logistik, tase 5. moodulite rakenduskava · motivatsioonikiri, soovia valdus, läh-tudes...

LOGISTIK, TASE 5. MOODULITE RAKENDUSKAVA

Moodul 1 – KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUS 5 EKAP ........................................................................................................................................................................... 2

Moodul 2 – SISSEJUHATUS LOGISTIKASSE JA LOGISTIKA AJALUGU 4 EKAP ............................................................................................................................................. 10

Moodul 3 – TRANSPORDI JUHTIMINE 10 EKAP .................................................................................................................................................................................................................. 14

Moodul 4 – LADUDE JUHTIMINE 12 EKAP ............................................................................................................................................................................................................................. 19

Moodul 5 – HANGETE JA OSTUDE JUHTIMINE 10 EKAP .............................................................................................................................................................................................. 24

Moodul 6 – TARNEAHELATE JA VÕRGUSTIKE JUHTIMINE 10 EKAP .................................................................................................................................................................. 27

Moodul 7 – KLIENDITEENINDUSE JUHTIMINE 10 EKAP .............................................................................................................................................................................................. 30

Moodul 8 – RISKIDE JUHTIMINE 6 EKAP ............................................................................................................................................................................................................................... 33

Moodul 9 – KESKKONNAJUHTIMINE 5 EKAP ..................................................................................................................................................................................................................... 35

Moodul 10 – PRAKTIKA 30 EKAP .................................................................................................................................................................................................................................................. 37

VALIKÕPINGUD 18 EKAP ................................................................................................................................................................................................................................................................ 44

2

Moodul 1 – KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUS 5 EKAP

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht

1 KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUS 5 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja

töökeskkonnas lähtuvalt elukestva õppe põhimõtetest.

Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad

Mooduli õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded ja

iseseisvad tööd

Õpilane

1) mõistab oma vastutust

teadlike otsuste

langetamisel elukestva

karjääriplaneerimise

protsessis

Õpilane

analüüsib iseseisvalt enda isiksust ja

kirjeldab oma tugevusi ja nõrkusi;

annab hinnangu oma kutse, eriala ja

ametialase ettevalmistuse ning enda

tööturul rakendamise võimaluste

kohta;

analüüsib iseseisvalt informatsiooni

tööturu, erialade ja õppimis-

võimaluste kohta;

analüüsib iseseisvalt informatsiooni

praktika- ja töökohtade kohta;

koostab iseseisvalt elektroonilisi

kandideerimisdokumente sh: CV,

motivatsioonikiri, sooviavaldus, läh-

tudes dokumentide vormistamise

heast tavast;

valmistab iseseisvalt ette ja osaleb

näidistööintervjuul;

koostab iseseisvalt endale lühi- ja

pikaajalise karjääriplaani.

Enesetundmine karjääri

planeerimisel.

Isiksuseomadused. Väärtused,

motivatsioon, hoiak, võimed,

oskused. Eneseanalüüsi

läbiviimine oma tugevate ja

nõrkade külgede väljaselgita-

mise kaudu. GROW-mudel.

Õppimisvõimaluste ja

tööjõuturu tundmine.

Haridustee: õppimine, praktika

ja eriala võimalused,

õpimotivatsioon ning elukestev

õpe. Tööjõuturg. Kutse-

standardid ja kompetentsid.

Töömotivatsioon.

Planeerimine ja karjääri-

otsuste tegemine. Karjääri-

teenused ja -nõustamine.

Muutustega toimetulek.

Tööotsimine, sh praktikakoha

leidmine: allikad ja tööinfo

otsimine, kandideerimis-

dokumendid, tööintervjuu.

Isikliku karjääriplaani

koostamine. Eesmärkide

1 EKAP Praktiline kompleksülesanne - in-

footsing praktikavõimaluste kohta,

vormistada dokumendid ja kiri

praktikale kandideerimiseks, koos-

tada eneseanalüüs lähtuvalt prakti-

ka eesmärkidest, individuaalse

praktikaülesande püstitamine, osa-

lemine praktikale kandideerimise

intervjuus, oma eriala õpingute

eesmärgistamine kasutades GROW

mudelit ning isiklikku karjääriplaa-

ni.

Õpimapp (iseseiseva tööna kokku

pandud) – sisaldab eneseanalüüsi,

karjääriplaani, kandideerimisdo-

kumente, intervjueerimise töölehte,

erialase ettevalmistuse töölehte, CV

ja motivatsioonikirja.

3

seadmine. Lühi- ja pikaajaline

karjääriplaan).

Õpilane

2) mõistab majanduse

olemust ja

majanduskeskkonna

toimimist

Õpilane

analüüsib iseseisvalt oma majandus-

likke vajadusi, lähtudes ressursside

piiratusest;

analüüsib iseseisvalt turumajanduse

toimimist, arvestades nõudluse, pak-

kumise ja turutasakaaluga õpitavas

valdkonnas;

analüüsib juhendi alusel nõudluse ja

pakkumise mõju ühe ettevõtte too-

dete müügitulemustele;

analüüsib meeskonnatööna Eestis

kehtivaid otseseid ja kaudseid makse

ning nende mõju ettevõtlus-

keskkonnale õpitavas valdkonnas;

täidab etteantud andmete alusel, sh

elektrooniliselt FIE näidistuludekla-

ratsiooni;

kasutab iseseisvalt majanduskesk-

konnas orienteerumiseks riiklikku

infosüsteemi „e-riik“.

Mina ja majandus.

Majanduslikud vajadused ja

otsused. Turg. Raha, selle

funktsioonid ja omadused.

Finantsvahendus ja -teenused.

Piiratud ressursid. Ressursid

majanduses. Majanduse

põhivalikud. Alternatiivkulu.

Erinevad majandussüsteemid.

Pakkumine ja nõudlus.

Nõudlus. Pakkumine. Turu

tasakaal. Turuhind.

Maksud. Riigi roll

majanduses. Otsesed ja

kaudsed maksud. Riigieelarve

tulud ja kulud. Deklareerimine

e-maksuametis.

E-riik. Riiklik infosüsteem ja

selle kasutamine.

1 EKAP Praktiline ülesanne - oma nädala

kulutuste planeerimine, tegelike

kulutuste kaardistamine ja analüüs.

Analüüs toote nõudluse ja pakku-

mise kohta lähtudes kohalikust et-

tevõtluskeskkonnast ning ette antud

lähteinfost.

Praktiline töö - tuludeklaratsiooni

koostamine.

Praktiline töö (iseseisv töö) - info-

otsing teabeväravast vastavalt ette-

antud ülesandele (maksud, majan-

dusinfo).

Õpilane

3) mõtestab oma rolli

ettevõtluskeskkonnas

analüüsib meeskonnatööna juhendi

alusel ettevõtluskeskkonda Eestis,

lähtudes õpitavast valdkonnast;

võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõt-

luskeskkonnast oma võimalusi pal-

gatöötajana ja ettevõtjana tööturule

sisenemisel;

kirjeldab juhendi alusel vastutus-

tundliku ettevõtluse põhimõtteid;

analüüsib meeskonnatööna ühe ette-

võtte majandustegevust ja seda mõ-

jutavat ettevõtluskeskkonda;

Ettevõtluskeskkond.

Ettevõtluskeskkond Eestis.

Kultuuridevaheliste erinevuste

mõju ettevõtte majandus-

tegevusele.

Ettevõtja. Võimalused

palgatöötajana ja ettevõtjana

valdkonnas.

Ettevõtlus ja vastutustundlik

ettevõtlus. Ettevõtte

majandustegevus. Tegevus-

näitajad (logistika valdkonnas).

1 EKAP Praktiline ülesanne - kriteeriumite

alusel koostatud

ettevõtlusvormivaliku,

ettevõtluskeskkonna ja äriidee

analüüs.

Praktiline ülesanne - (Iseseisva

tööna) äriplaani koostamine.

4

analüüsib meeskonnatööna juhendi

alusel kultuuridevaheliste erinevuste

mõju ettevõtte majandustegevusele;

kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äri-

ideed õpitava valdkonna näitel ja

koostab elektrooniliselt juhendi alu-

sel äriplaani.

Ettevõtete tüübid, vormid (FIE

ja äriühingud). Ettevõtte

rajamine (asutamine,

käivitamine).

Äriidee, äriplaan. Valdkonna

ettevõtte idee ja ärimudeli

tasandid. Äriplaan ja selle

koostamise põhimõtted.

Ebaõnnestumise põhjused

ettevõtluses.

Õpilane

4) 4) kasutab oma õigusi ja täidab

oma kohustusi

töökeskkonnas toimimisel

Õpilane

loetleb ja selgitab iseseisvalt tööter-

vishoiu ja tööohutuse põhilisi suun-

dumisi, lähtudes riiklikust stratee-

giast;

loetleb ja selgitab iseseisvalt tööand-

ja ja töötajate põhilisi õigusi ning

kohustusi ohutu töökeskkonna taga-

misel ja selgitab riskianalüüsi ole-

must;

eristab ja kirjeldab meeskonnatööna

töökeskkonna üldist füüsikalisi,

keemilisi, bioloogilisi, psühhosot-

siaalseid ja füsioloogilisi ohutegu-

reid ja meetmeid nende vähendami-

seks;

tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb

iseseisvalt seadustes sätestatud töö-

taja õigusi ja kohustusi seoses töö-

õnnetusega;

kirjeldab meeskonnatööna tulekahju

ennetamise võimalusi ja enda tege-

vust tulekahju puhkemisel töökesk-

konnas;

analüüsib meeskonnatööna erineva-

Töökeskkond

Töökeskkonnaga tegelevad

struktuurid. Töövõime

säilitamise olulisus.

Töökeskkonnaalane töö

korraldus. Tööandja ja töötaja

õigused ja kohustused.

Riskianalüüs. Töökeskkonna

ohutegurid ja meetmed mõju

vähendamiseks.Töökeskkonna

alane teave ja allikad.

Tööõnnetused, töötaja ning

tööandja õigused ja kohustused

seoses tööõnnetusega

Tule- ja elektriohutus ning

ennetustegevus. Käitumine

ohuolukorras. Tulekahju

ennetamine. Elektriohutus.

Töötamise õiguslikud alused

Lepingulised suhted töö

tegemisel. Lepingute

sõlmimine, muutmine ja

lõpetamine. Töölepingu mõiste

ja sisu. Varalise vastutuse

kokkulepe. Töövaidluste

1 EKAP Kompleksülesanne – ettevõtte töö-

keskkonna ja töökorralduse kirjel-

dus, töökeskkonna riskide hinda-

mine, tööohutust puudutavate do-

kumentide loomine, allkirjastamine

ja säilitamine.

Praktiline töö - töölepingu, töövõtu-

lepingu ja käsunduslepingu erisuste

analüüs.

Praktiline töö - töölepingu koosta-

mine (iseseisev töö), töötasu arvu-

tamine.

Praktiline ülesanne - analüüsib töö-

taja õigusi, kohustusi ja vastutust

käsitlevaid organisatsioonisiseseid

dokumente.

Praktiline ülesanne - koostab ja

vormistab iseseisvalt elektroonilise

algatus- ja vastuskirja ning e-kirja,

sh allkirjastab digitaalselt (iseseisva

tööna).

5

test allikatest töötervishoiu ja töö-

ohutusealast informatsiooni juhtumi

näitel;

kasutab iseseisvalt elektroonilist töö-

lepinguseadust töölepingu sõlmimi-

sel, tööaja ja puhkuse korraldamisel;

analüüsib iseseisvalt töölepingu,

töövõtulepingu ja käsunduslepingu

põhilisi erinevusi töötaja ja ettevõtja

vaatest;

analüüsib meeskonnatööna töötaja

õigusi, kohustusi ja vastutust käsit-

levaid organisatsioonisiseseid do-

kumente;

arvestab iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja

majandustulemustelt makstava tasu

bruto- ja netopalka ning ajutise töö-

võimetuse hüvitist;

kirjeldab iseseisvalt asjaajamise ja

dokumendihalduse tähtsust organi-

satsioonis;

koostab ja vormistab iseseisvalt

elektroonilise algatus- ja vastuskirja

ning e-kirja, sh allkirjastab digitaal-

selt;

kirjeldab iseseisvalt dokumentide

säilitamise vajadust organisatsioonis

ja seostab seda isiklike dokumentide

säilitamisega.

lahendamine. Teenuste

osutamine käsunduslepingu ja

töövõtulepinguga. Töötamine

avalikus teenistuses.

Töötamine välisriigis: välisriigi

seaduste kohaldamine

töötajale, maksude arvestus ja

tasumine. Kollektiivsed

töösuhted ja kollektiivleping.

Töötajate usaldusisik. Töötüli

ja töövaidlused.

Töökorraldus

Tööandja kehtestatud reeglid

töökorraldusele. Ametijuhend.

Tööaeg ja selle korraldus:

töönorm, ületunnitöö, öötöö,

riigipühal tehtav töö, töö

tegemise aja ja öötöö piirang,

Puhkeaeg ja liigid. Lähetus.

Puhkuse korraldamine.

Töö tasustamine ja sotsiaalsed

tagatised. Töötasus kokku

leppimine, töötasu alammäär.

Töötasu arvutamise viisid

(ajatöö, tükitöö, tulemustasu).

Töö tasustamine ületunnitöö,

öötöö, riigipühal tehtava töö.

töötasu maksmise kord.

Töötuskindlustushüvitis.

Asjaajamine ja dokumendi-

haldus. Organisatsiooni

sisemist töökorraldust

reglementeerivad

alusdokumendid (näiteks

asjaajamiskord, dokumentide

6

loetelu).

Dokumentide loomine ja üld-

nõuded dokumentidele.

Dokumentide (k.a plankide)

liigid. Kirja elemendid. Kirja

loomine.Tekstitöötlus-

programmi kasutamine

dokumentide vormistamisel. E-

kiri. E-kirja elemendid. E-kirja

esitusvorm. E-kirja loomine. E-

posti haldamine).Dokumentide,

sh digitaaldokumentide

säilitamine (k.a tähtajad).

Õpilane

5) käitub vastastikust

suhtlemist toetaval viisil

Õpilane

suhtleb nii verbaalset kui mittever-

baalset keerukates ja muutuvates

suhtlemissituatsioonides sobivalt;

kasutab keerukates ja ootamatutes

suhtlemissituatsioonides erinevaid

suhtlemisvahendeid, sh järgib tele-

foni- ja internetisuhtluse head tava;

analüüsib enda ja grupiliikmete käi-

tumist, järgides üldtunnustatud käi-

tumistavasid;

juhib juhendi alusel eesmärgipäraselt

väikesearvulist meeskonda tööalaste

probleemide looval lahendamisel;

analüüsib juhendi alusel kultuurilisi

erinevusi suhtlemisel;

analüüsib juhendi alusel enda ja teis-

te teeninduskultuuri, teenindushoia-

kuid ja – oskusi;

lahendab iseseisvalt erinevaid, sh

muutuvaid teenindussituatsioone,

lähtudes kliendikeskse teeninduse

Suhtlemine.

Verbaalne ja mitteverbaalne

suhtlemine. Ametlik ja mitte-

ametlik suhtlemine. Telefoni-

suhtlus.Interneti-suhtlus ja

suhtlusvõrgustikud. Kultuuri-

devahelised erinevused ja nen-

de arvestamine suhtlemis-

situatsioonides.

Suhtlemisbarjäär ja selle üle-

tamise võimalused.

Käitumine suhtlemis-

situatsioonides. Tööalase

käitumise etikett. Positiivse

mulje loomine. Konfliktid ja

veaolukorrad, nende

ennetamine ja juhtimine.

Grupp ja meeskond.

Teeninduslik ja kliendikeskne

mõttekultuur. Klient ja teenin-

daja. Teeninduseks vajalikud

hoiakud ja oskused.

1 EKAP Kompleksülesanne - logistiku tööga

seotud rollimäng (k.a erineva

kultuuritaustaga kliendid, keerukad

situatsioonid), mis sisaldab nii

otsest kontakti kui telefonivestlust

kliendiga, kirjalikku suhtlust,

kliendiga probleemi lahendamist.

Kliendi ja iseenda suhtlemise

analüüs (juhendi alusel).

7

põhimõtetest. Teenindusprotsess. Erinevad

(k.a keerukad)

teenindussituatsioonid ja nende

lahendamine.

Mooduli hinde

kujunemine

Moodulit hinnatakse mitteeristavalt. Hindamise eelduseks on aruteludes ja rühmatöödes osalemine.

Mooduli hinne kujuneb elektroonilise õpimapi (moodlis) ja selle esitluse alusel (sulgudes välja toodud hindamiskriteeriumi number)::

Praktiline kompleksülesanne (infootsing praktikavõimaluste kohta, vormistada dokumendid ja kiri praktikale kandideerimiseks, koostada

eneseanalüüs lähtuvalt praktika eesmärkidest, individuaalse praktikaülesande püstitamine, osalemine praktikale kandideerimise intervjuus,

oma logistiku eriala õpingute eesmärgistamine kasutades GROW mudelit (1 ,2, 3, 4, 5, 6, 7).

Praktiline ülesanne (oma nädala kulutuste planeerimine, tegelike kulutuste kaardistamine ja analüüs) 8.

Analüüs toote nõudluse ja pakkumise kohta lähtudes kohalikust ettevõtluskeskkonnast (8, 9, 10, 11).

Praktiline töö: tuludeklaratsiooni koostamine (12).

Infootsing teabeväravast (11, 13).

Kompleksülesanne väikeettevõtja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs, töökeskkonna riskide hindamine, analüüs tööohutust puuduta-

vate dokumentide loomise, allkirjastamise ja säilitamise kohta (14, 15, 16, 17, 18, 19).

Praktiline töö (kaardistada erinevused töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu vahel (20, 21, 22, 23).

Raport arutelust dokumendihalduse vajalikkusest organisatsioonis (24, 26).

Praktikakoha taotlus e-kirjana (25, 26)

Kompleksülesanne (logistiku tööga seotud rollimäng, mis sisaldab nii otsest kui telefonivestlust kliendiga (27, 28, 29, 30, 31, 32, 33).

Hindamis-

kriteeriumid

Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane:

1) analüüsib iseseisvalt enda isiksust ja kirjeldab oma tugevusi ja nõrkusi;

2) annab hinnangu oma kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse ning enda tööturul rakendamise võimaluste kohta;

3) analüüsib iseseisvalt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta;

4) analüüsib iseseisvalt informatsiooni praktika- ja töökohtade (logistika valdkonnas) eriala kohta;

5) koostab iseseisvalt elektroonilisi kandideerimisdokumente sh: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus, lähtudes dokumentide vormis-

tamise heast tavast;

6) valmistab iseseisvalt ette ja osaleb näidistööintervjuul;

7) koostab iseseisvalt endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaan;

8) analüüsib iseseisvalt oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest;

9) analüüsib iseseisvalt turumajanduse toimimist, arvestades nõudluse, pakkumise ja turutasakaaluga õpitavas valdkonnas;

10) analüüsib juhendi alusel nõudluse ja pakkumise mõju ühe ettevõtte toodete müügitulemustele;

11) analüüsib meeskonnatööna Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse ning nende mõju ettevõtluskeskkonnale õpitavas valdkon-

nas;

8

12) täidab etteantud andmete alusel, sh elektrooniliselt FIE näidistuludeklaratsiooni;

13) kasutab iseseisvalt majanduskeskkonnas orienteerumiseks riiklikku infosüsteemi „e-riik“;

14) loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi, lähtudes riiklikust strateegiast;

15) loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ja selgitab riskiana-

lüüsi olemust;

16) eristab ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi

ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks;

17) tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb iseseisvalt lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega;

18) kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas;

19) analüüsib meeskonnatööna erinevates allikate töötervishoiu ja tööohutusalast informatsiooni juhtumi näitel;

20) kasutab iseseisvalt elektroonilist töölepinguseadust töölepingu sõlmimisel, tööaja ja puhkuse korraldamisel;

21) analüüsib iseseisvalt töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi töötaja ja ettevõtja vaatest;

22) analüüsib meeskonnatööna töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente;

23) arvestab iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist;

24) kirjeldab iseseisvalt asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis;

25) koostab ja vormistab iseseisvalt elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt;

26) kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega;

27) kasutab keerukates ja muutuvates suhtlemissituatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist;

28) kasutab keerukates ja ootamatutes suhtlemissituatsioonides erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse

head tava;

29) analüüsib enda ja grupiliikmete käitumist ning järgib üldtunnustatud käitumistava;

30) juhib juhendi alusel eesmärgipäraselt väikesearvulist meeskonda tööalaste probleemide looval lahendamisel;

31) analüüsib juhendi alusel kultuurilisi erinevusi suhtlemisel;

32) analüüsib juhendi alusel enda ja teiste teeninduskultuuri, teenindushoiakuid ja –oskusi;

33) lahendab iseseisvalt erinevaid sh muutuvaid teenindussituatsioone, lähtudes kliendikeskse teeninduse põhimõtetest.

Õppemeetodid Loeng, arutelu, e-õpimapp, eneseanalüüs, infootsing, ideekaart, mõttekaart, praktiline töö, rollimäng, rühmatöö, juhtumianalüüs, iseseisev

töö, essee, kompleksülesanne. Õppematerjalid Rekkor, S, jt. Teenindamise kunst. 2013.

Suppi, K. Ettevõtlusõpik. Käsiraamat. Atlex. 2013.

Randmaa, T., Raiend, E., Rohelaan, R., Kupp, A., Mägi, J. Ettevõtluse alused. Õppematerjal. 2007. Allikas:

http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Ettev%C3%B5tlus%C 3%B5pe/Ettev%C3%B5tluse%20alused%20%C3%B5pilasele.pdf

Sirkel, R, Uiboleht, K., Teder, J., Nikitina-Kalamäe, M. 2014. Ideest eduka ettevõtteni. 2014. Õppematerjal. Allikas:

http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Ettev%C3%B5tlus% C3%B5pe/Ideest%20eduka%20ettev%C3%B5tteni.pdf

Arrak, A. jt. Eesti Majandus. Tartu: Avatar Grupp. 2008.

9

Tööinspektsiooni kodulehekülg http://www.ti.ee

Teeninduse Aabits E-käsiraamat, http://heateenindus.ee/kasiraamat

Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee

Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee

Rahandusministeerium www.fin.ee

Maksu- ja tolliamet www.emta.ee

Portfoolio kursuse ajaveeb. http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/erinevad-e-portfoolio-tarkvarad-tuubid-standardid/

Äriühingute statistika. http//www.stat.ee

Muud portaalid:

www.minuraha.ee

www.eas.ee

www.eesti.ee

www.aktiva.ee

www.tooelu.ee

http://www.aktiva.ee/

10

Moodul 2 – SISSEJUHATUS LOGISTIKASSE JA LOGISTIKA AJALUGU 4 EKAP


2 SISSEJUHATUS LOGISTIKASSE JA LOGISTIKA AJALUGU 4 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma õpingute planeerimisega Rakvere Ametikoolis, kaasaegse logistika

põhimõtete, ajaloo ja arengu selgitamisega, seda lähtuvalt üleilmastumisest ning ärikeskkonna trendidest.

Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad

Mooduli õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded

ja iseseisvad tööd

Õpilane

1) selgitab oma rolli

õppijana Rakvere

Ametikoolis lähtuvalt

kooli õppetöö ja praktika

korraldusest

Õpilane

iseloomustab (k.a meeskonnaga)

logistiku õppekava ülesehitust ning

kooli sisekorda õppe- ja

praktikakorraldusest lähtuvalt;

kirjeldab oma võimalusi õppijana

(RAK) koolis, registreerib end E-

õpikeskkonda ning selgitab

meeskonnatöö vajalikkust õppetöö

eesmärgist lähtuvalt.

Kooli ja eriala tutvustus.

Logistiku kutsestandard.

Eriala õppekava ülesehitus,

Õppekorraldus ja kooli sisekorra

eeskirjad. Praktika korraldus

koolis. Dokumentatsioon.

Kooli õpikeskkond ja õppimise

toetamine.

Õpikeskkond (raamatukogu jm

võimalused). E-õppekeskkond,

siseveeb, moodl´i keskkond.

Õppimise toetamine.

1 EKAP Mõttekaart – logistik eriala

õpinguid Rakvere Ametikoolis.

Praktiline töö – grupitöö

„Õppekava analüüs, kooli

sisekord, õppe- ja praktika

korraldus“; grupitööle järgneb

iga õppija iseloomustus

(iseseisva tööna) oma rollist

RAK õppijana.

Praktiline töö (iseseisev töö) –

E-õpikeskkonda

registreerimine, proovitöö

ülesse laadimine.

Õpilane

2) selgitab logistika

olemust, logistilisi

funktsioone ja seostab

erinevaid

logistikaprotsesse

lähtuvalt kaupade

liikumisest tootjalt

tarbijani

Õpilane

selgitab meeskonnatööna logistika

mõistet, tähtsust lähtuvalt valdkonna

ajaloost ning peamistest arengutest

Eestis ja maailmas;

eristab logistilisi funktsioone ja

selgitab neis olevaid tegevusi, infovoo

juhtimist ning sellest tulenevat

lisaväärtuse teket kauba tarbijani

Logistika mõisted ja

põhimõtted. Logistika ja

tarneahela peamised seosed ning

kaupade liikumine tootjalt

tarbijani. Logistika määratlus.

Logistika mõiste ja eesmärk.

Logistika valdkonna ressursid,

k.a meeskond.

Logistika ajalugu ja areng.

1,5 EKAP Juhtumianalüüs (iseseisev töö)

ja esitlus - kahe valdkonna

ettevõtte külastuse võrdlus ja

tulemuste esitlemine.

Mõttekaart ja arutelu -

meeskonna nägemus logistika

olemusest, tähtsusest

ajaloo/arengu taustal.

11

jõudmise protsessis;

arvestab etteantud parameetrite alusel

logistiliste protsesside ajalist ja

rahalist mõõdet, lähtudes

kvaliteedinõuetest.

Logistika valdkonna ettevõtted

ja arengusuunad. Ajalooline

ülevaade. Trendid läbi ajastu

ning logistika valdkonna areng.

Üleilmastumise mõju logistika

valdkonnale.

Logistika protsessid.

Protsessid ja protsessijuhtimine

logistikas. Infovood.

Logistikaettevõtte ärikeskkond,

trendid, mõjurid ja õiguslik

regulatsioon.

Logistikaprotsesside ajaline ja

rahaline mõõde.

Ettevõtte konkurentsivõime ja

lisaväärtuse loomine. Kvaliteet.

Essee (iseseisev töö) etteantud

teemal „Logistika valdkonna

areng ja minu võimalused

seoses õpingutega logistiku

erialal“.

Praktiline töö (iseseisev töö) ja

esitlus - „Valdkonna ettevõtete

võrdlus“. Kahe ettevõtte

võrdlus eristades logistilisi

funktsioone, tegevusi,

infovoogusid, kvaliteedi-

nõudeid, kauba sihtkliendile

jõudmise teekonda ja

lisaväärtuse tekke võimlusi.

Esitlus kontaktõppe tundides

(vastavalt ajalisele piirangule).

Juhtumianalüüs (iseseisev töö)

ja esitlus –ühe logistika-

ettevõtte logistiliste protsesside

ja väärtusahela visualiseering

(k.a ajaline ja rahaline mõõde).

Õpilane

3) liigitab ja võrdleb kaupu

ning erinevaid

pakendeid rakendades

nendevahelisi seosed

efektiivse logistika

toimimisest lähtuvalt

Õpilane

eristab kaupa liigiti ning pakendeid

liigist, klassifikatsioonist,

materjalidest lähtuvalt ning selgitab

meeskonnaga keskkonnasäästliku

pakendi– ja ringluse põhimõtteid,

tuginedes pakendiseadusele;

peab arvestust väljastatavate ja

vastuvõetavate pakendite ja

pakkematerjalide üle vastavalt

saatedokumentidele;

Kaup ja pakend kui logistika

objekt. Kaupade liigituse

alused. Kaup logistika objektina.

Pakendid ja – ringluse

põhimõtted.

Pakendite liigitus ja

klassifikatsioon. Pakendite

kasutamise logistilised

põhimõtted. Kaubaalused ja

konteinerid. Pakkematerjalid.

Pakkimise kulud ja saadetise

1,5 EKAP Struktureeritud kirjalik töö -

kaupade mõistete ja pakendi

ringluse põhimõtete

tundmisest. Pakendite ja

pakkematerjalide liigitamise,

eristamise, võrdemise

võimalustest; pakendi

nõuetekohasest käitlemisest.

Praktiline töö õppelaos-

komplekteerimine, kaubaaluse

kiletamine, kaubaaluste

12

kirjeldab pakendite ja

pakkematerjalide nõuetekohast

käitlemist ning säästlikku

kasutamist, järgides jäätmeseadust.

kahjustused. Markeering

pakendil. Pakendiringluse

põhimõtted. Tagastuslogistika

pakendiga seonduvad

lähtekohad.

ringlemine, arvestus ja

dokumentatsioon.

Analüüs - meeskonnaga

selgitab keskkonnasäästliku

pakendi- ja ringluse ning

arvestuse/dokumeneerimise

põhimõtteid.

Referaat ja esitlus (iseseisev

töö) – ühe kauba ja selle

pakendiviisi kohta.

Mooduli hinde

kujunemine

Moodulit hinnatakse mitteeristavalt. Hindamise eelduseks on aruteludel ja rühmatöödes osalemine.

Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel (sulgudes välja toodud hindamiskriteeriumi number):

Praktiline töö, mis sisaldab õppekava, kooli sisekorra, õppe- ja praktika korralduse analüüsi; iseseisvat tööd „E-õpikeskkonda

registreerimine, proovitöö ülesse laadimine“; sh esseed logistika valdkonna arengust ning õppija võimalustest seoses õpingutega logistiku

erialal; mõttekaartide kokkuvõtet logistika eriala õpingutest Rakvere Ametikoolis, logistika olemusest ning tähtsusest ajaloo/arengu

taustal (1, 2, 3).

Kompleksülesanne, mis sisaldab (4, 5, 6, 7, 8):

1) praktilist tööd (s.h iseseisvat tööd) valdkonna ettevõtete võrdlusest, s.h esitlust ning juhtumianalüüsi ühe logistikaettevõtte logistiliste

protsesside ja väärtusahela visualiseeringust (k.a ajaline ja rahaline mõõde ning esitlus);

2) struktureeritud kirjalikku tööd;

3) praktilist tööd õppelaos;

4) meeskonnatööd keskkonnasäästliku pakendi- ja ringluse ning arvestuse/dokumenteerimise põhimõtteid analüüsides;

5) referaati ja esitlust ühe kauba ja pakendiviisi kohta.

Hindamis-

kriteeriumid


1) iseloomustab (k.a meeskonnaga) logistiku õppekava ülesehitust ning kooli sisekorda õppe- ja praktikakorraldusest lähtuvalt;

2) kirjeldab oma võimalusi õppijana (RAK) koolis, registreerib end E-õpikeskkonda ning selgitab meeskonnatöö vajalikkust õppetöö

eesmärgist lähtuvalt;

3) selgitab meeskonnatööna logistika mõistet, tähtsust lähtuvalt valdkonna ajaloost ning peamistest arengutest Eestis ja maailmas;

4) eristab logistilisi funktsioone ja selgitab neis olevaid tegevusi, infovoo juhtimist ning sellest tulenevat lisaväärtuse teket kauba

tarbijani jõudmise protsessis;

13

5) arvestab etteantud parameetrite alusel logistiliste protsesside ajalist ja rahalist mõõdet, lähtudes kvaliteedinõuetest;

6) eristab kaupa liigiti ning pakendeid liigist, klassifikatsioonist, materjalidest lähtuvalt ning selgitab meeskonnaga

keskkonnasäästliku pakendi– ja ringluse põhimõtteid, tuginedes pakendiseadusele;

7) peab arvestust väljastatavate ja vastuvõetavate pakendite ja pakkematerjalide üle vastavalt saatedokumentidele;

8) kirjeldab pakendite ja pakkematerjalide nõuetekohast käitlemist ning säästlikku kasutamist, järgides jäätmeseadust.

Õppemeetodid Loeng, seminar, mõttekaart, juhtumianalüüs, arutelu, rühmatöö/paaristöö, praktiline töö, iseseisev töö, info kogumine, analüüs, kirjalik

töö, esitlus.

Õppematerjalid Tulvi, A. Logistika õpik kutsekoolidele. 2013. Allikas. http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik-

kutsekoolidele

Suursoo, J. Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine. Tallinn.

A. Tulvi. Laomajanduse ja veokorralduse töövihik. Tallinn.

Kiisler, A. Logistika ja tarneahela juhtimine. TTÜ Kirjastus, 2011.

Eesti Kaupade Nomenklatuur. Tallinn. 2015.

Pajumets, I, Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus. Tallinn. 2007.

Villemi, M. Logistika alused. Tallinn TTÜ Kirjastus, 2008.

CMR konventsioon.

Pakendiseadus.

Muudportaalid:

www.logistikauudised.ee,

www.logiproff.ee

14

Moodul 3 – TRANSPORDI JUHTIMINE 10 EKAP


3 TRANSPORDI JUHTIMINE 10 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime transpordilogistika planeerimise ja korraldamisega, veoteenuste müügi ja

veopargi ladusa töö korraldusega.

Nõuded mooduli alustamiseks Sissejuhatus logistikasse ja logistika ajalugu mooduli õpiväljundite saavutamine



Õpilane

1) planeerib, korraldab ja

koordineerib kohalikke ja

rahvusvahelisi vedusid

vastavalt kliendi vajadustele

Õpilane

selgitab välja ettevõtte veovajaduse

lähtuvalt sihtturust ja klientide

vajadusest;

arvutab maksimaalse veokulu,

veoaja ja määrab kvaliteedinõuded;

selgitab välja kompromissi-

võimalused transpordi ja

tarneahelate muude toimingute

vahel;

valib sobiva transpordiliigi ja

veovahendi lähtuvalt ette antud

valikukriteeriumitest;

planeerib veomarsruudi arvestades

kauba liiki ning optimaalsuse

põhimõtet;

koostab hinnapäringud vastavalt

infovajadusele;

võrdleb hinnapakkumisi ja

potentsiaalseid vedajaid, võttes

arvesse kulusid ja võimalikku

lisaväärtust ning tuvastab

ettevõttele sobivaima pakkumise ja

teenusepakkuja.

Veovajaduse välja selgitamine. Veovajaduse määramine

lähtudes kauba liigist,

ohtlikkusest, mõõtmetest,

kaalust, laadimisvõimalustest,

tarneklauslist.

Veokulu ja veoaja arvutamine. Veohinna komponendid,

hinnamuutuste riskitegurid).

Veo kvaliteet. Veo

kvaliteedinõuded. Veotähtaeg.

Transpordi ja tarneahelate

muude toimingute vahelised

seosed. Peamised seosed.

Vaheladustamine, terminalid,

lisaväärtustoimingud.

Transpordiliigi ja veovahendi

määramine. Transpordiliikide

erinevused ja reguleerivad

seadused. Kuller- ja postivedudel

kehtivad nõuded ja seadused.

Ohtlike kaupade veo

eritingimused ja seadused.

Ülekaaluliste ja ülemõõtmeliste

vedude tingimused ja seadused.

2 EKAP Mõttekaart – vedude korralduse

nõuded sihturul, põhimõtted ja

nõuded .

Struktureeritud kirjalik töö (test)

- kohalike ja rahvusvaheliste

vedude korraldamise vajadus ja

põhitingimused.

Praktiline ülesanne (iseseisev

töö) – näidisülesande alusel

veoteekonna planeerimine koos

päringu, hinnakalkulatsiooni ja

veokulu ning

-hinnapakkumistega.

Kompleksülesanne (iseseisev

töö) – kahe etteantud ettevõtte

transpordi ja tarneahelate

vahelised seosed ja

kompromissvõimalused.

15

Veomarsuudi planeerimine. Põhi-, kõrvalteed, terminalide

asukohad. Planeerimisprotsess ja

etapid. Hinnapäringu

koostamine. Klientide ja kauba

andmed. Hinnapakkumised ja

sobiliku pakkumise

väljavalimine. Võrreldavate

kriteeriumite määramine,

võrdlemine, valikuprotsess.

Õpilane

2) korraldab veoteenuste

müüki, arvestades klientide

nõudlust

Õpilane

koostab hinnapakkumised

kooskõlas kliendi veovajadustega;

korraldab veodokumentatsiooni

vormistamise lähtuvalt

õigusaktidest;

planeerib veovahendi ja –ühiku

koormaruumi ning laadimise;

planeerib veo kooskõlas

õigusaktide ja sotsiaalsete

normidega.

Kliendi veovajaduse

tingimustel hinnapakkumise

koostamine. Teenus,

veovajadus, hind jm tingimused.

Põhi- ja lisaandmed.

Veodokumentatsiooni

koostamine. Veose saatelehed

erinevatel transpordiliikidel.

Tollidokumendid. Veose- ja

vastutuskindlustus. Tüüp-

tingimused, kindlustuslepingute

sõlmimise põhimõtted.

Koormaruumi kasutuse

planeerimine ja laadimine.

Kandevõime, veoruumide

mahud, mahukaal. Koormaruumi

planeerimine. Laadimine.

Laadimisjärjestus.

Seadusandlikud aktid. Aktid,

mis reguleerivad vedusi ja

nendest tulenevat

dokumentatsiooni. Riiklikud ja

rahvusvahelised õigusaktid.

2 EKAP Poolstruktureeritud kirjalik töö

(test) – teenus, omahind,

tingimused (k.a õigusaktid jm

normid) veodokumentatsiooni

täitmine.

Praktilised (arvutus)ülesanded

(s.h iseseisev töö)–kandevõime,

veoruum, mahud, hind vastavalt

veo planeerimise etteantud

nõutele.


näidisülesande ja ühe etteantud

ettevõtte näitel koostada veokile

omahinna arvutused ning

hinnapakkumine kliendile.

Õpilane

3) planeerib ja korraldab

Õpilane

koostab autopargi tarvis korralise

Autopargi tehnohoolduse

graafik. Tootjapoolsed

2 EKAP Praktiline töö (iseseisev töö) –

koostada vabalt valitud

16

veokipargi hooldust ning

remonti, tagades tõrgeteta

transpordi töö

hoolduse graafikud, et tagada

tõrgeteta transpordi töö;

korraldab veovahendite regulaarset

ettevõttesisest ülevaatust tulenevalt

ülevaatusplaanist;

registreerib autojuhtide raporteid

vigade ja puuduste kohta veokipargi

tehnilise seisukorra tagamiseks.

hooldusjuhendite

tüüptingimused. Tehnohoolduse

ajakava ja graafik, selle

koostamine.

Autode ja veovahendite

ettevõttesisene ülevaatus.

Igapäevane ja täiendavat

tehnokontroll. Ülevaatuse kord

ja –plaan.

Autode ja veovahendite

vigade, puuduste registrid,

registreerimine ja

analüüsimine. Vigade kogumise

süsteem ja nende põhjuste

analüüsimine. Vigade ja

puuduste registreerimine ning

analüüs. Raportid.

veovahendite haldamiseks

tehnokontrolli plaan (s.h

graafikud) vastavalt ülevaatuse

korrale ning regisreeritud

vigadele/puudustele.

Praktiline töö – veovahendite

haldamine ja tehniline seisukord

(k.a praktiline ülevaatus

ülevaatuspunktis), registreerib

puudused tehnilisest seisukorrast

lähtuvalt.

Õpilane

4) juhib veonduse

kuluarvestussüsteemi,

tagades optimeeritud kulud

Õpilane

teeb kuluarvestust vastavalt

arvestussüsteemile, tagades

optimeeritud kulud;

koostab veokipõhised omahinna

arvestuse tabelid ja korraldab

veovahendi kui kulukeskuse põhist

omahinna arvestust;

koostab marsruudipõhised omahinna

arvestuse tabelid ja peab

marsruudipõhist omahinna arvestust.

Kuluarvestus.Transpordikulude

kujunemine, kulusid mõjutavad

tegurid (kütuse hind jm).

Omahind. Kuluarvestuse

erinevad meetodid. Kulude

juhtimine ja arvestussüsteem.

Omahinna komponendid ja --

arvestus. Omahinda mõjutavad

komponendid. Veokipõhine

omahind. Omahinnaarvutuse

võimalused. Kulukeskuse põhine

omahinna arvestus.

Marsuudi- ja regiooni-põhised

omahinnatabelid. Omahinna

põhiselt läbisõidu, aja ja

regioonihinna kujundamine.

2 EKAP Kompleksülesanne (s.h iseseisev

töö) – veokipõhiste, marsruudi-

ja regioonipõhiste omahinna

arvutustabelite koostamine,

täitmine vastavalt etteantud

lähteandmetele ning

kuluarvestuse põhimõtetele.

Praktiline töö – kuluarvestus-

ülesanded (sh iseseisev töö).

Õpilane

5) korraldab autojuhtide peab autojuhtide tööaja arvestust

vastavalt töötatud ajale ja tehtud

Autojuhtide töö- ja puhkeaja

arvestus. Õigusnormidest

2 EKAP Struktureeritud kirjalik töö (test)

– autojuhtide töö- ja puhkeaja

17

tööaja- ning töötasu

arvestust, järgides

õigusaktide nõudeid

tööle, lähtudes õigusaktidest;

kontrollib tööajapiirangutest

kinnipidamist sõidumeerikute

andmete põhjal.

tulenevate töögraafikute

koostamine. Riiklikud ja

rahvusvahelised määrused.

Õigusaktid. Töö- ja puhkeaja

erinevate õigusaktide

regulatsioon. Töö- ja puhkeaja

regulatsiooni erisused

veokorralduses.

Kontroll töö- ja puhkeaja

täitmise üle. Tööajapiirangud.

Seadusandlikud kohustused ja

kontrollijad. Sõidumeerikud,

andmed ja kontroll.

normid (k.a piirangud),

töötasustamise ja arvestuse

põhimõtted.


õigusaktidest/piirangutest

lähtuvalt koostada etteantud

veoteekonnale autojuhi töö- ja

puhkeaja graafik, et määrata

veose kohalejõudmise aeg.

Mooduli hinde

kujunemine

Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.

Hindamise eelduseks on aruteludel ja rühmatöödes osalemine. Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel:

Praktiline töö, mis sisaldab mõttekaardi kokkuvõtet vedude korralduse nõuetest, põhimõtetest; s.h struktureeritud kirjalikku tööd

kohalike ja rahvusvaheliste vedude korraldamisest; praktilist ülesannet veoteekonna planeerimisest; s.h iseseisevat tööd veokile omahinna

arvutusest ja hinnapakkumisest, koostades vabalt valitud veovahendite haldamiseks tehnokontrolli plaani (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11, 12,

14).

Kompleksülesanne, mis sisaldab (9, 10, 11, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19):

1) praktilist tööd veovahendite haldamisest ja tehnilisest seisukorrast;

2) iseseisvat tööd veokipõhiste, marsruudi- ja regioonipõhiste omahinna arvutustabelite koostamisest; õigusaktidest/piirangutest lähtuvalt

koostatud autojuhide töö- ja puhkeaja graafikust;

3) struktureeritud kirjalikku tööd teenuse omahinnast, regulatsioonist, veodokumentatsiooni täitmisest, autojuhtide töö- ja puhkeaja

normidest, töötasustamisest ja arvestuse põhimõtetest.

Hindamis-

kriteeriumid


1) selgitab välja ettevõtte veovajaduse lähtuvalt sihtturust ja klientide vajadusest;

2) arvutab maksimaalse veokulu, veoaja ja määrab kvaliteedinõuded;

3) selgitab välja kompromissi-võimalused transpordi ja tarneahelate muude toimingute vahel;

4) valib sobiva transpordiliigi ja veovahendi lähtuvalt ette antud valikukriteeriumitest;

5) planeerib veomarsruudi arvestades kauba liiki ning optimaalsuse põhimõtet;

6) koostab hinnapäringud vastavalt infovajadusele;

7) võrdleb hinnapakkumisi ja potentsiaalseid vedajaid, võttes arvesse kulusid ja võimalikku lisaväärtust ning tuvastab ettevõttele

18

sobivaima pakkumise ja teenusepakkuja;

8) koostab hinnapakkumised kooskõlas kliendi veovajadustega;

9) korraldab veodokumentatsiooni vormistamise lähtuvalt õigusaktidest;

10) planeerib veovahendi ja –ühiku koormaruumi ning laadimise;

11) planeerib veo kooskõlas õigusaktide ja sotsiaalsete normidega;

12) koostab autopargi tarvis korralise hoolduse graafikud, et tagada tõrgeteta transpordi töö;

13) korraldab veovahendite regulaarset ettevõttesisest ülevaatust tulenevalt ülevaatusplaanist;

14) registreerib autojuhtide raporteid vigade ja puuduste kohta veokipargi tehnilise seisukorra tagamiseks;

15) teeb kuluarvestust vastavalt arvestussüsteemile, tagades optimeeritud kulud;

16) koostab veokipõhised omahinna arvestuse tabelid ja korraldab veovahendi kui kulukeskuse põhist omahinna arvestust;

17) koostab marsruudipõhised omahinna arvestuse tabelid ja peab marsruudipõhist omahinna arvestust;

18) peab autojuhtide tööaja arvestust vastavalt töötatud ajale ja tehtud tööle, lähtudes õigusaktidest;

19) kontrollib tööajapiirangutest kinnipidamist sõidumeerikute andmete põhjal.

Õppemeetodid Loeng, seminar, mõttekaart, juhtumianalüüs, arutelu, rühmatöö/paaristöö, praktiline töö, iseseisev töö, info kogumine, analüüs.

Õppematerjalid EEA üldtingimused, veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri, LS §5 Juhi töö- ja puhkeaeg.

EL Parlamendi ja Nõukogu määrus nr.561/2006 juhi sõidu- ja puhkeajast.

CMR konventsioon.

Tulvi, A. Logistika õpik. 2013. Allikas. http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik-kutsekoolidele

Hintsov, T. Kaubavedu. 2007.

Suursoo, J. Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine.

Suursoo, J. Ekspedeerija käsiraamat. 2000.

A. Tulvi. Laomajanduse ja veokorralduse töövihik.


Eesti Kaupade Nomenklatuur. Tallinn., 2015.

Ekspordiga alustamine: õpik käsiraamat. Tallinn. Külim, 1998.

Pajumets, I, Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus. Tallinn, 2007.

Veoohutus. Tallinn, 2007.

Rahvusvahelised kaubaveod, eeskiri. Tallinn Maanteeamet, 1998.

Tarneklauslid INCOTERMS 2000. Tallinn, EMI.

Villemi, M. Logistika alused. Tallinn TTÜ Kirjastus, 2008.

VÕS-i kaubaveoleping.

Pakendiseadus.

EL tolliseadustik.

Muudportaalid:

www.elea.ee; www.fiata.com; www.logiproff.ee

19

Moodul 4 – LADUDE JUHTIMINE 12 EKAP


4 LADUDE JUHTIMINE 12 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime erinevate laotöödega, annab hinnangu oma tegevusele ning korraldab

laoteenuste müüki ja ostu.

Nõuded mooduli alustamiseks Sissejuhatus logistikasse ja logistika ajalugu mooduli õpiväljundite saavutamine



Õpilane

1) analüüsib laotööd

parandusmeetmete

rakendamiseks

Õpilane

arvutab laotoimingute omahinda ja

annab hinnanguid erinevatele

kulukomponentidele;

analüüsib laotoimingute kvaliteeti ja

klientidele pakutavat teenindustaset

ning planeerib parendusmeetmeid;

analüüsib laotoimingute tootlikkuste

ja efektiivsuste ning planeerib

parendusmeetmeid;

analüüsib perioodiliselt lao

läbilaskevõimet;

töötab välja laotöö juhtimissüsteemi,

töösserakendamise ning

parendamisvõimalused lähtuvalt

logistika eesmärkidest;

selgitab välja kompromissi-võimalused laotoimingute ja muude toimingute vahel tarneahelas.

Laotoimingute omahinna

komponendid ja arvutused.

Kauba põhitoimingud laos.

Laotoimingute omahinna-

arvutused, erinevad

kulukomponendid.

Laotoimingute kvaliteet ja

selle mõõtmine. Töö logistika

ja laotöö infosüsteemis;

süsteemi põhitoimingud,

struktuur ja kasutamine.

Klienditeenindus laos, laotöö

kvaliteet ja parendus-

võimalused. Kaubakahju

käsitlus, kahjude tuvastamine.

Reklamatsioonid. Planeeritud

ja planeerimata kaod. Sise- ja

välisvargused. Kadude

vältimise süsteem, ennetavad

meetmed kaubakadude

vähendamiseks.

Laotoimingute tootlikuse ja

efektiivsuse analüüs ning

parendamise võimalused.

Laotöö juhtimise eesmärgid,

põhimõtted. Laotööd

6 EKAP Juhtumianalüüs (iseseisev töö) ja

esitlus - kahe valdkonna

ettevõtte (lao) külastuse võrdlus

ja tulemuste esitlemine vastavalt

õpetaja antud kriteeriumitele.

Parendamis- ja

kompromissvõimaluste välja

toomine .

Mõttekaart ja arutelu – laotöö

vajalikkus, ladude olemus, k.a

tähtsus ajaloo/arengu taustal;

laotöö tootlikkus ja kvaliteet.

Praktiline arvutusülesanne

(iseseisev töö) – laotoimingute

omahind, erinevad

kulukomponendid; analüüs (lao

läbilaskevõime, tootlikkus ja

efektiivsus).

Essee (iseseisev töö) etteantud

teemadel: klienditeeninduse

vajalikkusest ja võimalusest

laotöö korraldamisel.

Teenindustaseme tõstmise

20

mõjutavad tegurid, k.a

turukäiturid ja nõudlus.

Lao läbilaskevõime analüüs.

Lao ringlussagedus. Lao

läbilaskevõime analüüs.

Laotöö juhtimissüsteem ja

võimalikud parendus-

meetmed. Töökorralduse

efektiivsuse ja optimaalsuse

näitajad. Tööaja kasutamine.

Laotöö planeerimine,

juhendamine ja kontrollimine.

Parendusmeetmed sõltuvalt

kauba käitlemistingimustest.

Laotöö põhi- ja

lisatoimingute vahelised

kuluefektiivsed

kompromissid.

Laoprotsesside töökorralduslik

üldjuhtimine. Põhi. ja

lisatoimingud ning nende

vahelised kuluefektiivsed

kompromissid.

võimalused laos.

Õpilane

2) viib läbi vastavalt

nõudlusele laoteenuste ostu

ja/või müüki

Õpilane

selgitab välja ettevõtte vajaduse

laoteenuste järele, et koostada

vajaduste analüüs;

määrab kindlaks laoteenuste

osutamise tingimused,

kvaliteedinõuded lähtuvalt kauba

liigist ning protsessi eripäradest;

analüüsib laoteenuste osutamise

tingimusi ja nõudeid lähtuvalt turu

võimalustest;

määrab kindlaks sobivad

Laoteenuste vajadus ja

analüüs. Privaatladu, avalik

ladu ja lepinguline ladu.

Ettevõtete vajadus laoteenuse

järele. Vajaduste analüüs.

Laoteenuste osutamise

tingimused ja

kvaliteedinõuded.

Tingimused, nõuded ja

mõõtmiskriteeriumid. Teenus

ja kaasnevate eesmärkide ellu

viimine.

6 EKAP Kompleksülesanne - laotöö

toimingute analüüs (laotöö

vajadus, osutamine, toimingud ja

teostamise võimalused,

tingimused; turu- ja tarnijate

analüüs ning laoteenuse

optimaalne osutamine .

Poolstruktureeritud kirjalik töö

(test) – mõisted ja põhimõtted:

laoteenused, liigid, tingimused,

laotöö toimingud ja –

21

laotehnoloogiad ja vajalikud

laotoimingud;

koostab laoteenuste optimaalseks

osutamiseks turu ja tarnijate analüüsi

vastavalt kriteeriumitele;

koostab nõuete spetsifikatsioonid ja

hinnapäringud selleks, et teha tarnija

valik;

koostab teenuste ostmise lepingu

vastavalt võlaõigusseadusele;

koostab laoteenuste hinnakirjad ja

suunatud pakkumised lähtuvalt

pakkumise koostamise heast tavast;

valib sobiva hinnakujundusmeetodi, et

rakendada seda laoteenuste müügil;

koostab hinnapakkumised kooskõlas

kliendi vajadustega lähtuvalt turu- ja

kulumeetodist;

koostab lähtuvalt kokkulepetele

laoteenuste osutamise lepingu,

arvestades võlaõigusseaduse nõudeid;

määrab kindlaks teenindustaseme ja

teenuste kvaliteedi efektiivsemaks

laoteenuste osutamiseks.

Laotehnoloogiad. Siirde- ja

tõsteseadmed. Laotehnika ja

vöötkooditehnika kasutamine.

Muud tehnoloogiad.

Laotöö toimingud.

Mahalaadimine, vastuvõtt,

hoiukohtadele paigutamine,

hoiukohtade hooldamine,

komplekteerimine, ühitamine,

pakkimine, loovutamine,

pealelaadimine,

inventeerimine.

Turu ja tarnijate laoteenuste

analüüs. Analüüsi läbi

viimine, turu- ja tarnijate

analüüs.

Hinnapäringu koostamine.

Ettevõtte kasumitaotlusest ja

eesmärkidest lähtuvad

hinnapäringud. Kliendikeskne

ja vajaduspõhine hinnapäring.

Päringu koostamine.

Teenuse osutamise lepingu

tingimused. Lepingu

põhimõtted, tingimused,

tüüptingimused. Lepingu

sõlimine ja ülesütlemine.

Laoteenuste osutamise lepingu

koostamine.

Laotöö hinnakiri ja

hinnakujunduse meetodid.

Hinnakujundusmeetodid: kulu,

kasumilävemeetod, turu- ja

konkurnetsimeetodid;

kliendikeskne meetod.

tehnoloogiad, kaupade ja

pakendi ringlus,

nõuded/spetsifikatsioonid ning

laoteenuse lepingu põhimõtted.


koostab hinnapäringu,

laoteenuste hinnakirjad valides

sobiva hinnakujundusmeetodi;

koostab hinnapakkumise,

teenindustaseme nõuded ja

laoteenuste os(u)tamise lepingu.

Praktiline töö õppelaos-

Laotöö toimingud -

komplekteerimine, kaubaaluse

kiletamine, kaubaaluste

ringlemine.


arutelu- selgitab kauba,

keskkonnasäästlikku ringlust

laos, määrab kindlaks

teenindustaseme ja teenuste

kvaliteedi parendamis-

võimalused ning efektiivsema

ladude teenuse osutamise

võimalused.

22

Kliendi tingimustele vastav

hinnapakkumine.

Teenindus ja kvaliteet

laotöös.

Laotöö sise- ja välisklient,

klienditeeninduses ja selle

kvaliteet. Laotöö efektiivsus.

Mooduli hinde

kujunemine



Praktiline töö, mis sisaldab iseseisvat tööd arvutusülesannetest ja analüüsist (lao läbilaskevõimest, tootlikkusest ja efektiivsusest); s.h

mõttekaardi kokkuvõtet laotöö vajalikkusest, ladude olemusest, kvaliteedist, laotöö tootlikkusest; s.h esseed klienditeeninduse

vajalikkusest ja võimalusest laotöö korraldamisel, teenindustaseme tõstmise võimalustest laos; s.h juhtumi analüüsist valdkonna

ettevõtete (ladude) võrdlusest ning tulemuste esitlemisest koos parendusettepanekutega (1, 2, 3, 4, 5, 6):

Kompleksülesanne, mis sisaldab (7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18):

1) laotöö toimingute analüüsi (laotöö vajadus, osutamine, toimingute võimalused, tingimused, turu- ja tarnijate analüüs ning laoteenuse

optimaalne osutamine);

2) (pool)struktureeritud kirjalikku tööd laoteenustest, -liikidest, tingimustest, laotöö toimingutest ja –tehnoloogiatest, kaupade ringlusest

ning nõuetest ja lepingutest;

3) praktilist tööd hinnapäringu koostamisest, laoteenuste hinnakirjadest, hinnakujundusmeetodite valikust, teenindustaseme nõuetest ja

laoteenuse osutamise lepingutest; 4) praktilist tööd laotöö toimingutest õppelaos;

5) iseseisesvat tööd kauba keskkonnasäästlikkust ringlusest laos, teenindustaseme määramisest ja teenuste kvaliteedist, parendamis-

võimalustest ning efektiivsema ladude teenuse osutamise võimalustest.

Hindamis-

kriteeriumid


1) arvutab laotoimingute omahinda ja annab hinnanguid erinevatele kulukomponentidele;

2) analüüsib laotoimingute kvaliteeti ja klientidele pakutavat teenindustaset ning planeerib parendusmeetmeid;

3) analüüsib laotoimingute tootlikkuste ja efektiivsuste ning planeerib parendusmeetmeid;

4) analüüsib perioodiliselt lao läbilaskevõimet;

5) töötab välja laotöö juhtimissüsteemi, töösserakendamise ning parendamisvõimalused lähtuvalt logistika eesmärkidest;

6) selgitab välja kompromissi-võimalused laotoimingute ja muude toimingute vahel tarneahelas; 7) selgitab välja ettevõtte vajaduse laoteenuste järele, et koostada vajaduste analüüs;

8) määrab kindlaks laoteenuste osutamise tingimused, kvaliteedinõuded lähtuvalt kauba liigist ning protsessi eripäradest;

9) analüüsib laoteenuste osutamise tingimusi ja nõudeid lähtuvalt turu võimalustest;

23

10) määrab kindlaks sobivad laotehnoloogiad ja vajalikud laotoimingud;

11) koostab laoteenuste optimaalseks osutamiseks turu ja tarnijate analüüsi vastavalt kriteeriumitele;

12) koostab nõuete spetsifikatsioonid ja hinnapäringud selleks, et teha tarnija valik;

13) koostab teenuste ostmise lepingu vastavalt võlaõigusseadusele;

14) koostab laoteenuste hinnakirjad ja suunatud pakkumised lähtuvalt pakkumise koostamise heast tavast;

15) valib sobiva hinnakujundusmeetodi, et rakendada seda laoteenuste müügil;

16) koostab hinnapakkumised kooskõlas kliendi vajadustega lähtuvalt turu- ja kulumeetodist;

17) koostab lähtuvalt kokkulepetele laoteenuste osutamise lepingu, arvestades võlaõigusseaduse nõudeid;

18) määrab kindlaks teenindustaseme ja teenuste kvaliteedi efektiivsemaks laoteenuste osutamiseks.

Õppemeetodid Loeng, seminar, arutelu, juhtumianalüüs, mõttekaart, esitlus, info kogumine, analüüs, praktiline ülesanne, kompleksülesanne, rühmatöö/

meeskonnatöö, praktiline töö.

Õppematerjalid Tulvi. A. Logistika õpik kutsekoolidele. SA Innove, 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok

Villemi, M. Logistika alused. TTÜ Kirjastus, 2010.

Tulvi, A, Proos, A. Logistika ja laondus. Õpik. 2009.

Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus. Töövihik.

Logistika mõisted ja terminid. Allkas: Estonia Warehouse.com

Tõstukite ohutusjuhendid. Allikas: images.google.com

Logistika ja laondus. Õppematerjal. Allikas: www.logiproff.ee

Grussendorf, M. Express Series: English for Logistics. Od University Press, 2009.

Richey, R. Express Series English for Customer Care. 2007.

Truu, S. English for Students of Logistics. Tallinna Tehnikakõrgkool, 2006.

Ametikeel: Veondus. TEA Kirjastus, 1998. Allikas: www.innove.ee/et/ kutseharidus/kutsehariduse-rok

Villemi, M. Logistika alused. TTÜ Kirjastus, 2010.

24

Moodul 5 – HANGETE JA OSTUDE JUHTIMINE 10 EKAP


5 HANGETE JA OSTUDE JUHTIMINE 10 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime erinevate hanke- ja ostujuhtimise tegevustega, annab hinnangu oma

tegevusele ja korraldab hankeid.

Nõuded mooduli alustamiseks Sissejuhatus logistikasse ja logistika ajalugu mooduli, transpordi- ja ladude juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine

Mooduli õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded ja

iseseisvad tööd

Õpilane

1) valmistab ette

ostutoimingud ja teeb

ostuvaliku

Õpilane

kaardistab tarnijate turu ja selgitab

välja potentsiaalsed tarnijaid lähtuvalt

valikukriteeriumitest;

koostab hinnapäringud vastavalt

infovajadusele ning ette antud

kriteeriumitele;

analüüsib ja võrdleb hinnapakkumisi

selleks, et teha tarnija valik;

hindab tarnija suutlikkust vastavalt

etteantud metoodikale selleks, et teha

parim ostuvalik.

Tarnijate turg ja selle

kaardistamine. Tarne, ostud,

hanked. Tarnijate tüübid.

Tarnijad tarneahelas.

Tarnijate turg. Turu analüüs.

Tarnijate valik ja

kriteeriumid.

Hinnapäringu koostamine

ja tingimused.

Hankestrateegiad ja

tingimused. Hinnapäringud,

nende koostamise

põhimõtted, tingimused.

Hinnapakkumised ja selle

analüüsimise meetodid.

Hinnapakkumised. Analüüs,

selle meetodid ja mõõdikud.

Hanke ja ostutoimingute

seadusandlus, regulatsioon.

EL tarne/hankija hea tava.

Seadusandlus, tava ja

praktika. Muu regulatsioon.

Tarnija suutlikkuse

hindamise meetodid.

Tellimissüsteemid,

5 EKAP Kompleksülesanne – tarnijate

turg, selle analüüs (k.a

kaardistamine). Ühe väljavalitud

tarnija põhjal hinnapäringu

koostamine, hinnapakkumise

koostamine, võrdlus ja analüüs.

Tarnijate suutlikkuse hindamine.


ostud, hanked, tarned, strateegia,

taktika ning, operatiivne

hanketegevus (parima ostuvaliku

põhimõttest lähtuv ülesanne).

Praktiline (iseseisev) töö -

päringute ja hinnapakkumiste

koostamine ning analüüs

etteantud lähteandmetele

toetudes.

25

tellimismeetodid.

Täiendtellimus ja selle

esitamine. Lõpliku hindamise

meetodid.

Õpilane:

2) viib läbi ostutoiminguid

koostöös erinevate

koostööpartneritega

Õpilane:

koostab ostutellimused järgides

võõrandamislepingute ja

koostöökokkulepete nõudeid;

arendab koostöösuhteid tarnijatega

lepinguliste suhete kindlustamiseks.

Ostutellimused, tingimused.

Võlaõiguslik võõrandamis-

tehing ja- lepingud. Hanke-,

tarne-, ostu- ja müügileping.

Lepingulised jm tingimused,

nõuded.

Koostöö võimalused

tarnijatega. Väljast tellimine

ja kolmanda poole logistika.

Kolmanda poole logistika-

teenuste osutajate liigid ja

4PL.

Koostöösuhete erinevad

võimalused. Koostöö

arendamise võimalused.

Turunduslik koostöö.

5 EKAP Praktiline ülesanne (iseseisev

töö) - erinevate

võõrandamistehingute ja -

lepingute erinevuste analüüs

(parimate lepinguliste suhete

kindlustamiseks).

Kompleksülesanne (s.h iseseisev

töö) – ostutellimuste ja lepingute

koostamine – müügileping,

hankeleping, pikaajaline

terneleping.

Poolstruktureeritud kirjalik töö -

ostutoimingute teostamise

põhimõtted, õiguslik

regulatsioon, ostuvaliku analüüs

etteantud kriteeriumite põhjal.

Analüüsib koostöösuhteid

erinevate hankeosapoolte vahel.

Mooduli hinde

kujunemine



Kompleksülesanne, mis sisaldab (1, 2, 3, 4, 5, 6):

1) tarnijate turu analüüsi ning ühe tarnijale hinnapäringu- ja pakkumise koostamist, võrdlust, analüüsi ning tarnijate suutlikkuse

hindamist;

2) iseseisvat tööd strateegilisest, taktikalisest ja operatiivsest hanketegevusest; hinnapäringute- ja pakkumiste, ostutellimuste ning

lepingute koostamist ja analüüsist;

3) poolstruktureeritud kirjalikku tööd ostutoimingute teostamise põhimõtetest, õiguslikust regulatsioonist, ostuvaliku analüüsist.

26

Hindamis-

kriteeriumid


1) kaardistab tarnijate turu ja selgitab välja potentsiaalsed tarnijaid lähtuvalt valikukriteeriumitest;

2) koostab hinnapäringud vastavalt infovajadusele ning ette antud kriteeriumitele;

3) analüüsib ja võrdleb hinnapakkumisi selleks, et teha tarnija valik;

4) hindab tarnija suutlikkust vastavalt etteantud metoodikale selleks, et teha parim ostuvalik;

5) koostab ostutellimused järgides võõrandamislepingute ja koostöökokkulepete nõudeid;

6) arendab koostöösuhteid tarnijatega lepinguliste suhete kindlustamiseks.

Õppemeetodid Loeng, seminar, juhtumianalüüs, info kogumine, rühmatöö, paaristöö, praktiline töö, analüüs, (pool)struktureeritud praktiline töö.

Õppematerjalid Tulvi, A. Logistika õpik kutsekoolidele. 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik-

kutsekoolidele.

Hintsov, R. Kaubavedu. Tallinn, 2007.

Suursoo, J. Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine. 2010.

Laomajanduse ja veokorralduse töövihik Kiisler, A. Logistika ja tarneahela juhtimine. TTÜ Kirjastus, 2011.

Ekspordiga alustamine: õpik käsiraamat. Külim, 1998.

Pajumets, I., Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus. Tallinn, 2007.


Tarneklauslid INCOTERMS 2000. Tallinn EMI.

Villemi, M., Logistika alused. Tallinn TTÜ Kirjastus, 2008.

VÕS-i teenuse osutamise lepingud, hoiustamise leping jm.

Pakendiseadus.

EEA üldtingimused.

Veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri.

27

Moodul 6 – TARNEAHELATE JA VÕRGUSTIKE JUHTIMINE 10 EKAP


6 TARNEAHELATE JA VÕRGUSTIKE JUHTIMINE 10 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime tarneahela ja võrgustike juhtimisega ning koostöösuhte arendamisega.

Nõuded mooduli alustamiseks Sissejuhatus logistikasse ja logistika ajalugu mooduli, transpordi- ja ladude juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine

Mooduli hindamiskriteeriumid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded


Õpilane

1) ostab ja/või müüb logisti-kateenuseid ja arendab suh-teid tarneahelas koostöö põ-himõtetest lähtuvalt

Õpilane

määrab kindlaks teenuse vajaduse

lähtuvalt kliendi soovist ja huvist;

koostab hinnapäringu ja/või

pakkumise (ning nõuete

spetsifikatsioonid) kooskõlas

infovajadusele;

korraldab ja viib läbi

logistikateenuste ostu ja/või müüki

koostööpartnerite lepingutest

lähtuvalt.

koostab logistikateenuste ostu-

ja/või müügilepingud tulenevalt

võõrandamislepingute

regulatsioonist ning saavutatud

eelkokkulepetest;

planeerib tarneahelaid, loob ja

arendab partnerlus- ja koostöö-

suhteid logistikateenuste tarnijate ja

koostööpartneritega tulenevalt

tarnijate heast tavast.

Teenuse vajaduste analüüs.

Erinevad teenused, klitendide

vajadused. Optimaalsuse

põhimõte. Optimaalne

ostukogus. Reservvaru.

Hinnapäring koos

spetsifikatsiooniga.

Hinnapäring, pakkumine,

nõuete spetsifikatsioonid.

Logistikateenuste ost ja/või

müük. Sisendid ja väljundid.

Logistikateenuste ost,

juriidilises aspektid.

Logistikateenuste müük.

Logistikateenuste lepingu

tingimused. Logistiliste

teenuste lepingud, VÕS,

seadusandlus, nõuded, õigused

ja kohustused.

Tarneahela ja koostöö

planeerimine partnerite

vahel. Koostöövõrgustikud.

Hankekoostöö,

vahendustegevus. Koostöö

planeerimine.

6 EKAP Kompleksülesanne (s.h iseseisev

töö) - tarneahela planeerimimine

(etteantud lähtekriteeriumeid

arvestades), teenuse vajaduse

määramine, hinnapäringu ja -

pakkumise, lepingute

koostamine; loetleb võimalusi

koostööks partneritega

(tarneahelas).


töö) – erinevate (ette antud)

kaubagruppide käitlemise

toimingute ning

logistikateenuste ostu-müügi

korraldamise võimalused (sh

etapid, ajakava, tingimused)

koostöösuhteid arvestades.

2) tõhustab tarneahelate toi-mimist läbi koostöö ja pa-

analüüsib tarneahela juhtimise

efektiivsuse näitajaid kasutades

Tarneahela efektiivsus ja

selle näitajad. Tarneahela

4 EKAP Kompleksülesanne –

tarneahela juhtimise efektiivsuse

28

rendades efektiivsust tarne-ahelate eri lülides

erinevaid analüüsimise meetodeid;

edendab koostööd tarneahela

erinevate osapooltega kasutades

CRM põhimõtteid.

tõhusus. Tarneahela

efektiivsus, näitajad ja

analüüsimise meetodid.

Eelarvestamine ja kulude

analüüs.

Koostöö tarneahela osapoolte

vahel.

Kolmanda ja neljanda osapoole

logistika.

CRM, pikajalised

koostöösuhted.

näitajad, arvutusülesanded,

erinevad analüüsimeetodid

(meetodid valiku lähtekoht on

erinevate osapoolte ja CRM

põhimõtted).


töö) – kaasusele tuginev ühe

ettevõtte eelarvestamise

ülesanne (isegenereeruva

töövahendiga),

efektiivsusnäitajate analüüs ja

CRM ning koostöövõimaluste

välja pakkumine.

Mooduli hinde

kujunemine



Kompleksülesanne, mis sisaldab (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7):

1) iseseisvat tööd tarneahela planeerimisest, teenuse vajaduse määramisest, hinnapäringutest ja –pakkumistest, lepingute koostamisest

ning võimaluste määratlemisest koostööks partneritega tarneahelas;

2) praktilist tööd (s.h iseseisev töö) erinevate kaubagruppide käitlemise toimingutest ning logistikateenuste ostu-müügi korraldamise

võimalustest;

3) tarneahela efektiivsuse näitajate arvutusülesannetest kasutades erinevaid analüüsimeetodeid;

4) praktilist kaasusele tuginevat ülesannet (s.h iseseisvat tööd) eelarvestamisest ning efektiivsusnäitajate anaüüsist CRM-ile ning

koostöövõimalustele tuginevalt.

Hindamis-

kriteeriumid


1) määrab kindlaks teenuse vajaduse lähtuvalt kliendi soovist ja huvist;

2) koostab hinnapäringu ja/või pakkumise (ning nõuete spetsifikatsioonid) kooskõlas infovajadusele;

3) korraldab ja viib läbi logistikateenuste ostu ja/või müüki koostööpartnerite lepingutest lähtuvalt;

4) koostab logistikateenuste ostu- ja/või müügilepingud tulenevalt võõrandamislepingute regulatsioonist ning saavutatud

eelkokkulepetest;

5) planeerib tarneahelaid, loob ja arendab partnerlus- ja koostöö- suhteid logistikateenuste tarnijate ja koostööpartneritega tulenevalt

tarnijate heast tavast;

29

6) analüüsib tarneahela juhtimise efektiivsuse näitajaid kasutades erinevaid analüüsimise meetodeid;

7) edendab koostööd tarneahela erinevate osapooltega kasutades CRM põhimõtteid.

Õppemeetodid Loeng, seminar, arutelu, mõttekaart, juhtumianalüüs, analüüs, esitlus, debatt, info kogumine, praktiline töö, iseseisev töö.

Õppematerjalid Tulvi, A. Logistika õpik kutsekoolidele, 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik-

kutsekoolidele

Hintsov, T. Kaubavedu, Mainori Kõrgkool 2007.

Kiisler, A. Logistika ja tarneahela juhtimine, TTÜ Kirjastus, 2011.

Suursoo, J. Tarneahela haldamine, I osa. Tallinna Tehnikakõrgkool, 2012.

Suursoo, J. Tarneahela haldamine I Iosa. Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013.

Suursoo, J. Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine. Tallinna Tehnikakõrgkool, 2010.

Villemi, E.-M. Logistika alused. TRÜ Kirjastus, 2008.

Villemi, E.-M. Transpordi ökonoomika. TÜ Kirjastus, 2011.

Eesti Kaupade Nomenklatuur. Tallinn, 2015.

Ekspordiga alustamine: õpik käsiraamat. Tallinn, Külim, 1998.

Pajumets, I., Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus. Tallinn, 2007.


Ekspedeerija käsiraamat. Tallinn.

Laomajanduse ja veokorralduse töövihik. Tallinn.

Rahvusvahelised kaubaveod, eeskiri. Tallinn Maanteeamet, 1998.

Tarneklauslid INCOTERMS2000. Tallinn EMI.

ELEA, FIATA jt koduleheküljed internetis: www.elea.ee, www.fiata.com

http://demo.veoportaal.ee; www.ekspedeerija.ee jt

Veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri

LS § 5 Juhi töö- ja puhkeaeg.

EL Parlamendi ja Nõukogu määrus nr.561/2006 juhi sõidu- ja puhkeajast.

CMR konventsioon.

30

Moodul 7 – KLIENDITEENINDUSE JUHTIMINE 10 EKAP


7 KLIENDITEENINDUSE JUHTIMINE 10 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime klientidega suhtlemisega, lähtudes klienditeeninduse standardist nii eesti kui

võõrkeeles.

Nõuded mooduli alustamiseks Sissejuhatus logistikasse ja logistika ajalugu mooduli, transpordi-, ladude, tarneahelate ja koostöövõrgustike juhtimise

moodulite õpiväljundite saavutamine



Õpilane

1) osaleb ettevõtte

klienditeenindamise

süsteemi, arenduses

vastavalt klientide ootustele

ja turu ning IKT-

võimalustele

Õpilane

planeerib, rakendab ja arendab ettevõtte

klienditeeninduse protsessi läbi aktiivse

kliendisuhtluse ning klientide ootuste

kaardistamise;

planeerib, korraldab ja täiustab

tellimuste töötlemise ja täitmise

protsessi tuvastades probleemid

tellimustes ning lähtuvalt kokkulepetest

erinevate osapooltega.

teenindab kliente nii eesti- kui

võõrkeeles lähtudes

teenindusstandardist ja suhtlemise heast

tavast;

teeb kindlaks erinevused klientide poolt

oodatud ja ettevõtte poolt tegelikult

pakutavates teenindustasemetes.

Klienditeenindus ja

teenindusprotsess. selle

arendamine. Põhimõisted ja

õigustlik regulatsioon (k.a

hea tava). Teenindusprotsess.

Klienditeeninduse

rakendamise ja arendamise

elemendid: usaldusväärsus,

aeg, käepärasus, teabe

edastamine, ausus. Klientide

ootused (kaardistamine).

Klienditeenin-dusprotsess.

Probleemid ja takistused

protsessis. IKT-võimalused.

Tellimused logistikas.

Tellimused, tellimisviisid,

nende juriidiline aspekt.

Tellimuste käitlemine.

Tellimuste protsess

(esitamine ja vastuvõtmine)

planerimine, korraldamine,

töötlemine ja täiustamine.

Tellimustega seotud

dokumentatsioon.

6 EKAP Praktiline töö (iseseisev töö) ja

arutelu– erinevate

logistikaettevõtete

klienditeenindusprotsessid

(protsessi skeemide

visualiseerimine, k.a tellimuste

täitmise protsess); klientide

ootuste kaardistamine.

Rollimängud (klientide

teenindamine)– klient,

klienditeenindaja (k.a rollid ja

ootused), kliendi õigused/

pakkuja kohtustused tellimuste

täitmisel (eesti ja võõrkeeles).


näidisülesande alusel

ostutellimuse vormistamine ning

järgimise ja kontrollivõimaluste

kirjeldus, probleemid ja

ettepanekud teenindustaseme

tõstmiseks.

31

Teenindustase ja klientide

ootuste täitmine.

Teenindustase, klientide

ootused ja ootuste täitmine.

Kulusäästlik teenindus.

Õpilane

2) korraldab, juhib ja parendab

ettevõtte klienditeenindust

lähtuvalt klienditeeninduse

standardist ja kvaliteedi

nõuetest

Õpilane

mõõdab klienditeeninduse kvaliteeti ja

teeb ettepanekuid klienditeeninduse

parendamiseks;

organiseerib vearaportite,

pretensioonide ja reklamatsioonide

käsitlemist vastavalt standardile;

loob ja hoiab kliendi- ja partnersuhteid

kaardistades klientide ootused ning

tagasiside igas protsessi etapis.

Klienditeeninduse kvaliteet

ja parendusmeetodid.

Erinevad (k.a eri

kultuuritaustaga)

kliendirühmad ja nende

ootused ning teenindamine.

Teeninduskvaliteet igas

protsessi etapis. Kvaliteedi

kontrollitavad ja

mittekontrollitavad tegurid.

Klienditeeninduse

parendamise võimalused.

Pretensioonide ja

reklamatsioonide

käitlemine. Kaebuste

formaalsed, mitteformaalsed

meetmed ja lahendamisviisid.

Pretsensioonid,reklamatsioon

id ja nende käsitlemine.

Klienditeeninduse standard.

Kliendisuhte loomise ja

hoidmise võimalused.

Kontakti võtmine. Esma-

mulje. Kliendi kuulamine ja

küsitlemine. Tehingud,

pikaajalised partnerlussuhted

ning nende loomise ning

hoidmise võimalus.

4 EKAP Juhtumianalüüs (iseseisev töö) ja

esitlus - ühe logistikaettevõtte

klienditeenindusprotsessi,

reklamatsioonide/pretsensioonid

e käsitlemise ja kvaliteedi

analüüs (k.a

parendusettepanekud).

Praktiline töö ja arutelu –

erinevate logistikaettevõtete

näitel: teenindustasemed, -

kvaliteet, kontrollitavad ja

mittekontrollitavad tegurid;

tagasiside protsessi etappides.

Iseseisev töö - logistikaettevõtte

klienditeeninduse standardi

analüüs ja parandusettepanekute

ning tagasisidestamise

võimaluste analüüs.

32

Mooduli hinde

kujunemine

Moodulit hinnatakse mitteeristavalt. Hindamise eelduseks on aruteludel ja rühmatöödes osalemine. Mooduli hinne kujuneb järgmiste

hindamisülesannete alusel:

Praktiline töö ja rollimängud, mis sisaldavad iseseisvat tööd erinevate logistikaettevõtete klienditeenindusprotsessidest, k.a klientide

ootuste kaardistamist; rollimänge ning praktilist tööd (iseseisva tööna) ostutellimuste vormistamisest, kontrollvõimaluste kirjeldustest,

probleemidest ja ettepanekutest teenindustaseme tõstmiseks (1, 2, 3, 4).

Juhtumianalüüsi ja praktilist ülesannet, mis sisaldab iseseisvat tööd ühe logistikaettevõtte teenindusprotsessi (k.a reklamatsioonide

käsitlemise ja kvaliteedi) analüüsist; praktilist tööd koos aruteluga erinevate logistikaettevõtete teenindutasemetest, -kvaliteedist ning

tagasisidestamise protsessidest (5, 6, 7).

Hindamis-

kriteeriumid


1) planeerib, rakendab ja arendab ettevõtte klienditeeninduse protsessi läbi aktiivse kliendisuhtluse ning klientide ootuste

kaardistamise;

2) planeerib, korraldab ja täiustab tellimuste töötlemise ja täitmise protsessi tuvastades probleemid tellimustes ning lähtuvalt

kokkulepetest erinevate osapooltega.

3) teenindab kliente nii eesti- kui võõrkeeles lähtudes teenindusstandardist ja suhtlemise heast tavast

4) teeb kindlaks erinevused klientide poolt oodatud ja ettevõtte poolt tegelikult pakutavates teenindustasemetes;

5) mõõdab klienditeeninduse kvaliteeti ja teeb ettepanekuid klienditeeninduse parendamiseks;

6) organiseerib vearaportite, pretensioonide ja reklamatsioonide käsitlemist vastavalt standardile;

7) loob ja hoiab kliendi- ja partnersuhteid kaardistades klientide ootused ning tagasiside igas protsessi etapis.

Õppemeetodid Loeng, seminar, esitlus, enesehindamine, info kogumine, arutelu, kirjalik töö, rühma- ja paaristöö, juhtumi analüüs, praktiline töö,

iseseisev töö.

Õppematerjalid Virovere, A, Alas, R, Liigand, L. Organisatsioonikäitumine, Külim, 2005.

H. Tooman; A. Mae. Inimeselt inimesele. AVITA, 1999.

Oja, A. Klienditeenindus valguses ja varjus. Äripäeva Kirjastus, 2002.

Reina, D. S.; Reina, M.L. Usaldus ja reetmine töökohal. Äripäeva Kirjastus, 2006.

Coleman, D. Sotsiaalne Intelligentsus. 2007.

Hayes, N. Sotsiaalpsühholoogia alused. 1999.

Kidron, A. Oska olla enda psühholoog. 1997.

M. Mc Kay Ph D jt. Suhtlemisoskused. 2000.

Tulvi, A. Logistika õpik kutsekoolidele. 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok

33

Moodul 8 – RISKIDE JUHTIMINE 6 EKAP


8 RISKIDE JUHTIMINE 6 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime riskide ennetamise ja juhtimisega.

Nõuded mooduli alustamiseks Sissejuhatus logistikasse ja logistika ajalugu mooduli, transpordi-, ladude juhtimise, tarneahelate ja koostöövõrgustike,

klienditeeninduse juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine



Õpilane

1) tuvastab riskid, selgitab välja

ja määrab kindlaks

riskitegurid vastavalt

riskianalüüsi põhimõtetele

Õpilane

tuvastab ettevõtte äritegevusest

tulenevad riskid vastavalt riskianalüüsis

määratud riskidele ja riskide

raskusastmele;

selgitab välja avariide ja

õnnetusjuhtumite riskid vastavalt

etteantud metoodikale, et suurendada

ennetusvõimalusi tegutseda

minimaalsete riskidega.

Veonduse ja

ekspedeerimise riskid.

Riskide liigid erinevate

logistika valdkondade ja

teenuse kaupa. Veonduse ja

ekspedeerimisega seotud

riskid; kaupade

hoiustamisega seotud riskid;

kaupade käsitlemisega seotud

riskid; finantsriskid; teenuste

kvaliteedi riskid; teabe

töötlemise, säilitamise ja

edastamisega seotud riskid;

Riskide analüüsimine.

Riskide maatriksid ja

analüüsimise võimalused.

Riskide raskusastmed ja

esinemise tõenäosus. Riskide

vähendamise võimalused.

Riskijuhtimine logistikas.

Avariide ja õnnetus-

juhtumite riskid.

Õnnetusjuhtumite statistika ja

kokkuvõtted. Riskid,

6 EKAP Mõttekaart – riskid logistika eri

valdkondades, riskide

raskusastmed.

Struktureeritud praktiline töö –

logistika ja laotöö, veo- ja

ekspedeerimisteenustega seotud,

riskid; riskid seoses avariide ja

õnnetusjuhtumitega.

Ennetusvõimalused.


riskianalüüsi läbi viimine valitud

ettevõtte näitel.

34

ennetusmeetmed ja riskide

vähendamise võimalused.

Mooduli hinde

kujunemine



Praktiline töö, mis sisaldab riskide välja toomist ja ennetusvõimalusi, s.h mõttekaardi kokkuvõtet riskidest logistika erinevates

valdkondades ja iseseisvat tööd riskianalüüsist valitud ettevõtte näitel (1, 2).

Hindamis-

kriteeriumid


1) tuvastab ettevõtte äritegevusest tulenevad riskid vastavalt riskianalüüsis määratud riskidele ja riskide raskusastmele;

2) selgitab välja avariide ja õnnetusjuhtumite riskid vastavalt etteantud metoodikale, et suurendada ennetusvõimalusi tegutseda

minimaalsete riskidega.

Õppemeetodid Loeng, seminar, suuline esitlus, enesehindamine, info kogumine, maatrikanalüüs, arutelu, kirjalik töö, rühma- ja paaristöö, juhtumi

analüüs, praktiline töö, iseseisev töö.

Õppematerjalid EEA üldtingimused, Veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri.

LS, teema Juhi töö- ja puhkeaeg. 2015.

EL Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 561/2006 juhi sõdu- ja puhkeajast.

CMR konventsioon.

Tulvi, A. Logistika õpik kutsekoolidele. 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik-

kutsekoolidele

Hintsov, R. Kaubavedu. 2007.


Ekspedeerija käsiraamat.


Ekspordiga alustamine: õpik käsiraamat. Tallinn Külim, 1998.

Pajumets,I., Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus. Tallinn, 2007.


Rahvusvahelised kaubaveod, eeskiri.




EL tolliseadustik. VÕS-i kaubaveoleping. Pakendiseadus.

35

Moodul 9 – KESKKONNAJUHTIMINE 5 EKAP


9 KESKKONNAJUHTIMINE 5 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab keskkonnajuhtimise üldprintsiipe erinevates logistilistes funktsioonides.

Nõuded mooduli alustamiseks Sissejuhatus logistikasse ja logistika ajalugu mooduli, transpordi-, ladude juhtimise, tarneahelate ja koostöövõrgustike,

klienditeeninduse juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded


Õpilane

1) osaleb ettevõtte

keskkonnajuhtimise

süsteemi loomisel ja

arendamisel tulenevalt

regulatsioonist ning koostöö

partnerite kokkulepetest

Õpilane

arvestab oma töös tootmise,

ostutegevuse, transpordi ja

laotoimingutega seotud

keskkonnamõjusid.

Keskkonnamõjud

tootmises, ostutegevuses,

transpordis ja

laotoimingutes. Keskkonna

säästva toimimise

põhimõtted. Loodus-

keskkonna säästmine,

meetmed. Keskkonnamõjude

eripärad tegevusharudes

(tootmine, transport,

kaubandus, ladu).

2 EKAP Kompeksülesanne (s.h

iseseisev töö) – ostutegevuse,

transpordi ja laotoimingute

mõjud keskkonnale; keskkonda

saastavad lülid logistilises

ahelas.

Praktiline töö (õppelaos) –

pakendijääkide sorteerimine

(etteantud) nõuetele vastavalt.

2) tegeleb

keskkonnamõjude

jälgimise ja kontrolliga

ettevõtte keskkonna-

juhtimise süsteemi poolt

ettenähtud raames

korraldab ettevõtte

logistikatoimingutega seotud jäätmete

käitlemist vastavalt

jäätmekäitlusnõuetele;

arendab tagastuslogistikat tarneahela

tõhustamise põhimõtetest ning

arendamisvõimalustest lähtuvalt.

Jäätmekäitlemine ettevõttes

ja tarneahelas.

Keskkonnareostuse

ennetamise ja vältimise

võimalused töökeskkonnas ja

olmes.Jäätmekäitluse

põhimõtted.

Tagastuslogistika ettevõttes

ja tarneahelas. Jäätmete

esmane käitlus. Tagastus-

logistika toimimine,

arendamise võimalused.

3 EKAP Mõttekaart - jäätmekäitlemine

ja nõuded tootmises ja kogu

tarneahelas (kuni

lõpptarbijani).

Kompleksülesanne (iseseisev

töö) - tagastuslogistika

arendamine- jäätmekäitlus-

programmi väljatöötamine

(vastavalt jäätmekäitluse

nõuetele)


arutelu – taaskasutatavate

pakendite ringlus.

36

Mooduli hinde

kujunemine



Kompleksülesanne, mis sisaldab (1, 2, 3):

1) iseseisvat tööd ostutegevuse, transpordi ja laotoimingute keskkonna mõjude analüüsist; tagastuslogistika arendamisest, s.h

jäätmekäitlusprogrammi väljatöötamisest;

2) praktilist tööd õppelaos;

3) mõttekaardi kokkuvõtet jäätmekäitlemisest ja nõuetest nii tootmises kui kogu tarneahelas;

4) praktilist tööd (s.h iseseisvat tööd koos arutelu kokkuvõttega) taaskasutatavate pakendite ringlusest.

Hindamis-

kriteeriumid


1) arvestab oma töös tootmise, ostutegevuse, transpordi ja laotoimingutega seotud keskkonnamõjusid;

2) korraldab ettevõtte logistikatoimingutega seotud jäätmete käitlemist vastavalt jäätmekäitlusnõuetele;

3) arendab tagastuslogistikat tarneahela tõhustamise põhimõtetest ning arendamisvõimalustest lähtuvalt.

Õppemeetodid Loeng, seminar, info kogumine, arutelu, paaristöö, juhtumi analüüs, praktiline töö, iseseisev töö.


LS. Juhi töö- ja puhkeaeg. 2015.

EL Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 561/2006 juhi sõdu- ja puhkeajast.

CMR konventsioon.

Tulvi, A. Logistika õpik, 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik-kutsekoolidele

Hintsov, R. Kaubavedu, 2007.


Ekspedeerija käsiraamat.

Kiisler, A. Logistika ja tarneahela juhtimine, TTÜ Kirjastus 2011.

Ekspordiga alustamine: õpik käsiraamat Tallinn Külim, 1998.

Pajumets,I., Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus, Tallinn, 2007.


Rahvusvahelised kaubaveod, eeskiri..

Tallinna maanteeamet. 1997.




EL tolliseadustik. VÕS-i kaubaveoleping. Pakendiseadus.

37

Moodul 10 – PRAKTIKA 30 EKAP


10 PRAKTIKA 30 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime tööülesannetega praktikaettevõttes, lähtudes töökorraldusest, arendades

seeläbi isiksuse omadusi, meeskonnatöö- ja kutseoskusi ning järgib töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Nõuded mooduli alustamiseks Sissejuhatus logistikasse ja logistika ajalugu mooduli, transpordi-, ladude juhtimise, tarneahelate ja koostöövõrgustike,

klienditeeninduse, riskide juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine

Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Praktikaülesanded (tegevuste

analüüs kajastatakse kirjalikult

ka praktikaaruandes)

Õpilane

1) väärtustab suhtlemist ja

koostööd praktikaettevõttes,

teeb meeskonnatööd ning on

valmis võtma vastutust

eriolukordades

Õpilane

täidab juhendamisel etteantud

tööülesandeid, peab kinni tööajast ja

kokkulepetest;

tuleb toime erinevates (k.a

eriolukordades) situatsioonides

suhtlemisel nii firma siseklientide kui

välisklientidega;

loetleb koostöö ja meeskonna töö

eeliseid ning tekkivaid väärtuseid

(kasusid) praktikaettevõtte eesmärkide

täitmisel;

valib sobiliku suhtlemisstiili nii

klientide teenindamisel kui

meeskonnas suhtlemisel lähtuvalt

ettevõtte heale tavale.

Tööülesanded (k.a

individuaalsed

praktikaülesanded), töö- ja

puhkeaja (praktika-)

ettevõttes.

Ajakasutusplaan. Tegevuste

analüüs.

Koostöö ja meeskonnatöö.

Suhtlemine organisatsioonis.

2 EKAP Ajakasutusplaan. Igapäevase töö

tegemine ettevõttes ja

meeskonnatöö analüüs nii aja-

kui tööülesannete täitmise näitel

(praktikapäevikus).

Suhtlemissituatsioonide

kirjeldus ja analüüs (k.a

eriolukordades), loetleb koostöö

ja meeskonnatöö eeliseid ning

tekkivaid väärtuseid.

Enesenalüüs - mina suhtlejana

praktikaettevõttes (k.a sobiliku

suhtlemisstiili valik, näited

erinevatest suhtlemis-

situatsioonidest.

2) analüüsib ettevõtte

töökorraldust ning -

keskkonda töökohaga

seotud juhendite alusel ning

arvestades Eesti õigusakte

selgitab ettevõtte töökorralduse

põhimõtteid vastavalt firma

eesmärkidele, tegevusvaldkonnale

ning töö iseloomule;

analüüsib praktikaettevõtte

töökeskkonnaga seotud juhendeid ja

abivahendeid lähtuvalt õigusaktidest

Töökeskkond. Nõuded

töökeskkonnale. Seadmete ja

masinate ohutus.

Isikukaitsevahendid.

Esmaabivahendid.

Tööohutusjuhend.

Tuleohutusjuhend. Enda ja

5 EKAP Ettevõtte töökorralduse

põhimõtete selgitamine vastavalt

tegevusvaldkonnale ja töö

iseloomule.

Praktikaettevõtte töökeskkonna

juhendite ja regulatsiooni

38

ning firma sisesest regulatsioonist;

selgitab enda ja kaastöötajate

turvalisuse nõudeid, töötajate õigusi,

kohustusi ning vastutust ohutu

töötamise kontekstis;

töökeskkonna riskianalüüsi

koostamine vastavalt riski tasemele ja

riskianalüüsi juhendile.

kaastöötaja turvalisus,

õigused, kohustused ja

vastutus.

Töökeskkonna riskianalüüs.

analüüs.

Enda ja kaastöötajate turvalisuse

nõuded, töötajate õigused,

kohustused ning vastutuse

analüüs.

Riskianalüüsi koostamine

(riskimaatriksi täitmine)

vastavalt riskide tasemele ja

juhendile.

3) teeb erinevaid

laotöötoiminguid, lähtudes

laotöö ohutusest ning

varalise vastutuse

üldpõhimõtetest

võtab vastu saadetisi ning paigutab

kauba hoiukohtadesse etteantud

juhendi ning korra alusel;

komplekteerib ja pakib, väljastab

saadetised arvestades

komplekteerimise meetodeid,

pakkimise ja markeerimise nõudeid

ning vastavalt väljastamise korrale;

viib juhendamisel läbi inventuuri ning

selgitab välja saldovahede tekkimise

põhjused;

hoiab lao ja –seadmete puhtust ning

korda etteantud hügieeninõuetele

vastavalt;

kasutab töö teostamisel kauba- ja

infokäitlemise tehnikat järgides nende

ohutusnõudeid;

kasutab töötamisel

isikukaitsevahendeid, ohutuid ja

ergonoomilisi töövõtteid vastavalt

(praktika)ettevõtte nõutele.

Toimingud (praktika)ettevõtte

laos: mahalaadimine,

vastuvõtt, hoiukohtadele

paigutamine, hoiukohtade

hooldamine,

komplekteerimine, ühitamine,

pakkimine, loovutamine,

väljastamine, laadimine,

inventeerimine.

Ohutud laotöö toimingud ja

võtted, isikukaitsevahendid.

Ergonoomilised töövõtted.

Puhtus (k.a seadmete puhtus)

ning hügieeninõuded laos.

Töö logistika ja laotöö

infosüsteemis. Kauba- ja

infokäitlemise tehnika.

8 EKAP Saadetiste vastuvõtmise kord,

kauba hoiukohtadesse

paigutamise juhendi ja korra

analüüs.

Saadetiste kompekteerimise ja

pakkimise ja väljastamise

korralduse ning tegevuste

kirjeldus.

Lao pakkimise ja markeerimise

nõuete kaardistamine.

Inventuuri läbi viimine – etapid,

tegevuste kirjeldus, tulemus.

Seadmed, tehnika ning nende

kasutamine, hügieeninõuded

(seadmete/tehnikale).

Laotöö ohutus(nõuded), riskid,

isikukaitsevahendid,

ergonoomilised töövõtted,

hügieeni ja puhtusnõuded.

39

4) planeerib ja korraldab

vedusid lähtuvalt ettevõtte ja

klientide vajadustest

analüüsib vedude planeerimise ja

korraldamise põhimõtteid võrreldes

neid õigusaktide ning vedajate hea

tavaga;

planeerib vedude korraldust ning

kalkuleerib vedude oma- ja

müügihinda, arvestades kehtivate

õigusnormidega;

koostab vedude dokumendid vastavalt

lepingute ja õigusaktidele;

koostab veoautojuhi töögraafiku

(tööajakava) toetudes töö- ja puhkeaja

regulatsioonile ning firma eesmärkide

ning vajadustele.

Vedude planeerimine,

korraldamine ja regulatsioon

praktikaettevõttes.

Võlaõigusseadus ja muu

õiguslik regulatsioon, normid,

nõuded ja võrdlus

organisatsioonis toimiva

süsteemiga.

Transpordi saate- ja

kindlustusdokumendid, nende

õiguspärane koostamine

ettevõttes.

Transpordikulude

kujunemine, kulusid

mõjutavad tegurid (kütuse

hind jm) ning müügihinna

kujunemine.

Turvalisus ja ohutus.

Transpordiliigid ettevõttes,

liigi valikud. Sõidumeerikud

ja nende kasutamine

praktikaettevõttes.

Sõidumarsruudi planeerimine

ja kasutamine. Põhiteed,

kõrvalteed ja terminalide

asukohad.

6 EKAP Vedude planeerimine ja

korraldamine ettevõttes,

põhimõtete ja süsteemi analüüs.

Omahinna- ja müügihinna

kalkulatsioon, arvutusnäited.

Vedude dokumentatsioon

(lisatud praktikaaruande

lisadena).

Veoautojuhi tööajakava

koostamine lähtuvalt töö- ja

puhkeaja regulatsioonile

selgitades ka firma eesmärke ja

vajadusi.

5) analüüsib erinevaid

tarneahela juhtimise

tegevusi, lähtudes

väärtusketi põhimõttest ning

praktikaettevõtte

eesmärkidest

kirjeldab koostööd ja integratsiooni

tarneahelas, ahela osapooli lähtuvalt

väärtusketi põhimõttest

planeerib varude optimaalset taset

tarneahela erinevates punktides ning

koostab tarneahelas kasutatavaid

dokumente;

analüüsib kulusid, koostab

hinnapäringu ja hinnapakkumise, mis

Integratsioon tarneahelates.

Koostöövõrgustikud.

Koostöö planeerimine ja

võimalused tarnelülide

omavahelise koostööna.

Koostööst tekkivad kasud,

väärtused.

Kolmanda ja neljanda

osapoole logistika tähendus,

3 EKAP Tarneahela visualiseerimine,

joonis; koostöö ja integratsiooni

analüüs.

Koostöövõrgustik, partnerite

kirjeldus; integratsioon ja

võrgustikud – kirjeldus ning

koostöövõimaluste parandamise

võimalused ning efektiivsem

40

on kooskõlas ettevõtte eesmärkidega;

planeerib ja korraldab ettevõtte

logistikateenuste ostu ja müüki,

koostab võõrandamislepinguid

planeerides efektiivsemat tarneahelat.

vajalikkus (praktika)

ettevõttele.

Tarneahela juhtimine ja

dokumentatsioon.

Kulud ja tulud.

Logistikateenuste ostmine ja

müük (praktika)ettevõttes,

eripärad. Teenuse

ostuprotsess, tingimused,

päringud, pakkumised.

Teenuse müügiprotsess,

kasuprintsiip. Lepingulised

suhted ja kasutatavad

lepingud.

Tarneahel kui väärtusahel.

tarneahel.

Kulud ja tulud ettevõttes. Ostu-

ja müügiteenused,

logistikateenuste analüüs.

Lepingute, päringute ja

pakkumiste näidised

(praktikaaruande lisasse).

6) rakendab tööülesannete

sooritamisel kliendikeskse

teeninduse põhiprintsiipe,

kasutades selleks suhtlemise

head tava ja

klienditeeninduse standardit

suhtleb klientide ja

logistikavõrgustiku partneritega (k.a

ettearvamatutes olukordades) ning

lähtuvalt eetika põhimõtetest;

lahendab tekkinud reklamatsioone,

vastab klientide päringute ja kirjadele

lähtuvalt ettevõtte heast tavast ning

kvaliteedinõuetest;

analüüsib tellimissüsteeme ja

kasutatavat tehnoloogiat,

infovahetusvõimalusi ning

tellimiskeskkonda.

Logistikavõrgustik ja suhtlus

partneritega ning eetika

(põhimõtted).

Klienditeeninduse põhimõtted

(k.a formaalne ja

mitteformaalne suhtlemine),

hea tava, standardid ja

kvaliteet.

Tellimuste esitamine ja

vastuvõtmine.

Tellimuste töötlemine.

Kaebus saadud kauba

kvaliteedi, sortimendi, hinna,

teenuste kvaliteedi kohta.

Probleemolukordade

ennetamine ja käsitlemine.

Vastuväidetega toimetulek.

Konfliktid, nende

tekkepõhjused ja

lahendamine.

4 EKAP Logistikavõrgustikud,

suhtlemine partneritega

(formaalne, mitteformaalne)

ning eetikapõhimõtted

ettevõttes.

Kliendeteeninduse analüüs

firmas – põhimõtted, klientide

päringute lahendamine, head

tavad ja standardid. Prakitlised

klienditeenindussituatsioonide

näited.

Tellimussüsteemi (k.a

tehnoloogiad) analüüs –

tellimuste esitamine,

vastuvõtmine, töötlemine

ettevõttes.

Kaebuste ja reklamatsioonide

41

lahendamine ettevõttes.

7) analüüsib ennast tööalaselt

praktika sooritamise

kontekstis ning

dokumenteerib, vormistab ja

esitleb tehtud tööd

(aruandes) nõuetekohaselt

kirjeldab tööülesandeid ja –protsesse,

analüüsib omandatud õpiväljundeid

praktiliste näidete ja situatsioonidena;

koostab ja esitab nõuetekohaselt

täidetud praktika dokumentatsiooni

analüüsi vormis (praktikaruanne, -

päevik) täites eeldusnõude –

dokumentatsiooni õigeaegsus;

annab hinnangu läbitud praktikale (k.a

kaitsmisel) ja koostab eneseanalüüsi.

Praktika nõuetekohane

täitmine (ülesanded,

protsessid). Praktika

kogemus, näited ja

situatsiooniolukorrad.

Praktika dokumenatsioon –

aruanne, päevik ja

hinnangulehed tagasisidena

praktikale.

Eneseanalüüs.

2 EKAP Praktikaaruande koostamine

juhendi alusel vastavalt mooduli

õpiväljundite, hindamis-

kriteeriumite ja hindamis-

ülesannetele (k.a praktiliste

näidete toomine, erinevad

situatsioonid).

Eneseanalüüsi koostamine ja

praktika hinnangulehtede

täitmine.

Kaitsmine komisjoni ees.

Mooduli hinde

kujunemine

Moodulit hinnatakse mitteeristavalt. Hindamise eelduseks on praktikal osalemine ja praktika kaitsmise läbimine.

Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel (hindamise eelduseks on praktikadokumentatsiooni esitamine ning

järgnevate hindamisülesannete analüüs praktika päevikus ja aruandes):

praktika päevikus - ajakasutusplaan. Igapäevase töö tegemine ettevõttes ja meeskonnatöö analüüs nii aja- kui tööülesannete täitmise

näitel (1);

suhtlemissituatsioonide kirjeldus ja analüüs (k.a eriolukordades), loetleb koostöö ja meeskonnatöö eeliseid ning tekkivaid väärtuseid (2,

3);

enesenalüüs – „mina suhtlejana praktikaettevõttes“ (k.a analüüs sobiliku suhtlemisstiili valikust, näited erinevatest suhtlemis-

situatsioonidest (2, 4);

ettevõtte töökorralduse põhimõtete selgitamine vastavalt tegevusvaldkonnale ja töö iseloomule (5);

praktikaettevõtte töökeskkonna juhendite ja regulatsiooni analüüs (6);

enda ja kaastöötajate turvalisuse nõuded, töötajate õigused, kohustused ning vastutuse analüüs (7);

riskianalüüsi koostamine (riskimaatriksi täitmine) vastavalt riskide tasemele ja juhendile (8);

saadetiste vastuvõtmise kord, kauba hoiukohtadesse paigutamise juhendi ja korra analüüs (9);

saadetiste komplekteerimise ja pakkimise ja väljastamise korralduse ning tegevuste kirjeldus (10);

lao pakkimise ja markeerimise nõuete kaardistamine (10);

inventuuri läbi viimine – etapid, tegevuste kirjeldus, tulemused ettevõttes (11);

seadmed, tehnika ning nende kasutamine, hügieeninõuded (seadmete/tehnikale) (12, 13);

laotöö ohutus(nõuded), riskid, isikukaitsevahendid, ergonoomilised töövõtted, hügieeni ja puhtusnõuded (12, 14);

vedude planeerimine ja korraldamine ettevõttes, põhimõtete ja süsteemi analüüs (15, 16);

omahinna- ja müügihinna kalkulatsioon, arvutusnäited (16);

42

vedude dokumentatsioon (lisatud praktikaaruande lisadena) (17);

veoautojuhi tööajakava koostamine lähtuvalt töö- ja puhkeaja regulatsioonile selgitades ka firma eesmärke ja vajadusi (18);

tarneahela visualiseerimine, joonis; koostöö ja integratsiooni analüüs (19);

koostöövõrgustik, partnerite kirjeldus; integratsioon ja võrgustikud – kirjeldus ning koostöövõimaluste parandamise võimalused ning

efektiivsem tarneahel (19, 22);

kulud ja tulud ettevõttes. Ostu- ja müügiteenused, logistikateenuste analüüs. Lepingute, päringute ja pakkumiste näidised (praktikaaruan-

de lisasse) (20, 21);

logistikavõrgustikud, suhtlemine partneritega (formaalne, mitteformaalne) ning eetikapõhimõtted ettevõttes (23);

kliendeteeninduse analüüs firmas – põhimõtted, klientide päringute lahendamine, head tavad ja standardid. Prakitlised

klienditeenindussituatsioonide näited (24, 25);

tellimussüsteemi (k.a tehnoloogiad) analüüs – tellimuste esitamine, vastuvõtmine, töötlemine ettevõttes (25);

kaebuste ja reklamatsioonide lahendamine ettevõttes (24);

praktikaaruande koostamine juhendi alusel vastavalt mooduli õpiväljundite, hindamis-kriteeriumite ja hindamis-ülesannetele (k.a

praktiliste näidete toomine, erinevad situatsioonid) (26, 27, 28);

eneseanalüüs ja praktika hinnangulehtede täitmine (28);

kaitsmine komisjoni ees (26, 28).

Hindamis-

kriteeriumid


1) täidab juhendamisel etteantud tööülesandeid, peab kinni tööajast ja kokkulepetest;

2) tuleb toime erinevates (k.a eriolukordades) situatsioonides suhtlemisel nii firma siseklientide kui välisklientidega;

3) loetleb koostöö ja meeskonna töö eeliseid ning tekkivaid väärtuseid (kasusid) praktikaettevõtte eesmärkide täitmisel;

4) valib sobiliku suhtlemisstiili nii klientide teenindamisel kui meeskonnas suhtlemisel lähtuvalt ettevõtte heale tavale.

5) selgitab ettevõtte töökorralduse põhimõtteid vastavalt firma eesmärkidele, tegevusvaldkonnale ning töö iseloomule;

6) analüüsib praktikaettevõtte töökeskkonnaga seotud juhendeid ja abivahendeid lähtuvalt õigusaktidest ning firma sisesest

regulatsioonist;

7) selgitab enda ja kaastöötajate turvalisuse nõudeid, töötajate õigusi, kohustusi ning vastutust ohutu töötamise kontekstis;

8) töökeskkonna riskianalüüsi koostamine vastavalt riski tasemele ja riskianalüüsi juhendile;

9) võtab vastu saadetisi ning paigutab kauba hoiukohtadesse etteantud juhendi ning korra alusel;

10) komplekteerib ja pakib, väljastab saadetised arvestades komplekteerimise meetodeid, pakkimise ja markeerimise nõudeid ning

vastavalt väljastamise korrale;

11) viib juhendamisel läbi inventuuri ning selgitab välja saldovahede tekkimise põhjused;

12) hoiab lao ja –seadmete puhtust ning korda etteantud hügieeninõuetele vastavalt;

13) kasutab töö teostamisel kauba- ja infokäitlemise tehnikat järgides nende ohutusnõudeid;

14) kasutab töötamisel isikukaitsevahendeid, ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid vastavalt (praktika)ettevõtte nõutele;

15) analüüsib vedude planeerimise ja korraldamise põhimõtteid võrreldes neid õigusaktide ning vedajate hea tavaga;

16) planeerib vedude korraldust ning kalkuleerib vedude oma- ja müügihinda, arvestades kehtivate õigusnormidega;

43

17) koostab vedude dokumendid vastavalt lepingute ja õigusaktidele;

18) koostab veoautojuhi töögraafiku (tööajakava) toetudes töö- ja puhkeaja regulatsioonile ning firma eesmärkide ning vajadustele;

19) kirjeldab koostööd ja integratsiooni tarneahelas, ahela osapooli lähtuvalt väärtusketi põhimõttest

20) planeerib varude optimaalset taset tarneahela erinevates punktides ning koostab tarneahelas kasutatavaid dokumente;

21) analüüsib kulusid, koostab hinnapäringu ja hinnapakkumise, mis on kooskõlas ettevõtte eesmärkidega;

22) planeerib ja korraldab ettevõtte logistikateenuste ostu ja müüki, koostab võõrandamislepinguid planeerides efektiivsemat

tarneahelat;

23) suhtleb klientide ja logistikavõrgustiku partneritega (k.a ettearvamatutes olukordades) ning lähtuvalt eetika põhimõtetest;

24) lahendab tekkinud reklamatsioone, vastab klientide päringute ja kirjadele lähtuvalt ettevõtte heast tavast ning kvaliteedinõuetest;

25) analüüsib tellimissüsteeme ja kasutatavat tehnoloogiat, infovahetusvõimalusi ning tellimiskeskkonda;

26) kirjeldab tööülesandeid ja –protsesse, analüüsib omandatud õpiväljundeid praktiliste näidete ja situatsioonidena;

27) koostab ja esitab nõuetekohaselt täidetud praktika dokumentatsiooni analüüsi vormis (praktikaruanne, -päevik) täites eeldusnõude

– dokumentatsiooni õigeaegsus;

28) annab hinnangu läbitud praktikale (k.a kaitsmisel) ja koostab eneseanalüüsi.

Õppemeetodid Praktilised ülesanded/tööd, enesehindamine(analüüs), info kogumine, meeskonna-, rühma- ja paaristöö, juhtumi analüüs, esitlus.


LS §5 Juhi töö- ja puhkeaeg.

EL Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 561/2006 juhi sõdu- ja puhkeajast. .

Tulvi, A. Logistika õpik kutsekoolidele, 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik-

kutsekoolidele

Hintsov, R. Kaubavedu, 2007.


Kiisler, A. Logistika ja tarneahela juhtimine, TTÜ Kirjastus 2011.

Pajumets,I., Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus, Tallinn, 2007.



44

VALIKÕPINGUD 18 EKAP

Mooduli nr Valikmooduli teema nimetus Teema maht

1 TÕSTUKID, NENDE HOOLDUS JA JUHTIMINE 6 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane juhib erinevaid tõstukeid laotöödel ohutult ning tuleb toime tõstuki igapäevahooldusega.

Nõuded mooduli alustamiseks Logistika aluste, ladude juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine



Õpilane

1) analüüsib erinevate

tõstukite üldehitust ja

igapäevase hoolduse

nõudeid

Õpilane

selgitab eri liiki tõstukite tehnilise

teenindamise nõudeid igapäeva

hooldusvajadusest lähtuvalt;

hindab tõstuki tehnilist seisundit ja

viib läbi igapäevase hoolduse

vastavalt tööülesannetele.

Tehniline teenindamine ja

ohutu töötamise nõuded.

Tehnilise teenindamise

eesmärk ja sisu,

hooldustööde perioodilisus ja

teostaja. Juhised

tõstukijuhile, ohutud

töövõtted, õige tööde

järjekord, tuleohutus.

2 EKAP Mõttekaart ja arutelu – tõstukite

eri liigid, liikide üldehituse

erinevused ja sellest tulenevad

hooldusnõuded.


tõstuki igapäevase hoolduse

läbiviimine (tegevuste, protsessi

ja ajakava kaardistus) ja

praktilinse töö osa (tehnilise

seisundi hindamine) õppelaos.

Õpilane

2) kirjeldab erinevaid

tõstukeid ja selgitab nende

kasutamise alast laotöödel.

Õpilane

eristab tõstukeid ja selgitab nende

kasutusvaldkondi;

visualiseerib ja selgitab tõstukite

ehitust ning juhtimisseadmeid.

Tõstukite liigid ja

kasutusvaldkonnad. Käsikahveltõstukid,

siirdamistõstukid,

tugiratastõstukid,

lükandmastiga tõstukid,

vastukaal tõstukid,

komplekteerimistõstukid,

kombitõstukid,

2 EKAP Analüüs (iseseisev töö) ja arutelu

– erinevate tõstukiliikide eelised

ja puudused ning kasutus-

valdkonnad .

Praktiline töö (s.h iseseisev töö)

– tutvumine tõstuki

kasutusjuhendiga, selgitab

tõstuki ehitust ja

45

liigendtõstukid, kolme- ja

neljarattalised

vastukaaltõstukid,

sisepõlemismootoriga- ja

elektrimootoriga tõstukid

juhtimisseadmeid

(kasutusvaldkonnast lähtuvalt);

tõstuki igapäevase hoolduse

läbiviimise nõuded.

3) juhib tõstukit ohutult, tehes

erinevaid laotöö

toiminguid ning järgides

tööde järjekorda ja ohutuid

töövõtteid

hindab ja põhjendab ohtlikke

olukordi tõstukiga töötamisel;

teeb tõstukiga erinevaid laotöö

toiminguid, järgides tööde

järjekorda;

selgitab ja järgib töö ülesandeid

täites tõstuki ohutu töötamise ning

töö- ja tuleohutuse nõudeid, lähtudes

kasutusjuhendist.

Tõstuk ja ohutus.

Ohutuse põhimõtted.

Tõstukite ehitus, sh lisa- ja

juhtimisseadmed Tehnilised

parameetrid, ohutus- ja

kasutusjuhendid, tõstukite

juures kasutuses olevad

erinevad lisaseadmed,

haaratsid, puhastus-

agregaadid, jm. seadmed.

2 EKAP Kompleksülesanne- ohutud

töövõtted erinevate kaupade

siirdamisel/tõstmisel (tõstukiga

tõstmisel, eri toimingute ja tööde

järjekorras).

Praktiline töö- kaupade

siirdamine ja kauba/aluste

tõstmine õppelaos lähtuvalt

ohutuse töötamise põhimõtetest.

Mooduli hinde

kujunemine



Kompleksülesanne, mis sisaldab (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7):

1) mõttekaardi ja arutelu kokkuvõtted tõstukite eri liikidest, ülesehituse eripäradest, hooldusnõuetest;

2) iseseisvat tööd tõstuki igapäeva hoolduse läbiviimisest; tõstuki kasutusjuhendist, tõstukite ehitusest ja nõuetest;

3) selgitused ohututest töövõtetest erinevate kaupade siirdamisel/tõstmisel;

4) praktilised tööd õppelaos.

Hindamis-

kriteeriumid


1) selgitab eri liiki tõstukite tehnilise teenindamise nõudeid igapäeva hooldusvajadusest lähtuvalt;

2) hindab tõstuki tehnilist seisundit ja viib läbi igapäevase hoolduse vastavalt tööülesannetele;

3) eristab tõstukeid ja selgitab nende kasutusvaldkondi;

4) visualiseerib ja selgitab tõstukite ehitust ning juhtimisseadmeid;

5) hindab ja põhjendab ohtlikke olukordi tõstukiga töötamisel;

6) teeb tõstukiga erinevaid laotöö toiminguid, järgides tööde järjekorda;

7) selgitab ja järgib töö ülesandeid täites tõstuki ohutu töötamise ning töö- ja tuleohutuse nõudeid, lähtudes kasutusjuhendist.

Õppemeetodid Loeng, seminar, info kogumine, arutelu, rühma- ja paaristöö, juhtumi analüüs, praktiline töö, iseseisev töö, praktiline õppesõit.

46


2 TOLLINDUS 6 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime erinevate tollidokumentide vormistamisega, lähtudes tolliprotseduuride

nõuetest ja Euroopa Liidu tollipoliitikast.

Nõuded mooduli alustamiseks Logistika aluste, transpordi-, ladude, tarneahela- ja võrgustike juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine



Õpilane 1) kirjeldab tollieeskirjade aja-

loolist kujunemist, andes sh

ülevaate Euroopa Liidu tolli-

eeskirjadest ja –struktuurist

selgitab tollieeskirjade ja õigusaktide

põhimõtteid lähtuvalt õigusaktidest ja

rahvusvahelise kaubanduse heast tavast;

analüüsib tollikorralduse arengus

toimunud muutusi, selgitades trende.

Tolliliit. Eesti ja EL.

Tollinduse üldpõhimõtted.

Eesti Vabariigi tolliasutuste

ja tollikorralduse rajamine

1918-1923.

Tolliasutused ja tegevused

Eesti Vabariigis 1924-1940

a.

Tolli taasloomine ja

tegevuse areng 1990 kuni

käesoleva ajani.

1,5

EKAP

Mõistekaart – tollieeskirjadest,

heast tavast ja õigusaktidest

tulenevad nõuded.


millist kasu ja väärtusi loovad

tollieeskirjad ja regulatsioon

ning trendid EL

majanduskeskkonnale.

Arutelu (debatt) – tolliasutused

ja tegevused läbi erinevate

ajastute.

Õpilane

2) selgitab tollideklareerimise

ja vormistamise põhimõtteid

kasutades tolli infosüsteemi

eristab erinevaid tolliprotseduure kaubast

ja sihtriigist lähtuvalt; selgitab tollideklareerimist Eestis, kasutab

tolli infosüsteemi ETT (Eesti tollitariifis-

tik) maksude ja meetmete määramiseks.

Tollipoliitika ja tolli-

korraldus (EL, Eestis)

Tollikontroll,

dokumentide

vormistamine.

Tollisoodustused.

Toli infosüsteem ETT.

1,5

EKAP

Mõttekaart – erinevad

tolliprotseduurid,

tollisoodustused (sihtriigist

lähtuvalt).

Praktiline töö (analüüs) –

tolliprotseduuride erinevuste

Õppe-

materjalid A. Tulvi, A. Proos. Logistika ja laondus. Õpik

A. Tulvi. Laondus ja veokorraldus. Töövihik.

Logistika mõisted ja terminid. (www.Estonia Warehouse.com)

Tõstukite ohutusjuhendid.

http://images.google.com

Logistika ja laondus. Õppematerjal. Tallinn.

47

Kauba klassifitseerimine.

Päritolumaa ja -reeglid.

analüüs ja kasutusvõimalused.

Iseseisev töö - Tolli

infosüsteemi ETT kasutamisel

maksude ja meetmete

määramine.

Õpilane

3) deklareerib ja vormistab tol-

lidokumente lähtuvalt Eesti

tollisüsteemist ja regulat-

sioonist

vormistab tollideklareerimiseks vaja-

likke dokumente etteantud nõuetest

lähtuvalt;

deklareerib kaupa tollisüsteemis vasta-

valt õigusaktide ja maksumääradele;

deklareerib tollitrasiiti kaubale tollisüs-

teemis vastavalt õigusaktidele.

Deklareerimiseks

vajalikud dokumendid ja

nende kontroll (arve,

pakkeleht, eelneva

tolliprotseduuri dokument,

ladustamisteade,

päritolutõend, litsents).

Tollimise elektrooniline

keskkond ja selle

kasutamine.

Tolli järelevalve

toimingud (dokumentide

ja kauba kontroll).

Transiit (T1, T2, TIR,

ATA).

3 EKAP Kompleksülesanne (k.a iseseisev

töö) – kaubasaadetisele

saatedokumentide ja

tollideklareeerimiseks vajalike

dokumentide vormistamine ning

nende alusel kauba

deklareerimine tollis

(simulaatoris) (5, 6, 7).

Mooduli hinde

kujunemine



Praktiline ülesanne, mis sisaldab mõistekaardi ja arutelu kokkuvõtet; praktilist tööd tolliprotseduuridest, nende erinevustest ja

tollisoodustustest; tolli infosüsteemide kasutustest maksude ja meetmete määramisel; s.h iseseisvat tööd tolliregulatsioonidest

tulenevatest kasudest ja väärtustest (1, 2, 3, 4).

Kompleksülesanne (k.a iseseisev töö) kaubasaadetisele saatedokumentide ja tollideklareeerimiseks vajalike dokumentide vormistamisest

ning nende alusel kauba deklareerimisest tollis (5, 6, 7).

Hindamis-

kriteeriumid


1) selgitab tollieeskirjade ja õigusaktide põhimõtteid lähtuvalt õigusaktidest ja rahvusvahelise kaubanduse heast tavast;

2) analüüsib tollikorralduse arengus toimunud muutusi, selgitades trende;

3) eristab erinevaid tolliprotseduure kaubast ja sihtriigist lähtuvalt;

48

4) selgitab tollideklareerimist Eestis, kasutab tolli infosüsteemi ETT (Eesti tollitariifistik) maksude ja meetmete määramiseks;

5) vormistab tollideklareerimiseks vajalikke dokumente etteantud nõuetest lähtuvalt;

6) deklareerib kaupa tollisüsteemis vastavalt õigusaktide ja maksumääradele;

7) deklareerib tollitrasiiti kaubale tollisüsteemis vastavalt õigusaktidele.

Õppemeetodid Loeng, seminar, suuline esitlus, enesehindamine, info kogumine, maatrikanalüüs, arutelu, kirjalik töö, rühma- ja paaristöö, juhtumi

analüüs, praktiline töö, iseseisev töö.

Õppematerjalid Õpetaja poolt koostatud jaotusmaterjal

Tolliseadus RT I 2001, 88, 531; 2002, 44, 284; 61, 375; 63, 387; 92, 528

Ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seadus. RT II, 1995, 37–39, 160.

Eesti Majanduse Teataja

Maksu- ja Tolliamet. www.emta.ee

Incoterms 2010 tarneklauslid


3 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE JA JUHTIMINE 6 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime juhtimisotsuste vastuvõtmisega nii väike-, keskmises kui suurettevõttes,

lähtudes.

Nõuded mooduli alustamiseks Logistika aluste, transpordi-, ladude, tarnehale ja võrgustike juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine



Õpilane

1) analüüsib inimese ja organi-

satsiooni omavahelisi seo-

seid organisatsioonikultuuri-

ja struktuuri ning kompo-

nentide tasandil

Õpilane

selgitab organisatsiooni toimimise

komponente, lähtudes seoste vahelisest

sidususest;

analüüsib organisatsioonikultuuri ja –

struktuuri etteantud ettevõtte ja

kriteeriumite alusel.

Organisatsiooniline

käitumine. Mõisted.

Sotsiaalsüsteem ja sotsiaal-

kultuur. Organisatsiooni-

kultuur.

Inimene organisatsioonis.

Inimese individuaalsus. Võim

ja poliitika. Rühm ja

rühmatöö kasutamine.

1,5

EKAP

Mõttekaart – organisatsioon ja

selle komponendid, -kultuur ja

organisatsioonistruktuur ning

omavahelised seosed.

Praktiline (iseseisev) töö –

Organisatsioonikultuuri- ja

struktuuri analüüs (etteantud

logistikaettevõtte näitel).

2) määratleb ja analüüsib oma

töövaldkonnas tekkinud

organisatsioonikäitumisega

seotud probleemsituatsioone

määratleb erinevaid juhtimise

probleemsituatsioone lähtuvalt

tegevusvaldkonnast (logistika

organisatsioonist);

Juhtimine. Delegeerimine,

mehitamine. Kontrollimine.

Töötaja. Inimvajadused,

käitumise muutmine,

1,5

EKAP

Mõttekaart - juhtimine,

delegeerimine, mehitamine ja

kontrollimine – mõisted ning

põhimõtted.

http://www.emta.ee/

49

analüüsib juhtimise

probleemsituatsioone, tuginedes

peamistele organisatsiooniteooriatele ja

pakub välja võimalikke lahendusviise.

hüvitamine ja motiveerimine.

Osalusdemokraatia.

Liidristiilid. Osaluse

rakendamine.

Suhtlemine ja suhted.

Barjäärid ja vahendid.

Ametlik ja mitteametlik

suhtlemine. Suhted

organisatsioonis. Konfliktid.

Arutelu – juhtimise vajalikkus,

osalusdemokraatia rakendamine

organisatsioonis (kaasustele ja

probleemsituatsioonidele

tuginevalt.

Praktiline töö – juhtimiskaasuste

lahendamine (2 iseseisva tööna

ja 2 auditoorselt).

3) strateegiline juhtimine -

selgitab strateegilise juhtimise mõisteid,

tasandeid lähtuvalt ettevõtte visioonist

ning sisekeskkonnast;

formuleerib ettevõtte missiooni ja

visiooni ning selgitab keskkonna mõju

organisatsiooni konkurentsivõimele;

analüüsib ettevõtte väliskeskkonda,

koostab SWOT analüüsi, seda

arengukava koostamise protsessist ning

firma strateegilise juhtimise eripäradest

ja trendidest lähtuvalt.

Strateegilise juhtimise

tasandid. Strateegilise

juhtimise mõisted, tasandid.

Visioon, missioon.

Eesmärgid, prioriteedid.

Mõõdikud ja väärtused.

Strateegilised otsused ja

otsustajad.

Keskkond ja konkurents.

SWOT, väliskeskkond,

juriidiline keskkond,

maksukeskkond.

Mikrokeskkond, konkurents

ja selle analüüs.

Ettevõtte sisekeskkond,

ressursid (s.h meeskond,

personal). Personali

juhtimine.

Strateegiline juhtimine.

Kontrollisüsteemi loomine.

Strateegilised muudatused,

muudatuste elluviimine.

Arengukava, muud

strateegilised dokumendid.

Logistikaettevõtte

3 EKAP Mõttekaart – strateegiline

juhtimine, visioon, missioon,

äritasandid, eri tasandite

eesmärgid.

Praktiline töö (iseseisev töö)-

formuleerib ühe logistika

ettevõtte visiooni, missiooni ja

kolme aasta eesmärgid.

Võrdlev kaasus - erinevate

logistikaettevõtete visiooni,

missiooni ja eesmärkide võrdlus.

Praktiline töö (iseseisev töö)-

ühe logistikaettevõtte

väliskeskkonna analüüs, millele

toetudes koostatakse SWOT (nii

sisemiste nõrkuste/tugevuste kui

väliskeskkonna

võimaluste/ohtudega).

Arutelu – logistikaettevõtte

strateegilise juhtimise eripärad,

probleemid ja trendid.

50

strateegiline juhtimine.

Eripärad, probleemid,

trendid.

Mooduli hinde

kujunemine



Praktiline töö, mis sisaldab mõttekaardi kokkuvõtet ja iseseisvat tööd organisatsiooni, -kultuuri ja –struktuuri analüüsist, samuti

juhtimisest, selle vajalikkusest ning komponentidest; s.h iseseisev töö juhtimiskaasluste lahendamisest (1, 2, 3, 4).

Kompleksülesanne, mis sisaldab (5, 6, 7):

1) mõttekaardi ja arutelude kokkuvõtet strateegilisest juhtimisest, visioonist, missoonist, äritasandite eesmärkidest ning

logistikaettevõtte strateegilise juhtimise eripäradest, probleemidest ja trendidest;

2) iseseisvat tööd, mille käigus formuleeritakse logistika ettevõttele visioon, missioon ja kolme aasta eesmärgid;

3) kaasuse lahendust, mis sisaldab erinevate logistikaettevõtete (strateegiliste tegevuste) võrdlust;

4) iseseisvat tööd ühe logistikaettevõtte väliskeskkonna analüüsist, millele toetudes on koostatud SWOT analüüs.

Hindamis-

kriteeriumid


1) selgitab organisatsiooni toimimise komponente, lähtudes seoste vahelisest sidususest;

2) analüüsib organisatsioonikultuuri ja –struktuuri etteantud ettevõtte ja kriteeriumite alusel;

3) määratleb erinevaid juhtimise probleemsituatsioone lähtuvalt tegevusvaldkonnast (logistika organisatsioonist);

4) analüüsib juhtimise probleemsituatsioone, tuginedes peamistele organisatsiooniteooriatele ja pakub välja võimalikke

lahendusviise;

5) selgitab strateegilise juhtimise mõisteid, tasandeid lähtuvalt ettevõtte visioonist ning sisekeskkonnast;

6) formuleerib ettevõtte missiooni ja visiooni ning selgitab keskkonna mõju organisatsiooni konkurentsivõimele;

7) analüüsib ettevõtte väliskeskkonda, koostab SWOT analüüsi, seda arengukava koostamise protsessist ning firma strateegilise

juhtimise eripäradest ja trendidest lähtuvalt.

Õppemeetodid Loeng, seminar, arutelu, info kogumine, rühma- ja paaristöö, juhtumi (kaasuse) analüüs, situatsioonianalüüs, praktiline töö, iseseisev töö.

Õppematerjalid Reiljan, A. (2002). Ettevõte: teooria ja rakendused. Tartu: Tartu Ülikool.

Virovere, A, Alas, R, Liigand, L. Organisatsioonikäitumine. Külim, 2005.

H.Tooman; A. Mae. Inimeselt inimesele. AVITA, 1999.

R. Alas. Juhtimine. EBS, 2014.

Karjus, P. Strateegiline juhtimine. EBS, 2007.

logistik, tase 5. moodulite rakenduskava · motivatsioonikiri, soovia valdus, läh-tudes...

Documents