Loenguslaidid 3

Jäätmed

Jäätmed - on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema (Jäätmeseadus)

Lihtsamalt – jäätmed on kõik asjad, mis on tavapärasest ringlusest kõrvaldatud, kas alatiselt või ajutiselt (pole kasutuses)

Jäätmeid tekib kõikjal (tööstuses, majapidamises, looduslikes protsessides)

Jäätmete liigid

Tavajäätmed Püsijäätmed Ohtlikud jäätmed Biolagunevad jäätmed Olmejäätmed Selline liigitamine seadustes Võiamlik liigitada veel täpsemalt(sellest

keskkonnaalaste õigusaktide loengus)

Jäätmed

Jäätmeid on tekkinud alati, ka enne inimtsivilisatsiooni teket

Jäätmed meie mõistes ka näiteks taimsed jäänused (puulehed), mis looduse jaoks osa looduslikust ringlusest

Suuremas koguses hakkas jäätmeid tekkima tööstuste kiire arenguga (tööstuses tekkivad jäätmed)

Olmejäätmete kogused suurenesid hüppeliselt peale II maailmasõda

Jäätmete teke enne II maailmasõda

Enne sõda elas suurem osa elanikest maal, kus jäätmeid tekkis vähe ning suuremas osas taaskasutati

Linnades pisut rohkem jäätmeid, aga needki enamuses looduslikud

Prügilaid, kui selliseid oli suhteliselt vähe, põhjuseks püsivate jäätmete puudumine

Jäätmed peale II maailmasõda

Maailmamajanduse kiire areng Võeti kasutusele üha uusi materjale, mis pole

looduslikud ning mille lagunemine looduses pikaajaline

Urbaniseerumine Inimeste tarbimisharjumuste muutumine Tulemuseks üha suurem kogus jäätmeid Selle tulemuseks üha enam keskkonnale ohtlike

prügilaid

Jäätmed, reostus, saastamine

Jäätmeteke ning sellest tingitud prügilad on tekitanud suurt keskkonnakahju

Nende tulemusena on saastatud või reostatud pinnavett, põhjavett, õhku, pinnast, samuti visuaalse pildi rikkumine

Prügilatest tulenev reostus on pikaajaline, sest keemilised protsessid toimuvad nendes veel kaua

Millised on probleemid ja prioriteedid Eestis Vähendada tootmise ja tarbimise jäätmemahukust Suurendada pakendite sekundaartooraine

korduvkasutust Jäätmete kohtsorteerimine võimaldaks nende

taaskasutamisest ja nõuetekohast säilitamist Vajadus rajada ohtlike jäätmete vastuvõtu ja

ladustamise kohad ning keskkonnaohutud prügilad Likvideerida keskkonnanõuetele mittevastavad

prügilad (hiljemalt 16.juuli.2009) Rajada radioaktiivsete jääkide kogumissüsteemid

Globaalne õhusaaste

Globaalne ehk ülemaailme õhusaaste on üks enim kõneainet tekitav keskkonnakaitse valdkond

Globaalsed õhusaastajad on suured tööstused, naftamaardlad. Samuti transpordi vahenditest eralduvad heitgaasid

Olulisimad aga looduslikud saasteallikad (vulkaanid, riisipõllud, mäletsejad loomad, looduslikud aineringed)

Soode kuivendamine ja turba kaevandamine Lisaks muud tegurid

Globaalse õhusaaste tagajärjed Happevihmad Kasvuhooneeffekt Osoonikihi hõrenemine ning osooni aukude

tekkimine Sudu Linnades suured probleemid, sest

saasteainete kontsentratsioon liiga suur Jne

Happevihmad

Happevihmad on vihmad, mille pH on madalam kui 5,6

Happevihmade põhjuseks on peamiselt väävel –ja lämmastikoksiidid, mis reageerivad õhus oleva veeauruga

Selle reaktsiooni tulemusena tekkivad happed ( näiteks H2SO4) ning vihmavee pH võib langeda alla 5,6

Emiteeriad tööstused ja transpordivahendid ning lisaks looduslikud allikad

Happevihmade mõju

Mullad muutuvad happelisemaks, mille tulemusena tõrjutakse mullast välja taimedele vajalikke aineid

Veekogude happestumine, mis mõjutab sealset taimestiku ja loomastiku. Elukoosluste muutus ning liigilise mitmekesisuse vähenemine

Mürgiste raskemetallide hulga suurenemine veekogudes ja pinnases (happeline keskkond aitab neil paremini lahustuda)

Vanemate lubjakivist ehitiste lagunemine

Kasvuhooneffekt

Kasvuhooneeffekt on effekt, kus maale tulev päikeseenergia (7% UV, 43% nähtavvalgus, 50% soojuskiirgus), mis maalt peegeldumisel on 70% soojuskiirgust ei saa enam maa atmosfäärist lahkuda

Selle põhjuseks on maa atmosfääri ümbritsev kiht, mis ei lase soojusel lahkuda nn kasvuhoonekile

Seda kihti põhjustavad nn kasvuhoonegaasid

Kasvuhooneeffekt

Kasvuhooneefeekt

Kasvuhooneefekti peetakse Maa üha kiireneva soojenemise põhjuseks

Kasvuhoonegaasid on – CO2, CH4, N2O, CFC gaasid

Erinevad gaasid erineva mõjuga Tegelikult suurim kasvuhooneeffekti

tekitav gaas hoopis veeaur Veeaur ehk tavalised troposfääris olevad

pilved

Erinevate gaaside mõju

Globaalse temperatuuri muutus ajaloos

Kohalikud õhusaasteallikad

Kohalikud saasteallikad võivad ühtida globaalsete saasteallikatega

Paljud kohalikud saasteallikad osa globaalsetest saasteallikatest

Näiteks: Suurtööstus, väike katlamaja osa tegelikust reostusest

Seega – lokaalne osa globaalsest

Kohalikud saasteallikad

Tööstused Sooja, elektrit tootvad saastajad Majapidamised Transpordivahendid Freoone sisaldavad külmkapid, deodorandid Aerosoolide paiskamine õhku Teede liivatamise tagajärjel liivatormid Jne

Õhusaastamise vältimine kohalikul tasandil Rohkem kasutada ühistransporti ning võimaluse

korral elektrijõul sõitvaid (Tallinnas) Külas üks tsentraalne katlamaja kui, et igal

majapidamisel oma ahi Võimaluse korral üks jaam, mis annaks korraga

nii elektrit kui ka sooja nn kombijaam Freoonivabade külmikute ja deodorantide

kasutamine Selliseid võimalusi veel. Igaüks mõtleb 3

võimaliku vältimise võimalust