lõpparuanne koostajad: jim ja helgi hilborn · inglismaa vastava küsitluse alusel). tudengid said...

MTÜ Eesti Naabrivalve 1

Vanalinna kriminaalpreventsiooni projekt 2003

LõpparuanneKoostajad: Jim ja Helgi Hilborn

Veebruar 2004

MTÜ Eesti Naabrivalve2

Tänusõnad

Vanalinna kriminaalpreventsiooni projekt 2003. aastal ja järgnev Ärivalve loomine 2004 poleks olnud võimalik ilma Kesklinna Turvanõukogu toetuseta ja Tallinna Linnavalitsuse rahastuseta.

Samuti pakkusid väärtuslikku abi ja tagasisidet Tallinna Linna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Kesklinna Politseiosakond. Üheks projekti väljundiks on Kogukonnapolitseitöö kursus, mida OÜ Reasoning and Meaning praegu Tallinna Kesklinna Politseiosakonnale korraldab.

Reasoning & Meaning soovib samuti tänada Tallinna Pedagoogilist Seminari, kes võimaldas ruumid tudengite koolituseks.

Täname tudengitest töötajaid, kes pühendasid projektile suure osa suvest ja tegid väärtuslikke täiendusettepanekuid.

Täname kõiki äriettevõtteid ja töötajaid, kes vastasid küsimustele ja osalesid intervjuudes. Eriti täname neid ettevõtteid, kes andsid loa läbi viia kriminaalpreventsiooni auditit. Nad kavatsevad rakendada projekti töötajate ettepanekuid.

Lõpuks tahame tänada inimesi ja ettevõtteid, kes avaldasid valmisolekut 2004. aastalÄrivalves aktiivselt osaleda. Kogukonnapolitsei töö ja kriminaalpreventsioon sõltuvad nende kodanike aktiivsest osalemisest, kes soovivad oma kogukonda turvalisemaks muuta.

Tarmo VaikMTÜ Eesti Naabrivalve

Jim Hilborn, MESOÜ Reasoning and Meaning

Helgi HilbornReasoning & MeaningPsühholoog, tõlk


Projektis osalenud tudengid:

1. Kadri Keskpaik TÜ sotsioloogia II kursus2. Galina Konaškova TPÜ sotsioloogia II kursus3. Lauri Lelumees, EV rahandusministeerium, peaspetsialist4. Laura Paide, TÜ filosoofia II kursus5. Timo Paits, SA Politseikolledž II kursus6. Kadri Rand, TÜ bioloogia II kursus7. Anne-Lii Rello, ENTK erinoorsootöö peaspetsialist8. Tanel Tirman TTÜ ehitustehnika III kursus9. Riin Undusk TPÜ sotsioloogia IV kursus10. Vallo Varik TÜ geenitehnoloogia II kursus


Sageli mõeldakse kriminaalpreventsioonist kui „kuriteoobjektide raskemini kättesaadavaks muutmisest”. Parem käsitlusviis on mõelda sellest kui kommunikatsiooni strateegiast potentsiaalse kurjategijaga. Eesmärgiks on potentsiaalset kurjategijat veenda, et see on liiga raske, riskantne ja ei tasu ennast ära. Kuriteovõimaluse kõrvaldamine tähendab kuriteo ennetamist.


Sisukord

1. Tegevused ..............................................................................................7 Küsitlus (400+ äriettevõtet, 200+ tagastatud ankeeti) Jaotusmaterjalid (kauplusevargus, taskuvargus) Kriminaalpreventsiooni auditid/ Kriminaalpreventsiooni plaanid Jätkuv kogukonnapolitseitöö kursus Ärivalve loomise 1. koosolek 2. Ärivalve projekt (1. etapp 2004-2006).................................................133. Jätkuvad kriminaalpreventsiooni ja kogukonnatöö kursused..........19 (Naabrivalve/Ärivalve ja TPS)

Lisad

Lisa 1. Kuritegevusalase küsitluse aruanne ................................................20Lisa 2. Kriminaalpreventsiooni kursuse valikmaterjalid.............................31Lisa 3. Äriettevõtete ankeet.........................................................................59Lisa 4. Kriminaalpreventsiooni auditi blanketid.........................................63Lisa 5. Kriminaalpreventsiooni auditi näidised koos soovitustega.............69 Lisa 6. Kogukonnapolitseitöö kursuse materjalid.......................................75Lisa 7. Kaupluste voldik/Turisti voldik.......................................................92


On oluline, et kauplus ei pakuks kohti, kuhu varas saaks varjatult tegutseda. Sellel toredal pole on küll peeglid, aga ikkagi ka võimalus „peituda”.


1. Tegevused 2003

Projekt algas 2003 suvel. Pärast Tallinna Linnavalitsuse otsust projektile raha eraldada alustasime potentsiaalsete töötajate – tudengite intervjueerimisega. 68st kandidaadist valiti 25, kes läbisid 3-päevase koolituse. Tudengeid hinnati lisaks preventsiooniülesannetele veel suhtlemisoskuse ja grupitöös osalemise alusel.

Tudengeile tutvustati erinevaid kriminaalpreventsiooni mudeleid, põhirõhk oli olustikulisel ennetamisel/kuriteovõimaluste vähendamisel (Ron Clarki tööd) ja turvaplaneerimisel (loomulik järelvalve, juurdepääsu kontroll ja omanikutunne) (vt Lisa 2, kus on esindatud mõned vastavad materjalid).

Koolituse lõpus viidi uuesti läbi intervjuud ja valiti 10 projekti töötajat. Projekti käigus said nad täiendava koolituse ja pideva supervisiooni.

Igale tudengile määrati kindel piirkond vanalinnas. Samuti valisid tudengid endale partneri, kellega nõu peeti ja kelle territooriumi samuti tundma õpiti. Samuti said nad vajadusel teineteist asendada. Esimeseks ülesandeks oli küsitluse läbiviimine oma piirkonna äriettevõtete seas.

Rohkem kui 400le ettevõttele jagati kuritegevusalased ankeedid (mis koostati Inglismaa vastava küsitluse alusel). Tudengid said vastused veidi üle 50%lt ettevõtetelt. Osa neist tagastati liiga hilja ning ei kajastunud seetõttu esimeses aruandes (vt Lisa 1), ent kõik andmed on edasiseks analüüsiks olemas. Seega on olemas representatiivne tagasiside vanalinna erinevat liiki ja erineva suurusega äriettevõtetelt. Meie arvates on uurimistulemused valiidsed.

Küsitlus tõi esile järgmised olulised teemad:

Enamiku äriettevõtete jaoks on vargused püsiprobleemiks.

Osa halvemate tingimustega ettevõtteid on korduvohvrid

Politseile teatatakse väga vähestest kauplusevargustest.

Ettevõtted saab jaotada 3 gruppi:

1. Heade ressurssidega ettevõtted, kes on investeerinud turvameetmetesse. Nemad peavad vajadust eraturvasüsteemi ja kriminaalpreventsiooni meetmete järele normaalseks Tallinna ärielu osaks.

2. Osa ettevõtteid olid väga kriitilised linnavalitsuse ja politsei suhtes. Eriti vihased oldi politsei suhtes, kelle tööd ei tajutud. Nad ei aktsepteerinud seda, et kriminaalpreventsioon on samapalju nende endi vastutus kui politsei oma.

3. Väikese osa ettevõtete töötajad polnud mitte ainult vihased, vaid ka hirmul. On oluline esile tuua, et oli vähe tõendeid isikliku vägivalla


kohta, kuigi vandaalsust ja ähvardusi esines palju. Tallinn on ikka veel turvaline linn vägivaldsete kuritegude osas. Ent kuriteohirm eksisteerib.

Politsei oli nõus aruande põhitulemustega, kuigi neile ei meeldinud negatiivsed kommentaarid politsei kohta. Nad tutvustasid mitmeid aruandeid töö kohta kaupluse-ja taskuvargustega.

Väga positiivne tulemus oli politsei huvi koostöö vastu Naabrivalve/Ärivalvega vanalinnas. Politsei esindaja osales Ärivalve algatamiskoosolekul.

Samuti oli politsei huvitatud OÜ Reasoning & Meaning poolt pakutud kogukonnapolitseitöö kursusest. See toimus 2003. aastal ja pärast ümberkorraldusi piirkondliku politseitöö suunas algab kursus uuele grupile veebruaris 2004 (vt Lisa 6, kus on esitatud mõned koolitusmaterjalid).

Tudengitest töötajad viisid küsitluses osalenud ettevõtetesse aruande koopiad. Seejärel koostasid nad aruande oma piirkonna kuriteoprobleemide kohta. Seejärel peeti 10 ettevõttega läbirääkimisi üksikasjaliku kriminaalpreventsiooni auditi läbiviimise kohta (kasutades Inglismaa auditi vahendeid – vt Lisa 4).

Seejärel tuli kõigil tudengitel läbi viia vähemalt 2 auditit ning esitada parandusettepanekud (vt näited Lisas 5).

Oli võimalik anda konkreetseid, praktilisi ja tõhusaid soovitusi paljudele äriettevõtetele. Tudengid koos superviisoritega käisid kõigis selleks loa andnud kauplustes. Tagasiside oli positiivne, ettevõtted olid tänulikud.

Praegu pole veel tõendeid soovituste elluviimise kohta, kuigi räägitakse peatsest rakendamisest (koos remondiga).

On mitmeid uurimusi, mis aitavad selgitada kohese tegevuse puudumist. Muutustealased uurimused väidavad, et muutused nõuavad mitmete eraldi etappide läbimist. Need on järgmised:

1. eelmõtisklus,2. järelemõtlemine koos otsusega,3. ettevalmistus,4. tegevus,5. muutuste alalhoidmine.

Need etapid ei kehti mitte ainult individuaalsete, vaid ka äriprobleemide korral. Enamik intervjueeritud inimestest rääkis kuritegevusest sellisel moel, nagu tavaliselt räägitakse ilmast. Nad kaebasid kuritegevuse, politsei üle, kuid nad ei pidanud seda omaenda vastutuseks (kontrollikese) ja võrdlesid seda ilmaga, mida ei saa muuta.

Inimeste jaoks on lihtne olla passiivne ja süüdistada politseid, kuigi kriminaalpreventsiooni teoorias valitseb üldine nõustumus, et ilma kodanike aktiivse osaluseta ei saa politsei vastav töö tõhus olla. See oli ka kogukonnapolitsei loomise peapõhjuseks 1970tel ja 80tel Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas.


Esimene samm on inimeste üleviimine passiivselt eelmõtiskluselt järelemõtlemisele ühistegutsemise vajaduse ja võimaluse üle. See on uue Ärivalve töötaja esimeseks ülesandeks.

On oluline mõista, et kogukonnatöö, kriminaalpreventsioon ja kogukonnapolitseitöö on kõik üksteisega põimunud tegevused, mis on seotud linnajuhtimisega. Rahvusvaheline Kriminaalpreventsiooni Keskus on seda rõhutanud viimased 10 aastat.

Kogukonna(arendus)töö

Linnajuhtimine

Kriminaalpreventsioon Kogukonnapolitseitöö& kogukonna turvalisus

Tõhus kogukonnatöö/kriminaalpreventsioon on kohaliku iseloomuga ja nõuab kõigi osapoolte aktiivset osalust: elanikud, MTÜd, politsei ja KOV.

Vanalinna Ärivalve loomine

Kindlasti on vaja mehhanismi, mis koondaks vanalinna erinevad inimesed, äriettevõtted ja huvigrupid kriminaalpreventsiooni ühistegevustesse. Naabrivalve otsustas toetada Ärivalve moodustamist.

MIS ON NAABRIVALVE?

Naabrivalve on kriminaalpreventsiooni programm, kus elanikud koos politseiga aktiivselt vähendavad kuritegevust oma kogukonnas.

Võtab aega, et naabrid üksteist tundma õpiksid, võtab aega, et nad üksteisest hoolima hakkaksid ja võtab aega, et nad hakkavad üksteist abistama.

Kommunikatsioon viib usaldusele, aitab näha ühiseid probleeme, jagada muresid ja vastutuse võtmisele töös nende probleemidega.

Kogukonna liikmeid õpetatakse kahtlasi tegevusi ära tundma ja neist teatama.


Kogukond ise töötab välja ja viib ellu kriminaalpreventsiooni strateegiaid - kodu turvalisus, ümbruskonna koristamine, esemete märgistamine, preventsioonivõtete õpetamine - ja muid projekte.

NAABRI-/ÄRIVALVE EELISED:

1. hirmutab eemale kriminaalseid tegevusi; 2. tekitab suurema turvatunde ja vähendab hirmu kuritegevuse ees; 3. loob sideme naabrite vahel; inimesed hoolivad üksteisest; kasvatab

teadlikkust naabruskonna suhtes; 4. vähendab ohvristumise riski; vähendab kuritegude füüsilist, rahalist ja

psühholoogilist hinda; 5. õpetab elanikke jälgima kahtlasi tegevusi ja neist teatama;6. tegeleb kohaliku elukvaliteediga ja ühiste probleemidega; 7. annab inimestele võimaluse väljendada oma probleeme kohalikule

omavalitsusele ja politseile ning osaleda politsei töös (partnerluse ja probleemilahenduse kaudu);

8. parandab kommunikatsiooni ja edendab vastastikkust mõistmist äriettevõtete, kohaliku omavalitsuse ja politsei vahel.

ÄRIVALVE MOODUSTAMISE KOOSOLEK

Esimese koosoleku osalejaid oli üsna väike arv, mis on tavaline. Kogukonna arendamine/ kogukonnatöö algab väheste huvitatud inimestega. Koosoleku protokolli koostas Helgi Hilborn.

30. nov. 2003 kell 12 - 14 toimus Matkamaja kaminasaalis Vanalinna I Turvafoorum.

Osavõtjad:

5 äriettevõtte esindajad:

Elvert Salas ÕÜ ELMALIN

Esta Purre OÜ MOLDERA

Jüri Kilkson OÜ STARMAKER

Urmas Pedanik OÜ MUSTER

Kesklinna Valitsuse vanem Keit Pentus

Kesklinna Politseiosakonna vanemkonstaabel Eduard Sepp

MTÜ Eesti Naabrivalve juhataja Tarmo Vaik

Vanalinna Kriminaalpreventsiooni projekti töötajad: Jim Hilborn, Helgi Hilborn, Anne-Lii Rello, Galina Konaškova, Lauri Lelumees


Radiolinja Eesti töötajad Indrek Jakobson ja Kirsti-Jana Jõe

Päevakord:

Tallinna Kesklinna vanema Keit Pentuse tervitus

Eduard Sepa tervitus ja üleskutse koostööle

Jim ja Helgi Hilborn tegid lühikokkuvõte suvel toimunud Vanalinna Kriminaalpreventsiooni projektist ning Ärivalve võimalikest töösuundadest.

Tarmo Vaik andis ülevaate Eesti Naabrivalve tegevusest 2000-2003 ning Ärivalve plaanidest. Eesmärgiks on, et 2006 aastaks on ärivalvega ühinenud enamik Vanalinna äriettevõtetest.

Indrek Jakobson - Radiolinja projektijuht tutvustas NAPSi (Naabrivalve Personaalne Sidelahendus), mis võimaldab saata teate või kõne korraga 15 numbrile. Paketi hinnad on soodsad.

Radiolinja hinnad:

Liitumine 0.-Kuutasu: 99,00 kr/kuuSMS RLE suunal: 0,25 kr/tkSMS muudesse võrkudesse: 2,45 kr/tkGrupisisene kõne: 0,49 kr/minMuud kõned kõik suunad: 2,50 kr/min

Telefoni saab kasutada ka kõigi tavafunktsioonide tarbeks.

Järgnes osalejate vestlus kohvilauas. Toodi välja ideed kaasata ärivalvesse ja lülitada telefonilisti ka turvafirma Falck töötajad ning jagada osalevatele ettevõtetele tuntud taskuvaraste fotod.

Kõik koosolekul osalenud olid nõus Ärivalve esmase võrgustiku moodustamisel kaasa lööma. Uus koosolek planeeriti 2004. aasta algusesse. Senikaua levitakse ideed isiklike kontaktide kaudu ka teistele Vanalinna äridele.

Osalejate kontaktandmed:

Keit Pentus [email protected]

Eduard Sepp [email protected] 55 544 525

Jüri Kilkson [email protected] 51 66 531


Urmas Pedanik [email protected] 50 63 660

Elvert Salas 644 9185

Esta Purre 56 154600

Indrek Jakobson [email protected] 56 575 798

Kirsti-Jana Jõe [email protected] 56 575 751

Anne-Lii Rello [email protected] 50 15 346

Lauri Lelumees [email protected] 52 800 78

Galina Konaškova 55 960 245

Tarmo Vaik [email protected] 51 36 630

Jim Hilborn [email protected] 56 256 138

Helgi Hilborn [email protected] 56 216 139


2. Ärivalve projekt (1. faas: 2004-2006)

Vanalinna Ärivalve eesmärgiks on:

Toetada kriminaalpreventsiooni algatusi, vähendamaks kindlas kohas ja kindlal ajal toimuvaid kuritegusid. See nõuab kogukonnatöötajalt spetsiifiliste kuritegevuse audite läbiviimist ja soovituste koostamist. Ta peab töötama tihedas koostöös piirkonna politseiga ning tegema sisuliselt kogukonnatööd-kogukonnapolitseitööd.

Suurendada inimeste sotsiaalset kohesiivsust (usaldus ja vastastikune kohusetunne) ja selle kaudu vähendama hirmu kuritegevuse ees.

Parandada äriettevõtete suhteid politsei ja kohaliku omavalitsusega. See on eriti oluline nende ettevõtete jaoks, kes end praegu marginaliseerituna tunnevad.

Naabrivalve on tööle võtnud kogukonnatöötaja, kes jätkab Ärivalve moodustamist vanalinnas. Nagu varem mainitud on kogukonnatöö, kriminaalpreventsioon ja kogukonnapolitseitöö on kõik üksteisega põimunud tegevused.

Kogukonna politseitöö teooria rõhutab, et see on partnerlus- ja probleemilahendusprotsess. Kogukonnatöö erineb traditsioonilise sotsiaaltöö praktikast. Teoorias kasutatakse erinevaid mõisteid nagu kogukonna organiseerimine, sotsiaalne aktsioon ja kogukonna arendamine, ent põhialused jäävad samaks. Kogukonnatöö on teovõime tekitamine kohalikul tasandil, sotsiaalse kapitali ja kollektiivse tõhususe kujundamine. Uurimuste kohaselt on kõrge kollektiivse tõhususega kogukondades madalam kuritegevuse tase ja suurem usaldus endasse, politseisse ja kohalikku omavalitsusse.

Mis on kogukonnatöö?

Keith Popple (Analysing Community work: Its Theory and Practice, 1995:5):

Seda on raske defineerida, ent tuleks arvestada Taylori ja Presley’ seisukohtadega (1987: 2). .

Kogukonnatöö on teistest erinev amet. See on pühendatud mitteprofessionaalide ekspertiisi tõstmisele; inimeste võimekuse parandamisele rasketes ja halvemusolukordades, suurema kontrolli saavutamisele nende kollektiivsete tingimuste üle. Kogukonnatöötajad stimuleerivad ja toetavad inimeste gruppe, kes parandavad oma naabruskonna tingimusi ja võimalusi. Vahetud eesmärgid on sageli konkreetsed – paremad olud, majutus, töövõimalused; see on aluseks kogukonna enesekindluse, oskuste ja ennastorganiseeruva jõu suurendamisele, mis võimaldab osalejail nende võimete kasutamist jätkata ja laiendada pikka aega pärast seda, kui kogukonnatöötaja on lahkunud.


Teoses Community Work (2002:117-118) kirjeldab Alan Twelevetreeskriminaalpreventsiooni kogukonnatöö spetsiaalse vormina. Ta tsiteerib Megani 1991. a. aruannet, kus ta seostab kriminaalpreventsiooni kogukonna turvalisusega.

Mõistet ‘kriminaalpreventsioon’kasutatakse sageli kitsas tähenduses ja see tugevdab arvamust, et see on politsei ainuvastutus. Teiselt poolt on mõiste kogukonna turvalisus avatud laiemaks tõlgenduseks ja võiks õhutada kogukonna kõigi sektorite suuremat osalust võitluses kuritegevusega.

Twelevetrees rõhutab, et

kogukonna turvalisus on muutunud meie kõigi küsimuseks ega ole enam ainult kitsalt fokuseeritud kriminaalõigussüsteemi asutuste probleem. Kriminaalpreventsioon ja kogukonna turvalisus on tõhusad, kui on kaasatud korrakaitse, füüsiline kriminaalpreventsioon ja sotsiaalne kriminaalpreventsioon. Kui tahetakse tegelda kuritegevuse juurpõhjustega, peab projektidel olema tugev sotsiaalne dimensioon.

Kuritegevuse ja korrarikkumiste seadus (Inglismaa 1998) nõuab, et politsei ja kohalikud võimud moodustaksid kohalikke ‘kogukonna turvalisuse’ partnerlusi. Need peaksid koosnema riigi-, era-, vabatahtlikust ja kogukonna asutustest ning jõustama elanikke omaenda turvalisuses osalema. Nii nagu tõelises kogukonna arendamises peaks ka kogukonna turvalisuse töös kogukonna hääl viima tegutsemiseni. Kui kogukond taotleb partnerlust, et algatada sotsiaalset ja majanduslikku taasündi, peavad strateegia esimeseks oluliseks sammuks olema kogukonna turvalisuse ja kriminaalpreventsiooni meetmed, mis parandavad elukvaliteeti, vähendavad hirmu kuritegevuse ees ja tegelikku kuritegevust ning taastavad ‘hea enesetunde’ teguri. Enne kui meie kogukondades saab hakata probleeme lahendama, tuleb lahendada need kuritegevuse ja kogukonna turvalisuse põhiküsimused.

Naabrivalve uurimused näitavad selle suurimat efektiivsust kõrge kollektiivse kohesiivsusega kogukondades. Isegi kui tegelik kuritegevuse tase ei vähene, langeb inimeste hirm kuritegevuse ees ja paranevad suhted politsei ja KOV-ga.

Sue King

Kogu strateegia on toestatud kriminaalpreventsiooni ja kogukonna turvalisuse meetmetega. Need ei hõlma ainult naabrivalve gruppide loomist, sissemurdmiste ennetamist ja turvakaamerate võrku, vaid ka noorsootööd, kogukonna kunstniku kaasamist, grafiti puhastamist ja muid projekte, kus elanikud on kaasatud. See strateegia algatati 1995 ja sellest saati on hirmu kuritegevuse ees langenud üle 50%, sissemurdmised 69% juba 2 aastaga. Sellele kuritegevuse vähenemise alusele on rajatud terve rida kogukonna arendamise meetmeid, mille algatasid partnerasutuste abiga elanike grupid. Ükski neist algatustest poleks olnud võimalik, kui kogukond poleks tundnud end turvalisemalt ja näinud elukvaliteedi tõusu.


Kogukonnatöö teostamine

Kogukonnapolitseitöö teooria on andnud mitu väärtuslikku käsiraamatut kogukonna küsitluste, kogukonna tegutsemisvõime kujundamise ja partnerluste loomise kohta. Üks viimaseid Collaboration Toolkit: How to Build, Fix, and Sustain Productive Partnerships (2001):Tammy A. Rinehart, Anna T. Laszlo, Gwen O. Briscoe, Ph.D. koostati USAs Kogukonnakeskse Politseitöö projekti (COPS) poolt.

Eduka koostöö 9 komponenti:

1.) osalejatel huvi küsimuse vastu, 2.) usaldus partnerite vastu ja ühisusaldus,3.) ühine visioon ja eesmärgid,4.) partnerite oskused lahendada kogukonna probleeme,5.) meeskonnatöö strateegiad, 6.) avatud kommunikatsioon, 7.) motiveeritud partnerid, 8.) piisavalt vahendeid ühistöö alustamiseks ja alalhoidmiseks ja 9.) tegevusplaan.

Naabruskondse töö põhiülesanded

Allikas: Paul Henderson ja David N. Thomas. 2002. Skills in Neighborhood Work, 3. kd, lk 20.

Töö faasid:

1. Naabruskonda sisenemine.2. Naabruskonna tundmaõppimine.3. Mis edasi? Vajadused, eesmärgid ja rollid.4. Kontaktide loomine ja inimeste kokkutoomine.5. Organisatsioonide moodustamine ja ülesehitamine.6. Abi eesmärkide ja prioriteetide selgitamisel.7. Organisatsiooni käigushoidmine.8. Töö sõprade ja vaenlastega.9. Intensiivse osalemine lõpetamine ja järgmisse gruppi edasiliikumine.

David Beckwith on kaasaegne kogukonna organiseerija, kes töötab Alinsky traditsiooni kohaselt. Tal on oma põhimõtete nimekiri.

Kogukonna organiseerimise põhimõtted:

1. inimesi motiveerib kasu,2. organiseerimine on dünaamiline protsess, mis nõuab pidevat tähelepanu ja

jõupingutusi,3. iga grupp peab juba algusstaadiumitel õppima konfliktidega toimetulekut ja

vastandumist,


4. grupp peab valima teema, mis on oluline, spetsiifiline, realiseeritav.

10 kogukonna organiseerimise reeglit

1. Keegi ei tule koosolekule, kui neil pole selleks põhjust.2. Keegi ei tule koosolekule, kui nad sellest teada ei saa.3. Kui organisatsioon ei kasva, siis see sureb.4. Igaüks võib olla liider.5. Kõige tähtsam võit on grupp ise.6. Mõnikord tähendab võit kaotust.7. Mõnikord tähendab võit võitu.8. Kui sa ei võitle selle eest, mida tahad, siis ei taha sa piisavalt.9. Tähista!10. Naudi!

Ärivalve kogukonnatöötaja peab kindlaks tegema ja töösse kaasama vanalinna peamised huvigruppide esindajad ning töötama usalduse ja vastastikuse kohusetunde nimel. See on arenguprotsess, mis nõuab rohkelt aega, jõupingutusi ja paindlikkust.

Küsimused, millele kogukonnatöötaja/organiseerija peab vastused leidma:

Kes on liidrid?

Millised on piirkonna huvid ja millist tehnikat nad kontrolli saavutamiseks kasutavad?

Mida tuleb teha sotsiaalses plaanis, et piirkonda ei peetaks veidraks või kahtlaseks?

Mida peetakse faktiks? Mis on uudne? Mis on peamine tähelepanu objekt? Milliseid mudeleid kasutatakse grupisiseselt või väljaspool?

Millised teadlikud tunded, seisukohad valitsevad?

Piirkonna minevik? Alateadvus – unustatu, poolunustatu, mis kujundab tundeid ja hoiakuid?"

Kogukonnatöö esitab kõrgeid nõudmisi

Kõigepealt peab osalema kogukonna igapäevaelus. Peab kogukonnas töötama.

Suur osa oskustest seisneb konventsionaalse tarkuse kõrvalejätmises nagu –kehvas piirkonnas pole liidreid. Hea organiseerija leiab olemasolevad liidrid. Samuti soodustab ta inimesi ühendavate küsimuste esile kerkimist.

Kogukonnatöö esitab eriti kõrgeid nõudmisi.


Spetsiifilise olukorra hinnang on oluline ainult niivõrd, kui palju see peegeldab üldist kontseptsiooni. Tudengid näevad spetsiifilist tegevust lõpp-punktina. Neil on raske mõista, et ükski olukord ei kordu ja ühtki taktikat ei saa täpselt korrata (1991:67).

Kogukonna organiseerimine esitab eriti kõrgeid nõudmisi. See nõuab mitmeid tunde kogukonna uurimist, selle jõusuhete, kommunikatsiooni mustrite, konfliktitaktikate analüüsi. Milline taktika töötab antud olukorras? Saul Alinsky rõhutas

Spetsiifilise olukorra hinnang on oluline ainult niivõrd, kui palju see peegeldab üldist kontseptsiooni. Tudengid näevad spetsiifilist tegevust lõpp-punktina. Neil on raske mõista, et ükski olukord ei kordu ja ühtki taktikat ei saa täpselt korrata (1991:67).

Kogukonna organiseerija õpib pidevalt tundma olukorra unikaalseid nõudeid ja sekkumiste tulemusi. See on pidev in vivo eksperiment..

Kogukonnapoliitika uurimused rõhutavad vajadust kindlaks teha kogukonna liikmete probleemid ning tugineda nende huvidele, mitte alustada politsei prioriteetidega. Sama on otsustava tähtsusega kogukonnatöös.

Kogukonna organiseerimine peab juhinduma andmete kogumisest.

Ärivalve kogukonnatöötaja peab iga päeva tegevuste kohta tegema üksikasjalikke märkmeid. Kogukonnatöö on keerukas ja ebakindel. On tähtis, et töötajal on hea arusaam olukorrast.

Saul Alinsky: tuleb koostada detailne

“postmortem, mis lahkab spetsiifilisi asjaolusid ja seob need seejärel sünteesiks, kontseptsioonide kogumiks. Kõik kogemused on olulised ainult niivõrd, kui palju nad on seotud üldise kontseptsiooniga ja peegeldavad seda. Ajaloos ei kordu spetsiifilised olukorrad – kui millist tahes toodud näidetest lugeda üldkontseptsioonist eraldi, siis pole see muud kui anekdootide seeria. Kõik muutub õppimiskogemuseks” (1971:64).

Naabrivalve pakub kogukonnatöötajale regulaarset supervisiooni, konsultatsioone ja debriifingut kui ka koolitust kriminaalpreventsioonis ja kogukonnatöös

Hea kogukonnatöötaja

Kogukonna organiseerimise “ristiisa” Saul Alinsky koostas hea kogukonnatöötaja tunnuste loendi:

Sügav soov asju paremaks muuta. Sotsiaalse õigluse tunne. Suurepärane oskus õppida teatud konteksti kogemustest ja selle tagasi

kommunikeerimine konteksti. Uudishimu. Kartmatus autoriteetide ees.


Kujutlusvõime. Huumorimeel. Veidi hägune visioon paremast maailmast. Organiseeritud isiksus. hästi-integreerunud poliitiline skitsoid. Ego. Vaba ja avatud meel, poliitiline relativism. Loovus.


3. Pideva koolituse pakkumine kriminaalpreventsiooni, kogukonnatöö ja kogukonna politseitöö alal (Naabrivalve, Ärivalve ja Tallinna Pedagoogiline Seminar)

Käesolevasse aruandesse 2003 aastal Vanalinna kriminaalpreventsiooni projektis tehtu kohta on lisatud informatsioon kogukonnatöötaja ametikoha kohta ja Ärivalve moodustamine, sest see on projekti tulemus.

Käesolevat aruannet ja kõik projekti vältel kogutud materjale kasutatakse pidevas kriminaalpreventsiooni, kogukonnatöö ja kogukonna politseitöö koolituses.

Naabrivalve ja Reasoning & Meaning on pühendunud:

a) Kogukonna tasandil leidma tööviisid elanike probleemidega antisotsiaalsete ja kuritegudega seoses. Naabrivalve on väheste aastatega levinud üle Eesti. Koolivalve on osutunud edukaks. Loodame ja planeerime Ärivalve laienemist.

b) Baltimaade tasandil toetama pidevat kriminaallpreventsiooni töötajate professionaalset arengut. 2004 on kavas luua erialaliit. Kriminaalpreventsiooni ja kogukonnatöö kursused on Tallinna Pedagoogilise Seminari õppekavas.

Planeerime koostada eestikeelsed kriminaalpreventsiooni ja kogukonnatöö käsiraamatud. Osa materjale tuleb eesti keelde tõlkida..

Tallinna Kesklinna Politseiosakonnale pakutud kursust korratakse PõhjaPolitseiprefektuuri uutele piirkonnapolitsei töötajatele. Kokkulepe Tarmo Miilitsaga, kontaktisik konstaabliteenistuse komissar Andres Tarvis.

Planeerime jätkata preventsiooniauditite pakkumist kõigile asjasthuvitatud vanalinna ettevõtetele Ärivalve moodustamise osana.


Lisa 1. Küsitluse tulemused

Vanalinna kriminaalpreventsiooni projekt

Pärast kriminaalpreventsiooni koolitust koostasid 10 tudengit oma piirkondade

ettevõtete kaardi. Nad tegid kindlaks 438 ettevõtet pluss veel 29. Kasutasime Briti

Äriettevõtete Liidu kuritegevuse küsimustikku, mis tõlgiti nii eesti kui vene keelde.

Tudengid külastasid kõiki ettevõtteid, vestlesid töötajatega ja palusid neil täita

küsimustiku. Umbes pooled ettevõtetest nõustusid koostööd tegema. Tehti väga

arvukalt negatiivseid ja kahtlustavaid kommentaare. Käesolevad andmed on pärit 208

täidetud küsimustikust, mis moodustab 47,48% väljajagatutest ning töötajate

päevikutest ja kokkuvõtetest. Peame saadud kirjeldust kuritegevusest vanalinna

ettevõtetes representatiivseks. SARA mudeli (ülevaate saamine-analüüs-reaktsioon-

hindamine) kohaselt oleme saanud ülevaate uuritavast keskkonnast.

Osa ettevõtteid esitas info osaliselt või poolikult, teised andsid põhjalikku ja

üksikasjalikku infot.

Oleme avaldanud 2 väljaannet Vanalinna kriminaalpreventsiooni uudiseid; üks

kauplusevarguste kohta, teine turistidele taskuvarastest. Viimane on inglise-, eesti- ja

venekeelne, koostamisel on soomekeelne versioon. Lisakoopiaid tehakse vastavalt

nõudlusele. Augusti esimene väljaanne on kokkuvõte vanalinna äriettevõtete

kuritegevuse uurimusest, mis esitatakse kõigile osalejatele.

Juulis hakati ette valmistama detailseid juhtumiuuringuid ettevõtete kohta, kes

nõustusid uurimuses aktiivsemalt osalema. Need tulemused võetakse kokku augustis.

Juhtumiuuringute analüüs on omakorda ettevalmistus reageeringu faasiks ehk

kriminaalpreventsiooni projektideks augustis/septembris. Lõpparuanne kajastab kogu

projekti tulemusi ja esitab soovitused.


Vanalinna äriettevõtete kuritegevuse küsimustiku tulemused

1. Klientide poolt sooritatud varguste arv 12 kuu jooksul: 145

vargusjuhtumit ehk 69,71%

208 küsimustiku täitnud ettevõttest 69,71% ehk 145 mainisid varguste esinemist 12

kuu jooksul. Lisaks rääkisid vargustest ka nende kaupluste esindajad, kus ankeeti ei

täidetud. Seega on 69,71% tagasihoidlik arv. Nendest 147, kes vargusi nimetasid, tõid

127 välja ka nende arvu.

Vargused

42

36

1512

2

17

31

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

1-3

3-10

10-2

0

20-3

0

30-5

0

>50

>100

>700

Juhtumeid

Ett

evõt

ete

arv

42 ettevõttes oli 1 kuni 3 vargusjuhtumit,





17 ettevõttes oli üle 50 vargusjuhtumi,

3 ettevõttes oli üle 100 vargusjuhtumi,


1 nimetas koguni arvu üle 700.

On selge, et umbes poolte vastajate jaoks, kes sellele küsimusele vastasid, on

vargused suhteliselt väike probleem. 42 kohta (20,2 %) nimetas 1 - 3 vargust ja 36

(17,3 %) 3 - 10 vargust. Ometi väitsid 49 ettevõtet (23,6 %), et neil oli olnud üle 10

varguse ja 20 (9,6 %) üle 50 varguse eelmise 12 kuu jooksul. On selge, et osa

ettevõtteid on korduvohvrid. Üks alkoholikauplus oli palganud tööle täiskohaga

turvatöötaja, kasutas kaupade märgistamist ja muid meetmeid ning kaotas igal kuul

varguste tõttu 3000 kr.

2. Kahju kogumaksumus kroonides:

208 vastanust 129 (62,09 %) esitasid umbkaudse kahjusumma.

6 ettevõttes oli see alla 250 krooni,

8 ettevõttes 250 kuni 500 krooni,

10 ettevõttes 500 kuni 1 000 krooni,

36 ettevõttes 1 000 kuni 3 000 krooni,







3 ettevõttes 100 000 kuni 200 000 krooni.

129 vastanust 60 (46,51%) hindas varguskahjude ulatust alla 3 000 krooni. Aga 38

(29,46%) hindas seda vahemikus 3 000 kuni 10 000 krooni. 28 ettevõtte (21,7%)

kahju jäi 10 000 ja 50 000 krooni vahele, 3 kahju oli üle 100 000 krooni.

Varguskahjude kogumaksumust hinnati sageli suurtes piirides nt 5 000- 10 000

krooni. Paljud ei osanud öelda täpset summat, ent on selge, et paljude ettevõtete jaoks

on vargused tõsiseks probleemiks. Vähemalt 92 ettevõtet (44,23%) on sõlminud

lepingud turvafirmadega. Nad on veendunud, et ilma kaitseta oleks varguste tase

märksa kõrgem.


Tundub, et erapolitseitöö on olulisel määral asendamas riigipolitsei tööd. Need

ettevõtted, kellel on ressursse turvafirmade ja teiste meetmete rakendamiseks,

muudavad kuritegude sooritamise raskemaks ja riskantsemaks. Ometi tõstavad need

kaitsemeetmed tegutsemiskulusid. Turvalepingu hind on 1 000 ja 3 000 krooni vahel

kuus. Mõned kauplused maksavad kuus 10 000 krooni.

3. Võimalike kahtlusaluste arv ja politseile teatatud kahtlusaluste

arv

208 vastatud küsimustikust esitati andmed 949 kahtlusaluste tabamise kohta 94

ettevõttes (45%). Aga ainult 31 neist (94st) – seega vähem kui üks kolmandik – oli

pöördunud politsei poole. Politseile teatati ainult 119 kahtlusalusest (mis moodustab

12,54% kõigist tabatud 949st). Enamasti ei tehtud endale politsei poole pöördumisega

tüli.

Kahtlusalused

949

119

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

Tabatud Teatatud

Mitteteatamise põhjuseid kommenteeriti järgnevalt:

me ei tee seda mitte kunagi,

teatame turvafirmale, mitte politseile,

politseid küll kutsuti, ent sealt vastati: me ei saa kogu aeg teie uksel seista,

samas teine politseinik palus alati teatada,


ei teatatud,

mitte sel aastal,

pole rahul politseiga,

väldime politseid halva teeninduse pärast,

esitasime andmed, ent asjaga ei tegeletut, politsei väitis, et neil on niigi palju

juhtumeid,

varas irvitas, kui politsei lubasime kutsuda.

“Vanalinn on tervenesti kriminaalne, asi läheb iga aastaga

hullemaks. Politsei ja linnavõimud ei tööta, sellepärast on ka see

uurimus kasutu ja isegi segav.”

208 küsimustikust olid ainult kolmes positiivsed kommentaarid politsei kohta:

hiljuti kutsusime politsei välja ja jäime rahule,

mõnikord,

olen ilmselt üks vähestest, kes politseiga rahul on.

Kontrastina oli ainult 1 negatiivne kommentaar turvafirma kohta. Sooviti rohkem

politsei nähtavat kohalolu: politseipatrulle tänavatel, mis hirmutab vargad ja

narkomaanid piirkonnast eemale. Samuti sooviti erariides eriüksusi, kes vargaid

jälitaks.

“Jõugud ja joodikud vandaalitsevad väljas, nii nagu enne

Eurovisiooni. Eurovisiooni ajal oli palju patrulle ja olukord paranes.

Nüüd on nad tagasi tulnud. Patrullid peaksid rohkem liikuma, isegi

paarist korrast õhtu jooksul oleks abi.”.

“Politsei abi on minimaalne, väljakutse peale jõuavad nad kohale

hilja. Pärast kella 23 pole Viru tänaval mingit politsei tegevust”.

Vältisime suunavaid küsimusi politseisse suhtumise kohta. Negatiivseid märkusi tehti

pidevalt. Kõik küsitlejad tegid arvukaid negatiivseid kommentaare politsei kohta, see


oli peamine põhjus, miks ei soovitud projekti küsimustiku peale aega raisata. Praegu

ei näe inimesed politsei tegevuses midagi endale kasulikku. Tegu on usalduskriisiga.

4. Muud kuriteod

Uurimus sisaldas küsimusi töötajatepoolsete varguste, sissemurdmiste ja röövimiste

kohta.

208 vastanust oli ainult 10 nimetanud personali poolt sooritatud vargusi. Üheksal

juhul tabati vargad ja neljal juhul informeeriti politseid. Kahju kogumaksumus ulatus

mõnest tuhandest 30 000-45 000 kroonini. Võttes arvesse teiste uuringute andmeid

pole kindlasti kõiki juhtumeid nimetatud.

Vaadeldud ajaperioodil oli toimunud 18 sissemurdmist 12 kohta ja 21

sissemurdmiskatset 14 kohta. Kuigi sissemurdmisi on palju vähem kui vargusi, on

selge, et taas on tegu korduvviktimisatsiooniga. Ka on sissemurdmistest tulenev kahju

suurem.

Sissemurdmised

1

2

1

3

1 1 1

0

1

2

3

4

500

2 000

-3 00

0

10 00

0

20 00

0

30 00

0- 40

000

65 00

0

> 100

000

Kahjum (kr.)

Asu

tust

e ar

v

Ühe sissemurdmise kahju oli 500 krooni, kahel juhul vahemikus 2 000 - 3 000, ühel

juhul 10 000 ja 3 juhul 20 000. Olid üksikjuhtumid, mille kahjud olid vastavalt 30 000

- 40 000, 65 000 ja isegi üle 100 000 krooni.


Sissemurdmiste korral lisanduvad kulutused remondile. Kuigi 3 juhul jäi selle hind

alla 500 krooni, oli see 4 korral 1 000, 2 korral vahemikus 6 000 - 7 000 ja 1 korral

üle 10 000 krooni.

Röövijuhtumid on haruldased. Neid nimetati ainult 7 korral. Aga kahju oli suurem kui

paljude varguste korral. 2 juhul oli kahju 8 000- 10 000, 2 juhul 10 000 ja 2 juhul 25

000 krooni. Samuti on harvad kassavargusd, ent nende arv on tõusnud Enamik

kahjusid jääb alla 4 000, sest regulaarselt võetakse raha kassast ära, ent oli siiski

juhtum 78 500 kroonise vargusega kassast (varas õnneks tabati).

5. Vandaalsus

Kui esineb vähe töötajatepoolseid vargusi, sissemurdmisi ja rööve, siis sama ei saa

öelda vandaalsuse kohta. 208 vastanust 64 (30,7%) nimetas mitmeid näiteid

vandaalsusest, mis ulatusid urineerimisest graffiti, märkide, mööbli lõhkumiseni jne.

Parandustööde maksumus oli suur.

Vandalism

13

8

34

3

1

0

2

4

6

8

10

12

14

200-

1 00

0

2 000

- 4 000

4 000

- 6 000

10 00

0- 20

000

20 00

0- 40

000

>50 00

0

Oli palju vandaalitsemisi, kus parandamine läks maksma alla 1 000, aga ka mitmeid

juhtumeid, mil hind oli märksa kõrgem. Oli koguni 8 juhtumit, mis läksid maksma 2

000-


4 000, 3 mis läksid maksma 4 000– 6 000 ja tervelt 4 juhtu, mis läksid maksma 10

000-

20 000 ja 3, mille kahju oli 20 000– 40 000 ning üks, kus kulutused ulatusid 50 000

kroonini. Vandaalsus võib maksma minna niisama palju kui sissemurdmine ja võib

olla palju sagedasem.

6. Narkomaanid, vargad ja äritegevus

Kaupluste personal väidab, et nad tunnevad enamikke regulaarseid vargaid ja

narkomaane nägupidi. Nad püüavad neid poodidesse mitte lasta. Narkomaanid ja

vargad ootavad kaupluste lähedal turiste. Kui kauplustes turiste hoiatatakse, ärritab

see vargaid ja narkomaane. Ühele müüjale, kes vargust takistas, öeldi: “Miks sa mind

segad? Mina teen oma tööd ja need on ju turistid. Mina sind ju ei sega.”.

Kuigi ainult 10 vastajat nimetas kokku 15 tegelikku füüsilise vägivalla juhtumit, väitis

53 (25.48%) pidevat ähvardamist nii sõnade kui tegudega. Müüjate hirmutamine näib

olevat varaste ja taskuvaraste tegutsemisreegel.

“Müüjat, kes takistas vargust, rünnati Balti jaamas ja võeti ära kott

dokumentidega. Tuli politsei, aga kasu ei mingit”.

Müüjate sõnul on 2 gruppi, kes jahivad turiste. Need on tänavaelanikud

(alkohoolikud, narkomaanid) ja professionaalsed vargad. Meie üllatuseks ei mainitud

üldse alaealisi kauplusevargaid. Üheks põhjuseks võib olla see, et nemad eelistavad

suuri kaubanduskeskusi. Varaste ja taskuvaraste jõugud on hästi organiseeritud.

“Pätid tuuakse kohale BMW-ga, näidatakse kätte, mida ja kuidas

varastada. Kurjategijatel on mobiiltelefonid ja nad teavad ette, kui politsei

on tulekul. Sel aastal on pätid paremini riides”.

Intervjuudest ja päevikutest jääb mulje, et igaüks peab ennast ise kaitsma. Müüjad

tunnevad ennast isoleerituna. Neil pole mingit usaldust politsei vastu. Teisi kauplusi


ei peeta potentsiaalseteks liitlasteks, vaid pigem võistlejateks. Tänavad on tulvil

vargaid ja narkomaane. Müüjate seas valitseb suur hirm.

“Novembris 2002 läksin õhtul töölt koju. Falcki tee 1 tuli mulle

kallale noor mees ja tõmbas mu koti ära. Ma sain viga (murtud

käeluu- 500 krooni + ravikulud). Kiriku juures on ka turiste

röövitud, eriti talvel, kui vähem inimesi on liikvel.”

Kõik väidavad, et narkomaanid ja vargad käivad baarides ja kauplustes varastatud

asju müügiks pakkumas, aga keegi ei tunnista varastatud asjade ostmist. Samas on

ostjad ja turg olemas.

7. Enesekaitse

Paljud vastajad räägivad kuritegevusest kibestunult ja lootusetult. See on nagu ilm. Sa

võid ju kaevata, aga mis sellest kasu on. Narkomaanid, vargad ja taskuvargad on

elutegelikkus.

Kui ettevõtetel oleks ressursse, siis nad kaitseksid ennast. 208 vastajast 92 (44,23%)

on sõlminud lepingud turvafirmadega. 30 vastajat on kasutusele võtnud

turvaelemendid kaupadel, 54 kasutavad eristusmärke, peegleid, metallväravaid,

ekstravalgustust, meespersonali, häid lukke, lisatöötajaid ja muid võtteid. Mõned on

turvasüsteemidesse investeerinud tuhandeid. Üks ettevõte on sellele kulutanud 76 280

EEK. Need kohad on kuritegevuseks raskemad märklauad. Paljud vastajad ei tahtnud

nimetada kasutatavaid meetmeid usalduse puudumise pärast ja hirmust, et infot

väärkasutatakse.

Kuigi need “raskemad” märklauad suudavad ennast kaitsta, eksisteerib kuritegevuse

ümberpaiknemise probleem. Kas vargad ja narkomaanid liiguvad lihtsalt järgmistesse

kohtadesse kerge saagi leidmiseks?

8. Tänavate tagasivõitmine, hirmu vähendamine


Kuigi Tallinn on üsna turvaline paik, kirjeldavad inimesed seda sageli kui linna ilma

seadusteta. Üks mees on hankinud julgestuseks relva, teine ostnud 500 krooni eest

pesapallikurika. Hirm kuritegevuse ees on tõeline probleem. See on üks põhjus, miks

politsei ja linna kohta nii negatiivseid arvamusi esitatakse. Hirmu vähendamine ja

tänavakuritegevuse ohvritega töötamine (kelle hulka kuuluvad ka müüjad) peaks

olema politsei ja linna prioriteet.

“Peaks olema rohkem riigipoolset turvalisust, mitte ainult hoiatusmärgid

varaste eest”.

Üheks Vanalinna kriminaalpreventsiooni projekti tulemuseks on suurenenud

teadlikkus sellest, et paljud inimesed tunnevad end üksijäetuna ja abituna. Võibolla

tuleks luua Ärivalve programm, et vanalinna ettevõtted alustaksid koostööd

vastastikuseks kaitsmiseks ja tänavate tagasivõitmiseks.


Töötajate valvsus, hea teenindamine ja potentsiaalsetele varastele teadaandmine, et nad pole teretulnud, on parim kaitse. Need kaks noort on teadlikud, et müüjad neid jälgivad.

Galerii omanik mitte ainult ei käsi varastel kauplusest lahkuda, vaid takistab neil ka galerii lähedal „kundesid oodata”.


Lisa 2. Kriminaalpreventsiooni koolitusmaterjalid


Kuriteosündmuse asjaolud (riskianalüüs)

“Kurjategija” leiab, otsib või loob kuriteosituatsiooni, pannes kokku sobiva ohvri, soodsa keskkonna ja takistajate puudumise.

Selleks, et toimuks kuritegu: peab potentsiaalne kurjategija kuriteoks valmis olema, seda tahtma, olema selle sooritamiseks võimeline ja peavad esinema: kuriteo eeldused (kriminaalsus); ressursside puudumine kuriteo vältimiseks (võime impulsside mahasurumiseks,

sotsiaalsete oskuste praktiseerimine ja seaduslikud elatusvahendid); pidev valmisolek kuritegevuseks (motiiv igavuse, raha puudumise või

narkootikumide vajaduse näol, konfliktis või teatud emotsionaalses seisundis olemine);

kuriteo ressursside olemasolu (oskused, siseinfo, kriminaalsed kontaktid, tööriistad, relvad jne);

ootus, et risk ja jõupingutused on minimaalsed ja tasu piisav, et teha otsus kuriteo sooritamiseks;

juurdepääs kuriteoobjektile või võimalus seda teisiti mõjutada (ebasündsad telefonikõned või kompuuterhäkkerlus interneti kaudu).

Kuriteo tõkestajad peavad puuduma, olema võimetud või vähemalt mitte ohuna käsitletud. Takistajaks võib olla igaüks, kellel on formaalne või informaalne vastutus kriminaalpreventsiooni eest. Kuriteo tõkestajad saavad kuriteo tõenäosust vähendada muutes situatsiooni või mõjutades kurjategijat. Nad saavad sündmusse sekkuda või reageerida pärast seda.


Vastupidiselt suurendavad kuritegevusele õhutajad kuriteosündmuse tõenäosust kas hoolimatu või provokatsioonilise käitumisega või veel praktilisema abiga nagu relvadega varustamine, varastatud asjade müümine või ostmine.

Kuriteo sihtobjekt võib olla inimene, füüsiline vara, andmed, keskkond või teenus. Siht peab olema atraktiivne või provotseeriv ja haavatav.

Kuriteohvritel on väga erinevaid rolle: varavastane kuritegu - omanik, isikuvastane kuritegu – objekt, kuriteo takistaja, kuriteo edendaja ja provokatsiooni korral –õhutaja (Ekblom, 1998).

Preventsiooni protsess

1. Andmete kogumine ja analüüs2. Ennetavate meetmete väljatöötamine3. Nende rakendamine4. Tulemuste seire ja hindamine

1. sammu abivahendiks on PAK – probleemi analüüsi kolmnurk, mis näitab asukoha, teataja/ohvri ja kurjategija/probleemiallika tunnuseid.

2. sammu abivahenditeks on TRT – tegevusrutiini teooria, mille kohaselt inimesed kalduvad tegutsema teatud sarnaste mustrite alusel – see selgitab nii seaduskuuleka inimese käitumist kui korduvkurjategija oma ja SMART.

SMART aitab kontrollida, kas planeeritavad meetmed ikka on

spetsiifilised (riskikesksed, kindlale kuriteoliigile suunatud) mõõdetavad saavutatavad (jõukohased, sotsiaalselt vastuvõetavad) realistlikud (mõistlikud) ajaliselt planeeritud.


Kriminaalpreventsiooni definitsioon

Kriminaalpreventsiooni kirjeldatakse muutustena ennustatavates tulevikumustrites.

Kriminaalpreventsioon hõlmab teatud kuriteosündmuste arvu või raskuse vähenemist teatud kontekstis või hirmu vähenemist teatud kuriteosündmuste ees teatud kontekstis, ilma, et kasvaks teiste kuriteosündmuste arv antud kontekstis ja ilma kuritegeliku käitumise ümberpaiknemiseta.

Kriminaalpreventsiooni hindamiseks on vaja järgmist infot:

antud kuriteosündmuse kohta: kurjategija, ohvri ja kogukonna liikmete individuaalsed tunnused olukorra tunnused kogukonna/kultuuri tunnused

planeeritava sekkumise kohta: loogikapuu (põhjendused) uurimustele tuginev tegutsemine (teoreetiline ülevaade) monitooring e seire/andmete kogumine


sisendi ja väljundi kohta: politsei andmed ohvrite küsitlused intervjuud kurjategijatega võrdlus/kontrollgrupid.

KRIMINAALPREVENTSIOONI TASEMEDEsmane tase:

Keskkonna planeerimine- arhitektuurilised lahendused- valgustus- lukud- juurdepääsu kontroll

Naabrivalve- järelvalve- kodanike patrullid

Üldine eemalehirmutamine- politseipatrull (kogukonnapolitsei)- karistused (lähenemiskeeld, uued tõkendid

seksuaalkurjategijatele, elanikkonna teavitamine jne)Rahvaharidus

- kuritegevuse tasemed- haridus/koolitus

Eraturvamine

Sotsiaalne ennetamine


Teisene taseKindlakstegemine ja ennustamine

- probleemsete indiviidide avastamine (riskifaktorite abil)- varane sekkumine (alaealised seksuaalkurjategijad)

Kuriteopiirkonna analüüs (kohalikud uurimused)- sihtoperatsioonid kõrge kuritegevusega kohtades- piirkonna konfliktide lahendamine

Ümbersuunamine- kogukondlikud karistused- kriminaalõigussüsteemsed (noorsookohus)

Koolid ja kriminaalpreventsioon (prosotsiaalne kognitiivne treening)

Töö potentsiaalsete probleemnoortegaKolmandane tase Indiviidide kontroll ja (re)habilitatsioon

Spetsiifiline eemalehirmutamine

Kuriteovõimetuks muutmine

Rehabilitatsioon ja ravi


Näppamise kunsthttp://crimeprevention.rutgers.edu/resources/shoplifting.htm#manual

Poevargus on praktilise tähtsusega teema paljudele ja peaks seega mitte olema eriline kunst, mis piirdub poevaraste väikese eliitringkonnaga.Poevargus on vastupidi kunst, mis väärib masside teavitamist.Sinu mugavuseks oleme alljärgnevalt trükkinud järkjärgulise juhise, kuidas toime panna poevargust. Edu sulle.

Kapitalistlikus ühiskonnas on enamus meist kas: (1) võõrandunud oma tööst ja seega sõltub isegi selliste põhitarvete nagu toit ja riie puhul valitsevast klassist, (2) tööjaotusest väljajäetud, mispuhul ollakse samuti sõltuvad riigist, või (3) tehes tasustamata ja/või tunnustamata tööd ja seega, toidu, riiete ja muu puhul sõltuv patriarhaalsetest suhetest. Igal juhul on meie ligipääs ressurssidele kaasaaegsete valitsemissuhete tõttu tõsiselt piiratud. Üks osaline lahendus sellele probleemile võiks olla VARASTAMINE.

Kahjuks siiski kalduvad paljud madala sissetulekuga inimesed kas: (1) vananenud moraali või eetiliste põhjuste tõttu vältima poestnäppamist; või (2) ei tunne parimaid poevarguste meetodeid ega tehnikaid, seega ebaõnnestub neil ärastamispotentsiaali suurendamine.

Algusest peale kõlab varastamise kuldreegel järgmiselt: ÄRA KUNAGI VARASTA KELLELTKI, KES VARJATULT VÕIB OLLA SELTSIMEES.Seega on vastutustundetu ja mitterevolutsiooniline murda sisse Bell Streeti majja, mille õue peal on vana ja segipekstud Mazda.

Ole ka ettevaatlik väikeste ´´keldripoe tüüpi`` poodidest kraami varastamisega, sa võid röövida kelleltki, kes on samas seisus kui sina. Üldiselt on parim teha panus kindla peale ja minna otse suurte kompaniide tõbraste kallale.

Mõned inimesed väidavad, et poevargad on isekas tõug, kuna ´´lõpuks maksame me kõik`` läbi tõstetud hindade ja nii edasi. Siiski seltsimehed, see ja lähedaselt sarnased argumendid on kasutusel õigustamaks palkade alandamist, ametiühingute lõhkumist, kompaniide ja rikaste ärisektori maksude alandamist ning tähendab enda müümist orjusse või liberaalse parteiga ühinemist.

Suuremaks saagiks ettevalmistumine

1. Kui võimalik, võta alati raha kaasa, sest ilma selleta on raske väita, et varguseotsus oli impulsiivne.

2. Millegi ostmine koos vargusega pole tingimata edukas. Samuti ei pruugi edu tuua müüjatelt kaupade küsimine, mida kindlasti müügil pole. Pigem mõelge see valmis ja teeselge selle otsimist. Kui personal hakkab kahtlustama või abi pakkuma, küsige siis. Ärge sellega alt minge, muidu peategi selle ostma.


3. Alati on hea kanda kaasa kotti, kuigi sinna ärge midagi pange – see on esimene kontrollimise koht kahtluse korral ja kui seal midagi pole, võib see teid kahtlusest vabastada.

4. Pole olemas tüüpilise välimusega kauplusedetektiivi.

5. Samuti pole olemas tüüpilise välimusega kauplusevarast. Kanna, mida tahad.

Labürinti sisenemine

1. Alati tehke sisenemisel kindlaks, millise müüjaga on tegu, kas ta võiks olla võimalik liitlane – hooletu, ilma julguseta seisukohta võtta.

2. Ärge laske end segada siltidest, ent hoidke silma peal turvamehel ja kaameratel.

3. Püüdke välja uurida, kus asuvad kaamerad ja kes neid jälgib. Sageli on 1 monitor 20 kaamera peale ja vaated vahelduvad iga 30 sek tagant. Või jälgib 1 inimene 50 ekraani, lugedes samal ajal lehte.

4. Hea on hoida selg kaamera poole.

Peidukohad jt tehnikad

1. Peidukoht on kaupluse osa, kus olete vaevu nähtav ja kus saate kauba ära panna. Riiulitagune on ideaalne – teist nähakse ainult ülemist osa ja teie saate jälgida turvameest. Parimad kohad on rinnast allpool – vööjoonel.

2. Tehke kindlaks, et teie peidukoht pole järelvalve all. Ärge jääge sinna liiga kauaks.

3. Hea meetod on kõigi asjade peidukohta jätmine ja hiljem korraga äraviimine või mis veelgi parem – keegi teine viib need ära. Kui arvate, et teid kahtlustatakse, minge tualetti ja visake asjad üle vaheseina ootavale sõbrale.

4. Üks vanimaid trikke on rohkem kui 1 riideeseme panemine riidepuule ( eriti hea aluspesu korral) ning selle prooviruumis endale riiete alla selga panemine. Samuti võib uue rinnahoidja selga ja vana puu peale panna.

5. naiste aluspesu osakond sobib ideaalselt meesvarastele – on loomulik häbeneda ja personal ei tülita abipakkumisega.

Asjade ümbervahetamine

See tähendab tagasimaksmist asjade eest, mida pole kunagi ostetud või varastatu ümbervahetamist sobivamaga.

1. Valige esemed, mida tõenäoliselt tagstatakse – linad või muu majapidamiskaup. Kviitungi nõudmise peale peale vastake, et teil polnud


plaaniski asja tagasi tuua ja muidugi viskasite tšeki ära. Samuti saab vahetada raamatuid ja arvuti tarkvara.

2. Naiste aluspesu ja kosmeetika on suurepärane alibi meesvarastele, eriti jõulude ajal. Nii tore on ju lasta endale kaasa tunda vale pesu ostmise eest sõbrannale/naisele/ emale.

3. Ärge kunage viige asja vahetamiseks sellesse poodi, kust selle varastasite ja tehke enne kindlaks, et teises poes seda müüakse.

4. Valige uus asi enne välja. Esitage ümbervahetamispalve, aga ärge mainige kviitungit – teid saadetakse teise osakonda, kus on soovitav asi ja helistatakse sinna, hea õnne korral seal tšekki ei küsita.

5. esimesel vahetamiskorral valige mingi asi, mida ei saa varastada või mis on leti taga, nii et teisel korral ei teki kviitungi puudumisel kahtlust, et asi võiks olla varastatud.

6. Vahetustšekid on tülikad. Nutikamad müüjad teevad kviitungile risti peale, nii et kui teil on veidi raha, makske juurde ja vahetage kallim asi, nii et saate sularahatšeki.

7. Ärge ehmuge, kui vahetamise ajal kutsutakse turvamees – sageli on vaja lihtsalt nende allkirja.

8. Kui teil on vahetamisega probleeme, on suuremates kaubamajades tarbijakaitse töötajad, kellega saab kontakti infoliini kaudu. Nemad naudivad oma võimu, mida müüjad tavaliselt kardavad. Kui saate suure nina enda poolele, on müüja teil pihus. Ta ei taha teist märkust. Hea tehnika on rääkida igale inimesele erinev lugu. Te olete vihane enda jooksutamise pärast ja ei tahagi enam ümbervahetamist, vaid raha tagasi.

9. Vältige kauaaegseid töötajaid ja ärge kartke noori müügijuhte. Neid on kerge veenda, et raha tagastamine on lubatud ja et teate seda, kuna olete ise ka seal töötanud.

10. Võtke sama poe ostukorv, kuhu on jäänud tšekk ja varastage need asjad, mis tšekil kirjas.

11. Kui teil on veidi raha, leidke 2 asja, mis on väärt just niipalju, viige nad poest välja ja minge tagasi ning ostke 2 uut sama eset. Väljudes arutage valjusti, ei tea, kas talle ikka meeldib... makske nende eest. Poole kuni 2 tunni pärast viige asjad tagasi samale müüjale ja raha tagastatakse isegi ilma tšekita, sest teid mäletatakse.

Turvaline väljumine kauplusest

1. Alati pöörduge enne väljumist poodi tagasi, et kontrollida, kas teid ei jälitata. Samuti sõitke lifti ja eskalaatoriga üles-aalaja vajutage kõiki korrusenuppe.


2. Kui teid jälgitakse, ärge püüdke asju vargsi ära visata, kui te pole 100% kindel, et see õnnestub.

3. Kui teid tabatakse asjade äraviskamiselt, ärge jätke muljet, et see oli nende pärast. Äkki ärkas teis südametunnistus. Ärge kunagi andke märku, et märkasite enda jälgimist, siis ei pöörata teile enam tähelepanu ja te teate, kes on turvatöötaja.

4. kui tahate nalja saada ja sel päeval näppamist ei planeeri, pöörduge turvamehe kui müüja poole. Või andke teada, mis osakonda te lähete ja öelge kohtumiseni.

5. Ärge muutuge kunagi liiga enesekindlaks.

Lõpuks: kui teid tabatakse, valetage elu eest. Ärge kunagi võtke omaks ettekavatsetust. Alati öelge, et tekkis võimalus. Ärge püüdke kõva meest või tarkpead mängida. Nutke. Pugege. Tunnistage oma süüd. Paluge mitte politseid kutsuda. Öelge, et teilt võetakse vanemlikud õigused ära.

Paljud poed ei kutsu politseid ja nad panevad teid alla kirjutama lubadusele mitte kunagi enam kauplusse siseneda. Kui politsei tuleb, on arukas olla hirmul, nii oletatakse, et see oli esimene kord ja ei kontrollita teie tausta. Ärge vaielge, sellest sõltub, kuidas teid koheldakse.

Kõige tõenäolisemalt saate varguse- või ettekavatsetud varguse süüdistuse, kui teie jakivooder on katki lõigatud.


UURIMINE – UURIMUSTE TÜÜBID JA ASPEKTID

Lühendatud väljavõte põhineb Bristoli West Englandi Ülikooli ja Turvaliste Naabruskondade Liidu koostöös valminud kogukonna turvalisuse õpikul.

Mis on ‘uurimus’?Inimeste jaoks, kes on hõivatud igapäevaste teenuste osutamisega kogukonnas, võib ‘uurimus’ kõlada pisut peenutseva ja abstraktsena – millega reaalsusest eemaldunud akadeemikud katsetavad segaseid hüpoteese. Aga see uurimuse tüüp, millest siin räägime, on lihtsalt kuritegevuse ja teiste piirkonna sotsiaalsete probleemidega seonduvate faktide ja probleemide väljatoomine. “Väljatoomise” printsiip on üsna lihtne, aga selle elluviimine on palju keerukam. Esiteks peate otsustama, milliseid fakte ja probleeme tasuks teada saada ja seejärel peate ära tegema “välitöö”, et need faktid ja probleemid tegelikult objektiivselt ja representatiivselt kätte saada.

Miks uurida?Kujutlege, et olete tüdinud oma majja sissemurdmisest. Te olete kuulnud, et teistel inimestel selles piirkonnas on samuti kõrini. Te arvate, et lahenduseks on kõigi välisuste kindlustamine ja olete kuulnud, et kohalikul omavalitsusel on olemas kriminaalpreventsiooni strateegia abirahad. Mida antud asjaoludel ette võtaksite?

Teie esimene reaktsioon võib olla kirja kirjutamine kohalikule omavalitsusele, et küsida raha kõigi välisuste kindlustamiseks. Kui olukord nõuab lahendust, on üsna loomulik tahta lahenduseks peetavaga ette rutata. Kui te just pole erakordselt hästi informeeritud ja ühel meelel sellega, mida paljud inimesed mõtlevad, on teie “lahendus” vaevalt kõige sobivam ja tõhusam.

(1) Isegi, kui teie “lahendus” on ideaalne, vajate teiste kinnitust ja (2) tõendavaid fakte, nii et saate oma “lahenduse” elluviimiseks vajalikke muutusi või ressursse põhjendada. (3) Te tõstate oma võimalusi õige(te) lahendus(t)e leidmiseks tohutult, kui alustuseks uurite probleemi korralikult. (4) Enamik ressursside taotlusi on edukad ainult siis, kui rahastaja on veendunud, et probleemi on põhjalikult uuritud.

Otsuse tegemine, kellega peate konsulteerima (keda küsitlema)selleks et luua mitmekülgne ja objektiivne pilt piirkonna probleemidest ja vajadustest?

(1) piirkonnas elavad inimesi. Nemad on kõige tähtsamad inimesed, kellega antud piirkonna probleemidest ja vajadustest konsulteerida, kuna neil on igapäevane (ja –öine) kogemus asetleidvast. Alati pole ilmselt võimalik kõigi elanike konsulteerimine, nii peate välja mõtlema, kuidas saada representatiivne valim. Lisaks peate mainima (2) oma töötajaid, eriti koristajaid, kes on iga päev kohapeal ja teisi inimesi, kes piirkonda teenindavad, nagu (3) sotsiaaltöötajad, (4) politseid, (5) kaubandustöötajad ja (6) õpetajad. Elanike populatsiooni sees võib olla oluline võtta sihikule need inimeste kategooriad, kelle jaoks elu piirkonnas on eriline. Need sihtkategooriad võivad olla: noored inimesed, naised, eakad ja vähemusrahvustest inimesed.


Otsuse tegemine, kuidas uuridaNüüd, kui olete välja mõelnud, kellega peate konsulteerima, peate otsustama, kuidaste neid konsulteerite ja mida neilt küsite. Pidage silmas, et piirkonna probleemide uurimine peab sisaldama rohkemat, kui ainult nende inimeste küsitlemist, kes seal elavad ja töötavad.

Siin on mõned andmete allikad, mis võiksid aidata teil kindlaks teha piirkonna probleeme ja vajadusi: rahvaloenduse andmed, valimisnimekiri, majade remondi dokumendid, elanike nimekiri, kes ootavad majutust ja üleviimist, politsei registreeritud kuritegevuse andmed, töötute arv, postiindeksid ja tänavanumbrite süsteem.

Kõik need allikad saavad teie uurimusele kaasa aidata. Valimisnimekiri ja postiindeksid on kasulikud ainult siis, kui tahate konsulteerida representatiivset valimit elanikest ja mõtlete, kuidas populatsiooni jaotada.

Rahvaloenduse statistika aitab samuti koostada representatiivset valimit, aga pidage meeles, et see pole täiesti täpne ja vananeb järk-järgult. Rahvaloendus räägib teile leibkonna koostisest, rahvusest ja mitmest sotsiaalse eelise/puuduse indikaatorist nagu auto omanik olemine. Rahvaloenduse korral on oluline, et saate väga kohalikke asjaolusid võrrelda laiema piirkonna ja isegi kogu riigiga. Kohalikus omavalitsuses võib olla kasulikke rahvaloenduse andmetel ja muul statistikal põhinevaid analüüse.

Majutuse ootamise ja üleviimise nimekirjad näitavad elurajooni suhtelist ihaldatavust ja reputatsiooni, ja remondinimekirjad osutavad vandaalsuse tasemele ja lõhutud sissepääsu kahjudele. Politsei andmed näitavad kuritegevuse tasemeid, asukohti ja liike, aga politseile teatatakse ainult osa kuritegudest, seega ei saa nad täpset pilti anda.

Lõpuks on töötute arv hea indikaator vaesuse ja sotsiaalse stressi kohta ja seda saab võrrelda regionaalse ja riiklike arvuga.

Kes peaks küsitlema?Pole ideaalset viisi teie uurimuse tegemiseks – peate kaaluma antud asjaolude poolt ja vastuargumente. Kui olete sotsiaalsetes uurimismeetodites kodus, siis suudate töö ise ära teha. Aga sotsiaalse uurimuse läbiviimine on alati aeganõudvam, kui arvate; kas teil on lisaks kõigile muudele kohustustele selleks aega? Sama piirang võib käia ka uurimuse delegeerimise kohta. Teistel juhtudel peate “ukselt uksele” küsitluse korral tõenäoliselt intervjueerijaid juurde värbama. Turu-uuringute firmad on harilikult tõhusad, ent kallid ja lõikavad oma tulude suurendamiseks ümber nurga. Ülikoolid ja kolledžid võivad teha uurimuse ainult läbiviimise kulude eest; üliõpilasprojektina võivad nad seda teha isegi ilma rahata. Aga te peate kaua tulemusi ootama ja mõned tudengite projektid ebaõnnestuvad (kuigi saate seda ohtu minimiseerida range järelvalvega kokkulepitud ajakavade üle). On mitmeid sõltumatuid sotsiaalsete uuringute organisatsioone, kes spetsialiseeruvad sotsiaalsetele uuringutele ja kellel on sageli märkimisväärne vastava töö kogemus. Kui leiate sellise organisatsiooni hinna eest, mida saate endale lubada, on see ilmselt parim võimalus. Me oletame, et aruka tarbijana uurite, kuni leiate parima pakkumise, pidades meeles, et parim ei ole tingimata odavaim. Enne otsimist vajate lühikest uurimismustandit.


Lühidefinitsioon (TPS-s veidi erinev projekt)Lühikirjeldus on uurimist teostavate inimeste jaoks nagu tellimuse vorm. See võib olla väga üldine nagu “anda mitmekülgne ülevaade kuritegevuse ja isikliku turvalisuse küsimustest X piirkonnas”. See võib olla spetsiifilisem “soovitada haldusosakonnale, mida teha omavolilise sissekolimise ja vandaalsusega Y tänaval”. Kui teil on üldine ootus selle kohta, mida tahate uurida, peate pidama läbirääkimisi uurijatega spetsiifilise tulemuse suhtes (nagu täpsed andmed sissemurdmiste kohta piirkonna igal tänaval) ja selle suhtes, kuidas neid tulemusi saadakse (näiteks võrreldes politseistatistikat elanike valimi küsitlemisega, kas nende kodudesse on sisse murtud). Ilmselt tahate samuti ajakava töö valmise kohta ja nõuate regulaarset tagasisidet, nii et teil on võimalus uurimisprotsessi täpselt häälestada, kui ilmnevad ootamatud asjaolud.

Näide:

A Siht. Küsitluse peaeesmärk on saada soovitusi meie linna kuritegevuse ja korrarikkumiste vähendamise strateegia jaoks.

B. Eesmärgid. Käesoleva uurimuse eesmärgid on järgmised:

Hinnata kohalike elanike hirmu kuritegevuse ees ja kuritegevuse kogemusi (võrreldes politsei poolt registreeritud kuritegevuse andmetega)

Teada saada kogu piirkonna elanike arvamusi ja perspektiive, eriti vähemusrahvustest perekondade, naiste, eakate ja noorte omi

Hinnata, kui erinevad on piirkonna eri osade perspektiivid, eritiX tänav ja seda ümbritsev alaY tänav ja seda ümbritsev alaZ tänav

Võrrelda teatatud ja teatamata jäetud kuritegevuse tasemeid: piirkonna, vanuse, soo ja rassilise kuuluvuse järgi

Kindlaks teha ja esitada aruanne kohalike avalikkuse turvalisust mõjutavate füüsiliste ja keskkonnatingimuste kohta nagu piirkonna planeering ja kujundus, teenused ja kogukonna poolne hoolitsus.

C. Meetodid. Kvantitatiivne leibkondade küsitlus peab katma kõik elanikud geograafilise piirkonna ulatuses. Vajatakse vähemusrahvuste erivalimit, kuna nende perekonnad moodustavad 25 kuni 30% elanikkonnast ja seega on oluline, et nad oleksid täielikult esindatud.

D. Oodatavad tulemused. Uurimise tulemused moodustavad integratiivse osa positiivsete meetmete starteegiast kuritegevuse ja hirmu vähendamiseks kuritegevuse ees ja avalikkuse turvalisuse ja elukvaliteedi taseme üldiseks tõusuks. Uurimus peab andma informatsioonilise andmebaasi kogukonna turvalisuse ja kuritegevuse osas, et abistada nii asutusi kui kohalikke elanikke kindlakstehtud küsimuste prioriteediks seadmisel ja tõhusa piirkonna turvalisuse strateegia loomisel.

Mis on puudu?Välja on jäetud see, kui mitmeid küsitluse vastuseid oodatakse ehk mis oleks vastuvõetav valimi suurus. Tegelikult oli antud kirjelduse originaalis enne


vähemusrahvuste erivalimit esimese lause lõpus kirjas “suunatud 750 inimesest koosnevale valimile”.

Elanike kaasamine uurimusse ja nendega prioriteetide üle konsulteerimineNeli peamist viisi info saamiseks ümbruskonna kohta on:

Ametliku statistika kogumine nagu rahvaloenduse andmed, registreeritud kuritegevuse arvud, töötuse näitajad, info remondi ja üürimise kohta

Küsitleda piirkonnas töötavaid inimesi nende kogemuste ja arvamuste kohta (hooldajad, müüjad, patrullivad politseinikud, sotsiaaltöötajad, tervisetöötajad, noorsootöötajad, ohvriabi töötajad)

Jälgida piirkonnas esinevaid pinge- või allakäigu märke Küsitleda piirkonnas elavaid inimesi nende kogemuste ja arvamuste kohta.

Kohalikud elanikud on tavaliselt kõige väärtuslikum infoallikas mitte ainult selles osas, mis piirkonnas toimub, vaid ka asjade parandamise ideede osas. Elanikega konsulteerides kaasate nad samuti naabruskonna tulevikku, ja kui te nende märkusi väärtustate ja neile reageerite, toetavad nad kõiki järgnevaid parandusi suurema tõenäosusega ja tagavad nende tõhususe. Samuti saate te selget infot kohalike prioriteetide kohta ja kindlaks teha, kas need on erinevate gruppide puhul erinevad.

Enne kui te või teie uurijad elanikega konsulteerimist alustavad, peate välja töötama “kuidas küsida” ja “kellelt küsida”.

Kuidas küsidaKolm peamist meetodit elanikega konsulteerimiseks on:

inimeste poolt täidetavad küsimustikud intervjuu/küsimustikud koosolekud

Inimeste poolt täidetavad küsimustikud on odav ja aega kokkuhoidev meetod suure arvu inimeste küsitlemiseks. Neil on ka rida puudusi – saate tagasi väikese osa täidetud küsimustikest (teil on õnne, kui saate 20%), aga seda saab parandada, kui käite ringi ja kogute küsimustikud ise kokku ja vajaduse korral abistate inimesi nende täitmisel (seda nimetatakse “abistavaks tagasiminekuks”). Teine inimeste poolt täidetava küsimustiku probleem on see, et saate tõenäoloselt suure hulga valesid või ebaõigeid vastuseid. Mõnedel inimestel, kelle seisukohti on teil vaja tasakaalustatud pildi saamiseks piirkonnast, on probleeme kirjaoskuse, keele või puuetega. Samuti ei saa te ühtlast ristlõiget vastajatest. Inimesed, kes täidetud küsimustikud tagasi saadavad, ei esinda tõenäoliselt kogukonna koostist tervikuna. Nii on ilmselt üleesindatud kirjaoskusega eakad inimesed, kellel on rohkem aega ja huvi küsimustike täitmiseks. Neid inimeste poolt täidetavate küsimustike probleeme saab ületada, kasutades


intervjuusid/küsimustikke. See meetod kasutab kirjalikku küsimustikku, mille täidab väljaõpetatud intervjueerija peale intervjueeritavale küsimuse esitamist ja vajadusel selgitamist. See meetod saavutab harilikult kõrgema vastuste protsendi (üle 75%, kui te seda korralikult ette kuulutate), aga nagu oskate ette kujutada, on see aeganõudev, töömahukas ja seega kallim. Kuna keegi on selgitamiseks kohal, saate küsida keerukamaid ja tundlikumaid küsimusi.

koosolekuid. Mida tahes te teete, olge ettevaatlik massiliste avalike koosolekute kui elanike konsulteerimise meetodi suhtes piirkonna probleemide osas. Suuri rahvakogunemisi on väga raske kontrolli all hoida ja harilikult taanduvad nad “sõimamisvõistluseks”, kus kõige häälekamad osalejad süüdistavad võime läbikukkumises igas mõttes, kaasa arvatud ummistunud valamud! Veelgi enam, on võimalik, et enamus kohalolijaid (kaasa arvatud organiseerijad) lähevad ära vihaste ja frustreeritutena. Koosolekud võivad töötada konsulteerimisena, aga grupidünaamika teooria näitab, et neid tuleb hoida väikestena ja hästi struktureeritutena, koos võimalusega kõigil osalejatel mingil viisil oma panus anda. Selleks, et nii toimuks, on 16 inimest maksimaalne arv ja ideaalne arv on alla 10. Kõige parem, kui teil on päevakava või teemade nimekiri, mis tuleb läbi töötada ja koosolekuid tuleb rangelt juhtida, et püsida ülesande ja aja piires. Selliseid struktureeritud väikese grupi kohtumisi kirjeldatakse sageli “fookusgruppidena”. Et anda kõigile võrdne võimalus juurdepääsuks väikese grupi koosolekule, on oluline korraldada (sobivusel): lastesõim või lapsehoidja tasu, sobiv aeg koosolekuks ja juurdepääs liikumisraskustega inimestele. Samuti peate mõtlema, kuidas värvata representatiivne grupp inimesi (vt järgmine osa) ja kuidas neid kohal käima motiveerida – kaasa arvatud materiaalsed ergutused, mis võivad ulatuda tasuta teest ja küpsistest auhinna loteriini.

Kui olete kõik väikese grupi “fookuskoosolekuks” õigesti ette valmistanud, võivad nad olla väga kasulikud uurimisinfo allikad.

Fookusgrupi koosoleku eelised on: nad võimaldavad tutvustada anekdootlikku või täiesti uut infot ja loovat

suhtlemist elanike grupis, mis ei ilmne standartse küsimustiku kasutamise korral

ettevaatliku kohtlemise korral võimaldavad nad tõhusalt käsitleda tundlikke teemasid, nt koduvägivalda ja rassilist ahistamist

see on kasulik viis eriprobleemidega inimeste (naised, noored, gayd, lesbid, mustad, vähemusrahvused) võrgustikku lülitumiseks

Väikese grupi koosolekute kontrollnimekiriKui organiseerite fookusgrupi koosolekut, vajate:

kergesti juurdepääsetavat, hästi valgustatud ja köetud, mugavate ümberpaigutatavate toolidega (harilikult ringikujuliselt ümber laua) kohtumispaika, kus on võimalus kohvi teha

aja planeerimist, mis ei takista teatud inimeste grupi osalemist täpset koosolekul toimunud arutluste jäädvustamise meetodit koosoleku päevakava, mis on eelnevalt täpselt teatatud koosoleku õigeaegset algust ja lõppu


Lõpuks on hea tehnika, kui korraldate rea ‘kvartali’, tänava või ‘teema’ koosolekuid ja seejärel peate suurema kombineeritud koosoleku, mis võtab kokku ja kiidab heaks varem tehtu.

Kellelt küsidaTe ei saa kõiki elanikke intervjueerida. Kirjeldage, mida saate teha, et intervjueerida ainult mõningaid elanikke, aga samas olla kindel, et saate tulemusi üldistada.

Ideaalis konsulteerite iga elanikku põhjalikult. Paljudel juhtudel pole see ei praktiline (aja ja ressursside pärast) ega vajalik (kuna paljud inimesed ütlevad tõenäoliselt sedasama). Selleks pole rangeid reegleid, aga kui tegu on üle 200 leibkonnaga piirkonnaga, peate tõenäoliselt küsitlema elanikkonna representatiivset valimit. See tähendab, et teete järeldusi kogu elanikkonna kogemuste ja arvamuste kohta, tehes üldistusi ainult osa elanike vastuste põhjal.

“Miks mitte küsida mõnedelt inimestelt, kes on mõistagi valitud juhuvaliku meetodil ja seejärel oletada, et nemad esindavad kõigi teiste seisukohti?”

Nagu võite ilmselt arvata, on see üks valdkondi, kus küsitlust on raske korraldada. Näiteks tahate jaotada inimeste poolt täidetavaid küsimustikke (vt eespool) nii, et igaüks suures elurajoonis saab võimaluse oma arvamust öelda. Aga nagu varem kuulsime, täidetakse ja tagastatakse ainult väike osa inimeste poolt täidetavaid küsimustikke. Veelgi enam, pole üldse tõenäoline, et need, mis tagasi saate, esindavad tüüpilist läbilõiget küsitletavast kogukonnast – kirjaoskamatud, kirjutamis- või lugemisraskustega inimesed ei ole üldse esindatud. Mistahes viisil te küsimusi ka ei jagaks, kui tahate, et võiksite tulemusi üldistada, peate olema kindel, et vastanud inimesed peegeldavad tüüpilist läbilõiget kogukonnast nii vanuse, soo, rahvusliku tausta kui mitmete teiste faktorite poolest (nt töötus, majapidamise liik, sissetulek ja elukoht). Seega peate palju teadma piirkonna sotsiaalsest kooslusest (rahvaloenduse ja kohalike võimude andmetest), enne kui võite isegi otsustada, kellega peaksite rääkima.

Erigrupid ja sihtgrupidKui olete otsustanud saada uurimispiirkonnast tasakaalustatud vastused, peate pärast seda, kui olete saanud vastuste paki, peaaegu igal juhul tegema täiendavat kõndimise (või telefonitööd), otsides täiendavalt inimesi, kes on teie tagastatud valimis ala-esindatud. Teiselt poolt, võite seada sihiks eriti haavatava kogukonna osa (nt eakad või vähemusrahvused), suurendades nende arvu lõppanalüüsis. Mõningatel juhtudel võite eriti uurida teismeliste või naiste seisukohti teatud teemal. Isegi neil juhtudel peate ette arvestama, kui palju noori inimesi või naisi piirkonnas on (kasutades koolide nimekirju või rahvaloenduse andmeid), nii et võite kindlalt öelda, et olete uurinud teatud protsendi nendest.

Kogu eeltoodud info valimi kohta kehtib ka inimeste kutsumise kohta koosolekutele. Kutseid (ja tõepoolest ka majapidamiste intervjuusid) saab võtta kvoodinimekirjast, kus korraldaja või uurija märgib ära inimesed, kes mitmete kategooriate alusel sobivad üldisesse valimisse.


Üldine kvantitatiivne pöidlareegel uurimuste kohta on, et peaksite vältima 50 vastajast või 10%-st elanikkonnast allapoole jäämist (ükskõik kumb on väikseim). Nendest numbritest väiksemate korral ei saa väita õiglast esindatust.

AvalikustamineOn oluline levitada pilkupüüdvat infot, teadvustamaks kavatsust viia läbi konsulteerimine ja kutsuda inimese väikese grupi koosolekule. See sillutab teed optimaalsele vastuste ja kohalolemiste arvule.

Kokkuvõte Uurimus on hädavajalik, et toetada mistahes valitud kogukonna turvalisuse “lahendust” ja uurida probleemi süstemaatiliselt

uurides kuritegevust ja korrarikkumisi, konsulteerige mitte ainult elanikega, vaid ka nendega, kelle töö neid sellesse piirkonda toob. Lisaks piirkonna erilise elukogemusega inimesed: puuetega, eakad, naised, noored, gayd ja lesbid, mustad ja vähemusrahvused

kasutage oma uurimuses mitmeid erinevaid andmeallikaid tehke kaalutletud valik selle kohta, kes antud asjaolusid arvesse võttes

uurimuse teostab kirjutage lühiülevaade, mis määratleb uurimuse sisu, meetodi ja spetsiifilised

tulemused kindlustage, et elanikud on uurimusse kaasatud ja konsulteerige paranduste

prioriteetide osas, kasutades representatiivset valimit ‘naabruskonna populatsioonist’.

UURIMUSE TEOSTAMINE

Uurimuse teostamine – kuidas alustada?Kui see pole just mingi isiklik uurimisprojekt, pole te tõenäoliselt ainus uurimise algataja või autor. Ilmselt on vajadus uurimise järele kerkinud mõne ‘päästiku’ või poliitilise eesmärgi tulemusena, nagu näitas joonis selle ühiku algul. Nii on enamiku küsitluste alguspunktiks grupi inimeste kokkutoomine, et arutada üldjoontes, mis peaks toimuma.

Kohalik omavalitsus on palunud teil läbi viia kuritegevuse ja viktimisatsiooni uurimus. Keda kutsuksite koosolekule, et planeerida küsitlust ja juhtida seda õiges suunas?

Kui olete arvesse võtnud varem käsitletud kohalikku osalemist ja teadmisi, on tõenäoline, et teie ‘juhtimisgrupis’ on esindatud elanikud, aga ka teised kohalikud asutused. Need on: sotsiaalteenused, haridus, politsei, vabatahtlikud organisatsioonid, kohaliku omavalitsuse valitud liikmed, kriminaalhooldus, terviseasutused, noorsooasutused.

Sellisel juhtgrupil on nagu nimigi ütleb uurimuse õiges suunas juhtimise kohustus, andes mitmekülgse sisendi piirkonna probleemidest.


juhtimisgrupp peab kohtuma küsitlusgrupi algusstaadiumis, et teha võtmeotsuseid

grupp peab kohtuma minimaalsel kordade arvul, mis on vajalik küsitluse tõhusaks juhtimiseks. Kui kutsute kokku liiga palju koosolekuid, lakkavad hõivatud inimesed tulemast.

grupp peab kohtuma inimestele kõige sobivamatel aegadel ja kohtades te peate selgitama, kellel on ülim kontroll, vastutus ja vetoõigus küsitluse

protsessi ja sisu üle peate hoolikalt kaaluma, kes on grupi juht ja kindlustama, et tegevustega

ollakse nõus ja need jäädvustatakse.

Elanike ja üürnike ühendusedKui piirkonnas eksisteerib elanike või üürnike ühendus, tuleb neid pidada peamiseks jõuks, keda tuleb juhtgruppi aktiivselt kaasata. Ometi on oluline enne selle liikmete kaasamise näol ühenduse seaduslikkuse tõstmist kontrollida, kas seda ühendust peetakse naabruskonda esindavaks.

MIS ON KÜSITLUS JA MIDA SELLEGA SAAVUTATAKSE?Küsitlus on lihtsalt küsimuste esitamine ja arvamuste leidmine mingi teema või terve rea teemade kohta. See on suure infohulga saamise viis paljudelt inimestelt lühikese aja jooksul.

Küsitlus võib anda faktilist informatsiooni inimeste ja nende tegevuste kohta. Näiteks küsimus “Kui sageli te kasutate kogukonnakeskust?” annab teile faktilist infot selle ruumi kasutamise kohta. “Kas viimase 12 kuu jooksul on teie koju sisse murtud?” annab kasuliku võrdluse politsei poolt registreeritud kuritegevuse andmetega antud kohas.

Samuti saate küsitlust kasutada seisukohtade mõõtmiseks. See võib käia veendumuste, hoiakute, tunnete, teadmiste ja prioriteetide kohta. Lihtsalt öeldes te kutsute elanikke rääkima nende seisukohtadest teatud subjekti või terve rea teemade kohta. Seda kutsub sageli esile küsimus ‘Mis oleks, kui’, kus inimestelt küsitakse nende arvamusi võimaliku muutuse kohta, mis mingil viisil neid mõjutaks.

Lisaks saab küsitlust kasutada motiivide uurimiseks: teatud veendumuse või tegevuse või terve rea tegevuste põhjused.

Kuidas ma seda informatsiooni kogun?Info kogumiseks peate koostama küsimustiku. Ükskõik mil viisil te infot kogute (posti teel, silmast silma intervjuud või telefoniintervjuud), ikka vajate esitatavate küsimuste kava.

Hoiatuseks: ärge rutake sellega ette. Olge võimalikult kindlad valdkondades, mida soovite uurida. Teisisõnu olge kindel küsitluse eesmärkides enne kui isegi hakkate mõtlema küsimustiku koostamisele.


Üldiselt võite kasutada järgmisi küsimuste liike: jah/ei/ei tea küsimused; ainult kolme võimaliku vastusega küsimused. Seda

tüüpi küsimusi on lihtne esitada, neile on lihtne vastata ja neid on lihtne analüüsida, aga nad piiravad andmete ulatust (nt: need ei luba inimestel ettepanekuid ega märkusi teha)

valikvastustega küsimused. Seda tüüpi küsimused annavad vastajale võimaluse valida vastusevariant. Seega peate küsimustiku koostajana teadma, mida küsida ning teadma ka võimalike vastuste ulatust. Sellepärast võib küsimuste koostamine olla raske.

avatud küsimused. Sellise küsimuse korral pole vastus või vastused ette antud. Vastaja on vaba reageerima enda viisil. Intervjueerija peab vastuse võimalikult täpselt jäädvustama. See võib tunduda parimat tüüpi küsimustikuna, aga seda analüüsida ja üldistada on palju raskem ja aeganõudvam

hindamisskaalad. Esitatakse küsimus ja vastajal palutakse valida vastuse määr. See võib olla numbriline (vali 10-st) või kirjeldav (nt “olen nõus”, “ei ole nõus”, “pole üldse nõus” jne).

Kuidas sõnastan küsimusi ja struktureerin küsimustikku?Esitatavate küsimuste sõnastamine on elulise tähtsusega. Küsimused peavad olema täiesti selged ja kergesti mõistetavad. Küsimuste järjekord peab olema loogiline. Seega on tähtis, et te:

kasutate võimalikult lihtsat keelt, vältides žargooni. Kasutage alati lihtsamat varianti

teete küsimused võimalikult lühikesteks ei küsi korraga rohkem kui ühe küsimuse. Pole midagi segadusseajavamat,

kui “kaheraudne” küsimus või küsimus, millele kohe järgneb teine väldite “suunavaid” küsimusi (mis eeldavad või ennustavad kindlat vastust).

Tagage see, et vastajad saavad anda oma vastuse ilma tundeta, et see pole see, mida teie tahate

väldite negatiivseid küsimusi. Küsimusi, milles sisaldub sõna “ei”, on raske mõista, eriti, kui küsite nõustumist või mittenõustumist. Näiteks“surmanuhtlust ei tohiks kasutada”Olen nõus Ei ole nõus

väldite mitmemõttelisust. See võib tekkida, kui kasutate sõnu, millel on erinevate inimeste jaoks erinevad tähendused

väldite ähmaste sõnade kasutamist, nt ‘kuidagi’ – ‘üsna’ – ‘üldiselt’ –‘sageli’ – ‘palju’. See toob tavaliselt kaasa ainult ähmased vastused. Koostageküsimused nii, et õhutada selgeid vastuseid, mitte ‘ei teasid’

väldite küsimusi, mis eeldavad, et vastaja tunneb või on teadlik antud teemast. Seda saab saavutada eelnevate “filterküsimustega”, mis nõuavad jah/ei vastustnäiteks küsimus “Kas olete kuulnud X linna Kogukonna turvalisuse partnerlusest?” enne kui küsite, kas nad peavad partnerlust vajalikuks kuritegevuse vähendamiseks


väldite hüpoteetilisi küsimusi, nt “Kas tahaksite elada mõisas?” enamik inimesi tahaks seda kohe proovida!

annate selged ajapiirid nagu ‘viimase 2 aasta jooksul’ või ‘alates eelmistest jõuludest...’, kui küsite inimestelt nende kogemuste kohta (nt kas neid on tülitatud või on nad kogenud teenuste kvaliteedi langust)

olete ettevaatlikud küsimustiku mahu osas. Vastajad ei pruugi tahta kulutada rohkem kui tund oma aega ja tahavad võibolla isegi vähemaga läbi ajada. On ahvatlev esitada lisaküsimusi, aga see võib vähendada koostööd tegevate vastajate arvu ja teha analüüsi ajamahukamaks ja keerukamaks

panete küsimused loogilisse järjekorda, nii et üldisemad ja vähem isiklikud küsimused on alguses ja töötaks jäälõhkujatena

keelebarjääride korral kasutate tõlki, kes tõlgib küsimusi vastajale tema edasiliikumise tempos. See on lihtsam ja odavam. Pikkade küsimustikkude tõlkimine ja trükkimine võib olla väga kallis.

Kuidas teate, et küsimustik töötab?Vastuseks on, et enne äraproovimist ei teagi. Seega on eluliselt tähtis, et enne vajaliku info kogumise alustamist peate küsimused, mida kavatsete esitada, järele katsetama. Seega peate läbi viima pilootuurimuse- prooviküsitluse. See on miniuurimus, kus intervjueerite väheseid inimesi ja katsetate, kas küsimused töötavad. See annab teile väärtuslikku infot koostatud küsimustiku kohta:

kas see on liiga pikk? kas küsimused on arusaadavad? kas on mitmetähenduslikke küsimusi? kas teie ‘suletud küsimustel’ on piisavalt valikuvastuseid? kas saate mõned avatud küsimused muuta suletuteks? kas saate sellise vastuste ulatuse, mida lootsite? kas küsimustik annab teile kogu vajaliku info?

Ärge kartke oma küsimustikku katsetada rohkem kui üks kord, see annab kasu pika-ajalises mõttes!

Enne kui alustate oma küsimustiku koostamist, püüdke läbi vaadata mitmeid mujal kasutatud sarnaste uurimuste küsimustikke (sageli leiate need uurimusaruande lisas). Harilikult on kõige parem kasutada või kohandada teiste uurimuste läbiproovitud küsimusi, kui alustada päris algusest. Teid võidakse süüdistada plagiaadis või teiste küsimuste kopeerimises, aga on võimalik, et ka nemad kopeerisid oma küsimused kelleltki teiselt. Te olete plagiaator ainult siis, kui väidate, et kellegi teise töö on teie oma, seega kui tahate täiesti kindel olla, küsige oma allika autorilt luba. Väljavõte intervjuu küsimustikust on toodud lisas ja see illustreerib mõningaid tüüpilisi järeleproovitud küsimusi, mida kasutatakse paljudes kuritegevuse küsitlustes.

Kokkuvõte esimese sammuna rajage kõigist huvitatud osalistest juhtimisgrupp küsimustik peab tuginema selgetele eesmärkidele ja olema lühike, lihtne ja

ühetähenduslik enne küsitlust viige läbi pilootküsitlus, et kontrollida oma küsimuste sobivust


KURITEGEVUSE UURIMISEGA SEOTUD PROBLEEMIDE ÜLETAMISE VIISID

Kuritegevuse ja viktimisatsiooni uurimisega seotud probleemidOleme juba maininud fakti, et ametlikud (politsei poolt registreeritud) kuritegevuse andmed on kurikuulsalt ebatäpsed tegelikult asetleidva kuritegevuse ja viktimisatsiooni mõõtmised. Ometi ei saa ka kuritegevuse küsitlusi pidada täiesti tõest pilti andvaks.

Olete koostanud lihtsa kuritegevuse küsitluse, mida kasutatakse elanike valimi peal. Küsitakse, kas ja millal on inimesed olnud kuritegevuse ohvrid, kas nad on kuritegusid pealt näinud ja kui palju hirmu nad tunnevad teatud kuriteoliikide ohvriks olemise ees. Samuti mõtlete konfidentsiaalselt küsida, kas vastajad on ise kuritegusid sooritanud. Pange kirja rida põhjuseid, miks need küsimused võivad olla ebatäpsed:

vastajad võivad olla unustanud, mida nad täpselt läbi elasid vastajad ei tea täpselt, kas mingi sündmus oli kuritegu või mitte (nt

sissemurdmiskatse või rassiline solvang) ohvrid ei soovi juhtumitest teatada, kuna tunnevad alandust, piinlikkust või

hirmu. Eriti kehtib see seksuaalkuritegude, koduvägivalla ja rassistlike juhtumite kohta.

kui vastajad on lesbid, gayd või HIV+, ei pruugi nad tahta juhtumitest teatada hirmu tõttu eelarvamuste või vastusüüdistuste ees

‘kurjategija’ võib intervjuu ajal olla kodus ja kohal mõned vastajad ei pruugi küsimustest täiesti aru saada või olla võimelised

andma õiget vastust, kas kultuurierinevuste, keelebarjääride või õppimiraskuste tõttu. Puudega inimese hooldaja võib toimida ‘filtrina’, mitte otsese infoallikana puudega inimese arvamuste kohta

kui üht leibkonna liiget küsitletakse ka ülejäänud pereliikmete kogemuste kohta, ei pruugi ta kõike teada ja ei saa anda terviklikku pilti, eriti naiste- või lastevastase vägivalla suhtes perekonnas

mõned inimesed, nt ‘kõvad kutid’ kalduvad kiitlema oma seotusega kuritegevusega ja hirmu puudumisega viktimisatsiooni ees

väike arv vastajaid võib olla seotud või teadlik kuritegelikest tegevustest ja valetab, selleks et ennast või kolleege kaitsta.

Mõningate kuritegevuse uurimisega seotud probleemide ületamine või lahendamine

Peame olema realistid ja aktsepteerima fakti, et on peaaegu võimatu saada tõelist pilti kuritegevusest ja viktimisatsioonist. Aga peame püüdlema võimalikult selge pildi poole.

On mõningaid järeleproovitud tehnikad, mida saab küsitluste korral kasutada, minimiseerimaks vastuste ebatäpsust.

Vastajad unustavad: andke neile aega meeldetuletamiseks, alustades teatud ajapunktist, nt ‘Kas eelmistest jõuludest saadik on teilt midagi varastatud?’


Pole selge, kas tegu on kuriteoga või mitte: defineerige juhtum väga spetsiiliselt ja tooge näide.

Ohvrite vastumeelsus teatada: tagage täielik anonüümsus nii inimese poolt vastatava kui intervjueermisega küsimustikuga korral. Intervjueerija peaks olema vastajale võimalikult sarnane vanuse, soo ja rassilise tausta poolest. Kui võimalik, peaks vastajale pakkuma valikut, kas nad tahavad intervjueerijat. Küsimuste järjestamise kaudu viige vastajad delikaatsete valdkondadeni. Sõnastage küsimused ettevaatlikult, nii et need poleks liiga vastanduvad ega piinlikkust tekitavad. Rõhutage vastuste konfidentsiaalsust.

Vastajate mitte arusaamine: kindlustage küsimuste esitamine puhtas selges eesti keeles. Vajadusel tõlkige küsimused teistesse keeltesse või kasutage tõlki. Inimese enda poolt täidetava küsimustiku korral kasutage näiteid, karikatuure ja jooniseid alternatiivina puhtale tekstile. Kasutage võimalikult palju jah/ei ja teisi otseseid küsimusi. Kui on olemas ‘ei tea’ võimalus, siis kindlustage, et intervjueerija ei loe seda ette.

Kiitlemine: intervjueerige inimesi teiste kuuldekaugusest väljas, nii et neil pole kedagi, kelle ees kiidelda. Rõhutage uurimuse tähtsust ja vastate panuse väärtuslikkust.

Kuritegelikud vastajad: rõhutage uurimuse konfidentsiaalsust ja/või kasutage anonüümset inimese enda poolt täidetavat küsimustikku.

Varjatud kuritegevuse uurimineVarasemates osades käsitleti seda, kuidas uurida laiu kogukonna turvalisuse küsimusi. Ometi on kogukonnas mõned inimesed, kelle kogemused jäetakse sageli kogukonna turvalisuse programmide “peajoonest” välja.

Küsitlusmeetodite kohandamine erinevates keskkondades ja taustsüsteemidesEnamik selle ühiku sisu tugineb eeldusele, et on vaja infot kindla elupiirkonna kohta ja küsitletavate inimestega võetakse kontakti nende koduaadressidel. Millal leibkonna intervjuu ei ole kõige sobivam vahend sihtinfo saamiseks kuritegevuse, hirmu ees kuritegevuse ja viktimisatsiooni hirmu kohta?

Alguseks ja kõige ilmsemalt ei sobi leibkonna intervjuud kodutute, rändurite ja institutsioonides paiknevate inimeste jaoks. Kodu ei pruugi olla parim koht kontakti võtmiseks noorte inimestega (nad on palju väljas ja ei pruugi tahta vanemate juuresolekul infot anda), rahvusliku tausta, seksuaalse suundumuse, tervisliku seisukorra, puuete, sõltuvuste või ohver olemise tõttu eelarvamusi ja ahistamist kartvate inimestega.

Kui olete sihiks seadnud teatud elukutsetega või teatud asjadega tegelevate inimeste hirmud ja kogemused, nt ostukeskuse kasutajad, edasimüüjad, riigiteenistujad, autokasutajad, ühistranspordi reisijad või metroo kasutajad, siis on parem nendega kontakti võtta ‘kohapeal’, mitte otsida neid koduaadresside järgi.


Tänava- ja teised asukohajärgsed küsitlusedKuigi leibkondadel põhinevad küsitlused on ilmselt valimi koostamise ja kontrolli seisukohalt kõige mugavamad, on rida teisi paiku, kus potentsiaalsete vastajatega kontakti võtta. Kui olete varustatud märkmetahvli ja isikuttõendava kaardiga, võite (ja turu-uuringute tellija) läheneda inimestele tänaval ja küsida neilt, kas nad soovivad, et neid intervjueeritakse või kaasavõetavat küsimustikku.

Sõltuvalt sellest, keda soovite küsitleda ja mis eesmärgil, on kontakti loomiseks võimalik kasutada järgmisi asukohti:

autoparklad ühistransport kogukonnakeskused, noorteklubid koolid õigussüsteemi institutsioonid (kriminaalhooldusasutused, vanglad) vabatahtlikud ühendused (Naiste Abi varjupaigad) kauplused ja töökohad

Peamiseks probleemiks mittetraditsiooniliste asukohtade kasutamisel on, et teie kontroll valimi üle on ilmselt väiksem. Oletades, et tahate küsitleda teatud asutuse või koha kasutajate läbilõiget (autoparkla kasutajad või ostjad), peate eelnevalt välja töötama kvoodi, mida peate antud asutuse tüüpiliseks populatsiooniks. Seda

kontrollnimekirjana kasutades saate ära märkida kvoodi osad (nt vanusepiirid või meeste ja naiste tasakaalu). Lõpuks tagage mistahes välitöö korral, et teil on korralik isikut tõendav dokumentatsioon, mida vastajad saavad kasutada ning ärge pange enda turvalisust ohtu.

Kokkuvõte ja hinnang kuritegevuse ja viktimisatsiooni uurimus võib mitmetel põhjustel anda

ebatäpseid või puudulikke tulemusi mõned nendest uurimisprobleemidest on ületatavad oskusliku intervjueerimise

ja küsitlemise tehnikatega ‘varjatud kuritegevus’ sisaldab naiste, puuetega inimeste, lesbide ja gayde

mustade ja vähemusrahvuste vastast kuritegevust ja hirmu selle ees. Nendelt gruppidelt optimaalsete andmete hankimine delikaatsetes küsimustes nõuab põhjalikult läbikaalutud küsitlusmeetodeid

iga ‘varjatud kuritegevuse’ ala nt rassiline ahistamine nõuab spetsiifilisi kogukonna turvalisuse meetmeid

teatud gruppide jaoks sobib intervjueerimine väljaspool kodu.

Oma uurimistulemuste analüüsimineSuure hulga töötlemata andmete seast on väga raske kindlaks teha, millised kuritegevuse ja korrarikkumiste probleemid on kõige tähtsamad. Neid andmeid tuleb analüüsida. Osa neist andmetest on “suletud” – st: arvulised faktid, joonised ja arvamuste kategooriad. Osa andmetest on “avatumate” uuringute tulemus, nagu avatud küsimused ja töötajate ja elanike kommentaarid. Te peate välja töötama, kuidas neid “kvalitatiivseid” andmeid töödelda – kas kategoriseerida teatud pealkirjade alla või käsitleda neid tsitaatide ja naljadena.


Teie ees on hunnik pabereid, mis sisaldavad järgmist infot: Politsei poolt registreeritud kuritegevuse statistika Kompuutri väljatrükk kõigi hiljuti läbi viidud sotsiaalse küsitluse kodeeritud

tulemustega Piirkonna rahvaloenduse andmed Haldusosakonna anmed, mis sisaldavad

- üürilepingute nimekirja- üleviimise avalduste üksikasju- üürilepingute detaile- remondiaruandeid- majutamisalast infot

Sellel staadiumil on kogu info teie ees toorvormis. Seda pole analüüsitud ega teata, mis see tähendab. All on nimekiri 5 võimalikust viisist, kuidas sellele infole tähendust saaksite anda. Millised neist on parimad?

A. Tehke väljavõte kõige tähendusrikkatest faktidest, arvudest, tajudest ja kogemustest

B. Tehke kogu infost fotokoopia ja jagage koopiad kõigile, keda planeeriteparandustesse kaasata

C. Kombineerige erinevate allikate info, tegemaks kindlaks seotud probleeme ja ‘kitsaskohti’ (kõige problemaatilisemad teemad või asukohad)

D. Tehke järeldusiE. Organiseerige ja kategoriseerige praktilised järeldused

Suure hulga toorandmete jaotamine otsustajatele pole hea idee (valik B). Kuigi teil võib olla tugev kiusatus öelda inimestele kõik, mida on võimalik teada, on näiliselt mitteseotud faktide ja arvude jada raske seedida ja neid ilmselt ei uurita üksik-asjalikult. Nii et kui te just ei taha inimesi “teadusega pimestada”, jätke kõrvale fotokoopiate võimalus. Kõiki ülejäänud valikuid peetakse kasulikuks.

Vaadakem igaüht neist analüüsimise viisidest üksikasjalikult.

1. Tehke väljavõte kõige tähendusrikkatest faktidest, arvudest, tajudest ja kogemustestEt toota kasulikku ja täpset analüüsi, peate terad aganatest välja sõeluma, et jõuda olulise infoni, mis tõstab esile vajaduse tegutseda. Mõned faktide ja arvude olulisus torkab silma esimesel pilgul; teisi peate kontrollima, et olla kindlad, et tegemist on enama kui juhusliku tõenäosusega.

2. Kombineerige erinevate allikate info, tegemaks kindlaks seotud probleeme ja kitsaskohtiSeda saab teha mitmetel muudel viisidel kui lihtsalt kogu infot kokku pannes. Näiteks võite otsida kõiki andmeid teatud tänava või kvartali kohta; võite kokku panna kogu info vandalismi kohta (politsei andmed, sotsiaalne küsitlus ja remondinõuded); või võite andmeid võrrelda nt viktimisatsioon vanuse, soo või rassi järgi. On mitmeid komputeriseeritud statistilise tarkvara komplekte, mis võimaldavad seda teha, kaasa arvatud SPSS (statistiline komplekt sotsiaalteadustele) ja SAS. Kompuuteranalüüs muutub hädavajalikuks, kui teil on tegu paljude täidetud küsimustikega (üle 50) ja te tahate sündmusi võrrelda


kategooriate alusel (st võrdlustabeleid koostada). Harilikult tuleb see töö jätta analüütikutele, kui te ei ole erilise arvutialase kirjaoskusega ja omate õiget tarkvara.

3. Tehke järeldusiÄrge jätke analüüsi pooleli tabelite ja arvude staadiumile; püüdke välja tuua kõigeolulisemad leiud.

4. Organiseerige ja kategoriseerige praktilised järeldusedPakkuge välja praktilisi järeldusi, millele need leiud viitavad

Järgmine samm on analüüsitud info ja küsitlusaruandesse pandud info kompileerimine. Soovitame, et teete piiratud arvu üksikasjalikke aruandeid võtmepersonali ja esindajate jaoks. Lisaks soovitame publitseerida “kasutajasõbraliku” kokkuvõtliku aruande, mida võib jagada töötajatele ja elanikele tagasiside ja osalemise kindlustamise vahendina.

Miks prioritiseeridaMiks peate vajalikuks oma uurimuses kindlakstehtud kogukonna turvalisuse probleemid tähtsuse järjekorda panna? Kas ei tule siis tegelda kõigi kuritegevuse ja kogukonna turvalisuse probleemidega?

Prioriteetide esile toomisel on mitu funktsiooni: see selgitab järjekorda, mille alusel probleemidega tegelda ja see näitab, kuidas kasutada probleemidevahelisi seoseid kõige kasulikumate lahenduste kindlakstegemiseks. Järgnev näide illustreerib viimast funktsiooni. Teie uurimus näitas, et paljud noored logelevad tänavanurkadel, sest naabruses pole nende jaoks mingeid asutusi. Need tüdinud noorte kambad võivad olla osalised vandalismi probleemis ja naiste hirmus pimedas välja minna. Andes tüdinud noorte probleemile prioriteedi, käsitlete ühtlasi ka sellega seotud vandalismi ja naiste hirmu pimedas välja minna.

Elanike kaasamineOn mitu head põhjust elanike/kasutajate kaasamiseks.

elanikud on olemasolevate teenuste igapäevaste nõuete, pingete ja nõrkuste eksperdid, nii suudavad nad kindlaks teha kõige tugevamad valupunktid, mida muuta

kuna nad maksavad nende teenuste eest otseselt või kaudselt, on neil õigus kaasa rääkida selles, kuidas neid teenuseid osutatakse

kui elanikud/kasutajad on kaasatud teenuste ja varustamise parandamisse, on nad rohkem pühendunud nende töölepanekule, st et neil on “panus” järgneva edu tagamises.


Üldsuse turvalisuse ehitamine: vastastikune usaldus ja vastutus

Jim Hilborn

Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut

Artikkel ilmus Kesklinna Sõnumites 14. novembril 2003.

Kas tunnete oma naabreid? Kas usaldate neid? Kas teete nendega koostööd ühiste probleemide lahendamiseks? Tallinnas katsetatakse Naabrusvalve programme kuritegevuse vähendamiseks. Sellised programmid sõltuvad eeskätt vastastikusest usaldusest ja abist. Kuidas vastasite ülaltoodud küsimustele? On eestlasi, kes elavad samas majas kümme aastat ja ei tunnegi oma naabreid. Kui inimest ei tunta, kuidas saab siis usaldada?

1995 küsitles Robert Simpson koos kolleegidega Chicago Inimarengu projekti käigus 343 elurajooni 8 782 elanikku nende suhete kohta naabritega. Ühise vastutuse mõõtmisel küsiti, kui tõenäoseks elanikud peavad, et nende naabrid võtavad midagi ette, kui:

a) lapsed teevad koolist poppi ja hulguvad tänavatelb) lapsed määrivad majade seinuc) lapsed käituvad vanemate inimestega lugupidamatultd) nende maja ees puhkeb kakluse) neile kõige lähemat tuletõrjedepood ähvardab likvideerimine.

Sotsiaalset kohesiivsust/usaldust mõõdeti küsimustega, kas kohalikud elanikud:a) on valmis naabreid aitamab) hoiavad kokkuc) neid saab usaldadad) on heades suhetese) jagavad samu eluväärtusi

Kui elanike enamuse vastused näitasid kõrget usaldust ja vastutust, oli antud piirkonnas ka vähem kuritegevust. Sotsiaalteadustes räägitakse palju kogukonnast. Selles katses mõõdeti, mida kogukond inimestele tähendab ja mida suudab korda saata.

Ida-Euroopas räägitakse tsiviilühiskonnast. See kontseptsioon on tihedalt seotud sotsiaalse kapitaliga, mis on nagu “raha” kogukonna “pangas”, mille abil inimesed saavad oma probleeme lahendada. James Coleman defineerib sotsiaalset kapitali “ressurssidena, mis kasvavad välja sotsiaalsete suhete struktuurist, mis omakorda soodustavad teatud eesmärkide saavutamist”. Robert Putnam määratleb seda “mitte ainult võrgustikena, vaid ka ühiste normide ja vastastikuse usaldusena, mis soodustavad kooskõlastatud koostööd ühise kasu nimel”.

Chicago uurimus näitab, kuidas sotsiaalsete ja füüsiliste tunnuste poolest sarnased piirkonnad erinevad kohesiivsuse poolest. Neis kogukondades, kus on kõrgevastastikune usaldus ja valmisolek sekkuda avaliku korra kaitseks, on märksa vähem kuritegusid ja teisi korrarikkumisi. Vastastikune usaldus ja vastutus on sotsiaalse


tervise ja kriminaalpreventsiooni põhifaktorid. Milline on teie elurajooni ühistõhusus, sotsiaalne kapital ja kui lähedal olete tsiviilühiskonnale?

Uurimus näitab selgelt, et ei piisa ausast pingsast tööst enda ja lähedaste heaks. Kui tahetakse üldist turvalisust, tuleb koos naabritega aru pidada, neid kuulata ja koostööd teha.

Kaks vastavat näidet Ameerikast

Washingtoni linna üürimajade elamuühistu liikmed võtsid linnalt üle projekti juhtimise ja rajasid mitmeid uuenduslikke sotsiaal-, hariduslikke ja majandusteenuseid. Esimese nelja aasta jooksul paraenes üüritasu kogumine 77%; tühjade korterite arv langes 18-lt 5-le; elanikele loodi 102 töökohta ja vähemalt 132 elanikku ei vajanud enam linna sotsiaaltoetust. Seitse aastat pärast töö algust oli kuritegevus langenud keskmiselt 12-15% ainult 2%-le. Hariduskampaania käigus läks esimese 15 aasta jooksul pärast keskkooli edasi õppima 700 noort (75% neist ka lõpetas kõrgkooli).

Madala sissetulekuga elanike rajoon Baltimore’is algatas üldise sõja kohaliku narkoäri vastu, sageli koostöös politsei ja teiste asutustega. Narkovahendajatele ei jäetud tegutsemisruumi (mahajäetud majade sissepääsud blokeeriti, ehitati piirdeaedu jne); korraldati koristuspäevi ja paigaldati täiendav tänavavalgustus, viidi läbi sallimatuse kampaaniaid (protestimarsid, valvekorrad), tehti koostööd narkoraviprogrammidega; noortele loodi positiivseid alternatiive (spetsiaalsed suveprogrammid). 1993 ja 1995 aasta vahel langes vägivaldne kuritegevus 52% ja narkootikumide eest arreteerimine vähenes 80%.

Riik saab pakkuda politseiteenuseid ja linna arengu plaane, aga ainult elanikud ise saavad Riik saab pakkuda politseiteenuseid ja edendada kogukonda, aga ainult inimesed saavad teha otsuse piirkonna turvalisuse nimel koostööd teha. See on nagu aia rajamine, mis nõuab aega ja tööd, aga tulemuseks on ilu ja turvalisus.


Olustikulise kriminaalpreventsiooni tehnikad Jõupingutuste suurendamine

Riski suurendamine Tasu vähendamine Provokatsioonide väljendamine Vabanduste kõrvaldamine

1.Objekti raskemini kättesaadavaks muutmine Roolilukud, immobilaiserid,vaheseinad juhi ja reisija vahel, raskesti avatavad pakendid

6 .Järelvalve tugevdamineregulaarsed ohutusabinõud, öösel liikumine grupis, kohaloleku märkide jätmine,mobiili kaasaskandmine,naabrivalve „kookonid“

11.Objektide varjamineautode mitte tänavale parkimine, telefoniraamatus soo näitamata jätmine, märgistamata turvaautod

16. Stressi ja frustratsiooni vähendaminejärjekordade ennetamine ja viisakas teenindus, laiemad istmed,rahustav muusika/pehmendatud valgus

21. Rreeglite kehtestaminerendilepingud, ahistamise koodeks,külastajate registreerimine hotellides

2.Juurdepääsu kontrollfonolukud, turvakaardid, pagasi läbivalgustustamine

7. Loomuliku järelvalve toetamineparandatud tänavavalgustus,kaitstud ruumi planeerimine,häireandjate toetamine

12.0bjektide kõrvaldamineäravõetav autoraadio, naiste varjupaigad, telefonikaardid

17. Vaidluste ärahoidmineeraldi alad rivaalitsevatele jalgpallifännidele, ruumikad baarid,fikseeritud taksohinnad

22. Keelumärgid’parkimine keelatud’,’eraomand’,’lõkked korralikult kustudada’

3.Väljapääsude valvaminepileti esitamine väljumisel,saatekirjade kontroll, elektroonilised turvaelemendid

8.Anonüümsuse vähendaminetaksojuhitunnistused, „Kas ma sõidan normaalselt?“-autokleepsud, koolivormid

13. Asjade märgistamineesemete märgistamine, liiklusvahendite load ja autoosade märgistamine,karja märgistamine

18. Emotsionaalse erutuvuse vähendaminekontroll vägivaldse pornograafia üle, hea käitumise tagamine jalgpalliväljakul, rassiviha ilmingute tõkestamine

23. Südametunnistuse ergutamineteeäärsed kiirusmõõturid,allkirjanõue tollideklaratsioonis,„poevargus on kuritegu“

4.Kurjategijate eemalhoidminetänavasulud, eraldi tualetid naistele, Hajutatud baarid

9.Kohapealsete töötajate vastutus turvakaamera 2-korruselistes bussides, 2 müüjat tarbekauplustes, premeerimine valvsuse eest

14. Turustamise takistaminelombardide jälgimine, kontroll salastatud reklaamide üle(?),litsenseeritud tänavamüük

19. Eakaaslaste surve neutraliseerimine„ainult idioot joob & sõidab“„EI öelda on okei“koolikiusajate eraldamine üksteisest

24.Reeglitele allumise soodistaminelihtne kotroll raamatukogus,avalikud tualetid, prügikastid

5.Kontroll tööriistade ja relvade üle„targad relvad“varastatud mobiiltelefonide kasutamise takistamine,piiratud ’spray-värvide’ müük noorukitele

10. Formaalse järelvalve parandamineinfrapunakaamerad, alarmid,turvatöötajad

15. Kasu kaotaminetindiga turvaelemendid, graffiti eemaldamine,kiirusepiirajad

20. Imitatsioonkuritegevuse ärahoidminevandalismijälgede kiire kaotamineturvakiibid televiisorisKuriteo toimumisviisi tsenseeritud kirjeldus

25.Kontroll narkootikumide ja alkoholi ülealkomeetrid pubides, teenindamisest keeldumine,alkoholivabad üritused


Lisa 4. Äriettevõtete ankeedi näidis

KURITEGEVUSE ENNETAMISE PROJEKTVANALINNAS

KÜSIMUSTIK

INFO ÄRIETTEVÕTTE KOHTA

ETTEVÕTTE nimetus

Ettevõtte tegevusala:

Aadress:

Postiindeks:

Kontaktisik:

Aastakäive EEK-des:

Allettevõtete arv:


KLIENTIDE POOLT SOORITATUD VARGUSED

Klientide poolt sooritatud varguste arv 12 kuu jooksul:

Kahju kogumaksumus EEK-des:

Võimalike kahtlusaluste arv:

Politseile teatatud kahtlusaluste arv:

TÖÖTAJATE POOLT SOORITATUD VARGUSED

Juhtumite arv 12 kuu jooksul:


Võimalike kahtlusaluste arv:

Politseile teatatud kahtlusaluste arv:

SISSEMURDMISED

Sooritatud sissemurdmiste arv 12 kuu jooksul:

Sissemurdmiskatsete arv 12 kuu jooksul:


Remonttööde kogumaksumus EEK-des

VANDAALSUS



RÖÖVID




KASSAVARGUSED



VÄGIVALD PERSONALI VASTU

Tegeliku füüsilise vägivalla juhtumite arv 12 kuu jooksul:

Füüsilise vägivallaga ähvardamise juhtumite arv 12 kuu jooksul:

PETTUSED

Panga/krediitkaardipettuste summa 12 kuu jooksul EEK-des:

Võltsdokumentide esitamise katsed 12 kuu jooksul:

Eelmisel aastal saadud valeraha väärtus:

Muude pettuste kogusumma 12 kuu jooksul EEK-des:

MUUD KURITEOD

Palun pange kirja kõik muud kuriteojuhtumid, mis ei mahtunud eeltoodu alla:

Muude kuriteojuhtumite kogusumma 12 kuu jooksul EEK-des:

MEETMED, MIDA VÕTSITE KASUTUSELE TURVALISUSE PARANDAMISEKS

Turvaelementidele tehtud kulutused EEK-des:

Turvaelementide hooldusele tehtud kulutused EEK-des:

Turvatöötajatega seotud kulutused EEK-des:

Muudele krinaalpreventsiooni meetmetele tehtud kulutused EEK-des:


Taskuvargad ja kauplusevargad kuuluvad kesklinna, eriti turistide marsruutide juurde. See suur hoiatussilt on iseloomulik Hollandile. Alumine hoiatus on kasutusel Inglismaa raudteesüsteemis.


Lisa 5. Kriminaalpreventsiooni auditi näidis

Probleemide kindlakstegemine: kontrollnimekiri

PROBLEEM KÜSIMUSED

1. Missugust liiki kuriteod toimuvad? Kui palju on ettevõtteid, keda puudutavad?:

vandaalsus sissemurdmine röövimine kauplusevargused vägivald personali vastu pettus ja võltsimine rahvusküsimustega seotud kuriteod

Kuidas see on seotud firmade arvuga piirkonnas?

Kui palju ja kui sageli toimub firmadega seotud?

Noorukite korrarikkumisi vandalismi/graffitit sõnadega solvamist tülitamist / hirmutamist rahvusküsimustega seotud juhtumeid korrarikkumisi alkoholi müüvates asutustes

Kuidas see on seotud firmade arvuga piirkonnas? Võrrelge juhtumite arvu ja sagedust teiste

piirkondadega. Milliseid mustreid ja trende saab tuvastada?

2. Kus kuriteod toimuvad? Kas on teatud kuumad kohad (piirkonnad, kaubanduskeskused või tööstusettevõtted)?

Kas on teatud toimumiskohad? (nt kaubanduskeskuse ukse ees, elamutelähedase firma territooriumil)

Kas asukohtadel on sarnaseid füüsilisi tunnuseid? Nt kerge sisse/väljapääs

3. Millal? Kas kuriteod ja väärteod koonduvad teatud kellaajale, nädala- või kuupäevale, aastaajale?

Kas saab tuvastada seoseid töövahetustega või muuga?

4. Kes või mis on kuriteoobjekt? Millised firmad on kõige enam ohus (liik, suurus, asukoht)?

Kas on rahvuslikke motiive? Millised turvameetmed on kasutusel? Mida varastati /millist kahju tekitati?


5. Kas on korduvjuhtumeid? Kui jah, millise perioodi vältel? Kas on tõendeid kuritegevuse ümberpaiknemise või

edasise leviku kohta sarnaste tunnustega kohtadesse?

6. Mõju? Mis teeb firmadele kõige enam muret? Kui suur on varastatu, lõhutu väärtus, loobutud teenuste

maksumus?

Kas kuritegu /hirm mõjutab firmasid/otsuseid? Kas kliendid väldivad seda piirkonda?

7. Mis on teada kurjategijate kohta? Milline on nende

vanus sugu rahvus kus elavad püsiv kuritegelik käitumine motiiv kuritegevuse riskifaktorid nt narkomaania

8. Kuidas nad seda teevad? Mis on teada sooritusviisi/käekirja kohta? (kurjategija kompetentsus ning vastavad meetmed)

Kuidas paiknevad kaubad?

9. Taustinfo ja riskifaktorite info Kuritegudega seostuvad sotsiaalsed, keskkondlikud ja majanduslikud tegurid.


Probleemilahenduse kaart

MIS LIIKI kuriteod toimuvad? PROBLEEM KES on kurjategijad?

KES või MIS on ohver? KUS see toimub? MILLAL see toimub?

KUIDAS seda tehakse? KUI SAGELI? Mis on selle MÕJU?

Kas on KORDUVJUHTUMEID?

Millised võimalused on varastatu

realiseerimiseks?


Põhjuste analüüsi kaart

Füüsiline keskkond PÕHJUSED Sotsiaalne keskkond (kogukonnatunne jne.)

Objekti asukoht Ohvri profiil Kurjategijaga seonduv


Vanalinnas on palju kauplusi, kus on hästi rakendatud turvaplaneerimise põhivõtteid. Selles poes on hea loomulik järelvalve, juurdepääsu kontroll ja tugev omanikutunne.


Kui klient liigub selles alkoholipoes, teab ta, et sisenemise hetkest lahkumiseni on ta nähtav nii tänavalt kui müüja poolt.


Lisa 6. Näited kriminaalpreventsiooni audititest koos tudengite soovitustega

Näide 1

Probleem

Paar aastat tagasi olid suureks probleemiks taskuvargused poes. Selleks kasutati poes asuvat eeskoda, kus tegutseti grupiviisiliselt. Oodati, kuni mingi turist poodi tahtis siseneda, sellel hetkel aga kummardus esimene taskuvaras, et oma paelu siduda. Samas astus teine taskuvaras turisti taha ja „tegi turisti tühjaks”. Kuna seda poodi külastavad põhiliselt turistid, siis oli seal see suureks probleemiks. Nüüdseks on see eeskoda kaotatud, seetõttu pole esinenud ka taskuvargusi. Nüüdseks on suurimaks probleemiks kujunenud kauba vargused poest. Seda panevad tavaliselt toime narkomaanid. Nad on väga vilunud ja varastavad kaupa müüja silme all. Kauba kadumine aga avastatakse hiljem. Olenemata sellest, et kaup on leti taga ja osa ka kinnitatud, esineb poes ikkagi vargusi. Varastatakse tavaliselt allahinnatud kaupu, mis asuvad kassa kõrval. Viimasel ajal pole eriti nähtud aga narkomaane. „Põhjust ei oska öelda, aga kui nad jälle tagasi tulevad, eks siis arvatavasti hakkavad jälle varastama ka“. Probleem on ka selles, et lähimas tulevikus on planeeritud ümbermuudatused poes sisustuses, mis tähendab, et kaup muutub klientidele rohkem kättesaadavaks ning seetõttu võib hakata ka rohkem vargusi toimuma.

Soovitused

Olenemata sellest, et selles poes pole kasutusele võetud erilisi turvameetmeid, on see pood suhteliselt riskantne kurjategijale vargile minna, kuna see pood on väike, hea jälgitavusega, kaubad on raskesti kättesaadavad ning poes töötab 3 müüjat. See vähendab varguste ohtu oluliselt. Seetõttu pole seal vaja palju muuta, põhiliseks veaks on seal suhteliselt kesine väljapääsu kontroll. Selleks, et seda muuta, peaks 1 kassadest olema ukse juures. Samuti saaks müüja siis kiiremini reageerida, kui keegi tahab varastatud esemega poest lahkuda. Samuti arvan, et oleks mõistlik ikkagi turvakaamera üles panna, kuna võib tekkida olukordi, kus on vaja seda kui tõestusmaterjali. Näiteks müüja näeb, et isik varastab hinnalisi asju ning püüab seda inimest kinni pidada, aga kurjategija on enne seda kauba juba kuskile edasi andnud või ära peitnud. Antud olukorras tõestusmaterjaliks on ainult müüja ütlused, mis aga aeg-ajalt ei osutu piisavaks. See aitaks ära hoida paljudel juhtudel lisasekeldusi. Samas võiks parandada suhteid teiste naaberettevõtetega. Teavitada teisi ettevõtteid liikuvatest kahtlastest isikutest ja siis toimub ka asi vastupidi. Loomulikult on teistes ettevõtetes jäänud vahele vargaid, kes on jäänud sealsetele töötajatele meelde, nii saavad Ma ei oska rohkem soovitusi välja pakkuda, kuna vaja on arvestada ka ettevõtte omapära ja koostöövalmidust - kuna seal on suur üür ja neil pole vahendeid, et palgata turvameest, siis pole ka mõtet soovitada neile sisse seada turvaseadmeid, kuna nad niikuinii seda täide ei viiks.


Jõupingutuste suurendamine

Riski suurendamine Tasu vähendamine Provokatsioonide vähendamine

Vabanduste kõrvaldamine

1.Objekti raskemini kättesaadavaks muutmineTaskuvarguste ärahoidmiseks on kaotatud eeskoda. Varguste ärahoidmiseks on kaubad asetatud põhiliselt leti taha või klaasi alla. Paljud kaubad leti taga on omakorda kinnitatu dnii, et neid ei saa ära rebida.

6.Järelvalve tugevdaminePood on väike ning seda on hea jälgida 3 müüjal. Koostöö teiste firmadega, antakse teada, kui kahtlased või juba eelnevalt tuntud vargad sisenevad poodidesse. Samuti turistide informeerimine poes ja tänaval.

11.Objektide varjaminePoes pole lettidel kogu kaup, vaid ainult näidiskaup. Samuti antakseselga proovimiseks proovikaup, see hoiab ära selle, et varastada on võimalik suuremates kogustes.

16.Stressi ja frustratsiooni vähendamineviisakas ja kiire teenindus. Samuti ka sõbralik keskkond.

21.Reeglite kehtestamine

2.Juurdepääsu kontrollKaup o n klaasi all ja leti taga. See tähendab, et klient ei saa omavoliliselt kaupa katsuda, vaid ainult müüja silme all ja tema loal.

7.Loomuliku järelvalve toetaminePeegel, osaliselt ka lagi peegeldab, hea valgustus, avar ruum, lett asub ringselt ning kaup on selle taga enamasti.

12.Objektide kõrvaldamine

17.Vaidluste ärahoidmine

22.Keelumärgid

3.Väljapääsude valvaminePood on väike ja avar ning on kerge jälgida. Samuti hea vaade uksele-sisenejad ja väljujad.

8.Anonüümsuse vähendamine

13.Asjade märgistamine -märgistanud nad pole

18.Emotsionaalse erutuvuse vähendamine

23.Südametunnistuse ergutamine

4.Kurjategijate eemalhoidminePoes on 3 müüjat ja see suurendab vahelejäämise riski, mis aitab kurjategijaid eemale hoida.

9.Kohapealsete töötajate vastutuspoes on 3 müüjat, on odavam palgata müüjat, kui turvameest. Samuti on poe tagaruumis ka juhataja.

14.Turustamise takistamine

19.Eakaaslaste surve neutraliseerimine

24.Reeglitele allumise soodustamineHea kontroll müüjate poolt, kuna on 3 müüjat ja sisustus võimaldab hästi jälgida.

5.Kontroll tööriistade ja relvade üle

10.Formaalse järelvalve parandaminePoeruumidel on kõrge üür, seetõttu pole seal turvameest ega muid turvaelemente.

15.Kasu kaotamineturvaelemendid neil puuduvad

20.Imitatsioonkuritegevuse ärahoidminepidev hoiatamine ja jälgimine

25.Kontroll narkootikumide ja alkoholi üle


Näide 2

PROBLEEMID: taskuvargused, vandaalsus

TASKUVARGUSEDKURJATEGIJA: peamiselt professionaalsed, organiseerunud vargad enamasti vene keelt kõnelevad sageli alkoholi- või narkoprobleemidega sulanduvad viimasel ajal paremini turismimassi politsei tulekust varakult informeeritud mobiiltelefonide vahenduselOHVER: enamasti turistidMILLAL: jälgivad turistide Tallinnasse ja ära liikumist sel suvel miskipärast vähemKUIDAS: sulatakse turismimassi, valitakse ohver välja ja võetakse ära rahakott, kott või

tehnikat(foto- ja videokaamerad)MÕJU: rahaline kahju, ebameeldiv kogemus turistidele halb reklaam TallinnaleKORDUVJUHTUMID: esinevad pidevaltVÕIMALUSED REALISEERIDA väga head (raha ja kallis tehnika)

VANDAALSUSKURJATEGIJA: noorukid taskuvargad narkomaanid tänavamuusikud peamiselt vene keelt kõnelevad sageli alkoholi tarvitanud enesekindelOHVER: ettevõtted Tallinna linnMILLAL: peamiselt pimedal ajal

KUIDAS: tarbivad alkoholi, narkootikume lõhuvad


sodivad hirmutavad, ähvardavad lärmavad, ropendavad kaklevadKORDUVJUHTUMID: esineb koguaegVÕIMALUSED: pime – anonüümne politseid harva näha eelnevast tulenev väike risk vahele jääda, karistada saada

-----------------------------------------------------

FÜÜSILINE KESKKOND: kitsas, turismigrupi poolt kergesti ummistatav tänav lihtne kaduda kõrvaltänavatesse füüsiliselt vähem ettevalmistatud ohvril rakse varast ülesmäge jälitada Taani kuninga aed on õhtuti pimedavõituSOTSIAALNE KESKKOND: asutuste vahel õnneks üsna tugev koostöö (antakse omavahel ja turistidele teada, kui

kahtlast seltskonda on liikvel) õhtuti leiab piirkonnast kahtlast kontingent, kes tunneb siin end üsna turvaliselt ja

koduseltOBJEKTI ASUKOHT: vaatamisväärne piirkond, turismimagnet eemal elumajadest, alalistest elukohtadest lähedal Balti jaamaleOHVRI PROFIIL: ohtudest informeerimata või ohte eirav turist Eesti mastaabis küllalt jõukas tähelepanu hajutatud, suunatud vaadetee, hoonetele, vanalinna ilule, muljete

vahetamisele, informatsiooni vastuvõtmisele asutused, kel politseist vähe abi (RITA PAREL: “OLEN POLITSEILT

KÜMNEID KORDI KUULNUD, MIDA NAD TEHA EI SAA, JA KORDAGI, MIDA NAD TEHA SAAKS!”)

LISAKS: Rita Parel on korduvalt politseisse helistanud, teda tuntakse seal hästi, kuid

suhtutakse temasse, kui tüliallikasse, samal ajal, kui temasugused peaksid olema kasulikud liitlased. Vähim, mida politsei teha saaks, on viisakas suhtumine.


ETTEPANEKUDJõupingutuste suurendamine

Riski suurendamine Tasu vähendamine Provokatsioonide vähendamine

Vabanduste kõrvaldamine

1.Objekti raskemini kättesaadavaks muutmineIstekohtade kaotamine Pikal jalal(eendid seinas)

6.Järelvalve tugevdaminePolitsei sagedamini piirkonda

11.Objektide varjamine

16.Stressi ja frustratsiooni vähendamine

21.Reeglite kehtestamine

2.Juurdepääsu kontrollPolitsei kontrolliks vanust öisel ajal

7.Loomuliku järelvalve toetamineParandatud valgustus Taani kuninga aias

12.Objektide kõrvaldamine

17.Vaidluste ärahoidmine

22.Keelumärgid

3.Väljapääsude valvamine

8.Anonüümsuse vähendamineParandatud valgustus Taani kuninga aias

13.Asjade märgistamine

18.Emotsionaalse erutuvuse vähendamine

23.Südametunnistuse ergutamineKampaaniad stiilis: “Ära mürgita arenevat SIND!”

4.Kurjategijate eemalhoidmine

Jällegi politsei sagedamini piirkonda

9.Kohapealsete töötajate vastutus

14.Turustamise takistamine

19.Eakaaslaste surve neutraliseerimineKampaaniad stiilis: ”Julge olla terve!”, “Ela tervelt, tunne rõõmu!”

24.Reeglitele allumise soodustamineKaamerast teavitamine

5.Kontroll tööriistade ja relvade üle

10.Formaalse järelvalve parandamineKaamera

15.Kasu kaotamineKarmim trahvimine

20.Imitatsioonkuritegevuse ärahoidmine

25.Kontroll narkootikumide ja alkoholi üleRangem kontroll politsei poolt antud piirkonnas

LISAKS: peamine rõhk olekski politsei jõupingutuste suurendamisele antud piirkonnas, et nad

teeksid nii taskuvarastel, kui noortekampadel “elu põrguks” asutused võiksid üritada luua tunnet, et tänav kuulub neile (nt Olde Hansa ekraan,

tänavamüüjad).


Lisa 7. Kogukonna politseitöö materjalid

Tsiviilpolitsei leiutamine

1829 Metropoli politsei seadus (Sir Robert Peel)

1.Politsei olemasolu õigustav põhimissioon on kuritegude ja korrarikkumiste ennetamine. 2. Politsei võime oma kohustusi täita sõltub üldsuse heakskiidust politsei tegevusele. 3.Politsei peab korra kindlustamiseks tagama üldsuse vabatahtliku koostöö ja lugupidamise.4. Üldsuse koostöö tase on võrdelises sõltuvuses füüsilise jõu kasutamise vajadusega. 5.Politsei taotleb ja säilitab avalikkuse heakskiitu mitte nende ootustele vastamisega, vaid pideva absoluutselt erapooletu seaduse teenimisega. 6.Politsei kasutab füüsilist jõudu ainult korra tagamiseks hädavajalikul määral ja ainult siis, kui veenmisest, soovitusest ja hoiatusest ei piisa. 7.Politsei peab alati säilitama ajaloolise traditsiooni kohase avalikkusega –politsei on avalikkus ja avalikkus on politsei; politsei on ainult inimesed, kellele tasutakse kõigil kodanikel lasuva kohustuse eest töötada kogukonna heaolu ja eksistentsi nimel. 8.Politsei peab oma tegevuse alati suunama nende funktsioonide täitmisele ja mitte kunagi võtma endale seaduse jõudu. 9. Politsei tõhususe mõõduks on kuritegude ja korrarikkumiste puudumine, mitte nähtavad tõendid nendega tegelemise kohta.

Mis on probleemikeskne politseitöö?

Herman Goldstein

Probleemikeskne politseitöö on politseitöö suund, kus politsei tegevuse eraldi osad (millest igaüks koosneb sarnaste intsidentide – kas kuri- või väärtegude kobarast - millega tegelemist politseilt oodatakse), allutatakse mikroskoobi täpsusega uurimisele (mis tugineb eriti meisterlike kuriteoanalüütikute oskustele ja operatiivtöötajate kogemustele), lootuses, et uued teadmised kõigi probleemide kohta viivad nendega tegelemise uute ja tõhusamate strateegiateni. Probleemikeskne politseitöö väärtustab kõrgelt uusi ennetavaiseloomuga meetmeid, mille kasutamine ei sõltu kriminaalõigussüsteemist ja kus kaasatakse teisi riiklikke asutusi, kogukonda ja erasektorit, kui nende


kaasatusel on probleemi leevendamises oluline osa. Probleemikeskne politseitöö kannab endas pühendumist uue strateegia juurutamisele, selle tõhususe põhjalikule hindamisele ja lõpuks tulemustest teatamiseleniisugustel viisidel, et see on kasulik teistele politseiasutustele ja aitab kaasa politsei edasist professionaliseerumist toetava teooria loomisele. Herman Goldstein 2001.

Probleemikeskse politseitöö võtmeelemendid

Politseitöö põhiühik on probleem, mitte kuritegu, juhtum, väljakutse või juhtumid.

Probleem on miski, mis põhjustab muret või kahju kodanikele, mitte ainult politseile. Ainult politseinikke muretsema panevad asjad on tähtsad, ent mitte probleemid selle mõiste siinses tähenduses.

Probleemidega tegelemine tähendab rohkemat kui kiireid parandusi: see tähendab nende tingimustega tegelemist, mis probleeme tekitavad.

Politseinikud peavad probleeme enne nende lahendamise katseid rutiinselt ja süstemaatiliselt analüüsima, nii nagu rutiinselt ja süstemaatiliselt uuritakse kuritegusid enne vahistamist. Üksiktöötajad ja osakond tervikuna peab välja töötama probleemide analüüsi rutiinid ja süsteemid.

Probleemide analüüs peab olema põhjalik, aga mitte keeruline. See põhimõte kehtib võrdselt nii probleemi analüüsi kui kriminaaluurimise kohta.

Probleeme tuleb kirjeldada täpselt ja spetsiifiliselt ja need tuleb jaotada spetsiifilisteks aspektideks. Probleemid pole sageli niisugused, nagu nad esmapilgul paistavad.

Probleeme tuleb mõista erinevate huvigruppide seisukohalt. Indiviidid ja inimeste grupid on probleemist erinevatel viisidel mõjutatud ja neil on erinevad mõtted selle kohta, mida tuleks probleemiga seoses teha.

Et leida paremat lahendust, tuleb mõista viisi, kuidas probleemi praegu käsitletakse ja avalikult tunnistada tõhususe puudujääke.

Tuleb kaaluda kõiki probleemi lahendusi koos ja igaüht eraldi, et potentsiaalselt tõhusaid lahendusi mitte välja jätta. Väljapakutud lahendused peavad tulenema analüüsi käigus õpitust. Nad ei või piirduda ainult vahistamisega, aga seda ei tohi välistada.


Politsei peab proaktiivselt püüdma probleeme lahendada, mitte ainult nende negatiivsetele tagajärgedele reageerima.

Politseiosakond peab suurendama politseinike otsustamisvabadust või osalemist oluliste otsuste tegemises. Samal ajal peavad töötajad oma otsuste eest vastutama.

Uute meetmete tõhusust tuleb hinnata, nii et nende tulemusi saab jagada teiste politseinikega ja osakond saab süstemaatiliselt õppida, mis töötab ja mis mitte (Michael Scott ja Herman Goldstein 1988).

Probleemikeskse politseitöö kontseptsiooni illustreerib järgnev näide. Oletame, et politsei avastab end mitu korda päevas reageerimas kõnedele narkootikumide müümise ja vandaalsuse kohta pargis. Tavaline lähenemine töötaja kohapeale saatmise ja kurjategijate korduva kinnipidamise näol ei lahenda pikaajalist kuritegevuse ja korrarikkumise probleemi. Kui politsei selle asemel lülitaks oma reageerimisse narkootikumide probleemikeskse politseitöö tehnikad, siis uuriks nad probleemi tausttingimusi. See hõlmaks tõenäoliselt lisainfo kogumist – võibolla piirkonna elanike ja pargi kasutajate jälgimist, intsidentide toimumisaja analüüsi, kurjategijate ja selle kindlakstegemist, miks nad seda parki eelistavad ja pargi nende alade uurimist, mis vastavaid tegevusi kõige rohkem soodustavad ning keskkonna planeerimise tunnuste hindamist. Leiud moodustavad probleemsetele käitumistele reageerimise aluse. Kui korrakaitse võib olla reageerimise üheks komponendiks, pole see tõenäoliselt ainsaks lahenduseks, kuna antud juhul näitab analüüs tõenäoliselt vajadust kaasata piirkonna elanikud, pargi- ja vaba aja osakonna töötajaid ja teisi.

Probleemikeskset politseitööd saab rakendada erineva tasemega kogukonna probleemide puhul ja politsei organisatsiooni erinevatel tasemetel. Seda saab rakendada probleemidele, mis mõjutavad tervet kogukonda, hõlmates ressursina politsei kõrgemaid tasemeid, valitsust ja kogukonda. Seda saab rakendada vahepealsetel tasemetel ( nt piirkond või politseijaoskond), kaasates vahepealse taseme ressursse. Või saab seda rakendada väga kohalikul tasemel (nt üksiku asukoha või üksikute probleemsete indiviidide korral), kaasates ressursina ainult üksikuid politseinikke ja teisi inimesi.

Probleemikeskse politseitöö ajalugu

1970te lõpul hakkasid teadlased, politseinikud ja poliitikud huvi tundma politseitöö tõhustamise vastu. Tolleaegsed uurimused tõid esile juhuslike patrullide, kiire reageerimise ja järgneva kriminaaluurimise piiratused, selline


tegutsemine oli palju aastaid politseitöö aluseks olnud. Need leiud lõid aluse probleemikeskse politseitöö esiletõusule. Uurimus tõi esile olulisi ideid:

Politsei tegeleb terve rea kogukondlike probleemidega, millest paljud ei ole oma olemuselt kriminaalsed.

Ainult vahistamine ja kohtulikule vastutusele võtmine –kriminaalõigussüsteemi traditsioonilised funktsioonid – ei lahenda alati probleeme.

Probleemide lahendamisel on eriti väärtuslik töötajatele, kel on hea arusaam kogukonna probleemidest, võimaluse andmine otsustada lahenduste üle.

Politsei saab korduvate probleemide leevendamiseks kasutada mitmeid erinevaid meetodeid.

Kogukond väärtustab politseinosalust mittekriminaalsetes probleemides ja tunnustab politsei panust nende probleemide lahendamises.

Esimesed probleemikeskse politseitöö katsetused toimusid Madisonis Wisconsinis; Londonis ja Baltimore maakonnas Marylandis 1980te algul. Esimene kogu politseisüsteemis rakendatud probleemikeskse politseitöö hindamine leidis aset Newport Newsis, Virginia politseiosakonnas, selle teostas Politsei Uurimisfoorum 1980te keskel. Sellest peale on mitmed politseiagentuurid Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Kanadas, Skandinaavias, Austraalias ja Uus-Meremaal jätkanud probleemikeskse politseitöö katsetusi, rakendades seda tervele reale kuriteo- ja korrarikkumiste probleemidele ja muutnud oma organisatsioone paremaks, toetades probleemikeskset politseitööd.

Allikas. Goldstein, H. What is Problem-Oriented Policing? URL dokument. Ww.popce


Kogukonnapolitsei –filosoofia ja mitte spetsiifiline taktika, kogukonnapolitsei on proaktiivne, detsentraliseeritud lähenemisviis, mis on kavandatud kuritegevust vähendama kuritegevust, väärtegusid ja lisaks ka hirmu kuritegevuse ees sama kogukonna samade töötajate intensiivse pikaajalise kaasamise kaudu, nii et elanikel kujuneb usaldus politseiga koostöö tegemiseks informatsiooni ja abi osas nende kolme olulise eesmärgi saavutamiseks. Kogukonnapolitsei kasutab erinevaid taktikaid, mis ulatuvad parkimisest ja ringkäigust jalgsipatrullini, sulandamaks töötajat kogukonda, julgustamaks kahepoolset infovoolu, nii et elanikud muutuvad politseiniku silmadeks ja kõrvadeks tänavatel, aidates seada osakonna prioriteete ja reegleid. Lisaks annab töötaja selle info edasi osakonda, nii saab probleeme lahendada ja elukvaliteeti tõsta. Erinevalt varasematest programmidest on politsei/kogukonna paranenud suhted selle suuna teretulnud kõrvaltulemus, mitte esmane eesmärk.

Kogukonnapolitsei otsib otsese sekkumise võimalusi kuritegevuse ja väärtegude kaksikprobleemidesse kogukonnas, olles ise otseselt kaasatud kogukonda (Robert C. Trojanowicz, 1988).

Esiteks on politsei roll või missioon Kanada ühiskonnas muutunud üheks rahu (heaks) töötajatest olemiseks, mitte ainult korrakaitsetöötajateks, kes on seotud kuritegevuse kontrollimisega. Aidates tagada rahu, korda ja turvalisust kogukonnas, teostab politseinik oma osa partnerlusest kogukonnaga, olles harjumuspäraselt – ent mitte ainuüksi – vastutav kuritegevuse vähendamise ja ennetamise eest ning avaliku korra ja inimeste turvalisuse tagamise eest. Sir Robert Peel'i sõnade kohaselt on kaks esimest politsei peadirektorit Sir Charles Rowan ja Sir Richard Mayne uued politseinikud, kes järgivad põhimõtet:

"Hoida kogu aeg suhteid avalikkusega, mis viib ellu ajaloolise traditsiooni, et politsei on kodanikud ja kodanikud on politsei. Olles ainus ühiskonna liige, kes saab palka 24tunnise kohustuse eest töötada kogukonna heaolu ja olemasolu heaks." 1829.

Kuna politseinikud teenivad ja kaitsevad rahvast, teenib politseiorganisatsioon esmajoones üldsust kuritegevuse ja väärtegude probleemide osas ega ole kuritegevusele keskendunud jõud.

Teiseks kuulub politsei/kogukonna partnerluse juurde see, et politsei võtmestrateegiaks saab ühiskondlik/ kogukonna konsulteerimine.

Kolmandaks peamiseks koostisosaks on proaktiivne politseitöö strateegia. Selle asemel, et oletatava eemalehirmutava mõju nimel passiivselt


väljakutseid oodata või juhuslikul marsruudil patrullida, ennetab politsei tulevasi väljakutseid, tehes kondlaks kohalikud kuri- ja väärtegude probleemid.

Neljandaks töötatakse välja probleemikeskne politseistrateegia, mis käsitleb kuritegevuse ja korrarikkumiste probleeme ja nende põhjusi.

Viies kogukonnapolitsei aspekt on see, et probleemide põhjustele reageeritakse laiemas mastaabis, eriti kriminaalpreventsiooni tegevuste näol.

Kuuendaks sisaldavad mõlemat liiki ennetamised liitu teiste teenuseid osutavate asutustega, strateegiliste partnerluste moodustamist ja suurema koostöö osakaaluga ja tulemuslikumat tööjaotust.

Seitsmendaks söltub politsei edu suuresti sellest, kui hästi töötavad politseinikud infojuhi rollis, kes peab tegema "interaktiivset politseitööd", vahetades regulaarselt vastastikku informatsiooni kogukonna liikmetega nii formaalsete kontaktide kui informaalsete võrgustike kaudu.

Kaheksas tegur on taktikate väljatöötamine, mis vähendavad alusetut hirmu ohvristumise ees, eriti laste, eakate ja teiste ühiskonna ohustatud gruppide seas.

Üheksandaks on enamik politseinikke karjääri mõttes pigem laia profiiliga kui spetsialistid ja vastutavad terve rea rohkemate erinevate tegevuste eest –kaasa arvatud kogukonna kuri- ja väärteogude probleemid - kui võimaldab "professionaali" mudel.

Kümnendaks soodustab politsei detsentraliseeritud juhtimine ja ressursside jaotamine teeninduspiirkondade, mitte vahetuste alusel lihtpolitseinike suuremat vastutust ja iseseisvust.

Üheteistkümnendaks muutub organisatsiooni struktuur. Paljude suurte politseiüksuste hierarhiline paramilitaarne organisatsiooni mudel asendub lamedama profiiliga.

Lõpuks on politseil tänu kogukonna poolt toetatud prioriteetidele suurem vastutus kogukonna ees anda aru nende prioriteetide poole liikumise edust.

Seadustatus, informatsioon, sisemine strateegia, väline strateegia – Lawrence Sherman, 1998.


Muutuse tasemed üleminekul kogukonnapolitsei tööle

Sekkumise tasemed

Oodatavad muutuse suunadan

Kogukonnapolitsei (mudeli) tagajärjed

outcomesKeskkondlikud Sidemedväljaspoolsete organisatsioonide ja gruppidegaPoliitiline ja majanduslik toetus

Defineeritakse ja säilitatakse organisatsiooni häälestust

Vähenenud kuriteod/hirmKohesiivsed piirkonnadSuurem üldsuse turvalisusSuurem avalikkuse toetusVähenenud probleemid/vägivald

Lahendatud kogukonna probleemid

TehnoloogiaStruktuurKultuurInimressursidTõhususe hindamine

Organisatsioonilised Muutus info liikumisesOtsustamine (strateegiline)Otsustamine (taktikaline)Parem koolitusMuutuvad sümbolid ja kultuurParanenud kommunikatsioonRevideeritud soorituse mõõtmineDetsentraliseerumineRollide avardumineParem analüüs

Grupiline SooritusnormidGrupi koosseisInimestevahelised suhtedÜlesande määratlemine

Meeskonna kohesiivsusKonsensus ülesande osasKvaliteetsed otsusedGrupi tõhusus

Individuaalne Ülesandele vastav identsusIsesisvusTagasisideOskused

Politseiniku suurem tõhususParem sooritusSuurem rahulolu töögaLaiem rollimääratlusSuurem tööle pühendumus/ sellesse investeerimine


Sotsiaalsete interaktsioonide (vastasmõju suhete) ja struktuuri osade võrdlus erinevates politseitöö vormides

Sotsiaalne interakt-sioon või struktuuri osa

Traditsioonilinepolitseitöö

Kogukonnapolitsei Probleemikesknepolitseitöö

Nulltolerantsi politseitöö

Politseitöö fookus Korrakaitse Kogukonna ehita-mine kriminaalpre-ventsiooni kaudu

Seadus, kord ja hirmutekitavad probleemid

Korra probleemid

Sekkumise vormid Reaktiivsed, toetuvad kriminaal-koodeksile

Proaktiivsed, kriminaal-, tsiviil-ja administratiiv-õigus

Segatüüp, kriminaal-, tsiviil- ja administratiivõigus

Proaktiivsed, kriminaal-,tsiviil- ja administratiiv-õigus

Politsei tegevuste ulatus

Kitsas, kuriteokeskne

Lai kuriteo-, korra-, hirmu ja elukvaliteedikeskne

Kitsast laiani -probleemikeskne

Kitsas, asukoha-ja käitumiskeskne

Otsustamise aste politseiniku tasemel

Kõrge ja ilma aruandluseta

Kõrge ja aruandekohustuslik kogukonna ja kohalike juhtide ees

Kõrge ja esmaselt aruandekohustuslik politseiadministratsiooni ees

Madal, aga esmane aruandekohustuspolitseiadministratsiooni ees Low, but Politseikultuuri

fookusSissepoole, kogukonda eirav

Väljapoole, partnerlusi ehitav

Segatüüpi, sõltub probleemist, entanalüüsikeskne

Sissepoole, rünnak sihtprobleemile

Otsustamise koht Politsei juhitud, teiste kaasamine minimaalne

Kogukonna-politsei ühistoode, jagatud vastutus ja hindamine

Erinev, politsei teeb probleemid kindlaks, aga kogukonna kaasamise/tegutse-mise kaudu

Politsei juhitud, vajadusel mõned seosed teiste asutustega

Kommunikat-siooni suund

Allapoole, politseilt kogukonnale

Horisontaalne politsei ja kogukonna vahel

Horisontaalne politsei ja kogukonna vahel

Allapoole, politseilt kogukonnale

Kogukonna kaasamise ulatus

Madal ja passiivne

Kõrge ja aktiivne Segatüüpi, sõltuvalt probleemidest

Madal ja passiivne

Seosed teiste asutustega

Halvad ja harvad Osalevad ja interaktiivsed, domineerib protsess

Osalevad ja interaktiivsed, sõltuvalt probleemidest

Mõõdukad ja harvad


Organisatsiooni tüüp ja juhtimisfookus

Tsentraliseeritud juhtimine ja kontroll

Detsentraliseeritud, koos kogukondlike sidemetega

Detsentraliseeritud, koos kohaliku juhtimisega, aruandlus kesk-administratsioonile

Tsentraliseeritud või detsentrali-seeritud, ent sisemine fookus

Organisatsiooni muutuse/arengu tagajärjed

Vähesed, staatiline organisatsioon, mis eemaldub keskkonnast

Mitmed, dünaamilineorganisatsioon, keskendub keskkonnale ja keskkondlikele interaktsioonidele

Erinevad, keskenduvad probleemi lahendamisele, aga ka organisatsiooni õppimisvõimele ja struktuurile

Vähesed, piiratud sekkumised keskenduvad sihtprobleemidele,kasutatakse paljusidtraditsioonilisi meetodeid

Edu mõõtmine Vahistamised ja kuriteostatistika,eriti raskete kuritegude osas

Erinev, kuriteod, väljakutsed, hirmu vähenemine, avalike kohtade kasutus,seosed ja kontaktid kogukonnaga, piirkonna turvalisus

Erinev, lahendatud, vähendatud võiümberpaigutatud probleemid

Vahistamised, tegevuse peata-mised, tegevus, asukohaspetsiifi-lised sihttegevu-se vähendamised


Alljärgnev tabel võtab kokku autokõlarite valjule muusikale (mürale) reageerimise viisid, nende kavatsetava tööpõhimõtte, parimad töötamise tingimused ja tegurid, millega tuleks arvestada. On oluline, et teie abinõud vastaks kohalikele tingimustele ja et suudaksite neid kõiki tänu usaldusväärsele analüüsile põhjendada. Enamasti hõlmab tõhus strateegia mitmeid erinevaid abinõusid. Ainult korrakaitse reaktsioonid üksi on probleemi vähendamisel või lahendamisel harva tõhusad.

# Abinõu Kuidas see töötab Töötab kõige paremini kui...

Täiendavad tegurid

1 Reeglite kehtestamine, mis keelab valju muusika

Hirmutab korrarikkujaid trahvidega

…rakendatakse piisavalt Võib nõuda mõnede töötajate koolitust müra taseme mõõtmises

2 Reeglite kehtestamine, mis sätestavad auto kõlarite tugevuse piirid

Hirmutab korrarikkujaid trahvidega

…heli- järelvalve seadmed on korralikult kalibreeritud ja töötajad välja õpetatud

Raske määrata liikuvate autode puhul; nõuab kallist heli järelvalve aparatuuri ja töötajate koolitust; taustamüra segab mõõtmist

3 Karistuste suurendamine ja kõlarite tugevuse piiride vähendamine teatud piirkondades

Takistab potentsiaalseid korrarikkujaid teatud piirkondades valjusti muusikat mängimast; potentsiaalne ümberpaiknemine kohtadesse, kus müra ei ole nii segav

…potentsiaalseid õigusrikkujaid teavitatakse eripiirkondadest (sildid, avalikustamine ja hoiatused) ning seda rakendatakse piisavalt

Nõuab seadusandlikku kinnitust

4 Karistuste karmistamine korduvrikkujatele

Hirmutab kroonilisi korrarikkujaid üha karmimate sanktsioonidega

…kohtunikud on valmis karmimaid karistusi määrama

Mõned kroonilised seadusrikkujad peavad seda elustiili osaks ja neid on raske peatada

5 Valju muusikaga autode konfiskeerimine

Kõrvaldab autod ajutiselt avalikest kohtadest; peletab korrarikkujaid naudingu ajutise kõrvaldamisega

…on olemas tõhus süsteem autode äravedamiseks ja hoidmiseks

Konfiskeeritakse kõik autod, see pole töötaja suva kohaselt rakendatav täiendav karistus

6 Autoomanike vastutusele võtmine valju muusika reeglite rikkumise eest

Võimaldab reegli rakendamist ilma auto peatamise ja juhi kindlakstegemiseta; õhutab omanikke kindlustama, et nende autosid vastutustundega kasutatakse

…üldsus peab omaniku vastutust õiglaseks ja karistusi saab määrata kaebuse esitaja avalduse alusel

Nõuab seadusandlikku kinnitust

7 Avaliku korra rikkumise karistuste rakendamine autoomanike suhtes

Hirmutab korrarikkujaid tsiviilsanktsioonidega

…rakendatakse krooniliste rikkujate vastu ja on olemas tõhus süsteem kaebuste registreerimiseks

Peab olema tõendatud, et tegu on pidevate rikkumistega, mitte üksikjuhtumitega

8 Karistus kuulata muusikat, mis neile ei meeldi

Hirmutab korrarikkujaid samasuguse ebamugavusega ja nõuab aega

… kohtunikud on valmis seda karistust määrama (ja neil on huumorimeelt)

Aitab pigem avalikustada kui kurjategijaid tõkestada

Hoiatused ja hariduslikud meetmed

# Abinõu Kuidas see töötab Töötab kõige paremini kui... Täiendavad tegurid

9 Kirjalikud hoiatused Esitab korrarikkujale ametliku märkuse reeglite ja nende rikkumise kohta; annab reeglitest mitteteadlikele rikkujatele võimaluse seadusele kuuletuda

…on süsteem ametlike hoiatuste jägimiseks, mis tagab, et korduvatele rikkujatele rakendatakse formaalseid karistusi

Hoiatuste registreerimise süsteemi loomise ja tööshoidmise maksumus


10 Nõue, et auto muusikaseadmete müüjad hoiatavad ostjaid valju muusika mängimise tagajärgede eest tervisele ja karistuste kohta

Annab klientidele ametliku teate seaduspiirangute kohta ja soodustab vabatahtlikku allumist nendele

…müüjad teevad koostööd Info trükkimise ja levitamise väikesed kulutused

11 Hoiatussiltide paigaldamine kohtades, kus vali muusika on sagedane

Hoiatab rikkujaid seaduspiirangutest ja soodustab vabatahtlikku allumist nendele

…sildid on silmatorkavad ja paigutatakse kohtadesse, kus rikkumine toimub

Siltide valmistamise ja paigaldamise hind

12 Politsei demonstreerib avalikkusele reegleid

Soodustab seaduskuulekust, näidates potentsiaalsetele rikkujatele, kuidas see puudutab nende auto kõlareid ja võimaldab suhelda politseiga mittevastanduvalt

…kui inimesed osalevad ja neid korraldatakse muusikaseadmete võistlustel jt ürituste raames

Koostöö politseiga võib minna vastuollu mõnede entusiastide arusaamaga auto muusikaseadmete eesmärgist

Piiratud tõhususega reaktsioonid

# Reaktsioon Kuidas see töötab Töötab kõige paremini kui... Täiendavad tegurid

13 Seaduste kehtestamine, mis nõuavad politseinikelt subjektiivset otsustamist müra üle

Politsei peab otsustama mitte ainult heli valjuse, vaid ka kvaliteedi või mõju üle teistele

…kohalikud kohtud toetavad politsei tööd seaduse elluviimisel

Nõuab politseilt väga subjektiivseid otsuseid; need seadused tekitavad kohtuvaidlusi, kuna on liiga üldiselt sõnastatud või ebamäärased

Allikas: Michael Scot. Loud Car Stereos. COCS. Police-Oriented Guides for Police Series #7. www.cops.usdg.gov


Alljärgnev tabel võtab kokku koolikiusamisele reageerimise viisid, nende kavatsetava tööpõhimõtte, parimad töötamise tingimused ja tegurid, millega tuleks arvestada. On oluline, et teie abinõud vastaks kohalikele tingimustele ja et suudaksite neid kõiki tänu usaldusväärsele analüüsile põhjendada. Enamasti hõlmab tõhus strateegia mitmeid erinevaid abinõusid. Ainult korrakaitse reaktsioonid üksi on probleemi vähendamisel või lahendamisel harva tõhusad.

Peamised nõuded edukale koolikiusamise vastasele strateegiale

# Abinõu Kuidas see töötab Töötab kõige paremini kui...

Täiendavad tegurid

1 Kooli direktori kaasatus ja pühendumine

Politseinikud veenavad direktorit kiusamisega tegelemise tähtsuses

…töötajad tunnevad parimaid abinõusid

Töötajad peavad direktori veenmiseks kaasama nt vanemaid; õnnetuseks pälvib mõnedel juhtudel direktori tähelepanu ainult kriis

2 Mitmetahulise keeruka lähenemise kasutamine

Kui alusuuringud on lõpetatud, kasutab kool tulemustega tegelemiseks tervet rida mitmekülgseid strateegiaid

…direktor määrab kõrgetasemelise projekti (või meeskonna) juhi, tagamaks strateegiate täielikku elluviimist ja edu

Mõnikord on raske näha üksikute sekkumiste tõhusust

Spetsiifilised reaktsioonid koolikiusamise vähendamiseks


3 “Kogu kooli” kaasamine

Alusandmed näitavad probleemi üksikasju; sekkumisi rakendatakse nii kooli, klassi kui individuaalsel tasemel

…kooli juhtkond on 100% pühendunud probleemiga tegelemisele ja on teadlik sekkumise koostisosadest

Nt kooli, klassi, õpilaste ja vanemate käitumisjuhiste näited vt Glover and Cartwright, with Gleeson (1998).

Kohalike ressursside olemasolu ja kasutamist nt ülikooli uurijate abi uurimuse koostamisel ja katsetamisel või Olweus'e küsitluse kasutamine; õpilaste küsitluseks võib vajalik olla vanemate nõusolek; kogukonna ja kooli pühendumus probleemi kõigi detailide avastamiseks

4 Õpilastepoolse kiusamisest teatamise tõstmine

Suurendab kiusajate riski tabatud saada

…õpilased usuvad, et kiusamisest teatamine on õige käitumisviis

Mõned koolid panevad tööle kriisitelefoni, teised postkasti, kuhu saab teateid jätta; vähendamaks hirmu kättemaksu ees võib julgustada anonüümset teatamist

5 Tegevuste väljatöötamine väiksema järelvalvega kohtade jaoks

Suurendab kiusamiseks vajalikke jõupingutusi, vähendab kiusamisvõimalusi

…tegevused pakuvad kiusajatele huvi ja on mõeldud piiramaks võimalusi kiusata

Nõuab töötajaid või vabatahtlikke (õpilased, vanemad, eakad) ja vanusele vastavaid programme

6 Väiksema järelvalvega aja vähendamine

Suurendab kiusamise avastamise riski ja vähendab kiusamist võimaldava aja mahtu

…järelvaatajad on koolitatud kiusamist märkama ja sellele reageerima

Nõuab muutuste ajalist planeerimist

7 Vaheaegade, lõuna ja tundide lõpu aegade hajutamine

Tagab kiusajate ja ohvrite koosolemise aja vähenemise, suurendab järelevaatajate võimalusi kiusamist märgata

…kiusajad ja ohvrid ei ole samas klassis või kui on, siis on järelvaatajad on hästi koolitatud kiusamist märkama ja sellele reageerima

Kui mõned kiusajad on ohvritega samas klassis, tuleb rakendada ka teisi meetmeid

8 Järelvalve kohtades, kus kiusamine toimub (nt tualetid)

Suurendab kiusajate riski tabatud saada

…kui toimub piisavalt sageli, nii et risk on reaalne

Võib nõuda rohkem personali või vabatahtlikke


9 Kiusajate saatmine teatud kohta või neile teatud ülesande määramine vaheajal

Suurendab kiusajate jõupingutusi, kuna nad on ohvritest eraldatud

…põhjalikult mõelda, milline kahest lahendusest spetsiifilisele kiusajale paremini sobib

Kiusajate isoleerimine võib neid vihastada ja põhjustada ohvritele täiendavaid probleeme

10 Kiusamist keelavate ja selle tagajärgede loeteluga siltide paigutamine klassi

Kõrvaldab teadmatuseettekäände ja rõhutab riski

…sildid on paigutatud kõigisse klassidesse

Sildid ja tagajärjed peavad vastama õpilaste vanusele

11 Õpetajate koolitus klassiga toimetuleku tõhusatest võtetest

Suurendab kiusajate riski klassis tabatud saadaja vähendab ohvrite kahjustamise riski

…õpetajad pühenduvad kiusamise peatamisele klassis ja kõrgema riskiga klasside õpetajad saavad lisakoolituse

Delikaatselt tehakse kindlaks need õpetajad, kes vajavad täiendavat abi, olgugi et enamik USA õpetajaid ei saa klaasiga toimetuleku tehnikate õpetust, nii et pole üllatav, et mõnedel on vähe vastavaid oskusi

12 Kooli juhtkond teavitab uusi õpilasi koolikiusamise vastastest reeglitest

Vähendab uute õpilaste kiusamise või ohvristumise riski

…tehakse kooli registreerimise ajal ja autoriteetse isiku poolt

Uutel õpilastel võidakse lasta alla kirjutada “kiusamisvabale lepingule”, mis näitab teadlikkust reegltest ja nende rikkumise tagajärgedest

Piiratud tõhususega reaktsioonid


13 Konflikti lahendamise ja õpilastevahelise vahendamise koolitus õpilastele

Annab õpilastele võtmerolli kiusamisprobleemide lahendamises

…konfliktid esinevad suhteliselt võrdse staatusega õpilaste vahel ja mitte kiusajate ja neist nõrgemate ohvrite vahel

Võib paremini sobida muude probleemide korral (nt võrdse staatuse või võimuga kaaslaste vahelised konfliktid)

14 “Nulltolerantsi” poliitika kehtestamine

Tagab tabatud kiusajate karistamise esimesel korral

…kasutatakse viimase võimalusena, kui teised viisidpole töötanud

Kiusamine on liiga laialt levinud, pikaajaline ja keerukas, et lihtsalt selline poliitika seda peataks

15 Grupiteraapia pakkumine kiusajatele

Tõstab kiusajate enesehinnangut

…kiusajad väidavad, et neil on madal enesehinnang ja see on kiusamise põhjuseks

Enamiku kiusajate enesehinnang ei ole madal

16 Ohvrite julgustamine kiusajatele lihtsalt “vastu astuma”

Vastandab ohvri kiusajaga …kaasneb piisav toetus või täiskasvanu osalemine

Võib probleemi süvendada või olla füüsiliselt ohtlik

Allikas: Rona Sampson. Bullying in schools. Problem-Oriented Guides for Police Series #12. Ka aadressil www.cops.usdoj.gov


5 I-d: KRIMINAALPREVENTSIOONIALASTE TEADMISTE ÜLEKANDE JA JAGAMISE PRAKTILINE VAHEND

Sissejuhatus On vajadus kriminaalpreventsioonialaste teadmiste ülekande ja jagamise spetsiaalsete vahendite järele, seda 2 põhjusel: Väheste ressursside tõhusaks kasutamiseks eriti probleemse ülesande

korral peab kriminaalpreventsioonialane tegevus keskenduma ja tuginema usaldusväärsetele teadmistele selle kohta, mis toimib. Aga üldine, ’pealkirjade tasemel’ teadmine sellest, mis toimib, pole piisav, tagamaks head sooritust: niisama tähtis on see, kuidas see teadmine antakse edasi praktikutele ja viiakse ellu. Kesksel kohal on know-how:kriminaalpreventsiooni teostamise protsessi tundmine. Liiga sõnasõnaline ‘kokaraamatu’ kopeerimine ei toimi, kuna preventsioonialaste tegevuste edukus sõltub nii suurel määral taustast (kontekstist).

Teadmiste jagamine sellest, mis toimib, ja selle arukast ellurakendamisest mitmetahulises kontekstis nõuab ühist kontseptuaalset raamistikku ja keelt. Nii tagatakse kriminaalpreventsiooni projekti võtmeelementide ja nende elluviimise ning hindamise efektiivne kommunikatsioon. Eriti olulised on jagamine ja kommunikatsioon rahvusvahelises kontekstis nagu EUCPN (Euroopa Liidu Kriminaalpreventsiooni Võrgustik).

Mis on 5 I raamistik?5 I-d on teadmiste juhtimise raamistik, mis on loodud praktikuteabistamiseks, parandamaks kriminaalpreventsiooni teostamise kvaliteeti, aidates neil valida ja taaskasutada häid tööviise, mis sobivad nende olukorra ja asjaoludega. See aitab neil täpselt järgida (korralikult hinnatud ja dokumenteeritud) preventiivse tegevuse aluspõhimõtteid ja praktilisi üksikasju ning kohandada neid kontekstile vastavaks. Nii käsitletakse praktikuid intelligentsete, professionaalsete konsultantidena, mitte kitsalt tehniliste töötajate või amatööridena. 5 I-d vastavad preventsiooniprotsessi staadiumitele: Intelligence – (kriminaal)luure, Intervention - sekkumine, Implementation - elluviimine, Involvement –(kogukonna) kaasamine ja Impact - mõju. (P.S. Kui mõju asemel kasutada mõistet tulemus, saaks eestikeelse akronüümi K-SEKT, praegune moodustab K-SEKM). Järgneb illustreeriv näide.

Põhiideedel on pikk kujunemislugu. 5 I-d kehastavad endas spetsiifilisemat kuriteosündmuse asjaolude raamistikku (www.crimereduction.gov.uk/learningzone/cco.htm), mis keskendub üksikasjalikult nii kuriteo kui ennetava sekkumise üldpõhjustele. 5I


nimetust kasutati esimest korda Euroopa Liidu Kriminaalpreventsiooni Võrgustiku Aalborgi konverentsil 2002.

Kuidas 5 I-d kasutada saab?5 I raamistikku saab kasutada järgmiselt:Raamistik kriminaalpreventsiooni projektide ‘know-how’

võtmeinformatsiooni edasiandmiseks ja selle hõlpsaks organiseerimiseks heade tööviiside valimiseks ja taaskasutamiseks.

Abistav uuenduslik vahend olukorras, kus pole valmislahendusi, põhjalikult hinnatud üksikutest headest projektidest saadud teadmiste sünteesiminestruktureeritud põhimõtete kogumiks; ja kriminaalpreventsiooni tegevustemitmekülgsete ja üldiste ‘ülevõetavate elementide’ kirjeldamine, mida saab kombineerida uutliiki projekti tarbeks.

Preventsiooniprotsessi sammude üksikasjalik loetelu ja juhtnöörid, aitamaks kujundada, (eel)hinnata, koostada, planeerida ja tagada tõhusate kriminaalpreventsiooni projektide kvaliteeti. See sarnaneb probleemikeskse politseitöö ‘SARA’ mudelile (skaneerimine, analüüs, reaktsioon, hindamine), ent on palju keerukama struktuuriga.

Vahend analüüsimaks lõhet meie teadmiste vahel selle kohta, mis toimib, ja kuidas seda ellu viia. (Lõhede kindlakstegemiseks on vaja kaardistamist.)

Nii ebaõnnestumisest kui edust õppimise vahend (millised I-d 5-st antud projektis valesti läksid?).

Töötajate koolitamise vahend. Kommunikatsiooni ja koostöö edendamise vahend erinevate asutuste ja

valdkondade töötajate ja erinevate riikide vahel, tänu selgelt defineeritud standardsetele mõistetele ja kontseptsioonidele.

Kõike ülaltoodut täiendavad süstemaatilised tõhususe aruanded (nt Campbelli koostöö aruanne) ja see annab vahendi järelduste otseseks ellurakendamiseks töötajate koolituse ja informeerimise ja elluviimiseks vajaliku infrastruktuuri kindlakstegemise kaudu.

Millises vormis 5 I-d esineb?Vt illustreeriv juhend.

Kuidas 5 I-d välja töötatakse?5 I-d on seni ikka veel väljatöötamisel nii Suurbritannias (nt Kuritegevuse Vähendamise Kolledžis) kui EUCPN-s. Loodetakse, et EUCPN alagruppidele ‘illustreeriva’ (ja võimalusel täisversiooni) tutvustamine soodustab nende tööd ja tekitab ettepanekuid raamistiku parandamiseks. Siis


kujuneks Inglismaa/Taani originaalist välja EL kollektiivses omanduses töövahend.

5 I-d: KRIMINAALPREVENTSIOONIALASTE TEADMISTE ÜLEKANDE JA JAGAMISE PRAKTILINE VAHEND – Illustreeriv juhend5 I-d on organiseeritud järjestikuste etappidena, mis rõhutavad tõendite ja kogemuste ühendamist – kuriteoprobleemi, tausta, mis toimib ja kuidas seda realiseerida – kohta. Sageli nõuab see terve rea erinevate inimeste osalust. 5 etappi ja vastavad ‘hea praktika’ teadmiste näited tuuakse allpool.

KRIMINAALLUURE – info kogumine ja analüüs kuri- ja väärteoprobleemide ja nende tagajärgede kohta, kurjategijate ja nende tegutsemisviisi kohta, kuriteopõhjuste ja (pikemaajalise, arengut mõjutava ennetamise korral) laste

hilisema kriminaalsusega seostuvate tegurite - ‘riski- ja kaitsefaktorite’kohta.

SEKKUMINE – nende põhjuste tõkestamine, lõhustamine või nõrgendamine. Sekkumine peab katma kogu valdkonna: nii ennetamise tsiviilmeetmed kui traditsioonilise

õigus/korrakaitsesüsteemi tegevus, käsitletakse nii olustikulisi kui kurjategijale suunatud põhjusi ja põhjustega tegeldakse erinevatel tasemetel – kuriteosündmuste vahetud‘molekulaarsed’ põhjused, kõrgema taseme põhjused kogukondades, võrgustikes, turgudel ja kriminaalses karjääris ja kaugemad ‘juba toimunud’ põhjused, mis mõjutasid varase lapseea riski- ja kaitsefaktoreid.

ELLUVIIMINE – sekkumispõhimõtete muutmine praktilisteks meetoditeks, mis on: kohandatud probleemi ja taustaga,suunatud kurjategijatele, ohvritele, hoonetele, kohtadele ja toodetele kas

individuaalselt või kollektiivselt,planeeritud, juhitud, organiseeritud ja suunatud,seiratud ja jälgitud kvaliteedinõudeid, koos inim- ja rahaliste sisendite,

väljundite ja vahetulemuste dokumenteerimisega,hinnatud eetika seisukohalt.


KAASATUS – teiste asutuste, firmade ja indiviidide mobiliseerimine täitmaks nende osa sekkumises või tegutsemaks partnerluses, kuna kriminaalpreventsiooni professionaalid peavad sageli töötama pigem teiste kaudu või nendega koos, sekkudes kuriteopõhjustesse kaudselt. Mõlemal juhul täpsustatakse:kes on kaasatud,milliseid üldisi rolle või spetsiifilisi ülesandeid nad täidavad, kuidas neid ärgitatakse, motiveeritakse, jõustatakse või suunatakse (nt

kampaaniad avalikkusele, rahalised ergutused),kuidas kogukonnas luuakse toetav õhkkond ja kuidas vähendatakse

vaenulikkust.

MÕJU hindamise iseloom (kuidas projekti hinnati, kelle poolt; kas hindamine oli

reliaabel, süstemaatiline ja sõltumatu; ja mislaadi hindamisplaani kasutati),mõju tulemused (mis toimis, kuidas), äratasuvus, kuriteoprobleemi lahendatuse ulatus, elluviimise ja mõju

ajakava, protsessi hindamine (millised probleemid/kompromissid ilmnesid

elluviimise käigus, kuidas neid kõigis etappides lahendati), korratavus (millised tausttingimused ja infrastruktuur on kasulikud või

vajalikud kõigis 5 I etapis, et projekti – või selle teatud elemente - edukalt korrata),

õpitu – nii positiivsed kui negatiivsed kogemused (mida teha, mida mitteteha).

Käesolev sissejuhatus toob ära põhiinformatsiooni, mida kogudakriminaalpreventsiooni projektide kohta 5 I raamistikus. See on esitatud pigem ‘illustratiivselt’ kui üksikasjalikult ja spetsiifiliselt, aga inimesed, kes pole valmis põhjalikuks käsitluseks, saavad kasutada ’põhijooni’.

Täismahus juhend kujutab endast enamasti täpseid pealkirju ja nende all kirjeldatavaid kategooriaid. See peegeldab tegeliku kriminaalpreventsiooni ja töötajatele vajaliku informatsiooni keerukust, vajadust valida, korrata ja kohandada häid tööviise. Täismahuline projekti kirjeldus on 5-10 lehekülge, sõltuvalt preventiivtegevuse mahust, keerukusest ja uudisväärtusest. (Lühemad kirjeldused kogenumate töötajate jaoks näitavad projektide ’parimaid osi’.)


5 I areng jätkub, ent pealkirjade võimalikult järjekindel kasutamine aitab kaasa kommunikatsioonile ja kvaliteedile. Erinevaid kriminaalpreventsiooni projekte saab organiseerida väga erinevatel viisidel (mõnedes kasutatakse erinevaid ennetusviise), nii saavad autorid olla paindlikud, muutes kirjeldamise järjekorda. Sisu – milline informatsioon dokumenteeritakse – tuleb valida selle alusel, mida loetakse projekti edu jaoks otsustavaks, uudisväärtuse alusel (kaasa arvatud väiksemate kogemustega töötajad) ja selle järgi, mida on vaja täieliku pildi saamiseks. Ideaalis tuleks 5I kasutamisel tugineda ainult reliaablitele ja sõltumatult hinnatud projektidele. Ometi on neid senini liiga vähe ja hinna tõttu ei ulatu pakkumine kunagi nõudmisteni – nii saab 5 I-d kasutada kogemuspõhise teadmisena.


Lisa 8. Turistide voldik/kaupluste voldik

Projekti algul planeerisime brošüüride sarja. Tagasiside näitas, et sooviti pigem lendlehti/voldikuid väheste sõnumitega. Koostasime kaks voldikut.

Kogusime mitmeid näiteid Inglismaa, Kanada ja USA kriminaalpreventsiooni jaotusmaterjalide ja brošüüride kohta. Kasutasime Peeli Piirkonnapolitsei materjale ja Frank Abagnale soovitusi turistidele dokumentide kaitseks. Politsei andmetel kasvab dokumentide vargus ka Eestis.

Kui Ärivalve töötaja leiab, et piirkond on huvitatud, töötame välja uusi voldikuid ja brošüüre. Jätkame vastavate materjalide kogumist ja koolitustel kasutamist.

Peame hoiatama turiste, et Tallinna taolises linnas on taskuvargad igapäevaelu osa. Me ei taha turiste mitte hirmutada, vaid teadlikuks teha. Politsei palus rõhutada üksi ja purjuspäi liikumise ohtlikkust. Jääge kaineks, olge koos sõpradega ja jälgige oma ümbrust = nii säilitate turvalisuse!


Kuritegevuse ennetamise nõuandedVanalinna kriminaalpreventsiooni projekt Juuli 2003 nr. 2

Turistid, olge tähelepanelikud! Taskuvargad töötavad!

Esiteks AKTSEPTEERIGE seda, et see VÕIB juhtuda teiega.

PLANEERIGE oma reis ette. Õppige tundma kohti, kuhu lähete. Kandke kaasas kaarti, ent olge ettevaatlik selle kasutamisel. Olge ettevaatlik pildistamisel ja filmimisel.

OLGE TÄHELEPANELIK teid ümbritsevate inimeste suhtes. Taskuvargad otsivad mingi tegevusega hõivatud või hajameelseid inimesi, kes ei märkka enda umber toimuvat. Kui olete valvas, on risk taskuvarga jaoks tavaliselt liiga kõrge.

ÄRGE LASKE OMA TÄHELEPANU KÕRVALE KALLUTADA. Taskuvargad kasutavad tähelepanu tõmbamiseks seksi, õnnemänge, kaklusi ja muud. Neil aegadel, kui inimesi karistuseks üles poodi, oli pealtvaatav rahvahulk taskuvaraste tööpõld.

OLGE VALVEL, KUI TEILE LÄHENEB VÕÕRAS.. Isegi süütu lille kinkimine tänaval võib olla taskuvarguse osa. Ärge olge liiga sõbralik. Vaadake ette lärmakate lastegruppidega, kes püüavad teie tähelepanu allkirjade, paberite või dokumentidega, raha palumisega.

Tehke kuriteo sooritamine raskemaks

HOIDKE KOTTE EESPOOL, SULETUNA JA KINNISEGA VASTU KEHA. Olge ettevaatlik seljakottidega. Rahvarikkas kohas nagu bussis võtke see seljast ja kandke eespool kaenla all. Rahakott pange sisetaskusse, mitte küljetaskusse.


Valige riiete all kantav paun, kui te ei tunne oma sihtkohta. Parimad kinnitatakse vöö külge ja jäävad pükste sisse.

Mõnikord üritatakse röövi, kui pauna kontuurid või nöör on särgi all nähtav.

Vöökotid on üsna turvalised, kuid: a) nad annavad teada teie väärisesemete asukoha; b) mõnedes riikides on neile spetsialiseerunud taskuvargad; ja c) neid saab küljest lõigata. Oma vöökotti saate lihtsalt „lukustada“, sidudes lukkude otsad omavahel kokku, kinnitades koti kirjaklambriga vöö külge. Kiirusele ja osavusele tuginev varas ei hakka endale tüli tegema.

Kuriteost saadava tulu vähendamine

Kandke kaasas ainult vajalikku.Jätke sellised asjad nagu juveelid, rongi- ja lennukipiletid, reisitšekid, krediitkaardid, lisaraha ja pass hotelli seifi. Kandke kaasas passipildiga lehekülje koopiat või autojuhiluba, millest piisab isiku tõendamiseks

Hoidke raha väiksemate kogustena erinevates taskutes jms. Kui varas võtab midagi ühest kohast, jääb mujale pandu alles.

Ärge kandke passi rahakotis või ridikülis. Naiste jaoks pole see lihtne, aga mehed võivad passi kanda rinnataskus või sisetaskus.

Tehke nimekiri passi, reisitšekkide ja krediitkaardi numbritest ja hoidke seda turvalises kohas. Rahaks vahetatud krediitkaardi tšekki hoidke mujal, nt kohvris.

Ärge laske ühel pereliikmel kanda kõiki passe. Ärge pange kõiki passe ühte kohvrisse või kotti.

Ärge jätke olulisi asju autosse. Eksperdid avavad lukud hõlpsalt ja

vargad löövad lihtsalt akna katki. Kui jätate kotid, kaamerad või riided lukustatud autosse, kutsute sellega varga kohale. Ka pakiruum pole turvaline.

Ärge avaldage röövimisel vastupanu või te saate viga. Kui tabate varga teolt, ärge püüdke teda kinni pidada, kui politseinikku just lähedal pole.

Teatage vargusest võimalikult kiiresti politseisse ja saatkonda. Tühistage oma krediitkaardid võimalikult kiiresti. Dokumentide vargus on kasvav kuriteoliik ja taskuvargad võivad tahta muudki peale raha või koti. Arvestage sellega, et nad võivad teada teie PIN-koodi. Ka mobiiltelefoni kaotamisel blokeerige mobiil.


Dokumentide vargus

Frank Abagnale, raamatute Catch Me if you can ja The Art of the Steal (2002) autor.

Dokumendivargad röövivad igal aastal üle 500 000 ameeriklast. Nii kahjustatakse usaldusväärsust ja asjade kordaseadmine võib maksma minna sadu dollareid ja võtta sadu tunde. Järgmised sammud aitavad vähendada dokumentide varguse riski.

Hoidke oma PIN koodi. See on võti teie pangaarve juurde ja kurjategijate esimene sihtmärk.

Enne äraviskamist purustage kõik vanad pangateated ja"rämpsposti" krediitkaardipakkumised. Kasutage kahesuunalist ribastajat. Need on küll kallimad, ent tõhusamad.

Kustutage oma nimi otsepostituse nimekirjadest ja telefoniraamatust.

Ärge kandke kaasas kõiki krediitkaarte ega muid tähtsaid dokumente, kui neid vaja pole.

Tehke oma dokumentidest fotokoopiad. Tehke koopia autojuhilubade ja krediitikaardi mõlemast poolest, nii et teil on arve numbrid, aegumistähtajad ja klienditoe numbrid.

Ärge trükkige arvetele isikukoodi. Kontrollige tulumaksu teatist ja pensionikindlustuse teatisi

pettuste-eksituste avastamiseks. Uurige enne maksmist arveid. Tühistage kasutamata krediitkaartide väljavõtete saatmine. Ärge kunagi andke oma krediitkaardi numbrit või muid isiklikke

andmeid telefoni ega e-maili teel, kui te ise pole usaldusväärsele asutusele helistanud.

Mr. Abagnale usub, et karistus pettuse eest ja varastatud raha tagastamine on nii haruldane, et ennetamine on ainus mõttekas tegutsemisviis.


Allikad:

Mõned voldikutes kasutatud piltidest on pärit suurepärasest artiklist Kuidas taskuvargad töötavad ( http://travel.howstuffworks.com/pickpocket1.htm )internetiaadressilt How Stuff Works. Crime Reduction College’i joonised on pärit Eestis läbiviidud kursuselt 2002. Kriminaalpreventsiooni ja kogukonna politseitöö materjalid on koostatud ja tõlgitud järgmiste internetiallikate alusel.

Kriminaalpreventsiooni materjalid

Community Safety and Crime Prevention Practitioners Traininghttp://crimeprevention.jibc.bc.ca/

National Crime Prevention Strategyhttp://www.prevention.gc.ca/en/index.asp

National Crime Prevention Councilhttp://www.ncpc.org/

Rutgers Crime Prevention Servicehttp://crimeprevention.rutgers.edu/index.htm

Crime Reduction Websitehttp://www.crimereduction.gov.uk/

Design Councilhttp://www.designcouncil.org.uk

International Centre for the Prevention of Crimehttp://www.crime-prevention-intl.org/

Promising Practices Networkhttp://www.promisingpractices.net/default.asp

International Crime Prevention Practitioners Associationhttp://www.iscpp.net/

International CPTED Associationhttp://www.concentric.net/~dwoods/

The European Designing Out Crime Associationhttp://www.e-doca.net/

European Learning & Information Network for Crime Prevention and Community Safetyhttp://www.uwe.ac.uk/fbe/commsafe/

European Crime Prevention Networkhttp://europa.eu.int/comm/justice_home/eucpn/


Neighbourhood Watch Global Forumhttp://www.join-smb.com/

Australian Institute of Criminologyhttp://www.aic.gov.au/

Crime Doctorhttp://www.crimedoctor.com/crime.htm

Policing- Community Policing and Crime Prevention

Home Office-Crime and Policinghttp://www.homeoffice.gov.uk/crimpol/index.html

Community Safety Audithttp://ww2.audit-commission.gov.uk/comsafe/

Ontario Provincial Police- Community Policing Linkshttp://www.gov.on.ca/opp/cpdc/english/links.htm

COPS (Office of Community Oriented Policing Services)http://www.cops.usdoj.gov/

Center for Advanced Public Safety Researchhttp://www.capsr.com/index.html

Center for Problem-Oriented Policinghttp://www.popcenter.org/

Peel Regional Policehttp://www.peelpolice.on.ca/crimeprevention/index.html

Police Society for Problem-Based Learninghttp://www.pspbl.com/


Kontaktandmed (Naabrivalve, Ärivalve, Reasoning & Meaning)

Tarmo Vaik [email protected] 51 36 630

Jim Hilborn [email protected] 56 256 138

Helgi Hilborn [email protected] 56 216 139

lõpparuanne koostajad: jim ja helgi hilborn · inglismaa vastava küsitluse alusel). tudengid said...

Documents