loovuse võimalusest koolis
DESCRIPTION
Jari Kukkoneni ettekanneTRANSCRIPT
Teemad
• Milleks koolis loovus?
• Väljakutsed loovusele koolis
• Võimalused loovusele koolis
Hariduse kvaliteet (Cheng, 2004)
•Nii sisemiste kui väliste huvipoolte sõnastatud ja sõnastamata vajadusi täielikult rahuldavate elementide omaduste kogum haridussüsteemi sisendis, protsessis ja väljundis
•Mitmemõõtmeline mõiste, mis vajab erinevaid indikaatoreid
Täiuslikkus (excellence)• Üldine töötamise viis, mille tulemuseks on huvipoolte
• kliendid, • töötajad, • partnerid, • ühiskond, • omanikud
• TASAKAALUSTATUD RAHULOLU, • suurendades organisatsiooni pikaajalise edukuse
tõenäosust (EFQM).
Kas kool arvestab inimese kui tervikuga?
“Kas esmaspäeval on võimalik süüa nii palju putru, et teisipäeval ega kolmapäeval pole vaja midagi süüa?”
Pärnu õppenõustamiskeskuse ümarlaud – miks poistele koolis ei meeldi - järeldused:
• Koolitund peaks olema aktiivsem, praktilisem ja loovam kui praegu. peavad, ning tekitada õpilastes seoseid koolis õpitu ja reaalse elu vahel.
• Lõpetuseks tõdesid ümarlaudades osalenud, et poiste (aga muidugi ka tüdrukute) koolirõõmu säilimiseks peab koolis olema soe, sõbralik ja salliv õhkkond.
Tulevik, mis ootab ees – õppilaste mõtteid:
•„Plaane võib ju teha, aga see on rohkem nagu utoopia. Ma saan aru, et ma peaksin rohkem tuleviku peale mõtlema, aga... Minuga on nii, et minu anded ja huvid lähevad nagu lahku. See on tegelikult jumala tüng, et ma oskan hästi mingit matemaatikat, mis mind absoluutselt ei huvita. Mind huvitavadki peamiselt sellised asjad, mis pole reaalsusega kuidagi seotud. Reaalklass on jälle üldiselt tugevam, sellepärast ma seal olengi. „
Kooli ülesanne?• Jaan Järvik, TTÜ professor: “Kui sa piibli
pähe õpid, siis sa oled väga tark mees.”
• “Aastal 2008 tekkis uut informatsiooni sama palju kui eelmise 5000 aasta jooksul kokku”
• Professor Järvik nõuab spikri tegemist
Loovus kui sotsiaalne kokkulepe
Mihaly Csikszentmihalyi lähtub oma loovuskäsitluses sellest, et loovus ei ole üksnes ühe eraldiseisva indiviidi tegevuse tulemus, vaid sotsiaalse süsteemi otsus üksikindiviidi tegevuse tulemuse kohta.
• Csikszentmihaliyi idee sellest, et sotsiaalne süsteem otsustab (tagasisidestab) inimese loovuse üle pakub osaliselt seletust sellele, et loovus õpitakse koolis ära kõrvaldama.
• Sisemise motivatsiooni ja välise kontrolli konflikt – kumb jääb ellu, kas inimene või “õppilane”?
• Kool loob inimese pilte – on tugev identiteedi kujundaja
Paar lugu seoses Richard Bandleriga
• Kärbeste ja elevantide ebaküpsed järeldused (premature gognitive commitment)
- Kehtivad ka inimeste puhul:
• “Sinul pole kunstiannet!”
• “Sina pole musikaalne!”
Identiteedi võimalused ja võimatused
• Loovus läheb mõne identiteediga kokku• Kunstnike rasked investeeringud oma
identiteeti – kaks Pekkat
”On suur ahvatlus määratleda inimest kui ratsionaalset looma, kes kaotab alati oma enesevalituse kui temal nõutakse käituda oma järelduste järgi” (Oscar Wilde: The Critic as Artist)
Mõisted ja mõistatused
• Innovatsioon = 20% inspiratsioon ja 80 % perspiratsioon?
• Inspiratsioon on “jumalik puudutus jumaliku ilmutuse ettevalmistuseks”
• Kes peab inspiratsiooni või loovust oluliseks osaks oma identiteedist?
Loovuse seisund
• Alfa lained 8 – 12 Hz
• Theta lained 4 – 8 Hz (enne magama jäämist, meditatsioon)
• Kairos vs. Kronos (Aeg annab arutust)
• Parem ja vasak ajupoolkera
Vajaliku seisundi saavutamine / säilitamine
• Perspiratsioon -> Inspiratsioon?• Edisoni kuul(id)• Mediteerimine• Jalutamine / jooksmine• Kindel koht, koha ankur (Mika Waltari)• Hommik? (Ernest Hemingway, yan ja yin)• Armumine (muusad ja muuseumid)• “Kes otsib see leiab” – optimistlikud vea atribuudid
(Jokila, Schön) • “toetatud” divergentne mõtlemine
Toetatud divergentne mõtlemine
• 30 minutid ja kolmkümmend erinevad otstarved (või lahendust)
• 6-3-5• TILMAG (transformation idealer lösungselemente durch
matrizen der assoziations und gemeinsamkeitenbildung)• Sõna assotsiatsioon • Pildi assotsiatsioon • Metafoorid • Unede häälestamine ja tõlgendamine (relatiivsusteooria,
õmblusmasin, www.interpretadream.com)
TILMAGi näide
Jääb osalejatele
meelde
Räägitakse sõpradele
edasi
Klient on õnnelik
Tootmiskulu on madal
Ise tehtud õnnitluskaart
Anekdoot Kompliment
Klient on õnnelik
Pulmapidu Suur kala
Räägitakse sõpradele
edasiAvarii oht
TILMAGi näideNäide Põhiidee Rakendus
Ise tehtud õnnitluskaart
Isikliku aja panustamine
Kutse isikliku kirjaga
AnekdootRõõmsa tuju tekitamine
“Pulmavana” üritusel
Suur kalaErakordne saavutus
Tunnustuste jagamine
Avarii ohtLäbi elatud ühine
ohu tunnetusÜritusel on tõsine
missioon
Sõna assotsiatsioon
Suvaline seemne sõna nt. auto. Mis tuleb autost meelde?
1. rehv2. garaaž3. punane4. kiirtee5. matk6. suvi Ehk toimub parema ajupoolkera aktiveerimine
Sõna assotsiatsioonSõnade sobitamine kokku võimaliku probleemi lahendusega nt. Kuidas
teha õppimine õppilastele huvitavamaks1. rehv – õpilased õpetavad üks teist (kas rehvides on võrdselt
rõhku)2. garaaž – inglise keele tund garaažis3. punane – visuaalne tagasiside (punane-kollane-roheline)4. kiirtee – spiker kohustuslikuks (peab ise tegema)5. matk – tund algab valgelt lehelt ning teemad kujunevad osalejate
huvi järgi6. suvi – “mis sa teeksid, kui poleks vaja koolis käia?” Ehk säilib otsiv hoiak ja kehtib minimaalne kriitika
Loovus ja organisatsioon?
Leiutajateküla Lotte:
- Omavahelised suhted: austus, sallivus, sõbralikkus
- Väärtushinnangud: vaimne heaolu
- Õhkkond: turvaline ja sõbralik
- Hoiakud: uudishimu, seiklusvalmidus
Edukate organisatsioonide omadused (Collins and Porras, de Geus, Fitz-Enz)
• Tugev, positiivne, väärtustel põhinev kultuur• Pühendumus õppimisele ja eneseuuendamisele• Pidev adapteerumine, kasutades sise- ja väliskeskkonnast
saadud tagasisidet• Strateegiline koostöö sisemiste ja väliste partneritega,
klientidega ja tarnijatega• Tahe riskeerida ja eksperimenteerida• Tasakaalustatud, väärtustel tuginev lähenemine toimivuse
mõõtmisele, mis hõlmab järgmisi valdkondiOrganisatsiooni jätkusuutlikkus (finantsiline)Organisatsiooni ‘vormisolek’ (tõhusus, mõjusus)Koostöö tarnijate ja klientidegaPidev õppimine ja arengOrganisatsiooni sidusus ja töötajate rahuloluOrganisatsiooni panus kohalikku kogukonda ja ühiskonda
Organisatsioonide ja juhtimise arengutest
(Pentti Sydänmaanlakka)
Organis. tüüp Masina Mehaaniline Orgaaniline Dünaamiline Intelligentne
Väärtused ja kultuur
Elamine minevikus
Reaalsuses elamine
Julgus Eetika Unistus
Peamised vajadused
Füsiol. Turvalisus Sotsiaalsed Väärtustamine Eneseteostus
Kasutatud intelligentsus
Ratsionaalsus Ratsionaalsus + emotsionaalsus + emotsionaalsus + spirituaalsus
Kommunik. stiil
Käskmine Käskmine Debatt diskussioon Dialoog
Järgija roll Paassivne Järgija Aktiivne järgija Iseseisev järgija
Isejuhinduv
Järgija eeldus Oskusteave Motivatsioon Pühendumus Vastutus Vabadus
Koostöö stiil Indiviidid töörühmad Juhitud töörühmad
Osaliselt isejuhinduvad
Isejuhinduvad
Heaolu mõõdupuu
Professionaalne võimekus
Füüsiline vorm Vaimne vorm Sotsiaalne võimekus
Spirituaalne võimekus
Eestv. stiil Käskija Treener Osaleja Delegeerija Võimustaja
Kokkuvõtteks
Inimene on tervik ja üks oluline osa tervikust on loovus ja innovaatilisus.
Osho: “Loovus on hoiak”.
Kool on väga tugev taustaoletuste kujundaja.
Meie taustaoletustest sõltub meie saatus. www.youtube.com/watch?v=CWcR3ogHRnY