lubitsch touch 2009

esitleb

ERNST LUBITSCHI FILMIDE FESTIVAL

“Mitte ainult aju ja süda, vaid ka silmad peavad olema rahuldatud.”

Saksa Kultuurikevade raames

Katariina kirikus 2.-8. juunil 2008

2

L u b i t s c h i t u t v u s t u s

2.06 / 21:30 MA EI TAHAKS OLLA MEES / ICH MÖCHTE KEIN MANN SEIN (saksamaa 1918) | Osades: Farry sikla, Ossi Oswalda, Margarete Kupfer | Filmi saadab elav muusika

3.06 / 21:30 ANNA BOLEYN (saksamaa 1920)

Osades: Emil Jannings, hedwig Pauli, henny Porten

4.06 / 21:30 LÕBUS LESK / THE MERRY WIDOW (usA 1934)

Osades: Maurice chevalier, Jeanette MacDonald, George barbier

5.06 / 21:30 NINOTCHKA (usA 1939)

Osades: Greta Garbo, Melvyn Douglas, ina claire

6.06 / 22:30 AUSTRIPRINTSESS / AUSTERNPRINZESSIN (saksamaa

1919) | Osades: victor Janson, Ossi Oswalda, harry Liedtke

7.06 / 22:30 MÄGIKASS / BERGKATZE (saksamaa 1921)

Osades: victor Janson, Marga Köhler, Edith Meller

8.06 / 19:30 ERNST LUBITSCH BERLIINIS / ERNST LUBITSCH IN BERLIN (saksamaa 2006) | Osades: Nicola Lubitsch, tom

tykwer, Wolfgang becker, Dany Levy jpt

8.06 / 22:00 OLLA VÕI MITTE OLLA / TO BE OR NOT TO BE (usA 1942)

Osades: carole Lombard, Jack benny, Robert stack

Filmid on inglise keeles või ingliskeelsete subtiitritega.

Piletiinfo: täispilet: 75.-, soodushind õpilastele ja pensionäridele 50.-Festivali pass: 450.-, soodushind õpilastele ja pensionäridele 300.-Festivali pass eelmüügis 1. juunini: 300.-

Piletid on müügil Piletilevis, kinos sõprus ja pool tundi enne seansi algust kohapeal (vene 12, tallinn).

Lisainfo: www.poff.ee ja www.saksakultuurikevad.ee

Festivali kava

3


R äägitakse, et Ernst Lubitschi surmaga 1947. aastal ei lõp-penud mitte ainuüksi suur-

lavastaja elutee, vaid terve epohh Amee-rika filmitööstuses. Lubitschi kolleeg ja hilisem kolmekordne Oscari-võitja bil-ly Wilder oli seks puhuks kontoriseina-le kirjutanud kogunisti lause “Kuidas Lubitsch suutis seda teha?”.

Lubitschi filmidel oli aura, mida teis-tel oli võimatu tabada, ning tehniliselt täiuslikkuseni lihvitud stiil, mis oli kor-dumatu ja talle ainuomane. 1930. aasta-tel maailmakuulsaks saanud režissööri filmid ja “Lubitschi puudutus” on täna-

seni armastatud nii ameeriklaste kui euroop laste hulgas. Lubitschit on korduvalt nimetatud maailma üheks mõ-jukamaks filmilavastajaks ning teda on oma suurimaks eeskujuks pidanud sellised filmi-ilma suur nimed nagu billy Wilder, Joseph L. Mankiewicz ja hiljem Woody Allen. Euroopast pärit stiilitajuga andekas näitleja ja filmilavas-taja pööras uue lehekülje usA komöödiates, muutes need pöörasemateks ja leidlikumateks. Ainult Lubitsch oskas naerma panna seni surmtõsiste rollide kuninganna Greta Garbo filmis “Ninotchka” või teha tõsistel teemadel nagu sõda ja fašism maailma ühe parima ja lõbusaima natsivas-tase komöödia “Olla või mitte olla”.

Ernst Lubitschja tema surematu puudutus

e r N s t L u b i t s c h(28.01.1892, Berliin, Saksamaa – 30.11.1947, California, USA)

4


Pärast Lubitschi surma jäi tema müstiline “puudutus” kestma. Algava suve puhul kingib käesolev filmiprog-ramm killukese Lubitschi maagilisest maailmast esma-kordselt ka Eesti vaatajatele. seitsmele mängufilmile lisaks tuuakse vaatajateni dokumen taalfilm Lubitschi pikast ja mitmekülgsest karjäärist.

Ernst Lubitsch oli pärit rätsepaperekonnast, isalt päris poiss ka stiilitaju ja temast sai üks elegantsemaid mehi saksa ja Ameerika filmitööstuses. Loomulikult käis vii-saka riietuse ja käitumisega kaasas veel üks väga oluli-ne asi, ilma milleta Lubitschit ei oska ette kujutada – see on sigar tema laias naeratuses.

Lubitschist ei saanud vastupidiselt isale mitte rätsep, vaid näitleja. ta tutvus toonase teatriikooni ja Deutsches theateri direktori Max Reinhardtiga, kelle käe all alus-tas kiiresti saksamaa teatrilavade vallutamist. Mõne aastaga kujunes temast hea füüsisega tippkoomik, kes sai pakkumisi filmirollidele ning hakkas tasapisi huvi tundma ka filmilavastamise vastu. Olles kaasa löönud kümnetes filmides, muuhulgas tema üheks parimaks osatäitmiseks peetavas carl Wilhelmi komöödias “Fir-ma pulm” (1914), sõlmis noor staar lepingu suurprodut-sent Paul Davidsoniga. viimase filmistuudio PAGu oli

saksamaa filmitööstuse absoluutne number üks ning pärast Esimest maa-ilmasõda kasvas sellest välja suur-filme tootma hakanud uFA. Lubitsch tegi koos Davidsoniga rea lühifilme, milles lõi sageli näitlejana ise kaasa. 1918. aastal valmis tema esimene po-pulaarsuse saavutanud täispikk film, ulmelise koega “Muumia Ma silmad” (linastus 2002. aastal PÖFFi suvekino raames) staaride Emil Janningsi ja

M a d a M e d u b a r r y (Saksamaa 1919)

5


Pola Negriga peaosas. Rahvas hakkas Lubitschi filme armastama, kriitikud aga heietasid ajakirjanduses heataht-likult värskest ja omanäolisest stii-list saksa filmis.

Rahvusvahelise läbimurde tegi la-vastaja 1919. aastal valminud tõsi-eluainelise ajaloodraamaga “Mada-me dubarry” (linastus 2002. aastal PÖFFi suvekino raames). sellele kohe järgnenud “anna boleyn” (1920) tões-

tas veelkord, et Lubitsch suudab unikaalselt olla nii hea komöödialavastaja kui ka suurepärane ajaloodraamade autor. võimsate massistseenidega saksamaa filmiaja-loo ühed kallimad projektid vaimustasid ka holly woodi produtsente, kes kutsusid mehe 1922. aastal suure Lombi taha, et tutvustada talle sealseid filmitegemise võimalusi. Esimese lepingu sõlmis Lubitsch Ameerikas united Artists’i ja Mary Pickfordiga, kellega koos valmis Lubitschi usA perioodi esimene film “rosita”. see jäi ka viimaseks nendevaheliseks koostööks, sest kohe peale filmi valmimist sõlmis ta nelja-aastase lepingu hoopis Warner brosiga, kus valmisid 1920. aastate ühed eduka-mad filmid “abieluring” (1924) ja “Leedi Windermere’i lehvik” (1925). 1928. aastal juba Paramounti stuudios valminud “Patrioot” (peaosas Emil Jannings) kandidee-ris neljale Oscarile ja stsenarist hanns Kräly, Lubitschi pikaajaline koostööpartner saksamaa perioodil, ka või-tis alles teist aastat välja antava kuldmehikese autasu. Lubitschi menu ameeriklaste hulgas tõusis haripunkti 1930. aastate alguses, mil hakati tormi jooksma tema elegantsetele nn “sekskomöödiatele” “igavene armas-tus” (1929) ja “armastuse paraad” (1929), milles seksi-teema oli loomulikult vaid kaudne, märkide ja sõnade

M ä g i k a s s (Saksamaa 1921)

6


taha peitunud tegevus. Juba helifilmi ajastul sai aga Lubitschi 1932. aastal valminud filmist “sekeldused pa-radiisis” mingil moel tema stiili firmamärk – siin olid olemas kõik “Lubitschi puudutuse” aspektid, näiteks esimeses kaadris ekraanile ilmuv voodi ja selle kahe-

mõttelisus sõnaga “Paradiis”.

1935. aastal võtsid natsid Lubitsc-hilt kodakondsuse ning temast sai saksamaal persona non grata, uuel kodumaal aga täieõiguslik ameerikla-ne. 1930. aastate teisel poolel tegi Lu-bitsch koostööd mitme staariga. valmi-sid “ingel” (1937) Marlene Dietrichiga, “sinihabeme kaheksas naine” (1938) claudette colbert’i ja Gary cooperiga, “Ninotchka” (1939) Greta Garboga ja

“Nurgapealne pood” (1939) James stewartiga.

veel 1942. aastal tegi Lubitsch ühe oma pika karjääri populaar seima filmi, natsivastase satiirilise komöö-dia “Olla või mitte olla”. Lubitschi viimane töö “daam hermeliiniga” jäi tal aga lõpetamata ja filmi viis lõpuni tema hea sõber ja kolleeg Otto Preminger.

Ernst Lubitsch suri 55-aastaselt, pärandades maailmale rohkem kui 70 teosest koosneva unikaalse filmipagasi, täis peenekoelisi ja optimismi sisendavaid komöödiaid. 1947. aastal autasustati Lubitschit postuumselt au-Osca-riga, 1957. aastast alates antakse berliini filmifestivalil Ernst Lubitschi nimelist auhinda aasta silmapaistvai-male noorele saksa filmilavastajale. w

i N g e L (USA 1937)

7

F i L M O G R A A F i A

Ernst Lubitschi filmograafia

Saksamaa periood

Als ich tot war (1916)

Die Augen der Mummie Ma (1918)**

carmen (1918)

Meine Frau die Filmschauspielerin (1919)

Die Austernprinzessin (1919)*

Rausch (1919)

Madame Dubarry (1919)**

Die Puppe (1919)

Kohlhiesels tochter (1920)

sumurun (1920)

Anna boleyn (1920)*

Die bergkatze (1921)*

Das Weib der Pharao (1922)

Die Flamme (1923)

(täispikad filmid)

* - film linastub käesoleval festivalil** - film on linastunud varem PÖFFi suvekino raames

8

F i L M O G R A A F i A

USA periood

Rosita (1923)

the Marriage circle (1924)

three Women (1924)

Forbidden Paradise (1924)

Kiss Me Again (1925)

Lady Windermere’s Fan (1925)

so this is Paris (1926)

the student Prince (1927)

the Patriot (1928)

Eternal Love (1929)

the Love Parade (1929)

Monte carlo (1930)

the smiling Lieutenant (1931)

broken Lullaby (1932)

One hour With You (1932)

trouble in Paradise (1932)

Design for Living (1933)

the Merry Widow (1934)*

Angel (1937)

bluebeard’s Eighth Wife (1938)

Ninotchka (1939)*

the shop Around the corner (1940)

that uncertain Feeling (1941)

to be or Not to be (1942)*

heaven can Wait (1943)

A Royal scandal (1945)

cluny brown (1946)

that Lady in Ermine (lõpetati Otto Premingeri poolt) (1948)

9

O L u L i s E M A D D A A t u M i D

1892: Ernst Lubitsch sünnib 29. jaa-nuaril berliinis

1911: Liitub Max Reinhardti teatritru-piga

1914: Alustab oma filmikarjääri näit-lejana episoodilistes rollides

1916: Lavastab oma esimese täispika mängufilmi

1918: Alustab koostööd Pola Negriga

1922: sõidab Ameerikasse Mary Pick-fordi kutsel

1923: Lavastab Ameerikas oma esime-se filmi “Rosita”, milles mängib peaosa Mary Pickford

1926: teeb lepingu Paramounti stuu-dioga

1929: Lavastab oma esimese helifilmi “Armastuse paraad”

1933: saab Ameerika kodakondsuse

1936: töötab Paramountis produtsen-dina

1937: Lavastab pärast kolmeaastast pausi filmi “ingel” Marlene Dietrichiga peaosas

1939: töötab MGMis ning kandidee-rib Oscarile filmi “Ninotchka” eest

1943: Kirjutab alla lepingule 20th cen-tury Foxi stuudioga

1946: Lõpetab oma viimase filmi “cluny brown”

1947: Esitatakse au-Oscarile. saab infarkti ja sureb 30. novembril. tema viimase filmi lõpetab Otto Preminger

Olulisemad daatumidShort bio

1892: Ernst Lubitsch is born on 29 Ja-nuary in berlin

1911: he joins the Max Reinhardt theatre troupe

1914: begins his film career as an actor in episodic roles

1916: Directs his first feature film

1918: begins his partnership with Pola Negri

1922: travels to the usA at the invita-tion of Mary Pickford

1923: Directs his first film in America – “Rosita”, starring Pickford

1926: signed to Paramount

1929: Directs his first talkie, “the Love Parade”

1933: takes American citizenship

1936: Employed at Paramount as a pro-ducer

1937: After a three year hiatus, directs “Angel” starring Marlene Dietrich

1939: Employed at MGM and nominated for an Academy Award for “Ninotchka”

1943: signs with 20th century Fox

1946: completes his last picture, “cluny brown”

1947: Nominated for an honorary Oscar. Dies of an heart attack on 30 November. his last film is completed by Otto Preminger

10

F E s t i v A L i F i L M i D

sts: Ernst Lubitsch, Hanns Kräly, op: Theodor Sparkuhl, os: Farry Sikla, Ossi Oswalda, Margarete Kupfer, tootja: Pro-jektions-AG Union, esilinastus: 1.10.1918, keel: tummfilm ing-liskeelsete vahetiitritega

O ma onu silma alt pää-sedes otsustab noor tütarlaps proovida elu

mehena. Maskeerituna ringi liikudes leiab ta endale uue õpetaja ja armub... ise ikka veel mehe rõivais. Oma hull-julges rollis mängib saksa omaaegne tippnäitlejanna Ossi Oswalda seksuaalse mitmepalgelisusega ja ilmutab selle ajastu kohta ennenägematut feministlikku trotsi ning avastab ühtäkki, et ka mehe elul on omad miinu-sed. Üks esimese gay-komöödiaid filmikunsti ajaloos on 80 aastat hiljem värskelt restaureerituna taas vaatajate ees.

Making the most of her uncle’s absence, a young girl decides to live like a man. Dressing like one, she finds a new tutor and falls in love… still in man’s attire. The actress Ossi Oswalda, in a daring part toying with sexual ambiguity and showing a feminist spirit well ahead of its time, discovers that being a man also has its downside. w

esMasPäev, 2. juuNi keLL | 21:30

Ma ei tahaks olla meesich MÖchtE KEiN MANN sEiN | saksamaa 1918 | 45 min Musitseerivad Risto Laur (klaver), Andi villental (kontrabass) ja Eno Kollom (trummid).

11


sts: Fred Orbing, Hanns Kräly, op: Theodor Sparkuhl, os: Emil Jannings, Hedwig Pauli, Henny Porten, tootja: Messter-Film Projektions-AG Union, esilinas-tus: 3.12.1920, keel: tummfilm ingliskeelsete vahetiitritega

U hke ja suursugune aja-loodraama “Anna bo-leyn” on sageli leidnud

tee maailma kõige paremate filmide nimekirja. Lõdvalt ajaloolistele faktidele toetuv film räägib jõhkra ja õela henry viii (Emil Jannings) ning tema teise naise Anna boleyni (henny Porten) õnnetust kooselust. Londoni towe-ri, Windsori lossi ja Westminster Abbey koopiate valmista-miseks palgati filmi juurde kaks arhitekti ning võtteplat-sile koondati 5000 statisti. Filmi tegemiseks kulunud 8 miljonit marka oli suurim summa, mida saksa filmis tol ajal kasutati. hiiglaslik ajaloofilm sai populaarseks ka suure Lombi taga ja andis olulise tõuke Lu bitschi hilise-male karjäärile hollywoodis.

Sumptuous historical recreation qualified as the greatest film of all times. A robust, brutal and cruel Henry VIII played by Emil Jannings contrasts with the innocence of Henny Porten’s Anne Boleyn. Two architects directed construction of the replicas of the Tower, Windsor Castle and West-minster Abbey and 5000 extras were hired to participate. w

teisiPäev, 3. juuNi | keLL 21:30

Anna Boleynsaksamaa 1920 | 118 min

12


sts: Ernest Vajda, Samson Rap-haelson, op: Oliver T. Marsh, muusika: Franz Lehar, os: Mau-rice Chevalier, Jeanette MacDo-nald, George Barbier, tootja: Metro Goldwyn Mayer Corp., esilinastus: 11.10.1934, keel: inglise keeles, hispaaniakeelse-te subtiitritega

S onia on üüratult ri-kas lesk, kelle käpa all on pool tema ko-

dumaa Marshovia varadest. Kogu riigi käekäik sõltub sellest, kus naine oma raha kulutab. Kui sonia kolib Pariisi endale meest otsima, saadab Marshovia kunin-gas talle järele prints Danilo karmi käsuga sonia ära võrgutada ning koju tagasi tuua. Üks paljudest Lubit-schi võrratutest muusikalidest võitis 1935. a. ka Oscari parima kunstnikutöö eest ning põhineb loomulikult sa-manimelisel Franz Lehari operetil.

Sonia is an immensely wealthy widow from Marsho-via, a small country she controls half the wealth. The country depends on her spending her money there and when she moves to Paris in the quest to find a husband, the King sends Prince Danilo to court her and bring her back with the warning that failure will earn him a court-martial. w

kOLMaPäev, 4. juuNi | 21:30

Lõbus leskthE MERRY WiDOW | usA 1934 | 99 min

13


sts: Charles Brackett, Billy Wilder, Walter Reisch, op: William Da niels, muusika: Werner R. Heymann, os: Greta Garbo, Melvyn Douglas, Ina Claire, tootja: Metro Goldwyn Mayer Corp., esilinastus: 6.10.1939, keel: inglise keeles, hispaaniakeel-sete subtiitritega

S eltsimehed iranov, buljanov ja Kopalski saade-takse 1920. aastate Pariisi, et müüa maha seal elavalt krahvinna swanalt konfiskeeritud ju-

veelid ja koguda nõnda raha venemaa valitsuse toetuseks. Mehed asuvad elama luksuslikku hotelli, kuna Prantsus-maa kohus üritab selgeks teha, kes on juveelide õigusjärg-ne omanik. venemaa valitsus saadab meestele järele Nina ivanovna Jakušova, et asi õiges suunas edeneks. Lubitschi võluvaima ja humoorikaima Euroopa käitumismalle lah-kava komöödia peaosas on rootsi juurtega näitlejanna Greta Garbo, kelle seni vampnaise imagost sai tänu “Ni-notchka” triumfile lahke ja naerev Garbo. Film kandidee-ris neljale Oscarile.

Comrades Iranoff, Buljanoff and Kopalski are sent to Paris to raise money for the Russian government by selling the confiscated jewels of the Grand Duchess Swana, who lives in the French capital. The three men move into a luxury ho-tel while the French courts determine who the rightful ow-ner of the jewels is. The Russian government sends Nina “Ninotchka” Ivanovna Yakushova to put things right. w

NeLjaPäev, 5. juuNi | 21:30

NinotchkausA 1939 | 110 min

14


sts: Hanns Kräly, Ernst Lubitsch, op: Theodor Spar-kuhl, os: Victor Janson, Ossi Oswalda, Harry Liedtke, tootja: Projektions-AG Union, esilinastus: 20.06.1919, keel: tummfilm ingliskeelsete va-hetiitritega

E simese näitena Lu-bitschi pööraselt ehe dast ja omanäo-

lisest sotsiaalsatiirist jutustab film suurest ärimagnaa-dist, kes elab uhkes villas ja otsib oma tütrele võimalikult rikast ja säravat abikaasat. siinkohal tuleb mängu allakäi-nud aristokraat, kes üritab oma eluga kuidagi järjele jõu-da. “Austriprintsessiga” hakkas Lubitschil välja kujunema isikupärane stiil, mis sai aluseks 1930. aastate keskpaigas üüratult populaarseks saanud usA screwball-komöödiate-le ehk teisisõnu ilma seksita sekskomöödiatele.

First exponent of Lubitsch’s tremendously genuine social satire portrayed through the problems of a big tycoon who lives in a fabulous mansion and is obsessed with the thought of marrying his daughter. Enter the down-and-out aristocrat trying to find a solution to his life. Here Lubitsch started marking his style with a basic outline of what was later to become American screwball comedy. w

reede, 6. juuNi | 22:30

AustriprintsessAustERNPRiNZEssiN | saksamaa 1919 | 60 min

15


sts: Hanns Kräly, Ernst Lubitsch, op: Theodor Sparkuhl, os: Vic-tor Janson, Marga Köhler, Edith Meller, tootja: Projektions-AG Union, esilinastus: 14.04.1921, keel: tummfilm ingliskeelsete vahetiitritega

M ägedes tegutseva röövlijõugu juhi tütar armub ar-

meeohvitseri, kes vahistab neiu isa. Lubitsch ironiseerib filmis militaarsuse ja sõja üle, mistõttu võeti film saksa-maal õige jahedalt vastu ning usAs see ekraanile ei jõud-nudki. Ometigi peavad filmikriitikud seda üksmeelselt Lubitschi ekstsentriliste komöödiate “Nukk” ja “Austri-printsess” kõrval parimaks tolleaegseks mängufilmiks, mis oma sõnumilt oli ajast lihtsalt ees.

The daughter of the leader of a gang of mountain bandits falls in love with the head of the military outfit in char-ge of arresting her father. Lubitsch proceeds to create a plot constantly satirizing militarism and war, leading to its cold reception in Germany and its non-release in the USA. w

LauPäev, 7. juuNi | 22:30

MägikassbERGKAtZE | saksamaa 1921 | 82 min

16


rež: Robert Fischer, sts: Ro-bert Fischer, op: Jonathan Rho, Michael Rüdiger, Manuel Lommel, os: Nicola Lubitsch, Tom Tykwer, Wolfgang Bec-ker, Dany Levy jpt., tootja: Transit Film/Friedrich Wil-helm Murnau Stiftung, esi-linastus: 22.09.2006, keel: saksa ja inglise keeles, ing-liskeelsete subtiitritega

S ee dokumentaalfilm, mis esilinastus 2006. aastal san sebas-tiani filmifestivalil, heidab filmilõikude ja mälestuste abil uut valgust Lubitschi berliini perioodile. Kõnealust ajastut tutvus-

tavad Lu bitschi tütar Nicola, Lubitschi loomingu tundjad ja tänapäeva väljapaistvaimad saksa filmiloojad. Arvukad filmitsitaadid, seni avalikus-tamata fotod ja intervjuud Lubitschiga, näitlejanna henny Porteni audio-kommentaar ja teised režissööri lähemalt tundnud inimesed aitavad luua ammendava portree ühest filmiajaloo tõelisest geeniusest.

This documentary, presented as a world premiere at San Sebastian Festi-val 2006, throws new light on Lubitsch’s Berlinese epoch through filmed documents and testimonies. His daughter Nicola takes us through the period with the help of film historians, specialists on his work and some of today’s most outstanding German directors. Numerous film extracts, previously unpublished photographs and interviews with Lubitsch, the actress Henny Porten and other first-hand witnesses complete this exhaustive portrayal of one of cinema’s true geniuses. w

PühaPäev, 8. juuNi | 19:30

Ernst Lubitsch BerliinisERNst Lubitsch iN bERLiN | saksamaa 2006 | 110 min

17


sts: Edwin Justus Meyer, op: Rudolph Maté, muusika: Wer-ner R. Heymann, os: Carole Lombard, Jack Benny, Robert Stack, tootja: Romaine Film Corp., esilinastus: 6.03.1942, keel: inglise keeles, prantsus-keelsete subtiitritega

J oseph tura ja tema naine Maria juhivad varssavi armastatui-mat teatritruppi. Noor lennuväeleitnant sobinski on Mariasse kõrvuni armunud ja korraldab temaga garderoobis kohtingu,

samal ajal kui Joseph laval hamleti monoloogi ette kannab. Peagi tungi-vad saksa väed Poolasse ja sobinski on sunnitud inglismaale pagema. ta pöördub siiski tagasi varssavisse, et halvata vandenõud Poola vastupanu-liikumise vastu. hiljem on märgitud, et tegu on Lubitschi kõige naljaka-ma filmiga, sest see heidab nalja kõige tõsisemate teemade üle. Ajal, mil kogu maailm oli mures fašismi võidukäigu pärast, suutis see film naeru abil ameeriklased uskuma panna, et Poola olukord on tõsisem kui keegi oleks seda arvatagi osanud. Filmikunsti absoluutsesse kullafondi kuuluv komöödia kandideeris parima filmimuusika Oscarile ja seda on üksmeel-selt peetud Lubitschi õnnestunuimaks “puudutuseks”.

Joseph Tura and his wife Maria top the bill at a Warsaw theatre company. Young aviator Lieutenant Sobinski is madly in love with the girl and the two arrange to meet in her dressing room during the play they are putting on (Hamlet). He leaves the theatre to see her just as Joseph starts the “To be or not to be” monologue. Germany invades Poland and Sobinski has to leave for England, although he will have to return to Warsaw to disarticu-late a conspiracy against the underground movement. w

PühaPäev, 8. juuNi | 22:00

Olla või mitte ollatO bE OR NOt tO bE | usA, 1942 | 99 min

18

t h E L u b i t s c h t O u c h

“the Lubitsch touch” on kujunenud käibefraasiks, millega tähistatakse filmi-režissöör Ernst Lubitschi uni kaalset stiili ja talle ainu-omaseid kinematograafilisi võtteid. Aga mida see “Lu-bitschi puudutus” õigupoo-lest tähendab?

chicagos asuva columbia college’i filmiprofessori scott Marksi sõnul mõtle-sid väljendi “the Lubitsch touch” välja filmistuudio pressiesindajad, kes ihka-sid suurest režissöörist

Ernst Lubitschist omaette kaubamärki teha. Nagu Marks ise märgib: “tiitel kleepus lavastajale külge ja kriitikud vaidlevad tänapäevani, kaotamata lootust lahendada sel-le tähenduse mõistatust.”

Olgu siin ära toodud vaid mõned “definitsioonid” filmi-ajaloolaste ja kriitikute sulest, kes üritavad selle legen-daarse “puudutuse” tähendusele valgust heita:

“the Lubitsch touch” on lühike kirjeldus, mis hõlmab palju voorusi: intelligents, stiil, õrnus, vaimukus, sarm,

19

t h E L u b i t s c h t O u c h

elegants, leebus, särav muretus ja julge lähenemine sek-suaalsusele.” -- Richard Christiansen (Chicago Tribune)

“Ernst Lubitschi filmide õrn huumor ja virtuoosne vi-suaalne vaimukus. seda stiili iseloomustas ideede ja situatsioonide tihe kokkupressitus kaadritesse või lühi-stseenidesse, mis andis iroonilise maigu tegelastele ja kogu filmi mõttele.” -- Ephraim Katz

“Õrn ja sufleelik segu seksikast huumorist ja vallatust visuaalsest vaimukusest.” -- Roger Fristoe

“Kontrapunkt, mille tekitab äärmine nukrus filmi lusta-kaimates stseenides.” -- Andrew Sarris

“stiil, mis on graatsiliselt võluv ja voolav ja mida täien-dab... geniaalne oskus rohkem vihjata kui näidata...” -- Leland A. Poague

“the Lubitsch touch” tuleneb otseselt tummfilmi stan-dardsest süžeevõttest: dramaatiline situatsioon katkes-

tatakse, keskendudes objektidele või detailidele - see annab põhi-tegevusele vaimuka kommentaari või muu olulise vihje.” -- Greg S. Faller

“venelastel on jook nimega kali ning selle põhjas on alati rosin, mis lisab kogu joogile maitset. vene näitlejatel on kombeks öel-da: “Kui rosina üles leiad, maitseb kogu pudelitäis hea.” Lubitsch ot-sis alati seda rosinat, mis annaks kogu stseenile oma meki juurde...” -- Herman G. Weinberg, raamatu “The Lubitsch Touch” autor w

20

L u b i t s c h i L t J A L u b i t s c h i s t

“Vähemalt kaks korda päevas on ka kõige väärikam inimolend naeruväärne.”

“Ma lasen publikul oma fantaasiat rakendada. Saan ma sinna parata, kui nad mu vihjeid valesti mõistavad?”

“On olemas Paramounti Pariis ja Metro Pariis, ja mõistagi ka tõeline Pariis. Paramounti oma on neist kõige pariisilikum.”

“Ma ei arva, et näidendi peaks ekraanile tooma täpselt samasugusena nagu seda etendatakse teatrilaval.

Koopiat oskab igaüks teha. Koopiad on alati igavad.”

“Ma usun, et mind on täielikult vallutanud üksnes armastus selle töö vastu, mille olen endale valinud... Ma olen iga filmi loomisest niivõrd

haaratud, et ma ei mõtle tõesti mitte millelegi muule. Mul pole ühtki hobi ega mingeid muid huve ja ma ei tunne nende järele ka vajadust.”

“Ma kuulen ja unustan; ma näen ja jätan meelde; ma kirjutan ja taipan.”

“Ma teen vahel filme, mis ei küündi minu tasemeni, kuid tegelikult saabki ainult keskpärase looja kohta öelda, et kogu

tema looming vastab tema tipptasemele.”

“Hollywoodis ostame me parimaid romaane selleks, et nuhutada nende nahast köiteid.”

“Komöödiat ei tohiks mängida keegi, kelle südames ei mölla tsirkus.”

“Kaamera paigutamiseks võtteplatsil on tuhat võimalust, aga tegelikult ainult üks.”

Lubitsch on öelnud:

21


“Keegi meist ei arvanud tollal, et me teeme midagi muud kui meelelahu-tust. Ainult Ernst Lubitsch teadis, et me teeme kunsti.” -- John Ford

“Puhta filmikunsti looja.” -- Alfred Hitchcock

“Ma jumaldasin teda. Ma imetlesin meeletult tema loomingut. intelligentse kõrgkomöödia vallas oli ta kõigist teistest peajagu üle.”

-- Joseph Mankiewicz

“tolles Kuldaja hollywoodis, millest kõik räägivad, oli ainult kaks režissööri, kelle nimi publiku ja kriitikute jaoks midagi tähendas:

cecil b. DeMille ja Ernst Lubitsch.” -- Claudette Colbert

“Lubitsch oli prints.” -- François Truffaut

“ta oli ainus tõeliselt suur lavastaja. “Ninotchka” oli ainus film, kus töötasin suure lavastaja käe all.” -- Greta Garbo

“Lubitsch oli hiiglane... tema anne ja originaalsus olid jahmatavad.” -- Orson Welles

“ta oskas näidata ilu ja huumorit seksis ilma iharuseta paremini kui ükski teine režissöör, kellest iial kuuldud on.” -- Charles Chaplin

“ta oli fantaasiarikas, läbinägelik, kelmikas ja kokkuvõttes lihtsalt briljantne režissöör.” -- Melvyn Douglas

“Ernst Lubitsch oli filmikunstis tõeline arhitekt. tema pitserit kandis iga kaader - alates ideest kuni teostuseni. Kõrgstiilis romantiliste komöödia-te ja vürtsikate muusikalide žanris kehtestas ta standardi, milleni keegi

teine pole küündinud. Lubitschi “puudutus” oli ainulaadne.” -- Frank Capra

Lubitschist:

22


“Ernst Lubitsch oli oma filmide autor sõna otseses mõttes. ta lõi endale ainuomase intelligentse komöödia stiili ja uue

muusikalistiili, millest kumbagi ei olnud enne nähtud. tema fil-mid kandsid äratuntavat ja kustumatut pitserit, mis annab

tunnistust rõõmsameelsest, arukast, vaimukast ja kelmikast meistrist. Ma olen uhke selle üle, et võisin teda pidada oma sõb-

raks ja õpetajaks. Lubitschi filmid olid sõna otseses mõttes Lubitschi omad.” -- William Wyler

“tema filme iseloomustab just selline vaimukus, mis oli omane tolle aja berliini intelligentsile. see mees oli nii vägev, et kui ta kutsuti hollywoodi töötama, ei minetanud ta mitte oma berliini

stiili, vaid laiendas oma väljenduslaadi üle kogu hollywoodi filmitööstuse.” -- Jean Renoir

Partnerid

toetajad

Korraldaja

lubitsch touch 2009

Documents