Loeng 3 Töökorraldus ja tööjõu tootlikkus. Tööaja korraldusKoostas: Riina Rohelaan, 2014

1

2

Tööjõu tootlikkusTööaja korraldusTööaja vormid

Loengu teemad

3

Organisatsiooni tootlikkus

VÄLJUND (müügitulu, tooteid tunnis jms)

TOOTLIKKUS=

SISEND (kogukulud, tööjõukulud, tunnitasu jms)

Näide organisatsiooni tootlikkuse arvestamisest:

2012 2013 Muutus

Müügitulu 1000 1120 +12%

Tööjõukulud

400 440 +10%

Tootlikkus 2,5 2,54 +1,8%

4

Perioodi tootlikkus

Tunnitootlikkus näitab, mitu tooteühikut valmistati perioodis

Perioodil valmistatud tooteühikute arv

TUNNITOOTLIKKUS=

Perioodi tootlikkus (tundides)

Sageli kasutatakse tootlikkuse arvestamisel toote valmistamiseks

kuluva aja norme, näiteks õmblustööstuses:

Talvejope valmistamine 80-140 minutit

Päevasärgi valmistamine 30-40 minutit

Püksid 10-30 minutit

5

Tööjõu tootlikkus

Tööjõutootlikkus näitab, mitu eurot müügitulu teeniti töötaja kohta

Müügitulu perioodil

TÖÖJÕU TOOTLIKKUS=

Töötajate keskmine arv perioodil

Näide: keskmine tööjõu tootlikkus aastas:

Töötlev tööstus 83

Elektrienergia ja gaasi tootmine 327

Ehitus 65

Hulgi- ja jaekaubandus 196

Majutus ja toitlustus 26

6

Tööjõukulude tootlikkus

Tööjõukulude tootlikkus näitab, mitu eurot müügitulu teeniti 1

euro tööjõukulu kohta

Müügitulu perioodil

TÖÖJÕUKULUDE TOOTLIKKUS=

Tööjõukulud perioodil

Näide: keskmine tööjõukulude tootlikkus aastas

Töötlev tööstus 7

Elektrienergia ja gaasi tootmine 18

Ehitus 6

Hulgi- ja jaekaubandus 18

Majutus ja toitlustus 4

7

Inimkapitali tootlikkus (HCROI)

Inimkapitali tootlikkus näitab, kui palju kasumit saadi 1

euro tööjõukulu kohta

Müügitulu – (kogukulud-tööjõukulud)

HCROI =

Tööjõukulud

Näide: keskmine inimkapitali tootlikkus aastas

Töötlev tööstus 1,4

Elektrienergia ja gaasi tootmine 2,6

Ehitus 1,0

Hulgi- ja jaekaubandus 1,4

Majutus ja toitlustus 0,9

8

Peamised tootlikkuse tõstmise võimalused töökorralduses

• Olemasoleva tööjõu tõhusam rakendamine töö ümberkorraldamise kaudu (suurem hulk tööd tehakse ära väiksem arvu inimestega)

• Tõhusamate töövõtete kasutamine

• Töömaa vähendamine

• Kvalifitseeritud tööjõu kasutamine

• Tootmise kaasajastamine, sh automatiseerimine ja väiksema hulga tööjõu kasutamine

• IT jms uue tehnoloogia kasutuselevõtmine, mis vajab vähem tööjõudu (nt riigipiiril inimestega mehitatud passikontrolli asendamine elektrooniliste seadmetega, jaekaubanduses kassapidajate asendamine iseteeninduskassadega)

9

Mõõdikud organisatsiooni tööjõu tootlikkuse analüüsimisel

• Müügitulu (käive) ja selle muutus ajas

• Puhaskasum ja selle muutus ajas

• Puhaskasumi marginaal (puhaskasum/müügitulu) ja selle muutus ajas

• Müügitulu töötaja kohta

• Puhaskasum töötaja kohta ja selle muutus ajas

• Tööjõukulu osakaal kogukuludest ja selle muutus ajas

• Tööjõukulude tootlikkus (müügitulu/tööjõukulud)

• Inimkapitali tootlikkus (HCROI)

• Töötajate pühendumuse ja rahulolu näitajad

10

Tööaja korraldus Eestis (2013 näitel)Kuu Riigi- ja rahvuspühad Tööpäevade

arvTöötundide arv

Jaanuar 1. jaanuar –uusaasta* 22 176

Veebruar 24. veebruar-Eesti Vabariigi aastapäev*

20 160

Märts 29. märts-Suur reede31. märts-1. ülestõusmispüha

20 160

Aprill 22 176

Mai 1. mai-kevadpüha19. mai-nelipühade 1. püha

22 176

Juuni 23. juuni-võidupüha*24. juuni jaanipäev

20 160

Juuli 23 184

August 20.august-taasiseseisvumispäev 22 176

September 21 168

Oktoober 23 184

November 21 168

Detsember 24.detsember-jõululaupäev*25.detsember-1.jõulupüha26.detsember-2.jõulupüha

19 146

KOKKU 255 2034

* Tööpäev on 3 tunni võrra lühem

11

Tööajanorm

• Keskmine tööpäevade arv kuus – 21,25

• Keskmine töötundide arv kuus - 169,5

• Tööajanorm määratakse enamus riikides nädala alusel:

Nt Eestis, Bulgaarias, Ungaris, Lätis, Leedus, Kreekas, Maltal,

Poolas, Rumeenias, Sloveenias 40 tundi nädalas ehk 8 tundi

päevas;

Prantsusmaal 35 tundi nädalas ehk 7 tundi päevas.

12

Tööaja korraldus Eestis 2014?Kuu Riigi- ja rahvuspühad Tööpäevad

e arvTöötundide arv

Jaanuar 1. jaanuar –uusaasta* (kolmapäev)

Veebruar 24. veebruar-Eesti Vabariigi aastapäev* (esmaspäev)

Märts

Aprill 18. aprill-Suur reede (reede)20.aprill-1. ülestõusmispüha (pühapäev)

Mai 1. mai-kevadpüha (neljapäev)

Juuni 8. juuni-nelipühade 1. püha (pühapäev)23. juuni-võidupüha* (esmaspäev)24. Juuni-jaanipäev (teisipäev)

Juuli

August 20.august-taasiseseisvumispäev (kolmapäev)

September

Oktoober

November

Detsember

24.detsember-jõululaupäev* (kolmapäev)25.detsember-1.jõulupüha (neljapäev)26.detsember-2.jõulupüha (reede)

KOKKU* Tööpäev on 3 tunni võrra lühem

13

Tööaja korralduse erinõuded• Tööpäeva kestuse piirang (mitte üle 12 tunni, erisusena

võib teatud töödel olla tööpäeva pikkuseks 24 tundi)

• Tööpäevasisesed vaheajad (puhkepausid ja nende kestus sõltuvalt töö iseloomust)

• Tööpäevadevahelised puhkeajad (kahe tööpäeva vaheline minimaalne vaba aeg vähemalt 11-12 tundi)

• Iganädalane puhkeaeg (nädalas olevad järjestikused puhkepäevad ehk 2 päeva või 36 tundi)

• Ületunnitöö piirang

• Öötöö piirang

• Valveaeg

• Puhkus ja selle liigid (põhipuhkus, vanemapuhkused)

14

Tööaja arvestuse liigitus• Päevaviisiline arvestus – töötaja töötab 5-päevase

töönädalaga talle kehtestatud ööpäevase tööaja piires, nt E-R 8 tundi päevas kell 9.00-17.30 (lõunavaheaeg 30 minutit ei arvestata tööaja sisse).

• Nädalaviisiline arvestus – töötaja tööaja arvestus toimub nädalase tööaja (40 tundi) piires. Nt E-N 8 tundi ja 15 min päevas (8.00-16.45, lõuna 12.00-12.30) ja reedel 7 tundi (8.00-15.30, lõuna 12.00-12.30)

• Vahetusega töötamine ehk töötamine töögraafiku alusel. Levinud on:

• 12-tunnised päevased vahetused (8.00-20.00)

• 12-tunnised öised vahetused (22.00-6.00)

• Katkestusega tööpäev (nt 5.00-9.00 ja 18.00-22.00)

• Tööaja summeerimine (1, 2, 3, 4 või enam kuude kaupa)

15

Töögraafik ja tööaja arvestus

• Töögraafik on tööaja plaan järgmiseks kuuks või pikemaks tööperioodiks, mis tehakse töötajale teatavaks enne perioodi algust

• Tööaja tabel on tööaja arvestusel kasutatav andmetabel mis sisaldab töötajate kohta järgmist informatsiooni:

• Töötatud päevade (vahetuste) arv perioodis

• Kalendripäevade arv kuus

• Mittetöötatud päevade arv liikide kaupa (haigus, puhkus liikide kaupa jne)

• Töötatud tundide arv tööaja liikide kaupa

16

Töövahetuste planeerimine

• Planeerimisel tuleks jälgida, et oleks tööl optimaalne hulk töötajaid

• Tagatud on tööprotsessi katkematu toimimine

• Tagatud on äraolevate töötajate asendamine

• Arvesse tuleb võtta seadusega määratud piiranguid tööpäevade vaheliste ja iganädalaste puhkeaegade, ületunnitöö ja öötöö kohta

17

Töökorraldus ebaühtlaste töömahtude puhul

• Tootmise-teeninduse korralduse iseloom, nt teeninduse töökorraldus erinevatel nädalapäevadel ja kellaaegadel

• Töötajate puudumiste hulk (haiguspäevad, puhkused) ja asendamine

• Sesoonsus

Alaliste töötajate arv 250

400

300

200

100

Lisatööjõu vajadus

18

Töökorralduse kujundamine ebaühtlaste töömahtude puhul

• Puhkuste planeerimine madalama töökoormusega perioodidele

• Osalise tööaja kasutamine madalama töökoormuse ajal ja osakoormusega töötajate rakendamine suurema koormusega tippajal

• Töötamine ületundidega

• Tähtajaliste lepingutega töötajate palkamine töömahu suurenemise ajaks

• Lisatööjõu sisseostmine tööjõu rendi firmadelt

19

Tööaja summeerimine

• Kasutatakse tööaja mitmekuulist summeeritud arvestust

• Summeritud arvestuse korral on ületunnitööks kogu arvestusperioodil kokkulepitud töötundide üldarvu ületavad töötunnid

• Ühes kuus tekkinud üle- või alatunnid võib summeeritud mitmekuulise tööaja arvestuse korral “üle kanda” järgmisse kuusse ja arvestada neid järgmise kuu normtundide hulka. Töötajale makstakse välja igakuiselt palka kogu töötatud tundide eest, kuid tööandja saab manööverdada ületundide eest maksmisega. Ületundide eest makstakse tasu alles perioodi lõpus. Töötajale võib anda ületundide vältimiseks ka vabu päevi.

20

Näide tööaja summeerimise kohta

• Töötaja töötab 12-tunniste vahetustega, summeerimise periood on 3 kuud.

Kuu Tööaja norm (tunde)

Vahetuste arv

Tegelik töötundide arv

Üle- või alatundide arv

Jaanuar 176 14 168 8 alatundi

Veebruar 152 13 156 4 ületundi

Märts 168 15 180 12 ületundi

Tasu summeeritud 3-kuulise perioodi eest 168+156+180=504 tunni eest, sh 8 ületundi.Kui oleks olnud kuuviisiline arvestus, siis tasu 176+156+180=512 tunni eest, sh 16 ületundi

21

Töökorralduse vormid: paindlik tööaeg

• Koosneb põhiajast ja paindlikult kasutatavast tööajast (nt tööaja algus kell 7-9 ja lõpp 15.30-17.30)

• Eeldab juhtide ja töötajate vastastikust usaldust ning tööaja mõõtmise süsteemi

EELISED PUUDUSED

Suurendab töötajate rahulolu Töötajate halvem kättesaadavus

Võimaldab palgata töötajaid, kes põhitööajal tööl käia ei saa (tudengid, lapsevanemad jt)

Info liikumine raskendatud

Tööaja arvestuse pidamine raskendatudMeeskonnatööks ei sobi

22

Töökorralduse vormid: kokkusurutud töönädal

• Pikendatakse tööpäevi ja selle võrra vähendatakse tööpäevade arvu

• Sobib kasutuseks nt suveperioodidel kui tahetakse töötajatele anda rohkem vabu päevi

EELISED PUUDUSED

Suurendab töötajate rahulolu Tööga kohanemise raskused peale pikka tööpäevadevahelist puhkeperioodiOht üle töötada

23

Töökorralduse vormid: osaline tööaeg

• Töötamine alla 40 tunni nädalas. Tasu kujuneb vastavalt töötatud tundidele. Kasutatakse enam teeninduses ja kaubanduses

EELISED PUUDUSED

Võimaldab rakendada töötajaid, kes põhikohaga tööd ei saa/ei soovi teha (naised, pensionärid)

Vähene pühendumine organisatsioonile

Töötajate rahulolu kasv Suur tööjõu voolavus

24

Töökorralduse vormid: töö jagamine

• Mitu töötajat jagavad omavahel ühe või enama töökoha ülesandeid

• Võimalik rakendada kui mitu töötajat soovivad omavahel töökohta jagada. Töötajad otsustavad ise oma tööülesannete, tööaja ja töötasu jagamise üle.

EELISED PUUDUSED

Töö organiseerimise paindlikkus (suure töökoormuse korral saab korraga tööle kutsuda mitu inimest, võimalusel saavad mõlemad puhata)

Info liikumine raskendatud jagajate vahel

Oskuste, teadmiste ja kogemuste vahetamine töötajate vahel (kasutatakse ka koolitusvormina töötaja väljaõppel)

Alluvussuhe segane

25

Töökorralduse vormid: vahetustega töö

• Kasutatakse enam pideva tootmis- või teenindusprotsessi puhul

• Tootmises tingib vahetustega tööd sageli tootmistehnoloogia ja konkurents (seadmete maksimaalne koormatus)EELISED PUUDUSED

Võimaldab tootmisprotsessi järgi kujundada tööd

Info liikumise puudulikkus

Sõltuvus eelmise vahetuse tööst

Harjumatu elurütmiga kohanemine

26

Töökorralduse vormid: ajutine töö

• Liitumine organisatsiooniga määratletud perioodiks (tippperioodiks, projekti ajaks)

EELISED PUUDUSED

Ei pea hoidma suurt hulka põhikohaga töötajaid

Lisakulud seoses värbamisega ja koolitamisega

Võimaldab rakendada töötajaid, kes põhikohaga tööd ei saa/ei soovi teha (naised, pensionärid)

Vähene pühendumine firmale

Suur tööjõu voolavus

27

Küsimused?