Looduskaitse haridustöö kogemusi Eesti Looduskaitse

Seltsis

ARVO IITAL

arvoital@edu.ttu.ee

Õpetajate looduse suvekoolid

• Alates 1968. aastast igal aastal

• Vigalas, Jänedal. Kose-Uuemõisas, Loksal

• Koostöös haridusministeeriumiga

• Mitte ainult bioloogia-geograafiaõpetajad,

ka näiteks koolijuhid.

• Kokku ca 1600 pedagoogi.

Õpetajate looduse suvekoolid

• Lähtepunkt: arukas looduskaitse vajab

teadmistega inimesi, kes loodust tunnevad.

• Kahenädalased, rühmade kaupa.

• Tasemel juhendajad (H. Mürk, E. Loigu, S.

Eilart, H. Relve, J. Eilart jt.)

Õpetajate looduse suvekoolid

•  Õppus otse looduses – valdavalt mitte siseruumides loengutele tuginev

• Omal ajal täiesti uudne

• Suhteliselt vähem osavõtjaid linnadest, eriti Tallinnast

Maastikuhoolduse alane haridustöö

• Sellealane haridus praegu praktiliselt olematu

• Aetakse segi kodukaunistamisega

• Juba 1967.aastal toimus Ilmatsalus esimene ülevabariigiline põllumajandusliku maastikuhoolduse konverents

Maastikuhoolduse alane haridustöö

• Esimesed maastikuhoolduse kaugõppekursused majandite esindajaile said teoks 1973.aastal (60 osavõtjat).

• Tallinnas käsitleti Eesti maastike liigestust ja paikset eripära (Endel Varep) ning maastikuhoolduse ökoloogilisi (Jaan Eilart) ja esteetilis-kujunduslikke aluseid (Ethel Brafmann, Toivo Jürgens).

Maastikuhoolduse alane haridustöö

• Järgnevatel õppekogunemistel tehti praktilisi töid Järvseljal ja Räpinas, läbiti õppeekskursioonina kogu Eesti, et tutvuda maastikuhooldusliku projekteerimise ja kujundamisega maa-asulates, farmide ümbruses maaparandusobjektidel jne.

Maastikuhoolduse alane haridustöö

• Kursuslased koostasid ka iseseisva töö, mida seminaril analüüsiti

• Kuna sellised suure õppemahuga kursused olid esimesed sellelaadsed, koostati nende jaoks ka vastav katseline õppeprogramm

Maastikuhoolduse alane haridustöö

• Talude taastekkega töötati 1992. aastal välja maastikuhooldusliku kodukaunistuse põhimõtted (Arnold Erm ja Jaan Eilart)  

Sügisesed metsa- ehk maastikuhoolduse päevad

• Evitati 1970. aastast seltsi osakondades

• Põhitaotlus oli asulalähiste maastike korrastamine enne talve tulekut

• Eelkõige rekreatiivse koormuse all olevate puhke- ja kaitsemetsade ning muu haljasvööndi korrastamine.

• Ka hariv aspekt oluline

Koolimetskonnad

• Esimene tegevusjuhend töötati välja 1973 (Vello Denks)

• Laste metsa alaste teadmiste parandamine ja metsahooldustööd

Looduse õpperajad.

• Eesti esimene õpperada Tilleorus 1962. aastal (kavandaja geograafia-diplomand K. Toomingas-Saare)

• Rajast ilmus prospektilaadne kirjeldus 1963.a. (esimene omalaadne Eestis)

Looduse õpperajad.

• Järgnevail aastail tegelebki metoodikaga ja radade projekteerimisega Tartu Üliõpilaste Looduskaitse Ring ning asutamisest alates ka Looduskaitse Selts.

• Eesti kogemusele tuginedes valmib 1977.a. ka esimene rada Soomes Ahvenisto oosidel.

• Seltsi kokkutulekutel oli traditsiooniks uue õpperaja mahamärkimine

Looduskaitse õppekeskused

• Pähnis, Tuhalas, Tallinnas, Orissaares

Loodus ja kultuur

• 1983. aastal toimus Tallinnas sümpoosion “Kujutav kunst ja fotograafia looduskaitsehariduse vahendina”

• Sümpoosioni tulemusena võeti vastu “Tallinna deklaratsioon”

Loodus ja kultuur

• Kutsuti üles enam kasutama esteetilisi vahendeid loodustunnetlikus kasvatus- ja haridustöös, kunsti kaudu inimese loodussoodumuste arendamist.

• kujutav kunst, muusika, teater, poeesia, kino jne

Loodus ja kultuur

• Seltsi omaaegsed õppesõidud sellest paljuski lähtunud

• Ka Looduse Omnibussi korraldajad

Tammelehe viktoriin

• Eesti Televisioonis 1967-68

Tänan