loodus linnas
DESCRIPTION
6 kl loodusõpetuse õpetajateleTRANSCRIPT
![Page 1: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/1.jpg)
Loodus linnas
Sirje ja Georg Aher
07.10.2009
![Page 2: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/2.jpg)
Linnade ökosüstem
• Linna ökosüsteemis on on vähe orgaanilise aine tootjaid: taimi.
• Ka lagundajaid on vähe kuna taimsed jäägid (puude lehed, oksad jms.) korjatakse kokku ja veetakse ära
• Tarbijad (loomad) toituvad enamasti inimtegevuse jääkidest, olles nagu kogu linnaökosüsteem sõltuv inimese tegevusest
![Page 3: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/3.jpg)
Linnade ökosüsteem
• Linnade keskmine õhutemperatuur on kütmise tõttu oluliselt kõrgem kui ümbruse maapiirkonna aladel.
• Kõrgema õhutemperatuuri ja sahkamise tõttu on linnas vähem lund.
• Saasteainete nagu näiteks heitgaaside tõttu on õhus rohkem osakesi mille ümber veepiisad saavad kondenseeruda ja seetõttu sajab linnas 5-15% võrra enam kui ümbritsevatel aladel
![Page 4: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/4.jpg)
Linnade ökosüsteem
• Sademetevee- ja heitveetrassid viivad vee linnast ära, mistõttu pinnasesse imbub oluliselt vähem vett.• Tänavavalgustuse tõttu on ala valgustatus oluliselt
erinev ümbruskonna omast.• Heitgaaside ja küttesüsteemide kaudu pääseb
keskkonda toiteaineid, happelisi ning mürgiseid ühendeid
• Linnas on ka muid saasteid ngu näiteks müra ja prügi
![Page 5: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/5.jpg)
Linnade ökosüsteem
• Linnades on tulnukliikide osakaal väga suur• Liikide arv on tihti tänu servaaladele suur kuid
poulatsioonid on väikesed ja üksteisest eraldi.• Mitmed loomaliigid tulevad linnadesse kuna siin on
hõlbus toitu leida ja toidukonkurente on vähe. Näiteks linde meelitab linna inimese tegevusest tulenev jääksoojus ning suur toidu hulk. Piiravaks teguriks võib neile olla turvaliste pesapaikade vähesus.
![Page 6: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/6.jpg)
Linn kui elukeskkond
• Juba praegu elab 80% eurooplastest linnades ning ennustatakse, et aastaks 2050 elab linnades 2/3 maakera elanikest.
• Seega on linnakeskkond muutumas paljudele inimestele ainsaks või peamiseks kohaks, kus loodusega üldse kokku puututakse.
![Page 7: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/7.jpg)
Linnaelustiku väärtus
• Linnaelustik võib toimida süsinikuhoidlana õhusaaste ja liiklusmüra vähendajana, võib parandada mikrokliimat ja leevendada üleujutusi. Rohealade olemasolu parandab linlaste elukvaliteeti, kuna loob eeldused sotsiaalseks suhtlemiseks, puhkamiseks ja tervise edendamiseks.
• Kõigele lisaks võivad puude olemasolu ja vaated loodusmaastikule suurendada kinnisvara väärtust 6–18%
![Page 8: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/8.jpg)
Linnaelustiku väärtus
• Näiteks Euroopa suurlinnades asuvatel Natura-aladel elab teadaolevalt vähemalt 85 linnudirektiivi I lisa liiki ning 65 elupaigadirektiivi II lisa liiki
• Mõnes Suurbritannia piirkonnas on tervenisti 70–80% regiooni haudelinnustikust asunud elama linnadesse.
• Linna taimestiku nimekirja pikkus sõltub elanike arvust. Näiteks Kesk-Euroopas kasvab 400 000 elanikuga linnas ligikaudu 900 soontaimeliiki, 2 miljoni elanikuga linnas aga juba 1400 liiki.
![Page 9: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/9.jpg)
Linnaelustiku väärtus
• Linnade taimestikus täheldatakse pärismaiste taimeliikide arvu vähenemist.
• Samuti on ebasoodsamas olukorras risoomiga ja sibultaimed, puhmastaimed, veelembesed ja oligotroofsed taimed.
• Kindel eelis on aga üheaastastel, sooja ja kuivalembestel ning mürke taluvatel liikidel. Nende hulgas on arvukalt eksootilisi võõrliike, kelle naturaliseerumine ja levimine saab alguse aedadest, parkidest, kalmistutelt ja haljasaladelt.
![Page 10: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/10.jpg)
Linnad kui evolutsiooni kiirendajad
• Linnades toimub evolutsioon ja kohastumine kiiremini kui mujal ning alatasa tekib juurde uusi taksoneid, mis on spetsiaalselt kohastunud linnatingimustele.
• Näiteks Kesk-Euroopa linnades on uusi taksoneid registreeritud kuningakepi, priimula ja astri perekondadest.
![Page 11: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/11.jpg)
Hoiakud linnalooduse suhtes
• Suhtumine linnaelustikku on väga varieeruv ning sõltub nii ühiskonna kui iga inimese taustast ja hoiakutest.
• Hoiakud on aga harva ühesed, nagu näitab nn linnametsa paradoks. Paradoks seisneb selles, et kuigi inimesed peavad linnametsi ja rohealasid linnades vajalikeks ja asendamatuteks, kardavad nad seal käia. 39% naistest ja 18% meestest tunnevad end Londoni rohealadel liikudes ebakindlalt ja enamik emasid ei laseks oma lastel seal ilma järelevalveta mängida.
![Page 12: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/12.jpg)
Linnaelustiku kaitse Eestis
• Suure sammu linnaelustiku kaitseks on astunud Tallinn, kus on valminud “Tallinna rohealade teemaplaneering”. Teemaplaneering hõlmab rohealasid ja nende väärtusi. Kuid linnade bioloogilised väärtused ei asu kaugeltki mitte kõik rohealadel.
• Sama tähtsad ning paljude liikide puhul veelgi tähtsamad paigad on näiteks aiad, hooned, teeservad, jäätmaad, tööstusalad. Seevastu arengukava või planeeringut, mis hõlmaks nendegi esmapilgul väärtusetute paikade bioloogilisi väärtusi, Tallinnal ega teistel linnadel pole.
![Page 13: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/13.jpg)
Taimede ja loomade mitmekesisus linna ökosüsteemis
Elutingimuste mitmekesisus, linlaste taotlused rikastada aedu rohkete võõrliikidega, samuti transpordivahenditega jaamadesse ja sadamatesse tahtmatult sissetoodud suur hulk tulnukaid on tõstnud linnaflooras võõrliikide arvu mitmekordseks kohaliku flooraga võrreldes.
Vähestel neist on oluline osa linna ökosüsteemis.
![Page 14: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/14.jpg)
Taimede ja loomade mitmekesisus linna ökosüsteemis
Rohelised taimed on kõige rikkalikumalt esindatud rohtsete püsikutega, eriti kõrreliste ja korvõieliste sugukonnast. Need taimed on hästi kohastunud olema toiduks loomadele.
Teine edukam eluvorm on lühieataimede rühm. Siia kuuluvad umbrohud peamiselt ristõieliste, maltsaliste ja nelgiliste hulgast - taimed, mis kärmesti asustavad iga taimkattest vabanenud maalapi ja kiiresti viljuvad.
![Page 15: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/15.jpg)
Taimede ja loomade mitmekesisus linna ökosüsteemis
Meie metsades iseloomulikud kääbuspõõsad on linnast peaaegu täiesti pagendatud, sest neile vajalikke tingimusi leidub veel vaid vähestes linnades.
Põõsastest on linnades osutunud visamateks eranditult võõrliigid: tara-, põis- ja pihlenelas, sirel, punane leeder, sõstrad, lumimari, elupuu.Puuliikidest lepivad linnas valitseva olukorraga hästi kased, pajud, paplid, pärn, vaher, pihlakas ja pooppuu, õunapuu, toompuud. Meie looduses peaaegu puuduvaid liaane esindab linnades metsviinapuu.
![Page 16: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/16.jpg)
Kellukspatoodea Spthodea campanulata Funchalis Madeiral; tema kodumaaks on troopiline Aafrika
![Page 17: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/17.jpg)
Taimede ja loomade mitmekesisus linna ökosüsteemis
Taimi söövad paljud taimtoidulised loomad, eeskätt putukad ja linnud, viimased söövad peamiselt vilju. Umbrohtu söövad ohaka- ja kanepilinud ning hiirlased.
Parimas olukorras on kõigetoidulised, kes leiavad linnas inimeste toidujäätmete näol aastaringse rikkaliku toidubaasi. Siia rühma kuuluvad hakk, varesed, kajakad, rotid. Samal toidul on ka osa kiskjaid: koerad ja kassid.
Putuktoiduliste olukord linnas halveneb mürkkemikaalide rohkuse tõttu. Kahaneb muti, siili, karihiirte, nahkhiirte, värvuliste, samuti kahepaiksete arvukus.
![Page 18: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/18.jpg)
Pesukaru näide
Võõrliikide leviku näide.1934 aastal tõi Luftwaffe komandör Herman Göring Saksamaale paar pesukaru ning päästis nad loodusesse “rikastamaks kolmanda reichi loomastikku” Pesukaru on olnud olulisemalt edukam kui natsid. Tänapäeval elab Saksamaal ca 1 miljon pesukaru ja nende arv üha kasvab. Põhjuseks pesukarude kõigetoidulisus ja looduslike vaenlaste puudumine. Ainuüksi Kasselis elab 100 pesukaru hektaril
![Page 19: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/19.jpg)
Pärnumaa kaitsealad
• 2007 aasta seisuga on Pärnumaal 64 kaitseala.• Kaitsealade hulgas on 34 looduskaitseala, 13
maastikukaitseala, üks rahvuspark 16 kaitse-eeskirjata kaitseala, 32 kaitsealust parki.
• Lisaks on siin 42 hoiuala.
![Page 20: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/20.jpg)
Pärnumaa kaitstavad üksikobjektid
• Pärnumaal on üksikobjektidest kaitse all 19 kivi ja rändrahnu.Neist esimesed Kivimurru rändrahn ja Rehekivi võeti kaitse alla 1937 aastal
• Puid ja puuderühmi on 2006 aasta seisuga kaitse all 59. Lisaks 4 puiesteed.
• Esimene kaitse alla võetud puu Pärnumaal oli Koonga vallas kasvav Panga tamm
![Page 21: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/21.jpg)
Kaitsealad Pärnu linnas
• Pärnu linnas on üks looduskaitseala: Pärnu rannaniidu looduskaitseala
• Kaks maastikukaitseala: Niidu maastikukaitseala ja Pärnu maastikukaitseala.
• Kaks hoiula Pärnu lahe hoiuala ja Pärnu jõe hoiuala• Pärnus on kaitse all on kuus parki: Annemõisa park,
Lydia Koidula park, Munamäe park, Rannapark, Vana park (Pärnu esimene park rajatud 1831.a.) ja Valli park.
![Page 22: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/22.jpg)
![Page 23: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/23.jpg)
Pärnu rannaniidu looduskaitseala
• Väärtuslikud elupaigad on siin põhiliselt rannaniidud ja roostikud, aga leidub ka valgeid luiteid.
• Siinsed sonnid ehk omapärased riimveelised väikeveekogud kätkevad haruldasi kooslusi ning pakuvad häid pesitsusvõimalusi lindudele. Et sonnide seisundit parandada, oleks vaja taastada nende ühendus merega. Nõnda rikastuks ja stabiliseeruks nende elustik, teisest küljest aitaks see neil toimida looduslike biotiikidena: puhastussüsteemina linnast imbuvale saastele.
![Page 24: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/24.jpg)
Villane katkujuur
Harilik katkujuurFoto Merike Palginõmm
![Page 25: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/25.jpg)
Balti sõrmkäpp
Pärnu rannaniit on teadaolevalt ainuke sileda kardheina kasvukoht Eestis. Siin kasvab ka Eesti suurim balti sõrmkäpa populatsioon: 1997. aastal loendati üle10 000 taime! Tänaseks on see populatsioon oluliselt vähenenud
![Page 26: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/26.jpg)
Pärnu rannaniidu looduskaitseala
Foto Merike Palginõmm
![Page 27: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/27.jpg)
Kõrkja roolind Acrocephalus schoenobaenus
Kõige arvukam värvuline
Autor: GabrielBuissart GNU Free Documentation License
![Page 28: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/28.jpg)
Liivatüll Charadrius hiaticula
Autor Andreas Trepte Creative Commons Attribution ShareAlike 2.5 L
![Page 29: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/29.jpg)
Mustsaba-vigle Limosa limosa
Hans Hillewaert Creative Commons Attribution ShareAlike 2.5 L
![Page 30: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/30.jpg)
Hänilane Motacilla flava
Autor :Wojsyl; GNU Free Documentation License
![Page 31: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/31.jpg)
Niidu maastikukaitseala
Foto Merike Palginõmm
![Page 32: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/32.jpg)
Niidu maastikukaitseala
Foto Merike Palginõmm
![Page 33: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/33.jpg)
Pärnu jõe hoiuala
Foto Merike Palginõmm
![Page 34: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/34.jpg)
Jõesilm Lampetra fluviatilis
released under GFDL by M.Buschmann
![Page 35: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/35.jpg)
Pärnu Vanapark
Foto Merike Palginõmm
![Page 36: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/36.jpg)
Pärnu vanapark
Foto Merike Palginõmm
![Page 37: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/37.jpg)
Lydia Koidula park
Foto Merike Palginõmm
![Page 38: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/38.jpg)
Rannapark
Foto Merike Palginõmm
![Page 39: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/39.jpg)
Rannapark
Foto Merike Palginõmm
![Page 40: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/40.jpg)
Vallipark
Foto Merike Palginõmm
![Page 41: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/41.jpg)
Vallipark
Foto Merike Palginõmm
![Page 42: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/42.jpg)
Kaitsealusd üksikobjektid Pärnus
• Peksumänd• Tamm Kooli tn 3• Tamm Kooli tn 5• Tamm Suur-Posti tn 2• Tammed Alevi kalmistul 5 tk • Pärnad Alevi kalmistul 2 tk
![Page 43: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/43.jpg)
Peksumänd
• Tammiste mõisa peksumänd kasvab praegu Pärnu linna piiril, aadressil Tammiste 1, kus asub Tammiste hooldekodu.
• Kidur, pooleldi kuivanud võraga puu asub haljasalal keset muruplatsi. Männi kõrguseks mõõtis H. Relve 1998. a. 12 m ja tüve rinnasümbermõõduks 154 cm. Võetud puiduproovi järgi oli ta ligi 300-aastane.
• Pärimuse järgi kannab mänd säärast nime seepärast, et selle külge seotud pärisorje ja antud neile karistuseks ihunuhtlust.
![Page 44: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/44.jpg)
Pek
Peksumänd Pärnus
Foto Merike Palginõmm
![Page 45: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/45.jpg)
Kadakatäks Saxicola rubetra
Autor: Marek Szczepanek: GNU Free Documentation License
![Page 46: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/46.jpg)
Punaselg õgija Lanius collurio
Autor Artur Mikolajewski GNU Free Documentation License
![Page 47: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/47.jpg)
Kahelehine käokeel Platanthera bifolia
Photographed by Algirdas GNU Free Documentation License
![Page 48: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/48.jpg)
Kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata
Autor: Franz Xaver GNU Free Documentation License,
![Page 49: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/49.jpg)
Soo neiuvaip Epipactis palustris
Autor: Hans Hillewaert GNU Free Documentation License
![Page 50: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/50.jpg)
Kivisisalik Lacerta agilis
Autor: Piotr Podsiadły, GNU Free Documentation License
![Page 51: Loodus Linnas](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081417/557c14fdd8b42ad1658b538e/html5/thumbnails/51.jpg)
Tänan kuulamast!