ka üldist bioloogiat ning rohkem asetasin rõhku laboratoorsele bioloogiale.

Aga kuidas Te siis meie kooli tagasi sattusite?

Peale abiellumist kolisime mehega Ida-Virumaale tagasi, ning kuna just sel hetkel otsiti kooli bioloogiaõpetajat, otsustasingi selle koha vastu võtta.

Kui kaua Te siin õpetaja olete olnud?

Peaaegu 32 aastat juba... 1974. aasta teisest veerandist asusin siia tööle.

Mis teeb Teie jaoks õpetajatöö huvitavaks?

See, et tänapäeval korraldatakse loodushuvilistele igasuguseid erinevaid konverentse, laagreid ja seminare. Ma arvan, et see on lastele hea võimalus eneseteostuseks ning silmaringi laiendamiseks. Juba üle kümne aasta on ka meie kool olnud The Baltic Sea Projecti liige. Selle raames oleme käinud konverentsidel erinevates riikides.

Mida kujutab endast The Baltic Sea Project?

Sellesse projekti kuuluvad ning selle töös osalevad Läänemere ümber asuva 9 riigi koolid. Kuna meie asume ka küllaltki mere ääres, siis ühinesime samuti selle projekti tööde ja tegemistega. Sinna kuuluvad koolid tegelevad paljude erinevate loodust puudutavate ettevõtmistega. Näiteks teostavad rannikuvaatlusi ja -koristust, tegelevad õhu- ja veekvaliteedi hindamisega, keskkonnaajaloo uurimisega jne.

Kus ja kui tihti konverentsid toimuvad?

Konverentsid toimuvad iga kolme aasta järel. Esimene toimus Soomes, seejärel Rootsis, Taanis, Saksamaal ning sel aastal siis Poolas. Viimasest kolmest on meiegi kool osa võtnud.

Kes meid Poolas esindasid ja kuidas meil läks?

Tänavu käisid seal Maili Lehtpuu, Olga Hodakovskaja ja Jevgenia Radtšenko. Nemad uurisid põlevkivipiirkonna ajalugu – 90 aastat oli möödunud põlevkivi kaevandamise algusest ja 60 aastat meie linna rajamisest. Tüdrukud tegid kogu ettekande inglise keeles, selgituseks oli neil kaasas ka suur kirev poster piltidega. Eestist oli Poolas kolm kooli : meie kool, Jõhvi Gümnaasium ning Tartu Kommertsgümnaasium. Igast riigist valiti välja üks auhinnavääriline projekt ning selleks osutus meie oma. Tüdrukud said auhindadeks MP4-mängijad.

Eduka esituse eest soovib ka kogu Järve Cool´i toimetus M. Lehtpuule, O. Hodakovskajale, J. Radtšenkole ning nende juhendajale Mall Schmidtile palju õnne!

Maarja Vilumets ja Mari Halliksaar 11.a

Lemmikraamat: Trygve Gulbranssen „Ja taamal laulavad metsad”

Lemmiktoit: krevetid

Lemmikjook: kohv

Lemmikfilm: Kevade

Hobid: matkamine, suusatamine

Tähtkuju: kaalud

Parasiitsõna: Ära lobise!

▲Kui oled lubanud mütsi ära süüa, siis tuleb seda ka teha.

Missugune on olnud teie koolitee?

Marika Koldits: Kooliteed alustasin selles samas koolis. Olen Käinud ka Tallinna Tehnikakoolis ja omandan rakendusliku kõrghariduse sotsiaaltöö valdkonnas Mõdriku Kutsekõrgkoolist.

Karin Kaju: Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Õpin praegu ka edasi.

Merli Palmik: Olen lõpetanud Tartu Ülikooli ja omandan magistri kraadi.

Janika Kuus: Õppisin peale ülikooli Tartu Ülikoolis matemaatika, füüsika ja informaatika õpetajaks põhikoolile.

Margo Tali: Lõpetasin Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi. Omandan Tartu Ülikoolis kõrgharidust kehakultuuri oskonnas (3 kursus). Tiina Normak: Minu koolitee veel kestab - ma pooldan elukestvat õppimist... Õppisin Püssi Keskkoolis, hiljem omandasin Virumaa Kõrgkoolis matemaatikaõpetaja diplomi. Praegu õpin Tallinna Ülikooli magistriõppes kaugõppes matemaatikat.

Miks te just siia kooli tööle tulite?

Marika Koldits: Kuulisn, et siia kooli vajatakse sotsiaaltöötajat ja tundsin, et tahan ennast proovile panna. Julgust sain ka mitmetelt selle kooli pedagoogilt.

Karin Kaju: Ma olen sellest linnast pärit. Ma ei saanud sinna koolis tööle minna, kus õpetajat ei vajata. Kuna siin koolis vajati õpetajat, siis tulingi siia tööle.

Merli Palmik: Hea küsimus. Tahtsin Tartu tööle minna, aga sinna ei saanud. Mulle pakuti teisi väiksemaid koole, kuid ma ei tahtnud sinna tööle minna. Janika Kuus: Tahtsin proovida töötada suuremas koolis.

Margo Tali: Niisama

Tiina Normak: Teie koolis pakuti mulle ühte klassi, kus saan - enne oma tööaega põhitöökohal Kaitseliidus - matemaatikat õpetada ja see oli väga helde pakkumine.

Kuidas teile meie kool meeldib? Kuidas õpilased teisse suhtuvad?

Marika Koldits: Hästi. Väga hästi! Hästi. Väga hästi. Kuna olen ka 5. klassi klassijuhataja, siis tundub, et ka nemad võtsid mind kohe omaks.

Karin Kaju: Sõbralikud inimesed. Üldiselt hästi. Alguses suhtuvadki teisiti, sest nad ei tea mida õpetaja neil ootab.

Merli Palmik Midagi halba ei oska küll öelda, aga mind üllatas see, et kui palju siin õpilased omavahel venekeeles räägivad. Et minu teada on see ju eesti kool. Erinevalt. Mõned hästi, mõned halvasti.

Janika Kuus: Harjumatu. Rohkem ei oska küll midagi öelda. Tahavad mind vist proovile panna. Võiksid paremad olla.

Margo Tali: Väga meeldib! Seda tuleb neilt endalt küsida.

Tiina Normak: Avar ja kenasti remonditud, meeldivad - heatujulised töökaaslased, teadmisjanulised õpilased. Õpetan vaid ühes klassis ja eks nad suhtuvad nagu minagi neisse - heatahtlikult - kuidas küsid, nõnda vastatakse.

Miks te just õpetajaks tahtsite saada?

Marika Koldits: Mind on eluaeg psühholoogia huvitanud. Ja minu roll siin elus on aidata teisi inimesi.

Karin Kaju: Sellele on väga raske vastata. Aadu Kukk oli mulle eeskujuks.

Merli Palmik: Ei tahtnudki. Lihtsalt, et õpetajad saavad head palka.

Janika Kuus: Lihtsalt juhtus nii! Aga tegelikult ma tahtsin kunsti õpetajaks saada.

Margo Tali: Ma ei tea.

Tiina Normak: Matemaatika on vast ainus teadus, mis on lihtne ja selge - reegltele alluv - nii mõistuspärane ja aegruumis peaaegu muutumatu erinevalt muust maailmast - eks vist siis ikka selleks, et taltsutada oma ülevoolavat nooruslikku tarmukust.

Mis teile õpilaste juures ei meeldi?

Marika Koldits: Karistamatuse tunne, ükskõiksus. Õpetaja puhul ei oska öelda, seda peate õpialste käest küsima.

Karin Kaju: Rahulolematuid lapsi on palju.

Merli Palmik: Vingumine!

Janika Kuus: Kõik õpilased onon väga toredat, aga nad ei tohiks tundi segada.

Margo Tali: Kõik meeldib.

Tiina Normak: Ära otsi inimeses seda, mis Sulle ei meeldi - keskendu sellele, mis Sulle inimeses meeldib - nii muutub Su maailm palju rikkamaks, elamisväärsemaks -ja Sa oled õnnelik inimene

Mida te vabal ajal teete?

Marika Koldits: Mulle meeldib teha käsitööd: õmblemine, keraamika jms. Kodus kasvab ka 2 poega, siis tuleb ka nende jaoks aega leida.

Karin Kaju: Mul polegi vaba aega. Aga muidu tegelen aianduse ja kooriga.

Merli Palmik: Olen tugitoolisportlane.

Janika Kuus: Vabal ajal olen oma perega koos.

Margo Tali: Mul polegi vabaaega.

Tiina Normak: Tööst vabal ajal olen koos oma 3,5 aastase pojaga. Intervjueerisid Mari-Liis Kullamäe ja Jekaterina Kossõgina 10.a

Uued Õpetajad

▲Tiina Normak

▲Margo Tali

▲Marika Koldits

▲Janika Kuus

▲Merli Palmik

▲Karin Kaju

3

4

KOOLI SÖÖKLA

Kuna inimese sageli suurimad mured on kõhu täitmine ja selle tühjendamine, siis otsustas ka „JÄRVE COOL” kõigepealt esimest teemat täpsemalt uurida. Võimalik, et kunagi tuleb teinegi lähivaatlusele. Kuidas on lood meie kooli sööklaga?

Suur osa kooliperest käib vähemalt korra päeva jooksul sealt läbi, et end tankida. Teadupärast peab söömine olema nii bioloogilis-füsioloogiliselt kui ka esteetiliselt nauditav. Kas ja kuidas see meie koolis võimalik on, uurisime õpilastelt ja õpetajatelt. Küsimustele vastas kokku 132 inimest ja arvestades kooli asukate koguarvu, oli see täiesti arvestatav suurus.

Vastuseid analüüsides ja selekteerides selgus, et see, mis mõnele sobib, on teisele vastuvõetamatu. Täiesti mõistetav. Seetõttu toome ka lugejani valiku nendest asjadest, mis vastustest kõige rohkem silma jäid.

Õhku jäi ka küsimus, kas ja kui „jah”, siis miks sööb teenindav personal tasuta? Kas see on kompensatsiooniks põhjendamatult väikesele töötasule? Või hoopis preemia tubli töö eest? Kes seda finantseerib? Kas tõesti on kooli eelarves olemas selle tarvis eraldi rida? Õpetajad ja gümnaasiumi õpilased maksavad oma lõuna eest lunastades selle sööklas välja talongidega arveldades. Teenindava personali puhul sellist liigutust ei ole märgata. Kes küll oskaks nendele küsimustele vastata?

Kogutud materjale analüüsis Ave Aarmaa 10.a

HALB

• Õigeaegselt katmata lauad- sööklajärjekorras seismine, nõude koristamine

• Laudadele visatud noad-kahvlid-lusikad

• Toolid, millele on midagi peale aetud.

• Halva väljanägemisega toit

• Õpetajatel suuremad portsjonid kui õpilastel.

• Keemiline kartulipulbrist puder, soe morss.

• Laualt puuduvad ketšup, majonees, sool, pipar, vahel ka salvrätikud.

• Toidu viskamine taldrikule kilekinnastega, vahel lausa palja käega.

• Juuksekarvad toidus.

• Ebasõbraliku olekuga töötajad sööklas.

• Värske välimuse kaotanud sööginõud (noad-kahvlid)

• Palju kuiva toitu, vähe juua.

• Õpetajatel suuremad portsjonid kui õpilastel.

• Söökla köögi poolel käivad ka need inimesed, kes seda teha ei tohiks, kuna puudub nõutav riietus ja peakate (laborant, bussijuht...)

• Ühe klassi õpilased istuvad mitme erineva laua ümber, supipott (keedis, või, krõbinad)paikneb ainult ühel laual. Igaüks sebib kaootiliselt oma supitaldrikuga seades nõndaviisi ohtu oma kaasõpilaste tervise, meeleolu ja esteetilise väljanägemise.

• Õpetajate-sööjate arvates on söögivahetund (15 minutit) liiga lühike, tuleb kiiruga kugistada.

HEA

• Värskelt tehtud remont- uued kraanikausid, mööbel, pildid seintel, mittelibisev (ainult kuivalt) põrand.

• Värske ning mitmekesine toit- puuviljad, saiakesed, kana riisiga, makaronid juustuga, kapsahautis, salatid, maitsev magustoit.

• Toitude õigeaegne valmimine.

▲Söögivahetund - rõõmuks einestajale

▲Juuksed toidus - mis neid takistaks?!

5

Sügis on ilus aastaaeg, kuigi ta ei ole mu lemmikaastaaeg. Sügisel langeb hästi palju lehti puudelt alla ja need lehed on väga kirjud. Vahel võib neid lehti korjata ja panna vaasi. Vaasis on nad kui päikesed, mis rõõmustavad silma. Kõikjal valitseb värvide kirevus ja lehtede küllus. Kuid vahel sajab ka vihma ja siis on porine. Mulle meeldib, kui vihma sajab, sest vihma on väga vaja. Vihm on vajalik nii taimele, loomale kui inimesele. Kuigi sügisel ei ole enam nii soe kui suvel, on õues olla ikkagi hea. Õunapuudel punavad ilusad punapõsksed õunad, mis leiavad kiiresti tee laste kõhtudesse. Sügis on ilus aastaaeg.

Karl Kõrvek 4.a

LASTE LOOMING

Jälle käes on sügis,

lehti pillub tuuleiil.

Metsas otsib süüa

pisikene siil.

Meriline Karlep 4.a

Suvi on läinud,

sügis on tulnud.

Puud on kollased,

mõned hoopis punased.

Päev on lühem,

öö on pikem.

Puud ja põõsad on raagus,

kuused ja männid kaunilt ehtes.

Maria Poluštsenkova 4.a

Kui sa oled viisakas,

mitte isekas.

Siis on palju sõpru sul,

ja tuju pole päris null.

Löömine ja isekus,

pole üldse viisakus.

Viisakas oled sa,

kui käitud hästi kõigi teistega.

Helis Paas 4.a

Viisakus

Mul mitu sõpra head,

Iga päev neid meeles pean

Ühel neist on nimeks Tere,

Teda tunneb iga pere.

Teisel nimeks aga Tänan,

Seda öeldes nägu särab.

Kolmas sõber on mul Palun,

Temaga ma aega varun.

Neljandal sõbral nimeks Viisakus,

Sündinud ta Iisakus.

Viiendal sõbral nimeks Head Aega,

Kohtume homme, seniks head aega!

Kristiina Aav 4.a

▲Liselle Peedu 1.a

▼Mirjam Turnas 2.a

Lehekülje koostas Mari-Liis Arbus 10.a

Hobid

Bmx hakkas levima Eestis 1999. aastal. Tasa ja targu leidsid noored, et see on hea vaba aja veetmise viis ning rahuldab ka adrenaliinivajadused. Põhilise info bmx- ist said Eestlased välismaalt. Algselt polnud või-malused just kiita. Parke oli ainult üks ja kuna sõiduisu oli suur, tuli tegeleda flatlandiga. Suvistel aegadel kasutati hüpete tegemiseks loodus-likku materjali nagu näiteks mulda, mis ajas asja väga hästi ära, nimeks dirt. Esimene korralik park rajati Tartumaale (Simple skatepark), Sama-moodi hakati seda Eestis proovima ja rakendati ka skate-parkides..Erinevatele maitsetele kujunesid omad stiilid, selgusid jär-gemööda iga ala parimad, kes paistsid üha rohkem silma ja tekitasid laia kõlapinda..Bmx võitis järjest rohkem populaarsust- korraldati suur su-vine võistlus Simple Session '01, kuhu kogunes hulk Eestist ja mujalt maailmast pärit rattureid. Just välismaalased näitasid kohalikele rat-turitele, mida annab korda saata sellise väikese ratta peal. Peale esimeset üritust oli eestlastel terve aasta jagu aega harjutada. Uus võimalus mõõtu võtta oli aastal 2002, mil toimus sama sarja üritus Simple Session '02. Kuna korraldajad ja sõitjad olid juba kogemuse võrra rikkamad, tehti nüüd ka mullahüpete võistlus, mis pani rahva korralikult möirgama. Aasta 2002 oli bmx-i jaoks tähtis aasta, sest just siis suutsid eestlased külalistele vastu panna ning napsasid nii mõnegi hea koha nende eest. Korraldajad lubasid kõigi heameeleks aastal 2003 võistlust korrata. See oli ikkagi selle ala suurim üritus kogu aasta jooksul. Eesti ratturitel pol-nud aimugi, mis saama hakkab. Saabus 2003. aasta suvi koos üritusega Simple Session '03. Üllatusmoment oli suur. Kohale olid tulnud ratturid üle kogu maailma: Saksamaalt, Rootsist, Taanist, Lätist ja isegi Austraaliast. Üritus möödus sujuvalt ja meeldejäävalt. Selgi korral esinesid eestlased tugevalt ja korraldajatel oli põhjust lubada taolist võistlust uuesti. Ehitati ka Tartumaale sisepark, kus noored harjutamas said käia. Saabus järgmine suur üritus- Simpel Session Winter Bash '04. Sel korral tehti midagi erilist, midagi, mida polnud varem Eesti-maal toimunud- võistlus korraldati keset talve, jaanuaris, Saku suurhallis. Nüüd oli sõitjate arv piiratud ja võist-lusele pääsesid ainult need, kes said korraldajatelt kutse. Kohale tulid jällegi tuntud tegijad kaugetest maadest, kes näitasid oma keerulisi manöövreid. Eesti ratturid arenesid vastavalt oma võimalustele järjest paremaks ja paremaks. Nüüd ei olnud vaja enam videodest vaadata välismaalasi sõitmas, oli võimalus näha neid oma silmaga siin, Eestis. Sellest said inspiratsiooni kõik bmx-I edendavad inimesed, just nendest võistlustest saigi alguse Ela-mussport,teisisõnu Session Ramps, kes hakkasid üle Eesti (nüüdseks ka välismaal) rajama rula- ja bmx-i parke. Tänu sellele said mitmed noored innustust hakata tegelema ekstreemspordiga. Alguses oli probleeme kvaliteetse varustuse saamisega.

Kohalikud ratturid hakkasid vaikselt asjadest sotti saama ja vooluga kaasa minema. Järjest rohkem pandi rõhku ratastele ja sõitja välimusele.Kui varasematel aastatel olid rattad "lollikindlad" ja riided sellised, mis lihtsalt mugavad tundusid, siis nüüd tehti rattad võimalikult kergeks. Riiete osas muutusid populaarseks kitsad teksad ja särgid. 2006. aastal toimus siiani kõige võimasm Pop Session Winter Bash '06. Kahepäevane võistlus, kuhu olid kokku kogunenud just kõige stiilsemad ja andekamad ratturid üle kogu maailma demonstreerimaks oma oskusi Eesti rahvale. Kordaläinud üritust võis vaadata televisoonist ja lugeda välismaisest ajakirjast RidebmxUK.

Kohtla-Järvel hakkas BMXi sõit arenema aastal 2003, kui meie kooli õpilane Sven Raja ostis endale trikiratta.Järgnevatel aastatel hakkas trikiratturite hulk suurenema. Tänaseks päevaks on meie linnaosas juba kümme rattaomanikku. Kaks neis on sellega ainult tõsisemalt tegelema hakanud.Kõigil kellel on soovi selle alaga tegelema hakata, tuleb vaid soetada BMX ja peab olema soovi kasutada ratast selleks, milleks ta mõeldud on. Aegu ega kindlaid kuupäevi ei ole, sõidetakse siis kui on aega ja ilma. Sõitmis kohti on palju alates skate-parkidest kuni tänavateni välja. Tuleb ka teada seda, et on palju kukkumisi millega kaasnevad ka vigastused, aga peale esimest tõsist kukkumist ei tohiks sõitmist pooleli jätta. Bmx-i sõitjad on nagu üks suur pere, kuigi nad seda ise vahel ei mõista. Millest ratturid aga aru saavad on see, et bmx ei ole sport, vaid elustiil. Kuid siiani ei taipa mõni eakas inimene, mida paganat need suured poisid laste rataste peal teevad.

Robert Meikar 10.a

abiks interneti materjalid

BMX

▲Kaspar Liblik 8. b

7

Noppeid

Järve Gümnaasiumi uus raamatukogu.

Koos uue õppeaasta algusega alustas tööd ka kooli uus lugemissaal.

Märtsis 2006 Järve Gümnaasiumi külastanud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse esindajad andsid soovituse muuta siiani väikses ruumis asunud raamatukogu avaramaks ja mugavamaks. Direktsioon võttiski nõu kuulda.

Uues raamatukogus saavad lapsed ise riiulite vahel liikuda ja vajadusel ka internetti kasutada.

Raamatukoguhoidja Merike Salu kinnitab, et ruum on parem kui eelmine. Töötegemis- ja lugemis-tingimused on paremad. Külastajaidki olevat aasta alguses olnud rohkem kui varem, sest kõiki huvitas uus ja põnev koht.

Lugemissaali ümberehitamisel said võimaluse kaasa lüüa ka õpilased.

Mihhail Kisseljov 10.a.

(toimetas „JÄRVE COOL”)

Pink

Seoses oma maai lmaturneega külas tab meie väikes t Ees t i t P ink! Oma tu tvus ringkonnas t ean pal j us i in imesi , kel le le t a mee ld ib . Aga t ih t i on n i i , e t in imese le meeld ib ar t is t i muusika, ku id tema minevikust e i teata midagi .On aeg info rmats iooni tu lvale!

Ni is i is . . . Alecia Beth Moore ehk Pink sündis 8. septembril 1979. aastal. Pink kasvas üles USA-s Philadelphia osariigis. Pink’il on ka muusikaline isa, kes mängis kitarri. Pink’i arvates oligi tema isa see, kes inspireeris teda alustama muusikalist karjääri.

Varases puberteedieas näitas ta oma armastust tantsumuusika vastu Philadelphia ööklubides. 14-aastasena oli tal juba oma esimene töökoht, ta laulis tausta ühes räppgrupis. Klubis nimega Club Fever anti talle igal reede õhtul viieminutiline esinemisaeg. Karjäär sai jalad alla kui ansambli Basic Instinct esindaja tuli Club Fever’isse uusi liikmeid otsima. Pink leidis siiski, et tema sellesse ansamblisse ei sobi ning tahtis soolokarjääri. Enne aga laulis ta veel ühes ansamblis – Choice.

Pink on võitnud mitmesuguseid MTV, Grammy, Billboard’i ning World Music Awards’i auhindu. Ta on oma karjääri ajal teinud 4 plaati : „Can’t Take Me Home”(2000), „M!ssundaztood”(2001), „Try This”(2003) ja „I’m Not Dead”(2006).

Minu arvamus Pink’ist on hea. Mulle meeldib, et ta ei ole tüüpiline säärenäitaja (kahjuks on tänapäeval palju selliseid lauljaid). Pink’i laulud on mõttega ning neid on mõnus ka niisama kuulata. Tema parimad plaadid on „M!ssundaztood” ja „I’m Not Dead”, sest nendes on tunda kuidas ta oma elust räägib. Neid soovitaks ka kindlasti kuulata. Pink on oma muusikaga paljusi aidanud ning naist, kes endast nii avalikult räägiks ei näe iga päev...

Pink’i kontsert toimub Eestis 31. oktoobril 2006 Saku Suurhallis. Kellel võimalus, minge KINDLASTI kuulama-vaatama!

Allikad: uno.ee, wikipedia.org ja google.com.

Helen Sau

10.a

Mets puhtaks.

Kampaania “Mets puhtaks” raames käisime kolmapäeval 27. septembril metsast prügi korjamas.

Jõudes kohta (üsna Valaste joa juures), kust pidime rämpsu koristama, tabas kõiki shokk- seal oli tõeline prügimägi. Pannud kindad kätte ja võtnud prügikotid, hakati usinalt tööle. Saime suure kuhja rämpsu. Leidsime igasuguseid asju: vanu riideid, kingi, õlikanistreid, pudeleid, toitu ja mida kõike veel. Paari tunniga suutsime üsna palju ära koristada. Hiljem saime tänutäheks pirukaid ja limonaadi.

See, mida nägime seal metsa all, pani sügavalt mõtlema selle üle, et inimesi ikkagi ei huvita, mis nende ümber toimub ja eriti veel looduse korrashoid. Prügikonteinereid, kuhu võiks jäätmeid visata, on linnas ja lähiümbruses rohkesti, kuid alati on parem ju mugavalt ja rahasäästlikult läbi ajada, samal ajal loodust reostades…

Liisu Kõrvek 10.a

8

Kikkad Soomes 8.septembri lläksid Ida-Virumaa poistekoori „Kirde Kikkad“ lauljad Soome oma laululaagrit tegema. Kaasa võeti loomulikult dirigendid, manager, mõned fännid ja hääleseadja Leelo Talvik.

Reedel, 8. septembril kell 13.30, väljus Tallinna sadamast laev, mis viis endaga kaasa Ida-Virumaa laulupoisid. Tegu ei olnud niisama turismireisiga, vaid laululaagriga, kus Leelo Talvik poistele õpetussõnu jagas, samal ajal kui poisid uut repertuaari harjutasid.

Laupäev algaski hommikuvõimlemise ja raske lauluprooviga. Vahepausiks külastati Loimaa muuseumi. Peale proovi jätkus õhtu spordi- ja kultuuriüritustega, ehk siis ehitati inimpüramiidi, tehti vabaviskeid ning näideldi üksteisi võidu.

Pühapäeval, ehk siis viimasel päeval tehti hommikul viimased proovid. Kavas oli ära käia Heureka teaduskeskuses ning meremuuseumis. Viimasesse paraku ei jõutud. Ajanappuse tõttu oldi sunnitud otse sadamasse sõitma. Kindlameelselt astuti laevale ning oodati, mil hakkab paistma Eesti rannik.

Poisid olid pikast reisist ja mitmetunnistest bussisõitudest küll väsinud, kuid tunnistasid, et ootavad põnevusega järgmist reisi.

Poistekoor ise tegutseb 1997ndast aastast. Alguses oli üks koori juhtidest ka Aadu Kukk. Poisse käib kooris igas vanuses: alustades esimese klassi õpilastega ja lõpetades abiturientidega.

Järve Gümnaasiumist käivad oma lauluoskust treenimas Maksim Juškov, Artjom Juškov ja Heigo Ers.

Kirde Kikastega liitumiseks tuleb ühendust võtta Erika Kõlloga (tel.5200943). Marge Arge 10 a.

Noppeid

Mis liiki lemmikloom Sul on?

Ostsin roti loomapoest, täpset tõugu ei tea.

On Su lemmikul nimi/hüüdnimi?

Ma panin talle nimeks Pogo, kuid hüüan teda Puguks, sest see paistab lihtsamana,.

Mida Su lemmik sööb?

Pogo sööb põhimõtteliselt kõike, eriti armastab magusat. Kuigi tegelikult ei tohi talle palju magusat anda kuna see võib ta tervisele halvasti mõjuda, aga vahetevahel teen talle rõõmu.

Kui vana Su lemmikloom on?

Märtsi keskel saab ta 2-aastaseks.

Oled sa talle mingisuguseid trikke õpetanud? Kuidas ta Sulle silma paistab?

Üheks silmapaistvamaks veidruseks on Pogol see, et talle meeldib mu keelelt tatti lakkuda. Samuti kui ma teen talle teatud häält, siis ta reageerib sellele. Kui ma kuivtoidu pakki krõbistan, siis ta ka reageerib

Oled Sa tähele pannud midagi sellist, mis Su lemmikule ei meeldi?

Talle ei meeldi pesemine, samuti see, et ma teda alatasa musitan.

Kui sageli sa temaga koos aega veedad?

Põhimõtteliselt igal õhtul, me vaatame koos telekat.

Mis soost ta on?

Ta on isane.

Milline on tema puur? Kirjalda täpsemalt, palun!

Ta puur on kolmekorruseline. Kolmandal ja teisel korrusel on magamiskohad. Esimesel korrusel on söögi- ja joogikoht.

Mida Sa tahad teistele enda lemmiku kohta öelda?

Lükkaksin ümber sellise väite, et rotid on vastikud loomad. Nad on hoopis lemmikud, kes vajavad hoolt ja armastust. Kui neile otsa vaadata, siis nad meenutavad roosa ninaga karvast põrsast. Lõpetuseks soovitan kõikidel rotid koju lemmikoomaks võtta, sest nad on vahvad ja targad loomad.

Oma sõbrast rääkis Helen Sau, küsitles Jacklyn Roos (10.A)

▲Heleni sõber Pogo

Toimetus: 10.a ja 11.a. Reklaam: Julija Ivanova, Kristel Kroon. Küljendaja: Gunnar Joonas

Email: jarve.cool@jarve.edu.ee

Õpetajate päev

◄Meie koolis toimus 5. oktoobril õpetajate päev. Abituriendid said proovida õpetajatööd ja tavaõpetajatele toimus väike reis koolist välja. Järgnevalt mõned intervjuud asjaosalistega.

Miks otsustasid just seda õpetajat asendada? Veljo Vahejõe (õp. Tammemägi) : Sest õpetaja Tammemägi on väga meeldiv ja hea. Maarja Mälk (õp. Saar) : Ma ausalt öeldes ei teagi. See tundus kõige kergem.Vanemate õpilastega on raskem. Janek Veedla (õp. Jelistratov) : Sest mul muud varianti ei olnud.

Kuidas meeldis ? Mis kõige raskem oli ? Veljo : Hästi meeldis. Midagi rasket ei olnudki. Õpilased suhtusid väga lugupidavalt. Maarja : Nad karjuvad tunnis. Janek : Meeldib see, et tunnis ei pea eriti inglise keeles rääkima, sest õpilased ei taha seda.Kuna nad väidavad, et nad ei saa aru . Kõige raskem on väiksematega. Kujutaksid ette oma elu õpetajana? Veljo : Jah,kujutaksin. Ma tulen siia veel tagasi. Maarja : Ma ei kujutakski ette. Mul on liiga vähe kannatust. Janek : Ei kujuta mitte kuidagi. Täiesti vastuvõetamatu amet minu jaoks. Kas õpetajate päeva traditsioon on vajalik? Miks? Maarja : On küll, sest õpilased saavad teada, kui raske on nendega tegeleda. Janek : Ma arvan, et ikka on. Sest see peab igas koolis olema, et õpilased saaksid, tunda kuidas on olla õpetaja nahas. Kuidas õpilased käitusid? Veljo: Ma ei tea, kuidas teistes tundides, aga minu tundides hästi. Maarja: Väikesed on normaalsed, rahulikud. Viienda klassi omad on rahutud ja ebaviisakad. Janek : Kui paar viisakat sõna neile öelda, siis käituvad korralikult. Mida arvasid libaõpetajatest algklasside õpilased? 2. klassi õpilane Birgit : Mulle meeldivad kõik õpetajad aga oma õpetaja on kõige parem. Sest ma olen oma õpetajaga kauem koos olnud ja ta meeldib mulle. 4. klassi õpilased : Oma õpetajad on kõige paremad, nad hellitavad rohkem. Libaõpetajad on ka normaalsed. 3. klassi õpilased : Libaõpetajatest meeldis kõige rohkem muusikaõpetaja, sest ta lasi muusikat meile. Aga oma õpetaja on ikka kõige parem. Ja nüüd vastavad meie küsimustele koolidirektriss Irina Tokman ja õpetaja Mai Teetlok. Kas õpetajate päeva traditsioon on vajalik? Irina Tokman : Mina arvan, et on vajalik küll. Sellepärast et õpilased saavad oma jõudu proovida. Mai Teetlok : See on päris tore traditsioon. See võiks jäädagi kestma. Sest aeg-ajalt on vahva, kui keegi ka sinu eest tööd teeb. Mis te arvate kuidas õpilased asendamisega hakkama saavad? Irina Tokman : Ma usun, et saavad küll hakkama. Mida tegid õpetajad õpetajate päeval ? Mai Teetlok : Meie käisime täna matkal, Saka mõisas. Mis on õpetaja töö juures kõige raskem ? Mai Teetlok : Kõige raskem on vaimne koormus ja väsimus. Kas õpilased hindavad õpetajate tööd piisavalt ? Mai Teetlok : Ma arvan et piisavalt. Aga mõnel jääb seda puudu.

Intervjueerisid: Maris Juhkov, Liisu Kõrvek, Maris Vihmann 10.a

Õpetajate päeva eel uurisime, milliseid hüüdnimesid meie kooli õpetajatele ja teistele töötajatele pandud on. Kes on kes? Arva ära!

Veterinaar, Rott, Värvipott, Pugeja, Kana, Psühh, Tohman, Heelium, Simmu, Toru, Roosi, Bonjornik, Pingviin, Kopsik, Laborirott, Lammas, Kiilakas, John, Leksike, Laborirott, Smiif, Kroko, Naross, Šmall, Tipp ja Täpp...

Küsitlus on tehtud 5-12 klassi õpilaste seas

Priit Linnard 11.a

▲Võim tuleb - võim läheb. Kaks direktorit.

Järve Cool 27

Rebasteleht

Sel aastal toimus traditsiooniline rebaste ristimine 29. septembril. Algas see päev nagu ikka rebastele, tuldi kooli, ees ootamas abituriendid, kes juba pikisilmi ootasid, et lõpuks saab ka ristida nii kagu neid ristiti. Hommikul, enne tunde, pandi rebased riidesse, meigiti, lõhnastati ja tunnid võisid alata. Igal vahetunnil korraldati neile kõiksugu ülesandeid. Nad pidid sööma, jooma teadmata, mida, pesema autosid ja ümber kooli jooksma. Erandiks ainult see, et päeva kestel oli osa abituriente asjale käega löönud ja põhjuse lihtne: neid hakati igas tegemises keelama, mis nad õnnetuks tegi. Kuid siiski olid rebased lõppkokkuvõttes ristitud ja õhtu lõppes peoga, kus näideldi, loeti vannet ja tantsiti. 10. a tegi mingit eelajaloolist looma ( kõik olid oranži lina all) ning Kukk mängis looma- taltsutajat. Andes loomale ühe suitsu, tuli tagant välja pakk suitsu, andes loomale tüki šokolaadi, tuli välja terve tahvel,

andes tilga vett juua, tuli välja pool ämbritäit vett. Andes loomale aga raha, kukkus ta kokku. 10. b laulis natuke ning tantsis jenkat ja kummardas abiturientide ees. Seejärel hakkas saalis uuesti vali muusika kõlama ning hakati tantsima. Seda tegid küll üsna vähe-sed, kuid siiski. Siis pidi huvijuht päevaste võistluste tulemusi arvestades välja kuulutama võitjaklassi, kuid ta ütles, et mõlemad klassid olid väga tublid ja nii jäigi võitja välja kuulutamata. Kahe klassi peale anti mingi karp pisikesi tibusid, kellest pidid saaama üheskoos sõbralikult kanad.

Sellel päeval tegime ka mõned intervjuud…

1. Nimi ja klass?

2. Mis tunne on olla rebane?

3. Kuidas suhtud üldse sellisesse traditsiooni nagu seda on rebaste ristimine? 4. Kas selline üritus üldse peaks toimuma? 5. Kas on mõni rebaste ristimine eelmistest aastatest ka meelde jäänud? 6. Milliseid asju sa endale mitte mingil juhuil teha ei laseks? 7. Mis kõige rohkem meeldis ja mis ei meeldinud? 8 Kas tulevikus võtad ka ise teiste rebaste ristimisest osa?

REBASED vastasid nii…: 1. Rainer Kerov 10. a klass

2. Vastik tunne on rebane olla. Tulin kooli noh vaatan et Äpu tuleb vastu jooksin minema, aga ta sai mind kätte ja tegi mulle kõige hullemini.

3. Algul suhtusin vaenulikult, aga kuna ma olen nüüd juba ise must, siis ma tahan et teised saaksid ka.

5. Ma pole siin koolis varem käinud.

6. Praegu lasen ma endale juba kõike teha.

7. Ei tea.

8.Arvan küll.

1. Ave Aarmaa 10. a klass

2. Väga must.

3. Huvitav on.

4. Jah peaks.

6. Ma ei tea.

7. Kõige vähem meeldis, et odekolonni nii kolm pudelit peale pandi.

8. Kindlasti.

KORRALDAJAD 12 KLASS : Madis Linnard, kes väidetavalt oli üks rebaste ristimise organiseerijaid, ise seda ei tunnista. Ta lubas rebaseid piinata nii kaua kuni nad inimesteks saavad.

Artur Arbus ütles et temale meeldib väga see üritus ja ka selle korraldamine. Kõige huvitavamaks peab ta hommikust jooksu, kus rebaseid veepommidega loobiti.

Anne Priksi arvates võiks üritus olla parem. Algsed plaanid olid palju suuremad ja huvitavamad, aga need keelati ära.

Nii et, rebased, teil vedas, et algsed plaanid läbi ei läinud... Toredat rebasteaastat!!

Priit Purka ja Sandra Tarum

11.a

▲Hommikune meik

1. Helen Sau 10. a klass.

2. Põnev.

3. Väga hea traditsioon. Mulle meelidib, põnev.

4. Kindlasti .

6. Midagi mis seostub usside või vakladega. See on rõve, aga õnneks seda ei ole.

7. Kõige vähem meeldis jooks ja kõige rohkem salat. Väga hea oli ! (naerab)

8. Jah, muidugi. Rivistus►

Järve Cool 27