looduslike veekogude fosforisisalduse kovariatsioonanalüüs
DESCRIPTION
Marina Haldna, Tõnu Möls, Külli Kangur ja Olga Buhvestova. Looduslike veekogude fosforisisalduse kovariatsioonanalüüs. Konverents Statistika ja eluteadused Tartu 2010. Ettekande eesmärk. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Looduslike veekogude fosforisisalduse kovariatsioonanalüüs
Marina Haldna, Tõnu Möls, Külli Kangur ja Olga Buhvestova
Konverents Statistika ja eluteadused
Tartu 2010
Ettekande eesmärk
Tutvustada kovariatsioonistruktuuride
kasutamist lineaarses segamudelis vee
kvaliteedinäitajate hajuvuse
kirjeldamisel ja korrelatsioonide
esitamisel
Teemad
Üldfosfori andmete kogumine
Statistiline modelleerimine via
ANOVA
Tulemused
Toitained veekogus ja nende seosed elustikuga
FOSFOR jt toitained
Kalad
Kalad
Fütoplankton
Põhjaloomad ja zooplankton
Kolm erinevat järveosa
Peipsi Suurjärv (s.s.) Pikkus 81 kmKeskmine sügavus 8.3 m
LämmijärvPikkus 30 kmKeskmine sügavus 2.3 m
Pihkva järvPikkus 41 kmKeskmine sügavus 3.8 m
kog
up
ikkus 152 km
Maksimaalne laius 47 km
Pindala 3555 km2
Narva jõgi
Emajõgisissevool
Velikaja jõgi
ES
TO
NIA
Peipsi järve iseloomustavad näitajad ja seirepunktide paiknemine
sissevool
väljavool
Vaatluse arv varieerub nii järveosati kui aastati tugevalt. Vene poole andmed puuduvad täielikult aastatel 1993 - 2000.
Peipsi s.s. (Estonia) (Russia)
Th
e n
um
be
r o
f o
bs
erv
ati
on
s
500
400
300
200
100
0
Läm m ijärv Pihkva
1993 –2000
1985 – 1992
2001–2 008
Vaatluste arv
250
0
50
100
150
200
April May June July Aug. Sept. Oct.
Üldfosfori kontsentratsiooni varieeruvus aastate kaupa
Miks on mudeleid vaja?
Ainult kogutud andmete kasutamine pikaajaliste trendide, sesoonse muutumise ja järveosade erinevuse kirjeldamiseks on lünklikkuse tõttu problemaatiline.
Mudel võimaldab hinnata statistiliselt korrektselt prognooside ja erinevuste usalduspiire, p-väärtust jt. statistilisi atribuute.
MUDEL
Kuupäev:aasta,
päeva number aastas
Proovipunktide asukoht:põhjalaiuse, idapikkuse
koordinaadid
Üldfosfor kontsentratsioon
Peipsi üldise lineaarse mudeli tekkimise skeem
Peipsi järve üldise lineaarse mudeli põhikomponendid
Peipsi järve üldfosfori mudel (R2=0,58)
TP=c0+c1·a1+c2·a2+c3·a3+c4·a4+c5·a5+c6·a6+ aasta mõju
c7·pl+c8·pl2+c9·pl3 +c10·ip + c11·pl·ip + koordinaadid
c12·t35+c13·t44+ c14·t53+ sesoonsus
c15·a1·pl+c16·a2·pl+c17·a3·pl+c18·a4·pl+c19·a5·pl+c20·a6·pl+
c21·a1·pl2+c22·a2·pl2+c23·a3·pl2+c24·a4·pl2+c25·a5·pl2+c26·a6·pl2+
c27·a1·ip+c28·a2·ip+c29·a3·ip+c30·a4·ip+c31·a5·ip+c32·a6·ip+
c33·a1 t34+c34·a2·t35+c35 a3 t35+c36·a4·t35+c37·a5·t35+c38·a6·t35+
c39·a1·t44+c40·a2·t44+c41·a3·t44+c42·a4·t44+c43·a5·t44+c44·a6·t44+
c45·a1·t53+c46·a2·t53+c47·a3·t53+c48·a4·t53+c49·a5·t53+c50·a6·t53+
c51·pl·t35+c52·pl·t44+c53·pl·t53+ c54·pl2·t35+c55·pl2·t44+c56·pl2·t53+
c57·ip·t35+c58·ip·t44+c59·ip·t53 + ε,
koosmõjud
Mõõtmised ja lineaarse mudeliga arvutatud pikaajalised trendid üldfosfori jaoks
Jooniselt näeb nii järveosade erinevust kui ka pikaajalisi muutusi. Prognoosijooned on tehtud suvise seisundi jaoks, algandmed on esitatud kogu aasta kohta.
Kuidas võivad mudeli prognoosijäägid korduvate mõõtmistega saadud andmete
korral käituda?
• Kas nad on omavahel sõltumatud?
• Kõik jäägid korreleeruvad omavahel – meil piisab ühest mõõtmisest?
• Korrelatsioon ajaliselt ja ruumiliselt lähemal asuvate vaatluste jääkide vahel on suurem kui kaugemate vahel?
Eeltööd
Kuna enamus vaatlustest on tehtud ühe laevareisi jooksul umbes iga kuu aja tagant piisab, kui jagada ruumiliste korrelatsioonide hindamiseks kõik vaatlused reidideks. Seega esitasime kovariatsioonimaatriksi blokkstruktuuri abil. Reide oli kokku 153, milles erinevate proovipunktide arv oli vahemikus 2 kuni 31 punkti (keskmiselt 11)
Kauguse arvutamisel kasutasime eukleidilist kaugust
Mudeli prognoosijääkide empiiriline kovariatsioonifunktsioon*
Funktsiooni kuju viitab eksponentsiaalsele sõltuvusele
*Kasutatud SAS/STAT VARIOGRAM
Kordusmõõtmistega mudeli hinnatavad parameetrid
(SAS MIXED protseduur)
),(),( 2ijji dCov
22)( iVarJääkide dispersioon
Kovariatsioon
Korrelatsioonifunktsioon ρ näitab, kuivõrd kovariatsioonid kauguse suurenedes vähenevad
Sõltumatu mudel ρ(θ,d) =0
Eksponentsiaalne mudel ρ(θ,d) =exp(-d/θ)
Gaussi mudel ρ(θ,d) =exp(-d2/θ)
Peipsi järve üldfosfori jaoks andis parimaid tulemusi (Akaike’ kooskõlakordajaid võrreldes) eksponentsiaalne mudel.
Peipsi järve üldfosfori semivariogramm
Näitab mõõtmistulemuste varieeruvuse sõltuvust vaatluste
omavahelisest paarikaupa vahemaast (Remm, 2008)
Y ´(s) tähistab TP kontsentratsiooni proovipunktis s ja Y˝ (s+d)
kontsentratsioone punktides, mis paiknevas punktist s kaugusel d.
•Dispersioon jaguneb kaheks oluliselt nullist erinevaks komponendiks : looduslik varieeruvus (σ 2) ja mõõtmisviga τ 2
•Peipsi järve üldfosfori korral on mõlemad hajuvuse komponendid on logaritmilises skaalas küllaltki lähedased: 0,14 ja 0,12 vastavalt, mis tähendab 25% ja 27% hajuvust keskväärtuse suhtes.
•Korrelatsioonid on olulised omavahel kuni umbes 70 km kaugusel paiknevate punktide vahel
Kokkuvõte üldfosfori kovariatsioonide kohta
DiskussiooniteemaKorrelatsioonide põhjused?
Sarnased põhjatüübid ja sügavus, sissevoolu
mõju
Sarnased ilmatingimused-lähedastes punkides
tehakse mõõtmised samadel kellaaegadel,
sama lainetuse jne korral
Lähedastes punktides on sarnasem toiduahel
Seos Emajõe sissevooluga
Statistiliselt olulist seost Emajões asuva vaatluspunkti ja järvel olevate Emajõe mõjuala punktide üldfosfori väärtuste vahel pärast lineaarse mudeli komponentide (sesoonsus, aastamõju ja koordinaadid jne) mõju arvesse võtmist ei olnud.
Üldfosfori seos fütoplanktoni kontsentratsiooni ja vee temperatuuriga
Statistiliselt oluline korrelatsioon mudeli jääkide vahel ilmnes järve üldfosfori ja fütoplanktoni korral (r = 0,35), samaaegselt mõõdetud temperatuuride ja fosfori korrelatsioon oli mitteoluline (r = -0,05).
Aitäh!
Kasutatud statistilised protseduurid
SAS/STAT protseduurid MIXED and VARIOGRAM
Idee andja ja magistritöö juhendaja Märt Möls
Rahastajad Eesti teaduse sihtfinantseerimisteema SF 0170006s08 ja Eesti Teadusfondi grant ETF7643
Tänan kuulajaid tähelepanu eest!