maaettevõtja partner

Aivar Künnapää aivar.kunnapaa@mes.ee

Asudes midagi tegema, tuleb endalt küsida:

“Kelle või mille nimel me toimetame - tegutseme,

kelle jaoks tahame maaelu arendada ? ”

????

KOLM EESTIT

Kui Eesti lipu värvid järjestada rikkuse-vaesuse järgi, tuleb sinimustvalge asemel heisata hoopis valgesininemust.

Argo Ideon Eesti Ekspress 10.08.2006

Nagu näha, oleme Eesti kaardil vallad ja linnad jaganud kolme rühma. Aluseks omavalitsuse maksutulud ühe elaniku kohta (ilma riigi toetusteta).Rahandusministeeriumi kogutud andmetel teenis Eesti keskmine vald 2005. aastal maksudena 5197 krooni inimese pealt. Sellest 1000 krooni üles- või allapoole loemegi keskmikeks. Suurema maksutuluga omavalitsused lähevad kaardil jõukate kilda. Ülejäänud jäävad kehvikute hulka.

KOLM EESTIT

Kohalikomavalitsus

infrastruktuur

sotsiaalsfäär

Ettevõtlus

haridus, tervishoid

Elukeskkond maal

vaba aeg, kultuur

Ettevõtlus pole Eestis kuigi levinud

Eestis tegutses 2004. aastal ettevõtjana 4% tööealisest ehk 16–74-aastasest rahvastikust. Statistikaameti 2004. aastal esimest korda korraldatud sotsiaaluuringu andmetel määratles end ettevõtjana 44 500 inimest.

Palgatöötajaid oli 554 100 ehk 55% tööealisest rahvastikust.

Ettevõtjate peamine tegevusala oli põllumajandus, jahindus ja metsamajandus, millega tegeles 29% kõigist ettevõtjatest.Ettevõtjad jagunesid omakorda palgatöötajatega ettevõtjateks ja üksikettevõtjateks. Palgatöötajatega ettevõtjad tegelesid põhiliselt kaubanduse või remondiga ning töötleva tööstusega. Üksikettevõtjate peamised tegevusalad olid aga põllumajandus ja kinnisvara. Kõige rohkem ettevõtjaid oli Lõuna- ning Põhja-Eestis.

Nii nagu igal pool mujalgi, peab ka Eestis juhtide tööülesanne olema mitte parimatänapäeva ettevõtte ehitamine, vaid ÕIGE ettevõtte rajamine homse tarvis.Peter F. Druckes „ Juhtimise väljakutsed 21.sajandiks ”

FINANTSEERIMISALLIKATE ÜLDINE PAKKUMINE ettevõtjate hinnangul Eestis 2005Man Net Partners Baltics OÜ andmetel

ebapiisav54%

kättesaadav41%

piisav5%

MISSIOONEesti maapiirkonna

majandusarengu

toetamine

VISIOONEesti maaelu toimib

hea infrastruktuuri ja

arenenud ettevõtlusega

EESMÄRGID

Eesmärgid ettevõtluse arendamisel maapiirkonnas:1. säilitada tööhõive maal;2. tagada toiduainete ja teiste eesti toodete

olemasolu;3. kasutada looduse ja ajaloo poolt meile antud

ressurssi (põllumaa, mets, looduskeskkond) oma rahva rikkuse kasvatamiseks;

4. hoida elukeskkonda kõigi Eesti elanike jaoks;5. üldisem eesmärk on maapiirkonna asustatuse

säilitamine.

AJALUGU

Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutus (1996)+

Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond (1993)

=

Maaelu Edendamise Sihtasutus

(2001)

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) tegutseb praegusel kujul 2001. aasta lõpust, kui kaks põllumajanduse ja maaettevõtluse arendamisele ja toetamisele suunatud sihtasutust koondasid oma vahendid ja ülesanded ühe katuse alla:

MES on Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel tegutsev riigiabi andja, andes abi Euroopa Komisjoni poolt aktsepteeritud vormides.

NÕUKOGU7-15 liiget

raamatupidamine ja finantsteenistus

juriidiline teenistusteabe- ja arendusteenistus

klienditeenindus

KREDIIDIKOMITEEkuni 5 liiget

JUHATUSkuni 3 liiget

sekretär-juhiabi

AUDITI KOMITEE3-5 liiget

ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAJApõllumajandusminister

STRUKTUUR

NÕUKOGU

liikmed:

Andres HÄRM Andres VARIK

Jaanus MUTLI Kalle KUKK

Kersti SARAPUU Leino MÄGI

Mait KLAASSEN Rein AIDMA

Jaanus MARRANDI Viktor SARTAKOV

Toomas VAREK

esimees Jaan ÕUNAPUU

aseesimees Ants NOOT

JUHATUS

juhatuse liigeTHEA KAURLA

juhatuse esimees RAUL ROSENBERG

hoiulaenu-ühistutele

maa ostuks

käibekapitali-laen

FINANTSASUTUSE vahendusel

struktuurifondide toetuste sild-finantseerimiseks

MAAELU JÄTKUSUUTLIKKUSE TAGAMISEKS JA MAINE

VÄÄRTUSTAMISEKS 

faktooring

KAPITALILE LIGIPÄÄSU PARANDAMISEKS MAAPIIRKONNAS 

LAENUD TAGATISED TOETUSED

otse SIHTASUTUSEST

investeerimis-laen

liising

õppetoetus

teavitus-toetus

LAENUD

MEETMED

TAGATIS ehk käendusMES annab maapiirkonna ettevõtjale võimaluse

laenuraha abil teha investeeringuid ka siis, kui:

1) tema tagatisvara väärtus ei ole piisav;

2) tagatisvara on spetsiifiline ning selle väärtust

on raske hinnata;

3) ettevõtja omafinantseeringu osakaal on väike;

4) ettevõtte tegevus on algusjärgus

(alla kahe aasta tegutsenud maaettevõtjate projektid).

LAENUSAAJA LAENUANDJALAEN TAGATIS

tagatistasu

käenduskohustuslaenu ja intressimaksed

Võimalus saada laenu Risk MAANDATUD Maaelu edeneb

Tagatise taotluslaenutaotleja

TAGATIS TOIMIB KUIDAS

TAGATISED

MES annab tagatisi Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise

seaduse (MPKS § 51 lg 3) alusel :1) laenutagatis maapiirkonnas tegutsevale ettevõtjale;2) liisingu tagatis maapiirkonnas tegutsevale ettevõtjale;3) faktooringu tagatis põllumajandustootjale.

Tagatis (käendus) võib olla kuni 75 protsenti laenusaaja laenukohustusejäägist.

Tagatise saajal on esmane vastutus laenu eest, tagades laenu omavaraga. Sihtasutus võtab teisese vastutuse, mis laieneb üksnesvõlgniku põhikohustusele ning täiendab võlgniku vastutust.

Tagatistasu – üle 2 aasta tegutsenud ettevõtjale alates 1% aastas, alustavale ettevõtjale alates 1,5 % aastas.Tagatislepingutasu – ühekordne tagatislepingu sõlmimise eest kuni 0,5%, minimaalselt 300 krooniTagatislepingu muutmise tasu – tasu tagatislepingu muutmise eest kuni 0,2%, minimaalselt 100 krooni

Palju tagatis maksab?TAGATISTE HINNAKIRI (alates 01. aprill 2006)

TAGATISED

TAGATISTE TOEL MAAPIIRKONNAS INVESTEERIUTD mln kr

2,6 42,2

1121

1348

1666

1904

2100

860

578

292

117

1 030926

273

15067

252

402 533648

817

0

500

1000

1500

2000

250031

-det

s-97

31-d

ets-

98

31-d

ets-

99

31-d

ets-

00

31-d

ets-

01

31-d

ets-

02

31-d

ets-

03

31-d

ets-

04

31-d

ets-

05

30-j

uuni

-06

31-d

ets-

06

laen

tagatis

LAENUD

MES annab maaettevõtjatele erineva

sihtotstarbe ja kestvusega laenusid majandustegevuseks:

 1) laen (krediidiasutuse vahendusel) maapiirkonnas tegutsevale ettevõtjale;

2) käibekapitali laen põllumajandustootjate ühiseks varustus- ja turustustegevuseks;

3) laen hoiu- ja laenuühistute tegevuse arendamiseks;

4) investeerimislaen tootmiseks vajaliku maa ostuks.

5) laen struktuurifondide toetuste sildfinantseerimiseks

Ülevaade MESi laenuportfellist 2005. aasta lõpus

MESi laenude jaotus valdkonniti

Finants-asutuste kaudu

laenatud vahendid

59%

Muud laenud2%

Laen maa ostuks27%

Hoiu-laenu-ühistutele laenatud vahendid

8%

Sild-finatseerimis-

laenud4%

KOOSTÖÖPARTNERID

Parex Banka Eesti filiaalBayerische Hypo- und Vereinsbank AG Tallinna filiaal

Eesti KrediidipankKrediidipanga LiisingHansapank Hansa Liising Eesti SEB Eesti ÜhispankSEB ÜhisliisingSampo LiisingTallinna ÄripankTBB Liising

Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal

Kambja HLÜKehtna HLÜLeie HLÜLääne HLÜ Maaelu Edendamise HLÜPõlva HLÜSaaremaa HLÜVirumaa HLÜViiratsi HLÜ

Pankurid pakuvad sulle vihmavarju siis, kui päike paistab,

ja on valmis selle kohe ära tõmbama, kui sadama hakkab. (Mark Twain)

on partner, kes ulatab sulle vihmavarju,

mis kaitseb nii päikese kui ka vihma korral.

Ühiskonna mure

Maaettevõtja suurimad probleemid:

sobivate töötajate puudus ja suutmatus maksta nõutavat töötasu …

“Maaelule omane keskkond säilib ainult juhul, kui seal on maaelu miljööväärtusest huvitatud ettevõtjad.”

Toetusi kutsehariduse omandajaile on sihtasutus maksnud alates 2003.aasta jaanuarist.

2006.aastast annab MES õppetoetust uue korra alusel - toetuse saamiseks võtab õpilane lepingulise kohustuse elada ja töötada pärast kooli lõpetamist vähemalt kolm aastat maapiirkonnas.Toetuse suurus sõltub toetuse saaja õppeedukusest ning õppetööst osavõtust.Pakkudes õpinguperioodiks toetust, loodame suunata noori kutseharidust omandama ning seeläbi koolitada haritud ettevõtjaid ja/või maaettevõtjaile haritud töötajaid.

ÕPPETOETUS

TEAVITUSTOETUSTeavitustoetus on rahaline abi, millega osaliselt või täielikult

kaetakse sellise tegevuse kulud, mille eesmärk on põllumajandus- ja maaelualase teabe levitamine, maaettevõtlusele kaasaaitamine, põllumajanduse ning maaelu maine väärtustamine, jätkusuutlikkuse tagamine ja kultuuritraditsioonide säilitamine.

 Toetust antakse:1. trükiste väljaandmiseks2. konverentside, seminaride, infopäevade, õpikodade (work-shop)

korraldamiseks3. infopunktide rajamiseks4. elektroonilistel kandjatel infomaterjalide tegemiseks5. andmebaaside rajamiseks ja haldamiseks6. tutvumissõitudeks7. muuks maaelu edendavaks tegevuseks

MAAELU MAINE VÄÄRTUSTAJANA Soovime kogu ühiskonnale näidata positiivses võtmesmaal tegutsevaid ettevõtjaid ning inimesi. Koostöös põllumajandusministeeriumi ja erialaorganisatsioonidega tunnustame igal aastal preemiatega tublimaid oma ala tegijaid: 1. parim maamajanduseriala õpilane;2. parim maamajanduseriala õpetaja;3. parim piimakarja kasvataja;4. parim lihaveisekarja kasvataja; Toetame maaelu soodustavaid ja tutvustavaid üritusi ning konkursse, osaleme messidel ja näitusteltutvustamaks sihtasutuse tegevust ettevõtjatele ja saamaks neilt tagasisidet.

Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukavaaastateks 2007- 2013

(võeti vastu 25.01.2007)

Andres Õunmaa andres.ounmaa@mes.ee

• Põhieesmärk on vähendada Eesti sõltuvust imporditavatest energiaressurssidest ja mitmekesistada energiaressursside nomenklatuuri

• Põhieesmärki toetavaks eesmärgiks on biomassi toorainena kasutamise laiendamine;

Meetmed ja tegevused 2007-2008

• Arendus- ja uurimistegevuse toetused

• Teavitustegevus

• Statistiliste andmete kogumine ja hinnainfo

• Rahvusvaheline koostöö

• Sisend aastateks 2009 – 2013

• Kodulehe loomine ja haldamine• Koolitused, näitused, seminarid• Pilootprojektide käivitamine• Konkreetsete projektide rahastamine

– Uuringud ja äriprojektid• Koostöö vedaja rahvusvaheliste organisatsioonidega

ja välisprojektidega.

võimalikud rollid

tänab tähelepanu eest!

http://www.mes.ee

Edendame Eesti maaelu üheskoos !

KONTAKTANDMED

http://www.mes.ee

reg. nr 90000245

e-post mes@mes.ee

telefon 648 4064

faks 648 4065

aadress R.Tobiase 4, 10147 TALLINN